Puudub Eestis kehtiv müügiluba või meil ei ole andmeid veel

NutropinAq - NutropinAq toote info LISA I

ATC Kood: H01AC01
Toimeaine: somatropin
Tootja: Ipsen Pharma

Artikli sisukord

 

 

LISA I

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

NutropinAq 10 mg/2 ml (30 TÜ), süstelahus.

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kolbampull sisaldab 10 mg (30 TÜ) somatropiini*.

* inimese kasvuhormooni toodetakse Escherichia coli rakkudes rekombinantse DNA tehnoloogia abil.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus.

NutropinAq on süstelahus nahaaluseks manustamiseks. Kummitihendi ja kummikorgiga

klaaskolbampull sisaldab selget, värvitut steriilset lahust mitmekordseks kasutamiseks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

- Kasvuhormooni endogeense puudulikkusega seotud kasvupeetuse pikaajaline ravi lastel.

- Turneri sündroomiga seotud kasvupeetuse pikaajaline ravi.

- Neerupuudulikkusest (kuni neeru siirdamiseni) tingitud kasvupeetuse ravi eelpuberteedieas lastel.

- Kasvuhormooni puudulikkuse asendusravi täiskasvanutel, mis on tingitud kasvuhormooni

puudulikkusest lapsepõlves või tekkinud täiskasvanueas. Kasvuhormooni puudulikkus peab

olema ravieelselt kinnitust leidnud (vt 4.4).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Kasvuhormooni puudulikkust peavad diagnoosima ja somatropiini ravi määrama ja jälgima arstid,

kellel on vastav kvalifikatsioon ja kogemused niisuguse näidustusega patsientide ravimisel.

NutropinAq annustamine ja raviskeem peab olema individuaalne iga patsiendi jaoks.

Annustamine

Kasvuhormooni puudulikkusest tingitud kasvupeetuse korral lastel:

0,02 - 0,035 mg/kg kehakaalu kohta päevas nahaaluse süstena.

Somatropiinravi tuleb lastel ja alaealistel jätkata kuni epifüüsi sulgumiseni.

Turneri sündroomiga seotud kasvupeetus:

Kuni 0,05 mg/kg kehakaalu kohta päevas nahaaluse süstena.

Somatropiinravi tuleb lastel ja alaealistel jätkata kuni epifüüsi sulgumiseni.

Kroonilise neerupuudulikkusega seotud kasvupeetus:

Kuni 0,05 mg/kg kehakaalu kohta päevas nahaaluse süstena.

Somatropiinravi tuleb lastel ja alaealistel jätkata kuni epifüüsi sulgumiseni neeru siirdamiseni.

Kasvuhormooni puudulikkus täiskasvanutel:

Somatropiinravi algul soovitatakse väikseid algannuseid: 0,15 - 0,3 mg päevas nahaaluse süstena.

Annust tuleb kohandada järk-järgult, kontrollides seerumis insuliinilaadse kasvufaktor- 1 (IGF-1)

kontsentratsiooni. Soovitatav lõplik annus ületab harva 1,0 mg päevas. Üldjuhul tuleks kasutada

minimaalset toimivat annust. Vanemaealistel või ülekaalulistel patsientidel on vajalikud väiksemad

annused.

Manustamisviis

Süstelahust tuleb manustada nahaaluselt iga päev. Süstekohta tuleb vahetada.

Kasutusjuhend vt. 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine(te) või ravimi ükskõik millise abiaine või NutropinAq suhtes.

Somatropiini ei tohi kasvu soodustamiseks kasutada sulgunud epifüüsiga patsientidel.

Kasvuhormooni ei tohi kasutada aktiivse kasvajaga patsientidel. NutropinAq ravi tuleb lõpetada, kui

on tõendeid tuumori kasvu kohta.

Kasvuhormoonravi ei tohi alustada patsientidel, kes põevad avatud südame- või abdominaalkirurgiale

või hulgitraumadele järgnevatest komplikatsioonidest tingitud ägedaid ohtlikke haigusi, või ägeda

hingamispuudulikkusega patsientidele.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kasvuhormooni puudulikkust täiskasvanutel tuleb diagnoosida vastavalt etioloogiale:

Täiskasvanueas tekkinud: Patsiendil peab kasvuhormooni puudulikkus olema tekkinud hüpotaalamuse

või hüpofüüsi haiguse tagajärjel ja lisaks diagnoositud veel vähemalt ühe hormooni puudulikkus (välja

arvatud prolaktiin). Kasvuhormooni puudulikkuse testi ei tohi teha enne adekvaatse asendusravi

alustamist teise hormooni puudulikkuse raviks.

Lapsepõlves tekkinud: Patsiente, kellel lapsepõlves oli kasvuhormooni puudulikkus, tuleb enne

NutropinAq’ga asendusravi alustamist uuesti testida, et kinnitada kasvuhormooni puudulikkus

täiskasvanueas.

Patsientidel, kellel on esinenud pahaloomulisi kasvajaid, tuleb erilist tähelepanu pöörata retsidiivide

võimalikele nähtudele ja sümptomitele.

Olemasolevate kasvajatega või ajusisesest koldest tingitud sekundaarse kasvuhormooni

puudulikkusega patsiente tuleb jälgida haiguse võimaliku taastekke suhtes. Laste ja täiskasvanute

kliiniliste uuringute andmetes ning kirjanduse ülevaates ei ole ilmnenud tõendeid kas on/ei ole seost

somatropiini asendusravi ja kesknärvisüsteemi (KNS) kasvajate taastekke või uute ekstrakraniaalsete

kasvajate vahel. Lapsepõlves vähi üleelanud patsientidel, keda raviti somatropiiniga esimese kasvaja

korral, on risk uue kasvaja tekkeks olemas. Ajusisesed kasvajad, eriti meningioomid olid kõige

sagedasemad uusmoodustised patsientidel, kes said esmase kasvaja korral kraniaalset kiiritusravi.

NutropinAq ei ole näidustatud pikaajaliseks raviks pediaatrilistel patsientidel, kelle kasvu peetumine

on tingitud geneetiliselt tõestatud Prader-Willi sündroomist, välja arvatud juhul, kui neil patsientidel

lisandub veel ka kasvuhormooni puudulikkuse diagnoos. Pärast ravi alustamist kasvuhormooniga on

esinenud uneapnoe ja äkksurma juhtumeid Prader-Willi sündroomiga pediaatrilistel patsientidel, kellel

esines üks või mitu alljärgnevat riskitegurit: äge rasvumine, ülemiste hingamisteede obstruktsioon

anamneesis või uneapnoe, või tundmatu hingamisteede infektsioon.

Kasvuhormooni mõju paranemisele uuriti kahes platseebokontrolliga kliinilises uuringus, mis

hõlmasid kokku 522 täiskasvanud patsienti, kes põdesid avatud südame- või abdominaalkirurgiale või

hulgitraumadele järgnevatest komplikatsioonidest tingitud ägedaid ohtlikke haigusi või ägedat

hingamispuudulikkust. Suremus oli suurem (41,9 % vs 19,3 %) kasvuhormooni saanud patsientidel

(annustes 5,3 - 8 mg/päevas) võrreldes platseebot saanutega.

Kasvuhormooni manustamise ohutus patsientidele, kes põevad avatud südame- või

abdominaalkirurgiale või hulgitraumadele järgnevatest komplikatsioonidest tingitud ägedaid ohtlikke

haigusi või ägedat hingamispuudulikkust, ei ole tõestatud. Seetõttu tuleb enne ravi jätkamist hoolikalt

kaaluda kasu ja riski suhet.

Kroonilise neerupuudulikkuse foonil kujunenud kasvupeetusega patsiente tuleb renaalse

osteodüstroofia progresseerumise suhtes regulaarselt jälgida. Kaugelearenenud renaalse

osteodüstroofia ja kasvuhormooni puudulikkusega lastel võib esineda reieluupea epifüüsi nihestust või

reieluupea aseptilist nekroosi. Ei ole teada, kas kasvuhormoonravil on mingisugust toimet nimetatud

nähtudele. Arstid ja lapsevanemad peavad olema valvel, et uurida kõiki NutropinAq ravi saavaid

patsiente, kellel tekib ravi ajal lonkamine, põlve-või puusavalu.

Kiire kasvuga võib igal lapsel progresseeruda skolioos. Ravi jooksul tuleb jälgida skolioosi

sümptomeid. Siiski ei ole ravi kasvuhormooniga näidanud suurenemist skolioosijuhtude arvus ega

tõsiduses.

Kuna somatropiin võib vähendada tundlikkust insuliinile, tuleb patsiente jälgida glükoosi talumatuse

ilmingute suhtes. Diabeedihaigetel võib osutuda vajalikuks insuliini annuse kohandamine pärast

NutropinAq ravi alustamist. Diabeedihaigeid või glükoosi talumatusega patsiente tuleb jälgida kogu

somatropiinravi kestel. Somatropiinravi ei ole näidustatud diabeedihaigetele, kellel on äge

proliferatiivne või tõsine mitte-proliferatiivne retinopaatia.

Vähesel arvul somatropiiniga ravitud patsientidel, on täheldatud koljusisese rõhu tõusu koos

papilliödeemiga, nägemishäireid, peavalu, iiveldust ja/või oksendamist. Tavaliselt ilmnevad

sümptomid NutropinAq esimese kaheksa ravinädala jooksul. Kõikidel juhtudel vähenesid koljusisese

hüpertensiooniga seotud haigustunnused ja sümptomid pärast somatropiini annuse vähendamist või

ravi lõpetamist. Soovitatakse teha põhjalik uuring enne ravi alustamist ja perioodiliselt ravi kestel.

Somatropiinravi ajal võib areneda hüpotüreoidism; ravimata hüpotüreoidism võib vähendada

NutropinAq optimaalset ravivastust. Seega tuleb patsientidel perioodiliselt uurida kilpnäärme

funktsiooni ja vajadusel manustada kilpnäärme hormooni. Raske hüpotüreoidismiga patsiente tuleb

enne NutropinAq ravi alustamist vastavalt ravida.

Kuna somatropiinravi pärast neeru siirdamist pole adekvaatselt uuritud, tuleb ravi NutropinAq-ga

pärast seda operatsiooni lõpetada.

Glükokortikoididega kooskasutamisel inhibeeritakse NutropinAq kasvu soodustav toime. AKTH

puudulikkusega patsientidel tuleb hoolikalt kohandada nende glükokortikoid-asendusravi annuseid, et

vältida inhibeerivat toimet kasvule. Uuritud ei ole NutropinAq kasutamist kroonilise

neerupuudulikkusega patsientidel, kes saavad glükokortikoid-asendusravi.

Vähestel kasvuhormooni saanud patsientidel on teatatud leukeemiast. Põhjuslik seos

somatropiiniraviga on siiski ebatõenäoline.

Pankreatiit lastel

Lastel, keda ravitakse somatropiiniga on suurenenud oht pankreatiidi tekkeks võrreldes

somatropiiniravi saavate täiskasvanutega. Kuigi pankreatiidi teke on harvaesinev kõrvaltoime, tuleb

seda võimalust kaaluda somatropiiniravi saavatel lastel, kellel tekib kõhuvalu.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Vähesed avaldatud andmed viitavad sellele, et kasvuhormoonravi suurendab tsütokroom P450 poolt

soodustatud antipüriini kliirensit inimesel. On soovitatav tähelepanelikult jälgida patsiente, kellele

manustatakse koos somatropiiniga preparaate, mis metaboliseeritakse maksas CYP450 vahendusel,

nagu glükokortikoidid, suguhormoonid, krambivastased ravimid ja tsüklosporiin.

Eelnevalt mittediagnoositud tsentraalse (sekundaarse) hüpoadrenalismiga patsientidel, keda ravitakse

somatropiiniga, võib hüpoadrenalism jääda märkamatuks ning nad võivad vajada glükokortikoidasendusravi.

Glükokortikoid-asendusravi saavatel patsientidel, kellel eelnevalt on diagnoositud

hüpoadrenalism, võivad vajada säilitavate või stressiannuste suurendamist somatropiinraviga

alustamise järgselt.

4.6 Viljakus, rasedus ja imetamine

NutropinAq kohta ei ole kliinilisi andmeid seoses rasedusega. Seega ei ole risk inimesele teada. Kuigi

loomkatsetest ei ilmnenud potentsiaalset riski rasedusele, tuleb NutropinAq manustamine lõpetada

raseduse korral. Raseduse ajal asendatakse ema somatropiin suures osas platsenta kasvuhormooniga.

Ei ole teada, kas NutropinAq imendub rinnapiima või mitte, kuigi valgu imendumine imiku seedetrakti

kaudu on ebatõenäoline.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

NutropinAq toimet autojuhtimisele või masinate käsitsemisvõimele ei ole uuritud.

Somatropiinil pole teadaolevat toimet autojuhtimisele või masinate käsitsemisvõimele.

4.8 Kõrvaltoimed

Allolevasse tabelisse on kogutud kõrvaltoimed, mis esinevad nii täiskasvanutel kui ka lastel Nutropin´i

või NutropinAq-ga ravimisel ja mis põhinevad kliinilistel uuringutel kõikidel registreeritud

näidustustel (642 patsiendil) ja turustusjärgsel jälgimisprogrammil (National Cooperative Growth

Study [NCGS] 35 344 patsiendil). Ligikaudu 2.5% patsientidest esines NCGS uuringu põhjal

kõrvaltoimeid, millest enamik olid “Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid”.

Lisaks on allolevasse tabelisse kogutud ka näidustus-spetsiifilised kõrvaltoimed.

Organsüsteeme puudutavad kõrvaltoimed on loetletud esinemissageduse alusel järgmistes

kategooriates: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100, < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000, < 1/100), harv

(≥ 1/10,000, < 1/1,000).

Igas kõrvaltoimete grupis on toimed loetletud raskusastme vähenevas järjekorras.

Organsüsteemi klass Kõrvaltoimed, mis esinesid kliinilistes uuringutes (642 patsienti) Turustusjärgsete uuringute kõrvaltoimed

Uuringud Sage: ravimi-spetsiifiliste antikehade teke

Harv: vere glükoositaseme tõus, kehakaalu tõus

Südame häired Aeg-ajalt: tahhükardia

Vere- ja lümfisüsteemi häired

Aeg-ajalt: aneemia

Närvisüsteemihäired Sage: peavalu, hüpertoonia,

Aeg-ajalt: randmenärvipõletik, unisus, nüstagm

Aeg-ajalt: peavalu

Harv: healoomuline koljusisene hüpertensioon, koljusisese rõhu tõus, migreen, randmenärvipõletik, paresteesia, pearinglus

Silmakahjustused Aeg-ajalt: papilliödeem, Harv: papilliödeem, hägune kahelinägemine nägemine

Kõrva ja labürindi kahjustused

Aeg-ajalt: tasakaaluhäired

Hingamisteede häired Harv: tonsillaarne hüpertroofia

Seedetrakti häired Aeg-ajalt: kõhuvalu, oksendamine, iiveldus, puhitus

Harv: kõhuvalu, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine

Neerude ja kuseteede häired

Aeg-ajalt: kusepidamatus, pollakisuuria, polüuuria, uriinianalüüsi kõrvalekalded

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Aeg-ajalt: eksfoliatiivne dermatiit, naha atroofia, naha hüpertroofia, hirsutism, lipodüstroofia, urtikaaria

Harv: üldine sügelus, nõgestõbi, lööve

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Väga sage täiskasvanutel, sage lastel: artralgia, müalgia

Aeg-ajalt: lihasatroofia, luuvalu

Aeg-ajalt: epifüsiolüüs, skolioosi progresseerumine, artralgia

Harv: ebanormaalne luude areng, osteokondroos, lihasnõrkus, valu jäsemetes

Endokriinsüsteemi häired

Sage: hüpotüreoidism Harv: hüpotüreoidism

Ainevahetus- ja toitumishäired

Sage: glükoosi taluvuse häired

Aeg-ajalt: hüpoglükeemia, hüperfosfateemia

Harv: suhkurtõbi, hüperglükeemia, hüpoglükeemia, glükoosi taluvuse vähenemine

Hea-, pahaloomulised ja täpsustamata kasvajad (kaasaarvatud tsüstid ja polüübid)

Aeg-ajalt: pahaloomuline kasvaja, healoomuline kasvaja

Harv: pahaloomulise kasvaja taasteke, melanotsüütne sünnimärk

Vereringe häired

Aeg-ajalt: hüpertensioon Harv: hüpertensioon

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Väga sage täiskasvanutel, sage lastel: perifeerne turse, turse

Sage: asteenia, süstekoha reaktsioonid

Aeg-ajalt: verejooks süstekohal, süstekoha atroofia, süstekoha tihenemine, hüpertroofia

Aeg-ajalt: perifeerne turse, turse, süstekoha reaktsioonid (ärritus, valu)

Harv: asteenia, näoturse, väsimus, ärrituvus, valu, palavik, süstekoha reaktsioonid (verejooks, hematoom, atroofia, nõgestõbi, kihelus, pundumine, erüteem)

Reproduktiivsüsteemi ja rinnanäärme häired

Aeg-ajalt: emakaverejooks, voolus suguelunditest

Harv: günaekomastia

Psühhiaatrilised häired Aeg-ajalt: isiksuse häired Harv: ebanormaalne käitumine, depressioon, unetus

Nagu kõikide liitvalkude puhul, võib ka NutropinAq manustamisel tekkida väiksel protsendil patsientidest antikehad somatropiini valgule. Uuritud patsientidel oli antikehade sidumisvõime vähem kui 2 mg/l ning kasvu kiirusele see mõju ei avaldanud.

Endokrinoloogiliste häiretega patsientidel on suurem eelsoodumus epifüsiolüüsi tekkeks.

Näidustuse-spetsiifilised kõrvaltoimed kliinilistest uuringutest

Pediaatrilistel patsientidel:

Kasvuhormooni puudulikkusega patsientide ( n = 236) kõrvaltoimed:

Sage: kesknärvisüsteemi kasvaja (2 patsiendil esines korduv medulloblastoom, 1 patsiendil

histiotsütoom). Vaata ka lõik 4.4

Turneri sündroomiga seotud kasvupeetusega patsientide (n= 108) kõrvaltoimed:

Sage: menorraagia.

Kroonilise neerupuudulikkusega kasvupeetusega patsientidel (n= 171) esinenud kõrvaltoimed:

Sage: neerupuudulikkus, peritoniit, luunekroos, vere kreatiniinitaseme tõus.

NutropinAq ravi saavatel kroonilise neerupuudulikkusega lastel on suurem tõenäosus intrakraniaalse

hüpertensiooni tekkele, kuigi kõrgemat riski omavad ka kaasasündinud kasvuhormooni puudulikkuse

ja Turneri sündroomiga lapsed. Risk on suurim ravi algul.

Täiskasvanud patsiendid:

Kasvuhormooni puudulikkusega täiskasvanud patsiendid (n= 127):

Väga sage: paresteesia.

Sage: hüperglükeemia, hüperlipideemia, unetus, sünoviaalsed häired,artroos, lihasnõrkus, seljavalu,

rindade valu, günekomastia.

4.9 Üleannustamine

Äge üleannustamine võib põhjustada hüperglükeemiat. Pikaajalise üleannustamise tagajärjeks võivad

olla gigantismi ja/või akromegaalia nähud ja sümptomid, mis vastab teadaolevalt inimese

kasvuhormooni liigsuse toimetele.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Somatotropiin ja selle analoogid, ATC-kood: H01AC01

Somatropiin stimuleerib kasvu kiirust ja suurendab täiskasvanu kasvu lastel, kellel on kasvuhormooni

ebapiisav endogeenne produktsioon. Täiskasvanute ravimine kasvuhormooniga vähendab rasva massi,

suurendab keha lihasmassi ja selgroo mineraalset tihedust. Nendel patsientidel on ainevahetuslikud

muutused seotud IGF-1 vereseerumi taseme normaliseerumisega.

In vitro ja in vivo prekliinilised ja kliinilised uuringud tõestavad, et somatropiin on terapeutiliselt

samaväärne inimese hüpofüüsi poolt toodetava kasvuhormooniga.

Inimese kasvuhormooni tõestatud toimed on:

Kudede kasv

1. Luustiku areng: kasvuhormoon ja tema mediaator IGF-1 stimuleerivad luustiku kasvu

kasvuhormooni puudulikkusega lastel, toimides pikiluude epifüsaalplaatidele. See toob kaasa

mõõdetava kehapikkuse suurenemise kuni kasvuplaadid puberteediea lõpul kaovad.

2. Raku kasv: Somatropiiniga ravimine toob kaasa nii skeletilihasrakkude arvu kui ka nende mõõtmete

kasvu.

3. Elundite kasv: Kasvuhormoon suurendab siseorganite mõõtmeid, kaasa arvatud neerud, ja

suurendab punaste vereliblede rakumassi.

Valkude ainevahetus:

Lineaarset kasvu hõlbustab osaliselt kasvuhormooni poolt soodustatud valgu süntees. See peegeldub

lämmastiku peetuses, mis on tõestatud uriini lämmastiku eritumise ja vere kusiaine (uurea) lämmastiku

sisalduse vähenemises kasvuhormoon-ravi jooksul.

Süsivesikute ainevahetus:

Kasvuhormooni puuduliku sekretsiooniga patsiendid võivad vahetevahel kogeda paastumisele omast

hüpoglükeemiat, mida saab vähendada somatropiinraviga. Kasvuhormoon-ravi võib vähendada

tundlikkust insuliinile ja halvendada glükoosi taluvust.

Mineraalide ainevahetus

Somatropiin mõjutab naatriumi, kaaliumi ja fosfori retentsiooni. Anorgaanilise fosfori

kontsentratsioon suureneb vereseerumis kasvuhormooni puudulikkusega patsientidel pärast

NutropinAq ravi, see on seotud metaboolise toimega - luukasvuga ja tubulaarse tagasiimendumise

suurenemisega neerudest. Vereseerumi kaltsiumisisaldus ei muutu somatropiini kasutamisel

märkimisväärselt. Kasvuhormooni puudulikkusega täiskasvanutel on luukoe mineraalne tihedus

vähenenud ja lapseeas alanud kasvuhormooni puudulikkusega patsientidel on NutropinAq kasutamisel

täheldatud annusest sõltuvat selgroo mineraalse tiheduse suurenemist.

Sidekoe metabolism

Somatropiin stimuleerib kondroitiinsulfaadi ja kollageeni sünteesi, samuti hüdroksüproliini eritumist

uriiniga.

Kehaehitus

Kasvuhormooni puudulikkusega täiskasvanud patsientidel, keda raviti somatropiiniga keskmiselt

annustes 0,014 mg/k/päevas, väheneb rasvkoe mass ja suurenes lihaskoe mass.

Kui need muudatused on ühendatud keha üldise vee- ja luumassi suurendamisega, on kogu

somatropiinravi eesmärk modifitseerida kehaehitust - toime, mis saavutatakse jätkatava raviga.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Üldised näitajad.

NutropinAq farmakokineetilisi omadusi on uuritud ainult tervetel täiskasvanud meestel.

Imendumine: absoluutne biosaadavus pärast inimese rekombinantse kasvuhormooni subkutaanset

manustamist on umbes 80 %.

Jaotumine: loomkatsed somatropiiniga on näidanud, et kasvuhormoon lokaliseerub hea

verevarustusega organites nagu maks ja neerud. Somatropiini jaotumise stabiilne maht tervetel

vabatahtlikel on ligikaudu 50 ml/kg kehakaalu kohta, lähenedes seerumi mahule.

Metabolism: On näidatud, et nii maks kui neerud on kasvuhormooni jaoks tähtsad valku

kataboliseerivad organid. Loomkatsete tulemustele tuginedes võib väita, et neerud on kliirensi

domineerivateks organiteks. Kasvuhormoon filtreeritakse neerupäsmakestes ja tagasiimendumine

toimub proksimaalsetes torukestes. Edasine lõhustumine toimub neeru rakkudes aminohapete

koostisosadeks, mis lähevad tagasi süsteemsesse ringlusse.

Eritumine: Pärast nahaalust manustamist boolusena on somatropiini keskmine lõplik poolväärtusaeg

t½ umbes 2,3 tundi. Pärast veenisisest somatropiini manustamist boolusena, on keskmine lõplik

poolväärtusaeg t½ß või t½γ umbes 20 minutit ja keskmine kliirens vahemikus 116 - 174 ml/tunnis/kg

kohta.

Olemasoleva kirjanduse andmetel võib öelda, et kliirens on täiskasvanutel ja lastel sarnane.

Näitajad patsientidel

Somatropiini kliirens ja keskmine lõplik poolväärtusaeg t½ on täiskasvanud ja pediaatrilistel

kasvuhormooni puudulikkusega patsientidel analoogne tervete vabatahtlike andmetega.

Lastel ja täiskasvanud kroonilise neerupuudulikkusega patsientidel ning lõpp-staadiumis

neeruhaigusega patsientidel võib kliirens aeglustuda võrreldes normaalsete isikutega. Endogeenne

kasvuhormooni produktsioon võib samuti suureneda mõnedel lõpp-staadiumis neeruhaigusega

patsientidel. Pole täheldatud somatropiini kumuleerumist kroonilise neerupuudulikkusega või lõppstaadiumis

neeruhaigust põdevatel lastel kasutusel olevate annuste korral. Väheste avaldatud andmete

põhjal on eksogeenselt manustatud somatropiini imendumise ja eritumise poolväärtusaeg ja

maksimaalne kontsentratsioon tmax Turneri sündroomiga patsientidel analoogne nii normaalse kui ka

kasvuhormooni puudulikkusega populatsiooniga.

Ägeda maksapuudulikkusega patsientidel on täheldatud somatropiini kliirensi vähenemist. Selle nähu

kliiniline tähendus pole teada.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

NutropinAq toksilisust uuriti rottidel ja ahvidel, uuringutes ei leitud mingeid toksilisi toimeid.

Kartsinogeensuse, mutageensuse ja paljunemisvõime uuringuid ei ole NutropinAq-ga läbi viidud.

Kuna somatropiin on hormon, võib ta soodustada kasvajate kasvu patsientidel, kellel need esinevad.

Senini ei ole see patsientide puhul kinnitust leidnud.

NutropinAq paikse taluvuse uuringutes ei ilmnenud märkimisväärseid paikseid kõrvaltoimeid.

Uuringud transgeeniliste rottidega viitavad vähese antikehade tekke võimalusele (aegunud) Nutropin’i

lahusega.

Ei ole läbi viidud tavapäraseid reproduktsiooniuuringuid. Pikaajaline uuring tiinete ja lakteerivate

ahvidega ning ahvi vastsündinud poegade uurimine kuni noorukieani nende seksuaalse küpsuse ja

paljunemisvõime osas ei viidanud oluliste häirete esinemisele viljakuses, tiinuses, sünnitusprotsessis,

imetamises ega sigimisvõimeliseks saamises.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Naatriumkloriid

fenool

polüsorbaat 20

naatriumtsitraat ja veevaba sidrunhape

süstevesi

6.2 Sobimatus

Sobivusuuringute puudumisel ei tohi NutropinAq’d teiste ravimitega segada.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Keemiline ja füüsikaline kasutamisstabiilsus on tõestatud temperatuuril 2°C - 8°C 28 päeva jooksul.

Mikrobioloogilisest vaatekohast lähtudes tuleb kord juba avatud pakendit säilitada maksimaalselt 28

päeva jooksul temperatuuril 2°C - 8°C. NutropinAq on ette nähtud igapäevaselt määratud perioodi

kestel (maksimaalselt 1 tund) toatemperatuuril (külmikust väljas) säilitamiseks.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2°C...8°C).

Mitte hoida sügavkülmas.

Hoida blister välispakendis.

Kasutuses oleva ravimi säilitamistingimuste kohta vt. 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

2 ml süstelahust kolbampullis (I tüüpi klaas), mis on suletud korgiga (butüülkummist) ja tihendiga

(kummist).

Pakendi suurused: 1, 3 ja 6 kolbampulli.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erinõuded hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

Kasutamis- ja käsitsemisjuhend

NutropinAq toodetakse steriilse lahusena koos konservandiga, mis võimaldab mitmekordset

kasutamist.

Lahus peab olema läbipaistev ja selge vahetult pärast külmikust võtmist.

Kui lahus on hägune, ei tohi seda kasutada.

Loksutada õrnalt, mitte raputada, kuna see võib valgu denatureerida.

NutropinAq on ette nähtud kasutamiseks ainult koos NutropinAq Pen süstevahendiga. Puhasta

kummikork alkoholiga või antiseptilise lahusega, et vältida mikroorganismide sattumist lahusesse, mis

võib juhtuda korduval nõela sisestamisel. NutropinAq süstimisel on soovitatav kasutada ühekordseid

steriilseid nõelu.

NutropinAq Pen võimaldab süstida minimaalselt 0,1 mg ja maksimaalselt 4,0 mg, 0,1 mg

inkrementidena.

Kolbampulli, mis on Pen-i sees, ei tohi süstete vahepeal Pen-i küljest lahti võtta.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Ipsen Pharma,

65 quai Georges Gorse,

92100 Boulogne-Billancourt,

Prantsusmaa.

8. MÜÜGILOA NUMBER(NUMBRID)

EU/1/00/164/003

EU/1/00/164/004

EU/1/00/164/005

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 16. veebruar 2001

Müügiloa uuendamise kuupäev: 16. veebruar 2006

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti (EMEA) kodulehel