Glybera
Artikli sisukord
I LISA
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Glybera 3 × 1012 genoomi koopiat/ml, süstelahus
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
2.1 Üldkirjeldus
Alipogeentiparvovek sisaldab vektoris inimese lipoproteiinlipaasi (LPL) geenivarianti LPLS447X. Vektor koosneb
valgu kestast saadud adenoassotsieeritud viiruse serotüüp 1-st (AAV1), tsütomegaloviiruse (CMV)
promootorpiirkonnast, metsümiseja hepatiidiviiruse posttranskriptsioonilisest regulaatorelemendist ja AAV2-st
tuletatud pöördterminaalsetest kordustest. Alipogeentiparvoveki tootmiseks kasutatakse putukarakke ja
rekombinantset bakuloviiruse tehnoloogiat.
2.2 Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis
Üks alipogeentiparvoveki viaal sisaldab 1 ml ekstraheeritavat lahust, milles on 3 × 1012 genoomikoopiat (gk).
Üks patsiendispetsiifiline pakend sisaldab piisavas koguses viaale, et annustada igale patsiendile 1 × 1012
LPLS447× gk/kg kehakaalu kohta.
Teadaolevat toimet omav(ad) abiaine(d):
See ravimpreparaat sisaldab 47,5 mg naatriumi 27 süstekohta manustamisel ja kuni 105,6 mg naatriumi 60
süstekohta manustamisel.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Süstelahus.
Selge või kergelt hägune värvitu lahus.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Glybera on näidustatud täiskasvanud patsientidele, kellel on diagnoositud perekondlik lipoproteiinlipaasi puudus
(LPLD) ja kellel esinevad hoolimata toidurasva piiramisest tõsised või rohked pankreatiidihood. LPLD diagnoos
tuleb kinnitada geneetilise testiga. Glybera on näidustatud ainult nendele patsientidele, kellel esineb tuvastatav
LPL-valk (vt lõik 4.4).
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Glyberat tohib kasutada ainult juhul, kui LPLD diagnoos on kinnitatud vastava geneetilise testiga (vt lõik 5.1).
Ravi Glyberaga võib määrata ja manustada ainult sellise arsti järelevalve all, kellel on kogemusi LPLD-ga
patsientide ravis ja geeniteraapias kasutatavate ravimite manustamisega, ning patsiendi täieliku koostöö korral.
Glybera manustamise ajal peab meditsiiniline abi ja järelevalve olema alati kättesaadav, sest manustamise järel
võib tekkida anafülaktiline reaktsioon.
3
Annustami
Glybera maksimaalne koguannus manustamise kohta on 1 × 1012 gk/kg kehakaalu kohta.
Glybera on lubatud ainult ühekordseks raviks. Andmeid Glybera korduvmanustamise kohta ei ole, seetõttu ei
tohi Glyberat uuesti manustada.
Glyberat manustatakse ühekordse intramuskulaarse süste seeriana jalalihastesse. Soovituslik annus on
1,5 × 1012 gk süstekoha kohta või 0,5 ml lahust süste kohta. Soovitatav on kasutada iga süstekoha jaoks 0,5 ml
süstalt. Vältida tuleb mahtusid üle 0,5 ml süstekoha kohta.
Ravi tuleb jälgida ja mõõta selle ajal neutraliseerivaid antikehasid ning T-rakulist vastust AAV1 vastu; enne ravi
ning 6 ja 12 kuud pärast ravi tuleb mõõta LPLS447X ning T-rakulist vastust.
Viaalide hulga arvutamiseks tuleb määrata patsiendi kehakaal lähima täisarvu kilogrammini. Patsiendi kehakaal
tuleb jagada kolmega ja ümardada järgmise suurema täisarvuni. See on väljastatavate viaalide arv.
Süstekohtade ja süstalde hulga arvutamiseks tuleb määrata patsiendi kehakaal lähima täisarvu kilogrammini.
Patsiendi kehakaal tuleb jagada kolmega, seejärel ilma ümardamata korrutada kahega ja ümardada järgmise
suurema täisarvuni. See on süstekohtade ja vajaminevate 0,5 ml süstalde arv.
Patsiendi kehakaalul põhinevad tavalise annustamisplaani näited on toodud allolevas tabelis.
Kehakaal (kg) Viaalide arv (1 ml) 0,5 ml süstalde arv Süstekohtade arv
40 14 27 27
50 17 34 34
60 20 40 40
65 22 44 44
70 24 47 47
75 25 50 50
80 27 54 54
90 30 60 60
Alates 3 päeva enne ja kuni 12 nädalat pärast Glybera manustamist tuleb manustada immunosupressante:
soovituslik on ööpäevas 3 mg/kg tsüklosporiini ja kaks korda ööpäevas 1 g mükofenolaatmofetiili.
Lisaks tuleb pool tundi enne Glybera süsti manustada intravenoosse boolusena 1 mg/kg metüülprednisolooni (vt
lõik 4.4).
Lapsed
Glybera ohutus ja efektiivsus lastel vanuses kuni 18 aastat ei ole tõestatud. Andmed puuduvad.
Eakad
Glybera kasutamise kohta eakatel on kogemused piiratud. Glybera annuse kohandamine eakatel ei ole vajalik.
Immunosupressandi annuse kohandamine võib olla vajalik.
Neeru- või maksakahjustus
Glybera kasutamisest neeru- või maksakahjustusega patsientidel on kogemused piiratud.
Glybera annuse kohandamine ei ole vajalik.
Manustamisviis
Intramuskulaarse süsti korral saab patsient aseptilistes tingimustes (nt joodiga) mitu 0,5 ml (üks süst süstla kohta)
süsti, mis on jaotatud ülemiste ja alumiste jalalihaste vahel.
Süstete arvu tõttu on enne intramuskulaarset süsti soovitatav teha spinaalne või regionaalne anesteesia.
Protseduuri vastunäidustuse korral on soovitatav asendada see sügava sedatsiooniga.
Mitte ühelgi juhul ei tohi Glyberat manustada veresoonde (vt lõik 4.4).
Intramuskulaarse süste tagamiseks on soovitatav kasutada ultraheli või elektrofüsioloogia suuniseid.
Juhised kasutamiseks, käsitlemiseks ja hävitamiseks on esitatud lõigus 6.6.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine(te) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine(te) suhtes.
Immuunpuudulikkus.
Suurenenud veritsusriskiga (nt trombotsütopeeniaga) ja lihashaigusega (nt müosiidiga) patsiente ei tohi
ravida, sest vajalik on suur arv intramuskulaarseid süste.
Trombotsüütide agregatsiooni pärssivaid või teisi hüübimisvastaseid ravimeid ei tohi Glybera süstimise
ajal ning vähemalt 1 nädal enne ja 1 päev pärast süstimist kasutada.
Suukaudsete kontratseptiivide kasutamine (vt lõik 4.6).
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
See ravim sisaldab geneetiliselt muundatud organisme. Järgida tuleb kohalikke bioohutuse suuniseid, mis on
kohandatud sellistele ravimitele (vt lõik 6.6).
Glyberat tohib manustada ainult nendele patsientidele, kelle LPL-valgu mass on vähemalt 5% normaalsest.
LPL-valgu mass tuleb määrata ELISA või teiste samaväärsete meetoditega. LPL valgu mass tuleb määrata
patsiendi vereproovist ja võrrelda seda tervelt vabatahtlikult saadud kontrollprooviga.
Dieet
Patsientidel on soovitatav jätkata tavalise rasvavaese dieedi jälgimist ja hoiduda alkoholi tarvitamisest.
Diabeet
Glybera kasutamise kohta diabeetikutel on vaid piiratud andmeid. Patsientidel, kellel on kõige tõsisemad LPLD
sümptomid, on suhkurdiabeet tavaline. Võimalust ravida LPLD-ga diabeedihaigeid tuleb arstil hoolikalt kaaluda.
Immunosupressandid (vt lõik 5.2)
Vahetult enne immunosupressantravi alustamist ja enne Glybera süste tuleb patsiente kontrollida mis tahes
aktiivse nakkushaiguse sümptomite esinemise suhtes. Nakkushaiguse esinemise korral tuleb patsiendi
paranemiseni ravi edasi lükata.
Trombemboolilised seisundid
LPLD hõlmab hüperviskoossuse / suurenenud verehüübivuse seisundit. Spinaalanesteesia ja mitmed
intramuskulaarsed süstid Glybera manustamise ajal ning kohe pärast manustamist suurendavad veelgi
(tromb)embooliliste tüsistuste riski. Soovitatav on enne Glybera manustamist hinnata iga patsiendi individuaalset
riskiprofiili. Järgida tuleb kohalikke või rahvusvahelisi profülaktika suuniseid (vt lõik 4.5).
Kudede ja rakkude annetamine
Ravitud patsiendid ei tohi annetada verd, siirdamiseks organeid, kudesid ega rakke. See teave on toodud ka
patsiendikaardil.
Naatriumi- ja kaaliumisisaldus
See ravimpreparaat sisaldab manustamise kohta 27 kuni 60 süstekohas 47,5…105,6 mg naatriumi. Sellega tuleb
arvestada kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevate patsientide puhul.
See ravim sisaldab 27 kuni 60 süstekoha kohta alla 1 mmol (39 mg) kaaliumi, st põhimõtteliselt on see
kaaliumivaba.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Prekliinilisi ja kliinilisi koostoimete uuringuid muude ravimitega kui mükofenolaatmofetiil ja tsüklosporiin ei ole
läbi viidud.
Trombotsüütide agregatsiooni pärssivaid või teisi hüübimisvastaseid ravimeid ei tohi Glybera süstimise ajal
kasutada. Verejooksu korrigeerimist tuleb alustada enne Glybera manustamist. Trombotsüütide agregatsiooni
pärssivaid või teisi hüübimisvastaseid ravimeid ei tohi kasutada vähemalt 1 nädal enne ja 1 päev pärast
jalalihasesse süstimist (vt lõik 4.3).
Suukaudsete kontratseptiivide kasutamine on LPLD-ga patsientidel vastunäidustatud (vt lõik 4.3), sest see võib
süvendada põhihaigust.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasestumisvastased vahendid meestel ja naistel
Fertiilses eas naistel on kooskõlas immunosupressantravi juhistega soovitatav kasutada usaldusväärset
rasestumisvastast vahendit vähemalt 12 kuud pärast ravi algust (9 kuud pärast immunosupressantide
manustamise lõpetamist). Seetõttu on soovitatav kasutada rasestumisvastast barjäärimeetodit vähemalt 12 kuud
pärast Glybera manustamist.
Suukaudsete kontratseptiivide kasutamine on LPLD-ga patsientidel vastunäidustatud (vt lõik 4.3), sest see võib
süvendada põhihaigust.
Meespatsientidel, sh vasektoomia läbinud meestel, on soovitatav kasutada viljastamisvastast barjäärimeetodit
vähemalt 12 kuud pärast Glybera manustamist.
Rasedus
Saada on väga piiratud andmed rasedate kohta, kellele on manustatud Glyberat. Loomkatsed ei näita Glybera
kahjulikku toimet rasedusele või loote arengule (vt lõik 5.3).
Glyberat ei tohi kasutada rasedatel, välja arvatud juhul, kui võimalik kasu emale ületab võimaliku riski lootele.
Imetamine
Ei ole teada, kas Glybera eritub inimese rinnapiima. Glyberat ei tohi imetavatele naistele manustada.
Fertiilsus
Glybera toime kohta fertiilsusele ei ole kliinilisi andmeid. Toimeid isas- ja emasloomade viljakusele ei ole
loomkatsetes kindlaks tehtud.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Glybera omab kerget toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Glybera manustamise järel täheldati
sageli pearinglust (vt lõik 4.8). Patsientidel, kellel tekib pearinglus, ei soovitata juhtida autot ega töötada
masinatega.
4.8 Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoime on valu jäsemetes, mis tekib umbes kolmandikul patsientidest. Ühel
patsiendil diagnoositi 7 nädalat pärast ravi kopsuemboolia. Arvestades väikest patsientide populatsiooni ja
kohortide suurust ei anna tuvastatud kõrvaltoimed ning tõsised kõrvaltoimed nende juhtude olemuse ja
esinemissageduse kohta täielikku ülevaadet.
Tabel kõrvaltoimetega
Kõrvaltoimed on rühmitatud MedRA organsüsteemide ja esinemissageduse järgi. Väga sage (≥ 1/10), sage
(≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv
(< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Esinemissageduse rühmades on
kõrvaltoimed loetletud tõsiduse vähenemise järjekorras.
MedRA Organsüsteemi
klass
Väga sage Sage
Ainevahetus- ja
toitumishäired
Isu vähenemine, hüpoglükeemia
Närvisüsteemi häired Peavalu Põletustunne, pearinglus, „sipelgad“,
presünkoop
Silma kahjustused Võrkkesta hüperlipeemia
Vaskulaarsed häired Hüpertensioon
Respiratoorsed, rindkere
ja mediastiinumi häired
Pingutusdüspnoe, kopsuembol
Seedetrakti häired Kõhuvalu, iiveldus, kõhukinnisus
Naha ja nahaaluskoe
kahjustused
Ksantoom, ebanormaalne karvakasv,
palmoplantaarne erütrodüsesteesia sündroom,
lööve
Lihas-skeleti ja sidekoe
kahjustused
Valu jäsemetes Artriit, ebamugavustunne jäsemes,
lihasspasmid, lihaspinge, lihas-skeleti jäikus,
müalgia, kaelavalu, raskustunne
Üldised häired ja
manustamiskoha
reaktsioonid
Väsimus,
hüpertermia
Külmavärinad, valu süstekohas, perifeerne
turse, palavik
Vigastus, mürgitus ja
protseduuri tüsistused
Põrutus Ebamugavustunne süstekohal, süstekoha turse,
süstekoha sügelus
Immunogeensus
Hoolimata immunosupressantide kasutamisest täheldati immuunvastust.
Glybera kliinilistes uuringutes esinesid 18 patsiendil 27-st antikehad adenoassotsieeritud viiruse (AAV)
valgukesta vastu ja kõikidel isikutel tekkisid pärast Glybera manustamist anti-adenoassotsieeritud viiruse
antikehad või suurenes nende sisaldus. Antikehade tekke kliiniline tähtsus ei ole teada (vt uuesti manustamine
lõigus 4.2).
Neutraliseerivaid teste ei kasutatud.
Ravi järel tuvastati umbes pooltel isikutel AAV vastane T-rakuline vastus. T-rakulist vastust LPL-le ei tuvastatud
ühelgi isikul.
Välja arvatud palavikujuhud (39,9 C) uuringus CT-AMT-011-01, mis pöördusid ühe päevaga, ei esinenud
Glybera ega immunosupressiooniga seotud tõsiseid kõrvaltoimeid.
4.9 Üleannustamine
Soovituslikust annusest 10 korda suuremate annuste (1 × 1013 gk/kg) manustamine prekliinilistes uuringutes ei
toonud kaasa mingeid üldisi ebasoovitavaid sümptomeid. Kui raviarst peab vajalikuks, on soovitatav
üleannustamise korral rakendada sümptomaatilist ja toetavat ravi.
Kui kaks annust manustatakse kogemata samasse süstekohta, võib tekkida suurem paikne reaktsioon, nagu
verevalum või tundlikkus.
Paikset valu või tundlikkust võib leevendada sümptomaatilise raviga, nt paiksete või süsteemsete valuvaigistite
manustamisega.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: lipiidide sisaldust muutvad ained, teised lipiidisisaldust muutvad ained, ATC-kood:
C10AX10.
Toimemehhanism
Glybera sisaldab inimese LPL-geenivarianti LPL S447X adenoassotsieeritud viiruse serotüüp 1 (AAV1) vektoris,
mille eesmärk on mõjutada lihast. Glyberat süstitakse ühekordse seeriana alajäseme lihasesse, kus see võetakse
lihasrakkudesse. Vektori elemendid valiti nii, et raku masinavärgi ekspressiooni koopteerimine soodustaks
LPLS447X geeni ekspressiooni, lihasrakud toodaksid transgeense LPLS447X valgupreparaate ja vektor ise ei saaks
ennast paljundada.
Farmakodünaamilised toimed
Lipoproteiinlipaas on esimese astme ensüüm toiduga manustatud rasva lipoproteiinide metabolismis. Kliinilistes
uuringutes täheldati üksikpatsientidel mööduvat triglütseriidide sisalduse vähenemist kuni 12 nädalaks. Veelgi
enam, Glybera võimaldab süstitud lihases LPL-valgu ekspressiooni, mida peegeldab väikeses patsientide
alarühmas täheldatud söömisjärgse külomikroni (CM) metabolismi paranemine.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Glybera kliinilist efektiivsust ja ohutust on hinnatud kolmes AAV1-LPLS447X kliinilises uuringus LPLD-ga
patsientidel.
Kahele kliinilisele uuringule eelnesid prospektiivsed vaatlusuuringud, et hinnata triglütseriidide (TG) sisaldust
tühja kõhuga ja rasvavaesel dieedil olevate isikute LPLD sümptomeid. Rasvasisalduse piirangute range järgimine
oli raskendatud.
Glybera kliinilistes uuringutes kasutati standardset geneetilist analüüsi (sekveneerimist). Diagnoosi
kinnitamiseks tuleb kasutada asjakohast CE-märgistusega testi.
Kliiniline uuring CT-AMT-010-01
AAV1-LPLS447X manustati 8-le LPLD-ga patsiendile 12-nädalases avatud, annuse suurendamise uuringus
(1 × 1011…3 × 1011 gk kehakaalu kg kohta i.m.). AAV1-LPLS447X geeniteraapia oli hästi talutav. Ei tekkinud
ravimiga seotud tõsiseid kõrvaltoimeid ega täheldatud annust piiravat toksilisust. Pooltel patsientidel täheldati
T-rakulist vastust vektorile. Võrreldes ravieelse seisundiga registreeriti kõikidel patsientidel mööduv ja varieeruv
keskmine triglütseriidide sisalduse vähenemine.
Kliiniline uuring CT-AMT-011-01
Avatud, annuse suurendamise uuringu eesmärk oli hinnata 14-l LPLD-ga patsiendil 12 nädalat pärast Glybera
manustamist ohutusprofiili ja plasma triglütseriidide (TG) sisaldust tühja kõhuga. Kõik patsiendid olid
12-nädalase uuringuperioodi ajal rasvavaesel dieedil. Esimesed 2 kaasatud patsienti said annuse 3 × 1011 gk/kg,
järgmised 4 patsienti annuse 3 × 1011 gk/kg koos immunosupressantraviga (suukaudselt tsüklosporiini ja
mükofenolaatmofetiili alates esimesest päevast pärast Glybera manustamist kuni 12 nädalani) ja viimased 8
patsienti annuse 1 × 1012gk/kg koos immunosupressantraviga. Glybera oli hästi talutav. T-rakulist vastust
täheldati ligikaudu pooltel patsientidel ilma kliiniliste tagajärgedeta. Triglütseriidide tulemustest näib kõige
optimaalsem annus 1 × 1012 gk/kg.
Kliiniline uuring CT-AMT-011-02
See on avatud alipogeentiparvoveki fikseeritud annuse (1 × 1012 gk/kg kehakaalu kohta, mida masnustatakse
intramuskulaarse süstina ühekordse seeriana) uuring. Uuringusse kaasati viis sobivat patsienti, kes kõik said
alipogeentiparvovekki. Patsiendid said ka suukaudselt ööpäevas 3 mg/kg tsüklosporiini ja 2 g
mükofenolaatmofetiili, mille manustamist alustati 3 päeva enne alipogeentiparvoveki manustamist ja jätkati kuni
12. nädalani. 30 minutit enne alipogeentiparvovekki manustati patsientidele üks metüülprednisolooni (1 mg/kg
kehakaalu kohta) intravenoosne boolus.
Ühel patsiendil diagnoositi 7 nädalat pärast ravi kopsuemboolia.
Mõnel üksikul juhul täheldati mööduvat triglütseriidide sisalduse vähenemist kuni 12 nädalaks. Selle aja
möödudes taastus triglütseriidide algsisaldus. Tõestatavat söömisjärgse külomikroni metabolismi paranemist
näidati 5 patsiendil 5-st kuni 14 nädalat ja 3 patsiendil 3-st kuni 52 nädalat.
Kõiki sekkumisuuringuid jätkatakse pikaajaliste järeluuringutena. Patsiente on uuringust CT-AMT-010-01
jälgitud 4 aastat pärast ravimi manustamist (n = 6), uuringust CT-AMT-011-01 kaks aastat (n = 13) ja uuringust
CT-AMT-011-02 üks aasta (n = 1).
Pool aastat pärast manustamist võetud lihasbiopsia näitas pikaajalist LPL-geeni ekspressiooni ja bioloogiliselt
aktiivse LPL-valgu olemasolu.
3-aastase jälgimisperioodi jooksul pärast ravi on 12 patsiendil, kellel esines nende elu jooksul korduvaid
pankreatiidihooge, täheldatud pankreatiidi esinemissageduse ja tõsiduse vähenemist.
Lapsed
Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada Glyberaga läbi viidud uuringute tulemused laste ühe või
mitme alarühma kohta lipoproteiinlipaasi puuduse ravis (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).
Ravimpreparaat on saanud müügiloa erandlikel asjaoludel. See tähendab, et harvaesineva haiguse tõttu ei ole
olnud võimalik saada ravimpreparaadi kohta täielikku teavet. Euroopa Ravimiamet vaatab igal aastal läbi
ravimpreparaadi kohta saadud kogu uue teabe ning vajaduse korral ravimi omaduste kokkuvõtet ajakohastatakse.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Glybera laguneb eeldatavasti endogeensete proteiinide ja DNA kataboolsete radade kaudu.
Mittekliiniline biojaotuvus
Glybera intramuskulaarse manustamise järel hiirtele oli vektor-DNA põgusalt vereringes tuvastatav. Kaheksa
päeva pärast manustamist oli vektor-DNA järjestuse suur sisaldus tuvastatav süstitud lihases ja äravoolu
lümfisõlmedes. Välja arvatud süstekohal, leiti suurim vektor-DNA koopiate arv maksas ja veres. Väikseim
koopiate arv leiti ajus, kopsus, südames ja lihasrühmades, mida ei süstitud. Sugunäärmetes ja -elundites leiti
vektor-DNA koopiaid vähe. Aja möödudes jäi süstitud lihases ja kubeme lümfisõlmedes vektor-DNA
jääksisaldus suureks, samas kui teistes organistes see pidevalt vähenes. Glybera tuvastatud vektor-DNA sisaldus
sugunäärmetes oli mõõdetav, kuid väiksem kui teistes mittesihtmärkorganites.
Immunosupressantide koosmanustamine ei mõjutanud biojaotuvust hiirtel väikses ega suures annuses.
Biojaotuvuse muster oli teistel kontrollitud liikidel (kassid ja küülikud) väga sarnane.
Kliiniline farmakokineetika ja levik
Levikut hinnati kliinilistes uuringutes sülje, uriini ja sperma kogumise teel. Uuringus CT-AMT-011-02 koguti ka
väljaheiteid. Glybera manustamise järel oli suurim vektor-DNA kontsentratsioon tuvastatav vereseerumis
kliirensiga 1…2 logaritmi nädalas.
Süljes oli vektor-DNA tuvastatav kuni 12 nädalat, uriinis kuni 10 nädalat ja spermas kuni 26 nädalat. Kõik
patsiendid (v.a 2) said 12 nädalat immunosupressante. Ei ole ohtu, et immunosupressantide koosmanustamine
põhjustaks viiruse DNA pikemat püsimist seerumis ning suuremat levikut süljes, uriinis ja spermas.
Vektor-DNA suur sisaldus oli tuvastatav kuni 12 kuud pärast Glybera manustamist sihtmärkkoesse (süstitud
jalalihas), kuid mitte süstimata lihases.
Farmakokineetika eripopulatsioonides (nt eakad, neerukahjustus jne)
Glybera süstitakse otse sihtmärkorganisse, milleks on skeletilihas. Ei ole eeldatav, et maksa- ja neerufunktsioon,
tsütokroom P450 polümorfismid ja vanus mõjutaksid Glybera kliinilist efektiivsust ning ohutust.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Süstimise järel oli Glybera kõikides läbiviidud loomkatsetes täheldatavate kliiniliste tunnusteta hästi talutav.
Hiirtel täheldati histopatoloogilisel uuringul kliinilise annuse lihasesse süstimise järel paikseid rakulisi infiltraate
ja degeneratsiooni ning regeneratsiooni ilma nekroosita. Need toimed olid annusest sõltuvad, kuid halvenesid
ajaga. Nagu eeldati, tekkisid loomadel AAV valgukesta suhtes antikehad.
Hiirtel ei täheldatud ravi järel neli nädalat enne paaritamist toksilisust emasloomale, lootele ega arengule.
Vektor-DNA ei ole lootes tuvastatav, kui emas- või isaslooma raviti enne paaritamist.
Kantserogeensusuuringuid ei ole läbi viidud. Kuid toksilisuse uuringutes ei tuvastatud kasvajate esinemise
suurenemist. Kuigi ei ole täielikult adekvaatseid loommudeleid, et käsitleda kantserogeensust, siis kättesaadavad
toksikoloogilised andmed ei viita tumorigeensuse ohule.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Kaltsiumkloriiddihüdraat
Veevaba dinaatriumvesinikfosfaat
Magneesiumkloriidheksahüdraat
Kaaliumkloriid
Kaaliumdivesinikfosfaat
Naatriumkloriid
Sahharoos
Süstevesi
6.2 Sobimatus
Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.
6.3 Kõlblikkusaeg
Külmutatud viaalidel 18 kuud.
Pärast sulatamist tuleb ravimpreparaati kasutada kohe; kui seda ei kasutata kohe, tuleb viaale hoida külmkapis
(2 ºC…8 ºC) kuni 8 tundi, valguse eest kaitstult.
Pärast sulatamist ei tohi ravimpreparaati uuesti külmutada.
Kui ravimpreparaati ei hoita külmkapis, võib seda süstlas säilitada kuni 8 tundi temperatuuril kuni 25 °C, valguse
eest kaitstult.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida ja transportida sügavkülmas (–25 °C…–15 °C).
Hoida viaali välispakendis, valguse eest kaitstult.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu ning kasutamise, manustamise või implanteerimise
erivahendid
1 ml lahust 2 ml viaalis (klaas), millel on silikooniga klorobutüülkummist kork ja eemaldatav kaas.
Iga vormitud läbipaistev suletud plastümbris sisaldab 2 või 3 eraldi viaali koos vedelikku absorbeeriva
materjaliga. Lõplik välispakend sisaldab patsiendile vajalikule spetsiifilisele annusele vastavalt erineva arvu
pakendeid.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Juhised valmistamiseks, käsitlemiseks ja hävitamiseks
Vaadake kohalikke bioohutuse juhiseid, mis on kohandatud geneetiliselt muundatud organisme sisaldavate
ravimpreparaatide käsitlemiseks ja hävitamiseks.
Tööpindu ja materjale, mis on potentsiaalselt Glyberaga kokku puutunud, tuleb puhastada vähemalt 10 minuti
jooksul sobiva, kestata viiruste vastase aktiivsusega desinfektandiga (nagu hüpoklorit ja kloori vabastavad
ained).
Glybera valmistamine manustamiseks
Pärast manustatava Glybera koguse arvutamist (vt lõik 4.2) võtke enne süstalde täitmist vajalik arv ühekordseks
kasutamiseks mõeldud viaale sügavkülmast umbes 30…45 minutiks toatemperatuurile (15 °C…25 °C) sulama.
Pärast sulamist tuleb iga viaal kaks korda õrnalt ümber pöörata, et tagada ühtlane segunemine. Viaale tuleb
visuaalselt kontrollida tahkete osakeste esinemise ja värvuse suhtes. Selge või kergelt hägune värvitu lahus ei
tohi sisaldada nähtavaid osakesi. Kasutada võib ainult selget värvitut lahust, milles ei ole nähtavaid osakesi. Kui
viaalil on kahjustuse märke, ei tohi süstimiseks mõeldud süstlaid ette valmistada, süstimisprotseduur tuleb edasi
lükata ja ümber ajastada. Müügiloa hoidjat tuleb kohe teavitada.
Glybera tarnitakse patsiendispetsiifilises pakendis ja sisaldab seetõttu patsiendile täpselt vajaliku koguse viaale,
mis on arvutatud patsiendi kehakaalu alusel.
Vajalik arv süstlaid tuleb täita sulatatud viaalidest saadud ravimiga, need tuleb märgistada ja asetada valguse eest
kaitstult konteinerisse, mis sobib viimiseks ruumi, kus patsiendile süstitakse ravim intramuskulaarselt.
Et vältida korgiosakeste süstimist, mis on tingitud kahekordsest lahuse eemaldamisest, tuleb kasutada ühte nõela
lahuse viaalist eemaldamiseks (jäetakse korgi sisse) ja kahte eraldi nõela 0,5 ml süstimiseks.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
uniQure biopharma B.V.
Meibergdreef 61
1105 BA Amsterdam
Holland
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev:
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne informatsioon selle ravimi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel.