Puudub Eestis kehtiv müügiluba või meil ei ole andmeid veel

Eylea

ATC Kood: S01LA05
Toimeaine: aflibercept
Tootja: Bayer Pharma AG

Artikli sisukord

I LISA

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 

Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest. Kõrvaltoimetest teavitamise kohta vt lõik 4.8.

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Eylea 40 mg/ml süstelahus süstlis

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml süstelahust sisaldab 40 mg aflibertsepti*.

Üks süstel sisaldab 90 mikroliitrit süstelahust, mis vastab 3,6 mg aflibertseptile. See tagab ühekordseks manustamiseks vajaliku koguse - 50 mikroliitrit, mis sisaldab 2 mg aflibertsepti.

*Sulandvalk, mis koosneb inimese VEGF-i (vaskulaarne endoteeli kasvufaktor) retseptorite 1 ja 2 ekstratsellulaarsetest domeenidest, mis on liidetud inimese IgG1 Fc osaga, ning on toodetud hiina hamstri munasarja K1 liini rakkudel (CHO) rekombinantse DNA tehnoloogia abil.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus (süste)

Lahus on selge, värvitu kuni helekollane isoosmootne lahus.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Eylea on näidustatud täiskasvanutel:

• neovaskulaarse (märja) maakula ealise degeneratsiooni (AMD) raviks (vt lõik 5.1);

• võrkkesta tsentraalveeni oklusioonist (CRVO) tingitud maakula ödeemi tõttu tekkinud halvenenud nägemise raviks (vt lõik 5.1).

 

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Eylea on ainult intravitreaalseks süstimiseks.

Eylea’d tohib manustada ainult kvalifitseeritud arst, kellel on intravitreaalse süstimise kogemus.

Annustamine

Märg AMD

Eylea soovitatav annus on 2 mg aflibertsepti, mis vastab 50 mikroliitrile.

Ravi Eylea’ga alustatakse ühe süstiga kuus, kolmel järjestikusel kuul, misjärel minnakse üle ühele süstimisele iga kahe kuu järel. Süstimiste vahel ei ole jälgimine nõutav. 3

Pärast esimest 12 ravikuud võib nägemise ja anatoomiliste tulemuste põhjal Eylea manustamise intervalli pikendada. Sel juhul peab raviarst koostama kontrollvisiitide ajakava, see võib olla tihedam kui süstimiste ajakava.

CRVO-st põhjustatud maakula ödeem

Eylea soovitatav annus on 2 mg aflibertsepti, mis vastab 50 mikroliitrile lahusele.

Pärast esimest süstet jätkatakse ravi ühe süstega kuus. Kahe süstimise vaheline periood ei tohi olla lühem kui üks kuu.

Kui kolme esimese süste järel ei toimu nägemise ja anatoomiliste tulemuste paranemist, ei ole ravi jätkamine soovitatav.

Igakuist ravi jätkatakse seni, kuni nägemine ja anatoomilised tulemused on stabiilsed kolmel järjestikusel igakuisel hindamisel. Seejärel tuleb otsustada ravi jätkamise vajalikkuse üle.

Vajadusel võib stabiilse nägemise ja anatoomiliste tulemuste säilitamiseks jätkata ravi järk-järgult pikendatavate ravi-intervallidega. Kui ravi katkestatakse, tuleb jälgida nägemist ja anatoomilisi tulemusi ning nende halvenemise korral tuleb ravi taasalustada.

Tavaliselt tuleb patsienti kontrollida visiitidel, mil talle tehakse süstimine. Pikendatud ravi-intervalli korral määrab kontrollvisiitide ajad kuni ravi lõpetamiseni raviarst. Kontrollvisiitide sagedus sõltub patsiendi individuaalsest ravivastusest ning see võib olla sagedasem, kui süstimisgraafik.

Patsientide erirühmad

Maksa- ja/või neerukahjustus

Konkreetseid uuringuid Eylea kasutamise kohta maksa- ja/või neerukahjustusega patsientidel ei ole läbi viidud.

Olemasolevad andmed ei viita Eylea annuse kohandamise vajalikkusele nendel patsientidel (vt lõik 5.2).

Eakad

Erilised ettevaatusabinõud ei ole vajalikud.

Lapsed

Ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel ei ole tõestatud. Puudub Eylea asjakohane kasutus lastel märja AMD ja CRVO näidustustel.

Manustamisviis

Intravitreaalse süstimise peab vastavalt meditsiinilistele standarditele ja kehtivatele juhistele läbi viima kvalifitseeritud arst, kellel on intravitreaalse süstimise kogemus. Üldise praktika kohaselt tuleb kasutada sobivat anesteesiat ja järgida aseptika nõudeid, sh kasutada paikset laia toimespektriga mikrobitsiidi (nt silmaümbruse nahale, silmalaule ja silma pinnale kantav povidoonjodiid). Soovitatav on käte desinfitseerimine kirurgiliste nõuete kohaselt, steriilsete kinnaste, steriilse lina ja steriilse silmalaupeegli (või samaväärse vahendi) kasutamine.

Süstlanõel tuleb viia klaaskeha õõnde 3,5…4,0 mm tagapool limbust, vältides horisontaalset meridiaani ning hoides suunda silmamuna keskosa poole. Seejärel süstitakse 0,05 ml lahust; järgnevate süstide puhul tuleb kasutada erinevat süstekohta.

Vahetult pärast intravitreaalset süstimist tuleb patsiente jälgida silmasisese rõhu suurenemise suhtes. Asjakohane jälgimine võib koosneda nägemisnärvi diski perfusiooni kontrollimisest või tonomeetriast. Vajadusel peavad käepärast olema steriilsed vahendid paratsenteesi tegemiseks. 4

Pärast intravitreaalse süsti tegemist tuleb patsiente juhendada, et nad teataksid viivitamatult igast endoftalmiidile viitavast sümptomist (nt silmavalu, silma punetus, valguskartus, hägustunud nägemine).

Iga süstlit tohib kasutada ainult ühe silma ravimiseks.

Süstlis sisalduv annus on suurem kui soovitatud 2 mg aflibertsepti annus. Süstli väljatõmmatavast mahust (90 mikroliitrit) ei kasutata kõike ära. Enne süstimist tuleb liigne lahus süstlist välja suruda.

Kogu süstlis sisalduva lahuse süstimine võib viia üleannustamiseni. Õhumullide ja liigse koguse ravimi eemaldamiseks suruge kolbi aeglaselt, et joondada kolvi tipu serv süstlal oleva musta annustamisjoonega (märgistab näitu 50 mikroliitrit, s.o 2 mg aflibertsepti).

Pärast süstimist tuleb kasutamata jäänud ravim ära visata.

Teavet ravimi käsitsemise kohta vt lõigust 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine aflibertsepti või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Aktiivne või kahtlustatav silma või silmaümbruse infektsioon.

Aktiivne raske silmasisene põletik.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Endoftalmiit

Intravitreaalseid süste, sh aflibertseptiga, on seostatud endoftalmiidiga (vt lõik 4.8). Eylea manustamisel tuleb alati kasutada nõuetekohast aseptilist süstimistehnikat. Patsiente tuleb juhendada, et nad teataksid viivitamatult igast endoftalmiidile viitavast sümptomist ja neid sümptomeid tuleb asjakohaselt ravida.

Silmasisese rõhu tõus

Silmasisese rõhu tõusu on täheldatud 60 minuti jooksul pärast intravitreaalset, sh Eylea süstimist (vt lõik 4.8). Eriline ettevaatus on vajalik halvasti ravile alluva glaukoomiga patsientidel (ärge süstige Eylea’d, kui silmasisene rõhk on ≥30 mmHg). Kõikidel juhtudel tuleb jälgida nii silmasisest rõhku kui ka nägemisnärvi diski perfusiooni ja asjakohaselt tegutseda.

Immunogeensus

Kuna Eylea on terapeutiline valk, esineb immunogeensuse võimalus (vt lõik 4.8). Patsiente tuleb juhendada, et nad teataksid mis tahes silmasisese põletiku sümptomist, nt valu, valguskartus või punetus, mis võib olla ülitundlikkusele viitav kliiniline näht.

Süsteemsed toimed

VEGF-i inhibiitorite intravitreaalse manustamise järgselt on esinenud süsteemseid kõrvaltoimeid, sh mitteokulaarset hemorraagiat ja arteriaalset trombembooliat, ning teoreetiliselt võivad need olla seotud VEGF-i inhibeerimisega.

Muu

Nagu teistegi AMD ja CRVO intravitreaalsete anti-VEGF ravide kohta, kehtib järgmine:

• Mõlemasse silma üheaegselt manustatud Eylea-ravi ohutust ja efektiivsust ei ole süstemaatiliselt uuritud.

• Riskifaktorite hulka, mida seostatakse võrkkesta pigmentepiteeli rebendi tekkega märja AMD korral peale VEGF-i vastast ravi, kuuluvad ulatuslik ja/või kõrge võrkkesta pigmentepiteeli irdumine. Eylea-ravi alustamisel tuleb võrkkesta pigmentepiteeli rebendi riskifaktoritega patsientide puhul olla ettevaatlik.

• Ravi tuleb peatada patsientidel, kellel on regmatogeenne võrkkesta irdumine või 3. või 4. astme kollastähni defektid.

• Võrkkesta rebendi puhul tuleb jätta annus manustamata ning ravi ei tohi jätkata enne, kui rebend on adekvaatselt paranenud.

• Järgmistel juhtudel tuleb jätta annus manustamata ning ravi ei tohi jätkata enne järgmist plaanilist ravikorda: § parima korrigeeritud nägemisteravuse langus ≥30 tähte, võrreldes nägemisteravuse viimase hindamise tulemusega;

§ subretinaalne hemorraagia, mis haarab võrkkesta-tsentraallohu, või kui verevalumi suurus on ≥50% kogu kahjustusalast.

 

• Annus tuleb jätta manustamata 28 päeva jooksul pärast teostatud ja enne plaanitavat silmaoperatsiooni.

• Eylea’d ei tohi raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul, kui võimalik kasu ületab võimaliku ohu lootele (vt lõik 4.6).

• Fertiilses eas naised peavad ravi ajal ja vähemalt 3 kuud pärast viimast intravitreaalset aflibertsepti süstet kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid (vt lõik 4.6).

• Isheemilise kroonilise CRVO-ga patsientide ravikogemus on piiratud. Pöördumatu isheemilise nägemisfunktsiooni kaotuse kliiniliste nähtudega patsientidel ei ole ravi soovitatav.

• Eylea kasutamise kohta diabeetilise retinopaatiaga patsientidel on kliinilisi andmeid piiratud hulgal.

 

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimeid ei ole uuritud.

Eylea kasutamist koos verteporfiini fotodünaamilise raviga ei ole uuritud ning seega pole ohutusprofiili kindlaks tehtud.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilses eas naised

Fertiilses eas naised peavad ravi ajal ja vähemalt 3 kuud pärast viimast intravitreaalset aflibertsepti süstet kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid (vt lõik 4.4).

Rasedus

Aflibertsepti kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad.

Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet embrüole/lootele (vt lõik 5.3).

Ehkki süsteemne ekspositsioon on pärast silmasisest manustamist väga madal, ei tohi Eylea’d raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul, kui võimalik kasu ületab võimaliku ohu lootele.

Imetamine

Ei ole teada, kas aflibertsept eritub inimese rinnapiima. Riski rinnapiima toidul olevale lapsele ei saa välistada.

Eylea’d ei ole soovitatav imetamise ajal kasutada. Võttes arvesse nii imetamise kasulikkust lapsele kui ka ravist saadavat kasu naisele, tuleb otsustada, kas katkestada rinnaga toitmine või hoiduda Eylea-ravist.

Fertiilsus

Loomkatsetes, kus saavutati kõrge süsteemne plasmakontsentratsioon, leiti, et aflibertsept võib kahjustada meeste ja naiste fertiilsust (vt lõik 5.3). Kuna silma manustamisel on süsteemne plasmatase väga väike, pole sellist toimet oodata.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Eylea süstimisel on kerge toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele, kuna võib esineda mööduvaid nägemishäireid, mis on seotud süstimise või silmauuringutega. Patsiendid ei tohi juhtida autot ega käsitseda masinaid, kuni nende nägemisfunktsioon pole piisavalt taastunud. 6

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Märg AMD

Kahes III faasi uuringus, milles Eylea’d manustati kuni 96 nädalat, kuulus ohutusrühma kokku 1824 patsienti, nendest 1223 patsienti raviti 2 mg annusega.

Süstimisprotseduuriga seotud tõsiseid kõrvaltoimeid esines vähem kui ühel Eylea intravitreaalsel süstimisel 1000st ja nende hulka kuulusid endoftalmiit, traumaatiline katarakt ning silmasisese rõhu mööduv tõus (vt lõik 4.4).

Kõige sagedasemad kõrvaltoimed (esines enam kui 5% Eylea-ravi saanud patsiendil) olid konjunktiivi hemorraagia (26,7%), silmavalu (10,3%), klaaskeha irdumine (8,4%), katarakt (7,9%), klaaskeha hõljumid (7,6%) ja silmasisese rõhu tõus (7,2%).

CRVO-st põhjustatud maakula ödeem

Kahes III faasi uuringus, milles Eylea’d manustati kuni 100 nädalat, kuulus ohutusrühma kokku 317 patsienti, kellele manustati vähemalt üks Eylea annus.

Süstimisprotseduuriga seotud tõsiseid kõrvaltoimeid esines kolmel Eylea intravitreaalsel süstimisel 2728-st ja nende hulka kuulusid endoftalmiit (vt lõik 4.4), katarakt ning klaaskeha irdumine.

Kõige sagedasemad kõrvaltoimed (esines vähemalt 5% Eylea-ravi saanud patsientidest) olid konjunktiivi hemorraagia (15,8%), silmasisese rõhu tõus (12,9%), silmavalu (12,6%), klaaskeha irdumine (6,9%), klaaskeha hõljumid (5,7%), suurenenud pisaravool (5,0%) ja silma hüpereemia (5,0%).

Kõrvaltoimete loetelu tabelina

Alltoodud ohutusandmed hõlmavad kõiki märja AMD ja/või CRVO III faasi uuringutes ilmnenud kõrvaltoimeid, mille tekkepõhjus võis olla seotud süstimisprotseduuriga või ravimiga.

Kõrvaltoimed on loetletud organsüsteemi klasside ja esinemissageduste järgi, kasutades järgmist klassifikatsiooni: 

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Märja AMD III faasi uuringutes oli konjunktiivi hemorraagia esinemissagedus suurem nendel patsientidel, kes said tromboosivastaseid ravimeid. Esinemissageduse tõus oli sarnane nii ranibizumabi kui Eylea’ga ravitud patsientidel.

Arteriaalne trombemboolia on kõrvaltoime, mis võib olla seotud süsteemse VEGF-i inhibitsiooniga. VEGF-i inhibiitorite intravitreaalse kasutamise järgselt esineb teoreetiliselt arteriaalse trombemboolia tekkimise oht. 8

Arteriaalne trombemboolia hõlmab, vastavalt trombotsüütide agregatsiooni pärssivate ravimite uuringute koostöörühma (ing Antiplatelet Trialists’ Collaboration – APTC) kriteeriumidele, mittefataalset müokardiinfarkti, mittefataalset insulti või vaskulaarsetest häiretest põhjustatud surma (sh surma teadmata põhjustel). Märja AMD III faasi 96-nädalase uuringu (VIEW1 ja VIEW2) vältel oli Eylea-ravi saavate patsientide koondrühmas esinemissagedus 3,3% (60 patsiendil 1824-st), ranibizumabiga ravitud patsientidel 3,2% (19 patsiendil 595-st) (vt lõik 5.1).

Arteriaalse trombemboolia esinemissagedus CRVO uuringutes (GALILEO ja COPERNICUS) oli patsientidel, keda raviti 76/100 nädalat kestnud uuringu jooksul vähemalt ühe Eylea annusega 0,6% (kahel patsiendil 317-st) ja ainult platseeboravi saanud patsientidel 1,4% (kahel patsiendil 142-st).

Nagu kõik terapeutilised valgud, võib Eylea põhjustada immunogeensust.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu.

4.9 Üleannustamine

Kliinilistes uuringutes kasutati ühekuuliste vaheaegadega kuni 4 mg annuseid, üksikjuhtudel esines üleannustamist 8 mg annuse juures.

Suurema süstemahuga üleannustamine võib tõsta silmasisest rõhku. Seetõttu tuleb üleannustamise korral jälgida silmasisest rõhku ja kui raviarst peab vajalikuks, alustada asjakohast ravi.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: oftalmoloogias kasutatavad ained, neovaskularisatsioonivastased ained

ATC-kood: S01LA05

Aflibertsept on rekombinantne sulandvalk, mis koosneb inimese VEGF-i retseptorite 1 ja 2 ekstratsellulaarsetest domeenidest, mis on liidetud inimese IgG1 Fc-osaga.

Aflibertsepti toodetakse hiina hamstri munasarja K1 liini rakkudel rekombinantse DNA tehnoloogia abil.

Aflibertsept toimib lahustuva retseptorina, mis seob VEGF-A-d ja PlGF-i suurema afiinsusega kui nende loomulikud retseptorid, ja suudab seega takistada viimaste seondumist VEGF-i retseptoritega ning nende aktiveerumist.

Toimemehhanism

Vaskulaarne endoteeli kasvufaktor A (VEGF-A) ja platsenta kasvufaktor (PlGF) kuuluvad VEGF-i angiogeensete faktorite perekonda, mis toimivad endoteelirakkudele potentsete mitogeensete, kemotaktiliste ja veresoonte läbilaskvust mõjutavate faktoritena. VEGF toimib endoteelirakkude pinnal paikneva kahe türosiinkinaasi retseptori – VEGFR-1 ja VEGFR-2 – kaudu. PlGF seondub ainult VEGFR-1-ga, mis on olemas ka leukotsüütide pinnal. Kui VEGF-A aktiveerib neid retseptoreid liiga suurel määral, põhjustab see patoloogilist neovaskularisatsiooni ja veresoonte liigset läbilaskvust. PlGF-i toime koos VEGF-A-ga võimendub nendes protsessides, samuti soodustab see teadaolevalt ka leukotsüütide infiltratsiooni ja veresoonte põletikku. 9

Farmakodünaamilised toimed

Märg AMD

Märga AMD-d iseloomustab patoloogiline koroidea neovaskularisatsioon (CNV). CNV-st tingitud vere ja vedelike leke võib põhjustada võrkkesta paksenemist või turset ja/või võrkkestaalust/-sisest hemorraagiat, mis toob kaasa nägemisteravuse kadumise.

Patsientidel, keda raviti Eylea’ga (esimesel kolmel järjestikusel kuul üks süst kuus, seejärel üks süst iga kahe kuu järel) vähenes võrkkesta paksus varsti pärast ravi alustamist, samuti vähenes CNV-st põhjustatud keskmine lesiooni suurus sarnaselt tulemustele, mis ilmnesid 0,5 mg ranibizumabi üks kord kuus manustamisel.

Uuringus VIEW1 näitas optiline koherentstomograafia (OCT) võrkkesta paksuse keskmist vähenemist (52. nädalal –130 ja –129 mikronit vastavalt iga kahe kuu järel 2 mg Eylea’d ja igal kuul 0,5 mg ranibizumabi saavates ravirühmades). Ka uuringus VIEW2 näitas optiline koherentstomograafia (OCT) võrkkesta paksuse keskmist vähenemist 52. nädalal (–149 ja –139 mikronit vastavalt iga kahe kuu järel 2 mg Eylea’d ja igal kuul 0,5 mg ranibizumabi saavates ravirühmades).

CNV suuruse ja võrkkesta paksuse vähenemine uuringute teisel aastal üldiselt jätkus.

CRVO-st põhjustatud maakula ödeem

CRVO puhul esineb võrkkesta isheemia, mis käivitab VEGF-i, mis omakorda destabiliseerib rakkudevahelisi tiheliiduseid ning soodustab endoteelirakkude proliferatsiooni. VEGF-i aktiveerumist seostatakse vere-võrkkesta barjääri lagunemisega ning sellest tingitud vaskulaarse läbilaskvuse suurenemine põhjustab võrkkesta ödeemi, endoteelirakkude kasvu stimulatsiooni ja neovaskularisatsiooni.

Patsientidel, keda raviti Eylea’ga (kuue kuu jooksul, üks süste kuus), täheldati järjepidevat kiiret ja tugevat morfoloogilist vastust [OCT abil hinnatud tsentraalne võrkkesta paksus (ing central retinal thickness – CRT)]. Keskmise CRT väärtuse paranemine püsis kuni 24. nädalani.

Mõlemas uuringus (COPERNICUS ja GALILEO) oli teiseseks tulemusnäitajaks 24. nädalal OCT abil hinnatud võrkkesta paksus. Mõlemas uuringus olid Eylea-ravi tulemused (võrkkesta paksuse keskmine muutus algväärtusest kuni 24. nädalani) statistiliselt märkimisväärselt paremad.

 

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Märg AMD

Eylea ohutust ja efektiivsust hinnati märga AMD-d põdevatel patsientidel kahes randomiseeritud mitmekeskuselises topeltpimedas võrdleva raviga uuringus. Kokku sai ravi 2412 patsienti, kellel hinnati efektiivsust (Eylea’ga 1817 patsiendil) kahes uuringus (VIEW1 ja VIEW2). Igas uuringus randomiseeriti patsiendid vahekorras 1:1:1:1 saama ühte neljast annustamisskeemist:

1) Eylea manustamine annuses 2 mg iga kaheksa nädala järel pärast kolme algset igakuist annust (Eylea 2Q8);

2) Eylea manustamine annuses 2 mg iga nelja nädala järel (Eylea 2Q4);

3) Eylea manustamine annuses 0,5 mg iga nelja nädala järel (Eyea 0,5Q4) ja

4) ranibizumabi manustamine annuses 0,5 mg iga nelja nädala järel (ranibizumab 0,5Q4).

Patsientide vanus oli vahemikus 49...99 aastat, keskmine vanus 76 aastat.

Uuringute teisel aastal said patsiendid jätkuvalt sama suurt annust, mis neile randomiseerimisel algselt määrati, kuid annustamisskeem muutus vastavalt nägemise ja anatoomiliste näitajate tulemuste hinnangule ja oli protokollis määratletud maksimaalselt 12-nädalase annustamisintervalliga.

Mõlemas uuringus oli esmaseks tulemusnäitajaks nende patsientide osakaal protokolli nõuetele vastavas rühmas, kellel nägemine säilis. See tähendab, kelle nägemisteravus vähenes 52. nädalaks võrreldes algnäitajaga vähem kui 15 tähe võrra.

Uuringus VIEW1 oli 52. nädalal nägemine säilinud 95,1%-l Eylea 2Q8 ravirühma kuulunud patsiendil, võrreldes 94,4% patsiendiga ranibizumab 0,5Q4 rühmas. Eylea-ravi osutus samaväärseks ja kliiniliselt võrdväärseks raviga, mida sai ranibizumab 0,5Q4 rühm.

Uuringus VIEW2 oli 52. nädalal nägemine säilinud 95,6%-l Eylea 2Q8 ravirühma kuulunud patsiendil, võrreldes 94,4% patsiendiga ranibizumab 0,5Q4 rühmas. Eylea-ravi osutus samaväärseks ja kliiniliselt võrdväärseks raviga, mida sai ranibizumab 0,5Q4 rühm.

Allolevas tabelis ja joonisel on näidatud mõlema uuringu koondanalüüsi üksikasjalikud tulemused.

 

Nägemisteravuse keskmine muutus

(tähed)

Nädalad

EYLEA 2 mg Q8 nädalad*

Ranibizumab 0,5 mg Q4 nädalad*

*) Uuringu algusest kuni 52. nädalani manustati Eylea’d iga 8 nädala tagant, esimesed 3 annust manustati kuuajalise intervalliga. Ranibizumabi manustati uuringu algusest kuni 52. nädalani annuses 0,5 mg iga 4 nädala tagant. Alates 52. nädalast kasutati kõigis rühmades modifitseeritud kvartaalset raviskeemi, kus patsientidele võis ravimit manustada 4-nädalase intervalliga, kuid mitte harvem kui iga 12 nädala tagant, tuginedes eelnevalt määratletud jätkuravi kriteeriumitele.

Patsientide osakaal, kelle nägemisteravus paranes 96. nädalaks algnäitajatest vähemalt 15 tähe võrra, oli Eylea 2Q8 rühmas 33,44% ja ranibizumab 0,5Q4 rühmas 31,60%.

Uuringute VIEW1 ja VIEW2 koondandmete analüüsis ilmnesid Eylea kliiniliselt olulised muutused algnäitajatest eelmääratletud teise tulemusnäitaja osas vastavalt Riikliku Silmainstituudi nägemisfunktsiooni küsimustikule (NEI VFQ-25). Muutuste ulatus oli sarnane avaldatud uuringutes nähtuga ja vastas parima korrigeeritud nägemisteravuse paranemisele 15 tähe võrra.

Eylea ja võrdlusravimi ranibizumabi vahel ei leitud 52. nädalal algnäitajatest kliiniliselt olulisi erinevusi NEI VFQ-25 koguskoori ja alamskaala muutustes (toimingud lähikauguses, toimingud kaugemas nägemisulatuses ja nägemisspetsiifiline sõltuvus).

Keskmise CNV ala vähenemine ilmnes mõlemas uuringus kõikides annuserühmades.

Tulemusnäitajad olid kõikide uuringute hinnatavates alarühmades (nt vanus, sugu, rass, nägemisteravuse algnäitaja, kahjustuse tüüp, kahjustuse suurus) kõikides uuringutes ja koondanalüüsis kooskõlas üldpopulatsioonide tulemustega.

Uuringute teisel aastal oli efektiivsus üldiselt säilinud tuginedes 96. nädalal läbi viidud viimasele hindamisele.

Uuringute teisel aastal vajasid 2…4% patsientidest kõiki süste igakuiselt ning kolmandik patsientidest vajasid vähemalt üht süsti vaid ühekuulise raviintervalliga.

Eakad

Kliinilistes uuringutes olid Eylea-ravi rühma randomiseeritud patsientidest ligikaudu 89% (1616/1817) 65-aastased või vanemad ja ligikaudu 63% (1139/1817) olid 75-aastased või vanemad. 14

CRVO-st põhjustatud maakula ödeem

Eylea ohutust ja efektiivsust hinnati kahes randomiseeritud mitmekeskuselises topeltpimedas platseebokontrolliga uuringus CRVO-st põhjustatud maakula ödeemiga patsientidel. Kahes uuringus (COPERNICUS ja GALILEO) raviti ning hinnati efektiivsuse osas 358 patsienti (217 Eylea’ga). Mõlemas uuringus randomiseeriti patsiendid suhtes 3:2 kas rühma, kus iga 4 nädala järel (2Q4) manustati 2 mg Eylea’d või kontrollrühma, kus tehti iga 4 nädala järel platseebosüste (kokku 6 süstet).

Pärast kuuendat süstet (tehtud intervalliga üks kord kuus) raviti patsiente edasi vaid juhul, kui nad vastasid eelnevalt kindlaksmääratud jätkuravi kriteeriumitele, välja arvatud uuringus GALILEO osalenud kontrollrühma patsiendid, kellel jätkati platseebosüstete tegemist kuni 52. nädalani. Alates sellest hetkest pakuti ravi kõigile patsientidele, kes vastasid eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriumitele.

Patsientide vanus oli vahemikus 22...89 aastat, keskmine vanus oli 64 aastat.

Mõlemas uuringus oli esmaseks tulemusnäitajaks patsientide hulk, kelle parim korrigeeritud nägemisteravus (BCVA) paranes 24. nädalaks algnäitajatega võrreldes vähemalt 15 tähemärgi võrra.

Mõlemas uuringus (COPERNICUS ja GALILEO) oli teiseseks tulemusnäitajaks muutus nägemisteravuses 24. nädalaks, võrrelduna algnäitajatega.

Mõlemas uuringus näitas Eylea’d saanute ravirühm statistiliselt oluliselt paremaid tulemusi. Mõlemas keskses uuringus saavutati maksimaalne nägemisteravus kolmandal kuul, edasine nägemisteravuse ja võrkkesta paksuse stabiliseerumine jätkus kuni kuuenda kuuni. Statistiliselt oluline erinevus säilis kuni 52. nädalani.

Allolevas tabelis ja joonisel on näidatud mõlema uuringu analüüside üksikasjalikud tulemused.

 

Nädalad

Nädalad

Kontrollrühm

viitab kontrollrühma üleviimisele PRN-ravile 2 mg Eylea’ga

 

Nägemisteravuse keskmine muutus

(tähed)

Nägemisteravuse keskmine muutus

(tähed)

Fikseeritud igakuine annus

Fikseeritud igakuine annus

PRN igakuise

jälgimisega

PRN igakuise

jälgimisega

PRN pikendatud

jälgimisvahemikega

PRN pikendatud

jälgimisvahemikega

GALILEO uuringu alguses oli võrkkesta säilinud perfusiooniga patsientide osakaal Eylea rühmas kõrge (86,4%; n=89). Esmane tulemusnäitaja, perfusioon 24. nädalal oli 91,8% (n=89). Enamasti säilitasid patsiendid perfusioonitaseme kuni 76. nädalani (84,3%; n=75). Platseeboravi saanutel oli võrkkesta perfusioon säilinud uuringu alguses 79,4% patsientidest (n=54). Esmane tulemusnäitaja, perfusioon 24. nädalal oli 85,5% (n=47). Platseeborühma patsiendid viidi 52. nädalal üle Eylea-ravile eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriumite alusel, sellel ajal esines perfusiooni 83,7% patsientidest (n=41). Patsiendid säilitasid perfusiooni taseme kuni 76. nädalani (84,0%; n=42).

COPERNICUS-e uuringu alguses oli võrkkesta säilinud perfusiooniga patsientide osakaal Eylea rühmas 67,5% (n=77). Esmane tulemusnäitaja, perfusioon 24. nädalal oli 87,4% (n=90). Pärast 24. 17

 

nädalat raviti Eylea rühma patsiente eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriumite alusel. Nädalal 100 täheldati perfusiooni 76,8% (n=76) patsientidest. Platseeboravi saanutel oli võrkkesta perfusioon säilinud uuringu alguses 68,5% patsientidest (n=50). Esmane tulemusnäitaja, perfusioon 24. nädalal oli 58,6% (n=34). Alates 24. nädalast oli platseeborühma patsientidel võimalus saada Eylea’d. Perfusiooniga patsientide osakaal tõusis 52. nädalaks 83,9%-ni (n=47), püsides enamasti kuni 100. nädalani (78%; n=39).

Eylea-ravi kasulik toime nägemisele oli sarnane olenemata sellest, kas patsiendil oli enne ravi perfusioon või mitte.

Uuringute GALILEO ja COPERNICUS koondandmete analüüsis ilmnesid Eylea kliiniliselt olulised muutused algnäitajatest eelmääratletud teisese tulemusnäitaja osas vastavalt Riikliku Silmainstituudi nägemisfunktsiooni küsimustikule (NEI VFQ-25). Nende muutuste ulatus oli sarnane avaldatud uuringutes nähtuga ja vastas parima korrigeeritud nägemisteravuse paranemisele 15 tähe võrra.

Mõlemas uuringus täheldatud ravitoime oli kõigi hinnatavate alarühmade (nt vanus, sugu, rass, nägemisteravuse algnäitajad, võrkkesta perfusioon, CRVO kestus) lõikes valdavalt kooskõlas üldiste populatsioonide tulemustega.

Eakad

CRVO uuringutes oli ligikaudu 52% (112/217) Eylea ravirühma randomiseeritud patsientidest 65-aastased või vanemad ning ligikaudu 18% (38/217) 75-aastased või vanemad.

Lapsed

Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama Eylea’ga läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide alarühmade kohta märja AMD ja CRVO korral (teave lastel kasutamise kohta, vt lõik 4.2).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Eylea’d manustatakse silmas paiksete toimete avaldumiseks otse klaaskehasse.

Imendumine / jaotumine

Aflibertsept imendub pärast intravitreaalset manustamist silmast aeglaselt süsteemsesse vereringesse ja see esineb süsteemses vereringes valdavalt inaktiivse stabiilse kompleksina koos VEGF-iga. Siiski ainult "vaba aflibertsept" suudab siduda endogeenset VEGF-i.

Farmakokineetilises alamuuringus kuue patsiendiga, kellelt võeti mitmeid vereproove, oli vaba aflibertsepti maksimaalne plasmakontsentratsioon (süsteemne Cmax) madal, keskmiselt ligikaudu 0,02 mikrogrammi/ml (vahemik 0...0,054) 1...3 päeva vältel pärast 2 mg intravitreaalset süstimist ja ei olnud peaaegu kõikidel patsientidel tuvastatav kaks nädalat pärast annustamist. Kui aflibertsepti manustatakse intravitreaalselt iga 4 nädala järel, siis see ei kumuleeru plasmas.

Vaba aflibertsepti keskmine maksimaalne plasmakontsentratsioon on ligikaudu 50...500 korda väiksem aflibertsepti sisaldusest, mis on vajalik süsteemse VEGF-i bioloogilise toime 50%-liseks pärssimiseks loommudelites, kus täheldati vererõhu muutusi ligikaudu 10 mikrogrammi/ml vaba aflibertsepti sisalduse juures; algnäitajad taastusid, kui sisaldus langes ligikaudu alla 1 mikrogrammi/ml. Eeldatakse, et pärast 2 mg intravitreaalset manustamist patsientidele on vaba aflibertsepti keskmine maksimaalne plasmakontsentratsioon rohkem kui 100 korda väiksem aflibertsepti sisaldusest, mis on vajalik süsteemse VEGF-i poolmaksimaalseks sidumiseks (2,91 mikrogrammi/ml) tervete vabatahtlikega läbi viidavas uuringus. Seetõttu ei ole süsteemsed farmakodünaamilised toimed nagu vererõhu muutumine, tõenäolised.

Need farmakokineetilised tulemused leidsid kinnitust farmakokineetika alauuringus CRVO-ga patsientidel [vaba aflibertsepti keskmine Cmax oli 0,046 mikrogrammi/ml (vahemikus 0…0,081 mikrogrammi/ml), mittemääratav kontsentratsioon tekkis 1 nädala jooksul]. 18

Eritumine

Kuna Eylea on valgupõhine ravim, ei ole ainevahetusuuringuid läbi viidud.

Vaba aflibertsept seob VEGF-i stabiilseks inertseks kompleksiks. Nagu ka teiste suurte valkude korral, eeldatakse, et proteolüütiline katabolism eemaldab nii vaba kui ka seondunud aflibertsepti.

Neerupuudulikkus

Konkreetseid uuringuid Eylea kasutamise kohta neerukahjustusega patsientidel ei ole läbi viidud.

Uuringus VIEW2 osalenud patsientide, kellest 40%-l esines neerukahjustus (24%-l kerge, 15%-l mõõdukas ja 1%-l raske), farmakokineetilisel analüüsil ei ilmnenud erinevusi toimeaine plasmakontsentratsioonis pärast intravitreaalset manustamist iga 4 või 8 nädala järel.

Uuringus GALILEO täheldati CRVO-ga patsientidel sarnaseid tulemusi.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Mittekliinilistes korduvtoksilisuse uuringutes täheldati toimeid vaid selliste süsteemsete plasmatasemete juures, mis olid oluliselt suuremad kui maksimaalne kontsentratsioon inimesel pärast soovitatud kliinilise annuse intravitreaalset manustamist. Kliinilise kasutamise seisukohast on see väheoluline.

Inimesel saavutatavat maksimaalset kontsentratsiooni ületavate süsteemsete plasmatasemete juures täheldati aflibertseptiga intravitreaalselt ravitud ahvide hingamisteede epiteeli erosiooni ja haavandumist ninakarbikutes. Vaba aflibertsepti Cmax-i ja AUC põhjal oli süsteemne plasmatase vastavalt ligikaudu 200 ja 700 korda suurem, võrrelduna vastavate näitajatega, mida täheldati inimestel pärast 2 mg annuse intravitreaalset manustamist. Annuse juures, mille puhul ei täheldatud kõrvaltoimeid (NOAEL) – 0,5 mg/silma – ahvidele manustamisel oli süsteemne plasmatase Cmax-i ja AUC põhjal vastavalt 42 ja 56 korda kõrgem.

Aflibertsepti võimaliku mutageensuse ja kartsinogeensuse uuringuid ei ole läbi viidud.

Embrüo/loote arengu uuringutes täheldati aflibertsepti mõju emakasisesele arengule tiinetel küülikutel nii intravenoossel manustamisel (3...60 mg/kg) kui ka subkutaansel manustamisel (0,1…1 mg/kg). Emaslooma NOAEL esines vastavalt 3 mg/kg või 1 mg/kg annuste juures. Arenguga seotud NOAEL-i ei tuvastatud. 0,1 mg/kg annuse korral oli süsteemne plasmatase vaba aflibertsepti Cmax-i ja kumulatiivse AUC põhjal vastavalt ligikaudu 17 ja 10 korda suurem, võrrelduna vastavate näitajatega, mida täheldati inimestel pärast 2 mg annuse intravitreaalset manustamist.

Toimeid isas- ja emasloomade fertiilsusele hinnati ühe osana ahvidega läbi viidud 6-kuulises uuringus, kus loomadele manustati aflibertsepti intravenoosselt annusevahemikus 3...30 mg/kg. Kõikide annuste korral täheldati menstruatsiooni puudumist või korrapäratust, mis oli seotud emasloomade suguhormoonide tasemete muutustega, ning muutusi sperma morfoloogias ja liikuvuses. 3 mg/kg intravenoosse annuse manustamisel oli süsteemne plasmatase vaba aflibertsepti Cmax ja AUC põhjal vastavalt ligikaudu 4900 ja 1500 korda suurem kui kontsentratsioon, mida täheldati inimestel pärast 2 mg annuse intravitreaalset manustamist. Kõik muutused olid pöörduva iseloomuga.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1. Abiainete loetelu

Polüsorbaat 20

Naatriumdivesinikfosfaat monohüdraat (pH reguleerimiseks)

Dinaatriumvesinikfosfaat heptahüdraat (pH reguleerimiseks)

Naatriumkloriid

Sahharoos

Süstevesi 19

6.2. Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2°C...8°C).

Mitte lasta külmuda.

Hoida süstel blistris ja välispakendis, valguse eest kaitstult.

Enne kasutamist võib avamata Eylea blistrit hoida toatemperatuuril (kuni 25°C) kuni 24 tundi. Pärast blistri avamist tuleb ravimit käsitseda aseptilistes tingimustes.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

90 mikroliitrit lahust musta joonega märgistatud, kolvi ja kaitsekorgiga (elastomeerne kumm) suletud Luer-lukk adapteriga süstlis (I tüüpi klaas). Pakendis on 1 süstel.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Süstel on ainult ühekordseks kasutamiseks.

Ärge avage steriilset blistrit väljaspool puhast manustamiseks ettenähtud ruumi.

Kuna süstel sisaldab soovitatud annusest (50 mikroliitrit) rohkem lahust (90 mikroliitrit), tuleb osa süstlis sisalduvast lahusest enne manustamist väljutada.

Enne manustamist tuleb süstelahust visuaalselt kontrollida võõrosakeste ja/või värvimuutuse või mis tahes muu muutuse suhtes lahuse välimuses. Nende esinemisel tuleb ravimpreparaat ära visata.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Bayer Pharma AG

D-13342 Berlin

Saksamaa 21

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/12/797/001

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 22/11/2012

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel