NovoRapid - NovoRapid toote info LISA I

 

LISA I

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

NovoRapid 100 Ü/ml süstelahus viaalis.

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml lahust sisaldab 100 Ü aspartinsuliini (Insulinum aspartum)* (vastab 3,5 mg-le). 1 viaal sisaldab

10 ml, mis vastab 1000 Ü-le.

*Aspartinsuliin on toodetud rekombinantse DNA tehnoloogiaga Saccharomyces cerevisiae's.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus viaalis.

Selge värvitu aspartinsuliini vesilahus.

4. KLIINILISED OMADUSED

4.1 Näidustused

Suhkurtõve ravi täiskasvanutel ning 2…17-aastastel lastel ja noorukitel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

NovoRapid on kiire toimeajaga analooginsuliin.

Annustamine

NovoRapid’i annustamine on individuaalne ja määratakse vastavalt patsiendi vajadustele. Tavaliselt

peaks seda kasutama kombineeritult keskmise või pika toimeajaga insuliiniga, mida manustatakse

vähemalt üks kord päevas. Optimaalse glükeemilise kontrolli saavutamiseks, on soovitav jälgida

glükoositaset ja kohandada insuliini annust.

Täiskasvanute ja laste individuaalne insuliinivajadus on tavaliselt 0,5 kuni 1,0 Ü/kg päevas. Basaalboolus

raviskeemi puhul võib 50...70% insuliinivajadusest olla kaetud NovoRapid’iga, ülejäänu

keskmise või pika toimeajaga insuliiniga. Annuse kohandamine võib olla vajalik, kui patsiendid

suurendavad oma füüsilist aktiivsust või muudavad oma tavalist dieeti, või kaasneva haiguse ajal.

Eripopulatsioonid

Nagu kõigi insuliinitoodete puhul, tuleb eakate ja neeru- või maksakahjustusega patsientide

glükoosimonitooringut intensiivistada ja aspartinsuliini annust kohandada individuaalselt.

Kasutamine lastel

Kliinilised uuringud alla 2-aastaste laste ravi kohta puuduvad. NovoRapid’i peab selles vanusegrupis

kasutama hoolika meditsiinilise järelevalve all.

Lastel võib lahustuva humaaninsuliini asemel NovoRapid’i kasutada, kui vajalik on toime kiire algus

(vt lõigud 5.1 ja 5.2). Näiteks söögiga seotud süsti täpsemaks ajastamiseks.

Üleminek teistelt insuliinidelt

NovoRapid’il on kiirem toime algus ja lühem toimeaeg kui lahustuval humaaninsuliinil. Süstimisel

kõhu piirkonda naha alla algab toime 10...20 minutit pärast süsti. Toime on maksimaalne 1...3 tundi

pärast süstimist. Toime kestus on 3...5 tundi.

Kuna toimealgus on kiirem, tuleks NovoRapid’i üldjuhul süstida enne sööki. Vajadusel võib

NovoRapid’i süstida vahetult pärast sööki. Süstekohast sõltumata on toime algus kiirem kui

lahustuvatel humaaninsuliinidel. Üleminekul teistelt insuliinidelt võib olla vajalik NovoRapid’i annuse

ja basaalinsuliini annuse kohandamine.

Manustamisviis

Süstimine:

NovoRapid’i süstitakse naha alla kõhu piirkonda, reide, õlavarde, deltalihase või tuhara piirkonda.

Süstekohti tuleb sama kehapiirkonna ulatuses alati vahetada. Nagu kõigi insuliinide puhul, tagab kõhu

piirkonda süstimine võrreldes muude süstekohtadega kiirema imendumise. Toime kestus sõltub, nagu

kõikide insuliinide puhul, annusest, süstekohast, vereringest, keha temperatuurist ja kehalisest

koormusest.

Pidev subkutaanne insuliiniinfusioon (CSII):

NovoRapid’i võib kasutada pidevaks subkutaanseks insuliiniinfusiooniks (CSII) selleks sobivates

pumbasüsteemides. Sel juhul on manustamiskohaks kõhupiirkond. Infusioonikohti tuleb vahetada.

Insuliini infusioonipumba kasutamisel ei tohi NovoRapid’i segada teiste insuliinidega.

Patsiente, kes kasutavad pidevat subkutaanset insuliiniinfusiooni, tuleb igakülgselt nõustada

pumbasüsteemi ning õige mahuti ja kateetri kasutamisel (vt lõik 6.6). Infusioonikomplekti (kateetrit ja

kanüüli) tuleb vahetada vastavalt komplektiga kaasas olevale tooteinformatsioonile.

Patsientidel, kes kasutavad NovoRapid’i pidevaks insuliiniinfusiooniks, peab alternatiivne insuliin

käepärast olema. Seda juhuks, kui pumbasüsteemis peaks tekkima tõrge.

Intravenoosne manustamine:

Vajadusel võib meditsiinitöötaja manustada NovoRapid’i veeni.

Intravenoosseks manustamiseks kasutatavad infusioonisüsteemid, mis sisaldavad NovoRapid’i

100 Ü/ml kontsentratsioonis 0,05…1,0 Ü/ml aspartinsuliini infusioonilahuses koostisega 0,9%

naatriumkloriidi, 5% dekstroosi või 10% dekstroosi koos 40 mmol/l kaaliumkloriidiga ja kus

kasutatakse polüpropüleenist infusioonikotte, on toatemperatuuril stabiilsed 24 tunni jooksul.

Vaatamata stabiilsusele võib mõningane insuliinikogus adsorbeeruda infusioonikoti materjalile.

Insuliiniinfusiooni ajal on vaja jälgida vere glükoosisisaldust.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või mõne abiaine suhtes.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ebaadekvaatne annustamine või ravi katkestamine, eriti I tüüpi diabeedi puhul, võib põhjustada

hüperglükeemiat ja ketoatsidoosi.

Hüperglükeemia esimesed sümptomid tekivad järk-järgult tundide või päevade jooksul. Nende hulka

kuuluvad janu, sagenenud urineerimine, iiveldus, oksendamine, unisus, punetav kuiv nahk, suukuivus,

isukaotus ja ka atsetoonilõhnaline hingeõhk. I tüüpi diabeedi puhul võib ravimata hüperglükeemia

põhjustada diabeetilist ketoatsidoosi, mis võib lõppeda surmaga.

Enne reisile minekut, peaks patsient konsulteerima oma arstiga, sest ajavööndite vahetus võib

mõjutada insuliinivajadust ja söömisaegu.

Hüpoglükeemia

Ühe söögikorra vahelejätmine või ettekavatsematu pingeline füüsiline tegevus võivad põhjustada

hüpoglükeemiat.

Hüpoglükeemia võib tekkida siis, kui insuliiniannus on liiga suur võrreldes insuliinivajadusega (vt

lõigud 4.8 ja 4.9).

Patsientidel, kelle veresuhkrutaseme kontroll on märgatavalt paranenud, näiteks intensiivse

insuliinravi tulemusena, võivad harjumuspärased hüpoglükeemia hoiatavad sümptomid muutuda ning

neid tuleb sellest teavitada. Tavalised hoiatavad sümptomid võivad kaduda pikka aega diabeeti

põdenud patsientidel.

Kui kiiretoimeliste insuliinianaloogide farmakodünaamika tulemusel tekib pärast süstimist

hüpoglükeemia, siis võib see ilmneda kiiremini kui lahustuva humaaninsuliini puhul.

Kuna NovoRapid’i manustakse otseses vastavuses söögikordadega, siis tuleks kaaluda kiire

toimealguse vajalikkust patsientidel, kellel kaasnev haigus või kasutatav ravim võib söögi imendumist

pidurdada.

Kaasnev haigus, eriti infektsioonid ja palavikuseisundid, suurendab tavaliselt patsiendi

insuliinivajadust.

Kui patsient viiakse ühelt insuliinitüübilt üle mõnele teisele, võivad hüpoglükeemia esmased hoiatavad

sümptomid väljenduda nõrgemini või varasemast erinevalt.

Üleminek teistelt insuliinidelt

Patsiendi üleviimine teisele insuliinitüübile või -liigile peab kulgema range meditsiinilise järelevalve

all. Muutused ravimi kontsentratsioonis, margis (tootjas), tüübis, päritolus (loomne insuliin,

humaaninsuliin, humaaninsuliini analoog) ja/või tootmistehnoloogias (rekombinantne DNA või

loomne insuliin) võivad tingida vajaduse muuta annust. Üleminek teiselt insuliinitüübilt

NovoRapid’ile võib kaasa tuua suurema süstide arvu päevas või tavapärase insuliiniannuse muutmise.

Vajadus muudatusteks selgub esimese annuse manustamisel või esimeste nädalate-kuude jooksul.

Süstekoha reaktsioonid

Nagu iga insuliinravi puhul, võivad tekkida süstekoha reaktsioonid – valu, punetus, lööve, põletik,

paistetus ja sügelus. Süstekoha pidev vahetamine ka sama piirkonna ulatuses võib aidata neid

reaktsioone vähendada või vältida. Reaktsioonid kaovad tavaliselt väheste päevade või nädalate

jooksul. Harvadel juhtudel nõuavad süstekoha reaktsioonid NovoRapid-ravi lõpetamist.

NovoRapid’i ja pioglitasooni kombinatsioon

On teatatud pioglitasooni ja insuliini kombinatsiooni kasutamisel tekkinud südamepuudulikkuse

juhtudest, eriti südamepuudulikkuse riskifaktoritega patsientidel. Seda tuleb arvesse võtta, kui

kaalutakse pioglitasooni ja NovoRapid’i kombinatsioonravi. Kui sellist kombinatsiooni kasutatakse,

siis tuleb patsiente jälgida südamepuudulikkuse, kaalutõusu ja tursenähtude suhtes. Pioglitasoonravi

tuleb lõpetada, kui ilmneb mõne kardiaalse sümptomi halvenemine.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

On teada, et mitmed ravimid mõjutavad glükoosi metabolismi.

Patsiendi insuliinivajadust võivad vähendada järgmised ained:

suukaudsed diabeediravimid, monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitorid, beetablokaatorid,

angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorid, salitsülaadid, anaboolsed steroidid ja

sulfoonamiidid.

Patsiendi insuliinivajadust võivad suurendada järgmised ained:

suukaudsed rasestumisvastased ravimid, tiasiidid, glükokortikoidid, kilpnäärmehormoonid,

sümpatomimeetikumid, kasvuhormoon ja danasool.

Beetablokaatorid võivad hüpoglükeemia tunnuseid nõrgendada.

Oktreotiid/lanreotiid võivad insuliini vajadust nii suurendada kui ka vähendada.

Alkohol võib intensiivistada või vähendada insuliini hüpoglükeemilist toimet.

4.6 Rasedus ja imetamine

Rasedus

NovoRapid’i (aspartinsuliini) võib kasutada raseduse ajal. Kaks randomiseeritud kontrollitud kliinilist

uuringut (322 ja 27 raseduse osas) ei näidanud aspartinsuliini ebasoodsat toimet rasedusele ega

loote/vastsündinu tervisele võrrelduna humaaninsuliiniga (vt lõik 5.1).

Soovitatav on raseda diabeedihaige (I tüüpi diabeet, II tüüpi diabeet või gestatsioondiabeet)

intensiivne vere glükoosisisalduse kontrollimine ja jälgimine kogu rasedusperioodi jooksul, ka

raseduse planeerimise ajal. Tavaliselt väheneb insuliinivajadus esimese trimestri jooksul ja suureneb

teisel ja kolmandal trimestril. Pärast sünnitust saavutab insuliinivajadus tavaliselt kiiresti raseduseelse

taseme.

Imetamine

Imetamisperioodil piirangud raviks NovoRapid’iga puuduvad. Imetava ema insuliinravi ei ohusta

lapse tervist. Siiski võib olla vaja korrigeerida NovoRapid’i annust.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Patsiendi keskendumis- ja reageerimisvõime võib hüpoglükeemia tulemusel väheneda. See asjaolu

võib põhjustada ohtu olukordades, kus need omadused on eriti tähtsad (nt autojuhtimine või

mehhanismide kasutamine).

Patsient peaks olema teavitatud ettevaatusabinõudest hüpoglükeemia vältimiseks sõiduki juhtimise

ajal. See on eriti oluline neile, kellel puudub või on vähenenud võime tunnetada hüpoglükeemia

hoiatavaid sümptomeid või kellel on korduvalt olnud hüpoglükeemiahood. Sel juhul tuleb

autojuhtimise soovitatavust tõsiselt kaaluda.

4.8 Kõrvaltoimed

NovoRapid’i kasutavatel patsientidel täheldatud kõrvaltoimed on peamiselt annusest sõltuvad ja

põhjustatud insuliini farmakoloogilisest toimest.

Hüpoglükeemia on sage kõrvaltoime. See võib ilmneda, kui insuliiniannus on võrreldes

insuliinivajadusega liiga suur. Raskekujuline hüpoglükeemia võib viia teadvuse kadumise ja/või

krampide tekkeni ning lõppeda ajutise või püsiva ajukahjustuse või isegi surmaga.

Kliinilised uuringud ja turustamisjärgne kogemus on näidanud, et hüpoglükeemia sagedus varieerub

koos patsiendipopulatsiooni ja annustamisrežiimidega. Seepärast ei saa spetsiifilist sagedust esitada.

Kliinilistes uuringutes ei ole leitud erinevusi hüpoglükeemia esinemises aspartinsuliini ja

humaaninsuliiniga ravitud patsientidel.

Allpool on loetletud kõrvaltoimed vastavalt esinemissagedusele ja organsüsteemile. Kõrvaltoimete

esinemissagedused on väljendatud järgnevalt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt

(≥ 1/1000 kuni ≤ 1/100), harva (≥ 1/10 000 kuni ≤ 1/1000), väga harv (≤ 1/10 000), teadmata (ei saa

hinnata olemasolevate andmete alusel).

Närvisüsteemi häired Harv – perifeerne neuropaatia

Glükeemilise kontrolli kiire taastumisega võib kaasneda

seisund, mida nimetatakse akuutseks valulikuks neuropaatiaks.

See seisund on enamasti pöörduv.

Silmakahjustused Aeg-ajalt – refraktsioonihäired

Refraktsioonianomaaliad võivad ilmneda pärast insuliinravi

alustamist. Need sümptomid on enamasti mööduvad.

Aeg-ajalt – diabeetiline retinopaatia

Pikaajaline hea glükeemiline kontroll vähendab diabeetilise

retinopaatia riski suurenemist. Siiski võib intensiivse

insuliinravi ja glükeemilise kontrolli järsu paranemisega

kaasneda ka diabeetilise retinopaatia ajutine süvenemine.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Aeg-ajalt – lipodüstroofia

Lipodüstroofia võib tekkida süstekohas, kui seda sama

piirkonna ulatuses piisavalt ei vahetata.

Aeg-ajalt – paikne ülitundlikkus

Insuliinravi käigus võivad tekkida paiksed ülitundlikkusnähud

(süstekoha valu, punetus, lööve, põletik, turse, sügelus). Need

nähud on tavaliselt ajutise loomuga ja kaovad enamasti ravi

jätkamisel.

Üldised häired ja manustamiskoha

reaktsioonid

Aeg-ajalt – turse

Insuliinravi alustamisel võib esineda turset. Need nähud on

tavaliselt ajutise loomuga.

Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt – urtikaaria, punetus, lööve

Väga harv – anafülaktilised reaktsioonid

Üldise ülitundlikkuse sümptomiteks võivad olla ulatuslik

nahalööve, kihelemine, higistamine, gastrointestinaalsed

häired, angioneurootiline turse, hingamisraskused,

südamepekslemine ja vererõhu langus. Üldise ülitundlikkuse

reaktsioonid võivad olla eluohtlikud.

4.9 Üleannustamine

Kindlat üleannustamise määra ei ole võimalik välja selgitada, sest hüpoglükeemia võib areneda järkjärgult,

kui manustatakse patsiendi vajadusest palju suuremaid insuliiniannuseid.

• Kergemate hüpoglükeemiajuhtumite raviks tuleb suu kaudu anda glükoosi või suhkrut

sisaldavat toitu. Seetõttu on diabeetikul soovitav alati kaasas kanda suhkrut sisaldavaid tooteid

• Tõsiste hüpoglükeemiajuhtumite korral, kui patsient kaotab teadvuse, peab vastava väljaõppe

saanud isik süstima glükagooni (0,5...1 mg) naha alla või lihasesse, või peab tervishoiutöötaja

süstima intravenoosselt glükoosi. Glükoosi tuleb süstida intravenoosselt ka juhul, kui patsient ei

reageeri glükagoonisüstile 10...15 min jooksul. Vältimaks hüpoglükeemia kordumist on

soovitatav teadvuse taastudes manustada suu kaudu süsivesikuid.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Lühikese toimeajaga insuliinid ja nende analoogid süstimiseks. ATC kood

A10AB05.

Toimemehhanism

Aspartinsuliini vere glükoosi taset langetav toime põhineb glükoosi hõlpsamal omastamisel pärast

insuliini seondumist lihas- ja rasvarakkude retseptoritega ja samaaegsel maksast glükoosi vabanemise

inhibeerimisel.

Hinnatuna nelja esimese tunni jooksul pärast sööki on NovoRapid’i toime algus lahustuva

humaaninsuliiniga võrreldes kiirem ning glükoosi kontsentratsioon madalam. Süstituna naha alla on

NovoRapid lühema toimega kui lahustuv humaaninsuliin.

Aeg (h)

Veresuhkur (mmol/l)

Joonis 1. Veresuhkru kontsentratsioon I tüüpi diabeeti põdevatel patsientidel, kellele süstiti üks

söögieelne annus NovoRapid’i vahetult enne sööki (pidev joon) või lahustuvat humaaninsuliini 30 min

enne sööki (katkendlik joon).

Naha alla süstimisel ilmneb NovoRapid’i toime 10...20 min jooksul. Maksimaalne toime ilmneb

1...3 tunni jooksul pärast süstimist. Toime kestab 3...5 tundi.

Täiskasvanud

I tüüpi diabeedihaigete kliinilised uuringud näitasid madalamat postprandiaalset veresuhkrut

NovoRapid’i manustamisel, võrreldes lahustuva humaaninsuliiniga (joonis 1). Kahel pikaajalisel I

tüüpi diabeedihaigete avatud uuringul, kuhu oli haaratud 1070 ja 884 patsienti, ilmnes, et NovoRapid

kahandab glükosüleerunud hemoglobiini vastavalt 0,12 (95% CI 0,03; 0,22) protsendipunkti ja 0,15

(95% CI 0,05; 0,26) protsendipunkti võrra, võrreldes humaaninsuliiniga. Erinevus on küsitava

kliinilise tähtsusega.

Eakad

Randomiseeritud kaksikpimedas PK/PD ristuvuuringus, kus võrreldi aspartinsuliini lahustuva

humaaninsuliiniga, osalesid II tüüpi diabeediga eakad patsiendid (19 patsienti vanuses 65-83 aastat,

keskmine iga 70 aastat). Aspartinsuliini ja humaaninsuliini farmakodünaamiliste omaduste suhtelised

erinevused (GIRmax,AUCGIR, 0-120 min) oli kooskõlas tervete isikute ja nooremate diabeedihaigete juures

täheldatuga.

