Omnitrope

 

 

LISA I

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Omnitrope 1,3 mg/ml süstelahuse pulber ja lahusti

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Pärast valmistamist sisaldab 1,3 mg somatropiini* (vastab 4 RÜ-le) 1 ml kohta.

* toodetud bakteris Escherichia coli rekombinantse DNA tehnoloogiat kasutades.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahuse pulber ja lahusti.

Pulber on valge.

Lahusti on selge ja värvitu.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Imikud, lapsed ja noorukid

- Ebapiisavast kasvuhormooni (GH) eritumisest tingitud kasvuhäired.

- Turneri sündroomist tingitud kasvuhäired.

- Kroonilise neerupuudulikkusega seotud kasvuhäired.

- Kasvuhäire (tegeliku pikkuse standardhälbeskoor SDS < -2,5 ja vanemate järgi kohandatud

pikkuse standardhälbeskoor SDS < -1) üsasisese kasvupeetusega (SGA) sündinud lühikestel

lastel/noorukitel, kelle sünnikaal ja/või pikkus on alla -2 standardhälbe (SD) ning kes ei ole

neljandaks või hilisemaks eluaastaks järele kasvanud (kasvukiirus (HV) SDS < 0 viimase aasta

jooksul).

- Kasvupeetuse ravi ja kehaehituse parandamine Prader-Willi sündroomi (PWS) korral. PWSdiagnoosi

peavad kinnitama sobivad geneetilised testid.

Täiskasvanud

- Kasvuhormooni väljendunud puudulikkuse asendusravi täiskasvanutel. Raskekujulise

kasvuhormooni puudulikkusega täiskasvanud patsiente määratletakse kui patsiente, kellel esineb

teadaolev hüpotaalamuse-hüpofüüsi patoloogia ja vähemalt ühe hüpofüüsi hormooni (v.a

prolaktiini) puudulikkus. Neil patsientidel tuleb teha ühekordne dünaamiline test, et diagnoosida

või välistada kasvuhormooni puudulikkus. Patsientidel, kellel on lapsepõlves tekkinud

isoleeritud kasvuhormooni puudulikkus (puuduvad tõendid hüpotaalamuse-hüpofüüsi haiguse

või peaaju kiirituskahjustuse kohta), soovitatakse läbi viia kaks dünaamilist testi, välja arvatud

madala IGF-I kontsentratsiooniga (SDS < -2) isikutel, kellel võib kaaluda ühe testi tegemist.

Dünaamilise testi lõpp-punkt peab olema rangelt määratletud.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Haigust peab diagnoosima ja somatropiiniga ravi alustama ning seda jälgima arst, kellel on vastav

kvalifikatsioon ja kes omab kogemusi kasvuhäiretega patsientide diagnoosimise ning ravimise alal.

Annustamine

Lapsed

Annustamine ja manustamisskeem on individuaalsed.

Kasvuhormooni puudulikust sekretsioonist tingitud kasvupeetus pediaatrilistel patsientidel

Tavaline soovitatav annus on 0,025 - 0,035 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas või 0,7 - 1,0 mg/m2

kehapinna kohta ööpäevas. On kasutatud veelgi suuremaid annuseid.

Prader-Willi sündroomist tingitud kasvuhäirete ravi ning kehaehituse parandamine pediaatrilistel

patsientidel

Tavaline soovitatav annus on 0,035 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas või 1,0 mg/m2 kehapinna kohta

ööpäevas. Mitte ületada ööpäevast annust 2,7 mg. Ravi ei tohi kasutada lastel, kelle kasvukiirus on alla

1 cm aastas ja epifüüsiplaadid peaaegu sulgunud.

Turneri sündroomiga seotud kasvupeetus

Soovitatav annus on 0,045 - 0,050 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas või 1,4 mg/m2 kehapinna kohta

ööpäevas.

Kroonilise neerupuudulikkusega seotud kasvupeetus

Soovitatav annus on 1,4 mg/m2 kehapinna kohta ööpäevas (0,045 - 0,050 mg/kg kehakaalu kohta

ööpäevas). Kui kasv on väga aeglane, võib vajalik olla ka suuremate annuste manustamine. Pärast

kuus kuud kestnud ravi võib osutuda vajalikuks annuse korrigeerimine (vt lõiku 4.4).

Kasvuhäire üsasisese kasvupeetusega (SGA) sündinud lühikestel lastel/noorukitel

Tavaliselt soovitatakse annust 0,035 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas (1 mg/m2 kehapinna kohta

ööpäevas) kuni lõpliku kehapikkuse saavutamiseni (vt lõiku 5.1). Ravi tuleb lõpetada pärast esimest

raviaastat, kui kasvukiiruse SDS on alla +1. Ravi tuleb lõpetada, kui kasvukiirus on < 2 cm aastas ja

kui on vaja selle kohta kinnitust; kui luuline vanus on > 14 aastat (tüdrukutel) või > 16 aastat (poistel);

vastavalt epifüüside kasvuplaatide sulgumisele.

Annustamissoovitused pediaatrilistele patsientidele

Näidustus

annus mg/kg kehakaalu

kohta ööpäevas

annus mg/m2 kehapinna

kohta ööpäevas

Kasvuhormooni vaegus 0,025 - 0,035 0,7 - 1,0

Prader-Willi sündroom 0,035 1,0

Turneri sündroom 0,045 - 0,050 1,4

Krooniline neerupuudulikkus 0,045 - 0,050 1,4

Üsasisese kasvupeetusega (SGA) sündinud

lapsed/noorukid

0,035 1,0

Kasvuhormooni puudulikkusega täiskasvanud patsiendid

Ravi alustatakse väikese annusega, 0,15 - 0,3 mg ööpäevas. Annust tuleb järk-järgult suurendada

vastavalt konkreetse patsiendi vajadustele, mis määratakse IGF-I kontsentratsiooni põhjal. Ravi

eesmärgiks peavad olema insuliinisarnase kasvufaktori (IGF-I) kontsentratsiooni väärtused vahemikus

2 SDS vanuse järgi korrigeeritud keskmisest tervetel täiskasvanutel. Patsientidele, kellel ravi alguses

on IGF-I kontsentratsioon normis, tuleb manustada kasvuhormooni seni, kuni IGF-I väärtus saavutab

normväärtuse ülemise piiri, kuid ei ületa 2 SDS. Annuse tiitrimisel võib lähtuda ka kliinilisest

ravivastusest ja kõrvaltoimetest. Ööpäevane säilitusannus ületab harva 1,0 mg. Naised võivad vajada

suuremaid annuseid kui mehed, sest meestel suureneb aja jooksul IGF-I tundlikkus. See tähendab, et

naiste puhul esineb alaravimise oht, eriti nendel, kes saavad suukaudset östrogeenasendusravi, samal

ajal kui meestel esineb üleravimise oht. Seetõttu tuleb kasvuhormooni annuse täpsust kontrollida iga

6 kuu järel. Et normaalne füsioloogiline kasvuhormooni produktsioon aastatega väheneb, võib olla

vajalik annuse vähendamine. Kasutada tuleb minimaalset efektiivset annust.

Patsientide erirühmad

Eakad

Kogemused üle 60 aastaste patsientidega on piiratud.

Neerukahjustus

Kroonilise neerupuudulikkuse korral peab neerufunktsioon enne ravi alustamist olema alla 50%

normaalsest funktsioonist. Enne ravi alustamist peab kasvuhäire olemasolu kinnitamiseks patsienti

jälgima ühe aasta jooksul. Samuti peab enne ravi algust rakendama neerupuudulikkuse konservatiivset

ravi (atsidoosi, hüperparatüreoidismi ja toitumuse kontroll) ning jätkama seda ka ravi kestel.

Ravi tuleb katkestada neerutransplantatsiooni korral.

Seni puuduvad andmed ravimiga Omnitrope ravitud kroonilise neerupuudulikkusega patsientide

lõpliku pikkuse kohta.

Manustamisviis

Süsti tuleb teha subkutaanselt, varieerides süstikohta lipoatroofia vältimiseks.

Instruktsioonid kasutamiseks ja käsitsemiseks, vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

- Ülitundlikkus somatropiini või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

- Somatropiini ei tohi manustada juhul, kui esineb kasvajaline haigus. Enne ravikuuri alustamist

tuleb lõpule viia kasvajavastane ravi.

- Somatropiini ei tohi kasutada kasvu kiirendamiseks patsientidel, kellel on epifüüsiplaadid juba

sulgunud.

- Somatropiiniga ei tohi ravida ägedas kriitilises seisundis patsiente, kellel esinevad

komplikatsioonid avatud südamel tehtud operatsioonide, kõhuõõneoperatsioonide, hulgitrauma,

ägeda hingamispuudulikkuse või sarnaste seisundite järgselt. Asendusravi saavate patsientide

kohta vt lõiku 4.4.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Insuliinitundlikkus

Somatropiin võib põhjustada insuliinresistentsuse seisundit ning mõnedel patsientidel

hüperglükeemiat. Seetõttu tuleb neid patsiente jälgida glükoosi tolerantsi häire suhtes. Harvadel

juhtudel võib patsient somatropiinravi tulemusena vastata II tüüpi suhkurtõve diagnostilistele

kriteeriumidele, kuid enamikel sellistel juhtudel on esinenud riskifaktoreid, nagu rasvumine (sh

rasvunud Prader-Willi sündroomiga patsiendid), perekondlik eelsoodumus, hormoonravi või

olemasolev glükoosi tolerantsuse häire. Kui somatropiini hakatakse manustama olemasoleva

suhkurtõvega patsiendile, võib vajalikuks osutuda diabeedivastase ravi korrigeerimine.

Kilpnäärme funktsioon

T4 suurenenud konversiooni T3-ks, mille tulemuseks võib olla T4 kontsentratsiooni vähenemine ning

T3 kontsentratsiooni suurenemine seerumis. Üldiselt jäävad kilpnäärmehormoonide kontsentratsioonid

tervetel isikutel referentsväärtuste piiridesse. Kliinilist tähendust võib somatropiini toime

kilpnäärmehormoonide kontsentratsioonile omada tsentraalse subkliinilise hüpotüreoidismiga

patsientidel, kellel esineb teoreetiline võimalus hüpotüreoidismi tekkeks. Samuti on võimalik

vastupidine olukord, kui türoksiiniga asendusravi saavatel patsientidel võib kujuneda kergekujuline

hüpertüreoidism. Seetõttu on pärast somatropiinravi alustamist ja annuse kohandamist soovitatav

uurida kilpnäärmefunktsiooni.

On täheldatud, et somatropiin vähendab seerumi kortisoolisisaldust, tõenäoliselt transportvalkude

mõjutamise või maksametabolismi kiirendamise kaudu. Antud tulemuste kliiniline olulisus näib olevat

vähene. Siiski tuleb enne Omnitrope-ravi alustamist optimeerida asendusravi kortikosteroididega.

Pahaloomulise kasvaja ravi tagajärjel sekundaarselt kujunenud kasvuhormooni defitsiidi korral on

vajalik pöörata tähelepanu pahaloomulise kasvaja retsidiivi sümptomitele.

Endokriinsete häiretega, kaasa arvatud kasvuhormooni defitsiidiga patsientidel esineb sagedamini kui

üldpopulatsioonis reieluu proksimaalse epifüüsi nihkumisi. Patsiente, kellel tekib somatropiiniga ravi

ajal lonkamine, tuleb kliiniliselt uurida.

Healoomuline intrakraniaalne hüpertensioon

Tugevate või korduvate peavalude, nägemishäirete, iivelduse ja/või oksendamise korral on soovitatav

teha silmapõhjade uuring papillödeemi avastamiseks. Kui papillödeemi esinemine on kinnitust

leidnud, tuleb arvesse healoomulise intrakraniaalse hüpertensiooni diagnoos ning vajaduse korral tuleb

ravi kasvuhormooniga katkestada. Praegu on liiga vähe andmeid, et anda juhiseid kasvuhormooniga

ravi jätkamise kohta patsientidele, kellel intrakraniaalne hüpertensioon on taandunud. Samas on

kliiniline kogemus näidanud, et ravi taasalustamine on sageli võimalik ilma intrakraniaalse

hüpertensiooni taastekketa. Kui kasvuhormooni manustamist alustatakse uuesti, on vajalik patsiendi

hoolikas jälgimine intrakraniaalse hüpertensiooni võimalike sümptomite suhtes.

Lapsed

Prader-Willi sündroom

Prader-Willi sündroomiga patsientide ravimisel kasvuhormooniga peab alati kaasnema piiratud

kalorsusega dieet.

Kasvuhormooni kasutamisel on teatatud surmajuhtumitest Prader-Willi sündroomiga lastel, kellel

esines üks või enam järgmist riskifaktorit: ülemäärane rasvumine, hingamispuudulikkus või uneapnoe

anamneesis või ebaselge etioloogiaga hingamisteede infektsioon. Prader-Willi sündroomiga

patsientidel, kellel on üks või enam mainitud riskifaktoritest, on riskid suuremad.

Prader-Willi sündroomiga lapsi tuleb enne somatropiinravi alustamist uurida ülemiste hingamisteede

obstruktsiooni, uneapnoe või hingamisteede infektsioonide esinemise suhtes.

Kui esinevad ülemiste hingamisteede obstruktsiooni nähud, peab selle enne somatropiinravi alustamist

lahendama vastava ala spetsialist.

Enne kasvuhormooniga ravi alustamist tuleb uurida uneapnoe esinemist selliste tuntud meetoditega,

nagu polüsomnograafia või üleöö oksümeetria ning uneapnoe kahtluse korral jälgida seda raviperioodi

vältel.

Kui patsiendil tekivad ravi ajal somatropiiniga ülemiste hingamisteede obstruktsiooni nähud

(sealhulgas tekib või tugevneb norskamine), tuleb ravi katkestada ja hinnata uuesti patsiendi nina,

kõrvade ja kurgu seisundit.

Kõigil Prader-Willi sündroomiga lastel tuleb välistada uneapnoe esinemine ja neid tuleb uneapnoe

kahtlusel hoolikalt jälgida.

Kõiki Prader-Willi sündroomiga lapsi tuleb jälgida hingamisteede infektsiooni nähtude suhtes, mida

tuleb diagnoosida võimalikult varakult ja rakendada agressiivset ravitaktikat.

Raske hingamispuudulikkusega patsientidel on ravi somatropiiniga vastunäidustatud (vt lõiku 4.3).

Kõigil Prader-Willi sündroomiga patsientidel tuleb kontrollida kehakaalu enne ravi ja ravi ajal

somatropiiniga.

Prader-Willi sündroomiga patsientidel esineb sageli skolioosi. Kiire kasvamise perioodil võib skolioos

süveneda igal lapsel. Ravi ajal tuleb patsienti jälgida skolioosi nähtude suhtes. Samas ei ole tõestatud,

et ravi kasvuhormooniga suurendaks skolioosi esinemissagedust või raskust.

Pikaajalise ravi kogemused täiskasvanutel ja Prader-Willi sündroomiga patsientidel on vähesed.

Üsasisene kasvupeetus

Üsasisese kasvupeetusega sündinud lühikestel lastel/noorukitel tuleb enne ravi alustamist välistada

muud meditsiinilised põhjused või ravi, mis võivad seletada kasvupeetust.

Üsasisese kasvupeetusega lastel/noorukitel soovitatakse mõõta tühja kõhuga insuliini- ja

veresuhkrusisaldust enne ravi alustamist ning seejärel kord aastas. Patsientidele, kellel on suurenenud

risk suhkurtõve tekkeks (nt perekondlik eelsoodumus, rasvumine, raskekujuline insuliinresistentsus,

acanthosis nigricans), tuleb teha glükoosi tolerantsustest (GTT). Väljendunud suhkurtõve korral ei

tohi kasvuhormooni manustada.

Üsasisese kasvupeetusega lastel/noorukitel soovitatakse IGF-I kontsentratsiooni mõõta enne ravi

alustamist ning seejärel kaks korda aastas. Kui korduval mõõtmisel ületab IGF-I tase +2 SD võrreldes

vanusele ja puberteedi astmele vastavate referentsväärtustega, tuleb arvesse võtta IGF-I/IGFBP-3

suhet, et kaaluda annuse kohandamist.

Ravi alustamise kogemused üsasisese kasvupeetusega patsientidel vahetult enne puberteeti on

vähesed. Seetõttu ei soovitata ravi alustada vahetult enne puberteeti. Kogemused Silver-Russelli

sündroomiga patsientidega on vähesed.

Üsasisese kasvupeetusega sündinud lühikeste laste/noorukite ravimisel saavutatud kehapikkuse

suurenemine võib osaliselt kaduma minna, kui ravi lõpetatakse enne lõpliku pikkuse saavutamist.

Ägedad kriitilised haigused

Somatropiini toimet paranemisele uuriti kahes platseebokontrolliga uuringus, kus osales 522 kriitilises

seisundis täiskasvanud patsienti, kellel esines komplikatsioone avatud südamel tehtud operatsioonide,

kõhuõõneoperatsioonide, hulgitrauma või ägeda hingamispuudulikkuse järgselt. Suremus oli suurem

patsientide seas, keda raviti 5,3 või 8 mg somatropiiniga ööpäevas, võrreldes platseebot saanud

patsientidega (vastavalt 42% ja 19%). Nende andmete põhjal ei tohi kirjeldatud patsiente

somatropiiniga ravida. Kuna puudub informatsioon kasvuhormoon-asendusravi ohutuse kohta ägedas

kriitilises seisundis patsientidel, tuleb hinnata selles situatsioonis ravi jätkamisest saadavat kasu

võimalike ohtude suhtes.

Kõigil patsientidel, kellel tekivad teistsugused või sarnased ägedad kriitilised haigused, tuleb

somatropiiniga ravi jätkamisest saadavat kasu hinnata sellega seotud võimalike ohtude suhtes.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kasvuhormooni puudulikkusega täiskasvanud patsientidel läbi viidud uuring ravimi koostoimete kohta

näitas, et somatropiini manustamine võib suurendada tsütokroom P450 isoensüümide kaudu

metaboliseeruvate ainete kliirensit. Eriti võib suureneda tsütokroom P 450 3A4 kaudu

metaboliseeruvate ainete kliirens (nt suguhormoonid, kortikosteroidid, krambivastased ravimid ja

tsüklosporiin), mille tulemusena väheneb nende sisaldus plasmas. Selle kliiniline tähtsus on teadmata.

Suhkurdiabeedi ning kilpnäärmehaiguste kohta vt ka lõik 4.4 ja suukaudse östrogeenasendusravi kohta

vt lõiku 4.2.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Ravimi Omnitrope kasutamise kohta raseduse ajal ei ole kliinilisi andmeid. Puuduvad loomkatsete

andmed ravimi kahjuliku toime kohta reproduktiivsusele. Rasestumisel tuleb ravi ravimiga Omnitrope

katkestada.

Normaalse raseduse ajal langeb hüpofüüsis toodetava kasvuhormooni kontsentratsioon pärast

20. gestatsiooninädalat märkimisväärselt, olles 30. nädalaks peaaegu täielikult asendatud platsentas

toodetud kasvuhormooni poolt. Seetõttu on ebatõenäoline, et kasvuhormooni vaegusega naistel võiks

olla vajalik asendusravi jätkamine somatropiiniga raseduse kolmandal trimestril.

Imetamine

Ei ole teada, kas somatropiin eritub rinnapiima, ent somatropiini intaktse valgumolekuli imendumine

imiku seedetraktist on äärmiselt ebatõenäoline.

Ravimi Omnitrope manustamisel rinnaga toitvatele naistele peab olema ettevaatlik

Fertiilsus

Fertiilsusuuringuid Omnitrope’iga ei ole läbi viidud.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

4.8 Kõrvaltoimed

Kasvuhormooni vaegusega patsientidele on iseloomulik ekstratsellulaarse vedelikumahu defitsiit. Kui

alustatakse ravi somatropiiniga, korrigeerub defitsiit kiiresti. Täiskasvanud patsientidel esineb sageli

vedeliku peetusest tingitud kõrvaltoimeid, nagu perifeersed tursed, jäsemete jäikus, liigesvalu,

lihasvalu ja paresteesia. Enamasti on need kõrvaltoimed kerged kuni mõõdukad, ilmnevad esimestel

ravikuudel ning kaovad iseenesest või annuse vähendamise järgselt.

Nende kõrvaltoimete esinemissagedus on sõltuvuses manustatud annusest, patsiendi vanusest ja

arvatavasti pöördvõrdelises seoses patsiendi vanusega kasvuhormooni vaeguse avaldumise hetkel.

Lastel on sellised kõrvaltoimed ebatavalised.

Omnitrope on põhjustanud antikehade tekke suurenemist ligikaudu 1% patsientidest. Nende

antikehade sidumisvõime on väike ja kliinilisi muutusi nende tekkega seoses ei ole täheldatud; vt

lõik 4.4.

Omnitrope-ravi ajal on täheldatud ja teada antud järgmistest kõrvaltoimetest alljärgneva

esinemissagedusega: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100);

harv (≥1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10 000).

Hea-, pahaloomulised ja täpsustamata kasvajad (sealhulgas tsüstid ja polüübid)

Väga harv: leukeemia.

Immuunsüsteemi häired

Sage: antikehade teke.

Endokriinsüsteemi häired

Harv: II tüüpi diabeet.

Närvisüsteemi häired

Sage: täiskasvanutel paresteesia.

Aeg-ajalt: täiskasvanutel karpaalkanali sündroom; lastel paresteesia.

Harv: healoomuline intrakraniaalne hüpertensioon.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Sage: lastel paiksed mööduvad nahareaktsioonid.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Sage: täiskasvanutel jäsemete jäikus, liigeste ja lihaste valu.

Aeg-ajalt: lastel jäsemete jäikus, liigeste ja lihaste valu.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Sage: täiskasvanutel perifeersed tursed.

Aeg-ajalt: lastel perifeersed tursed.

Somatropiinil on täheldatud seerumi kortisoolisisaldust vähendavat toimet, mida võib põhjustada

toime kandjavalkudele või suurenenud maksakliirens. Nende leidude kliiniline tähendus võib olla

väike. Siiski tuleb enne ravi alustamist kohandada asendusravi kortikosteroididega.

*Väga harva on Omnitrope’iga ravimisel teada antud leukeemiast kasvuhormooni puudulikkusega

lastel, kuid selle esinemissagedus sarnaneb kasvuhormooni puudulikkuseta laste omale; vt lõik 4.4.

4.9 Üleannustamine

Äge üleannustamine võib esialgu põhjustada hüpoglükeemiat ja seejärel hüperglükeemiat.

Ravimi pikaajaline üleannustamine võib põhjustada selliste nähtude ja sümptomite ilmnemist, mis

esinevad kasvuhormooni liigse produktsiooniga patsientidel.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: hüpofüüsi ja hüpotaalamuse hormoonid ning analoogid, hüpofüüsi

eessagara hormoonid ja nende analoogid, ATC-kood: H01AC01.

Omnitrope on sarnane ravimpreparaat. Täpne informatsioon on kättesaadav Euroopa Ravimiameti

kodulehel; http://www.ema.europa.eu.

Toimemehhanism

Somatropiin on tugev metabolismi mõjutav hormoon, mis osaleb lipiidide, süsivesikute ja valkude

ainevahetuses. Kasvuhormooni ebapiisava endogeense produktsiooniga lastel stimuleerib somatropiin

lineaarset kasvu ning suurendab kasvukiirust. Nii täiskasvanutel kui ka lastel säilitab somatropiin

organismi normaalset koostist lämmastiku retentsiooni suurendamise, skeletilihaste kasvu

stimuleerimise ning organismi rasvavarude mobiliseerimise kaudu. Vistseraalne rasvkude on eriti

tundlik somatropiini toimele. Lisaks lipolüüsi suurendamisele vähendab somatropiin triglütseriidide

talletamist organismi rasvadepoodesse. Somatropiin suurendab IGF-I (insuliinisarnane kasvufaktor I)

ja IGFBP3 (insuliinisarnast kasvufaktorit siduv proteiin 3) kontsentratsiooni vereseerumis. Lisaks

sellele on demonstreeritud ka alljärgnevaid toimeid.

Farmakodünaamilised toimed

Lipiidide ainevahetus

Somatropiin indutseerib maksas LDL-kolesterooli retseptoreid ning mõjutab lipiidide ja

lipoproteiinide sisaldust seerumis. Üldiselt viib somatropiini manustamine kasvuhormooni

puudulikkusega patsientidele LDL-kolesterooli ja apolipoproteiin B kontsentratsiooni vähenemiseni

seerumis. Täheldada võib ka seerumi üldkolesterooli sisalduse vähenemist.

Süsivesikute ainevahetus

Somatropiin suurendab insuliini produktsiooni, ent enamasti jääb tühja kõhuga mõõdetud veresuhkru

väärtus muutumatuks. Hüpofüüsi puudulikkusega lastel võib esineda tühja kõhuga hüpoglükeemiat.

Somatropiini manustamisel see seisund pöördub.

Vee- ja mineraalainete ainevahetus

Kasvuhormooni puudus on seotud vereplasma mahu ja ekstratsellulaarse vedelikumahu vähenemisega.

Pärast ravi alustamist somatropiiniga suurenevad mõlemad parameetrid kiiresti. Somatropiin

indutseerib naatriumi, kaaliumi ja fosfori peetust.

Luuainevahetus

Somatropiin stimuleerib skeletiluude ainevahetust. Somatropiini pikaajaline manustamine

kasvuhormooni vaegusega osteopeenilistele patsientidele põhjustab luude mineraalainete sisalduse ja

luutiheduse suurenemist koormust kandvates piirkondades.

Füüsiline jõudlus

Pärast pikaajalist ravi somatropiiniga suurenevad nii lihaste jõudlus kui ka füüsiline võimekus. Samuti

suurendab somatropiin südame minutimahtu, ent selle toime mehhanism ei ole veel lõplikult selge.

Selle efekti kujunemisele võib kaasa aidata ka perifeerse vaskulaarse vastupanu vähenemine.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Üsasisese kasvupeetusega (SGA) sündinud lühikestel lastel/noorukitel läbi viidud kliinilistes

uuringutes on raviks kasutatud annuseid 0,033 ja 0,067 mg/kg kehakaalu kohta kuni lõpliku pikkuse

saavutamiseni. 56 patsiendil, keda raviti pidevalt ja kes saavutasid (peaaegu) lõpliku pikkuse, oli

keskmine kehapikkuse muutus võrreldes ravi algusega +1,90 SDS (0,033 mg/kg kehakaalu kohta

ööpäevas) ja +2,19 SDS (0,067 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas). Kirjanduse andmed ravimata SGAga

laste/noorukite kohta, kellel ei toimunud varast loomulikku järelekasvamist, viitavad hilisele

kasvamisele SDS-ga 0,5. Andmed pikaajalise ohutuse kohta on siiani piiratud.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Nii tervetel katsealustel kui kasvuhormooni puudulikkusega patsientidel on subkutaanselt manustatud

somatropiini biosaadavus ligikaudu 80%. 5 mg Omnitrope pulbrist ja lahustist valmistatava

süstelahuse subkutaanne manustamine tervele täiskasvanutele annab tulemuseks vastavalt plasma Cmax

väärtused 71 ± 24 μg/l (keskmine ± standardhälve) ja mediaanväärtus tmax 4 tundi (vahemikus 2 –

8 tundi).

Eritumine

Somatropiini keskmine lõplik poolväärtusaeg pärast veenisisest manustamist kasvuhormooni

puudulikkusega täiskasvanutel on umbes 0,4 tundi. Kuid pärast ravimi Omnitrope pulbrist ja lahustist

valmistatava süstelahuse subkutaanset manustamist saavutatakse 3-tunnine poolväärtusaeg.

Poolväärtusaegade erinevus tuleneb tõenäoliselt aeglasest imendumisest subkutaanse manustamise

süstekohalt.

Patsientide erirühmad

Somatropiini absoluutne biosaadavus subkutaansel manustamisel on meestel ja naistel tõenäoliselt

sama.

Teave somatropiini farmakokineetika kohta eri rasside geriaatrilistel ja pediaatrilistel patsientidel ning

neeru-, maksa- või südamepuudulikkusega patsientidel kas puudub või on ebatäielik.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Ravimiga Omnitrope tehtud subakuutset toksilisust ja lokaalset tolerantsust käsitlevates uuringutes ei

leitud kliiniliselt olulisi toimeid.

Teistes somatropiini uuringutes, mis käsitlesid üldist toksilisust, lokaalset taluvust ja toksilisust

reproduktiivsusele, ei leitud kliiniliselt olulisi toimeid.

Somatropiiniga in vitro ja in vivo tehtud genotoksilisuse uuringutes ei tuvastatud geenmutatsioonide ja

kromosoomaberratsioonide teket.

Ühes in vitro uuringus leiti pikaajalist somatropiinravi ja sellele järgnevat radiomeetrilist ravimit

bleomütsiini saanud patsientide lümfotsüütides kromosoomide suurenenud fragiilsust. Selle uuringu

kliiniline tähendus on ebaselge.

Teises somatropiini uuringus ei leitud pikaajalist somatropiinravi saanud patsientide lümfotsüütides

ksomosoomihäirete sagenemist.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Pulber:

glütsiin

dinaatriumvesinikfosfaat heptahüdraat

naatriumdivesinikfosfaat dihüdraat

Lahusti:

süstevesi

6.2 Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Kõlblikkusaeg pärast lahustamist

Pärast lahuse valmistamist on mikrobioloogilisest seisukohast soovitav ravimilahus kohe ära kasutada.

Kasutuskõlblik on lahus 2 °C…8 °C juures originaalpakendis säilitades siiski veel 24 tunni

möödumisel. Hoida ja transportida külmas (2 °C…8 °C). Mitte hoida sügavkülmas. Hoida

originaalpakendis valguse eest kaitstult.

6.4 Säilitamise eritingimused

Avamata viaal

Hoida ja transportida külmas (2 °C…8 °C). Mitte hoida sügavkülmas. Hoida originaalpakendis

valguse eest kaitstult.

Ravimpreparaadi säilitamistingimusi vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Pulber viaalis (I tüüpi klaasist), aluskork,(fluorpolümeeriga lamineeritud butüülkummist),kinniti

(alumiinium) ja kork (lilla polüpropüleenist lahtilükatav) ja 1 ml lahustit viaalis (I tüüpi klaasist),

aluskorgiga (fluorpolümeeriga lamineeritud klorobotüül elastomeer), kinniti (lakitud alumiinium) ning

kork (valge polüpropüleenist lahtilükatav).

Pakendi suurus: 1.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Omnitrope 1,3 mg/ml on saadaval viaalina, mis sisaldab toimeainet pulbri kujul, ja lahustit sisaldava

viaalina ühekordseks kasutamiseks. Lahustamiseks tohib kasutada ainult kaasasolevat lahustit.

Valmislahuse manustamiseks tuleb kasutada steriilseid ühekordselt kasutatavaid süstlaid.

Järgnevalt lahuse valmistamise ja manustamise protseduuri üldine kirjeldus. Lahuse kokkusegamisel

peab järgima hea praksise reegleid, eriti seoses asepsisega.

1. Esmalt tuleb pesta käed.

2. Avage viaalide lahtilükatavad plastmassist kaitsekorgid.

3. Viaalide ülaosad tuleb üle pühkida antiseptilise lahusega, et vältida viaalide sisu saastumist.

4. Lahusti eemaldamiseks viaalist kasutage steriilset ühekordselt kasutatavat süstalt (nt 2 ml

süstalt) ja nõela (nt 0,33x12,7 mm).

5. Võtke pulbri viaal, torgake nõel läbi kummikorgi ja süstige lahusti aeglaselt viaali, suunates

vedelikuvoo vastu viaali seina, et vältida vahu teket.

6. Pöörake viaali mõned korrad, kuni sisu on täielikult lahustunud. Ärge loksutage; see võib

põhjustada toimeaine denatureerumist.

7. Kui lahus on hägune või sisaldab osakesi, ei tohiks seda kasutada. Pärast lahustamist peab viaali

sisu olema läbipaistev ja värvitu.

8. Pöörake viaal tagurpidi ja kasutage teist sobiva suurusega steriilset ühekordselt kasutatavat

süstalt (nt 1 ml süstalt) ja nõela (nt 0,25 x8 mm), et tõmmata süstlasse veidi rohkem vajalikust

annusest. Eemaldage süstlast õhumullid. Jätke süstlasse õige annus.

9. Puhastage süstekoht alkoholitupsuga ja manustage ravimit Omnitrope nahaaluse süstena.

Lahus on ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada

vastavalt kohalikele seadustele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Sandoz GmbH

Biochemiestrasse 10

A-6250 Kundl

Austria

8. MÜÜGILOA NUMBER

EU/1/06/332/001

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 12. aprill 2006

Viimase uuendamise kuupäev: 28. veebruar 2011

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne informatsioon on kättesaadav Euroopa Ravimiameti kodulehel