Thyrogen - Thyrogen toote info LISA I
Artikli sisukord
LISA I
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Thyrogen 0,9 mg süstelahuse pulber
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Iga Thyrogen’i viaal sisaldab nominaalkogusena 0,9 mg alfa-türeotropiini. Pärast lahustamist sisaldab
iga Thyrogen’i viaal 0,9 mg alfa-türeotropiini 1,0 ml-s.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Süstelahuse pulber.
Valge või valkjas lüofiliseeritud pulber.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Thyrogen on näidustustatud türeoglobuliini (Tg) määramiseks seerumis, koos
radiojoodpiltdiagnostikaga või ilma, kilpnäärme jääkkoe ja kõrge diferentseerumisastmega
kilpnäärmevähi avastamiseks türoidektoomia järgselt türoksiin-supressioonravi (THST) saavatel
patsientidel.
Kõrge diferentseerumisastmega kilpnäärmevähiga madala riskiga patsiente, kellel Tg tase seerumis ei
ole THST korral määratav ja puudub rh TSH (rekombinantne inimese türeotropiin) stimuleeritud Tgtaseme
tõus, võib jälgida, mõõtes rh TSH-stimuleeritud Tg taset.
Thyrogen on näidustatud ravieelseks stimulatsiooniks kombinatsioonis 100 mCi (3,7 GBq)
radioaktiivse joodiga kilpnäärme jääkkoe ablatsiooniks patsientidel, kellel on teostatud täielik või
peaaegu täielik türeoidektoomia kõrge diferentseerumisastmega kilpnäärmevähi tõttu ning puuduvad
tõendid kilpnäärmevähi kaugmetastaaside kohta.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Ravi peab toimuma kilpnäärmevähi alal pädevate arstide järelvalve all.
Annustamine
Soovitatav annustamisrežiim on kaks 0,9 mg annust alfa-türeotropiini manustatuna 24-tunnise
intervalliga ainult intramuskulaarse süstina.
Lapsed
Kuna andmed Thyrogen’i kasutamisest lastel puuduvad, võib Thyrogen’i manustada lastele ainult
erandolukorras.
Eakate populatsioon
Kontrollitud uuringute tulemused ei näidanud erinevusi Thyrogen’i ohutuses ja efektiivsuses alla 65–
aastaste ja üle 65-aastaste täiskasvanud patsientide vahel Thyrogen´i diagnostilisel eesmärgil
kasutamisel.
Annuse kohandamine eaka populatsiooni jaoks ei ole vajalik (vt lõik 4.4).
Neeru-/maksakahjustus
Turustamisjärgse järelvalve ja kirjanduses avaldatud andmete alusel on Thyrogen'i väljutamine
oluliselt aeglasem dialüüsist sõltuvatel lõppstaadiumis neeruhaigusega (ESRD) patsientidel, mis tingib
kestvama TSH taseme tõusu mitme ravijärgse päeva jooksul. See võib põhjustada suurenenud peavalu
ja iivelduse ohtu. Uuringuid Thyrogen’i alternatiivse annustamisskeemi kohta annuse vähendamiseks
ESRD-patsientidel ei ole teostatud.
Raske neerukahjustusega patsientidel peab radiojoodi aktiivsuse hoolikalt valima nukleaarmeditsiini
eriarst.
Erinõuded Thyrogen’i kasutamise kohta maksakahjustusega patsientidel puuduvad.
Manustamisviis
Pärast lahustamist süsteveega manustatakse 1,0 ml lahust (0,9 mg alfa-türeotropiini) lihasesisese
süstina tuharalihasesse. Käsitsemisjuhiseid vt lõik 6.6.
Radiojoodpiltdiagnostika või ablatsiooni korral tuleb radiojoodi manustada 24 tundi pärast viimast
Thyrogen’i süsti. Diagnostiline stsintigraafia tuleb teha 48...72 tundi pärast radiojoodi manustamist,
samas võib ablatsioonijärgse stsintigraafia mitme päeva võrra edasi lükata, et taustaktiivsus väheneks.
Seerumi türeoglobuliinisisalduse (Tg) määramisel diagnostiliseks järelkontrolliks tuleb seerumi proov
võtta 72 tundi pärast viimast Thyrogen’i süsti. Thyrogen’i kasutamine türeoidektoomiajärgsel Tg
määramisel kõrge difentseerumisastmega kilpnäärmevähiga patsientidel peab toimuma vastavalt
ametlikule juhendile.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus veise või inimese kilpnääret stimuleeriva hormooni suhtes või ravimi ükskõik
millise abiaine suhtes.
Rasedus ( vt lõik 4.6).
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Thyrogen’i ei tohi manustada veenisiseselt.
Kasutamisel alternatiivina kilpnäärmehormooni ärajätmisele tagab kogu keha stsintigraafia
kombinatsioonis Tg määramisega pärast Thyrogen’i manustamist kõrgeima tundlikkuse kilpnäärme
jääkkoe või -vähi avastamiseks. Thyrogen ei välista valenegatiivseid tulemusi. Kõrge metastaaside
kahtluse püsimisel tuleb kaaluda kinnitavat kogu keha stsintigraafiat ja Tg määramist pärast
hormoonravi ärajätmist.
Tg autoantikehade tekkimist võib oodata 18%...40% diferentseerunud kilpnäärmevähiga patsientidel
ning see võib moonutada Tg mõõtmistulemusi. Seetõttu on vajalik nii TgAb kui Tg mõõtmine.
Thyrogen’i manustamine kõrge riskiga eakatele südamehaigusega (nt südameklapi haigus,
kardiomüopaatia, südame isheemiatõbi ja eelnev või olemasolev tahhüarütmia, sealhulgas kodade
virvendus) ja eemaldamata kilpnäärmega patsientidele nõuab kasu-riski suhte hoolikat hindamist.
Patsientidel, kellel on arvestatav kilpnäärme kude in situ, põhjustab Thyrogen teadaolevalt mööduvat,
kuid olulist kilpnäärmehormooni kontsentratsiooni tõusu seerumis. Seetõttu peab märkimisväärse
kilpnäärme jääkkoega patsientide puhul hoolikalt hindama individuaalset kasu-riski suhet.
Olulise tähtsusega uuringus, milles uuriti Thyrogen’i kasutamist ravieelseks stimulatsiooniks enne
radioaktiivse joodiga (131I) kilpnäärme jääkkoe ablatsiooni patsientidel, kellelt oli peaaegu täielikult
või täielikult eemaldatud selgelt eristunud kilpnäärmekasvaja, kasutati radioaktiivset joodi (131I)
aktiivsusega 100 mCi/3,7 GBq (± 10%). Kogemus rhTSH kasutamisest kombineeritult muulaadse
radiojoodi aktiivsusega, eriti nii madala kui ligikaudu 30 mCi (1 GBq), on väga piiratud. rhTSH
efektiivsust kilpnäärme jääkkoe ablatsioonil kombinatsioonis madala radiojoodi aktiivsusega ei ole
tõestatud.
Mõju tuumori kasvule ja/või suurusele:
Kilpnäärmevähiga patsientidel on mitmel juhul teatatud tuumori kasvu stimulatsioonist seoses
kilpnäärmehormoonide ärajätmisega diagnostilisteks protseduurideks, mida on seostatud kilpnääret
stimuleeriva hormooni (TSH) taseme kaasuva prolongeeritud tõusuga.
On teoreetiline võimalus, et Thyrogen võib sarnaselt kilpnäärme hormooni ärajätmisega stimuleerida
tuumori kasvu. Kliinilistes uuringutes alfa-türeotropiiniga, mis põhjustab seerumi TSH-taseme
lühiajalist tõusu, ei teatatud ühestki tuumori kasvu juhtumist.
Thyrogen‘i kasutamisele järgnenud TSH taseme tõusu tagajärjel võib metastaseerunud
kilpnäärmevähiga patsientidel, eriti neil, kelle metastaasid paiknevad piiratud ruumis nagu peaaju,
seljaaju ja silmakoobas või on levinud kaelapiirkonda, tekkida paikne turse või verevalumid nende
metastaaside asukohas, mis põhjustab kasvaja mõõtmete suurenemist. See võib tekitada ägedaid
sümptomeid olenevalt kudede anatoomilisest paiknemisest, näiteks esines KNS-metastaasidega
patsientidel hemipleegiat, hemipareesi ja nägemise kadu. Samuti on teatatud kõriturse, trahheotoomiat
nõudvate hingamishäirete ja valu tekkest metastaasi asukohas pärast Thyrogen’i manustamist.
Patsientide puhul, kellel kasvaja lokaalne levik võib ohustada elutähtsaid anatoomilisi struktuure,
soovitatakse kaaluda eelravi kortikosteroididega.
Oluline teave mõningate Thyrogen’i koostisainete kohta
See ravimpreparaat sisaldab alla 1 mmol naatriumi (23 mg) ühe süsti kohta, st on põhimõtteliselt
„naatriumivaba“.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Formaalseid uuringuid Thyrogen’i ja teiste ravimpreparaatide koostoime kohta ei ole teostatud.
Thyrogen’i ja kilpnäärmehormoonide trijodotüroniini (T3) ja türoksiini (T4) samaaegsel manustamisel
kliinilistes uuringutes koostoimeid ei täheldatud.
Thyrogen’i kasutamine võimaldab teostada radiojoodpiltdiagnostikat kilpnäärmehormoone pärssivat
ravi saavatel patsientidel. Andmed radiojoodi kineetikast näitavad, et radiojoodi väljutumine toimub
eutüreoidses seisundis ligikaudu 50% kiiremini kui hüpotüreoidses seisundis, kus neerufunktsioon on
alanenud, tagades piltdiagnostika ajal radiojoodi väiksema peetuse kehas. Seda faktorit tuleb
piltdiagnostika jaoks radioaktiivse joodi valimisel arvestada hoolimata sellest, et ravieelset kasutamist
puudutavas uuringus testiti ainult 3,7 GBq131I aktiivsust.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Reproduktiivsuse loomkatseid Thyrogen’iga ei ole teostatud.
Ei ole teada, kas Thyrogen võib rasedatele naistele manustatuna põhjustada lootekahjustusi või kas
Thyrogen võib mõjutada paljunemisvõimet.
Thyrogen koos kogu keha diagnostilise radiojoodiga stsintigraafiaga on raseduse ajal vastunäidustatud
(vt lõik 4.3), sest sellega kaasneb loote kokkupuude suure annuse radioaktiivse materjaliga.
Imetamine
Ei ole teada, kas türeotropiin-alfa ja selle metaboliidid erituvad inimese rinnapiimaga. Ei saa välistada
ohtu imikule. Thyrogen’i ei tohi kasutada imetamise ajal.
Fertiilsus
Ei ole teada, kas Thyrogen võib mõjutada inimeste fertiilsust.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.
Thyrogen võib vähendada võimet juhtida autot või töötada masinatega, sest on teatatud pearingluse ja
peavalu tekkest.
4.8 Kõrvaltoimed
Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed on iiveldus ja peavalu, mis esinevad vastavalt ligikaudu 12%
ja 7% patsientidest.
Tabelis mainitud kõrvaltoimed on kombineeritud kuuest prospektiivsest kliinilisest uuringust (n=481)
ja turustamisjärgse kogemuse ajal Genzyme’ile teatatud kõrvaltoimetest. Turustamisjärgse kogemuse
ajal teatatud kõrvaltoimete teadmata esinemissageduse tõttu on need esitatud eraldi tulbas.
Igas sagedusrühmas on kõrvaltoimed loetletud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Organsüsteemi klass
Väga sage
(≥ 1/10)
Sage
(≥ 1/100 kuni <1/10)
Aeg-ajalt
(≥ 1/1000 kuni <1/100)
Teadmata (turustamisjärgselt)
(ei saa hinnata
olemasolevate
andmete alusel)
Hea-, pahaloomulised ja täpsustamata kasvajad (sealhulgas tsüstid ja polüübid)
kasvaja turse,
metastaaside valu
Närvisüsteemi häired
pearinglus,
peavalu,
paresteesia
värisemine, insult
Südame häired
südamekloppimine
Vaskulaarsed häired
kuumatunne õhetus
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
düspnoe
Seedetrakti
häired
iiveldus oksendamine,
kõhulahtisus
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
urtikaaria, lööve sügelus,
hüperhidroos
Lihas-skeleti ja sidekoe häired
artralgia,
müalgia
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
väsimus, asteenia gripitaoline
haigus, palavik,
külmavärinad,
seljavalu
ebamugavustunne,
valu, sügelus, lööve
ja urtikaaria
lihasesisese süsti
kohal
Uuringud TSH langus
Väga harvadel juhtudel on 0,9 mg Thyrogen’i manustamisel osaliselt või tervenisti säilunud
kilpnäärmega patsientidele täheldatud hüpertüroidismi või kodade fibrillatsiooni.
