Thyrogen - Thyrogen toote info LISA I

LISA I

 

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Thyrogen 0,9 mg süstelahuse pulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga Thyrogen’i viaal sisaldab nominaalkogusena 0,9 mg alfa-türeotropiini. Pärast lahustamist sisaldab

iga Thyrogen’i viaal 0,9 mg alfa-türeotropiini 1,0 ml-s.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahuse pulber.

Valge või valkjas lüofiliseeritud pulber.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Thyrogen on näidustustatud türeoglobuliini (Tg) määramiseks seerumis, koos

radiojoodpiltdiagnostikaga või ilma, kilpnäärme jääkkoe ja kõrge diferentseerumisastmega

kilpnäärmevähi avastamiseks türoidektoomia järgselt türoksiin-supressioonravi (THST) saavatel

patsientidel.

Kõrge diferentseerumisastmega kilpnäärmevähiga madala riskiga patsiente, kellel Tg tase seerumis ei

ole THST korral määratav ja puudub rh TSH (rekombinantne inimese türeotropiin) stimuleeritud Tgtaseme

tõus, võib jälgida, mõõtes rh TSH-stimuleeritud Tg taset.

Thyrogen on näidustatud ravieelseks stimulatsiooniks kombinatsioonis 100 mCi (3,7 GBq)

radioaktiivse joodiga kilpnäärme jääkkoe ablatsiooniks patsientidel, kellel on teostatud täielik või

peaaegu täielik türeoidektoomia kõrge diferentseerumisastmega kilpnäärmevähi tõttu ning puuduvad

tõendid kilpnäärmevähi kaugmetastaaside kohta.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravi peab toimuma kilpnäärmevähi alal pädevate arstide järelvalve all.

Annustamine

Soovitatav annustamisrežiim on kaks 0,9 mg annust alfa-türeotropiini manustatuna 24-tunnise

intervalliga ainult intramuskulaarse süstina.

Lapsed

Kuna andmed Thyrogen’i kasutamisest lastel puuduvad, võib Thyrogen’i manustada lastele ainult

erandolukorras.

Eakate populatsioon

Kontrollitud uuringute tulemused ei näidanud erinevusi Thyrogen’i ohutuses ja efektiivsuses alla 65–

aastaste ja üle 65-aastaste täiskasvanud patsientide vahel Thyrogen´i diagnostilisel eesmärgil

kasutamisel.

Annuse kohandamine eaka populatsiooni jaoks ei ole vajalik (vt lõik 4.4).

Neeru-/maksakahjustus

Turustamisjärgse järelvalve ja kirjanduses avaldatud andmete alusel on Thyrogen'i väljutamine

oluliselt aeglasem dialüüsist sõltuvatel lõppstaadiumis neeruhaigusega (ESRD) patsientidel, mis tingib

kestvama TSH taseme tõusu mitme ravijärgse päeva jooksul. See võib põhjustada suurenenud peavalu

ja iivelduse ohtu. Uuringuid Thyrogen’i alternatiivse annustamisskeemi kohta annuse vähendamiseks

ESRD-patsientidel ei ole teostatud.

Raske neerukahjustusega patsientidel peab radiojoodi aktiivsuse hoolikalt valima nukleaarmeditsiini

eriarst.

Erinõuded Thyrogen’i kasutamise kohta maksakahjustusega patsientidel puuduvad.

Manustamisviis

Pärast lahustamist süsteveega manustatakse 1,0 ml lahust (0,9 mg alfa-türeotropiini) lihasesisese

süstina tuharalihasesse. Käsitsemisjuhiseid vt lõik 6.6.

Radiojoodpiltdiagnostika või ablatsiooni korral tuleb radiojoodi manustada 24 tundi pärast viimast

Thyrogen’i süsti. Diagnostiline stsintigraafia tuleb teha 48...72 tundi pärast radiojoodi manustamist,

samas võib ablatsioonijärgse stsintigraafia mitme päeva võrra edasi lükata, et taustaktiivsus väheneks.

Seerumi türeoglobuliinisisalduse (Tg) määramisel diagnostiliseks järelkontrolliks tuleb seerumi proov

võtta 72 tundi pärast viimast Thyrogen’i süsti. Thyrogen’i kasutamine türeoidektoomiajärgsel Tg

määramisel kõrge difentseerumisastmega kilpnäärmevähiga patsientidel peab toimuma vastavalt

ametlikule juhendile.

4.3 Vastunäidustused

 Ülitundlikkus veise või inimese kilpnääret stimuleeriva hormooni suhtes või ravimi ükskõik

millise abiaine suhtes.

 Rasedus ( vt lõik 4.6).

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Thyrogen’i ei tohi manustada veenisiseselt.

Kasutamisel alternatiivina kilpnäärmehormooni ärajätmisele tagab kogu keha stsintigraafia

kombinatsioonis Tg määramisega pärast Thyrogen’i manustamist kõrgeima tundlikkuse kilpnäärme

jääkkoe või -vähi avastamiseks. Thyrogen ei välista valenegatiivseid tulemusi. Kõrge metastaaside

kahtluse püsimisel tuleb kaaluda kinnitavat kogu keha stsintigraafiat ja Tg määramist pärast

hormoonravi ärajätmist.

Tg autoantikehade tekkimist võib oodata 18%...40% diferentseerunud kilpnäärmevähiga patsientidel

ning see võib moonutada Tg mõõtmistulemusi. Seetõttu on vajalik nii TgAb kui Tg mõõtmine.

Thyrogen’i manustamine kõrge riskiga eakatele südamehaigusega (nt südameklapi haigus,

kardiomüopaatia, südame isheemiatõbi ja eelnev või olemasolev tahhüarütmia, sealhulgas kodade

virvendus) ja eemaldamata kilpnäärmega patsientidele nõuab kasu-riski suhte hoolikat hindamist.

Patsientidel, kellel on arvestatav kilpnäärme kude in situ, põhjustab Thyrogen teadaolevalt mööduvat,

kuid olulist kilpnäärmehormooni kontsentratsiooni tõusu seerumis. Seetõttu peab märkimisväärse

kilpnäärme jääkkoega patsientide puhul hoolikalt hindama individuaalset kasu-riski suhet.

Olulise tähtsusega uuringus, milles uuriti Thyrogen’i kasutamist ravieelseks stimulatsiooniks enne

radioaktiivse joodiga (131I) kilpnäärme jääkkoe ablatsiooni patsientidel, kellelt oli peaaegu täielikult

või täielikult eemaldatud selgelt eristunud kilpnäärmekasvaja, kasutati radioaktiivset joodi (131I)

aktiivsusega 100 mCi/3,7 GBq (± 10%). Kogemus rhTSH kasutamisest kombineeritult muulaadse

radiojoodi aktiivsusega, eriti nii madala kui ligikaudu 30 mCi (1 GBq), on väga piiratud. rhTSH

efektiivsust kilpnäärme jääkkoe ablatsioonil kombinatsioonis madala radiojoodi aktiivsusega ei ole

tõestatud.

Mõju tuumori kasvule ja/või suurusele:

Kilpnäärmevähiga patsientidel on mitmel juhul teatatud tuumori kasvu stimulatsioonist seoses

kilpnäärmehormoonide ärajätmisega diagnostilisteks protseduurideks, mida on seostatud kilpnääret

stimuleeriva hormooni (TSH) taseme kaasuva prolongeeritud tõusuga.

On teoreetiline võimalus, et Thyrogen võib sarnaselt kilpnäärme hormooni ärajätmisega stimuleerida

tuumori kasvu. Kliinilistes uuringutes alfa-türeotropiiniga, mis põhjustab seerumi TSH-taseme

lühiajalist tõusu, ei teatatud ühestki tuumori kasvu juhtumist.

Thyrogen‘i kasutamisele järgnenud TSH taseme tõusu tagajärjel võib metastaseerunud

kilpnäärmevähiga patsientidel, eriti neil, kelle metastaasid paiknevad piiratud ruumis nagu peaaju,

seljaaju ja silmakoobas või on levinud kaelapiirkonda, tekkida paikne turse või verevalumid nende

metastaaside asukohas, mis põhjustab kasvaja mõõtmete suurenemist. See võib tekitada ägedaid

sümptomeid olenevalt kudede anatoomilisest paiknemisest, näiteks esines KNS-metastaasidega

patsientidel hemipleegiat, hemipareesi ja nägemise kadu. Samuti on teatatud kõriturse, trahheotoomiat

nõudvate hingamishäirete ja valu tekkest metastaasi asukohas pärast Thyrogen’i manustamist.

Patsientide puhul, kellel kasvaja lokaalne levik võib ohustada elutähtsaid anatoomilisi struktuure,

soovitatakse kaaluda eelravi kortikosteroididega.

Oluline teave mõningate Thyrogen’i koostisainete kohta

See ravimpreparaat sisaldab alla 1 mmol naatriumi (23 mg) ühe süsti kohta, st on põhimõtteliselt

„naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Formaalseid uuringuid Thyrogen’i ja teiste ravimpreparaatide koostoime kohta ei ole teostatud.

Thyrogen’i ja kilpnäärmehormoonide trijodotüroniini (T3) ja türoksiini (T4) samaaegsel manustamisel

kliinilistes uuringutes koostoimeid ei täheldatud.

Thyrogen’i kasutamine võimaldab teostada radiojoodpiltdiagnostikat kilpnäärmehormoone pärssivat

ravi saavatel patsientidel. Andmed radiojoodi kineetikast näitavad, et radiojoodi väljutumine toimub

eutüreoidses seisundis ligikaudu 50% kiiremini kui hüpotüreoidses seisundis, kus neerufunktsioon on

alanenud, tagades piltdiagnostika ajal radiojoodi väiksema peetuse kehas. Seda faktorit tuleb

piltdiagnostika jaoks radioaktiivse joodi valimisel arvestada hoolimata sellest, et ravieelset kasutamist

puudutavas uuringus testiti ainult 3,7 GBq131I aktiivsust.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Reproduktiivsuse loomkatseid Thyrogen’iga ei ole teostatud.

Ei ole teada, kas Thyrogen võib rasedatele naistele manustatuna põhjustada lootekahjustusi või kas

Thyrogen võib mõjutada paljunemisvõimet.

Thyrogen koos kogu keha diagnostilise radiojoodiga stsintigraafiaga on raseduse ajal vastunäidustatud

(vt lõik 4.3), sest sellega kaasneb loote kokkupuude suure annuse radioaktiivse materjaliga.

Imetamine

Ei ole teada, kas türeotropiin-alfa ja selle metaboliidid erituvad inimese rinnapiimaga. Ei saa välistada

ohtu imikule. Thyrogen’i ei tohi kasutada imetamise ajal.

Fertiilsus

Ei ole teada, kas Thyrogen võib mõjutada inimeste fertiilsust.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

Thyrogen võib vähendada võimet juhtida autot või töötada masinatega, sest on teatatud pearingluse ja

peavalu tekkest.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed on iiveldus ja peavalu, mis esinevad vastavalt ligikaudu 12%

ja 7% patsientidest.

Tabelis mainitud kõrvaltoimed on kombineeritud kuuest prospektiivsest kliinilisest uuringust (n=481)

ja turustamisjärgse kogemuse ajal Genzyme’ile teatatud kõrvaltoimetest. Turustamisjärgse kogemuse

ajal teatatud kõrvaltoimete teadmata esinemissageduse tõttu on need esitatud eraldi tulbas.

Igas sagedusrühmas on kõrvaltoimed loetletud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi klass

Väga sage

(≥ 1/10)

Sage

(≥ 1/100 kuni <1/10)

Aeg-ajalt

(≥ 1/1000 kuni <1/100)

Teadmata (turustamisjärgselt)

(ei saa hinnata

olemasolevate

andmete alusel)

Hea-, pahaloomulised ja täpsustamata kasvajad (sealhulgas tsüstid ja polüübid)

kasvaja turse,

metastaaside valu

Närvisüsteemi häired

pearinglus,

peavalu,

paresteesia

värisemine, insult

Südame häired

südamekloppimine

Vaskulaarsed häired

kuumatunne õhetus

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

düspnoe

Seedetrakti

häired

iiveldus oksendamine,

kõhulahtisus

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

urtikaaria, lööve sügelus,

hüperhidroos

Lihas-skeleti ja sidekoe häired

artralgia,

müalgia

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

väsimus, asteenia gripitaoline

haigus, palavik,

külmavärinad,

seljavalu

ebamugavustunne,

valu, sügelus, lööve

ja urtikaaria

lihasesisese süsti

kohal

Uuringud TSH langus

Väga harvadel juhtudel on 0,9 mg Thyrogen’i manustamisel osaliselt või tervenisti säilunud

kilpnäärmega patsientidele täheldatud hüpertüroidismi või kodade fibrillatsiooni.

Nii kliinilistel uuringutel kui ka turustamisjärgselt täheldati harva ülitundlikkusele viitavaid

reaktsioone. Nendeks reaktsioonideks olid urtikaaria, lööve, sügelus, õhetus ning respiratoorsed nähud

ja sümptomid.

Kliinilistes uuringutes 481 patsiendiga ei tekkinud ühelgi patsiendil antikehi alfa-türeotropiini suhtes

nii preparaadi ühekordsel kui korduval piiratud (27 patsienti) kasutamisel. Ei saa välistada antikehade

teket, mis mõjutavad endogeense TSH määramist.

Pärast ravi Thyrogen’iga võib tekkida kilpnäärme jääkkoe või metastaaside suurenemine.

See võib põhjustada ägedaid sümptomeid, mis olenevad koe anatoomilisest asukohast. KNS

metastaasidega patsientidel on näiteks tekkinud hemipleegia, hemiparees või nägemise kadumine.

Samuti on teatatud kõriturse, trahheotoomiat nõudvate hingamishäirete ja valu tekkest metastaasi

asukohas pärast Thyrogen’i manustamist. Patsientide puhul, kellel kasvaja lokaalne levik võib

ohustada elutähtsaid anatoomilisi struktuure, soovitatakse kaaluda eelravi kortikosteroididega.

Üleilmselt on turustamisjärgselt teatatud väga harva esinenud insuldijuhtudest naispatsientidel. Seos

Thyrogen’i manustamisega on teadmata.

4.9 Üleannustamine

Andmed soovitatud annusest suurema doosiga kokkupuute kohta on piirduvad kliiniliste uuringute ja

eriravi programmide andmetega. Kolmel kliinilise uuringu patsiendil ja ühel eriravi programmi

patsiendil tekkisid sümptomid pärast soovitatust suurema annuse Thyrogen’i manustamist. Kahel

patsiendil tekkis iiveldus pärast 2,7 mg annuse manustamist lihasesse; ühel neist patsientidest kaasus

iiveldusega ka nõrkus, pearinglus ja peavalu. Kolmandal patsiendil tekkisid iiveldus, oksendamine ja

kuumahood pärast 3,6 mg annuse manustamist lihasesse. Eriravi programmis manustati 77-aastasele

patsiendile, kellel oli metastaatiline kilpnäärmevähk, kuid türeoidektoomiat ei olnud teostatud, 6 päeva

jooksul 4 annust Thyrogen’i 0,9 mg, misjärel tekkis kodade virvendusarütmia, südame

dekompensatsioon ja surmaga lõppenud südamelihase infarkt 2 päeva hiljem.

Ühel kliinilisse uuringusse kaasatud patsiendil tekkisid sümptomid pärast Thyrogen’i manustamist

veenisiseselt. Patsiendile manustati ühekordse veenisisese boolusannusena 0,3 mg Thyrogen’i ning 15

minuti pärast tekkis patsiendil tugev iiveldus, oksendamine, tugev higistamine, hüpotensioon ja

tahhükardia.

Üleannustamise raviks soovitatakse vedelikubilansi taastamist ning samuti võib kaaluda antiemeetiku

manustamist.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Hüpofüüsi ja hüpotaalamuse hormoonid ja nende analoogid, ATC-kood:

H01AB01

Alfa-türeotropiin (rekombinantne inimese kilpnääret stimuleeriv hormoon) on rekombinantse DNAtehnoloogia

abil valmistatud heterodimeerne glükoproteiin. See koosneb kahest mittekovalentselt

ühendatud komponendist. cDNA kodeerib 92 aminohappe jäägist koosnevat alfa-komponenti, mis

sisaldab kahte N-seotud glükosülatsioonikohta ning 118 jäägiga beeta-komponenti ühe N-seotud

glükosülatsioonikohaga. Selle biokeemilised omadused on võrreldavad naturaalse inimese kilpnääret

stimuleeriva hormooniga (TSH). Alfa-türeotropiini sidumine TSH-retseptoritega kilpnäärme

epiteelrakkudel stimuleerib joodi neeldumist ja organifitseerimist koos türeoglobuliini, trijodotüroniini

(T3) ja türoksiini (T4) sünteesi ja vabanemisega.

