Tresiba

I LISA

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Tresiba 100 ühikut/ml süstelahus pen-süstlis

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml lahust sisaldab 100 ühikut degludek-insuliini* (vastab 3,66 mg degludek-insuliinile).

Üks pen-süstel sisaldab 300 ühikut degludek-insuliini 3 ml lahuses.

*Toodetud rekombinantse DNA tehnoloogia abil Saccharomyces cerevisiae's.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus. (FlexTouch).

Selge värvitu neutraalne lahus.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Suhkurtõve ravi täiskasvanutel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Tresiba on basaalinsuliin nahaaluseks manustamiseks kord päevas mis tahes kellaajal, eelistatult iga

päev samal ajal.

Insuliinianaloogide, k.a degludek-insuliini toime tugevust väljendatakse ühikutes (Ü). Üks (1) ühik

(Ü) degludek-insuliini vastab 1 humaaninsuliini rahvusvahelisele ühikule (RÜ), 1 glargiin-insuliini

ühikule või 1 detemir-insuliini ühikule.

II tüüpi suhkurtõvega patsiendid võivad Tresiba't manustada monoteraapiana, koos suukaudsete

diabeediravimitega või koos boolusinsuliiniga (vt lõik 5.1).

I tüüpi suhkurtõve puhul tuleb Tresiba't kombineerida söögiaegse insuliinivajaduse katmiseks lühi-

/kiiretoimelise insuliiniga.

Tresiba't tuleb annustada vastavalt individuaalse patsiendi vajadustele. Soovitatav on optimeerida

glükeemilist kontrolli, reguleerides annust paastuplasma glükoosi väärtuse alusel.

Nagu kõigi insuliinipreparaatide puhul, võib annuse kohandamine olla vajalik ka siis, kui patsiendid

suurendavad oma füüsilist aktiivsust, muudavad oma tavalist dieeti või kaasneva haiguse ajal.

Tresiba 100 ühikut/ml ja Tresiba 200 ühikut/ml

Tresiba on saadaval kahes kontsentratsioonis. Mõlemal puhul valitakse vajalik annus ühikutes. Kahe

erineva kontsentratsiooniga Tresiba annuse muutmise sammud aga on erinevad.

• Tresiba 100 ühikut/ml puhul saab manustada annuse 1...80 ühikut süste kohta ühe ühiku kaupa.

• Tresiba 200 ühikut/ml puhul saab manustada annuse 2...160 ühikut süste kohta kahe ühiku

kaupa. Annuse maht on poole väiksem 100 ühikut/ml basaalinsuliinide mahust.

Annuse loendur näitab ühikute arvu kontsentratsioonist sõltumata ja patsiendi uuele

kontsentratsioonile üleviimisel ei tohi annust teisendada.

Annustamisaegade paindlikkus

Juhul, kui manustamine iga päev ühel ja samal kellaajal pole võimalik, võimaldab Tresiba

paindlikkust insuliini manustamise ajastamisel (vt lõik 5.1). Tuleb tagada, et süstimiskordade vahele

jääb alati vähemalt 8 tundi.

Patsientidel, kes unustavad annuse manustamata, soovitatakse seda meeldetulemisel kohe teha ja

seejärel jätkata kord päevas manustamise graafikuga.

Alustamine

II tüüpi suhkurtõvega patsiendid

Soovitatav päevane algannus on 10 ühikut, millele järgnevad individuaalsed annuse kohandamised.

I tüüpi suhkurtõvega patsiendid

Tresiba't tuleb kasutada kord päevas koos söögiaegse insuliiniga ja vajalikud on edasised

individuaalsed annuse kohandamised.

Üleminek teistelt insuliinidelt

Ülemineku ajal ja järgnevate nädalate jooksul soovitatakse glükoositaset tähelepanelikult jälgida.

Annused ja samaaegsete kiire- või lühitoimeliste insuliinipreparaatide või muu kaasneva

antidiabeetilise ravi ajastus võivad vajada kohandamist.

II tüüpi suhkurtõvega patsiendid

II tüüpi diabeediga patsientidel, kes saavad basaal- või basaal-boolus-valmissegu või eelnevalt

segamata insuliinravi, saab ülemineku basaalinsuliinilt Tresiba'le teha varasema basaalinsuliini annuse

ühikutele vastavalt, millele järgneb annuste individuaalne kohandamine.

I tüüpi suhkurtõvega patsiendid

Enamike I tüüpi diabeediga patsientide puhul saab ülemineku basaalinsuliinilt Tresiba'le teha

varasema basaalinsuliini annuse ühikutele vastavalt, millele järgneb annuste individuaalne

kohandamine. I tüüpi diabeediga patsientidel, kes lähevad üle kaks korda päevas manustatavalt

basaalinsuliinilt või kelle HbA1c tase on ülemineku ajal < 8,0%, tuleb Tresiba annus määrata

individuaalselt. Tuleb kaaluda annuse vähendamist, millele järgneb glükeemilise vastuse põhjal

annuse individuaalne kohandamine.

Eripopulatsioonid

Eakad patsiendid (≥65 aasta vanused)

Tresiba't võivad kasutada eakad patsiendid. Glükoositaset tuleb sagedamini jälgida ja insuliiniannus

kohandada individuaalselt (vt lõik 5.2).

Neeru- ja maksakahjustusega patsiendid

Tresiba't võivad kasutada neeru- ja maksakahjustusega patsiendid. Glükoositaset tuleb tihedamalt

jälgida ja insuliiniannus kohandada individuaalselt (vt lõik 5.2).

Lapsed

Tresiba ohutust ja efektiivsust lastel ja alla 18-aastastel noorukitel ei ole veel tõestatud. Seni

saadaolevaid andmeid on kirjeldatud lõigus 5.2, kuid annustamise kohta ei saa anda soovitusi.

Manustamisviis

Tresiba on ainult subkutaanseks kasutamiseks.

Tresiba't ei tohi manustada intravenoosselt, sest see võib põhjustada rasket hüpoglükeemiat.

Tresiba't ei tohi manustada intramuskulaarselt, sest see võib muuta imendumist.

Tresiba't ei tohi kasutada insuliinipumpades.

Tresiba't manustatakse subkutaanselt, süstides seda reide, õlavarde või kõhuseina. Süstekohti tuleb

sama süstepiirkonna ulatuses alati vahetada, et vähendada lipodüstroofia tekkeriski.

Tresiba on pen-süstlis (FlexTouch), mis on mõeldud kasutamiseks NovoFine või NovoTwist

süstlanõeltega. 100 ühikut/ml pen-süstel edastab 1...80 ühikut ühe ühiku kaupa.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hüpoglükeemia

Ühe söögikorra vahelejätmine või ettekavatsematu pingeline füüsiline tegevus võivad põhjustada

hüpoglükeemiat.

Hüpoglükeemia võib tekkida siis, kui insuliiniannus on liiga suur võrreldes insuliinivajadusega (vt

lõigud 4.5, 4.8 ja 4.9).

Patsientidel, kelle vere glükeemiline kontroll on märgatavalt paranenud (näiteks intensiivse

insuliinravi tulemusena), võivad harjumuspärased hüpoglükeemia hoiatavad sümptomid muutuda ja

neid tuleb sellest teavitada. Tavalised hoiatavad sümptomid võivad kaduda pikka aega diabeeti

põdenud patsientidel.

Kaasnevad haigused, eriti infektsioonid ja palavik, tõstavad tavaliselt patsiendi insuliinivajadust.

Kaasuvad neerude, maksa või neerupealisi, hüpofüüsi või kilpnääret mõjutavad haigused võivad

vajada insuliiniannuste muutmist.

Nagu teiste basaalinsuliinide puhul, võib Tresiba pikenenud toime aeglustada hüpoglükeemiast

taastumist.

Hüperglükeemia

Raske hüperglükeemia puhul on soovitatav manustada kiiretoimelist insuliini.

Ebaadekvaatne annustamine ja/või ravi katkestamine insuliini vajavatel patsientidel võib põhjustada

hüperglükeemiat ja võimalik on diabeetilise ketoatsidoosi teke. Lisaks võivad kaasnevad haigused,

eriti infektsioonid, viia hüperglükeemiani ja seega tõsta insuliinivajadust.

Hüperglükeemia esimesed sümptomid tekivad tavaliselt järk-järgult tundide või päevade jooksul.

Nende hulka kuuluvad janu, sagenenud urineerimine, iiveldus, oksendamine, unisus, punetav kuiv

nahk, suukuivus, isukaotus ja ka atsetoonilõhnaline hingeõhk. I tüüpi suhkurtõve puhul võib ravimata

hüperglükeemia lõpuks põhjustada diabeetilist ketoatsidoosi, mis võib lõppeda surmaga.

Üleminek teistelt insuliinipreparaatidelt

Patsiendi üleviimine uuele insuliinitüübile, -liigile või -tootjale peab kulgema meditsiinilise

järelevalve all ja sellega võib kaasneda annuste muutmise vajadus.

Pioglitasooni ja insuliini kombinatsioon

Pioglitasooni kombineerimisel insuliiniga on teatatud südamepuudulikkuse juhtudest, eriti

südamepuudulikkuse riskiteguritega patsientidel. Seda peab arvestama, kui kaalutakse ravi

pioglitasooni ja Tresiba kombinatsiooniga. Kui kasutatakse kombinatsiooni, tuleb patsiente jälgida

südamepuudulikkuse tunnuste ja sümptomite, kaalutõusu ja tursete suhtes. Kardiaalsete sümptomite

halvenemisel tuleb pioglitasooni manustamine lõpetada.