Nii kliinilistel uuringutel kui ka turustamisjärgselt täheldati harva ülitundlikkusele viitavaid
reaktsioone. Nendeks reaktsioonideks olid urtikaaria, lööve, sügelus, õhetus ning respiratoorsed nähud
ja sümptomid.
Kliinilistes uuringutes 481 patsiendiga ei tekkinud ühelgi patsiendil antikehi alfa-türeotropiini suhtes
nii preparaadi ühekordsel kui korduval piiratud (27 patsienti) kasutamisel. Ei saa välistada antikehade
teket, mis mõjutavad endogeense TSH määramist.
Pärast ravi Thyrogen’iga võib tekkida kilpnäärme jääkkoe või metastaaside suurenemine.
See võib põhjustada ägedaid sümptomeid, mis olenevad koe anatoomilisest asukohast. KNS
metastaasidega patsientidel on näiteks tekkinud hemipleegia, hemiparees või nägemise kadumine.
Samuti on teatatud kõriturse, trahheotoomiat nõudvate hingamishäirete ja valu tekkest metastaasi
asukohas pärast Thyrogen’i manustamist. Patsientide puhul, kellel kasvaja lokaalne levik võib
ohustada elutähtsaid anatoomilisi struktuure, soovitatakse kaaluda eelravi kortikosteroididega.
Üleilmselt on turustamisjärgselt teatatud väga harva esinenud insuldijuhtudest naispatsientidel. Seos
Thyrogen’i manustamisega on teadmata.
4.9 Üleannustamine
Andmed soovitatud annusest suurema doosiga kokkupuute kohta on piirduvad kliiniliste uuringute ja
eriravi programmide andmetega. Kolmel kliinilise uuringu patsiendil ja ühel eriravi programmi
patsiendil tekkisid sümptomid pärast soovitatust suurema annuse Thyrogen’i manustamist. Kahel
patsiendil tekkis iiveldus pärast 2,7 mg annuse manustamist lihasesse; ühel neist patsientidest kaasus
iiveldusega ka nõrkus, pearinglus ja peavalu. Kolmandal patsiendil tekkisid iiveldus, oksendamine ja
kuumahood pärast 3,6 mg annuse manustamist lihasesse. Eriravi programmis manustati 77-aastasele
patsiendile, kellel oli metastaatiline kilpnäärmevähk, kuid türeoidektoomiat ei olnud teostatud, 6 päeva
jooksul 4 annust Thyrogen’i 0,9 mg, misjärel tekkis kodade virvendusarütmia, südame
dekompensatsioon ja surmaga lõppenud südamelihase infarkt 2 päeva hiljem.
Ühel kliinilisse uuringusse kaasatud patsiendil tekkisid sümptomid pärast Thyrogen’i manustamist
veenisiseselt. Patsiendile manustati ühekordse veenisisese boolusannusena 0,3 mg Thyrogen’i ning 15
minuti pärast tekkis patsiendil tugev iiveldus, oksendamine, tugev higistamine, hüpotensioon ja
tahhükardia.
Üleannustamise raviks soovitatakse vedelikubilansi taastamist ning samuti võib kaaluda antiemeetiku
manustamist.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: Hüpofüüsi ja hüpotaalamuse hormoonid ja nende analoogid, ATC-kood:
H01AB01
Alfa-türeotropiin (rekombinantne inimese kilpnääret stimuleeriv hormoon) on rekombinantse DNAtehnoloogia
abil valmistatud heterodimeerne glükoproteiin. See koosneb kahest mittekovalentselt
ühendatud komponendist. cDNA kodeerib 92 aminohappe jäägist koosnevat alfa-komponenti, mis
sisaldab kahte N-seotud glükosülatsioonikohta ning 118 jäägiga beeta-komponenti ühe N-seotud
glükosülatsioonikohaga. Selle biokeemilised omadused on võrreldavad naturaalse inimese kilpnääret
stimuleeriva hormooniga (TSH). Alfa-türeotropiini sidumine TSH-retseptoritega kilpnäärme
epiteelrakkudel stimuleerib joodi neeldumist ja organifitseerimist koos türeoglobuliini, trijodotüroniini
(T3) ja türoksiini (T4) sünteesi ja vabanemisega.
