Renagel - Renagel toote info LISA I

 

 

LISA I

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Renagel 400 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 400 mg sevelamerhüdrokloriidi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett (tablett)

Valkjatel ovaalsetel tablettidel on ühel poolel märgend "Renagel 400".

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Renagel on näidustatud hüperfosfateemia kontrolliks täiskasvanud patsientidel, kes saavad

hemodialüüsi või peritoneaaldialüüsi. Renagel’i tuleks kasutada kompleksse ravi kontekstis, mis võiks

sisaldada kaltsiumilisandeid, 1,25-dihüdroksüvitamiini D3 või ühte selle analoogidest, et kontrollida

renaalse luuhaiguse teket.

4.2 Annustamine ja annustamisviis

Annustamine

Algannus:

Soovitatav Renagel'i algannus on 2,4 g, 3,6 g või 4,8 g päevas vastavalt kliinilistele vajadustele ja

seerumi fosforitasemele.Renagel'i tuleb võtta kolm korda päevas koos toiduga.

Seerumi fosfaaditase patsientidel, kes

ei saa fosfaati siduvaid aineid

Renagel'i päevane 3 toidukorraga võetav

koguannus

1,76 - 2,42 mmol/l (5,5 - 7,5 mg/dl) 2 tabletti 3 korda päevas

2,42 - 2,91 mmol/l (7,5 - 9 mg/dl) 3 tabletti 3 korda päevas

> 2,91 mmol/l (>9 mg/dl) 4 tabletti 3 korda päevas

Eelnevalt fosfaate siduvaid ravimeid saanud patsientidele tuleb Renagel'i anda gramm-grammi

vastavuse alusel koos seerumi fosforitaseme jälgimisega optimaalse igapäevase annuse tagamiseks.

Tiitrimine ja hoidmine:

Seerumi fosfaaditaset tuleb hoolikalt jälgida ning vastavalt reguleerida Renagel’i annust, eesmärgiga

vähendada seerumi fosfaaditaset kuni 1,76 mmol/l (5,5 mg/dl) või veelgi enam. Fosfaaditaset tuleb

kontrollida iga kahe kuni kolme nädala järel, kuni stabiilse fosfaaditaseme saavutamiseni ja ka pärast

seda tuleb kontrolli jätkata regulaarselt.

Annused võivad varieeruda vahemikus 1 kuni 10 tabletti toidukorra kohta. Päevane tegelik keskmine

annus, mida kasutati kroonilises faasis üheaastase kliinilise uuringu käigus, oli 7 grammi sevelameri.

Pediaatriline populatsioon

Ravimi ohutust ja efektiivsust alla 18-aastastel patsientidel ei ole kindlaks tehtud. Renagel’i ei

soovitata alla 18-aastastele lastele.

Neerupuudulikkus

Ravimi ohutust ja efektiivsust predialüüsipatsientidel ei ole kindlaks tehtud.Renagel’i ei soovitata

nendele patsientidele.

Manustamisviis

Suukaudne.

Renagel’i tuleb manustada koos toiduga ning patsiendid peavad järgima ettekirjutatud dieeti. Tabletid

neelata alla tervelt. Mitte närida.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus sevelameri või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

• Hüpofosfateemia

• Sooleobstruktsioon.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Renagel’i ohutust ja efektiivsust ei ole uuritud patsientidel, kellel on:

• neelamishäired

• aktiivne põletikuline soolehaigus

• soolestiku peristaltika häired, sh ravimata või raskekujuline gastroparees, divertikuloos,

kõhukinnisus ning ebanormaalne või ebaregulaarne soolemotoorika

• kunagi tehtud suuremahuline gastrointestinaalne operatsioon.

Seetõttu tuleb nimetatud haigustega patsientide puhul Renagel’i kasutada ettevaatusega.

Sooleobstruktsioon ja iileus/subiileus

Väga harvadel juhtudel on Renagel’iga ravitavatel patsientidel täheldatud intestinaalset obstruktsiooni

ja iileust/subiileust. Eelnevaks sümptomiks võib olla kõhukinnisus. Renagel’iga ravimisel tuleb

kõhukinnisusega patsiente tähelepanelikult jälgida. Raske kõhukinnisuse või muude raskete

gastrointestinaalsete sümptomite tekkel tuleb uuesti hinnata vajadust raviks Renagel’iga.