Kõrge diferentseerumisastmega kilpnäärmevähiga patsientidel teostatakse peaaegu täielik või täielik

türeoidektoomia. Kilpnäärme jäänuste või vähi optimaalseks diagnoosimiseks radiojoodpiltdiagnostika

või türeoglobuliini määramise teel ning kilpnäärme jääkkoe radiojoodraviks on vajalik kõrge TSH tase

seerumis, et stimuleerida radiojoodi neeldumist ja/või türeoglobuliini vabanemist. Standartne viis TSH

taseme tõstmiseks on patsientide türoksiin-supressioonravi (THST) katkestamine, mis tavaliselt

põhjustab patsientidel hüpotüreoidismi ilmingute ja sümptomite teket. Thyrogen’i kasutamisel

saavutatakse radiojoodi neeldumiseks ja türeoglobuliini vabanemiseks vajalik TSH stimulatsioon, kuid

patsiendid jäävad eutüreoidseks jätkates THST-d, millega välditakse hüpotüreoidismiga seotud

morbiidsust.

Diagnostiline kasutamine

Thyrogen’i efektiivsust ja ohutust radiojoodpiltdiagnostikas koos seerumi türeoglobuliini määramisega

kilpnäärme jääkkoe ja vähi diagnoosimisel on näidanud kaks uuringut. Ühes neist uuringutest võrreldi

kahte annustamisrežiimi: 2 annust 0,9 mg lihasesiseselt 24 tunni järel (0,9 mg x 2) ja kolm annust 0,9

mg lihasesiseselt iga 72 tunni järel (0,9 mg x 3). Mõlemad režiimid osutusid tõhusaks ning ei erinenud

statistiliselt kilpnäärme hormoonide supressioonravi ärajätmisest radiojoodi neeldumise

stimuleerimiseks piltdiagnostika eesmärgil. Mõlemad annustamisrežiimid parandasid Thyrogen’iga

stimuleeritud türeglobuliini määramise tundlikkust, täpsust ja negatiivset prognoosväärtust, nii eraldi

kui kombineeritult radiojoodpiltdiagnostikaga, võrreldes määramisega patsientidel, kellel jätkus ravi

kilpnäärmehormoonidega.

Kliinilistes uuringutes kilpnäärme jääkkoe või -vähi avastamiseks eemaldatud kilpnäärmega

patsientidel kasutatud türeoglobuliini määramisel alumise tundlikkuspiiriga 0,5 ng/ml vastasid

Thyrogen’iga stimuleeritud türeoglobuliini tasemed 3 ng/ml, 2 ng/ml ja 1 ng/ml türeoglobuliini

tasemetele pärast kilpnäärmehormooni ärajätmist vastavalt 10 ng/ml, 5 ng/ml ja 2 ng/ml. Nendes

uuringutes ilmnes Thyrogen’iga türeoglobuliini määramise suurem tundlikkus, võrreldes

türeoglobuliini määramisega jätkuva TSHT korral. Seejuures III faasi uuringul 164 patsiendiga

moodustas kilpnäärmekoe leiuprotsent Tyrogen’i türeoglobuliintesti korral 73%...87%, samal ajal kui

türeoglobuliini kasutamisel TSHT foonil oli see 42%...62% samade piir- ja normväärtuste puhul.

Metastaatiline haigus leiti ravijärgse skanneerimise või lümfisõlmede biopsia abil 35 patsiendil.

Thyrogen’iga stimuleeritud türeoglobuliini tasemed olid üle 2 ng/ml kõigil 35 patsiendil, samas kui

THST foonil oli türeoglobuliin üle 2 ng/ml 79% neist patsientidest.

Ravieelne stimuleerimine

Võrdlevas uuringus, mis hõlmas 60 hinnatavat patsienti, oli türeoidektoomiajärgse kilpnäärme jääkkoe

eduka ablatsiooni sagedus 100 mCi/3,7 GBq (10%) radioaktiivse joodiga samaväärne patsientidel,

keda raviti pärast kilpnäärme hormoonravi katkestamist, ja patsientidel, keda raviti pärast Thyrogen’i

manustamist. Uuritavad patsiendid olid täiskasvanud (vanemad kui 18 aastat) ja neil oli äsja

diagnoositud diferentseerunud papillaarne või follikulaarne kilpnäärme vähk, sealhulgas papillaarfollikulaarne

variant, mida põhimõtteliselt (54 juhul 60-st) sai iseloomustada kui T1-T2, N0-N1, M0

(TNM-klassifikatsiooni järgi). Kilpnäärme jääkkoe ablatsiooni edukust hinnati

radiojoodpiltdiagnostika ja seerumi türeoglobuliintesti abil 8 kuud pärast ravi. Kõigil 28 patsiendil

(100%), keda raviti pärast THST katkestamist, ja kõigil 32 patsiendil (100%), keda raviti pärast

Thyrogen’i manustamist, puudus nähtav radiojoodi neeldumine kilpnäärme loožis või nähtavuse korral

moodustas neeldumine kilpnäärme loožis <0.1% manustatud radiojoodi aktiivsusest. Kilpnäärme

jäänuste ablatsiooni edukust hinnati samuti Thyrogen’i stimuleeritud seerumi Tg taseme <2 ng/ml

kriteeriumi järgi kaheksa kuud pärast ablatsiooni, kuid ainult anti-Tg antikehade suhtes negatiivsetel

patsientidel. Tg kriteeriumi kasutamisel moodustas kilpnäärme jäänuste edukas ablatsioon katkestatud

THST rühmas ja Thyrogen’i saanud rühmas vastavalt 18/21 patsienti (86%) ja 23/24 patsienti (96%).

Kirjanduses on tõendeid selle kohta, et Thyrogen’i manustamise puhul on efektiivsus väiksem

võrreldes THST ärajätmisega, kasutades 30 mCi. Andmed Thyrogen’i efektiivsuse kohta koos 131I

aktiivsusega <100 mCi on väga piiratud.

Elukvaliteet langes oluliselt kilpnäärmehormooni ärajätmisel, kuid säilis Thyrogen’i kasutamisel

mõlema annustamisrežiimi ja mõlema näidustuse korral.

Algse uuringu lõpetanud patsientidega viidi läbi jätku-uuring, millest on andmed 51 patsiendi kohta.

Jätku-uuringu peamine eesmärk oli kinnitada kilpnäärme jääkkoe ablatsiooniseisundit, kasutades

Thyrogen’iga stimuleeritud staatilist radiojood-piltdiagnostikat kaelapiirkonnast pärast 3,7-aastast

jälgmisperioodi (mediaan, vahemik 3,4...4,4 aastat) pärast ablatsiooni radiojoodiga. Määrati ka

Thyrogen’iga stimuleeritud türeoglobuliin.

Ablatsioon loeti edukaks patsientidel, kui skaneeringul puudus nähtav neeldumine kilpnäärme loožis

või nähtav neeldumine oli alla 0,1%. Kõikide algses uuringus eduka ablatsiooniga patsientide

ablatsioon leidis kinnitust ka jätku-uuringus. Lisaks sellele ei olnud ühelgi patsiendil kindlat retsidiivi

3,7-aastase jälgimisperioodi vältel. Kokkuvõttes puudusid 48/51 patsiendil (94%)tõendid vähi

retsidiivi kohta, 1 patsiendil oli võimalik vähi retsidiiv (kuigi ei olnud selge, kas antud patsiendi puhul

oli tegemist tõelise retsidiivi või persisteeriva kasvajaga algse uuringu alul tuvastatud regionaalsest

haigusest) ning 2 patsienti ei olnud võimalik hinnata.

Kokkuvõttes osutus Thyrogen antud uuringu ja selle jätku-uuringu andmetel samaväärseks kilpnäärme

hormoonravi ärajätmisega TSH taseme tõstmisel ravieelseks stimulatsiooniks kombinatsioonis

radiojoodiga kilpnäärme operatsioonijärgse jääkkoe ablatsiooniks.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Thyrogen’i farmakokineetikat uuriti kõrge diferentseerumisastmega kilpnäärmevähiga patsientidel

pärast ühekordset 0,9 mg lihasesisest süsti. Pärast süsti saabus keskmine maksimaalne

kontsentratsioon (Cmax) 116±38 mU/l ligikaudu 13±8 tundi pärast manustamist. Ekskretsiooni

poolväärtusaeg oli 22 ± 9 tundi. Alfa-türeotropiini peamiseks eliminatsiooniteeks loetakse neere ja

vähemal määral maksa.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Mittekliinilised andmed on piiratud, kuid ei ole näidanud Thyrogen’i kahjulikku toimet inimesele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Mannitool

Ühealuseline naatriumfosfaatmonohüdraat

Kahealuseline naatriumfosfaatheptahüdraat

Naatriumkloriid

6.2 Sobimatus

Sobivusuuringute puudumisel ei tohi Thyrogen’i manustada segatuna teiste ravimpreparaatidega

samas süstlas.

6.3 Kõlblikkusaeg

Avamata viaalid

3 aastat

Kõlblikkusaeg pärast lahustamist

Thyrogen’i lahus on soovitatav süstida kolme tunni jooksul.

Valmistatud lahust võib kuni 24 tundi säilitada külmkapis (2°C...8°C) valguse eest kaitstult ja vältides

mikroobset saastumist.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril 2°C...8°C.

Hoida viaal välispakendi karbis kaitstuna valguse eest.

Manustamiskõlblikuks muudetud ravimpreparaadi säilitamistingimusi vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

5 ml läbipaistva´d I tüüpi klaasist viaalid. Kinnitus koosneb silikooniga kaetud butüülsulgurist ja

süstlakindlast äratõmmatavast (flip-off) kaanest. Iga viaal sisaldab 1,1 mg alfa-türeotropiini. Pärast

lahustamist 1,2 ml süstevees tõmmatakse 1,0 ml lahust (vastab 0,9 mg Thyrogen’ile) ja manustatakse

patsiendile.

Täpse annuse saamiseks piisava mahu tagamiseks sisaldab iga Thyrogen’i viaal ületäitena 0,2 ml.

Pakendi suurus: üks või kaks Thyrogen’i viaali pakendis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Süstelahuse pulber tuleb lahustada süstevees. Üheks süstiks on vajalik ainult üks Thyrogen’i viaal. Iga

Thyrogen’i viaal on ainult ühekordseks kasutamiseks.

Järgige aseptikat

Lisage 1,2 ml süstevett Thyrogen’i pulbriga viaali. Keerutage viaali sisu õrnalt kuni kogu aine on

lahustunud. Ärge loksutage lahust. Kui pulber on lahustunud, on lahuse kogumaht viaalis 1,2 ml.

Thyrogen’i lahuse pH on ligikaudu 7,0.

Kontrollige visuaalselt Thyrogen’i lahust viaalis võõrosakeste ja värvuse suhtes. Thyrogen’i lahus

peab olema selge ja värvitu. Ärge kasutage võõrosakesi sisaldavaid, hägusa või värvunud lahusega

viaale.

Tõmmake viaalist 1,0 ml Thyrogen’i lahust. See vastab süstimiseks ette nähtud 0,9 mg alfatüreotropiinile.

Thyrogen ei sisalda säilitusaineid. Visake kogu kasutamata jäänud lahus kohe ära.

Erinõuded puuduvad.

Thyrogen’i lahus tuleb süstida kolme tunni jooksul; Thyrogen’i lahus säilib siiski külmkapis

(vahemikus 2°C...8°C) keemiliselt stabiilsena 24 tunni jooksul. Oluline on silmas pidada, et

mikrobioloogiline ohutus sõltub aseptilistest tingimustest lahuse valmistamise ajal.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Genzyme Europe B.V.,

Gooimeer 10,

1411 DD Naarden,

Holland

8. MÜÜGILOA NUMBRID

EU/1/99/122/001

EU/1/99/122/002

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 9. märts 2000

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 9. märts 2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti kodulehel