Rapilysin - Rapilysin toote info LISA I
Artikli sisukord
LISA I
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Rapilysin, 10 ühikut süstelahuse pulber ja lahusti.
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
1 viaal sisaldab 0,56 g pulbris 10 ühikut* reteplaasi**.
1 süstel sisaldab 10 ml süstevett.
Valmis lahus sisaldab 1 ühiku/ml reteplaasi.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
* Reteplaasi toime tugevust väljendav ühik (U) on reteplaasile spetsiifiline referents-standard, mis ei
ole võrreldav teiste trombolüütikumide puhul kasutatavate ühikutega.
** Rekombinantse DNA tehnoloogia abil Echerichia coli tüvest toodetud rekombinantne
plasminogeeni aktivaator.
3. RAVIMVORM
Süstelahuse pulber ja lahusti.
Valge pulber ja selge, värvitu vedelik (süstevesi).
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Rapilysin on näidustatud trombolüütiliseks raviks ägeda müokardiinfarkti kahtluse korral, kui esineb
püsiv ST-elevatsioon või uus Hisi kimbu vasaku sääre blokaad. Ravi alustatakse 12 tunni jooksul
pärast ägeda müokardiinfarkti sümptomite teket.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Ravi reteplaasiga tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik pärast ägeda müokardiinfarkti sümptomite
teket.
Rapilysin’i peavad määrama trombolüütilise ravi kogemusega arstid, kelle kasutuses on vajalikud
vahendid ravi jälgimiseks.
Reteplaas on külmkuivatatud injektsioonisubstants viaalides. Lüofilisaat lahustatakse pakendis
kaasasoleva süstla sisuga (vt lõik 6.6).
Rapilysin´i tuleks eelistatuna manustada läbi veenitee, mis on mõeldud ainult Rapilysin´i
manustamiseks. Rapilysin´i manustamiseks mõeldud veenitee kaudu ei soovitata teisi ravimeid
manustada ei enne Rapilysin´i manustamist, selle ajal ega järgselt. See kehtib kõikide ravimite kohta
(sh hepariin ja atsetüülsalitsüülhape), mida peab manustama enne ja pärast reteplaasi, et vähendada
riski tromboosi kordumiseks.
Kui erinevate ravimite manustamiseks kasutatakse sama veeniteed, tuleb seda (mh Y-ühendust) enne
ja pärast Rapilysin´i manustamist põhjalikult loputada 0,9 % naatriumkloriidi või 5 %
dekstroosilahusega.
Rapilysin´i annustamine
Rapilysin´i manustatakse 10 U boolusena, millele järgneb 30 minuti pärast teine 10 U boolusannus
(„topeltboolus”).
Mõlemad boolusannused manustatakse aeglase veenisisese süstena 2 minuti jooksul. Jälgige, et
süstelahust ei manustataks kogemata väljaspoole veeni.
Tromboosi kordumise ennetamiseks tuleb enne ja pärast Rapilysin´i annust manustada hepariini ja
atsetüülsalitsüülhapet.
Hepariini annustamine
Hepariini soovitatud annus on 5000 RÜ, mida manustatakse boolussüstena enne reteplaasravi. Sellele
järgneb hepariini manustamine infusiooni teel kiirusega 1000 RÜ tunnis, millega alustatakse pärast
teise reteplaasi boolusannuse manustamist. Hepariini tuleb manustada vähemalt 24 tundi (eelistatuna
48...72 tundi), et hoida aPTT väärtused 1,5...2 korda normist kõrgemal.
Atsetüülsalitsüülhappe annustamine
Enne trombolüüsi manustatava atsetüülsalitsüülhappe algannus peab olema vähemalt 250 mg
(250...350 mg), millele järgnevalt 75...150 mg päevas vähemalt kuni haiglast väljakirjutamiseni.