Kõrge diferentseerumisastmega kilpnäärmevähiga patsientidel teostatakse peaaegu täielik või täielik
türeoidektoomia. Kilpnäärme jäänuste või vähi optimaalseks diagnoosimiseks radiojoodpiltdiagnostika
või türeoglobuliini määramise teel ning kilpnäärme jääkkoe radiojoodraviks on vajalik kõrge TSH tase
seerumis, et stimuleerida radiojoodi neeldumist ja/või türeoglobuliini vabanemist. Standartne viis TSH
taseme tõstmiseks on patsientide türoksiin-supressioonravi (THST) katkestamine, mis tavaliselt
põhjustab patsientidel hüpotüreoidismi ilmingute ja sümptomite teket. Thyrogen’i kasutamisel
saavutatakse radiojoodi neeldumiseks ja türeoglobuliini vabanemiseks vajalik TSH stimulatsioon, kuid
patsiendid jäävad eutüreoidseks jätkates THST-d, millega välditakse hüpotüreoidismiga seotud
morbiidsust.
Diagnostiline kasutamine
Thyrogen’i efektiivsust ja ohutust radiojoodpiltdiagnostikas koos seerumi türeoglobuliini määramisega
kilpnäärme jääkkoe ja vähi diagnoosimisel on näidanud kaks uuringut. Ühes neist uuringutest võrreldi
kahte annustamisrežiimi: 2 annust 0,9 mg lihasesiseselt 24 tunni järel (0,9 mg x 2) ja kolm annust 0,9
mg lihasesiseselt iga 72 tunni järel (0,9 mg x 3). Mõlemad režiimid osutusid tõhusaks ning ei erinenud
statistiliselt kilpnäärme hormoonide supressioonravi ärajätmisest radiojoodi neeldumise
stimuleerimiseks piltdiagnostika eesmärgil. Mõlemad annustamisrežiimid parandasid Thyrogen’iga
stimuleeritud türeglobuliini määramise tundlikkust, täpsust ja negatiivset prognoosväärtust, nii eraldi
kui kombineeritult radiojoodpiltdiagnostikaga, võrreldes määramisega patsientidel, kellel jätkus ravi
kilpnäärmehormoonidega.
Kliinilistes uuringutes kilpnäärme jääkkoe või -vähi avastamiseks eemaldatud kilpnäärmega
patsientidel kasutatud türeoglobuliini määramisel alumise tundlikkuspiiriga 0,5 ng/ml vastasid
Thyrogen’iga stimuleeritud türeoglobuliini tasemed 3 ng/ml, 2 ng/ml ja 1 ng/ml türeoglobuliini
tasemetele pärast kilpnäärmehormooni ärajätmist vastavalt 10 ng/ml, 5 ng/ml ja 2 ng/ml. Nendes
uuringutes ilmnes Thyrogen’iga türeoglobuliini määramise suurem tundlikkus, võrreldes
türeoglobuliini määramisega jätkuva TSHT korral. Seejuures III faasi uuringul 164 patsiendiga
moodustas kilpnäärmekoe leiuprotsent Tyrogen’i türeoglobuliintesti korral 73%...87%, samal ajal kui
türeoglobuliini kasutamisel TSHT foonil oli see 42%...62% samade piir- ja normväärtuste puhul.
Metastaatiline haigus leiti ravijärgse skanneerimise või lümfisõlmede biopsia abil 35 patsiendil.
Thyrogen’iga stimuleeritud türeoglobuliini tasemed olid üle 2 ng/ml kõigil 35 patsiendil, samas kui
THST foonil oli türeoglobuliin üle 2 ng/ml 79% neist patsientidest.
Ravieelne stimuleerimine
Võrdlevas uuringus, mis hõlmas 60 hinnatavat patsienti, oli türeoidektoomiajärgse kilpnäärme jääkkoe
eduka ablatsiooni sagedus 100 mCi/3,7 GBq (10%) radioaktiivse joodiga samaväärne patsientidel,
keda raviti pärast kilpnäärme hormoonravi katkestamist, ja patsientidel, keda raviti pärast Thyrogen’i
manustamist. Uuritavad patsiendid olid täiskasvanud (vanemad kui 18 aastat) ja neil oli äsja
diagnoositud diferentseerunud papillaarne või follikulaarne kilpnäärme vähk, sealhulgas papillaarfollikulaarne
variant, mida põhimõtteliselt (54 juhul 60-st) sai iseloomustada kui T1-T2, N0-N1, M0
(TNM-klassifikatsiooni järgi). Kilpnäärme jääkkoe ablatsiooni edukust hinnati
radiojoodpiltdiagnostika ja seerumi türeoglobuliintesti abil 8 kuud pärast ravi. Kõigil 28 patsiendil
(100%), keda raviti pärast THST katkestamist, ja kõigil 32 patsiendil (100%), keda raviti pärast
Thyrogen’i manustamist, puudus nähtav radiojoodi neeldumine kilpnäärme loožis või nähtavuse korral
moodustas neeldumine kilpnäärme loožis <0.1% manustatud radiojoodi aktiivsusest. Kilpnäärme
jäänuste ablatsiooni edukust hinnati samuti Thyrogen’i stimuleeritud seerumi Tg taseme <2 ng/ml
kriteeriumi järgi kaheksa kuud pärast ablatsiooni, kuid ainult anti-Tg antikehade suhtes negatiivsetel
patsientidel. Tg kriteeriumi kasutamisel moodustas kilpnäärme jäänuste edukas ablatsioon katkestatud
THST rühmas ja Thyrogen’i saanud rühmas vastavalt 18/21 patsienti (86%) ja 23/24 patsienti (96%).
Kirjanduses on tõendeid selle kohta, et Thyrogen’i manustamise puhul on efektiivsus väiksem
võrreldes THST ärajätmisega, kasutades 30 mCi. Andmed Thyrogen’i efektiivsuse kohta koos 131I
aktiivsusega <100 mCi on väga piiratud.
Elukvaliteet langes oluliselt kilpnäärmehormooni ärajätmisel, kuid säilis Thyrogen’i kasutamisel
mõlema annustamisrežiimi ja mõlema näidustuse korral.
Algse uuringu lõpetanud patsientidega viidi läbi jätku-uuring, millest on andmed 51 patsiendi kohta.
Jätku-uuringu peamine eesmärk oli kinnitada kilpnäärme jääkkoe ablatsiooniseisundit, kasutades
Thyrogen’iga stimuleeritud staatilist radiojood-piltdiagnostikat kaelapiirkonnast pärast 3,7-aastast
jälgmisperioodi (mediaan, vahemik 3,4...4,4 aastat) pärast ablatsiooni radiojoodiga. Määrati ka
Thyrogen’iga stimuleeritud türeoglobuliin.
Ablatsioon loeti edukaks patsientidel, kui skaneeringul puudus nähtav neeldumine kilpnäärme loožis
või nähtav neeldumine oli alla 0,1%. Kõikide algses uuringus eduka ablatsiooniga patsientide
ablatsioon leidis kinnitust ka jätku-uuringus. Lisaks sellele ei olnud ühelgi patsiendil kindlat retsidiivi
3,7-aastase jälgimisperioodi vältel. Kokkuvõttes puudusid 48/51 patsiendil (94%)tõendid vähi
retsidiivi kohta, 1 patsiendil oli võimalik vähi retsidiiv (kuigi ei olnud selge, kas antud patsiendi puhul
oli tegemist tõelise retsidiivi või persisteeriva kasvajaga algse uuringu alul tuvastatud regionaalsest
haigusest) ning 2 patsienti ei olnud võimalik hinnata.
Kokkuvõttes osutus Thyrogen antud uuringu ja selle jätku-uuringu andmetel samaväärseks kilpnäärme
hormoonravi ärajätmisega TSH taseme tõstmisel ravieelseks stimulatsiooniks kombinatsioonis
radiojoodiga kilpnäärme operatsioonijärgse jääkkoe ablatsiooniks.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Thyrogen’i farmakokineetikat uuriti kõrge diferentseerumisastmega kilpnäärmevähiga patsientidel
pärast ühekordset 0,9 mg lihasesisest süsti. Pärast süsti saabus keskmine maksimaalne
kontsentratsioon (Cmax) 116±38 mU/l ligikaudu 13±8 tundi pärast manustamist. Ekskretsiooni
poolväärtusaeg oli 22 ± 9 tundi. Alfa-türeotropiini peamiseks eliminatsiooniteeks loetakse neere ja
vähemal määral maksa.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Mittekliinilised andmed on piiratud, kuid ei ole näidanud Thyrogen’i kahjulikku toimet inimesele.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Mannitool
Ühealuseline naatriumfosfaatmonohüdraat
Kahealuseline naatriumfosfaatheptahüdraat
Naatriumkloriid
6.2 Sobimatus
Sobivusuuringute puudumisel ei tohi Thyrogen’i manustada segatuna teiste ravimpreparaatidega
samas süstlas.
6.3 Kõlblikkusaeg
Avamata viaalid
3 aastat
Kõlblikkusaeg pärast lahustamist
Thyrogen’i lahus on soovitatav süstida kolme tunni jooksul.
Valmistatud lahust võib kuni 24 tundi säilitada külmkapis (2°C...8°C) valguse eest kaitstult ja vältides
mikroobset saastumist.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril 2°C...8°C.
Hoida viaal välispakendi karbis kaitstuna valguse eest.
Manustamiskõlblikuks muudetud ravimpreparaadi säilitamistingimusi vt lõik 6.3.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
5 ml läbipaistva´d I tüüpi klaasist viaalid. Kinnitus koosneb silikooniga kaetud butüülsulgurist ja
süstlakindlast äratõmmatavast (flip-off) kaanest. Iga viaal sisaldab 1,1 mg alfa-türeotropiini. Pärast
lahustamist 1,2 ml süstevees tõmmatakse 1,0 ml lahust (vastab 0,9 mg Thyrogen’ile) ja manustatakse
patsiendile.
Täpse annuse saamiseks piisava mahu tagamiseks sisaldab iga Thyrogen’i viaal ületäitena 0,2 ml.
Pakendi suurus: üks või kaks Thyrogen’i viaali pakendis.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Süstelahuse pulber tuleb lahustada süstevees. Üheks süstiks on vajalik ainult üks Thyrogen’i viaal. Iga
Thyrogen’i viaal on ainult ühekordseks kasutamiseks.
Järgige aseptikat
Lisage 1,2 ml süstevett Thyrogen’i pulbriga viaali. Keerutage viaali sisu õrnalt kuni kogu aine on
lahustunud. Ärge loksutage lahust. Kui pulber on lahustunud, on lahuse kogumaht viaalis 1,2 ml.
Thyrogen’i lahuse pH on ligikaudu 7,0.
Kontrollige visuaalselt Thyrogen’i lahust viaalis võõrosakeste ja värvuse suhtes. Thyrogen’i lahus
peab olema selge ja värvitu. Ärge kasutage võõrosakesi sisaldavaid, hägusa või värvunud lahusega
viaale.
Tõmmake viaalist 1,0 ml Thyrogen’i lahust. See vastab süstimiseks ette nähtud 0,9 mg alfatüreotropiinile.
Thyrogen ei sisalda säilitusaineid. Visake kogu kasutamata jäänud lahus kohe ära.
Erinõuded puuduvad.
Thyrogen’i lahus tuleb süstida kolme tunni jooksul; Thyrogen’i lahus säilib siiski külmkapis
(vahemikus 2°C...8°C) keemiliselt stabiilsena 24 tunni jooksul. Oluline on silmas pidada, et
mikrobioloogiline ohutus sõltub aseptilistest tingimustest lahuse valmistamise ajal.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Genzyme Europe B.V.,
Gooimeer 10,
1411 DD Naarden,
Holland
8. MÜÜGILOA NUMBRID
EU/1/99/122/001
EU/1/99/122/002
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 9. märts 2000
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 9. märts 2010
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti kodulehel