Puudub Eestis kehtiv müügiluba või meil ei ole andmeid veel

Mircera

ATC Kood: B03XA03
Toimeaine: methoxy polyethylene glycol-epoetin beta
Tootja: Roche Registration Ltd.

Artikli sisukord

 

LISA I

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

MIRCERA 50 mikrogrammi/0,3 ml süstelahus eeltäidetud süstlas

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks eeltäidetud süstal sisaldab 50 mikrogrammi metoksüpolüetüleenglükool-epoetiin beetat* lahuses

kontsentratsiooniga 167 mikrogrammi/ml. Tugevus näitab metoksüpolüetüleenglükool-epoetiin beeta

molekuli valgulise osa kogust ilma glükosüülimist arvestamata.

* rekombinantse DNA tehnoloogia abil hiina hamstri munasarjarakkudes toodetud ja lineaarse

metoksüpolüetüleenglükooliga (PEG) konjugeeritud valgu kovalentne konjugaat.

Metoksüpolüetüleenglükool-epoetiin beeta aktiivsust ei tohiks võrrelda teise samasse ravimiklassi

kuuluva pegüleeritud või mittepegüleeritud proteiini aktiivsusega. Lisainformatsiooni vt lõik 5.1.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus (süst).

Selge ja värvitu kuni kergelt kollakas lahus.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Kroonilise neeruhaigusega (KNH) seotud sümptomaatilise aneemia ravi.MIRCERA-ravi muudel

näidustustel kasutamise ohutus ja efektiivsus ei ole kindlaks tehtud.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Sümptomaatilise aneemia ravi kroonilise neeruhaigusega täiskasvanud patsientidel

Ravi MIRCERA’ga tuleb alustada neerukahjustusega patsientide ravikogemusega arsti järelevalve all.

Aneemia sümptomid võivad olla erinevad vanusest, soost ja haiguse üldisest mõjust lähtuvalt; vajalik

on arsti hinnang iga patsiendi haiguse kliinilisele kulule ja seisundile. MIRCERA’t manustatakse

subkutaanselt või intravenoosselt, et suurendada hemoglobiinisisaldust väärtuseni mitte üle 12 g/dl

(7,45 mmol/l). Hemodialüüsi mitte saavatel patsientidel on eelistatav subkutaanne manustamine, et

vältida perifeersete veenide punkteerimist.

MIRCERA’t võib süstida naha alla kõhu-, käsivarre- või reiepiirkonnas. Kõik kolm süstekohta on

võrdselt sobivad.

Individuaalse varieeruvuse tõttu võidakse patsiendil mõnikord täheldada soovitud

hemoglobiinisisaldusest suuremaid või väiksemaid individuaalseid hemoglobiiniväärtusi.

Hemoglobiinisisalduse varieeruvuse korral tuleb annust kohandada, et saavutada hemoglobiini

sihtväärtus vahemikus 10 g/dl (6,21 mmol/l) kuni 12 g/dl (7,45 mmol/l). Vältida tuleb

hemoglobiinisisaldust püsivalt üle 12 g/dl (7,45 mmol/l); allpool on toodud annuse kohandamise

juhised puhuks, kui täheldatakse hemoglobiiniväärtusi üle 12 g/dl (7,45 mmol/l).

Vältida tuleb hemoglobiinisisalduse suurenemist üle 2 g/dl (1,24 mmol/l) nelja nädala jooksul. Kui see

peaks juhtuma, tuleb annust vastavalt kohandada.

Patsiente tuleb hoolikalt jälgida, et tagada MIRCERA väikseima heakskiidetud annuse kasutamine,

mis kindlustab piisava kontrolli aneemianähtude üle.

Hemoglobiinisisaldust soovitatakse määrata iga kahe nädala järel kuni väärtuste stabiliseerumiseni

ning seejärel perioodiliselt.

Patsiendid, kes ei saa hetkel ravi erütropoeesi stimuleeriva ainega (ESA):

Et suurendada hemoglobiinisisaldust üle 10 g/dl (6,21 mmol/l), on soovitatav algannus dialüüsi mitte

saavatele patsientidele 1,2mikrogrammi/kg kehakaalu kohta, manustatuna üks kord kuus subkutaanse

süstena.

Teise võimalusena võib algannuse 0,6 mikrogrammi/kg kehakaalu kohta manustada iga kahe nädala

järel ühekordse intravenoosse või subkutaanse süstena patsientidele, kes saavad või ei saa dialüüsi.

Annust võib suurendada ligikaudu 25% võrra, kui hemoglobiinisisalduse suurenemise kiirus ühe kuu

jooksul on alla 1,0 g/dl (0,621 mmol/l). Edasised annuse suurendamised umbes 25% võrra on lubatud

1-kuuliste intervallide järel kuni hemoglobiini sihtväärtuse saavutamiseni.

Kui hemoglobiinisisalduse suurenemise kiirus kuus ületab 2 g/dl (1,24 mmol/l) või kui

hemoglobiinitase suureneb ja läheneb väärtusele 12 g/dl (7,45 mmol/l), tuleb annust vähendada umbes

25% võrra. Kui hemoglobiinisisalduse suurenemine jätkub, tuleb ravi katkestada, kuni

hemoglobiinisisaldus hakkab vähenema, mil ravi tuleb taasalustada eelnevalt kasutatud annusest

ligikaudu 25% väiksema annusega. Ravi katkestamise järgselt on oodata hemoglobiinisisalduse

vähenemist umbes 0,35 g/dl (0,22 mmol/l) nädalas. Annust ei tohi korrigeerida sagedamini kui kord

kuus.

Iga kahe nädala tagant ravi saavatele patsientidele, kelle hemoglobiinisisaldus on üle 10 g/dl

(6,21 mmol/l), võib MIRCERA’t manustada üks kord kuus annuses, mis on kaks korda suurem

eelnevalt iga kahe nädala järel manustatud annusest.

Patsiendid, kes saavad ravi ESAga:

ESA-ravi võib asendada MIRCERA manustamisega ühekordse intravenoosse või subkutaanse süstena

üks kord kuus. Metoksüpolüetüleenglükool-epoetiin beeta algannus põhineb darbepoetiin alfa või

epoetiini eelneval nädalaannusel ravi asendamise ajal, nagu on toodud tabelis 1. Esimene süst tehakse

eelnevalt manustatud darbepoetiin alfa või epoetiini järgmisel ettenähtud manustamiskorral.

Tabel 1: MIRCERA algannused

Darbepoetiin alfa eelnev

intravenoosne või

subkutaanne

nädalaannus

(mikrogrammi/nädalas)

Epoetiini eelnev

intravenoosne või

subkutaanne

nädalaannus

(RÜ/nädalas)

Igakuine MIRCERA

intravenoosne või

subkutaanne annus

(mikrogrammi/üks

kord kuus)

<40 <8000 120

40-80 8000-16000 200

>80 >16000 360

Kui on vajalik annuse korrigeerimine, et säilitada hemoglobiini sihtväärtust üle 10 g/dl (6,21 mmol/l),

võib igakuist annust suurendada ligikaudu 25% ulatuses.

Kui hemoglobiinisisalduse suurenemise kiirus kuus ületab 2 g/dl (1,24 mmol/l) või kui

hemoglobiinitase suureneb ja läheneb väärtusele 12 g/dl (7,45 mmol/l), tuleb annust vähendada umbes

25% võrra. Kui hemoglobiinisisalduse suurenemine jätkub, tuleb ravi katkestada, kuni

hemoglobiinisisaldus hakkab vähenema, mil ravi tuleb taasalustada eelnevalt kasutatud annusest

ligikaudu 25% väiksema annusega. Ravi katkestamise järgselt on oodata hemoglobiinisisalduse

vähenemist umbes 0,35 g/dl (0,22 mmol/l) nädalas. Annust ei tohi korrigeerida sagedamini kui kord

kuus.

Kuna peritoneaaldialüüsi saavate patsientide ravikogemus on vähene, on nende haigete puhul

soovitatav regulaarne hemoglobiinisisalduse jälgimine ja annuse korrigeerimise juhiste täpne

järgimine.

Ravi katkestamine

Ravi MIRCERA’ga on tavaliselt pikaajaline. Samas võib selle vajaduse korral igal ajal katkestada.

Vahelejäänud annus

Kui MIRCERA üks annus jääb manustamata, tuleb see manustada niipea kui võimalik ning alustada

uuesti MIRCERA manustamist määratud sagedusega.

Lapsed

MIRCERA’t ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel vanuses alla 18 aasta ohutuse ja efektiivsuse

andmete puudumise tõttu.

Eakad patsiendid

Kliinilistes uuringutes olid 24% MIRCERA’ga ravitud patsientidest vanuses 65...74 aastat ning 20%

75-aastased ja vanemad. 65-aastastel ja vanematel patsientidel ei ole vaja annust muuta.

Maksakahjustusega patsiendid

Maksakahjustusega patsientidel ei ole vaja kohandada algannust ega annuse muutmise juhiseid (vt lõik

5.2).

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

Ravile allumatu hüpertensioon.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Täiendavat ravi rauapreparaatidega soovitatakse kõigile patsientidele, kelle seerumi ferritiinisisaldus

on alla 100 mikrogrammi/liitris või transferriini saturatsioon alla 20%. Efektiivse erütropoeesi

tagamiseks tuleb raua staatust hinnata kõigil patsientidel nii enne ravi kui ravi ajal.

Ravivastuse puudumisel MIRCERA-ravile tuleb otsida põhjuslikke tegureid. Raua-, foolhappe või

vitamiin B12 puudus vähendab ESAde efektiivsust, mistõttu need seisundid tuleb korrigeerida.

Kaasuvad infektsioonid, põletikulised seisundid või traumad, varjatud verekaotus, hemolüüs, raske

alumiiniumimürgistus, olemasolevad hematoloogilised haigused või luuüdi fibroos võivad samuti olla

puuduliku ravivastuse saavutamise põhjusteks. Uurimise käigus tuleb mõõta ka retikulotsüütide arvu.

Kui kõik eelnimetatud seisundid on välistatud ja patsiendil tekib hemoglobiinisisalduse järsk langus,

mis on seotud retikulotsütopeenia ja erütropoetiinivastaste antikehadega, tuleb kaaluda luuüdi uuringu

teostamist isoleeritud erütrotsütaarse aplaasia (IEA) suhtes. IEA diagnoosimisel tuleb ravi

MIRCERA’ga lõpetada ning seda ei tohi vahetada ühegi teise ESA vastu.

Kõikide ESAde (sealhulgas MIRCERA) kasutamisega seoses on kirjeldatud erütropoetiinivastaste

antikehade poolt põhjustatud isoleeritud erütrotsütaarset aplaasiat. Nendel antikehadel on teadaolev

ristreaktiivsus kõigi ESAdega ning patsiente, kellel kahtlustatakse või on kindlaks tehtud

erütropoetiinivastaste antikehade olemasolu, ei tohi üle viia MIRCERA-ravile (vt lõik 4.8).

Isoleeritud erütrotsütaarne aplaasia C-hepatiidi patsientidel: Hemoglobiinisisalduse paradoksaalse

languse ja raskekujulise aneemia tekkimisel, mis on seotud madala retikulotsüütide arvuga, tuleb

otsekohe lõpetada ravi epoetiiniga ja teostada erütropoetiinivastaste antikehade määramine. Juhtusid

on kirjeldatud interferooni ja ribaviriiniga ravitud C-hepatiidi patsientidel, kui samaaegselt kasutatakse

epoetiine. Epoetiinid ei ole heaks kiidetud C-hepatiidiga seotud aneemia raviks.

Hemoglobiinisisaldus: Kroonilise neeruhaigusega patsientidel ei tohi säilitatav hemoglobiinisisaldus

püsiva ajavahemiku jooksul ületada lõigus 4.2 soovitatud hemoglobiini sihtväärtuste vahemiku

ülempiiri. Kliinilistes uuringutes täheldati erütropoeesi stimuleerivate ainete (ESAde) manustamisel

hemoglobiinisisalduse sihtväärtuseni üle 12 g/dl (7,5 mmol/l) suurenenud riski surma, raskete

kardiovaskulaarsete tüsistuste, sealhulgas tromboosi või tserebrovaskulaarsete tüsistuste, sealhulgas

insuldi tekkeks (vt lõik 4.8).

Kontrollitud kliinilistes uuringutes ei ole täheldatud epoetiinide manustamisest saadavat

märkimisväärset kasu, kui hemoglobiinisisaldus suureneb üle taseme, mis on vajalik aneemianähtude

kontrollimiseks ja vereülekande vältimiseks.

Vererõhu kontroll: Nagu ka teiste ESAde puhul, võib MIRCERA-ravi ajal tekkida vererõhu tõus.

Vererõhku tuleb kõigil patsientidel kontrollida enne MIRCERA-ravi, ravi alustamise ajal ning kogu

ravi kestel. Kui kõrge vererõhk ei allu piisavalt ravile või dieedimuutustele, tuleb annust vähendada

või ravi lõpetada (vt lõik 4.2).

Toime tuumori kasvule: Sarnaselt teiste ESAdega on MIRCERA kasvufaktor, mis peamiselt

stimuleerib erütrotsüütide produktsiooni. Erütropoetiini retseptorid võivad olla ekspresseeritud

mitmesuguste kasvajarakkude pinnal. Nagu kõigi kasvufaktorite puhul, esineb võimalus, et ESAd

stimuleerivad mistahes tüüpi pahaloomulise kasvaja kasvu. Kahes kontrollitud kliinilises uuringus, kus

epoetiine manustati erinevat tüüpi vähiga (sh pea- ja kaelapiirkonna vähkide ning rinnanäärmevähiga)

patsientidele, on ilmnenud ebaselge põhjusega suurenenud suremus.

MIRCERA ei ole näidustatud aneemia raviks vähihaigetel.

MIRCERA ohutus ja efektiivsus ei ole kindlaks tehtud patsientidel, kellel esinevad

hemoglobinopaatiad, krambid, verejooks või hiljuti esinenud verejooks, mis vajab vereülekandeid, või

trombotsüütide arv üle 500 x 109/l. Seetõttu peab nende patsientide puhul olema ettevaatlik.

MIRCERA väärkasutamine tervete inimeste poolt võib viia hemoglobiinisisalduse ülemäärase

suurenemiseni. See võib olla seotud eluohtlike kardiovaskulaarsete komplikatsioonidega.

MIRCERA-ravi jälgitavus: Et parandada erütropoeesi stimuleerivate ainete (ESAde) kasutamise

jälgitavust, tuleb manustatud ESA kaubanduslik nimetus registreerida (või esitada) selgelt patsiendi

kaarti.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimeid ei ole uuritud. Puuduvad tõendid selle kohta, et MIRCERA muudaks teiste ravimite

metabolismi.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus:

MIRCERA kasutamise kohta rasedatel ei ole andmeid.

Loomkatsed ei näita otsest kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või

postnataalsele arengule, kuid näitavad vastava ravimrühmaga seotud loote kaalu pöörduvat vähenemist

(vt lõik 5.3). Raseduse ajal tuleb ravimit kasutada ettevaatusega.

Imetamine:

Ei ole teada, kas metoksüpolüetüleenglükool-epoetiin beeta eritub inimese rinnapiima. Ühes

loomkatses leidis kinnitust metoksüpolüetüleenglükool-epoetiin beeta eritumine rinnapiima.

Otsustamisel, kas jätkata või katkestada imetamine või jätkata või katkestada ravi MIRCERA’ga, peab

arvesse võtma imetamisest saadavat kasu lapsele ja MIRCERA-ravist saadavat kasu naisele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

MIRCERA ei oma märkimisväärset toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

4.8 Kõrvaltoimed

Kliiniliste uuringute ohutusandmebaas hõlmab 3042 kroonilise neeruhaigusega patsienti, sealhulgas

1939 MIRCERA-ravi saanud ja 1103 ESA-ravi saanud patsienti. Kõrvaltoimete ilmnemist on oodata

ligikaudu 6% MIRCERA’ga ravitud patsientidest. Kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoime oli

hüpertensioon (sage).

Esinemissagedused on määratletud järgmiselt:

väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10000 kuni

<1/1000); väga harv (<1/10000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Tabel 2: MIRCERA-ravist tingitud kõrvaltoimed kontrollitud kliinilistes uuringutes

kroonilise neeruhaigusega patsientidel

Organsüsteemi klass Esinemissagedus Kõrvaltoime

Närvisüsteemi häired Aeg-ajalt Peavalu

Närvisüsteemi häired Harv Hüpertensiivne entsefalopaatia

Naha ja nahaaluskoe

kahjustused

Harv Lööve, makulopapuloosne

Vigastus, mürgistus ja

protseduuri tüsistused

Aeg-ajalt Veenitee tromboos

Vaskulaarsed häired Sage Hüpertensioon

Vaskulaarsed häired Harv Kuumahood

Immuunsüsteemi häired Harv Ülitundlikkus

Kõigi teiste MIRCERA’ga seostatud kõrvaltoimete esinemissagedus oli harv ning enamik

kõrvaltoimeid olid kerge või keskmise raskusega. Need kõrvaltoimed sobisid nendel patsientidel

teadaolevate kaasuvate haigustega.

Kliinilistes uuringutes täheldati MIRCERA-ravi ajal trombotsüütide arvu vähest langust, mis jäi

normivahemiku piiridesse.

7% MIRCERA’ga ja 4% teiste ESA’dega ravi saanud patsientidest täheldati trombotsüütide arvu alla

100 x 109/l.

Epoetiin alfa või darbepoetiin alfaga läbi viidud kontrollitud kliinilise uuringu andmed näitasid, et

insulti esines sageli (≥1/100 kuni <1/10).

Müügiletuleku järgne kogemus

Spontaanselt on teatatud ülitundlikkusreaktsioonidest, kaasa arvatud anafülaktilise reaktsiooni

juhtudest; esinemissagedus teadmata.

Sarnaselt teiste erütropoeesi stimuleerivate ainetega on turuletuleku järgselt kirjeldatud tromboosi,

sealhulgas kopsuarteri emboolia juhtusid, esinemissagedus teadmata (vt lõik 4.4).

Spontaanselt on teatatud trombotsütopeenia juhtudest, esinemissagedus teadmata.

Erütropoetiinivastaste neutraliseerivate antikehade poolt põhjustatud isoleeritud erütrotsütaarne

aplaasia (IEA), esinemissagedus teadmata. IEA diagnoosimisel tuleb ravi MIRCERA’ga lõpetada ning

patsienti ei tohi üle viia ühegi teise rekombinantse erütropoetiini kasutamisele (vt lõik 4.4).

4.9 Üleannustamine

MIRCERA terapeutiline vahemik on lai. Ravi alustamisel peab arvestama individuaalse

reageerimisega ravile. Üleannustamine võib viia farmakodünaamilise toime tugevnemiseni, nt

ülemäärase erütropoeesi tekkeni. Liiga kõrge hemoglobiinisisalduse korral tuleb MIRCERA-ravi

ajutiselt katkestada (vt lõik 4.2). Kliinilise näidustuse korral võib teostada flebotoomia.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: teised aneemiavastased preparaadid, ATC-kood: B03XA03

MIRCERA’s sisalduv toimeaine metoksüpolüetüleenglükool-epoetiin beeta on pideva toimega

erütropoetiini retseptori aktivaator, millel on erinev aktiivsus retseptorite tasandil, mida iseloomustab

erütropoetiiniga võrreldes aeglasem seondumine retseptoriga ja kiirem eraldumine retseptorist,

väiksem spetsiifiline aktiivsus in vitro koos suurema aktiivsusega in vivo ning samuti pikem

poolväärtusaeg. Keskmine molekulmass on ligikaudu 60 kDa, millest valguline osa koos

süsivesikulise osaga moodustab ligikaudu 30 kDa.

MIRCERA stimuleerib erütropoeesi, seondudes erütropoetiini retseptoritega vereloome eellasrakkudel

luuüdis. Vastusena hüpoksiale toodetakse neerudes ja vabaneb vereringesse organismiomane hormoon

erütropoetiin, mis on erütrotsüütide põhiline kasvufaktor. Vastusena hüpoksiale on organismiomasel

erütropoetiinil koostoime vereloome eellasrakkudega, et suurendada erütrotsüütide produktsiooni.

Andmed iga kahe nädala ja iga nelja nädala järel ravi saanud patsientidega läbi viidud aneemia

korrektsiooni uuringutest näitavad, et MIRCERA grupis oli korrektsiooniperioodi lõppedes

hemoglobiini ravivastus kõrge ning samaväärne võrdlusravimitega. Keskmine aeg ravivastuse

saavutamiseni oli 43 päeva MIRCERA grupis ja 29 päeva võrdlusravimi grupis; hemoglobiinisisaldus

suurenes esimese 6 nädala jooksul vastavalt 0,2 g/dl nädalas ja 0,3 g/dl nädalas.

Neli randomiseeritud kontrollitud uuringut viidi läbi dialüüsi saavatel patsientidel, keda raviti

eelnevalt darbepoetiin alfa või epoetiiniga. Patsiendid randomiseeriti jätkama kasutatavat ravi või viidi

üle MIRCERA-ravile, et saavutada stabiilne hemoglobiinisisaldus. Hindamisperioodil (nädalad

29...36) oli MIRCERA’ga ravitud patsientide keskmine hemoglobiinisisaldus peaaegu identne

algväärtusega.

4038 kroonilise neerupuudulikkusega dialüüsi mittesaavat 2. tüüpi diabeediga patsienti, kelle

hemoglobiinitase oli ≤ 11 g/dl, said randomiseeritud, topeltpimedas, platseebokontrollitud uuringus

hemoglobiinitaseme 13 g/dl saavutamiseks ravi darbepoetiin alfaga või platseebot (vt lõik 4.4).

Uuringus ei saavutatud esmast eesmärki, milleks oli näidata kõikidest põhjustest tingitud suremuse,

kardiovaskulaarsete haiguste või lõppstaadiumis neeruhaiguse (ESRD) riski vähenemist.

Kombineeritud tulemusnäitajate individuaalsete komponentide analüüs näitas järgmisi riskisuhteid

(95% CI): surm 1,05 (0,92, 1,21), insult 1,92 (1,38, 2,68), kongestiivne südamepuudulikkus 0,89

(0,74, 1,08), müokardiinfarkt 0,96 (0,75, 1,23), müokardi isheemia tõttu hospitaliseerimine 0,84 (0,55,

1,27), lõppstaadiumis neeruhaigus 1,02 (0,87, 1,18).

Erütropoetiin on kasvufaktor, mis stimuleerib peamiselt erütrotsüütide produktsiooni. Erütropoetiini

retseptorid võivad olla ekspresseeritud erinevate kasvajarakkude pinnal.

Elulemust ja kasvaja progresseerumist on hinnatud viies suures kontrollitud uuringus, kus osales

kokku 2833 patsienti. Nendest uuringutest neli olid topeltpimedad platseebokontrolliga uuringud ning

üks oli avatud uuring. Kahte uuringusse värvati kemoteraapiat saavad patsiendid. Kahes uuringus oli

hemoglobiinisisalduse sihtväärtus >13 g/dl, ülejäänud kolmes uuringus 12...14 g/dl. Avatud uuringus

puudus erinevus üldise elulemuse osas rekombinantse inimese erütropoetiiniga ravitud patsientide ja

kontrollisikute vahel. Neljas platseebokontrolliga uuringus jäi üldise elulemuse riskimäär vahemikku

1,25 ja 2,47 kontrollisikute kasuks. Nendes uuringutes on ilmnenud ühesugune ebaselge põhjusega

statistiliselt oluliselt suurenenud suremus patsientidel, kellel on erinevate sagedaste vähkidega seotud

aneemia ja kes said rekombinantset inimese erütropoetiini, kontrollisikutega võrreldes. Uuringutes

täheldatud üldise elulemuse tulemus ei olnud rahuldavalt seletatav tromboosi ja sarnaste tüsistuste

esinemissageduse erinevustega rekombinantset inimese erütropoetiini saanud ja kontrollrühma isikute

vahel.

Patsienditasandi andmete analüüs on läbi viidud ka enam kui 13900 vähihaige (kemo-, radio-,

kemoradioteraapia või ravi puudumine) kohta, kes osalesid 53 kontrollitud kliinilises uuringus, kus

kasutati erinevaid epoetiine. Üldiste elulemuse andmete metaanalüüs andis riskisuhte punkthinnanguks

1,06 kontrollisikute kasuks (95% CI: 1,00, 1,12; 53 uuringut ja 13933 patsienti) ning kemoteraapiat

saanud vähihaigetel oli üldise elulemuse riskisuhe 1,04 (95% CI: 0,97, 1,11; 38 uuringut ja 10441

patsienti). Metaanalüüsid näitavad järjekindlalt ka oluliselt suurenenud suhtelist riski trombemboolsete

tüsistuste tekkeks vähihaigetel, kes saavad rekombinantset inimese erütropoetiini (vt lõik 4.4). Mircera

ei ole heaks kiidetud kemoteraapiast tingitud aneemia raviks (vt lõik 4.1), see andmeanalüüs ei

hõlmanud ühtegi MIRCERA’ga ravitud patsienti.

5.2 Farmakokineetilised omadused

MIRCERA farmakokineetikat uuriti tervetel vabatahtlikel ning kroonilise neeruhaiguse ja aneemiaga

patsientidel, sealhulgas dialüüsi saavatel ja mittesaavatel patsientidel.

Pärast subkutaanset manustamist dialüüsi mittesaavatele kroonilise neeruhaigusega patsientidele

saabus metoksüpolüetüleenglükool-epoetiin beeta maksimaalne kontsentratsioon seerumis 95 tundi

(keskmine väärtus) pärast manustamist. Metoksüpolüetüleenglükool-epoetiin beeta absoluutne

biosaadavus pärast subkutaanset manustamist oli 54%. Dialüüsi mittesaavatel kroonilise

neeruhaigusega patsientidel täheldatud terminaalne eliminatsiooni poolväärtusaeg oli 142 tundi.

Pärast subkutaanset manustamist dialüüsi saavatele kroonilise neeruhaigusega patsientidele saabus

metoksüpolüetüleenglükool-epoetiin beeta maksimaalne kontsentratsioon seerumis 72 tundi (keskmine

väärtus) pärast manustamist. Metoksüpolüetüleenglükool-epoetiin beeta absoluutne biosaadavus pärast

subkutaanset manustamist oli 62% ning dialüüsi saavatel kroonilise neeruhaigusega patsientidel

täheldatud terminaalne eliminatsiooni poolväärtusaeg oli 139 tundi.

Pärast intravenoosset manustamist dialüüsi saavatele kroonilise neeruhaigusega patsientidele oli

totaalne süsteemne kliirens 0,494 ml/h/kg. Eliminatsiooni poolväärtusaeg pärast MIRCERA

intravenoosset manustamist on 134 tundi.

Enne ja pärast hemodialüüsi mõõdetud MIRCERA seerumikontsentratsioonide võrdlus 41 kroonilise

neeruhaigusega patsiendil näitas, et hemodialüüs ei mõjuta selle ravimi farmakokineetikat.

126 kroonilise neeruhaigusega patsiendi analüüs ei näidanud farmakokineetika erinevust dialüüsi

saavate ja mittesaavate patsientide vahel.

Ühekordse annuse uuringus oli veenisisese manustamise järgselt MIRCERA farmakokineetika sarnane

raske maksakahjustusega patsientidel ja tervetel isikutel (vt lõik 4.2).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Kardiovaskulaarse farmakoloogilise ohutuse, kroonilise toksilisuse ja reproduktsioonitoksilisuse

mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

MIRCERA kartsinogeenset toimet ei ole hinnatud pikaajalistes loomkatsetes. Ravim ei kutsunud esile

proliferatiivseid muutusi mittehematoloogilise kasvaja rakuliinides in vitro. Kuuekuulises toksilisuse

uuringus rottidel ei täheldatud tumorigeenset või ettenägematut mitogeenset toimet

mittevereloomekudedes. Lisaks täheldati inimese kudede uuringus MIRCERA seondumist ainult

sihtrakkudega (vereloome eellasrakud) in vitro.

Rottidel ei täheldatud MIRCERA olulist tungimist läbi platsenta ning loomkatsed ei ole näidanud

kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule. Siiski

täheldati antud ravimrühmaga seotud loote kaalu pöörduvat vähenemist ja järglaste postnataalse

kaaluiibe vähenemist annuste puhul, mis põhjustasid emasloomadel farmakoloogilise toime

tugevnemist. Sünnituse ja imetamise ajal MIRCERA’t saanud emasloomade järglaste füüsiline,

kognitiivne või seksuaalne areng ei muutunud. Kui MIRCERA’t manustati nahaalusi isastele ja

emastele rottidele enne paaritumist ja selle ajal, ei mõjutanud see reproduktsioonivõimet, viljakust ega

sperma kvaliteeti.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Naatriumdivesinikfosfaatmonohüdraat

Naatriumsulfaat

Mannitool (E421)

Metioniin

Poloksameer 188

Süstevesi

6.2 Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimit teiste ravimitega segada.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2°C...8°C)

Mitte hoida sügavkülmas

Hoida eeltäidetud süstal välispakendis valguse eest kaitstult

Lõppkasutaja võib ravimpreparaadi külmkapist välja võtta, et hoida seda toatemperatuuril (mitte üle

30°C) ühe 1-kuulise perioodi jooksul. Pärast külmkapist väljavõtmist tuleb ravimpreparaat ära

kasutada nimetatud perioodi jooksul.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Eeltäidetud süstal (I tüüpi klaas), millel on lamineeritud (bromobutüülkummist) kolbkork ja

(bromobutüülkummist) otsakate, ja nõel 27G1/2. 1 eeltäidetud süstal pakendis.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Eeltäidetud süstal on kasutamisvalmis. Steriilne eeltäidetud süstal ei sisalda säilitusaineid ja seda tohib

kasutada ainult ühekordseks süstimiseks. Süstlast tohib manustada ainult ühe annuse. Süstida tohib

ainult lahuseid, mis on selged, värvitud või kergelt kollakad ning ei sisalda nähtavaid osakesi.

Mitte loksutada.

Enne süstimist peab eeltäidetud süstal saavutama toatemperatuuri.

Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Roche Registration Limited

6 Falcon Way

Shire Park

Welwyn Garden City

AL7 1TW

Ühendkuningriik

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/07/400/008

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

20. juuli 2007

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti kodulehel