Kasutamine lastel
Puudub ravimi kasutamise kogemus lastel.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus reteplaasi, polüsorbaat 80 või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
Kuna trombolüütilise raviga suureneb risk verejooksude tekkes, on reteplaas järgmistel juhtudel
vastunäidustatud:
- teadaolev hemorraagiline diatees
- samaaegne ravi suukaudsete antikoagulantidega (näiteks varfariinnaatrium)
- koljusisene kasvaja, arteriovenoosne malformatsioon või aneurüsm
- suure verejooksuohuga kasvaja
- anamneesis ajuinsult
- hiljutine (< 10 päeva) pikaajaline ja traumaatiline kaudne südamemassaaž
- raske, kontrollimatu hüpertoonia
- äge peptiline haavand
- portaalhüpertensioon (söögitoru vaariksid)
- raske maksa- või neerufunktsiooni häire
- äge pankreatiit, perikardiit, bakteriaalne endokardiit
- raske verejooks, suur trauma või operatsioon (näiteks aortokoronaarne šunteerimine,
intrakraniaalne või intraspinaalne operatsioon või trauma), sünnitus või biopsia võtmine kolme
viimase kuu jooksul; eelnev mittekomprimeeritavate veresoonte punktsioon.
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Kõikidele patsientidele, kelle puhul kaalutakse ravi reteplaasiga, tuleb teostada hoolikas läbivaatus.
Informatsiooni sobimatuse kohta vt lõik 6.2
Verejooks
Kõige sagedamini reteplaasiga ravi ajal tekkinud tüsistus on verejooks. Järgmiste seisundite puhul
võivad reteplaas-raviga kaasnevad riskid olla suurenenud ja seetõttu tuleb kaaluda nende suhet
oodatava kasuga:
- ajuveresoonkonna haigused
- süstoolne vererõhk haiglasse saabumisel > 160 mmHg
- hiljutine seedetrakti või urogenitaalne verejooks (10 päeva jooksul)
- suur tõenäosus trombi tekkeks vasakus südamepooles, näiteks mitraalstenoos koos kodade
virvendusega
- septiline tromboflebiit või okluseerunud arteriovenoosne kanüül raskesti infitseerunud
piirkonnas
- vanus üle 75 aasta
- kõik teised seisundid, mille puhul oleks verejooksu teke äärmiselt ohtlik või kui verejooks võib
tekkida raskesti ligipääsetavasse kohta
Samaaegne antikoagulatsioon hepariiniga võib suurendada verejooksu ohtu. Kuna reteplaas-ravi ajal
fibriin lahustatakse, võib värskesse punktsioonikohta tekkida verejooks. Seetõttu tuleb trombolüütilise
ravi ajal erilist tähelepanu pöörata verejooksu ohuga kohtadele (mh kanüüli paigaldamise kohad, arteri
ja veeni punkteerimise kohad, muud sektsiooni- ja punktsioonikohad). Reteplaasiga ravi ajal tuleks
vältida jäikade kateetrite kasutamist, lihasesiseseid süsteid ja edasilükatavaid manipulatsioone.
Ettevaatus on vajalik, kui samaaegselt kasutatakse teisi verehüübimist mõjutavaid ravimeid, nagu
näiteks hepariin, madalmolekulaarsed hepariinid, heparinoidid, suukaudsed antikoagulandid ja
trombotsüütide vastased ravimid dipüridamool, tiklopidiin, klopidogreel (va atsetüülsalitsüülhape) või
glükoproteiin IIb/IIIa retseptori antagonistid.
Tõsise verejooksu, eelkõige ajuhemorraagia, tekkimisel tuleb otsekohe samaaegselt kasutatavad
hepariinipreparaadid ära jätta. Samuti ei tohi manustada teist reteplaasi boolusannust, kui enne seda on
tekkinud raske verejooks. Üldiselt ei ole hüübimisfaktorite manustamine vajalik, kuna reteplaasi
poolväärtusaeg on suhteliselt lühike. Enamuste verejooksude korral piisab raviks trombolüütilise ja
antikoagulantravi ärajätmisest, vedelikravist ja kahjustunud veresoone komprimeerimisest käega. Kui
hepariini on manustatud kuni 4 tundi enne verejooksu teket, võib kaaluda protamiini manustamist. Kui
konservatiivsetest ravivõtetest ei ole abi, võib olla näidustatud transfusiooni õigustatud kasutamine.
Kaaluda võib krüopretsipitaadi, fibrinogeeni, värskelt külmutatud plasma ja trombotsüütide
transfusiooni. Nende puhul on pärast igat manustamist vaja patsiendi seisundit uuesti hinnata nii
kliiniliselt kui ka laboratoorselt. Krüopretsipitaadi või fibrinogeeni infusiooni manustamise eesmärgiks
on saavutada fibrinogeeni tase 1 g/l.
Hetkel pole saada piisavalt andmeid reteplaasi manustamise kohta patsientidele, kelle diastoolse
vererõhu väärtus enne trombolüütilist ravi on > 100 mmHg.
Südame rütmihäired
Koronaarne trombolüüs võib reperfusiooni tõttu põhjustada südame rütmihäireid. Rangelt on
soovitatav, et reteplaasi manustamise ajal oleksid käepärast bradükardia ja/või ventrikulaarse
tahhüarütmia (näiteks ventrikulaarne tahhükardia või fibrillatsioon) ravimid.
Kordusravi
Kuna hetkel puuduvad kogemused reteplaasi korduva manustamise kohta, siis kordusravi ei soovitata.
Kuigi ei ole täheldatud antikehade teket reteplaasi molekuli vastu.
Anafülaktoidse reaktsiooni tekkimisel tuleb süstimine otsekohe katkestada ja alustada asjakohase
raviga.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Uuringuid reteplaasi ja teiste ravimite vaheliste koostoimete kohta ei ole ägeda müokardiinfarktiga
patsientidega läbiviidud. Kliiniliste uuringute retrospektiivse analüüsi põhjal ei ole ilmnenud
kliiniliselt olulisi koostoimeid ägeda müokardiinfarktiga patsientidele reteplaasi samaaegsel
manustamisel teiste ravimitega. Hepariin, K vitamiini antagonistid ja trombotsüütide funktsiooni
mõjutavad ravimid (nagu näiteks atsetüülsalitsüülhape, dipüridamool ja abtsiksimaab) võivad
suurendada riski verejooksu tekkeks, kui neid manustatakse enne reteplaasi ravi, ravi ajal või -järgselt.
Sellele toimele tuleks tähelepanu pöörata eelkõige perioodidel, kui fibrinogeeni tase plasmas on madal
(kuni 2 päeva pärast ägeda müokardiinfarkti fibrinolüütilist ravi).
Informatsiooni sobimatuse kohta vt lõik 4.2.
4.6 Rasedus ja imetamine
Reteplaasi kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Ainukesed saadaolevad asjakohased
andmed loomade kohta on pärit küülikutel läbiviidud uuringutest, mis näitavad abordiga seonduvaid
vaginaalseid verejookse (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada.
Rapilysin’i ei tohi rasedatel kasutada, va eluohtlikud seisundid.
Pole teada, kas reteplaas eritub rinnapiima. Esimese 24 tunni jooksul pärast trombolüütilist ravi tuleb
rinnapiim ära visata.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Pole asjakohane
4.8 Kõrvaltoimed
Reteplaasraviga seoses kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoime on verejooks, peamiselt süstekohas.
Tekkida võivad ka lokaalsed reaktsioonid süstekohas.
Nagu ka teiste trombolüütiliste ravimite puhul, on müokardiinfarkti ja/või trombolüütikumi
manustamise järgselt sageli tekkinud korduv isheemia/stenokardia, hüpotensioon ja
südamepuudulikkus/kopsuturse.
Kõrvaltoimete esinemissageduse kirjeldamisel kasutatakse järgmist jaotust:
Väga sage; ≥ 1/10
Sage; ≥ 1/100, < 1/10
Aeg-ajalt; ≥ 1/1000, < 1/100
Harv; ≥ 1/10000, < 1/1000
Väga harv; < 1/10000, (sealhulgas üksikjuhud)
Verejooks
Kõige sagedasem reteplaasi raviga seotud kõrvaltoime on verejooks.
- väga sage: verejooks manustamiskohas (näiteks hematoom)
- sage: seedetrakti (veriokse, veriroe) või urogenitaaltrakti verejooks, igemete veritsus
- aeg-ajalt: hemoperikard, retorperitoneaalne verejooks, ajuhemorraagia, ninaverejooks, veriköha,
silma hemorraagiad ja ekhümoos.
Erilist tähelepanu nõuavad koljusisesed verejooksud, milledest paljud osutuvad fataalseteks.
Reteplaasiga trombolüüsile eelnenud süstoolse vererõhu väärtust üle 160 mmHg seostati suurenenud
riskiga ajuverejooksu tekkeks. Risk koljusisese verejooksu tekkeks ja selle fataalseks lõppeks
suureneb vanuse tõustes. Harva olid vajalikud vereülekanded. Ajuinsuldi (mh koljusisene verejooks)
ja teiste tõsiste verejooksudega patsientide kohta on suhteliselt sageli teatatud surmlõppest ja püsiva
puude tekkest.
Südameveresoonkonna häired
Sarnaselt teistele trombolüütilistele ravimitele on müokardiinfarkti ja/või trombolüütilise ravi
tagajärjel kirjeldatud järgmisi kõrvaltoimeid.
- väga sage: isheemia/stenokardia kordumine, hüpotensioon ja südamepuudulikkus/kopsuturse
- sage: südame rütmihäired (näiteks AV-blokaad, kodade virvendus/laperdamine, ventrikulaarne
tahhükardia/fibrillatsioon, elektromehhaaniline dissotsiatsioon (EMD)), südameseiskus,
kardiogeenne šokk ja reinfarkt
- aeg-ajalt: mitraalne regurgitatsioon, kopsuemboolia, teised süsteemsed embooliad/ajuemboolia
ja vatsakeste vaheseina defekt
Need südameveresoonkonna häired võivad olla eluohtlikud ja lõppeda surmaga.
Närvisüsteemi häired
- aeg-ajalt: täheldatud on ajuverejooksu teket.
- väga harv: närvisüsteemiga seotud häired (näiteks epilepsiahoog, krambihood, afaasia,
kõnehäired, deliirium, äge ajusündroom, agitatsioon, segasus, depressioon, psühhoos)
Isheemilised ja hemorraagilised ajuveresoonkonna häired võivad olla nii kaasuvaks kui ka
põhihaiguseks.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
- väga sage: hemorraagia manustamiskohas (näiteks hematoom); paikne reaktsioon
manustamiskohas, näiteks põletustunne.
Immuunsüsteemi häired
- aeg-ajalt: ülitundlikkusreaktsioonid (näiteks allergilised reaktsioonid)
- väga harv: tõsised anafülaktilised/anafülaktoidsed reaktsioonid
Olemasolevad andmed reteplaasi kohta ei viita sellele, et need ülitundlikkusreaktsioonid oleksid
antikeha-vahendatud.
4.9 Üleannustamine
Üleannustamise korral võib tekkida fibrinogeeni või teiste hüübimisfaktorite (näiteks hüübimisfaktor
V) vähenemine ja sellest tulenev verejooksu oht.
Lisainformatsiooni vt lõik 4.4 (verejooks).
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: tromboosivastased ravimid, ATC-kood: B01AD
Reteplaas on rekombinantne plasminogeeni aktivaator, mis katalüüsib plasminogeeni endogeenset
konversiooni plasmiiniks. Plasminogenolüüs leiab eelistatuna aset fibriini juuresolekul. Plasmiin
vastupidiselt lõhustab trombimatriiksi põhikomponendiks olevat fibriini, avaldades nii oma
trombolüütilist toimet.
Reteplaas (10+10 U) vähendab annusest sõltuvalt fibrinogeeni taset plasmas 60...80 % ulatuses.
Fibrinogeeni tase normaliseerub kahe päevaga. Sarnaselt teistele plasminogeeni aktivaatoritele tekib
seejärel tagasilöögifenomen, mille ajal tõuseb fibrinogeeni tase üheksa päeva jooksul maksimumini ja
jääb kõrgeks kuni 18 päevaks.
Plasminogeeni ja α2-antiplasmiini taseme vähenemine plasmas normaliseerub 1...3 päevaga.
Hüübimisfaktorite V ja VIII, α2-makroglobuliini ja C1-esteraasi inhibiitorite tase langeb vaid vähesel
määral ja normaliseerub 1...2 päevaga. Plasminogeeni aktivaatori inhibiitori 1 (PAI-1) aktiivsus võib
langeda nullini, kuid taastub tagasilöögifenomenina kiiresti kahe tunni jooksul. Protrombiini
aktiveeriva fragmendi 1 ja trombiini-antitrombiini III-kompleksite tase plasmas tõuseb trombolüüsi
ajal, viidates trombiini produktsioonile, mille kliiniline tähtsus pole teada.
Suures võrdlevas suremuse uuringus (INJECT) 6000 patsiendiga vähendas reteplaas
südamepuudulikkuse (sekundaarne efektiivsuse kriteerium) esinemissagedust statistiliselt olulisel
määral ja oli suremuse vähendamisel vähemalt sama efektiivne (primaarne efektiivsuse kriteerium) kui
streptokinaas. Kahes kliinilises uuringus (RAPID I ja II), mille peaeesmärgiks oli uurida
koronaararterite avanemise sagedust, seostati reteplaasi suurema koronaararterite varase avanemise
esinemissagedusega (primaarne efektiivsuse kriteerium) ja samuti madalama südamepuudulikkuse
esinemissagedusega (sekundaarne efektiivsuse kriteerium) võrreldes alteplaasiga (kolm tundi ja
„kiirendatud” annustamisskeemid). Kliinilises uuringus ligikaudu 15 000 patsiendiga, kus võrreldi
omavahel reteplaasi ja kiirendatud raviskeemiga manustatud alteplaasi (GUSTO III)
(reteplaas: alteplaas randomiseeriti suhtes 2:1), ei saadud statistiliselt olulist erinevust esmaseks
tulemusnäitajaks olnud 30 päeva suremuse osas (reteplaas: 7,47 %, alteplaas 7,23 %, p=0,61) ega
kombineeritud tulemusnäitajaks olnud 30 päeva suremuse ja mittefataalse, puuet põhjustanud
ajuinsuldi osas (reteplaas: 7,89 %, alteplaas 7,88 %, p=0,99). Ajuinsuldi üldine esinemine oli 1,64 %
reteplaasi ja 1,79 % alteplaasi grupis. Reteplaasi grupis lõppesid 49,4 % ajuinsultidest fataalselt ja
27,1 % põhjustasid puuet. Alteplaasi grupis lõppesid 33,0 % ajuinsultidest fataalsed ja 39,8 %
põhjustasid puuet.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Ägeda müokardiinfarktiga patsientidele intravenoosselt 10 +10 U boolussüste manustamisel jaotus
reteplaasi antigeen plasmas peamiselt poolväärtusajaga (t1/2α) 18±5 min ja eritus terminaalse
poolväärtusajaga (t1/2β) 5,5 tundi ± 12,5 min kliirensiga 121±25 ml/min. Reteplaasi aktiivsuse
plasmakliirens leiab aset kiirusega 283±101 ml/min, andes domineerivaks poolväärtusajaks (t1/2α)
14,6±6,7 min ja terminaalseks poolväärtusajaks (t1/2β) 1,6 tundi ± 39 min. Uriinist on määratavad
ainult väikesed reteplaasi kogused. Täpsed andmed reteplaasi põhiliste eritumisteede kohta
inimorganismis puuduvad ning maksa- ja neerupuudulikkuse mõju ei teata. Katsed rottidel on
näidanud, et maks ja neerud on peamisteks elunditeks, kus toimub aktiivne tagasihaare ja
lüsosomaalne lõhustamine.
Täiendavad uuringud inimplasmaga in vitro viitavad sellele, et kompleksi moodustumine
C1-inaktivaatori, α2-antiplasmiini ja α2-antitrüpsiiniga soodustab reteplaasi inaktivatsiooni plasmas.
Inhibiitorite soodustav toime vähenes järgnevalt: C1-inaktivaator > α2-antiplasmiin > α2-antitrüpsiin.
Reteplaasi poolväärtusaeg oli ägeda müokardiinfarktiga patsientidel suurem kui tervetel vabatahtlikel.
Müokardiinfarkti ja raske maksa- ja neerufunktsioonihäirega patsientide puhul ei saa välistada edasist
aktiivsuse poolväärtusaja suurenemist, kuid farmakokineetika kliinilised andmed nende patsientide
kohta puuduvad. Loomkatsetest saadud andmed näitavad, et olulise seerumi kreatiniini ja uurea
tõusuga raske neerufunktsiooni häire puhul võib reteplaasi poolväärtusaeg pikeneda. Kerge
neerufunktsiooni kahjustus ei mõjuta oluliselt reteplaasi farmakokineetilisi omadusi.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Ägeda toksilisuse uuringuid on läbi viidud rottidel, küülikutel ja ahvidel. Alaägeda toksilisuse
uuringuid on teostatud rottidel, koertel ja ahvidel. Juhtivaks ägedaks sümptomiks suurte reteplaasi
annuste ühekordsel manustamisel rottidele ja küülikutele oli mööduv apaatia vahetult pärast süstimist.
Ahvidel varieerus sedatiivne toime kergest apaatiast teadvusetuse seisundini, mida põhjustas pöörduv,
annusest sõltuv vererõhu langus. Sagenesid paiksed hemorraagiad manustamiskohas.
Alaägeda toksilisuse uuringutest ei ilmnenud mitteoodatud kõrvaltoimeid. Koertele
reteplaasi-inimpeptiidi korduv manustamine viis immunoloogilis-allergiliste reaktsioonide tekkele.
Reteplaasi genotoksilisus on välistatud nii in vivo kui ka in vitro, kasutades täielikku testivalikut
erinevate geneetiliste muutujate määramiseks.
Reproduktsioonitoksilisuse uuringud viidi läbi rottidel (fertiilsus ja embrüo/loote toksilisuse uuring,
mh. pesakonna jälgimine) ja küülikutel (embrüo-loote toksilisuse uuring, ainult annuste vahemiku
leidmiseks). Rottidel (loomaliik, mis ei ole tundlik reteplaasi farmakoloogilise toime suhtes) ei
tekkinud kahjulikku toimet viljakusele, loote/embrüo arengule ega järeltulijatele. Küülikutel seostati
vaginaalsete verejooksude ja abortide teket tõenäoliselt hemostaasi pikenemisega, kuid loote
väärarenguid ei täheldatud. Pre- ja postnataalseid toksilisuse uuringuid ei ole reteplaasiga läbi viidud.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Pulber:
Traneksaamhape
Dikaaliumvesinikfosfaat
Fosforhape
Sahharoos
Polüsorbaat 80
Lahusti:
Süstevesi
6.2 Sobimatus
Seda ravimpreparaati ei tohi segada hepariini ja/või atsetüülsalitsüülhappega.
Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.
Hepariin ja Rapilysin ei sobi ühes lahuses kasutamiseks. Võib esineda ka muud sobimatust. Teisi
ravimeid ei tohi süstelahusesse lisada.
6.3 Kõlblikkusaeg
Müügipakendi kõlblikkusaeg:
3 aastat.
Valmis toode:
Valmislahuse keemilist ja füüsikalist stabiilsust on demonstreeritud 8 tundi temperatuuril 2° kuni 30°C
pärast süsteveega lahustamist.
Mikrobioloogilisest aspektist tuleks ravim kohe ära kasutada. Kui seda kohe ei kasutata, on kasutaja
vastutav manustamisele eelnevate säilitamisaegade ja –tingimuste eest.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Valguse eest kaitsmiseks hoida viaal välispakendis.
Valmis ravimi säilitamistingimusi vt lõik 6.3.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Iga pakend sisaldab:
2 kummikorgiga värvitut viaali, mis sisaldavad 10 U pulbrit
2 süstelit 10 ml lahustiga ühekordseks kasutamiseks
2 lahustamisnõela
2 nõela 19 G1
6.6 Kasutamisjuhend
Teatatud on mõnede eeltäidetud klaassüstalde (sh Rapilysin) sobimatusest teatud nõelavabade
ühenduslülidega. Seetõttu tuleb enne kasutamist tagada klaassüstla sobivus intravenoosse süsteemiga.
Sobimatuse esinemisel võib kasutada adapterit, mis koos klaassüstlaga peale ravimi manustamist
otsekohe eemaldatakse.
Järgige kogu aeg aseptika nõudeid.
1. Eemaldage Rapilysin 10 U viaalilt äratõmmatav kaitsekork ja puhastage kummikork
alkoholitampooniga.
2. Avage lahustamisnõela pakend, eemaldage lahustamisnõela mõlemast otsast korgid.
3. Torgake nõel läbi kummikorgi Rapilysin 10 U viaali.
4. Võtke 10 ml süstal pakendist välja. Eemaldage süstla otsast kaitse. Ühendage süstal
lahustamisnõela külge ja süstige 10 ml lahustit Rapilysin 10 U viaali.
5. Pöörake viaali koos selle külge ühendatud segamisnõela ja süstlaga õrnalt edasi-tagasi, et
Rapilysin 10 U pulber lahustuks. MITTE LOKSUTADA.
6. Valmis lahus peab olema selge ja värvitu. Kui lahus ei ole selge ja värvitu, tuleb see ära visata.
7. Tõmmake 10 ml Rapilysin 10 U lahust süstlasse. Ületäitmise tõttu võib viaali jääda väike kogus lahust.
8. Eemaldage süstal lahustamisnõela küljest. Annus on nüüd valmis veenisiseseks manustamiseks.
9. Valmis lahus tuleb manustada koheselt. Pärast valmistamist tuleb lahust visuaalselt kontrollida.
Süstida tohib ainult selget, värvitut lahust. Kui lahus ei ole selge ja värvitu, tuleb see minema
visata.
10. Rapilysin´i manustamiseks mõeldud veenitee kaudu ei tohi teisi ravimeid manustada enne
Rapilysin´i manustamist, selle ajal ega järgselt. See kehtib kõikide ravimite kohta (sh hepariin ja
atsetüülsalitsüülhape), mida tuleks tromboosi kordumise riski vähendamiseks manustada enne ja
pärast reteplaasi.
11. Kui kasutatakse sama veeniteed, tuleb seda (sh Y-ühendust) enne ja pärast Rapilysin´i
manustamist põhjalikult loputada 0,9 % naatriumkloriidi- või 5 % glükoosilahusega (vt lõik 4.2
Annustamine ja manustamisviis).
Erihoiatus ravimi hävitamiseks:
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Actavis Group PTC ehf.
Reykjavikurvegi 76-78
220 Hafnarfjordur
Island
8. MÜÜGILOA NUMBER
EU/1/96/018/001
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 29. august 1996
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 29. august 2006
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV