Thymanax
Artikli sisukord
LISA I
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Thymanax 25 mg õhukese polümeerikattega tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 25 mg agomelatiini.
Abiaine: 61,84 mg laktoosmonohüdraati.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett [tablett].
Oranžikas-kollakas, piklik õhukese polümeerikattega tablett, mille ühel küljel on pressitud sinine firma
logo.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Depressiooni ravi täiskasvanutel.
Thymanax on näidustatud täiskasvanutel.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Soovitatav annus on 25 mg üks kord päevas, mida võetakse suu kaudu enne magamaminekut.
Kui pärast kahenädalast ravi ei ole sümptomid leevendunud, võib annust suurendada 50 mg-ni üks kord
päevas, nt kaks 25 mg tabletti võetuna samaaegselt enne magamaminekut.
Kõikidel patsientidel on soovitatav kontrollida maksafunktsiooni, tehes seda kõigepealt ravi alustades
ning edaspidi regulaarselt näiteks järgmiste intervallidega: kolme nädala, kuue nädala möödudes (ägeda
faasi lõpus), ligikaudu 12 nädala ja 24 nädala möödudes (säilitusfaasi lõpus) ning edaspidi vastavalt
kliinilisele vajadusele (vt ka lõik 4.4).
Depressiooniga patsientide ravi tuleb jätkata vähemalt 6 kuud, et tagada sümptomite täielik
leevendumine.
Thymanaxi tablette võib manustada koos toiduga või ilma.
Lapsed
Thymanax´i ohutus ja efektiivsus lastel vanuses alla 18 eluaastat pole tõestatud.
Andmed puuduvad.
Eakad patsiendid
Eakatel ( 65-aastastel) patsientidel ei ole efektiivsus selgelt tõestatud. Thymanaxi kasutamise kohta
eakatel ( 65-aastastel) raske depressiooni episoodiga patsientidel on ainult piiratud andmed. Seetõttu
tuleb Thymanaxi nendel patsientidel kasutada ettevaatusega (vt lõik 4.4).
Neerukahjustusega patsiendid
Raske neerukahjustusega patsientidel ei ole agomelatiini farmakokineetiliste näitajate muutust
täheldatud. Siiski, kliinilised andmed Thymanaxi kasutamise kohta mõõduka kuni raske
neerukahjustusega depressiivsetel haigetel on piiratud. Seetõttu tuleb Thymanaxi nendel patsientidel
kasutada ettevaatusega.
Maksakahjustusega patsiendid
Thymanax on maksakahjustusega patsientidel vastunäidustatud (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.2).
Ravi lõpetamine
Astmeline ravi lõpetamine ei ole vajalik.
Manustamisviis
Thymanaxi tablette võib manustada koos toiduga või ilma.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
Maksakahjustus (nt tsirroos või aktiivne maksahaigus) (vt lõigud 4.2 ja 4.4).
Samaaegne tugevate CYP1A2 inhibiitorite (nt fluvoksamiin, tsiprofloksatsiin) kasutamine (vt lõik 4.5).
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Lapsed
Thymanaxi ei soovitata kasutada alla 18-aastaste patsientide depressiooni ravis, sest Thymanaxi ohutus
ja efektiivsus selles vanuserühmas ei ole tõestatud. Kliinilistes uuringutes, kus lapsi ja noorukeid raviti
teiste antidepressantidega, teatati suitsidaalsest käitumisest (suitsiidkatse ja suitsidaalsed mõtted) ja
vihameelsusest (peamiselt agressiivsus, vastanduv käitumine ja viha) sagedamini kui platseebogrupis (vt
lõik 4.2).
Kasutamine dementsusega eakatel patsientidel
Thymanaxi ei tohi kasutada raske depressiooni raviks dementsusega eakatel patsientidel, sest
Thymanaxi ohutus ja efektiivsus nendel patsientidel ei ole kindlaks tehtud.
Bipolaarne häire/maania/hüpomaania
Thymanaxi tuleb kasutada ettevaatusega bipolaarse häire, maania või hüpomaania anamneesiga
patsientidel ning ravi tuleb katkestada, kui patsiendil tekkivad maania sümptomid (vt lõik 4.8).
Suitsiid/suitsiidmõtted
Depressioon on seotud suitsiidimõtete, enesevigastamise ja suitsiidi (suitsidaalsete ilmingute)
suurenenud ohuga. See risk püsib kuni haiguse remissiooni saabumiseni. Et paranemist ei pruugi
ilmneda esimese paari või enama ravinädala jooksul, tuleb patsiente hoolikalt jälgida kuni paranemiseni.
Üldise kliinilise kogemuse põhjal võib suitsiidioht suureneda paranemise varajastes staadiumites.
Patsiendid, kellel on esinenud suitsidaalseid ilminguid või kellel esineb väljendunud suitsiidimõtteid enne
ravi alustamist, on suurem oht suitsiidimõtete või –katsete tekkeks ning neid tuleb ravi ajal hoolikalt
jälgida. Psühhiaatriliste häiretega täiskasvanutel läbi viidud antidepressantide platseebo-kontrollitud
kliiniliste uuringute meta-analüüs on näidanud, et suitsidaalse käitumise risk on suurem alla 25-aasta
vanustel patsientidel.
Patsientide, eriti kõrge riski patsientide, raviga peab kaasnema hoolikas jälgimine, eriti ravi algfaasis
ning annuste muutmisel. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada vajadusest jälgida kliiniliste
sümptomite süvenemise, suitsidaalse käitumise või –mõtete ja käitumise ebatavaliste muutuste suhtes
ning nende ilmnemisel pöörduda otsekohe arsti poole.
Ravi koos CYP1A2 inhibiitoritega (vt lõigud 4.3 ja 4.5)
Kombineeritud ravi tugevatoimeliste CYP1A2 inhibiitoritega ei ole lubatud. Thymanaxi määramisel
koos keskmisetoimeliste CYP1A2 inhibiitoritega (nt propranolool, grepafloksatsiin, enoksatsiin) on
vajalik ettevaatus, sest agomelatiini sisaldus seerumis võib tõusta.
Seerumi transaminaaside tõus
Kliinilistes uuringus on Thymanax ravi ajal teatatud seerumi transaminaaside tõusust (> 3-kordne tõus
normi ülemisest väärtusest), eriti annuse 50 mg puhul (vt lõik 4.8). Thymanaxi katkestamisel seerumi
transaminaaside väärtused tavaliselt normaliseerusid. Kõikidel patsientidel on soovitatav kontrollida
maksafunktsiooni, tehes seda kõigepealt ravi alustades ning edaspidi regulaarselt näiteks järgmiste
intervallidega: kolme nädala, kuue nädala möödudes (ägeda faasi lõpus), ligikaudu 12 nädala ja 24
nädala möödudes (säilitusfaasi lõpus) ning edaspidi vastavalt kliinilisele vajadusele. Patsiendil, kellel
tekib seerumi transaminaaside tõus, tuleb maksafunktsiooni analüüse korrata 48 tunni jooksul. Ravi
tuleb katkestada, kui seerumi transaminaaside tõus ületab 3-kordselt normi ülemise piiri,
maksafunktsiooni analüüse tuleb korrata regulaarselt kuni seerumi transaminaaside normaliseerumiseni.
Thymanaxi tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kes on eelnevalt saanud ravi transaminaaside
suurenenud taseme tõttu (on suurem normi ülemisest piirist ja võrdne või 3 korda väiksem normi
ülemisest piirist).
Kui patsiendil tekivad maksakahjustusele viitavad sümptomid, tuleb teha maksafunktsiooni analüüsid.
Thymanax-ravi jätkamise või katkestamise osas tuleb lähtuda laboratoorsetele uuringutele põhinevast
kliinilisest otsustusest. Ikteruse tekkides tuleb ravi katkestada.
Thymanaxi tuleb ettevaatusega määrata patsientidele, kellel esinevad maksakahjustuse riskifaktorid
nagu rasvumus/ülekaalulisus/mitte-alkohoolne rasvmaks, alkoholi tarbimine olulisel määral või
samaaegne hepatotoksiliste ravimite kasutamine.
Laktoos-intolerantsus
Thymanax sisaldab laktoosi. Patsiendid, kellel on diagnoositud harvaesinevad pärilikud haigused, nagu
galaktoosi intolerantsus, Lappi laktaasdefitsiit või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon, ei tohiks seda
ravimit kasutada.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Agomelatiini mõjutavad võimalikud koostoimed
Agomelatiin metaboliseerub peamiselt (90%) tsütokroom P450 1A2 (CYP1A2) ja (10%) CYP2C9/19
kaudu. Nende isoensüümide kaudu metaboliseeruvad ravimid võivad agomelatiini biosaadavust
vähendada või suurendada.
Fluvoksamiin, tugev CYP1A2 ja mõõdukas CYP2C9 inhibiitor, inhibeerib märgatavalt agomelatiini
metabolismi, suurendades agomelatiini ekspositsiooni 60 korda (vahemikus 12-412).
Sellest tulenevalt on Thymanaxi koosmanustamine tugevate CYP1A2 inhibiitoritega (nt fluvoksamiin,
tsiprofloksatsiin) vastunäidustatud.
Agomelatiini kombineerimisel östrogeenidega (keskmise toimega CYP1A2 inhibiitorid) suureneb
agomelatiini sisaldus seerumis mitu korda. Östrogeenidega kombineeritud ravi saanud 800 patsiendil ei
saadud viiteid spetsiifilistele ohutusenäitajatele ning seetõttu tuleb agomelatiini ja keskmise toimega
CYP1A2 inhibiitoreid (nt propranolool, grepafloksatsiin, enoksatsiin) määrata ettevaatusega, kuni
kogemus on suurem (vt lõik 4.4).
Agomelatiini mõju teistele ravimitele
Agomelatiin ei indutseeri CYP450 isoensüüme in vivo. Agomelatiin ei inhibeeri ei CYP1A2 in vivo ega
teisi CYP450 in vitro. Seetõttu ei mõjuta agomelatiin teiste CYP450 kaudu metaboliseeruvate ravimite
ekspositsiooni.
Plasmavalkudega suures ulatuses seonduvad ravimid
Agomelatiin ei mõjuta suures ulatuses plasmavalkudega seonduvate ravimite vaba fraktsiooni ja
vastupidi.
Teised ravimid
I faasi kliinilistes uuringus ei leitud farmakokineetilisi ja farmakodünaamilisi koostoimeid ravimitega,
mida sihtmärk-populatsioonis võidi kasutada koos Thymanaxiga: bensodiasepiinid, liitium, paroksetiin,
flukonasool ja teofülliin.
Alkohol
Thymanaxi kombinatsioon alkoholiga ei ole soovitatav.
Elektrokonvulsiivne ravi (EKR)
Agomelatiini ja EKR samaaegse kasutamise korral kogemused puuduvad. Loomkatsed ei ole näidanud
prokonvulsiivseid omadusi (vt lõik 5.3). Seetõttu peetakse samaaegse EKR ja Thymanaxi ravi kliinilisi
tagajärgi vähetõenäolisteks.
Lapsed
Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Fertiilsus
Reproduktiivsusuuringud rottidel ja küülikutel, ei näidanud agomelatiini poolt põhjustatud toimeid
fertiilsusele (vt lõik 5.3).
Rasedus
Reproduktiivsusuuringud rottidel ja küülikutel, ei näidanud agomelatiini poolt põhjustatud toimeid
embrüo/loote arengule ning sünnieelsele- ja järgsele arengule (vt lõik 5.3).
Agomelatiini kasutamise kohta raseduse ajal ei ole kliinilisi andmeid. Loomkatsed ei näita otsest või
kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule (vt
lõik 5.3). Raseduse ajal tuleb ravimit kasutada ettevaatusega.
Imetamine
Ei ole teada, kas agomelatiin eritub rinnapiima. Agomelatiin või selle metaboliidid erituvad rinnapiima
rottidel. Agomelatiini võimalikke toimeid rinnaga toidetavale imikule ei ole kindlaks tehtud. Kui ravi
Thymanaxiga peetakse vajalikuks, tuleks rinnaga toitmine katkestada.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.
Siiski tuleb patsiente hoiatada võimaliku mõju eest autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele
sageli esinevate kõrvaltoimete – pearingluse ja unisuse – tõttu.
4.8 Kõrvaltoimed
Kliinilistes uuringutes on Thymanaxiga ravitud üle 3900 depressiooniga patsiendi.
Kõrvaltoimed olid tavaliselt kerged või mõõdukad ja esinesid esimese kahe ravinädala jooksul. Kõige
sagedasemad kõrvaltoimed olid iiveldus ja pearinglus.
Kõrvaltoimed olid tavaliselt mööduvad ega viinud ravi lõpetamiseni.
Depressiooniga patsientidel esineb hulgaliselt sümptomeid, mis on seotud põhihaigusega. Seetõttu on
mõnikord raske hinnata, kas sümptomid on tingitud põhihaigusest või Thymanax-ravist.
Kõrvaltoimed on esitatud allpool vastavalt sagedustele: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10);
aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10 000), teadmata (ei
saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Sagedusi ei ole korrigeeritud platseebo suhtes.
Närvisüsteemi häired
Sage: peavalu, pearinglus, unisus, unetus, migreen
Aeg-ajalt: paresteesiad
Psühhiaatrilised häired
Sage: ärevus
Aeg-ajalt: agiteeritus ja seotud sümptomid* (nagu ärrituvus ja rahutus), agressiivsus*, hirmuunenäod*,
ebatavalised unenäod*
Harv: maania/hüpomaania. Need sümptomid võivad olla seotud ka põhihaigusega (vt lõik 4.4).
Hallutsinatsioonid*
Sagedus teadmata: suitsidaalsed mõtted või käitumine (vt lõik 4.4).
Silma kahjustused
Aeg-ajalt: nägemise hägustumine
Seedetrakti häired
Sage: iiveldus, kõhulahtisus, kõhukinnisus, kõhuvalu
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Sage: liighigistamine
Aeg-ajalt: ekseem, sügelus*
Harv: erütematoosne lööve
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Sage: seljavalu
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage: väsimus
Maksa ja sapiteede häired
Sage: suurenenud ALAT ja/või ASAT ( kliinilistes uuringutes täheldati ALAT ja/või ASAT tõusu > 3
korda üle normi ülemise piiri 1,3%-l agomelatiini vs 0,7% platseebot saanud patsientidest).
Harv: hepatiit, suurenenud gamma-glutamüültransferaas* (GGT) (> 3 korda üle normi ülemise piiri),
suurenenud alkaalne fosfataas* (> 3 korda üle normi ülemise piiri).
*Sagedust hinnatud kliiniliste uuringute käigus saadud spontaansete kõrvaltoimete raportite alusel.
4.9 Üleannustamine
Agomelatiini üleannustamise kohta on piiratud andmed. Agomelatiini üleannustamise korral on teatatud
epigastralgiast, unisusest, väsimusest, agiteeritusest, ärevusest, pingest, pearinglusest, tsüanoosist või
halvast enesetundest . Inimene, kes võttis sisse 2450 mg agomelatiini, paranes ilma, et oleksid tekkinud
kardiovaskulaarsed ja bioloogilised häired. Agomelatiinil ei ole spetsiifilist antidooti. Üleannustamise
ravi hõlmab kliiniliste sümptomite ravi ja regulaarset monitoorimist. Soovitatav on meditsiiniline
jälgimine spetsialiseerunud raviasutuses.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: teised antidepressandid. ATC-kood: NO6AX22
Toimemehhanism
Agomelatiin on melatonergiline agonist (MT1 ja MT2 retseptorid) ja 5-HT2C antagonist. Seonduvuse
uuringud on näidanud, et agomelatiin ei mõjuta monoamiinide tagasihaaret ega oma afiinsust α, β
adrenergiliste, histaminergiliste, kolinergiliste, dopaminergiliste ja bensodiasepiini retseptorite suhtes.
Agomelatiin resünkroniseerib ööpäevast rütmi häirunud tsirkadiaanse rütmi loomkatsete mudelis.
Agomelatiin suurendab noradrenaliini ja dopamiini vabanemist eriti frontaalses korteksis ja ei mõjuta
ekstratsellulaarse serotoniini tasemeid.
Farmakodünaamilised toimed
Agomelatiinil on leitud antidepressiivseid omadusi depressiooni loomkatsete mudelites (õpitud abituse
test, lootusetuse test, krooniline kerge stress) ning ka tsirkadiaanse rütmi desünkronisatsiooni ning
stressi ja ärevusega seotud mudelites.
Inimesel omab Thymanax positiivseid faasi nihutamise omadusi; see indutseerib une faasi edenemist,
kehatemperatuuri alanemist ja melatoniini eritumise algamist.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Thymanaxi ohutust ja efektiivsust raske depressiooni episoodide korral on uuritud kliinilises
programmis 5800 patsiendiga, kellest 3900 said ravi Thymanaxiga.
Thymanaxi lühiaegse efektiivsuse uurimiseks raske depressiooni korral on teostatud kuus platseebokontrollitud
uuringut: kaks muutuva annusega uuringut ja neli fikseeritud annusega uuringut. Ravi
lõppedes (6-8 nädala jooksul) leiti agomelatiini 25-50 mg oluline efektiivsus kolmes lühiaegses
topeltpimedas platseebo-kontrollitud uuringus kuuest. Agomelatiin ei erinenud platseebost ühes
uuringus, kus aktiivne kontrollravim fluoksetiin näitas testi tundlikkust. Kahe teise uuringu põhjal ei
olnud võimalik järeldusi teha, sest aktiivsed kontrollid, paroksetiin ja fluoksetiin, ei erinenud
platseebost.
Efektiivsus tehti kindlaks raskema depressiooniga (HAM-D algväärtus ≥ 25) patsientidel kõikides
positiivsetes platseebo-kontrollitud uuringutes.
Ravile allumise määrad olid statistiliselt oluliselt kõrgemad Thymanaxi puhul, võrrelduna platseeboga.
Antidepressiivse efektiivsuse püsimine demonstreeriti relapsi preventsiooni uuringus. Patsiendid, kes
reageerisid avatud 8/10-nädala akuutse faasi uuringus Thymanax 25-50 mg üks kord päevas ravile,
randomiseeriti edasiseks 6 kuuks saama kas Thymanaxi 25-50 mg üks kord päevas või platseebo
gruppi. Thymanax 25-50 mg üks kord päevas oli statistiliselt oluliselt efektiivsem võrreldes platseeboga
(p=0,0001) esmase tulemusnäitaja (depressiooni relapsi preventsioon, mõõdetuna ajana relapsi tekkeni)
osas. Relapsi intsidents 6-kuulise topeltpimeda jälgimisperioodi ajal oli vastavalt 22% Thymanaxi ja
47% platseebo rühmas.
Thymanax ei mõjuta päevast valvelolekut ja mälu tervetel vabatahtlikel. Depressiivsetel patsientidel
suurendab Thymanax 25 mg aeglase faasi und, kuid ei mõjuta REM (Rapid Eye Movement)-une hulka
või REM latentsust. Thymanax 25 mg mõjutas ka uinumise ja minimaalse südame löögisageduse
tekkimise aega. Esimesest ravinädalast alates paranesid uinumine ja une kvaliteet oluliselt ilma
patsientide endi hinnatud päevase saamatuseta.
Spetsiifilises seksuaalfunktsiooni häireid võrdlevas uuringus, kus osalesid remissioonis olevad
depressiivsed patsiendid, leiti Thymanaxi puhul (statistiliselt mitteoluline) vähem olulisem
seksuaalfunktsiooni häire kui venlafaksiinil (Sex Effects Scale (SEXFX), selle skoori abil hinnati
sugutungi tugevnemist ja orgasmide hulka. Arizona Sexual Experience Scale (ASEX) kasutavate
uuringute meta-analüüs on näidanud, et Thymanax ei ole seotud seksuaalfunktsiooni häirega. Tervetel
vabatahtlikel säilitas Thymanax seksuaalset funktsiooni paroksetiiniga samal tasemel.
Thymanax ei ole kliinilistes uuringutes omanud toimet kehakaalule, südame löögisagedusele ja
vererõhule.
Ärajätu-nähtude hindamiseks tehtud uuringus remissioonis olevatel depressiooniga patsientidel, kus
kasutati DESS (Discontinuation Emergent Signs and Symptoms) küsimustikku, ei indutseerinud
Thymanaxi äkiline lõpetamine ärajätunähte.
Thymanaxil ei ole väärkasutamise potentsiaali, nagu mõõdetud tervete vabatahtlike uuringutes,
kasutades spetsiifilisi visuaalseid analoogskaalasid või ARCI (Addiction Research Center Inventory) 49
küsimustikku.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine ja biosaadavus
Agomelatiin imendub pärast suukaudset manustamist kiiresti ja suures ulatuses (≥ 80%). Absoluutne
biosaadavus on vähene (< 5% suukaudse terapeutilise annuse korral) ja indiviididevaheline erinevus on
märkimisväärne. Biosaadavus on naistel meestega võrreldes suurem. Biosaadavus tõuseb suukaudsete
kontratseptiivide kasutamisel ja väheneb suitsetamisel. Maksimaalne plasma kontsentratsioon
saavutatakse 1 kuni 2 tunni jooksul.
Terapeutilises annusvahemikus on agomelatiini süsteemne ekspositsioon annusega proportsionaalne.
Suuremate annuste puhul tekib esmase passaaži küllastumise efekt.
Toit (tavaline või suure rasvasisaldusega) ei mõjuta biosaadavust või imendumise kiirust. Variaabelsus
suureneb suure rasvasisaldusega toiduga.
Jaotumine
Jaotusruumala püsikontsentratsiooni tingimustes on umbes 35 l ja seondumine plasma proteiinidega
95%, sõltumata kontsentratsioonist. Seda ei mõjuta iga ega neerukahjustus, kuid vaba fraktsioon
kahekordistub maksakahjustusega patsientidel.
Biotransformatsioon
Peale suukaudset manustamist metaboliseeritakse agomelatiin kiiresti peamiselt hepaatilise CYP1A2
poolt; vähesel määral on haaratud ka CYP2C9 ja CYP2C19 isoensüümid.
Peamised metaboliidid, hüdroksüülitud ja demetüülitud agomelatiin, ei ole aktiivsed, need
konjugeeritakse kiiresti ja eritatakse uriiniga.
Eliminatsioon
Eliminatsioon on kiire, keskmine plasma poolväärtusaeg on 1 kuni 2 tunni vahel ja kliirens on suur
(umbes 1100 ml/min) ja sisuliselt metaboolne.
Eritumine toimub peamiselt uriiniga (80%) metaboliitidena, muutumatu komponendi osakaal uriinis on
mitteoluline.
Kineetika ei muutu korduval manustamisel.
Neerukahjustus
Raske neerukahjustusega patsientidel ei ole farmakokineetiliste parameetrite olulist muutust täheldatud
(n=8, ühekordne 25 mg annus), kuid ettevaatus on vajalik mõõduka kuni raske neerukahjustusega
patsientidel, sest selle patsientide rühma kohta on olemas ainult piiratud kliinilised andmed (vt lõik 4.2).
Maksakahjustus
Spetsiifilises tsirrootiliste, kroonilise kerge (Child-Pugh tüüp A) või mõõduka (Child-Pugh tüüp B)
maksakahjustusega, patsientide uuringus tõusis agomelatiin 25 mg ekspositsioon oluliselt (vastavalt 70-
kordseks ja 140-kordseks), võrrelduna ilma maksapuudulikkuseta patsientidega (korrigeeritud ea,
kehakaalu ja suitsetamise suhtes) (vt lõik 4.2, 4.3 ja 4.4).
Etnilised grupid
Rassi mõju kohta agomelatiini farmakokineetikale andmeid ei ole.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Suurte annuste ühekordsel ja korduval manustamisel leiti hiirtel, rottidel ja ahvidel sedatiivseid toimeid.
Närilistel leiti CYP2B märkimisväärne ja CYP1A ning CYP3A mõõdukas induktsioon 125 mg/kg
ööpäevas annusega, samal ajal kui ahvidel leiti vähene CYP2B ja CYP3A induktsioon annusega
375 mg/kg ööpäevas. Kroonilise toksilisuse uuringus ei leitud närilistel ja ahvidel hepatotoksilisust.
Agomelatiin läbib tiinete rottide platsentat ja liigub lootesse.
Reproduktiivsuse uuringutes rottidel ja küülikutel ei leitud agomelatiini toimeid fertiilsusele,
embrüofetaalsele arengule ja pre- ning postnataalsele arengule.
Agomelatiinil ei leitud mutageenset või klastogeenset potentsiaali standardsetes in vitro ja in vivo
genotoksilisuse uuringutes.
Katsinogeensuse uuringutes indutseeris agomelatiin maksatuumorite sageduse tõusu rottidel ja hiirtel
vähemalt 110-kordsete terapeutiliste annuste kasutamisel. Maksatuumorid on kõige tõenäolisemalt
seotud närilistele spetsiifilise ensüümide induktsiooniga. Healoomuliste rinnanäärme fibroadenoomide
sagedus rottidel suurenes kõrge ekspositsiooni korral (60-kordne terapeutiline annus), kuid jäi
kontrollidega samale tasemel.
Farmakoloogilise ohutuse uuringud ei näidanud agomelatiini toimeid hERG (human Ether à-go-go
Related Gene) vooluimpulsile või koera Purkinje rakkude aktsioonipotentsiaalile. Agomelatiinil ei leitud
prokonvulsiivseid omadusi hiirtel ja rottidel annustes kuni 128 mg/kg ip.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Tableti sisu:
- laktoosmonohüdraat
- maisitärklis
- povidoon
- naatriumtärklisglükolaat tüüp A
- steariinhape
- magneesiumstearaat
- kolloidne veevaba ränidioksiid
Polümeerikate:
- hüpromelloos
- kollane raudoksiid (E172)
- glütserool
- makrogool
- magneesiumstearaat
- titaandioksiid (E171)
Printimistint sisaldab šellakit, propüleenglükooli ja indigotiin (E132) alumiiniumlakki.
6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat.
6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Alumiinium/PVC blister pakendatuna pappkarbis (kalender).
Pakend sisaldab 7, 14, 28, 42, 56, 84 ja 98 õhukese polümeerikattega tabletti.
100 õhukese polümeerikattega tableti pakend haiglas kasutamiseks.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Servier (Ireland) Industries Ltd
Gorey road
Arklow – Co. Wicklow
Iirimaa
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/08/498/001-008
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
19/02/2009
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti kodulehel