Lapsed ja noorukid

Preprandiaalse humaaninsuliini ja postprandiaalse aspartinsuliini võrdlev kliiniline uuring viidi läbi

väikeste lastega (20 patsienti olid 2 kuni alla 6 aasta vanused, nendest neli nooremad kui 4-aastased,

uuringu kestus 12 nädalat). Ühes uuringus jälgiti üksikannuse farmakokineetikat/farmakodünaamikat

6...12-aastastel lastel ja 13…17-aastastel noorukitel. Aspartinsuliini farmakodünaamiline profiil oli

lastel sarnane täiskasvanute omaga.

Kliinilised uuringud I tüüpi diabeeti põdevate patsientidega näitasid, et võrreldes lahustuva

humaaninsuliiniga vähendas aspartinsuliin öise hüpoglükeemia ohtu. Päevase hüpoglükeemia oht ei

suurenenud oluliselt.

Rasedus

Kliinilises uuringus, mis võrdles aspartinsuliini ja humaaninsuliini ohutust ning tõhusust I tüüpi

diabeeti põdevatel naistel (322 rasedusjuhtu, neist 157 raviti aspartinsuliiniga ja 165

humaaninsuliiniga), ei ilmnenud aspartinsuliini ebasoodsat toimet rasedusele ega loote/vastsündinu

tervisele.

Lisaks sellele näitas ka 27 gestatsioondiabeediga naise randomiseeritud ravi aspartinsuliini (14) või

humaaninsuliiniga (13) sarnaseid ohutusprofiile.

Aspartinsuliin on molaarselt ekvipotentne lahustuva humaaninsuliiniga.

5.2 Farmakokineetilised omadused

NovoRapid’is vähendab aminohappe proliini asendamine asparagiinhappega asendis B28 lahustuvas

humaaninsuliinis täheldatud heksameeride moodustumist. Seetõttu absorbeerub NovoRapid

nahaalusest koest kiiremini kui lahustuv humaaninsuliin.

Maksimaalse kontsentratsiooni saabumise aeg on keskmiselt poole lühem kui lahustuval

humaaninsuliinil. Keskmine maksimaalne plasmakontsentratsioon 492±256 pmol/l saavutati 40

(kvartiilvahemik 30...40) minutit pärast 0,15 Ü/kg subkutaanset manustamist I tüüpi diabeedihaigetele.

Insuliini kontsentratsioon langes algtasemele 4...6 tundi pärast annuse manustamist.

Absorptsioonikiirus II tüüpi diabeedihaigetel oli veidi aeglasem, mille väljenduseks oli madalam Cmax

(352±240 pmol/l) ja hilisem tmax (60 (kvartiilvahemik 50...90) minutit). Maksimaalse kontsentratsiooni

saabumisaja erinevus isikuti oli NovoRapid’i puhul märkimisväärselt väiksem kui lahustuva

humaaninsuliini puhul, kuid Cmax erinevus isikuti on NovoRapid’il suurem.

Lapsed ja noorukid

NovoRapid’i farmakokineetilisi ja farmakodünaamilisi omadusi uuriti I tüüpi diabeeti põdevate laste

(6...12 a) ja noorukite (13...17 a) osas. Mõlemas vanuserühmas absorbeerus aspartinsuliin kiiresti, tmax

sarnanes täiskasvanute näitajaga. Ometi oli Cmax vanuserühmades erinev, mis rõhutab vajadust

täpsustada NovoRapid’i individuaalset annust.

Eakad

Aspartinsuliini ja lahustuva humaaninsuliini farmakokineetiliste omaduste suhtelised erinevused

eakate (vanuses 65-83 aastat, keskmine iga 70 aastat) II tüüpi diabeediga isikute juures sarnanesid

tervete isikute ja nooremate diabeedihaigete juures täheldatuga. Eakatel täheldati aeglasemat

imendumiskiirust, mis tõi kaasa hilisema tmax (82(kvartiilihaare 60-120) minutit), seejuures Cmax. oli

sarnane sellele, mis leiti noorematel II tüüpi diabeediga isikutel ja natuke väiksem kui I tüüpi

diabeediga isikutel.

Maksakahjustus

Aspartinsuliini üksikannuse farmakokineetikat uuriti 24 isikul, kelle maksatalitlus varieerus

normaalsest kuni tugevasti kahjustatuni. Maksakahjustusega isikutel oli imendumiskiirus langenud ja

rohkem varieeruv, mistõttu tmax aeglustus 50 minutilt normaalse maksatalitusega isikutel 85 minutini

mõõduka ja tõsise maksakahjustusega isikutel. AUC, Cmax ja CL/F olid vähenenud maksatalituse ja

normaalse maksatalitusega isikutel sarnased

Neerukahjustus

Aspartinsuliini üksikannuse farmakokineetikat uuriti 18 isikul, kelle neerutalitlus varieerus

normaalsest kuni tugevasti kahjustatuni. Leiti, et aspartinsuliini AUC, Cmax, CL/F ja t max ei olnud

märgatavalt mõjutatud kreatiniini puhastumuse väärtustest. Mõõduka ja tugeva neerupuudulikkusega

isikute kohta on andmeid piiratud hulgal. Dialüüsravi vajavaid neerupuudulikkusega patsiente ei

uuritud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, kroonilise toksilisuse, genotoksilisuse ja reproduktsioonitoksilisuse

mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

In vitro katsete käigus, mis hõlmasid seondumist insuliiniga ja IGF-1 retseptoritega ning mõju raku

kasvule, toimis aspartinsuliin väga sarnaselt humaaninsuliiniga. Samuti tõestasid uuringud, et

aspartinsuliini ja humaaninsuliini insuliiniretseptoritele seondumise dissotsiatsioon on võrdväärne.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Glütserool

Fenool

Metakresool

Tsinkkloriid

Dinaatriumfosfaatdihüdraat

Naatriumkloriid

Vesinikkloriidhape (pH reguleerimiseks)

Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks)

Süstevesi

6.2 Sobimatus

Teiste ainete lisamine NovoRapid’ile võib põhjustada aspartinsuliini degradatsiooni, näiteks kui ravim

sisaldab tiooli või sulfiteid.

Seda ravimit ei tohi segada teiste ravimitega. Erandiks on NPH (Neutral Protamine Hagedorn)

insuliin ja infusioonilahused nagu on kirjeldatud lõigus 4.2.

6.3 Kõlblikkusaeg

30 kuud

Pärast esmast avamist võib seda hoida maksimaalselt 4 nädalat temperatuuril kuni 30 °C.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2 °C...8 °C). Hoida eemal jahutuselemendist. Mitte hoida sügavkülmas.

Hoida viaal välispakendis valguse eest kaitstult.

Kasutusele võetud või tagavarana kaasaskantavad viaalid: ärge hoidke külmkapis. Hoida temperatuuril

kuni 30 °C.

NovoRapid’i tuleb kaitsta liigse kuumuse ja valguse eest.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

10 ml lahust viaalis (I tüüpi klaas), mis on suletud bromobutüül/polüisopreenkummist kettaga ja

plastist kaitsekorgiga.

Pakendi suurused 1 ja 5 viaali ja 5 x (1 x 10 ml) viaali sisaldav mitmikpakend.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erinõuded hävitamiseks ja käsitlemiseks

NovoRapid’i viaale tuleb kasutada koos insuliinisüstaldega, millel on vastav ühikutega skaala.

NovoRapid’i ei tohi kasutada, kui lahus ei ole selge ja värvitu.

NovoRapid’i ei tohi kasutada, kui see on olnud külmunud.

NovoRapid’i võib kasutada infusioonipumbasüsteemides (CSII), nagu on kirjeldatud lõigus 4.2.

Polüetüleenist või polüolefiinist sisepinnaga kateetrid on hinnatud sobivaks pumpadega kasutamisel.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Novo Nordisk A/S

Novo Allé

DK-2880 Bagsvaerd

Taani

8. MÜÜGILOA NUMBRID

EU/1/99/119/001

EU/1/99/119/008

EU/1/99/119/015

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/UUENDAMISE KUUPÄEV

Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 7. september 1999

Müügiloa uuendamise kuupäev: 30. aprill 2009

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV