Neupro

 

LISA I

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Neupro 1 mg/24 h transdermaalne plaaster

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga plaaster vabastab 24 tunni vältel 1 mg rotigotiini. Iga 5 cm2 suurune plaaster sisaldab 2,25 mg

rotigotiini.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Transdermaalne plaaster.

Õhuke, maatriks-tüüpi, ruudukujuline, ümarate nurkadega, kolmekihiline. Pealiskihi välimine pool on

beež ja sellel on jäljend ‘Neupro 1 mg/24 h’.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Neupro on näidustatud täiskasvanute mõõduka kuni raske idiopaatilise rahutute jalgade sündroomi

sümptomaatiliseks raviks.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Neuprot kasutatakse üks kord päevas. Plaastrit tuleks kasutada iga päev umbes samal ajal. Plaaster

jääb nahale 24 tunniks ja asendatakse seejärel muule manustamiskohale asetatud uue plaastriga.

Kui patsient unustab plaastrit kasutada tavalisel ajal või kui plaaster tuleb nahalt ära, tuleks ülejäänud

osa päevast kasutada uut plaastrit.

Annus

Annused on soovitatud nominaalannustena.

Ühekordset päevaannust tuleks alustada 1 mg/24 h. Olenevalt patsiendi individuaalsest ravivastusest

võib annust suurendada igal nädalal 1 mg/24 h maksimumannuseni 3 mg/24 h. Vajadus ravi

jätkamiseks tuleb läbi vaadata iga 6 kuu järel.

Ravi katkestamine

Neupro kasutamine tuleks katkestada järk-järgult. Päevast annust tuleks vähendada 1 mg/24 h astmete

kaupa, vähendades annust soovitatavalt iga kahe päeva järel kuni Neupro kasutamise täieliku

lõpetamiseni (vt lõik 4.4). Sellise annustamisjuhise järgi ei ole ilmnenud võõrutusnähte (sümptomite

halvenemist ravi katkestamisel).

Patsientide erirühmad

Maksa- ja neerukahjustused: Annust ei ole vaja kohandada kerge kuni mõõduka maksakahjustusega

patsientidele või kergekujulise kuni raskekujulise neerukahjustusega patsientidele, sealhulgas neile,

kes vajavad dialüüsi. Ettevaatlik tuleb olla nende patsientide ravis, kel esineb raske maksakahjustus,

mis võib esile kutsuda rotigotiini madalama kliirensi. Rotigotiini ei ole selles patsientide grupis

uuritud. Annuse vähendamine võib osutuda vajalikuks juhul, kui maksakahjustus süveneb.

Neerufunktsiooni ägedal halvenemisel võib ka ilmneda ootamatu rotigotiini akumuleerumine (vt

lõik 5.2).

Lapsed

Rotigotiini ohutus ja efektiivsus lastel pole veel tõestatud. Andmed puuduvad.

Manustamisviis

Plaaster tuleks kanda puhtale kuivale vigastamata kõhupiirkonna nahale, reiele, puusale, küljele, õlale

või õlavarrele. Samale kohale manustamist tuleks vältida 14 päeva jooksul. Neupro plaastrit ei tohi

asetada punetavale, ärritatud või kahjustatud nahale (vt lõik 4.4).

Kasutamine ja käsitsemine:

Iga plaaster on pakitud kotikesse ja tuleb kleepida nahale kohe pärast kotikese avamist. Üks pool

kaitsvast väliskihist tuleb eemaldada ja kleepuv pool kindlalt nahale suruda. Plaaster murdub tagasi ja

eemaldada tuleb teine pool ülejäänud kaitsekihist. Kleepuvat kihti ei tohi katsuda. Plaastrit tuleb

20 kuni 30 sekundi jooksul tugevalt peopesaga suruda, et ta hästi nahale kleepuks.

Kui plaaster peaks nahalt ära tulema, tuleb uus plaaster nahale asetada 24-tunnisest

annustamisvahemikust järelejäänud ajaks.

Plaastrit ei tohi tükkideks lõigata.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

Magnetresonantsuuring või kardioversioon (vt lõik 4.4).

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Magnetresonantsuuring ja kardioversioon

Neupro pealiskiht sisaldab alumiiniumit. Nahapõletuste vältimiseks tuleb Neupro eemaldada enne, kui

patsiendile tehakse magnetresonantsuuringut (MRI) või kardioversiooni.

Ortostaatiline hüpotensioon

Teadaolevalt mõjutavad dopamiini agonistid vererõhu süsteemset reguleerimist, mille tulemuseks on

posturaalne/ortostaatiline hüpotensioon. Neid juhtumeid täheldati ka rotigotiiniga läbiviidava ravi ajal,

kuid esinemissagedus oli sarnane platseeboravi saavate patsientide omale.

Täheldati rotigotiiniga seotud süvaminestust (sünkoopi), kuid samasuguse esinemissagedusega nagu

platseeboravi saavatel patsientidel.

Dopamiinraviga seotud ortostaatilise hüpotensiooni üldise riski tõttu on soovitatav jälgida vererõhku,

eriti ravi alguses.

Äkilise uinumise episoodid ja unisus

Rotigotiini on seostatud unisuse ja äkilise uinumise episoodide ilmnemisega. Kirjeldatud on äkilise

uinumise ilmnemist päevaste toimetuste ajal, mõnikord ilma ühegi eelneva hoiatava tunnuseta. Ravimi

väljakirjutajad peaksid pidevalt uuesti hindama patsientide uimasust või unisust, sest patsiendid ei

pruugi uimasust või unisust otsese küsimiseta teadvustada. Hoolikalt tuleks kaaluda annuse

vähendamist või ravi lõpetamist.

Impulsi kontrolli häired

Dopamiini agonistidega, sealhulgas rotigotiiniga ravitavatel patsientidel on kirjeldatud hasartmängude

mängimist, suurenenud libiidot ja hüperseksuaalsust.

Neuroleptiline pahaloomuline sündroom

Neuroleptilisele pahaloomulisele sündroomile viitavaid sümptomeid on kirjeldatud dopaminergilise

ravi järsul lõpetamisel. Seepärast on soovitatav ravi järk-järguline lõpetamine (vt lõik 4.2).

Hallutsinatsioonid

Kirjeldatud on hallutsinatsioonide esinemist ning neid patsiente tuleks hallutsinatsioonide ilmnemise

võimalikkusest teavitada.

Fibrootilised tüsistused

Mõningatel tungalterast saadud dopaminergilisi toimeaineid sisaldavat ravi saavatel patsientidel on

kirjeldatud retroperitoneaalset fibroosi, kopsuinfiltraate, pleuraefusiooni, pleura paksenemist,

perikardiiti ja kardiaalset valvulopaatiat. Ehkki need tüsistused võivad ravi katkestamisel kaduda, ei

teki alati täielikku paranemist.

Kuigi need kõrvaltoimed usutakse olevat seotud toimeaine ergoliini sisaldava struktuuriga, ei ole

teada, kas muud, mitte tungalterast saadud dopamiini agonistid neid põhjustavad.

Neuroleptikumid

Dopamiini agoniste kasutavatele patsientidele ei tohiks oksendusvastase ravimina anda

neuroleptikume (vt lõik 4.5).

Oftalmoloogiline kontroll

Silmi on soovitatav kontrollida regulaarsete ajavahemike tagant või kui ilmnevad nägemishäired.

Augmentatsioon

Võib esineda augmentatsiooni. Augmentatsiooni tunnusteks on õhtune (või isegi päeva teises pooles)

varajasem sümptomite teke, sümptomite raskusastme süvenemine ja sümptomite esinemine teistes

kehaosades. Kahe avatud (1 aasta pikkuse) jätku-uuringu andmetel esineb kliiniliselt olulisi või

mitteolulisi augmentatsiooni sümptomeid 9,4%-l. Kahe 6-kuulise topeltpimeda platseebokontrollitud

uuringu andmetel esines kliiniliselt olulist augmentatsiooni 1,5% rotigotiiniga ravitud patsientidel ja

0,5% platseebogrupi patsientidel. Kahes avatud jätku-uuringus (järgneva 12 kuu jooksul) oli

kliiniliselt olulise augmentatsiooni määr 2,9%. Ükski neist patsientidest ei katkestanud ravi

augmentatsiooni tõttu. Viis aastat kestnud avatud uuringu analüüs näitas, et augmentatsiooni esines

11,9% patsientidel, kes said kinnitatud annuses ravimit rahutute jalgade sündroomi korral (1-

3 mg/24 h) ning neist 5,1% loeti kliiniliselt oluliseks. Enamik augmentatsiooni juhtudest esinesid ravi

esimesel ja teisel aastal. Uuringus oli samuti lubatud annus 4 mg/24 h, millega kaasnes kõrgem

augmentatsioonide esinemissagedus. Annus 4 mg/24 h ei ole kinnitatud rahutute jalgade sündroomi

raviks (vt lõik 4.2).

Sooja toime

Plaastri manustamiskohale ei tohiks lasta mõjuda välisel kuumusel (ülemäärane päikesekiirgus,

soojenduskotid ja muud soojusallikad nagu saun, kuum vann).

Manustamiskoha reaktsioonid

Plaastri manustamiskohal võivad ilmneda nahareaktsioonid ja need on tavaliselt kerge või mõõduka

tugevusega. Iga päev on soovitatav vahetada manustamiskohta (näiteks paremalt poolelt vasakule ja

ülakehalt alakehale). Sama kohta ei tohiks kasutada järgneva 14 päeva jooksul. Kui ilmneb

manustamiskoha reaktsioon, mis kestab rohkem kui paar päeva või on püsiv, kui raskusaste suureneb

või kui nahareaktsioon laieneb kasutuskohast edasi, tuleks individuaalselt hinnata riski/kasu vahekorda

patsiendile.

Kui esineb nahalööve või ärritus transdermaalsest süsteemist, tuleks vältida otsese päikesevalguse

langemist sellele kohale kuni naha paranemiseni. Naha katmata jätmine võib viia nahavärvuse

muutusteni.

Kui täheldatakse Neupro kasutamisega seotud laialdasi nahareaktsioone (näiteks allergiline lööve,

sealhulgas erütematoosne, makulaarne, papuloosne lööve või kihelus), tuleb Neupro kasutamine

katkestada.

Ülitundlikkus sulfiti suhtes

Neupro sisaldab naatriummetabisulfitit. Sulfit võib põhjustada allergilisi reaktsioone, k.a anafülaktilisi

sümptomeid ja eluohtlikke või vähemtõsiseid astmaatilisi episoode tundlikel inimestel.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Et rotigotiin on dopamiini agonist, eeldatakse, et dopamiini antagonistid, näiteks neuroleptikumid

(fenotiasiinid, butürofenoonid, tioksanteenid) või metoklopramiid, võivad vähendada Neupro toimet ja

nende koosmanustamist tuleks vältida. Võimalike aditiivsete toimete tõttu tuleks patsiente hoiatada,

kui nad kasutavad koos rotigotiiniga sedatiivseid või teisi kesknärvisüsteemi pärssivaid ravimeid

(näiteks bensodiasepiinid, antipsühhootikumid, antidepressandid) või alkoholi.

L-dopa ja karbidopa manustamisel koos rotigotiiniga ei esinenud toimet rotigotiini

farmakokineetilistele omadustele ja rotigotiin ei mõjutanud L-dopa ja karbidopa farmakokineetilisi

omadusi.

Domperidooni ja rotigotiini koosmanustamisel ei esinenud toimet rotigotiini farmakokineetilistele

omadustele.

Manustamisel koos omeprasooliga (CYP2C19 inhibiitor) annuses 40 mg/päevas ei täheldatud tervetel

vabatahtlikel toimet rotigotiini farmakokineetikale ja metabolismile.

Rotigotiini (3 mg/24 h) ja suukaudsete kontratseptiivide (0,03 mg etinüülöstradiool, 0,15 mg

levonorgestreel) koosmanustamisel ei täheldatud toimet viimaste farmakodünaamikale ja

farmakokineetikale. Koostoimeid teiste hormonaalsete kontratseptiividega pole uuritud.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Ei ole piisavalt andmeid rotigotiini kasutamisest rasedatel. Loomuuringud ei osuta mingitele

teratogeensetele toimetele rottidel ja küülikutel, kuid rottidel ja hiirtel täheldati embrüotoksilisust

emasloomale toksiliste annuste korral (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimestele on teadmata. Rotigotiini

ei tohiks raseduse ajal kasutada.

Imetamine

Et rotigotiin vähendab inimestel prolaktiini sekretsiooni, eeldatakse laktatsiooni pärssimist. Uuringud

rottidega näitavad, et rotigotiin ja/või selle metaboliit (metaboliidid) erituvad rinnapiima. Inimeste

kohta andmed puuduvad ja rinnaga toitmine tuleks katkestada.

Fertiilsus

Informatsioon fertiilsusuuringute kohta on lõigus 5.3.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Rotigotiin võib omada tugevat toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Rotigotiinravi saavaid patsiente, kellel esinevad unisus ja/või äkilise uinumise episoodid, tuleb kuni

nende hootiste episoodide ja unisuse lõppemiseni hoiatada autojuhtimise eest või osalemise eest

tegevustes (näiteks masinatega töötamine), kus vähenenud tähelepanelikkus võib panna neid ennast

või teisi tõsise kehavigastuse või surmaohtu (vt ka lõigud 4.4 ja 4.5).

4.8 Kõrvaltoimed

Põhinedes kogutud platseebokontrollitud kliiniliste uuringute analüüsil, kus osales kokku 748

Neuproga ravitavat ja 214 platseebo-ravimit saavat patsienti, kirjeldati vähemalt ühte kõrvaltoimet

65,2%-l Neuprot kasutavatest patsientidest ja 33,2%-l platseebot kasutavatest patsientidest.

Ravi alguses võivad ilmneda dopaminergilised kõrvaltoimed, näiteks iiveldus ja oksendamine. Need

on tavaliselt kerge või mõõduka tugevusega ja mööduvad ka siis, kui ravi jätkatakse.

Ravimiga seotud kõrvaltoimed, mida kirjeldati enam kui 10%-l transdermaalse plaastriga Neupro

ravitavatel patsientidel, on iiveldus, manustamiskoha reaktsioonid, asteenilised seisundid ja peavalu.

Katsetes, kus manustamiskoha pooli vahetati vastavalt ravimi omaduste kokkuvõttes ja pakendi

infolehel toodud juhistele, kogesid manustamiskoha reaktsioone 34,2% 748-st Neupro

transdermaalseid plaastreid kasutavast patsiendist. Enamus nendest reaktsioonidest olid kerge või

mõõduka tugevusega, piirdusid manustamiskohaga ja lõppesid Neupro-ravi katkestamisega 7,2%-l

kõikidest patsientidest.

Järgnev tabel hõlmab ravimist põhjustatud kõrvaltoimeid ülalmainitud uuringute koondandmete kohta

rahutute jalgade sündroomiga patsientidel. Organsüsteemi klassides on kõrvaltoimete sagedused

(oletatav patsientide arv, kellel esineb kõrvaltoime) määratletud järgnevalt: väga sage (≥1/10); sage

(≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10 000 kuni <1/1000); väga harv

(<1/10 000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse grupis on

kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Turuletulekujärgne kogemus: senine turuletulekujärgne kogemus on vastavuses kliinilistest

uuringutest pärinevate kõrvaltoimete profiilile.

Kõrvaltoimete kirjeldus

Äkilise uinumise episoodid ja unisus

Rotigotiini on seostatud unisuse, sealhulgas liigse päevase unisuse ja äkiliste uinumisepisoodidega.

Üksikutel juhtudel ilmnes äkiline uinumine autosõidu ajal ja lõppes mootorsõidukite õnnetustega.

Vaadake ka lõike 4.4 ja 4.7.

Impulsi kontrolli häired

Dopamiini agonistidega, sealhulgas rotigotiiniga ravitavatel patsientidel olid kirjeldatud nähud nagu

hasartmängude mängimine, suurenenud libiido ja hüperseksuaalsus tavaliselt pöörduvad, kui annust

vähendati või ravi lõpetati.

Ravi katkestamine

Katkestamise määra uuriti kolmes kliinilises uuringus 3-aastase perioodi vältel. Esimesel aastal

katkestas ravi 25-38% patsientidest, teisel aastal 10% ja kolmandal aastal 11%. Läbi peab viima

perioodilist efektiivsuse, samuti ohutuse hindamist, sh augmentatsiooni suhtes.

4.9 Üleannustamine

Kõige tõenäolisemad kõrvaltoimed on seotud dopamiini agonisti farmakodünaamilise profiiliga, kuhu

kuuluvad iiveldus, oksendamine, hüpotensioon, kontrollimatud liigutused, hallutsinatsioonid, segasus,

krambid ja teised kesknärvisüsteemi dopaminergilise stimulatsiooni tunnused.

Dopamiini agonisti üleannustamise antidooti ei ole teada. Üleannustamise kahtluse korral tuleb

plaastri (plaastrite) eemaldamist kaaluda, kuna ravimi imendumine peatub pärast plaastri(te)

eemaldamist ning rotigotiini plasmakontsentratsioon langeb järsult. Patsienti tuleks hoolikalt jälgida,

sealhulgas tema pulssi, südame rütmi ja vererõhku.

Üleannustamise ravi võib vajada elutähtsate funktsioonide säilitamiseks üldiseid toetavaid meetmeid.

Dialüüsi ei peeta kasulikuks, sest rotigotiini ei saa dialüüsi teel organismist eemaldada.

Kui rotigotiin-ravi on vaja katkestada, siis tuleb seda läbi viia järk-järgult, et hoiduda pahaloomulise

neuroleptilise sündroomi tekkest.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: parkinsonismivastased ained, dopamiini agonistid; ATC-kood: N04BC09

Rotigotiin on mitteergoliinne dopamiini agonist Parkinsoni tõve ja rahutute jalgade sündroomi nähtude

ja sümptomite ravimiseks.

Rotigotiin on D2 ja D3 retseptorite agonist ning avaldab toimet ka D1, D4 ja D5 retseptoritele, toimides

vastavalt erinevate retseptorite alatüüpide funktsionaalsele aktiivsusele ja nende jaotumisele ajus.

Mittedopaminergiliste retseptoritega koos toimib rotigotiin antagonistina alfa2B ja agonistina 5HT1A

retseptoritele, kuid ei oma aktiivsust 5HT2B retseptori suhtes.

Rotigotiini kasulik toime Parkinsoni tõve suhtes arvatakse tulenevat n. caudatus putamen’i D3, D2 ja

D1 retseptorite aktiveerimisest ajus.

Rotigotiini täpne toimemehhanism rahutute jalgade sündroomi puhul on teadmata. Arvatakse, et

rotigotiin avaldab oma mõju toimides dopamiini retseptoritele.

Kliinilised uuringud:

Rotigotiini tõhusust hinnati 1400 rahutute jalgade sündroomiga patsiendil viies platseebokontrollitud

uuringus. Tõhusust demonstreeriti kontrollitud uuringutes patsientidel, keda raviti kuni 29 nädalat.

Toime säilis üle 6 kuu.

Esmasteks tulemusnäitajateks olid muutused algtasemes rahvusvahelise rahutute jalgade sündroomi

(RLS) hindamisskaala (IRLS) ja CGI 1 näitaja (haigestumise ägedus) järgi. Mõlemad tulemusnäitajad

olid statistiliselt oluliselt erinevad annustes 1 mg/24 h, 2 mg/24 h ja 3 mg/24 h võrreldes platseebo

ravimiga. Peale 6-kuulist säilitusravi mõõduka kuni raske rahutute jalgade sündroomiga patsientidel

muutus algtaseme IRLS platseebogrupis 30,7-lt 20,7-ni ja rotigotiini-grupis 30,2-lt 13,8-ni.

Korrigeeritud keskmine erinevus oli -6,5 punkti (CI 95% -8,7; -4,4, p < 0,0001). CGI-I

vastavusparameetrid (palju paranenud, väga palju paranenud) olid platseebogrupis 43,0% ja

rotigotiini-grupis 67,5%, (erinevus 24,5% CI 95%: 14,2%; 34,8%, p<0,0001).

Polüsomnograafilisi näitajaid uuriti platseebokontrollitud 7-nädalases uuringus. Rotigotiin vähendas

oluliselt perioodilist jalgade liigutusindeksit (PLMI) 50,9-lt 7,7-ni võrreldes platseebogrupiga 37,4-lt

32,7-ni (p< 0,0001).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Manustamise järel vabaneb rotigotiin transdermaalsest plaastrist pidevalt ja imendub läbi naha.

Püsikontsentratsioonid saabuvad üks kuni kaks päeva pärast plaastri manustamist ning säilivad

stabiilsel tasemel manustamisel üks kord päevas, kui plaaster jäetakse peale 24 tunniks. Rotigotiini

plasmakontsentratsiooni suurenemine on proportsionaalses sõltuvuses annusest vahemikus 1 mg/24 h

kuni 24 mg/24 h.

Umbes 45% plaastri toimeainest vabaneb nahasse 24 tunni jooksul. Transdermaalse manustamise

järgselt on absoluutne biosaadavus umbes 37%.

Plaastri manustamiskoha poolte muutmine võib tekitada erinevusi päevastes

plasmakontsentratsioonides. Erinevused rotigotiini biosaadavuses jäid vahemikku 2% (käsivars-külg)

kuni 46% (õlg-reis). Siiski puuduvad tõendid olulise mõju kohta kliinilisele tulemusele.

Jaotumine

Rotigotiini in vitro seonduvus plasmavalkudega on umbes 92%.

Näiv jaotumismaht inimestel on umbes 84 l/kg.

Metabolism

Rotigotiin metaboliseerub ulatuslikult. Rotigotiin metaboliseerub N-dealküülimise, samuti otsese ja

sekundaarse konjugatsiooni tulemusena. In vitro tulemustest nähtub, et erinevad CYP-isovormid on

suutelised katalüüsima rotigotiini N-dealkülatsiooni. Peamisteks metaboliitideks on lähteaine sulfaadid

ja glükuroniidkonjugaadid, samuti N-desalküülitud metaboliidid, mis on bioloogiliselt inaktiivsed.

Teave metaboliitide kohta ei ole täielik.

Eritumine

Umbes 71% rotigotiiniannusest eritub uriiniga ja väiksem osa, umbes 23%, väljaheitega.

Transdermaalse manustamise järgselt on rotigotiini kliirens umbes 10 l/min ja selle kogu eritumise

poolväärtusaeg 5…7 tundi. Farmakokineetiliselt on bifaasilise eritumise algne poolväärtusaeg

2...3 tundi.

Et plaaster avaldab toimet transdermaalselt, ei mõjuta seda toimet toit ega seedetrakti haigused.

Patsientide erigrupid

Et ravi Neuproga algab väikesest annusest ning seda tiitritakse järk-järgult sõltuvalt kliinilisest

taluvusest kuni optimaalse ravimõju saavutamiseni, puudub vajadus annuste kohandamise järele soo,

kaalu või vanuse põhjal.

Mõõduka maksakahjustuse või kerge kuni raske neerukahjustusega patsientidel ei täheldatud

rotigotiini plasmakontsentratsiooni olulist suurenemist. Neuprot ei ole uuritud raske

maksakahjustusega patsientidel.

Rotigotiini konjugaatide plasmatasemed ja tema desalküülmetaboliitide sisaldus suurenevad koos

kahjustatud neerufunktsiooniga. Nende metaboliitide kõrvalmõju kliinilistele toimetele on siiski

ebatõenäoline.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Korduva annuse ja pikaajalise toksilisuse uuringutes seostati peamisi toimeid dopamiini agonistidega

seotud farmakodünaamilise toimega ning sellest tuleneva prolaktiini sekretsiooni vähenemisega.

Ühekordse rotigotiiniannuse järel ilmnes pigmenteeritud rottidel ja ahvidel seondumine melaniini

sisaldavate kudedega (st silmadega), mis aga 14-päevase vaatlusperioodi jooksul aeglaselt kadus.

Kolmekuulises uuringus albiinorottidega täheldati transmissioonelektronmikroskoopias võrkkesta

kängumist annuses, mis ületas 2,8-kordselt maksimaalse inimestele soovitatud annuse mg/m2-s. Toime

oli tuntavam emasrottidele. Täiendavaid uuringuid spetsiifilise patoloogia edasiseks hindamiseks ei ole

tehtud. Mitte üheski toksikoloogilises uuringus ei täheldatud uuritud liikidel võrkkesta kängumist

silmade regulaarsel histopatoloogilisel hindamisel. Nende leidude olulisus inimestele ei ole teada.

Kartsinogeensusuuringus tekkisid isasrottidel Leydigi rakkude kasvajad ja hüperplaasia.

Pahaloomulisi kasvajaid märgati peamiselt keskmisi ja suuri annuseid saanud emasrottide emakas.

Need dopamiini agonistidest põhjustatud pikaajalise ravi järgsed muutused rottidel on hästi tuntud

ning inimestele ebaolulisteks hinnatud.

Rotigotiini mõju paljunemisele on uuritud rottidel, küülikutel ja hiirtel. Rotigotiin ei olnud

teratogeenne mitte ühelgi nendest kolmest liigist, kuid oli embrüotoksiline rottidel ja hiirtel

emasloomale toksilistes annustes. Rotigotiin ei mõjutanud isasrottide viljakust, kuid vähendas selgesti

emasrottide ja -hiirte viljakust toime kaudu prolaktiini kontsentratsioonile, mis on eriti oluline

närilistel.

Rotigotiin ei põhjustanud geenimutatsioone Ames’i testis, kuid avaldas in vitro hiirelümfoomi katses

toimet metaboolse aktiveerimise korral ning nõrgemat toimet ilma metaboolse aktiveerimiseta. See

mutageenne mõju võib olla tingitud rotigotiini klastogeensest toimest. In vivo ei kinnitanud seda

toimet hiire mikrotuuma test ega roti plaanivälise DNA-sünteesi (UDS) test. Et see toimus enamvähem

samaaegselt rakkude suhtelise kasvu üldise vähenemisega, võib seda seostada antud aine

tsütotoksilise toimega. Sellepärast ei ole ühe positiivse in vitro mutageensustesti olulisus teada.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Pealiskiht:

silikoonitud polüesterkile, mis on kaetud alumiiniumiga,

pigmentvärvikihiga (titaandioksiid (E171), pigmentkollane 95, pigmentpunane 166) ja jäljendiga

(pigmentpunane 144, pigmentkollane 95, pigmentmust 7).

Isekleepuv maatrikskiht:

polü(dimetüülsiloksaan, trimetüülsilüülsilikaat)-kopolümerisaat,

povidoon K90,

naatriummetabisulfit (E223),

askorbüülpalmitaat (E304) ja

DL-α-tokoferool (E307).

Kaitsekiht:

läbipaistev fluoropolümeerkattega polüesterkile.

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

18 kuud.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2°C...8°C).

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Eemaldage kotike papist pakendist: üks pool koosneb etüleen-kopolümeerist (kõige sisemine kiht),

alumiiniumkihist, madaltihedusega polüetüleenkilest ja paberist; teine pool koosneb polüetüleenist

(kõige sisemine kiht), alumiiniumist, etüleen-kopolümeerist ja paberist.

Pakend sisaldab 7, 20, 28, 30, 56, 60, 84 (2x42), 90 või 100 (2x50) transdermaalset plaastrit, mis on

hermeetiliselt eraldi kotikestes.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Pärast kasutamist sisaldab plaaster veel toimeainet. Pärast eemaldamist tuleks kasutatud plaaster

murda pooleks, kleepuv pool seespool, nii et maatrikskihti ei oleks näha, asetada originaalkotikesse ja

visata ära laste eest kättesaamatusse kohta. Kõik kasutatud ja kasutamata plaastrid tuleb hävitada

vastavalt kohalikele seadustele või tagastada apteeki.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

UCB Manufacturing Ireland Ltd.

Shannon, Industrial Estate,

Co. Clare, Iirimaa

8. MÜÜGILOA NUMBER(NUMBRID)

EU/1/05/331/038 - 046

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 15. veebruar 2006

Müügiloa uuendamise kuupäev: 29. november 2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

{KK/AAAA}

Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti (EMA) kodulehel