Silmakahjustused

Insuliinravi intensiivistamine koos glükoositaseme kontrolli järsu paranemisega võib olla seotud

diabeetilise retinopaatia ajutise halvenemisega, kuid pikaajaline paranenud glükeemiline kontroll

vähendab diabeetilise retinopaatia progresseerumise riski.

Ravimiga seotud eksituste vältimine

Patsiente tuleb juhendada enne igat süstimist alati insuliini etiketti kontrollima, et vältida Tresiba kahe

erineva kontsentratsiooni ja muude insuliinipreparaatide kogemata segiminemist.

Patsiendid peavad visuaalselt kontrollima pen-süstli annuse loenduril valitud ühikuid. Seetõttu peavad

patsiendid isesüstimiseks olema võimelised pen-süstli annuse loendurit lugema. Pimedaid ja

vaegnägijaid patsiente tuleb juhendada alati abi küsima teiselt isikult, kellel on hea nägemine ja kes on

süstevahendi kasutamise alal koolitatud.

Insuliinivastased antikehad

Insuliini manustamine võib põhjustada insuliinivastaste antikehade teket. Harvadel juhtudel võib

insuliinivastaste antikehade olemasolu nõuda annuse kohandamist, et ära hoida hüper- või

hüpoglükeemiat.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

On teada, et mitmed ravimid mõjutavad glükoosi metabolismi.

Järgmised ained võivad insuliinivajadust vähendada

Suukaudsed diabeediravimid, GLP-1 retseptori agonistid, monoamiini oksüdaasi inhibiitorid (MAOI),

beetablokaatorid, angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorid, salitsülaadid, anaboolsed

steroidid ja sulfoonamiidid.

Järgmised ained võivad insuliinivajadust suurendada

Suukaudsed rasestumisvastased ravimid, tiasiidid, glükokortikoidid, kilpnäärmehormoonid,

sümpatomimeetikumid, kasvuhormoon ja danasool.

Beetablokaatorid võivad hüpoglükeemia sümptomeid moonutada.

Oktreotiid/lanreotiid võivad insuliinivajadust nii suurendada kui ka vähendada.

Alkohol võib insuliini hüpoglükeemilist toimet intensiivistada või vähendada.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Tresiba kasutamise kohta raseduse ajal puudub kliiniline kogemus.

Reproduktsiooniuuringud katseloomadel ei ole näidanud mingit erinevust degludek-insuliini ja

humaaninsuliini vahel embrüotoksilisuse ja teratogeensuse osas.

Üldiselt soovitatakse raseduse planeerimisel ja raseduse käigus intensiivistada vere glükoosi taseme

kontrollimist ja diabeediga rasedate jälgimist. Tavaliselt väheneb insuliinivajadus esimese trimestri

jooksul ja suureneb teisel ning kolmandal trimestril. Pärast sünnitust langeb insuliinivajadus tavaliselt

kiiresti raseduseelsele tasemele.

Imetamine

Tresiba kasutamise kohta imetamise ajal puudub kliiniline kogemus. Rottidel eritus degludek-insuliin

piimaga; kontsentratsioon piimas oli madalam kui plasmas.

Ei ole teada, kas degludek-insuliin eritub rinnapiima. Metaboolsed toimed rinnaga toidetavale

vastsündinule/imikule ei ole etteaimatavad.

Fertiilsus

Reproduktsiooniuuringud loomadel degludek-insuliiniga pole näidanud ühtki kõrvaltoimet

fertiilsusele.

4.7 Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Patsiendi keskendumis- ja reageerimisvõime võib hüpoglükeemia tulemusel väheneda. See asjaolu

võib põhjustada ohtu olukorras, kus need omadused on eriti tähtsad (nt auto juhtimine või masinate

käsitsemine).

Patsienti tuleb nõustada, kuidas võtta kasutusele ettevaatusabinõud, vältimaks hüpoglükeemiat

autojuhtimise ajal. See on eriti oluline nende puhul, kellel puudub või on vähenenud võime tunnetada

hüpoglükeemia hoiatavaid sümptomeid või kellel on korduvalt esinenud hüpoglükeemiahood. Neil

juhtudel tuleb autojuhtimise soovitatavust tõsiselt kaaluda.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusandmete kokkuvõte

Ravi ajal kõige sagedamini esinenud kõrvaltoime on hüpoglükeemia (vt lõik "Valitud kõrvaltoimete

kirjeldus" allpool).

Kõrvaltoimete tabel

Allpool loetletud kõrvaltoimed põhinevad kliiniliste uuringute andmetel ja on klassifitseeritud

vastavalt MedDRA-organsüsteemi klassidele. Esinemissageduste kategooriad määratletakse

kokkuleppeliselt järgmiselt: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni

<1/100); harv (≥1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata

olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi klass Sagedus

Immuunsüsteemi häired Harv – Ülitundlikkus

Harv – Urtikaaria

Ainevahetus- ja toitumishäired Väga sage – Hüpoglükeemia

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Aeg-ajalt – Lipodüstroofia

Üldised häired ja manustamiskoha

Sage – Süstekoha reaktsioonid

Aeg-ajalt – Perifeerne turse

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Immuunsüsteemi häired

Insuliinipreparaatide kasutamisel võivad esineda allergilised reaktsioonid. Vahetut tüüpi allergilised

reaktsioonid kas insuliinile endale või abiainetele võivad olla potentsiaalselt eluohtlikud.

Tresiba puhul teatati harvadel juhtudel ülitundlikkusest (väljendus keele ja huulte turse, kõhulahtisuse,

iivelduse, väsimustunde ja sügelusena) ja urtikaaria tekkest.

Hüpoglükeemia

Hüpoglükeemia võib tekkida siis, kui insuliiniannus on võrreldes insuliinivajadusega liiga suur.

Raskekujuline hüpoglükeemia võib viia teadvuse kadumise ja/või krampide tekkeni ning lõppeda

ajutise või püsiva ajukahjustuse või isegi surmaga. Hüpoglükeemia tunnused tekivad tavaliselt

ootamatult. Nende hulka võivad kuuluda külm higi, jahe kahvatu nahk, närvilisus või värisemine,

ärevus, ebaharilik väsimus ja nõrkus, segasus, keskendumisraskused, unisus, ülemäärane näljatunne,

nägemishäired, peavalu, iiveldus ja südamekloppimine.

Lipodüstroofia

Lipodüstroofia (sh lipohüpertroofia, lipoatroofia) võib tekkida süstekohas. Pidev süstekoha vahetus

sama süstepiirkonna ulatuses võib aidata vähendada selliste reaktsioonide tekkeriski.

Süstekoha reaktsioonid

Tresiba'ga ravitud patsientidel esinesid süstekoha reaktsioonid (k.a verevalum süstekohal, valu,

verejooks, erüteem, noodulid, turse, värvi muutus, kihelus, soojustunne ja süstekoha massi muutus).

Need reaktsioonid on tavaliselt kergekujulised ja mööduva iseloomuga ning kaovad tavaliselt ravi

jätkamisel.

Lapsed

Tresiba't on farmakokineetiliste omaduste uurimiseks manustatud lastele ja kuni 18-aastastele

noorukitele (vt lõik 5.2). Ohutust ja tõhusust lastel ja noorukitel ei ole uuritud.

Teised eripopulatsioonid

Kliinilised uuringud ei näita mingeid erinevusi kõrvaltoimete sageduse, tüübi ja tõsiduse osas eakatel

ning neeru- või maksakahjustusega patsientidel võrreldes kogu populatsiooni osas saadud tulemustega.

4.9 Üleannustamine

Insuliini spetsiifiline liigannus ei ole määratletav, ent hüpoglükeemia võib areneda järk-järgult, kui

manustatakse patsiendi vajadusega võrreldes liiga palju insuliini.

• Kergeid hüpoglükeemia juhtumeid saab ravida, manustades suu kaudu glükoosi või muud

suhkrut sisaldavat toitu. Seetõttu on diabeetikul soovitatav alati kaasas kanda glükoosi

sisaldavaid tooteid.

• Raskeid hüpoglükeemia juhtumeid, mille puhul patsient pole võimeline end ise ravima, saab

ravida vastava väljaõppe saanud isiku poolt glükagooni (0,5 kuni 1 mg) süstimisega

intramuskulaarselt või subkutaanselt või tervishoiutöötaja poolt glükoosi manustamisega

intravenoosselt. Glükoosi tuleb manustada intravenoosselt juhul, kui patsient ei reageeri

glükagoonile 10 kuni 15 minuti jooksul. Teadvuse taastumisel soovitatakse patsiendile suu

kaudu süsivesikuid manustada, vältimaks hüpoglükeemia kordumist.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: ei ole veel omistatud. ATC kood: ei ole veel omistatud.

Toimemehhanism

Degludek-insuliin seostub spetsiifiliselt humaaninsuliini retseptoriga ja annab samu farmakoloogilisi

toimeid mis humaaninsuliin.

Insuliini vereglükoosi taset langetav toime põhineb glükoosi hõlpsamal omastamisel pärast insuliini

seondumist insuliiniretseptoritega lihas- ja rasvarakkudes ja samaaegsel maksast glükoosi vabanemise

inhibeerimisel.

Farmakodünaamilised toimed

Tresiba on basaalinsuliin, mis moodustab subkutaansel süstimisel lahustuvaid multiheksameere, mis

tekitavad depoo, kust degludek-insuliin pidevalt ja aeglaselt vereringesse imendub, andes Tresiba'le

lameda ja stabiilse glükoositaset langetava toime (vt joonis 1). Kord päevas manustatava ravi puhul

jaotus Tresiba veresuhkrut langetav toime 24-tunnise perioodi jooksul esimese ja teise 12 tunni vahel

glargiin-insuliinile vastupidiselt ühtlaselt ((AUC)GIR, 0–12 h, SS/AUCGIR, kokku, SS = 0,5).

Aeg alates süstimisest (tunnid)

Ravi IDeg 0,6 Ü/kg

Glükoosi infusioonikiirus (mg/(kg*min))

Joonis 1 Glükoosi infusioonikiiruse profiil, tasandatud, stabiilsusseisund – Keskmine profiil 0–

24 tundi – IDeg 100 ühikut/ml 0,6 ühikut/kg – Uuring 1987

Tresiba toimeaeg annuste terapeutilises vahemikus on üle 42 tunni.

Tasakaaluseisund saabub pärast annuse 2–3-päevast manustamist.

Degludek-insuliini glükoosi taset langetav toime tasakaaluseisundis näitab neli korda madalamat

päevadevahelist varieeruvust väljendatuna glükoositaset langetava toime variatsioonikoefitsiendiga

(CV) 0–24 tunni jooksul (AUCGIR, τ, SS) ja 2–24 tunni jooksul (AUCGIR2, 24 h, SS) võrreldes glargiininsuliiniga,

vt tabel 1.

AUCGIR, 2–24h: metaboolne toime annustamisintervalli viimase 22 tunni jooksul (st pole mõjutatud intravenoossest insuliinist uuringu

algusperioodil)

Tresiba kogu glükoositaset langetav toime tõuseb lineaarselt annuste suurenemisega.

Kogu glükoositaset langetav toime on võrreldav, kui manustada kahe ravimpreparaadi – Tresiba

100 ühikut/ml ja 200 ühikut/ml – sama annust.

Puudub kliiniliselt oluline erinevus Tresiba farmakodünaamika vahel eakatel ja noorematel

täiskasvanud patsientidel.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Viidi läbi 11 rahvusvahelist kliinilist kontrollitud avatud randomiseeritud treat-to-target

paralleeluuringut kestusega 26 või 52 nädalat, kus Tresiba't manustati kokku 4275 patsiendile

(1102 patsienti I tüüpi diabeedi ja 3173 patsienti II tüüpi diabeediga).

Tresiba toimet testiti I tüüpi diabeediga patsientidel (Tabel 3), insuliinnaiivsetel patsientidel (II tüüpi

diabeediga insuliinravi alustamine; Tabel 4) ja insuliini varasemalt kasutanud patsientidel (insuliinravi

intensiivistamine II tüüpi diabeediga patsientidel; Tabel 5) fikseeritud ja paindliku annustamisajaga

(Tabel 6). HbA1c väärtuse vähenemine alates algväärtusest kuni uuringu lõpuni leidis kinnitust kõigis

uuringutes ja ei olnud halvem võrrelduna kõigi võrdlusravimitega (determirinsuliin ja glargiininsuliin).

Kui HbA1c väärtuse paranemine võrreldes teiste insuliinidega ei olnud halvem, siis

sitagliptiiniga võrreldes oli Tresiba HbA1c langetamisel statistiliselt oluliselt tõhusam (Tabel 5).

Üks prospektiivselt planeeritud metaanalüüs seitsme treat-to-target kinnitusuuringu kohta I ja II tüüpi

suhkurtõvega patsientidel näitas Tresiba paremust võrreldes glargiin-insuliiniga nii ravi käigus

ilmnenud kinnitatud hüpoglükeemiliste episoodide (juhitud kasulikkusest II tüüpi suhkurtõve puhul, vt

Tabel 2) kui ka kinnitatud öiste hüpoglükeemiliste episoodide madalama arvu poolest. Hüpoglükeemia

riski vähenemine saavutati Tresiba puhul madalama keskmise FPG taseme juures võrreldes glargiininsuliiniga.

Tabel 2 Hüpoglükeemia metaanalüüsi tulemused

Kinnitatud hüpoglükeemiaa

Hinnanguline riski suhe (degludek-insuliin/glargiin-insuliin) Kokku Öine

I + II tüüpi suhkurtõbi (kokku) 0,91* 0,74*

Säilitusperiood b 0,84* 0,68*

Eakad patsiendid vanuses ≥ 65 aastat 0,82 0,65*

I tüüpi suhkurtõbi 1,10 0,83

Säilitusperiood b 1,02 0,75*

II tüüpi suhkurtõbi 0,83* 0,68*

Säilitusperiood b 0,75* 0,62*

Ainult basaalravi varasemalt insuliin-naiivsetel patsientidel 0,83* 0,64*

*Statistiliselt oluline a Kinnitatud hüpoglükeemia oli määratletud kui episoodid, mida kinnitas plasma glükoos < 3,1 mmol/l või patsiendi

vajadus kõrvalise abi järele. Kinnitatud öine hüpoglükeemia oli määratletud kui episoodid kesköö ja kella 6.00 vahel. b Episoodid alates 16.

nädalast.

Pärast pikaajalist ravi Tresiba'ga puudub insuliinivastaste antikehade kliiniliselt oluline teke.

Tabel 3 I tüüpi suhkurtõve kliiniliste uuringute tulemused

52 ravinädalat 26 ravinädalat

Tresiba1 Glargiin-insuliin1 Tresiba1 Detemir-insuliin1

N 472 157 302 153

HbA1c(%)

Uuringu lõpp 7,3 7,3 7,3 7,3

Keskmine muutus -0,40 -0,39 -0,73 -0,65

Erinevus: -0,01 [-0,14; 0,11] Erinevus: -0,09 [-0,23; 0,05]

FPG (mmol/L)

Uuringu lõpp 7,8 8,3 7,3 8,9

Keskmine muutus -1,27 -1,39 -2,60 -0,62

Erinevus: -0,33 [-1,03; 0,36] Erinevus: -1,66 [-2,37; -0,95]

Hüpoglükeemiad (patsiendiaasta kohta)

Raske 0,21 0,16 0,31 0,39

Kinnitatud2 42,54 40,18 45,83 45,69

Suhe: 1,07 [0,89; 1,28] Suhe: 0,98 [0,80; 1,20]

Kinnitatud öine2 4,41 5,86 4,14 5,93

Suhe: 0,75 [0,59; 0,96] Suhe: 0,66 [0,49; 0,88]

1 Kord-päevas-režiim + aspart-insuliin söögiaegse insuliinivajaduse katmiseks

2 Kinnitatud hüpoglükeemia oli määratletud kui episoodid, mida kinnitas plasma glükoosi < 3,1 mmol/l või patsiendi vajadus kõrvalise abi

järele. Kinnitatud öine hüpoglükeemia oli määratletud kui episoodid kesköö ja kella 6.00 vahel.

Tabel 4 II tüüpi suhkurtõve kliiniliste uuringute tulemused (insuliinravi alustamine)

52 ravinädalat 26 ravinädalat

Tresiba1 Glargiin-insuliin1 Tresiba1 Glargiin-insuliin1

N 773 257 228 229

HbA1c(%)

Uuringu lõpp 7,1 7,0 7,0 6,9

Keskmine muutus -1,06 -1,19 -1,30 -1,32

Erinevus: 0,09 [-0,04; 0,22] Erinevus: 0,04 [-0,11; 0,19]

FPG (mmol/l)

Uuringu lõpp 5,9 6,4 5,9 6,3

Keskmine muutus -3,76 -3,30 -3,70 -3,38

Erinevus: -0,43 [-0,74; -0,13] Erinevus: -0,42 [-0,78; -0,06]

Hüpoglükeemiad (patsiendiaasta kohta)

Raske 0 0,02 0 0

Kinnitatud2 1,52 1,85 1,22 1,42

Suhe: 0,82 [0,64; 1,04] Suhe: 0,86 [0,58; 1,28]

Kinnitatud öine2 0,25 0,39 0,18 0,28

Suhe: 0,64 [0,42; 0,98] Suhe: 0,64 [0,30; 1,37]

1 Kord-päevas-režiim + metformiin ± DPP-IV inhibiitor.

2 Kinnitatud hüpoglükeemia oli määratletud kui episoodid, mida kinnitas plasma glükoosi < 3,1 mmol/l või patsiendi vajadus kõrvalise abi

järele. Kinnitatud öine hüpoglükeemia oli määratletud kui episoodid kesköö ja kella 6.00 vahel.

Tabel 5 II tüüpi suhkurtõve kliiniliste uuringute tulemused: vasakul – eelnevalt basaalinsuliini

kasutanud, paremal – insuliin-naiivsed.

52 ravinädalat 26 ravinädalat

Tresiba1 Glargiin-insuliin1 Tresiba2 Sitagliptiin2

N 744 248 225 222

HbA1c(%)

Uuringu lõpp 7,1 7,1 7,2 7,7

Keskmine muutus -1,17 -1,29 -1,56 -1,22

Erinevus: 0,08 [-0,05; 0,21] Erinevus: -0,43 [-0,61; -0,24]

FPG (mmol/l)

Uuringu lõpp 6,8 7,1 6,2 8,5

Keskmine muutus -2,44 -2,14 -3,22 -1,39

Erinevus: -0,29 [-0,65; 0,06] Erinevus: -2,17 [-2,59; -1,74]

Hüpoglükeemiad (patsiendiaasta kohta)

Raske hüpoglükeemia 0,06 0,05 0,01 0

Kinnitatud3 11,09 13,63 3,07 1,26

Suhe: 0,82 [0,69; 0,99] Suhe: 3,81 [2,40; 6,05]

Kinnitatud öine3 1,39 1,84 0,52 0,30

Suhe: 0,75 [0,58; 0,99] Suhe: 1,93 [0,90; 4,10]

1 Kord-päevas-režiim + aspart-insuliin söögiaegse insuliinivajaduse katmiseks ± metformiin ± pioglitasoon

2 Kord-päevas-režiim ± metformiin SU/gliniid ± pioglitasoon

3 Kinnitatud hüpoglükeemia oli määratletud kui episoodid, mida kinnitas plasma glükoos < 3,1 mmol/l või patsiendi vajadus kõrvalise abi

järele. Kinnitatud öine hüpoglükeemia oli määratletud kui episoodid kesköö ja kella 6.00 vahel.

Tabel 6 Kliinilise uuringu tulemused, mis saadi Tresiba paindliku annustamisega II tüüpi

suhkurtõve korral

26 ravinädalat

Tresiba1 Tresiba Flex2 Glargiin-insuliin3

N 228 229 230

HbA1c (%)

Uuringu lõpp 7,3 7,2 7,1

Keskmine muutus -1,07 -1,28 -1,26

Erinevus: -0,13 [-0,29; 0,03]5 Erinevus: 0,04 [-0,12; 0,20]

FPG (mmol/l)

Uuringu lõpp 5,8 5,8 6,2

Keskmine muutus

algväärtusest

-2,91 -3,15 -2,78

Erinevus: -0,05 [-0,45; 0,35]5 Erinevus: -0,42 [-0,82; -0,02]

Hüpoglükeemiad (patsiendiaasta kohta)

Raske 0,02 0,02 0,02

Kinnitatud4 3,63 3,64 3,48

Suhe: 1,10 [0,79; 1,52]6 Suhe: 1,03 [0,75; 1,40]

Kinnitatud öine4 0,56 0,63 0,75

Suhe: 1,18 [0,66; 2,12] Suhe: 0,77 [0,44; 1,35]

1 Kord-päevas-režiim (peamise õhtusöögiga) + üks või kaks järgmistest suukaudsetest diabeediravimitest: SU, metformiin või DPP-4

inhibiitor.

2 Paindlik kord-päevas-režiim (annustevahelised intervallid ligikaudu 8–40 tundi) + üks või kaks järgmistest suukaudsetest

diabeediravimitest: SU, metformiin või

DPP-4 inhibiitor.

3 Kord-päevas-režiim + üks või kaks järgmistest suukaudsetest diabeediravimitest: SU, metformiin või DPP-4 inhibiitor.

4 Kinnitatud hüpoglükeemia oli määratletud kui episoodid, mida kinnitas plasma glükoos < 3,1 mmol/l või patsiendi vajadus kõrvalise abi

järele. Kinnitatud öine hüpoglükeemia oli määratletud kui episoodid kesköö ja kella 6.00 vahel.

5 Erinevus käib Tresiba Flex – Tresiba kohta

6 Suhe käib Tresiba Flex / Tresiba kohta

Lapsed

Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama järgmiste Tresiba uuringute tulemusi:

• I tüüpi diabeediga vastsündinud ja imikud sünnist kuni 12 kuu vanuseni ja II tüüpi diabeediga

lapsed sünnist kuni 10. eluaasta alguseni põhjusel, et haigust või seisundit, mille ravimiseks

antud ravim mõeldud on, antud laste alarühmas ei esine (teavet kasutamise kohta lastel vt lõik

4.2).

• II tüüpi diabeediga lapsed ja noorukid 10. eluaasta algusest 18. eluaasta alguseni põhjusel, et

haigust või seisundit, mille ravimiseks antud ravim mõeldud on, antud laste alarühmas ei esine

(teavet kasutamise kohta lastel vt lõik 4.2).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Pärast subkutaanset süsti moodustuvad lahustuvad ja stabiilsed multiheksameerid, tekitades

nahaaluskoesse insuliinidepoo. Degludek-insuliini monomeerid eralduvad järk-järguliselt

multiheksameeridest, andes tulemuseks aeglase ja pideva degludek-insuliini vabanemise vereringesse.

Stabiilne seerumikontsentratsioon saabub Tresiba kord päevas manustamisel pärast 2–3 päeva.

Kord päevas manustades jaotus 24-tunnise perioodi jooksul degludek-insuliini toime esimese ja teise

12 tunni vahel võrdselt. Suhe AUCGIR, 0–12 h, SS ja AUCGIR, τ, SS vahel oli 0,5.

Jaotumine

Degludek-insuliini afiinsus seerumi albumiiniga vastab seondumisega plasmavalkudega inimese

plasmas (> 99%).

Biotransformatsioon

Degludek-insuliini lagunemine on samasugune kui humaaninsuliinil; kõik tekkivad metaboliidid on

inaktiivsed.

Eritumine

Tresiba subkutaansele manustamisele järgneva lõpliku poolväärtusaja määrab ära nahaaluskoest

imendumise kiirus. Tresiba poolväärtusaeg on annusest sõltuvalt ligikaudu 25 tundi.

Lineaarsus

Pärast terapeutiliste annuste subkutaanset manustamist on ravimi plasmatase proportsionaalne

kasutatud annustega. Plasma kontsentratsioonid (põhinedes AUCIDeg, τ, SS ja Cmax, IDeg, SS) Tresiba

100 ühikut/ml ja Tresiba 200 ühikut/ml võrdsete annuste manustamisel olid sarnased, bioekvivalentsus

on tõestatud otsesel võrdlusel.

Sugu

Tresiba farmakokineetilistes omadustes ei ole sugudevahelisi erinevusi.

Eakad, eri rassid, neeru- ja maksakahjustusega patsiendid

Degludek-insuliini farmakokineetilistes omadustes ei ole erinevusi eakate ja noorte täiskasvanud

patsientide vahel, eri rassidest katseisikute vahel ega neeru- või maksakahjustusega ja tervete

patsientide vahel.

Lapsed

Degludek-insuliini farmakokineetilisi omadusi uuriti lastel (vanuses 6…11 aastat) ja noorukitel

(vanuses 12…18 aastat) ning need olid võrreldavad I tüüpi diabeediga täiskasvanute

farmakokineetiliste omadustega. Kogu süsteemne ekspositsioon (AUC) pärast ühe annuse

manustamist oli siiski lastel ja noorukitel suurem kui I tüüpi diabeediga täiskasvanutel.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktsioonitoksilisuse

mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Degludek-insuliini mitogeense potentsiaali suhe metaboolsesse on võrreldav humaaninsuliini omaga.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Glütserool

Metakresool

Fenool

Tsinkatsetaat

Vesinikkloriidhape (pH reguleerimiseks)

Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks)

Süstevesi

6.2 Sobimatus

Tresiba'le lisatavad ained võivad põhjustada degludek-insuliini lagunemist.

Tresiba't ei tohi lisada infusioonivedelikele.

Seda ravimpreparaati ei tohi segada ühegi teise ravimiga.

6.3 Kõlblikkusaeg

30 kuud.

Pärast esmast avamist võib ravimit säilitada kuni 8 nädalat. Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

Mitte hoida külmkapis.

6.4 Säilitamise eritingimused

Enne esmakordset kasutust:

Hoida külmkapis (2 °C...8 °C). Hoida eemal jahutuselemendist.

Mitte hoida sügavkülmas.

Hoida pen-süstlit suletud otsikuga valguse eest kaitsmiseks.

Pärast esmast avamist või tagavaraks kaasaskandmisel:

Mitte hoida külmkapis. Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

Hoida pen-süstlit suletud otsikuga valguse eest kaitsmiseks.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi esmast avamist, vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

3 ml lahust kolvi (halobutüül) ja punnkorgiga (halobutüül/polüisopreen) kolbampullis (I tüüpi klaas),

mis asub mitmeannuselises polüpropüleenist ühekordses pen-süstlis.

Pakendi suurused: 1 (nõeltega või ilma), 5 (ilma nõelteta) ja mitmikpakend, mis sisaldab 10 (2 x 5)

(ilma nõelteta) pen-süstlit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Pen-süstel (FlexTouch) on mõeldud kasutamiseks kuni 8 mm pikkuste NovoFine/NovoTwist

süstlanõeltega.

See annustab 1...80 ühikut ühe ühiku kaupa. Pen-süstliga kaasas olevat üksikasjalikku kasutusjuhendit

tuleb täpselt järgida.

Pen-süstel (FlexTouch) on kasutamiseks ainult ühele isikule. Pen-süstlit ei tohi uuesti täita.

Tresiba't ei tohi kasutada, kui lahus ei ole selge ja värvitu.

Tresiba't ei tohi kasutada, kui see on olnud külmunud.

Patsient peaks nõela pärast iga kasutamist ära viskama.

Kasutamata jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

Üksikasjalikke kasutusjuhiseid vaadake pakendi infolehest.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Novo Nordisk A/S

Novo Allé

DK-2880 Bagsværd

Taani

8. MÜÜGILOA NUMBRID

EU/1/12/807/001

EU/1/12/807/002

EU/1/12/807/003

EU/1/12/807/004

EU/1/12/807/005

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 21. jaanuar 2013

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel