PhotoBarr
Artikli sisukord
LISA I
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
PhotoBarr 15 mg pulber süstelahuse valmistamiseks
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Viaal sisaldab 15 mg porfimeernaatriumi. Pärast lahustamist sisaldab lahuse milliliiter 2,5 mg
porfimeernaatriumi.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Pulber süstelahuse valmistamiseks.
Tumepunane või pruunikaspunane lüofiliseeritud pulber.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Fotodünaamiline ravi PhotoBarr’iga on näidustatud kõrgelt diferentseerunud düsplaasia ablatsiooniks
Barretti söögitoruga patsientidel.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Fotodünaamilist ravi PhotoBarr’iga võib läbi viia ainult endoskoopiliste laserprotseduuride
kogemusega arst või sellise kogemusega arsti järelevalve all. Seda ravimit võib manustada ainult
juhul, kui anafülaksia hindamiseks ja raviks vajalikud materjalid ja vastavate kogemustega personal on
koheselt saadaval.
Annustamine
PhotoBarr’i soovitatav annus on 2 mg kehakaalu kilogrammi kohta.
PhotoBarr lahus (ml) = patsiendi kaal (kg) x 2 mg/kg = 0,8 x patsiendi kaal
2,5 mg/ml
Pärast lahustamist on PhotoBarr tumepunane kuni pruunikaspunane läbipaistmatu lahus.
Kasutada tohib ainult ilma lahustumata osakesteta ja lagunemisnähtudeta lahust.
Fotodünaamiline ravi on kaheetapiline protsess, mille korral on vaja kasutada nii ravimit kui ka
valguse aplitseerimist. Üks fotodünaamilise ravi kuur koosneb ühest süstist ja ühest või kahest valguse
aplitseerimisest.
Püsiva kõrgelt diferentseerunud düsplaasia korral võib ravivastuse suurendamiseks kasutada lisaravikuure
(maksimaalselt kuni kolm kuuri, millede vahel on vähemalt 90 päeva). Need peavad olema
tasakaalustatud suurenenud striktuuride tekkimisega (vt lõik 4.8 ja 5.1).
Düsplaasia progressioon vähiks oli seotud fotodünaamilise ravi kuuride arvuga. Patsientidel, kes said
ühe fotodünaamilise ravi kuuri, oli suurem risk düsplaasia progressiooniks vähiks kui patsientidel, kes
said kaks või kolm fotodünaamilise ravi kuuri (vastavalt 50% vs 39% ja 11%).
Manustamisviis
Lahustamise juhiste kohta enne manustamist vt lõik 6.6.
Fotodünaamilise ravi läbiviimiseks on vajalik eraldi väljaõpe. Fotodünaamilise ravi esimeses etapis
manustatakse PhotoBarr’i aeglase veenisisese süstena. Teiseks ravietapiks on laservalguse
aplitseerimine 40…50 tundi pärast PhotoBarr’i manustamist. 96…120 tundi pärast ravimi manustamist
võib laservalguse aplikatsiooni korrata.
PhotoBarr’i tuleb manustada 3...5 minuti vältel ühekordse aeglase intravenoosse süstena. Süstelahuse
sattumisel veeni ümbritsevasse koesse võib tekkida koekahjustus. Seetõttu tuleb manustamisel
hoolikalt jälgida, et ei tekiks lahuse ekstravasatsiooni manustamiskohas. Ekstravasatsiooni tekkel tuleb
vastavat piirkonda vähemalt 90 päeva jooksul valguse eest kaitsta. Ei ole tõestatud, et mõne muu aine
süstimine ekstravasatsiooni piirkonda vähendaks võimalikku koekahjustust.
40…50 tundi pärast PhotoBarr’i manustamist suunatakse läbi tsentreeriva ballooni tsentraalse kanali
viidud fiiberoptilise difuusori abil söögitorusse valgus. Kasutatav fiiberoptilise difuusori/ballooni
kombinatsioon sõltub ravi vajava söögitorulõigu pikkusest (vt tabel 1).
a Kui vähegi võimalik, siis peaks valguse aplikatsiooniks valitud Barretti söögitoru
segment mõne millimeetri ulatuses kahjustuse distaalsest ja proksimaalsest piirist
hõlmama ka normaalset kude.
Valgusdoosid
Fotoaktivatsiooni kontrollitakse üldise valgusdoosi abil. Eesmärgiks on valgusele eksponeerida ja
ravida kõiki kõrgelt diferentseerunud düsplaasiaga alasid ja Barretti söögitoru kogu pikkuses.
Manustatav valgusdoos on 130 džauli difuusori cm kohta (J/cm), kasutades tsentreerivat ballooni.
Prekliinilistele uuringutele toetudes võib öelda, et ballooni/difuusori kombinatsiooni aktsepteeritav
valguse intensiivsus on vahemikus 175…270 mW difuusori cm kohta.
Valgusdoosi arvutamiseks võib kasutada järgmist valgusdosimeetria valemit, mis kehtib kõigi
fiiberoptiliste difuusorite kohta:
Valgusdoos (J/cm) = difuusori võimsus (W) x ravi aeg (sek)
difuusori pikkus (cm)
Tabelis 2 on toodud seadistused, mille korral on võimalik valgusdoosi aplitseerida lühima võimaliku
ajaga (valguse intensiivsus 270 mW/cm). Ära on toodud ka teine võimalus (valguse intensiivsus
200 mW/cm), mida tuleb kasutada juhul, kui laseri üldvõimsus ei ületa 2,5 W.
a Mõõdetakse difuusori sukeldamisel võimsusmõõtja küvetti ja laseri võimsust aeglaselt tõstes.
Märkus: Laseri võimsus ei tohi ületada vajalikku difuusori võimsust enam kui 1,5 korda. Kui vajatakse
rohkem, tuleb süsteemi kontrollida.
Sõlmede eelnevaks ravimiseks valgusdoosiga 50 J difuusori cm kohta enne regulaarset balloonravi
esimesel laservalgusravi sessioonil või esimesel valgusravi sessioonil nn „vahelejäänud“ alade
korduvaks ravimiseks tuleb kasutada lühikesi fiiberoptilisi difuusoreid (≤2,5 cm). Antud raviviisi
korral kasutatakse ilma balloonita fiiberoptilist difuusorit ja valguse intensiivsust 400 mW/cm. Tabelis
3 on toodud vastavad fiiberoptilise difuusori võimsused ja ravi ajad, kui kasutatakse valguse
intensiivsust 400 mW/cm.
a Mõõdetakse difuusori sukeldamisel võimsusmõõtja küvetti ja laseri võimsust aeglaselt tõstes.
Märkus: Laseri võimsus ei tohi ületada vajalikku difuusori võimsust enam kui 1,5 korda. Kui
vajatakse rohkem, tuleb süsteemi kontrollida.
Valguse esmakordne aplitseerimine
Esimesel valguse aplitseerimise sessioonil võib ravida maksimaalselt kuni 7 cm pikkust Barretti
limaskesta, kasutades vastava suurusega tsentreerivat ballooni ja fiiberoptilist difuusorit (vt tabel 1).
Kui vähegi võimalik, siis peaks esmakordseks valguse aplikatsiooniks valitud segment hõlmama kõiki
kõrgelt diferentseerunud düsplaasiaga alasid. Kui vähegi võimalik, siis peaks esmakordseks valguse
aplikatsiooniks valitud Barretti söögitoru segment mõne millimeetri ulatuses kahjustuse distaalsest ja
proksimaalsest piirist hõlmama ka normaalset kude. Sõlmesid tuleb eelnevalt ravida valgusdoosiga
50 J difuusori cm kohta, asetades lühikese (≤2,5 cm) fiiberoptilise difuusori vahetult vastu sõlmesid.
Sellele järgneb standardne balloonaplikatsioon ülakirjeldatud meetodil.
Valguse korduv aplitseerimine
Teistkordset valguse aplitseerimist võib kasutada eelnevalt ravitud segmendil, millel esineb nn
“vahelejäänud” ala (st ala, millel ei ole näha piisavat limaskesta reaktsiooni ravile), kasutades lühikest
≤2,5 cm fiiberoptilist difuusorit ja valgusdoosi 50 J difuusori cm kohta (vt tabel 3). Erinevad
ravirežiimid on kokku võetud tabelis 4. Patsientidel, kellel Barretti söögitoru ala ületab 7 cm, tuleb
ravimata jäänud Barretti epiteeli ravida mitte varem kui 90 päeva möödudes teise fotodünaamilise ravi
kuuriga.
a Eraldiseisvate sõlmede korral kasutatakse enne balloonvalguse aplikatsiooni esmast valguse
aplikatsiooni lühikese difuusori abil (50 J/cm).
Teist fotodünaamilise ravi kuuri ei tohi alustada enne, kui vähemalt 90 päeva on esmasest ravikuurist
möödas. Kokku võib eelnevalt ravitud segmentidel, millel endiselt ilmnevad kõrgelt diferentseerunud
düsplaasia tunnused või uutel segmentidel, kui esialgne Barretti söögitoru ala oli mõõtmetega >7 cm,
läbi viia kuni kolm fotodünaamilise ravi kuuri (mille kõigi vahel peab olema vähemalt 90-päevane
intervall). Nii residuaalseid kui ka täiendavaid segmente võib ravida sama(de) valgussessioonide
käigus, kui ballooni/difuusori kombinatsiooniga ravitavate segmentide üldpikkus ei ületa 7 cm.
Eelnevalt ravitud söögitorusegmendi korral, mis ei ole täielikult paranenud ja/või mille histoloogilist
leidu on raske hinnata, võib järgneva fotodünaamilise ravi kuuri veel 1…2 kuu võrra edasi lükata.
Täpse PhotoBarr’i annuse ja/või valgusdoosi tagamine on äärmiselt oluline, sest eksimused kas ravimi
annuse või valgusdoosi arvutamisel võivad vähendada ravi tõhusust või esile kutsuda kahjustavaid
toimeid. Fotodünaamilist ravi PhotoBarr’iga võib teha ainult endoskoopilise fotodünaamilise ravi
kogemusega arst ja üksnes vastava varustusega ruumides.
Eripopulatsioonid
Kasutamine lastel ja noorukitel
PhotoBarr’i ei soovitata kasutada lastel vanuses alla 18 aasta ohutuse ja efektiivsuse andmete
puudumise tõttu.
Kasutamine eakatel patsientidel (vanus ≥ 65 aastat)
Annuse kohandamine sõltuvalt vanusest ei ole vajalik.
Kasutamine neerupuudulikkusega patsientidel
Neerupuudulikkuse mõju porfimeernaatriumi ekspositsioonile ei ole uuritud (vt lõik 4.3).
Kasutamine maksapuudulikkusega patsientidel
Maksapuudulikkuse mõju porfimeernaatriumi ekspositsioonile ei ole uuritud (vt lõik 4.3 ja 4.4).
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine, teiste porfüriinide või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
Porfüüria.
Raske neeru- ja/või maksapuudulikkus.
Söögitoru või mao veenilaiendid või >1 cm diameetriga söögitoru haavand.
Trahheoösofagaalne või bronhoösofagaalne fistel.
Suurte veresoonte erosiooni kahtlus, sest võib tekkida massiivne, potentsiaalselt fataalne verejooks.
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Fotodünaamilise ravi tõhusus ja eriti ohutus PhotoBarr’iga ei ole tõestatud patsientidel, kellel esinevad
vastunäidustused ösofagektoomiaks või kellel ei saa nimetatud operatsiooni läbi viia. Fotodünaamilist
ravi PhotoBarr’iga on uuritud üksnes patsientidel, kellel ei ole olnud tegemist tõsiste
haigusseisunditega (näiteks väljendunud südame paispuudulikkus või hingamispuudulikkus), mis
võivad vähendada patsientide sobivust kirurgiliseks raviks.
Kliinilistes uuringutes on fotodünaamilist ravi PhotoBarr’iga kasutatud üksnes patsientidel, kellel
varasemalt ei ole limaskesta ablatiivset ravi rakendatud. PhotoBarr’i ohutust ja tõhusust ei ole
hinnatud patsientidel, kellel varasem paikne limaskesta ablatiivne ravi on osutunud ebaefektiivseks.
Eakad
Üle 75-aastastel patsientidel on suurem risk respiratoorsete kõrvaltoimete tekkeks, näiteks
pleuraefusiooni või düspnoe tekkeks.
Kopsu- või südamehaigused
Hetkel esineva või varasema kopsu- või südamehaigusega patsiente tuleb ravida ettevaatusega.
Nimetatud patsientidel on suurem risk südame või hingamiselundkonnaga seotud kõrvaltoimete
tekkeks, näiteks südame rütmihäired, stenokardia, düspnoe, köha, pleuraefusioon, farüngiit, atelektaas
ja dehüdratsioon (vt lõik 4.8).
Fotosensitiivsus
Kõik patsiendid, kes saavad PhotoBarr’i, on fotosensitiivsed ja peavad vähemalt 90 päeva jooksul
pärast ravi kasutama vastavaid meetmeid, et ära hoida naha ja silmade sattumist otsese päikesevalguse
või ereda kunstliku valguse kätte (näiteks hambaarsti- või operatsioonitoa lambid, ilma kuplita pirnid
vahetus läheduses, neoonvalgus), sest osadel juhtudel võib fotosensitiivsus kesta kuni 90 päeva või
isegi kauem. Nimetatud perioodil peavad patsiendid väljas käies kandma tumedaid päikeseprille, mille
keskmine heleda valguse läbilaskvus on alla 4%. Fotosensitiivsus tuleneb residuaalsetest
fotoaktiivsetest ainetest, mida leidub kõikjal nahas. Naha ekspositsioon tavalisele toavalgusele on
samas kasulik, sest ravimi jäägid inaktiveeritakse järk-järgult fotopleegitusreaktsiooni vahendusel.
Seetõttu ei pea patsiendid nimetatud aja vältel olema pimendatud ruumis ja neid tuleks julgustada
tavalises toavalguses olema. Keha erinevate piirkondade fotosensitiivsus on erinev, sõltudes eelnevast
valguse käes viibimisest. Enne ükskõik millise kehapiirkonna naha eksponeerimist otsesele
päikesevalgusele või eredale kunstvalgusele tuleb seda testida residuaalse fotosensitiivsuse suhtes.
Väike nahapiirkond jäetakse 10 minutiks päikesevalguse kätte. Silmaümbruse koed võivad olla
tundlikumad, seetõttu ei ole testimine soovitatav näonahal. Kui 24 tunni vältel ei ilmne fotosensitiivset
reaktsiooni (erüteem, turse, villid), võib patsient järk-järgult tagasi pöörduda oma normaalse toavälise
elurežiimi juurde. Seejuures tuleb siiski algul olla ettevaatlik ja vähehaaval naha ekspositsiooni
päikesevalgusele suurendada. Kui testimisel ilmneb fotosensitiivsusreaktsioon, tuleb kahe nädala
vältel jätkuvalt kasutada kaitsvaid meetmeid ja seejärel läbi viia uus test. Kui patsiendid reisivad teise
geograafilisse piirkonda, kus päikesevalgust on rohkem, tuleb samuti eelnevalt oma fotosensitiivsuse
taset testida. Tavalised ultraviolettkiirgust tõkestavad kreemid ei kaitse fotosensitiivsete reaktsioonide
eest, sest fotoaktivatsioon on tingitud nähtavast valgusest.
Maksapuudulikkus
PhotoBarri ohutus ja farmakokineetilised andmed maksapuudulikkusega haigetel pole tõestatud. Kuna
fotoaktiivsed ained elimineeruvad eelkõige maksa/sapi kaudu, võib olla tõusnud fototoksiliste
reaktsioonide raskusaste ja kestvus ükskõik millise raskusega maksapuudulikkuse puhul. Raske
maksapuudulikkusega patsientidele on PhotoBarr vastunäidustatud. Kerge või mõõduka raskusega
maksapuudulikkusega patsiente tuleb selgelt teavitada, et periood, mil on vajalikud allpool kirjeldatud
ohutusmeetmed, võib olla pikem kui 90 päeva.
Okulaarne tundlikkus
Patsientidele tuleb selgitada, et nad pöörduksid kohe silmaarsti poole, kui nad täheldavad pärast
fotodünaamilist ravi PhotoBarr’iga ükskõik milliseid nägemishäireid.
Ülitundlikkus
Teatatud on ägeda ülitundlikkuse reaktsioonidest, sh anafülaksiast. Allergilise reaktsiooni puhul tuleb
rakendada kohaseid meetmeid (standardne hooldus) ning PDT ravi tuleb katkestada. Ravimit võib
manustada ainult juhul, kui anafülaksia hindamiseks ja raviks vajalikud materjalid ja vastavate
kogemustega personal on koheselt saadaval.
Rindkerevalu (mitte südamega seotud)
Pärast fotodünaamilist ravi PhotoBarr’iga võivad patsiendid kaevata valu rinnaku taga, mis on tingitud
põletikulisest reaktsioonist ravipiirkonnas. Nimetatud valu võib olla nii tugev, et võib vajada
lühiaegset ravi opiaatidega.
Ösofageaalne stenoos
Fotodünaamilise ravi ajal tuleks hoiduda profülaktilisest kortikosteroidide manustamisest söögitoru
striktuuri tekkevõimaluse vähendamiseks, sest on leitud, et kortikosteroidide kasutamine ei vähenda
striktuuri tekkevõimalust, vaid võib seda hoopis soodustada.
Patsientide toitumine
Fotodünaamiline ravi PhotoBarr’iga põhjustab sageli düsfaagiat, odünofaagiat, iiveldust ja
oksendamist. Seetõttu tuleb patsientidele soovitada esimestel päevadel (kuni 4 nädalat) pärast
laservalguse aplikatsiooni süüa vedelat toitu. Kui söömine ja/või joomine osutub võimatuks või
patsient oksendab korduvalt, tuleb seisundi hindamiseks soovitada haiglasse pöördumist ja patsiendile
vajadusel intravenoosselt vedelikku manustada.
Kasutada enne või pärast radioteraapiat
Kui fotodünaamilist ravi kasutatakse enne või pärast kiiritusravi, peab kahe nimetatud raviprotseduuri
vahel olema piisavalt pikk ajaline intervall, et eelneva ravi poolt põhjustatud põletikureaktsioon oleks
järgmise raviprotseduuri ajaks taandunud.
Trombembolism
Suureneda võib ka trombembolismi oht, eriti pikaajalise liikumatusega patsientidel, pärast ulatuslikku
operatsiooni ning muude trombembolismi riskifaktorite esinemisel.
Järelmeetmed
Käesolevaks ajaks puuduvad andmed PhotoBarr’i pikaajalise (üle 2-aastase) toime kohta. Samuti peab
raviarst arvestama sarvestunud lameepiteeli vohamise võimalusega, mis võib maskeerida
söögitoruvähki. Seetõttu tuleb patsiente adekvaatselt ja hoolikalt jälgida ka pärast ravitud ala
endoskoopiliselt kindlaks tehtud osalist või täielikku kattumist normaalse sarvestunud lameepiteeliga.
PhotoBarr’iga läbi viidud kliinilistes uuringutes toimusid järelkontrollid iga kolme kuu tagant või
kuue kuu möödudes, kui neljal järjestikusel biopsiauuringul ei leitud kõrgelt diferentseerunud
düsplaasiat (vt lõik 5.1). Samuti tuleb juhinduda olemasolevatest ravi ja jälgimise juhistest.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Formaalseid koostoimeuuringuid teiste ravimitega farmakokineetiliste ravimitevaheliste koostoimete
hindamiseks ei ole PhotoBarr’iga läbi viidud.
Farmakodünaamiliste koostoimete uuringus leiti, et enne fotodünaamilist ravi või fotodünaamilise ravi
ajal söögitoru striktuuri tekkeohu vähendamiseks manustatud kortikosteroidid võivad vähendada ravi
ohutust.
On võimalik, et fotosensibiliseerivate ainete (näiteks tetratsükliinid, sulfoonamiidid, fenotiasiinid,
sulfanüüluurea, hüpoglükeemilised preparaadid, tiasiiddiureetikumid, griseofulviin ja
fluorokinoloonid) samaaegne kasutamine võib võimendada fotosensitiivsusreaktsiooni.
PhotoBarr kutsub vabade radikaalide ahelreaktsioonide käivitamise teel esile otseseid rakusiseseid
kahjustusi, mille väljenduseks on eelkõige intratsellulaarsete membraanide ja mitokondrite
kahjustused. Koekahjustus tuleneb ka sekundaarsest isheemiast vasokonstriktsiooni, trombotsüütide
aktivatsiooni ja agregatsiooni ning trombide tekke tõttu. Katseloomadel ja rakukultuuridel läbi viidud
uuringutest on selgunud, et fotodünaamilise ravi toimet võivad mõjutada paljud ained, millest mõned
on loetletud allpool. Antud toimeid kinnitavad või ümberlükkavad inimuuringute andmed puuduvad.
Ained, mis seovad aktiivseid hapnikuosakesi või vabu radikaale (näiteks dimetüülsulfoksiid,
beetakaroteen, etanool, formiaat ja mannitool), vähendavad PhotoBarr’i fotodünaamilist toimet.
Prekliinilistest uuringutest on ilmnenud, et koeisheemia, allopurinool, kaltsiumkanali blokaatorid ja
mõned prostaglandiinide sünteesi inhibiitorid võivad häirida PhotoBarr’iga läbi viidavat
fotodünaamilist ravi. Ravimid, mis vähendavad vere hüübivust, vasokonstriktsiooni või
trombotsüütide agregatsiooni (näiteks tromboksaan A2 inhibiitorid), võivad vähendada
fotodünaamilise ravi tõhusust.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Porfimeernaatriumi kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsete põhjal ei saa
välistada toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele ja postnataalsele arengule (vt lõik 5.3).
Võimalik risk inimesele ei ole teada. Porfimeernaatriumi ei tohi kasutada raseduse ajal, kui see ei ole
hädavajalik. Fertiilses eas naised peavad enne ravi, ravi ajal ja vähemalt 90 päeva pärast ravi kasutama
mõnda tõhusat rasestumisvastast meetodit.
Imetamine
Ei ole teada kas porfimeernaatrium eritub rinnapiima või mitte. Imetavatel rottidel eritub
porfimeernaatrium rinnapiima. Imetamine tuleb enne ravi algust lõpetada.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.
Fotodünaamilise ravi protseduuri läbi viimiseks võib olla vajalik premedikatsioon sedatiivse toimega
ravimiga, mistõttu tuleb olla ettevaatlik. Protseduuri jaoks sedatiivse toimega ravimite kasutamisel ei
tohi vahetult pärast valgusravi juhtida autot või töötada masinatega.
4.8 Kõrvaltoimed
a. Ohutusprofiili kokkuvõte
Kõik patsiendid, kes saavad PhotoBarr’i, on fotosensitiivsed ja peavad kasutama vastavaid meetmeid,
et hoiduda otsesest päikesevalgusest ja eredast kunstlikust valgusest (vt lõik 4.4). Avatud
farmakokineetilises uuringus täheldati kõigil 24-l tervel vabatahtlikul fotosensitiivsusreaktsioone,
mille tüüpilisteks väljendusteks olid erütematoosne lööve ja turse ning mis oma intensiivsuselt olid
kerged kuni mõõdukad. Fotosensitiivsusreaktsioonid tekkisid eelkõige näol, kätel ja kaelal – need on
nahapiirkonnad, mis kõige tõenäolisemalt võivad tahtmatult päikesevalguse kätte sattuda. Muid
harvemaid nahareaktsioone (näiteks karvakasvu intensiivistumine, paiksed nahavärvi muutused,
nahasõlmed, kortsud ja õrn nahk) täheldati piirkondades, kus eelnevalt oli esinenud
fotosensitiivsusreaktsioone. Antud nähte võib seostada pseudoporfüüria seisundiga (mööduv ravimi
poolt põhjustatud porfüüria nahavorm). Nimetatud uuringus täheldatud fotosensitiivsusreaktsioonide
esinemissagedus ja iseloom erinesid varasemates pahaloomuliste kasvajatega patsientidel läbi viidud
uuringutes leitud esinemissagedusest (umbes 20%) või PhotoBarr’i ärilistel eesmärkidel kasutamisel
teatatud spontaansest esinemissagedusest (<20%). On võimalik, et täheldatud
fotosensitiivsusreaktsioonide kõrge esinemissagedus oli tingitud kestvast viibimisest valguse käes
kliinilise uuringu läbiviimise kohas või päikesevalguse käes pärast uuringukohast lahkumist. Samuti
võis fotosensitiivsusreaktsioonide tekkimisel oma osa etendada tervete ja suhteliselt nooremate
uurimisaluste aktiivsem elustiil pahaloomuliste kasvajatega patsientidega võrreldes.
Kontrollitud uuringus Barretti söögitoru ja kõrgelt diferentseerunud düsplaasiga patsientidel võrreldi
fotodünaamilist ravi PhotoBarr’i + omeprasooliga (PDT+OM) ainult omeprasooliga (OM). PDT+OMi
grupis raviti kokku 133 patsienti. Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimeteks olid
fotosensitiivsusreaktsioonid (69%-l patsientidest), söögitoru stenoos (40%-l), oksendamine (32%-l),
mittekardiaalse päritoluga valu rindkeres (20%-l), püreksia (20%-l), düsfaagia (19%-l), kõhukinnisus
(13%-l), dehüdratsioon (12%-l) ja iiveldus (11%-l). Enamus nimetatud kõrvaltoimetest olid oma
intensiivsuselt kerged kuni mõõdukad.
b. Kõrvalnähtude tabuleeritud kokkuvõte
Täheldatud kõrvaltoimed on toodud tabelis 5 ja on klassifitseeritud organsüsteemi klasside ning
esinemissageduse alusel. Esinemissagedus on defineeritud järgmiselt: väga sage (>1/10), sage (>1/100,
1/1000, <1/100); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete põhjal).
Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Tabel 5. Kokkuvõte porfimeernaatriumi kõrvalnähtudest.
Infektsioonid ja infestatsioonid
Aeg-ajalt: Bronhiit, küüne seeninfektsioon, sinusiit, nahainfektsioon.
Teadmata: Kopsupõletik
Hea-, pahaloomulised ja täpsustamata kasvajad (sealhulgas tsüstid ja polüübid)
Aeg-ajalt: Basaalrakuline kartsionoom, lentiigo.
Vere ja lümfisüsteemi häired
Aeg-ajalt: Leukotsütoos.
Teadmata: Aneemia
Immuunsüsteemi häired
Teadmata: Ülitundlikkus
Ainevahetus- ja toitumishäired
Väga sage: Dehüdratsioon*.
Sage: Söögiisu vähenemine, elektrolüütide tasakaalu häired.
Aeg-ajalt: Hüpokaleemia.
Psühhiaatrilised häired
Sage: Ärevus, unetus.
Aeg-ajalt: Rahutus.
Närvisüsteemi häired
Sage: Peavalu, paresteesia, maitsetundlikkuse häire.
Aeg-ajalt: Peapööritus, hüpesteesia, treemor.
Silma kahjustused
Aeg-ajalt: Silma ärritus, silma turse.
Teadmata: Katarakt
Kõrva ja labürindi kahjustused
Aeg-ajalt: Kurtus, kõrvade kumisemine, kõrvade kumisemise süvenemine.
Südame häired
Sage: Tahhükardia, valu rindkeres.
Aeg-ajalt: Stenokardia, kodade virvendus, kodade laperdus, ebamugavustunne rinnus.
Vaskulaarsed häired
Aeg-ajalt: Hüpertensioon, hemorraagia, kuumad hood, hüpotensioon, ortostaatiline
hüpotensioon.
Teadmata: Embolism, süvaveenitromboos, flebiit
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Sage: Pleuraefusioon, farüngiit, atelektaas, düspnoe.
Aeg-ajalt: Lämbumistunne, pingutusdüspnoe, veriköha, hüpoksia, ninakinnisus,
aspiratsioonipneumoonia, produktiivne köha, hingamise depressioon, verepais
hingamiselundkonnas, ähkimine.
Seedetrakti häired
Väga sage: Omandatud söögitoru stenoos*, oksendamine*, düsfaagia, kõhukinnisus,
iiveldus*.
Sage: Luksumine, odünofaagia, kõhulahtisus, düspepsia, söögitoru haavand,
ülakõhuvalu*, kõhuvalu, veriokse, söögitoru valu, röhitised, veriroe, söögitoru
häire, toidu regurgitatsioon, kõhu rigiidsus, söögitoruspasm, ösofagiit.
Aeg-ajalt: Vedel väljaheide, haavandiline ösofagiit, ebamugavustunne kõhus, kõhu
paisumine, alakõhuvalu, omandatud maolukuti stenoos, lõhenenud huuled,
koliit, kõhupuhitus, gastriit, seedetrakti verejooks, halitoos, söögitoru
verejooks, söögitoru perforatsioon.
Teadmata: Trahheoösofageaalne fistul, seedeelundite nekroos
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Väga sage: Fotosensitiivsusreaktsioon.
Sage: Nahasügelus, lööve, õrn nahk, paikne nahavärvuse muutus, naha haavand,
eksfoliatiivne dermatiit, kuiv nahk, miilium, makulopapuloosne lööve,
papuloosne lööve, arm, naha hüperpigmentatsioon, nahakahjustus, nahasõlm,
urtikaaria.
Aeg-ajalt: Külm higi, dermatiit, ebanormaalne karvakasv, suurenenud tendents veritsuste
tekkeks, keloidne haavand, öine higistamine, fotosensitiivne lööve, makulaarne
lööve, kestendav lööve, kärn, armi valu, vitiliigo.
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Sage: Seljavalu, jäsemevalu.
Aeg-ajalt: Liigese kontraktuur, liigese liikuvuse ulatuse vähenemine, muskuloskeletaalne
valu rindkeres, plantaarne fastsiit.
Neerude ja kuseteede häired:
Aeg-ajalt: Uriinipeetus.
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Aeg-ajalt: Günekomastia.
Kaasasündinud, perekondlikud ja geneetilised häired
Aeg-ajalt: Pigmentsünnimärk.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Väga sage: Püreksia.
Sage: Kangestus, jõuetus.
Aeg-ajalt: Kuumatunne, erüteem süstekohas, letargia, üldine halb enesetunne, perifeerne
turse, valu, pastoosne turse, temperatuuri talumatus, nõrkus.
Uuringud
Sage: Kaalulangus, kehatemperatuuri tõus.
Aeg-ajalt: Vere albumiinisisalduse vähenemine, vere kloorisisalduse suurenemine, vere
uureasisalduse suurenemine, hematokriti vähenemine, hemoglobiinisisalduse
vähenemine, hapnikuga küllastumuse vähenemine, üldvalgu vähenemine.
Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused
Sage: Valu pärast protseduuri, abrasioon.
Aeg-ajalt: Vill, verejooks pärast protseduuri.
* vt lõik c.
c. Valitud kõrvalnähtude kirjeldus
Tõsistest kõrvaltoimetest loeti PhotoBarr’i PDT+OM grupis 44 (23,1%) raviga seotud olevat. Kõige
sagedasemaks raviga seotud tõsiseks kõrvaltoimeks oli dehüdratsioon (4%), mida täheldati 5
patsiendil. Enamus kõrvaltoimeid olid seedetrakti häired (8% - 11 patsienti), täpsemalt iiveldus (3% -
4 patsienti), oksendamine (3% - 4 patsienti) ja ülakõhuvalu (2% - 2 patsienti).
Enamus raviga seotud söögitoru stenoosidest (hõlmab söögitoru ahenemist ja söögitoru striktuuri)
PhotoBarr’i PDT+OM grupis olid raskusastmelt kerged kuni mõõdukad (92%). Kõiki söögitoru
striktuuri juhte peeti raviga seotuks, 1% juhtudest oli tegemist raske striktuuriga.
Esimese ravikuuri ajal täheldatud söögitoru striktuuride esinemissagedus oli 12%. Pärast teist
ravikuuri tõusis striktuuride esinemissagedus 32%-ni, striktuure täheldati eelkõige piirkondades, kus
teine ravipiirkond kattus esimesega. Kolm ravikuuri saanud patsientidel oli striktuuride
esinemissagedus 10%. Enamusel juhtudest olid striktuurid kerge kuni mõõduka raskusastmega ja
nende kõrvaldamiseks piisas 1…2 söögitoru dilatatsiooni protseduurist. 8% juhtudest oli tegemist
raske striktuuriga, mis nõudis korduvaid (6…>10) dilatatsiooni protseduure. Steroidid ei vähenda ega
hoia ära söögitoru stenoosi teket.
4.9 Üleannustamine
PhotoBarr
PhotoBarr’i üleannustamise kohta puuduvad andmed. Soovitatav annus 2 mg/kg manustati ühe korra
asemel kaks korda kahepäevaste intervallide tagant (10 patsienti) ja kolmel korral kahe nädala vältel (1
patsient) ilma märkimisväärsete kõrvaltoimeteta. Üleannustamise mõju fotosensitiivsuse kestusele ei
ole teada. PhotoBarr’i üleannustamise korral ei tohi laserravi kasutada. Üleannustamise korral peavad
patsiendid kaitsma 90 päeva vältel oma silmi ja nahka otsese päikesevalguse või ereda kunstliku
valguse eest. Nimetatud ajavahemikul tuleb patsientidel testida residuaalset fotosensitiivsust (vt lõik
4.4). Porfimeernaatrium ei ole dialüüsitav.
Laservalgus
Mõnedel pindmise endobronhiaalse tuumoriga patsientidel on kasutatud valgusdoose, mis ületavad
2…3 korda soovitatavaid doose. Ühel patsiendil täheldati selle järgselt eluohtlikku düspnoed, samas
kui teistel märkimisväärsed tüsistused puudusid. Valguse üledoseerimise korral võib eeldada
sümptomite tugevnemist ja normaalsete kudede kahjustumist.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: fotodünaamilise/kiiritusravi sensibilisaator, ATC-kood: L01XD01
Toimemehhanism
Porfimeernaatrium on porfüüriühikute segu, mis on kahe- kuni kaheksakaupa ahelatesse ühendatud.
Porfimeernaatriumi tsütotoksiline toime sõltub valgusest ja hapnikust. Fotodünaamiline ravi
PhotoBarr’iga on kaheetapiline protsess. Fotodünaamilise ravi esimeses etapis manustatakse
intravenoosse süstena PhotoBarr’i. Ravimi kliirens enamikust kudedest toimub 40…72 tunni vältel,
kuid tuumorikoes, nahas ja retikuloendoteliaalsüsteemi kuuluvates organites (näiteks maksas ja
põrnas) püsib porfimeernaatrium pikemat aega. Teiseks ravietapiks on kahjustunud piirkonna
valgustamine 630 nm laservalgusega. Ravi selektiivsus tuumorikoe ja düsplastilise koe suhtes võib
osaliselt olla tingitud porfimeernaatriumi selektiivsest retentsioonist nimetatud kudedes, ent peamiselt
tuleneb see siiski kahjustuskoldele suunatud valguse toimest. Rakukahjustus porfimeernaatriumiga
läbi viidud fotodünaamilise ravi korral on intensiivistunud vabade radikaalide reaktsioonide tagajärg.
Vabad radikaalid võivad tekkida seetõttu, et porfimeernaatrium neelab valgust, moodustades
ergastusseisundis porfüriini. Spinni ülekanne porfimeernaatriumilt molekulaarsele hapnikule võib
genereerida atomaarset hapnikku. Järgnevatel vabade radikaalide reaktsioonidel võivad moodustuda
superoksiid ja hüdroksüülradikaalid. Tuumorirakkude surm võib tuleneda ka sekundaarsest
isheemilisest nekroosist osaliselt tromboksaan A2 poolt vahendatud veresoonte oklusiooni tagajärjel.
Laserravi avaldab fotokeemilist, mitte termilist toimet. Mõne päeva pärast areneb nekrootiline
reaktsioon ja sellega seotud põletikuline reaktsioon.
Kliiniline efektiivsus
Kontrollitud kliinilises uuringus võrreldi PhotoBarr’i PDT+OM (omeprasool) gruppi (n=183) ainult
OM-i grupiga (n=70). Uuringusse lülitati üksnes Barretti söögitoruga patsiendid, kellel oli
histoloogiliselt tõestatud kõrgelt diferentseerunud düsplaasia. Uuringusse ei lülitatud patsiente, kellel
oli tegemist invasiivse söögitoruvähiga, kellel oli esinenud mõni pahaloomuline kasvaja (v.a muu
nahavähk peale melanoomi) või kes olid eelnevalt saanud fotodünaamilist ravi söögitoru piirkonnas.
Muudeks uuringusse mittelülitamise kriteeriumiteks oli teadaolev vastunäidustus omeprasoolraviks.
Fotodünaamilise ravi gruppi randomiseeritud patsiendid said PhotoBarr’i annuses 2 mg/kg kehakaalu
kohta 3…5 minutit vältava aeglase intarvenoosse süstena. Pärast PhotoBarr’i manustamist rakendati
ühel või kahel korral laservalgusravi. Esimene laservalguse aplitseerimine toimus 40…50 tundi pärast
PhotoBarr’i manustamist ja vajadusel teile aplitseerimine 96…120 tundi pärast manustamist.
Omeprasooli manustamine (20 mg kaks korda ööpäevas) algas vähemalt 2 päeva enne PhotoBarr’i
manustamist. Ainult OM-i gruppi randomiseeritud patsiendid said kogu uuringu vältel suukaudselt
omeprasooli annuses 20 mg kaks korda ööpäevas.
Patsiente kontrolliti iga 3 kuu tagant, kuni 4 järjestikulist, iga kolme kuu tagant läbi viidud
kontrollendoskoopial võetud biopsiat olid kõrgelt diferentseerunud düsplaasia suhtes negatiivsed.
Seejärel kontrolliti patsiente kaks korda aastas, kuni viimane uuringusse lülitatud patsient oli pärast
randomiseerimist käinud järelkontrollis vähemalt 24 kuu jooksul.
PhotoBarr’iga läbi viidud fotodünaamiline ravi osutus Barretti söögitoruga patsientidel kõrgelt
diferentseerunud düsplaasia kõrvaldamisel tõhusaks. Viimasel hindamisel, mis toimus vähemalt
24 kuud väldanud jälgimisperioodi möödudes, leiti PhotoBarr’i PDT+OM grupis statistiliselt olulisel
määral rohkem kõrgelt diferentseerunud düsplaasia täieliku ablatsiooniga patsiente (77%) kui ainult
OM-i grupis (39%) [p<0,0001]. 52%-l patsientidest PDT+OM-i grupis täheldati normaalset
sarvestunud lameepiteeli ja 59%-l puudus düsplaasia, samal ajal kui OM-i grupis olid vastavad
näitajad 7% ja 14% (p<0,0001). Antud tulemused kinnitavad pärast 6-kuulist jälgimisperioodi saadud
andmeid, milles kõrgelt diferentseerunud düsplaasia täielik ablatsioon leiti 72%-l patsientidest
PhotoBarr’i PDT+OM grupis ja 31%-l patsientidest ainult OM-i grupis. 41%-l patsientidest täheldati
normaalset sarvestunud lameepiteeli ja 49%-l puudus düsplaasia.
Kaks aastat väldanud minimaalse jälgimisperioodi lõpuks oli düsplaasia arenenud vähiks
13%-l ravikavatsusliku populatsiooni patsientidest PhotoBarr’i PDT+OM grupis võrrelduna 28%-ga
ainult OM-i grupis. Patsientide osakaal, kellel arenes vähk, oli PhotoBarr’i PDT+OM grupis
statistiliselt olulisel määral madalam kui ainult OM-i grupis (p=0,0060). Elulemuse kõverad näitasid,
et jälgimisperioodi lõpuks oli PhotoBarr’i PDT+OM gruppi kuuluvatel patsientidel 83%-line võimalus
mitte vähki haigestuda võrrelduna 53%-ga ainult OM-i grupis. Kahe raviviisi elulemuskõverate
analüüsimisel logaritmilise järkude testiga selgus, et kaks kõverat erinevad ravikavatsuslikus
populatsioonis statistiliselt olulisel määral (p=0,0014), mis viitab haiguse vähiks progresseerumise
tunduvalt aeglasemale kulule PhotoBarr’i PDT+OM grupis.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Farmakokineetiline uuring porfimeernaatriumile on läbi viidud 12 endobronhiaalse vähiga patsiendil
ja 23 tervel katseisikul (11 meest ja 12 naist), kellele manustati porfimeernaatriumi aeglase
intravenoosse süstena annuses 2 mg/kg kehakaalu kohta. Plasmaproove koguti süstimise järgselt kuni
56 päeva (patsiendid) või 36 päeva (vabatahtlikud).
Patsientidel oli maksimaalne plasmakontsentratsioon (Cmax) vahetult peale manustamist 79,6 μg/ml
(variatsioonikoefitsient 61%, kõikumine 39…222 μg/ml), vabatahtlike Cmax oli 40 μg/ml ja AUCinf
2400 μg/h/ml.
Jaotumine
In vitro on porfimeernaatriumi seondumine inimese plasmavalkudega umbkaudu 90% ja
plasmakontsentratsioonid vahemikus 20 μg/ml kuni 100 μg/ml, sõltumata ravimi kontsentratsioonist.
Eritumine
PhotoBarr eritub organismist aeglaselt, patsientide keskmine kogukehakliirens (CLT) on 0,859 ml/h/kg
kehakaalu kohta (variatsioonikoefitsient 53%). PhotoBarr’i sisalduse vähenemine plasmas oli
bieksponentsiaalne, lühikese jaotumisfaasi ja väga pika eliminatsioonifaasiga, mis algas umbes 24
tundi pärast manustamist. Keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg (t1/2) patsientidel oli 21,5 päeva
(variatsioonikoefitsient 26 %, kõikumine 264…672) ja vabatahtlikel 17 päeva.
Eripopulatsioonid
Neeru- ja maksafunktsiooni puudulikkuse mõju porfimeernaatriumi ekspositsioonile ei ole uuritud (vt
lõigud 4.2, 4.3 ja 4.4).
Sugu ei mõjuta farmakokineetilisi parameetreid peale maksimaalse plasmakontsentratsiooni saabumise
aja (tmax), mis naistel on umbes 1,5 tundi ja meestel 0,17 tundi. Soovitatava fotoaktivatsiooni ajal
40…50 tundi pärast manustamist on porfimeernaatriumi farmakokineetiline profiil meestel ja naistel
sarnane.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Standardsetes genotoksilisuse uuringutes ei osutunud porfimeernaatrium valguse puudumisel
mutageenseks. Koos aktiveerimisega valguse toimel oli porfimeernaatrium mõnedes in vitro
uuringutes mutageenne.
Reproduktsioonitoksilisuse uuringud ei ole tõestanud porfimeernaatriumi ohutust raseduse ajal, sest ei
ole kasutatud aktiveerimist valgusega. Prekliinilistes uuringutes on rottidel ja küülikutel täheldatud
fetotoksilisust, kuid mitte teratogeensust, seda suuremate annuste (suuremad kui 4 mg/kg) ja sagedama
manustamise korral (iga päev) kui kliinilises praktikas.
Prekliinilised uuringud näitavad, et porfimeernaatriumi koostisosad erituvad peamiselt väljaheitega.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Soolhape (pH reguleerimiseks)
Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks)
6.2 Sobimatus
Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus
6.3 Kõlblikkusaeg
Pulber: 3 aastat.
Süstelahus: kasutada kohe (3 tunni jooksul).
Pärast lahustamist tuleb PhotoBarr kohe (3 tunni jooksul) valguse eest kaitstult ära kasutada.
Temperatuuril 23 °C on süstelahuse keemiline ja füüsikaline stabiilsus tagatud 3 tunni jooksul.
Mikrobioloogilisest vaatenurgast tuleks süstelahust kasutada kohe. Kui süstelahust kohe ei kasutata,
langeb vastutus säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutajale.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Mitte kasutada pärast väliskarbil ja viaalil märgitud kõlblikkusaja lõppu.
Hoida temperatuuril kuni 25 °C.
Hoida viaal valguse eest kaitsmiseks väliskarbis.
Lahustatud ravimi säilitamistingimusi vt lõik 6.3.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
15 mg pulbrit halli värvi butüülkummist korgiga klaasviaalis (I tüüpi klaas, maht 7 ml).
Pakendi suurus: 1 viaal.
6.6 Erinõuded hävitamiseks ja käsitlemiseks
Juhised lahustamiseks
PhotoBarr’i 15 mg viaal lahustatakse 6,6 ml 5%-lise glükoosi süstelahusega, mis annab
porfimeernaatriumi süstelahuse lõppkontsentratsiooniks 2,5 mg/ml.
Teisi lahuseid ei tohi lahustamiseks kasutada. PhotoBarr’i ei tohi samas lahuses segada koos teiste
ravimitega.
Lahustage vajalik arv PhotoBarr viaale, et patsient saaks vajaliku annuse, 2 mg/kg kehakaalu kohta.
Enamikul patsientidest (kehakaaluga kuni 75 kg) piisab kahest PhotoBarr’i 75 mg viaalist. Iga
PhotoBarr’i 15 mg viaal katab täiendavalt 7,5 kg kehakaalu.
Mahapillamine ja hävitamine
PhotoBarr mahakukkunud jäägid tuleb ära pühkida niiske lapiga. Vältige kokkupuudet silmade ja
nahaga, kuna valgusele eksponeerides võivad esineda fotosensitiivsed reaktsionid. Soovitatav on
kasutada kummikindaid ja silmade kaitset.
PhotoBarr on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata jäänud lahus tuleb hävitada vastavalt
kohalikele seadustele.
Juhuslik kokkupuude
PhotoBarr ei ole ei primaarne silmaärritaja ega primaarne nahaärritaja. PhotoBarr võib olla silmaja/
või nahaärritaja, kuna ereda valguse olemasolul esineb fotosensitiivsuse tekkimise võimalus.
Ravimi valmistamise ja/või manustamise ajal on oluline vältida kokkupuudet silmade ja nahaga.
Juhusliku üleannustamise korral tuleb ravimit saanud inimene hoida ereda valguse eest kaitstult.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Axcan Pharma International B.V.
Engelenkampstraat 72
NL-6131JJ Sittard
Holland
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/04/272/001
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 25. märts 2004
Müügiloa uuendamise kuupäev: 4. märts 2009
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Selle toote kohta leiate põhjalikku teavet Euroopa Ravimiameti veebilehelt