Rasvlahustuvad vitamiinid

Sõltuvalt dieedist ja neerupuudulikkuse lõppfaasi iseloomust võib dialüüsipatsientidel tekkida

vitamiinide A, D, E ja K puudus. Ei ole välistatud, et Renagel võib siduda seeditavas toidus

sisalduvaid rasvlahustuvaid vitamiine. Patsientidel, kes ei võta neid vitamiine, peabkaaluma

vitamiinide A, D ja E tasemete jälgimist ja vitamiini K taseme hindamist, kasutades tromboplastiiniaja

mõõtmist, ning vajadusel anda täiendavalt vitamiine. Peritoneaaldialüüsipatsientidel peab jälgima

vitamiine ja foolhapet, sest kliinilises uuringus ei mõõdetud neil patsientidel vitamiinide A, D, E ja K

taset.

Folaadipuudus

Andmete ebapiisavuse tõttu ei saa pikaajalisel ravil Renagel'iga välistada folaadipuuduse teket.

Hüpokaltseemia/hüperkaltseemia

Neerupuudulikkusega patsientidel võib tekkida hüpokaltseemia või hüperkaltseemia. Renagel ei

sisalda kaltsiumit. Seerumi kaltsiumitaset tuleb monitoorida nii, nagu seda tavaliselt tehakse

dialüüsipatsientide rutiinse kontrolli käigus. Hüpokaltseemia puhul tuleb patsientidele manustada

täiendavalt kaltsiumit.

Metaboolne atsidoos

Neerupuudulikkusega patsientidel on eelsoodumus metaboolse atsidoosi tekkeks.Mitmetes uuringutes,

kus sevelameeriga ravitud patsientidel esinesid madalamad bikarbonaadi väärtused kaltsiumil

põhinevate sidujate kasutamisega võrreldes, tuvastati atsidoosi süvenemine pärast teist tüüpi fosfaadi

sidujate asendamist sevelameriga. Seetõttu on soovitav rakendada seerumi bikarbonaadi

kontsentratsiooni sagedasemat jälgimist.

Peritoniit

Dialüüsipatsientidel on infektsioonioht, mis on seotud dialüüsimeetodiga.Peritoniit on tuntud tüsistus

peritoneaaldialüüsi (PD) saavatel patsientidel ning Renagel'iga teostatud kliinilises uuringus on

teatatud mitmest peritoniidi juhust. Peritoneaaldialüüsipatsiente tuleb hoolikalt jälgida, tagamaks

nõuetekohaste aseptiliste meetodite rakendamist ning kõikide peritoniidiga seostuvate nähtude ja

sümptomite kohest avastamist ja ravi.

Antiarütmikumid ja krambivastased ravimid

Ettevaatlik tuleb olla Renagel'i määramisel antiarütmikume ja krambivastaseid ravimeid võtvatele

patsientidele (vt lõik 4.5).

Hüpotüreoidism

Soovitatav on hoolikalt jälgida sevelamerhüdrokloriidi ja levotüroksiini koos saavaid

hüpotüreoidismiga patsiente (vt lõik 4.5).

Pikaajaline krooniline ravi

Sevelameri võimalikku imendumist ja kumulatsiooni pikaajalise ravi käigus ei saa täielikult välistada,

sest puuduvad andmed sevelameri pikaajalise (üle ühe aasta) kasutamise kohta (vt lõik 5.2

Farmakokineetika).

Hüperparatüreoidism

Renagel ainuravimina ei ole näidustatud hüperparatüreoidismi kontrolli all hoidmiseks. Sekundaarse

hüperparatüreoidismiga haiged peaksid Renagel’i kasutama kompleksse ravi kontekstis, mis sisaldab

kaltsiumilisandeid, 1,25-dihüdroksüvitamiin D3 või ühte selle analoogidest, et alandada kahjustamata

paratüreoidhormoonide (iPTH) taset.

Seerumi kloriiditase

Seerumi kloriiditase võib Renagel’i ravi ajal tõusta, kuna soolevalendikus võib kloriid fosfori välja

tõrjuda. Kuigi kliinilistes uuringutes ei ole kliiniliselt olulist seerumi kloriiditaseme suurenemist

täheldatud, tuleb seerumi kloriiditaset monitoorida nii, nagu seda tavaliselt tehakse dialüüsipatsientide

rutiinse kontrolli ajal. Üks gramm Renagel’i sisaldab umbes 180 mg (5,1mEq) kloriidi.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimete uuringuid dialüüsipatsientidel ei ole teostatud.

Koostoimete uuringud tervetel vabatahtlikel näitasid, et Renagel vähendas tsiprofloksatsiini

biosaadavust umbes 50% võrra koosmanustamisel Renagel’iga ühekordse manustamise uuringus.

Järelikult ei tohi Renagel’i võtta koos tsiprofloksatsiiniga.

Kliinilistesse uuringutesse ei kaasatud patsiente, kes võtsid antiarütmikume arütmia vastu ja

krambivastaseid ravimeid krambihoogude vastu.Renagel'i määramisel ka neid ravimeid võtvatele

patsientidele tuleb olla ettevaatlik

Turustusjärgse kogemuse käigus on väga harva teatatud kõrgenenud TSH taseme juhtudest Renagel'i

ja levotüroksiini koosmanustamisel patsientidele. Seetõttu on soovitatav mõlemat ravimit saavatel

patsientidel TSH tasemeid hoolikalt jälgida.

Transplantatsiooni läbinud patsientidel on teatatud tsüklosporiini, mükofenolaat mofetiili ja

takroliimuse taseme langusest Renagel’iga koosmanustamisel ilma igasuguste kliiniliste tagajärgedeta

(st transplantaadi äratõuketa). Ei saa välistada nende koostoime võimalust ning tuleb kaaluda

mükofenolaat mofetiili, tsüklosporiini ja takroliimuse kontsentratsiooni hoolikat järelvalvet veres selle

kombinatsiooni kasutamise jooksul ja pärast selle lõpetamist.

Koostoimete uuringud tervetel vabatahtlikel näitasid, et Renagel ei mõjuta digoksiini, varfariini,

enalapriili või metoprolooli biosaadavust.

Renagel ei imendu ning võib mõjutada teiste ravimite biosaadavust. Manustades mistahes ravimit,

mille biosaadavuse vähenemisel võib olla kliiniliselt oluline mõju ohutusele või efektiivsusele, peab

seda ravimit manustama vähemalt üks tund enne või kolm tundi pärast Renagel'i manustamist või peab

arst kaaluma taseme jälgimist veres.

4.6 Rasedus ja imetamine

Rasedus:

Renagel'i ohutuse kohta rasedatele ei ole piisavalt andmeid.Loomkatsete põhjal puuduvad andmed, et

sevelamer põhjustaks embrüo/loote toksilisust. Renagel'i võib rasedatele ja imetavatele naistele anda

ainult siis, kui see on hädavajalik ja alles pärast ohu/kasu analüüsi nii emal kui ka lootel (vt lõik 5.3

Prekliinilised ohutusandmed).

Imetamine:

Renagel'i ohutuse kohta imetavatele naistel ei ole piisavalt andmeid.

Renagel’i võib imetavatele naistele anda ainult siis, kui see on hädavajalik ja alles pärast ohu/kasu

analüüsi läbiviimist emal ja väikelapsel (vt lõik 5.3 Prekliinilised ohutusandmed).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

4.8 Kõrvaltoimed

Paralleeluuringutes, mis hõlmasid 244 hemodialüüsipatsienti ravi kestusega kuni 54 nädalat ja 97

peritoneaaldialüüsi patsienti ravi kestusega 12 nädalat esines kõige sagedamini (≥ 5% patsientidel)

võimalikult või tõenäoliselt Renagel’iga seotud kõrvaltoimeid, mis kuuluvad seedetrakti häirete

organsüsteemi klassi. Neist uuringutest (299 patsienti) ja kontrollgrupita kliinilistest uuringutest (384

patsienti) pärinevad kõrvaltoimeid on esinemissageduse järgi loetletud alltoodud tabelis.

Esinemissagedus on klassifitseeritud kui väga sage (≥1/10), sage (≥1/100, <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000,

<1/100), harv (≥1/10 000, <1/1000), väga harv (<1/10 000), ei ole teada (ei ole võimalik hinnata

olemasolevate andmete alusel).

Seedetrakti häired

Väga sage (≥1/10): iiveldus, oksendamine

Sage(≥1/100, <1/10): kõhulahtisus, düspepsia, kõhupuhitus, kõhuvalu, kõhukinnisus

Turustusjärgne kogemus: Renagel’i müügiloajärgse kasutamise jooksul on teatatud kiheluse,

nahalööbe, kõhuvalu, intestinaalse obstruktsiooni, iileuse/subiileuse, divertikuliidi ja

sooleperforatsiooni juhtudest.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamisest ei ole teatatud.

Kõrvaltoimeid ei ilmnenud, kui Renagel’i anti kord päevas kaheksa päeva jooksul normaalsetele

tervetele vabatahtlikele annustes kuni 14 grammi mis vastab kolmekümne viiele 400 mg tabletile.

5 FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Hüperfosfateemia raviks. ATC-kood: V03AE02.

Renagel’i tabletid sisaldavad sevelameri, mitteabsorbeeruvat fosfaatisiduvat ainet

polü(allülamiinhüdrokloriid)polümeeri, mis ei sisalda metalli ega kaltsiumi. See koosneb amiinidest,

mis on polümeeristruktuuris eraldatud ühe süsiniksidemega. Need amiinid muutuvad soolestikus

osaliselt protoneerituteks ja seovad fosfaadimolekule ioon- ja vesiniksideme kaudu. Sidudes fosfaati

seedetraktis, alandab sevelamer fosfaadi kontsentratsiooni seerumis.

Kliinilistes uuringutes on näidatud, et sevelamer vähendab tõhusalt seerumi fosfaadisisaldust

hemodialüüsi või peritoneaaldialüüsi saavatel patsientidel.

Sevelamer vähendab hüperkaltseemia esinemissagedust, võrreldes patsientidega, kes kasutasid ainult

kaltsiumisisaldusega fosfaatisiduvaid aineid, tõenäoliselt sellepärast, et ravim ei sisalda kaltsiumi.

Mõju fosfaadile ja kaltsiumile säilis kogu uuringu ja üheaastase kontrollaja jooksul.

Eksperimentaalsed loomkatsed näitasid, et sevelamer seob sapphapet in vitro ja in vivo. Sapphappe

sidumist ioonvahetusvaikudega tuntakse hästi kui vere kolesterooli alandamise meetodit. Kliiniliste

uuringute ajal vähenes keskmine üld- ja LDL kolesterool 15 - 31%. Toime ilmnes kahe nädala pärast

ja kestis pikaajalise ravi jooksul. Triglütseriidid, HDL kolesterool ja albumiin ei muutunud.

Hemodialüüsipatsientide kliinilises uuringus ei avaldanud sevelamer üksi pidevat ja kliiniliselt olulist

mõju seerumi kahjustamata paratüreoidhormoonile (iPTH). 12 nädala pikkuses uuringus

peritoneaaldialüüsi patsientidel leiti siiski samasugust iPTH vähenemist, kui kaltsiumatsetaati saavatel

patsientidel. Sekundaarse hüperparatüreoidismiga haiged peavad Renagel’i kasutama kompleksse ravi

kontekstis, mis sisaldab kaltsiumilisandeid, 1,25-dihüdroksüvitamiini D3 või ühte selle analoogidest, et

alandada kahjustamata paratüreoidhormooni (iPTH) taset.

Üheaastases kliinilises uuringus ei täheldatud Renagelil kõrvaltoimeid, mis põhjustaksid suuremaid

muutusi luudes või mineralisatsiooni kui kaltsiumkarbonaat.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Ühekordse manustamise farmakokineetiline uuring tervetel vabatahtlikel näitas, et Renagel ei imendu

seedetraktist. Farmakokineetilisi uuringuid neerupuudulikkusega patsientidel pole läbi viidud. (vt lõik

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Prekliinilised uuringud rottidel ja koertel näitasid, et Renagel’i maksimaalsest inimesele antavast

annusest 10 korda suurem annus vähendas rasvlahustuvate vitamiinide D, E ja K ning foolhappe

imendumist.

Uuringud rottidel, kellele manustati sevelameri inimannusest 15 - 30 korda suuremas koguses, näitasid

vasesisalduse suurenemist seerumis. Uuringud koertega, samuti kliinilised uuringud, seda ei kinnita.

Ametlikud andmed kartsinogeensuse kohta hetkel puuduvad. Siiski on in vitro ja in vivo uuringud

näidanud, et Renagel ei ole genotoksiline. Samuti ei imendu ravimpreparaat seedetraktist.

Reproduktsiooniuuringud testitud annustega (kuni 1 g/kg/päevas jänestel ja kuni 4,5 g/kg/päevas

rottidel) näitasid, et sevelamer ei põhjustanud embrüo ja loote surma või väärarenguid. Sevelameri

annuste puhul, mis ületasid 8 - 20 korda maksimaalse inimannuse (200 mg/kg), täheldati emastel roti

loodetel skeleti osalist ebapiisavat luustumist. Sekundaarne mõju nii suurte annuste puhul võib olla D

ja/või K vitamiinipuuduse tekkimine organismis.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti südamik:

Räni, veevaba kolloid

Stearhape

Kattekile:

Hüpromelloos

Diatsetüleeritud monoglütseriidid

Trükivärv:

Must raudoksiid (E172)

Propüleenglükool

Hüpromelloos

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25ºC.

Hoida pudel tihedalt suletuna kaitseks niiskuse vastu.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

HDPE-pudelid lastekindla polüpropüleenkorgi ja fooliumist kaitsekilega.

Pakendi suurused:

1 pudel 360 tabletiga

2 pudelit 360 tabletiga

3 pudelit 360 tabletiga

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Genzyme Europe B.V., Gooimeer 10, 1411 DD Naarden, Holland

8. MÜÜGILOA NUMBER(NUMBRID)

EU/1/99/123/005

EU/1/99/123/006

EU/1/99/123/007

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 28/01/2000

Müügiloa uuendamise kuupäev: 02/02/2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

{MM/YYYY}

Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti kodulehel