Kinzalmono
Artikli sisukord
Kinzalmono
Kinzalmono on ravim, mis sisaldab toimeainena telmisartaani. Ravimit turustatakse valgete tablettidena (ümmargused 20 mg, piklikud 40 ja 80 mg).
Kinzalmono
Mis on Kinzalmono?
Kinzalmono on ravim, mis sisaldab toimeainena telmisartaani. Ravimit turustatakse valgete tablettidena (ümmargused 20 mg, piklikud 40 ja 80 mg).
Milleks Kinzalmonot kasutatakse?
Kinzalmonot kasutatakse essentsiaalse hüpertensiooni (kõrgvererõhutõve) ravimiseks täiskasvanud patsientidel. Essentsiaalne tähendab, et kõrgvererõhutõbe ei põhjusta ükski teine haigus.
Kinzalmonot kasutatakse ka kardiovaskulaarsete (südame-veresoonkonna) häirete, näiteks infarkti või insuldi ennetamiseks. Ravimit kasutatakse patsientidel, kellel on olnud trombootilisi tüsistusi (nt südamehaigus, infarkt või arterite haigus) või kellel on II tüüpi diabeet (suhkurtõbi), mis on kahjustanud elundeid (nt silmi, südant või neere).
Seda ravimit saab üksnes retsepti alusel.
Kuidas Kinzalmonot kasutatakse?
Essentsiaalse hüpertensiooni raviks on soovitatav Kinzalmono annus 40 mg üks kord ööpäevas, kuid mõnele patsiendile võib piisata ka annusest 20 mg. Kui see ei alanda vererõhku, võib annust suurendada 80 mg-ni või täiendada ravi muu kõrgvererõhuravimiga, näiteks hüdroklorotiasiidiga.
Kardiovaskulaarsete häirete ennetamiseks on soovituslik annus 80 mg üks kord ööpäevas. Arst peab Kinzalmono ravi alguses tähelepanelikult jälgima patsiendi vererõhku ning ta võib otsustada vererõhku vähendavat annust kohandada.
Kuidas Kinzalmono toimib?
Kinzalmono toimeaine telmisartaan on angiotensiin II retseptori antagonist, mis blokeerib organismi hormooni angiotensiin II toime. Angiotensiin II on tugev vasokonstriktor (veresooni ahendav aine). Blokeerides retseptorid, millele angiotensiin II tavaliselt kinnitub, peatab telmisartaan hormooni toime ja võimaldab veresoontel laieneda. See vähendab vererõhku ja kõrgvererõhuga seotud riske, näiteks infarkti või insuldi riski. Samuti võimaldab ravim südamel lihtsamini verd pumbata, mis aitab vähendada tulevasi kardiovaskulaarseid häireid.
Kuidas Kinzalmonot uuriti?
Essentsiaalse hüpertensiooni ravi korral uuriti Kinzalmonot 2647 patsiendil, kes võtsid kas ainult Kinzalmonot või Kinzalmonot koos hüdroklorotiasiidiga. Kinzalmono eri annuste toimet võrreldi platseebo (näiva ravimi) ja teiste kõrgvererõhuravimite (atenolool, lisinopriil, enalapriil, amlodipiin)
toimega. Efektiivsuse põhinäitaja oli diastoolse vererõhu (kahe südamelöögi vaheline ehk nn alumine vererõhk) alanemine.
Kardiovaskulaarsete häirete ennetamiseks uuriti üks kord ööpäevas manustatava 80 mg Kinzalmono mõju ühes põhiuuringus, milles osales ligikaudu 26 000 vähemalt 55-aastast patsienti, kellel oli südame- või arterite haigus, oli olnud infarkt või kellel oli suhkurtõbi ja suur kardiovaskulaarse häire risk. Kinzalmono toimet võrreldi ramipriili toimega (teine kardivaskulaarseid häireid ennetav ravim) ja mõlema ravimi koostoimega. Efektiivsuse põhinäitaja oli nende patsientide arvu vähenemine, kes surid või vajasid haiglaravi või said infarkti või insuldi. Patsiente jälgiti keskmiselt neli ja pool aastat.
Milles seisneb uuringute põhjal Kinzalmono kasulikkus?
Essentsiaalse hüpertensiooni ravis oli Kinzalmono diastoolse vererõhu vähendamisel efektiivsem kui platseebo ja toime kõrgvererõhule sarnanes teiste kõrgvererõhuravimite toimega.
Kardiovaskulaarsete häirete ennetamisel oli Kinzalmono mõju sarnane ramipriili mõjuga: ligikaudu 17% patsientidest suri, vajas kardiovaskulaarsete häirete tõttu haiglaravi või sai südameinfarkti või insuldi. Kahe ravimi kombinatsioon ei olnud efektiivsem kui kumbki ravim eraldi manustatuna ja kõrvalnähtude risk suurenes.
Mis riskid Kinzalmonoga kaasnevad?
Kinzalmono kasutamisel esineb kõrvalnähte harva. 1–10 patsiendil 1000st on siiski esinenud järgmised kõrvalnähud: ülemiste hingamisteede nakkus (külmetus), sh kõri- ja ninakõrvalurgete põletik, kuseteede infektsioon, sh põieinfektsioon, aneemia (punaliblede vähesus), hüperkaleemia (vere liigne kaaliumisisaldus), depressioon, unetus, sünkoop (minestus), vertiigo (peapööritus), bradükardia (südameaeglus), hüpotensioon (madal vererõhk), düspnoe (õhupuudustunne), kõhuvalu, kõhulahtisus, düspepsia (kõrvetised), kõhupuhitus, oksendamine, hüperhidroos (liigne higistamine), kihelus, lööve, müalgia (lihasevalu), seljavalu, lihaskrambid, neeruprobleemid, sh äkiline neerupuudulikkus, valud rindkeres, asteenia (nõrkus) ja kreatiniini (lihaskoe lagunemise marker) suurenenud sisaldus veres. Hüpotensioon võib sagedamini esineda patsientidel, kes võtavad Kinzalmonot kardiovaskulaarsete häirete ennetamiseks. Kinzalmono kohta teatatud kõrvalnähtude täieliku loetelu leiate pakendi infolehelt.
Kinzalmonot ei tohi kasutada patsiendid, kes võivad olla telmisartaani või selle ravimi mis tahes muu koostisaine suhtes ülitundlikud (allergilised). Ravimit ei tohi kasutada rasedatel pärast esimest kolme raseduskuud. Ravimit ei soovitata kasutada raseduse esimesel kolmel kuul. Kinzalmonot ei tohi kasutada ka patsiendid, kellel on rasked maksa- või sapihäired.
Miks Kinzalmono heaks kiideti?
Inimravimite komitee otsustas, et Kinzalmono kasulikkus on suurem kui sellega kaasnevad riskid, ning soovitas anda ravimi müügiloa.
Muu teave Kinzalmono kohta
Euroopa Komisjon andis Kinzalmono müügiloa, mis kehtib kogu Euroopa Liidu territooriumil, 16. detsembril 1998. Müügiloa hoidja on Bayer Schering Pharma AG. Müügiluba on tähtajatu.
Euroopa avaliku hindamisaruande täistekst Kinzalmono kohta on siin.
Kokkuvõtte viimane uuendus: 12-2009.
LISA I
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Kinzalmono 20 mg tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks tablett sisaldab 20 mg telmisartaani.
Abiained: Üks tablett sisaldab 84 mg sorbitooli (E420).
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Tablett
Valged, ümmargused 2,5 mm tabletid, mille ühele küljele on graveeritud kood 50H ja teisele küljele
firma logo.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Hüpertensioon
Essentsiaalse hüpertensiooni ravi täiskasvanutel.
Kardiovaskulaarne preventsioon
Kardiovaskulaarse haigestumuse vähendamine patsientidel, kel esineb:
i) manifestne aterotrombootiline kardiovaskulaarne haigus (anamneesis südame isheemiatõbi,
ajuinfarkt või oblitereeruv endarteriit) või
ii) 2. tüüpi suhkurtõbi dokumenteeritud sihtorgani kahjustusega
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Essentsiaalse hüpertensiooni ravi:
Tavaline efektiivne annus on 40 mg üks kord ööpäevas. Mõnedele patsientidele on piisavaks annuseks
20 mg ööpäevas. Juhtudel, kus ei ole saavutatud soovitud vererõhu alanemist, võib telmisartaani
annust suurendada maksimaalselt kuni 80 mg-ni ööpäevas. Annuse suurendamise asemel võib
telmisartaani kombineerida tiasiid-diureetikumidega (nt hüdroklorotiasiid), millel on telmisartaaniga
kooskasutamisel täiendav vererõhku alandav toime. Ravimi annuse tõstmist planeerides tuleb
arvestada, et telmisartaani maksimaalne vererõhku alandav efekt saabub 4…8 nädala jooksul pärast
ravikuuri alustamist. (vt lõik 5.1).
Kardiovaskulaarne preventsioon:
Soovitatav annus on 80 mg ööpäevas. Seni ei ole teada, kas telmisartaani annused alla 80 mg on
efektiivsed kardiovaskulaarse haigestumuse vähendamiseks. Telmisartaanravi alustamisel
kardiovaskulaarse haigestumuse vähendamiseks soovitatakse vererõhku hoolikalt jälgida ning
vajadusel reguleerida vererõhku langetavate ravimite annuseid.
Patsientide erigrupid:
Annustamine neerukahjustuse korral: Kerge ja keskmise raskusega neerufunktsiooni häire korral ei ole
annuste kohandamine vajalik. Mõningane kogemus on olemas tõsise neerufunktsiooni häirega ja
hemodialüüsiga patsientidega. Nendel patsientidel on soovitatav madalam algdoos 20 mg (vt lõik 4.4).
Annustamine maksakahjustuse korral: Kerge ja keskmise raskusega maksakahjustuse korral ei tohi
ravimi annus olla suurem kui 40 mg üks kord ööpäevas (vt lõik 4.4).
Eakad inimesed
Annuse kohandamine eakatel patsientidel ei ole vajalik.
Pediaatrilised patsiendid
Kinzalmono’t ei soovitata kasutada lastel vanuses alla 18-aasta ohutuse ja efektiivsuse ebapiisavate
andmete tõttu.
Manustamisviis
Telmisartaani tabletid on mõeldud suukaudseks manustamiseks üks kord ööpäevas koos vedelikuga,
sõltumatult söögiaegadest.
Ettevaatusabinõud, mida tuleb arvesse võtta enne ravimpreparaadi käsitsemist või manustamist
Tablettide hügroskoopse omaduse tõttu tuleb telmisartaani hoida pitseeritud blistrites. Tabletid tuleb
blistrist välja võtta vahetult enne manustamist.
4.3 Vastunäidustused
• Ülitundlikkus toimeaine või ravimi mõne abiaine suhtes (vt lõik 6.1)
• Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6)
• Sapiteede obstruktiivsed haigused
• Raske maksakahjustus
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Rasedus:
Ravi angiotensiin II retseptori antagonistidega ei tohi alustada raseduse ajal. Välja arvatud juhul, kui
ravi jätkamist angiotensiin II retseptori antagonistiga peetakse oluliseks, tuleb rasestumist planeeriv
patsient üle viia alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille ohutuseprofiil raseduse korral on
tõestatud. Kui rasedus on diagnoositud, tuleb ravi angiotensiin II retseptori antagonistidega koheselt
lõpetada ning vajadusel alustada alternatiivset ravi (vt lõigud 4.3 ja 4.6).
Maksakahjustus:
Kinzalmono’t ei tohi manustada patsientidele, kellel esineb kolestaas, sapiteede obstruktiivne haigus
või raske maksakahjustus (vt lõik 4.3), sest telmisartaan elimineerub peamiselt sapi kaudu. Neil
patsientidel kaasneb tõenäoliselt telmisartaani hepaatilise kliirensi vähenemine. Kerge või keskmise
raskusega maksapuudulikkust põdevatel patsientidel tuleb Kinzalmono’t kasutada ettevaatusega.
Renovaskulaarne hüpertensioon:
Kahepoolse neeruarteri stenoosiga haigetel või juhtudel, kui patsiendil on stenoseerunud ainsa
funktsioneeriva neeru arter, on reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi inhibiitorite kasutamisel
suurenenud oht tõsise hüpotensiooni ja neerupuudulikkuse tekkeks.
Neerukahjustusega või siirdatud neeruga patsiendid:
Kinzalmono manustamisel neerupuudulikkusega haigele soovitatakse perioodiliselt kontrollida
seerumi kaaliumi- ja kreatiniinitaset. Kinzalmono-ravi kogemused puuduvad haigetega, kellele on
hiljuti tehtud neerusiirdamise operatsioon.
Intravaskulaarne hüpovoleemia:
Tugeva diureetilise raviga, keedusoola tarvitamise märgatava piiranguga või kõhulahtisuse või
oksendamisega haiged, kellel on selle tagajärjel välja kujunenud hüpovoleemia/hüponatreemia, on
Kinzalmono kasutamisel ohustatud sümptomaatilisest hüpotensioonist, eriti pärast esimest
Kinzalmono annust. Enne Kinzalmono-ravi alustamist tuleb nimetatud seisundid korrigeerida. Enne
Kinzalmono manustamist tuleb hüpovoleemia/hüponatreemia korrigeerida.
Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi kahekordne blokeerimine: Tundlikel inimestel on reniinangiotensiin-
aldosterooni süsteemi inhibeerimise tagajärjel täheldatud hüpotensiooni, sünkoopi,
hüperkaleemiat ja neerufunktsiooni muutusi (sh ägedat neerupuudulikkust), eriti teiste seda süsteemi
mõjutavate ravimitega kombineerimisel. Seetõttu reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi
kahekordset blokeerimist (nt AKE inhibiitori lisamist angiotensiin II retseptori antagonistile) ei
soovitata patsientidel, kelle vererõhk allub juba ravile, ning seda tuleb piirata individuaalselt
määratletud juhtudel, neerufunktsiooni hoolikalt jälgides.
Teised olukorrad, mil on tegemist reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi stimulatsiooniga:
Haigetel, kelle veresoonkonna toonus ja neerufunktsioon sõltuvad peamiselt reniin-angiotensiinaldosteroon-
süsteemi aktiivsusest (ägeda kongestiivse südamepuudulikkusega või kaasuva
neeruhaigusega, sh neeruarteri stenoosiga haiged), on seda süsteemi mõjutavad preparaadid nagu
telmisartaan põhjustanud ägedat hüpotensiooni, hüperasoteemiat, oliguuriat, harva ka ägedat
neerupuudulikkust (vt lõik 4.8).
Primaarne aldosteronism:
Nendel haigetel ei saavutata reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi inhibiitoritega tavaliselt
hüpotensiivset efekti ja telmisartaani kasutamine ei ole soovitatav.
Aordi- ja mitraalklapi stenoos, obstruktiivne hüpertroofiline kardiomüopaatia:
Sellel haigetegrupil on ravimi määramisel vajalik täiendav ettevaatus, analoogselt teiste
vasodilataatorite ordineerimisega.
Hüperkaleemia:
Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi mõjutavate ravmite kasutamine võib põhjustada
hüperkaleemiat.
Eakatel ja neerupuudulikkusega patsientidel, suhkurtõbe põdevatel või sellistel patsientidel, keda
ravitakse samaaegselt teiste ravimitega, mis võivad kaaliumi taset tõsta, ja/või interkurrentsete
haiguslike seisunditega patsientidel võib ravimata või ravile allumatu hüperkaleemia lõppeda
letaalselt.
Enne reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi mõjutavate ravimite samaaegset ordineerimist tuleb
hinnata kasu ja ohu suhet.
Tuleb arvesse võtta hüperkaleemia järgmisi peamisi riskitegureid:
- suhkurtõbi, neerupuudulikkus, kõrge vanus (>70 aasta)
- kombinatsioon ühe või enama ravimiga, mis mõjutavad reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi,
ja/või kaaliumi sisaldavate toidulisanditega. Ravimid või ravimite terapeutilised rühmad, mis
võivad esile kutsuda hüperkaleemiat on kaaliumi sisaldavad soolaasendajad, kaaliumisäästvad
diureetikumid, AKE inhibiitorid, angiotensiin-II retseptorite antagonistid, mittesteroidsed
põletikuvastased ravimid (MSPVR’d, sh selektiivsed COX-2 inhibiitorid), hepariin,
immunosupressandid (tsüklosporiin või takroliimus) ja trimetopriim.
- interkurrentsed haiguslikud seisundid, eriti dehüdratatsioon, äge südame dekompensatsioon,
metaboolne atsidoos, neerufunktsiooni halvenemine, neerude seisundi järsk halvenemine (nt
infektsioonhaigused), rakkude lüüs (nt äge jäseme isheemia, rabdomüolüüs, kestev trauma).
Riskirühma patsientidel soovitatakse kaaliumi taset seerumis hoolikalt jälgida (vt lõik 4.5).
Sorbitool:
Ravim sisaldab sorbitooli (E420). Harvaesineva päriliku fruktoositalumatusega patsiendid ei tohi
Kinzalmono’t kasutada.
Etnilised erinevused:
On täheldatud, et angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid, telmisartaan ja teised angiotensiin-
II retseptori antagonistid on vererõhku alandava toime osas musta nahavärvusega patsientidel vähem
efektiivsed. Võimalikuks põhjuseks võib olla madala reniinitaseme suurem esinemissagedus
mustanahaliste hüpertoonikute populatsioonis.
Teised:
Sarnaselt teistele antihüpertensiivsetele ainetele, võib vererõhu liigne alandamine telmisartaaniga
põhjustada isheemilist kardiopaatiat või isheemilist kardiovaskulaarset haigust põdevatel patsientidel
müokardiinfarkti, ajuinfarkti.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.
Nagu ka teiste reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi toimivate ravimite puhul, võib telmisartaan
esile kutsuda hüperkaleemiat (vt lõik 4.4). See risk võib suureneda, kui samaaegselt kasutatakse
mõnda muud potentsiaalselt hüperkaleemiat soodustavat ravimit (kaaliumi sisaldavad soola asendajad,
kaaliumi säästvad diureetikumid, AKE inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid,
mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (MSPVRd, sh selektiivsed COX-2 inhibiitorid), hepariin,
immunosupressandid (tsüklosporiin või takroliim) ja trimetopriim).
Hüperkaleemia teke oleneb kaasuvatest riskifaktoritest. Risk on suurem ülal nimetatud ravimitega
kombineerimise korral. Eriti suur risk kaasneb samaaegse kaaliumisäästvate diureetikumide ning
kaaliumi sisaldavate soolaasendajate kombineeritud kasutamise puhul. AKE inhibiitorite või
MSPVR-tega kombineerimisega kaasneb väiksem risk, kui järgitakse rangelt ettevaatusabinõusid
kasutamisel.
Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav koos järgmiste ravimitega
Kaaliumisäästvad diureetikumid või kaaliumi sisaldavad toidulisandid:
Angiotensiin-II retseptori antagonistid, nagu telmisartaan vähendavad diureetikumidest põhjustatud
kaaliumi kadu. Kaaliumisäästvad diureetikumid nagu spironolaktoon, eplerenoon, triamtereen või
amiloriid, samas ka kaaliumi sisaldavad toidulisandid või kaaliumi sisaldusega soolaasendajad võivad
põhjustada olulist kaaliumi taseme tõusu seerumis. Kui nende samaaegne kasutamine on näidustatud
dokumenteeritud hüpokaleemia põhjal, tuleb neid kasutada ettevaatlikult, sageli kaaliumi taset
seerumis mõõtes.
Liitium:
Liitiumi samaaegsel kasutamisel angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoritega – ja ka
angiotensiin-II retseptori antagonistidega, k.a telmisartaaniga – on täheldatud liitiumi
kontsentratsiooni pöörduvat tõusu seerumis ja tema toksilisuse suurenemist. Kui selle kombinatsiooni
kasutamine on möödapääsmatu, soovitatakse liitiumi taset seerumis tähelepanelikult jälgida.
Kombinatsioonid, mis nõuavad ettevaatust
Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid:
MSPVR-d (st atsetüülsalitsüülhape põletikuvastastes annustamisskeemides, COX-2 inhibiitorid ja
mitteselektiivsed MSPVR) võivad vähendada angiotensiin-II retseptori antagonistide
antihüpertensiivset toimet. Mõnedel pärsitud neerufunktsiooniga patsientidel (nt dehüdreeritud või
eakad, vähenenud neerufunktsiooniga patsiendid) võib angiotensiin-II retseptori antagonistide ja
tsüklo-oksügenaasi inhibiitorite samaaegne kasutamine põhjustada neerufunktsiooni edasist
halvenemist, sh ägeda neerupuudulikkuse teket, mis on tavaliselt pöörduv. Seetõttu tuleb sellist
kombinatsiooni manustada ettevaatlikult, eriti eakatel patsientidel. Patsientidele tuleb piisavalt
vedelikku manustada ning pärast kaasuva ravi alustamist ja hiljem regulaarselt neerufunktsiooni
jälgida.
Ühes uuringus kaasnes telmisartaani ja ramipriili samaaegse kasutamisega kuni 2,5-kordne ramipriili
ja ramiprilaadi AUC0-24 suurenemine ja Cmax tõus. Selle tähelepaneku kliinilist tähendust ei teata.
Diureetikumid (tiasiidid või lingudiureetikumid):
Telmisartaanravi alustamisega võib kaasneda vereruumala vähenemine ja hüpotensiooni riski
suurenemine, kui eelnevalt on raviks kasutatud diureetikumide – nt furosemiidi (lingudiureetikum) ja
hüdroklorotiasiidi (tiasiid-diureetikum) – suuri annuseid.
Samaaegsel kasutamisel tuleb arvestada järgnevat
Teised antihüpertensiivsed ravimid:
Teiste antihüpertensiivsete ravimite samaaegne kasutamine võib tugevdada telmisartaani vererõhku
alandavat toimet.
Vastavalt oma farmakoloogilistele omadustele võib oletada, et järgmised ravimid potentseerivad kõigi
antihüpertensiivsete ravimite, sh telmisartaani hüpotensiivseid toimeid: baklofeen, amifostiin. Lisaks
võivad alkohol, barbituraadid, narkootikumid ja antidepressandid süvendada ortostaatilist
hüpotensiooni.
Kortikosteroidid (süsteemselt):
Antihüpertensiivse toime vähenemine.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Angiotensiin II retseptori antagoniste ei soovitata kasutada raseduse esimesel trimestril (vt lõik 4.4).
Angiotensiin II retseptori antagonistide kasutamine on vastunäidustatud raseduse teisel ja kolmandal
trimestril (vt lõigud 4.3 ja 4.4).
Kinzalmono kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsed on näidanud kahjulikku
toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).
Epidemioloogiline tõendusmaterjal teratogeensusohu suhtes pärast AKE inhibiitorite kasutamist
raseduse esimesel trimestril ei ole piisavalt veenev. Siiski ei saa välistada riski vähest suurenemist.
Kuigi puuduvad kontrollitud epidemioloogilised andmed riski kohta seoses angiotensiin II retseptori
antagonistidega, võivad samasugused riskid esineda ka selle ravimirühmaga. Välja arvatud juhul, kui
ravi jätkamist angiotensiin II retseptori antagonistiga peetakse oluliseks, tuleb rasestumist planeeriv
patsient üle viia alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille ohutuseprofiil raseduse ajal on
tõestatud. Kui rasedus on diagnoositud, tuleb ravi angiotensiin II retseptori antagonistidega koheselt
lõpetada ning vajadusel alustada alternatiivset ravi.
On teada, et ravi angiotensiin II retseptori antagonistidega võib raseduse teisel ja kolmandal trimestril
põhjustada inimesel fetotoksilisust (neerufunktsiooni vähenemine, lootevee vähesus, kolju luustumise
aeglustumine) ja neonataalset toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia). (Vt lõiku
5.3). Kui alates raseduse teisest trimestrist on aset leidnud angiotensiin II retseptori antagonistide
kasutamine, soovitatakse neerufunktsiooni ja koljut ultraheli abil kontrollida.
Imikuid, kelle emad on võtnud angiotensiin II retseptori antagoniste, tuleb tähelepanelikult
hüpotensiooni osas jälgida (vt lõike 4.3 ja 4.4).
Imetamine
Kuna puudub informatsioon telmisartaani kasutamise kohta imetamise ajal ei soovitata seda kasutada,
vaid eelistada tuleks alternatiivseid ravimeid, mille ohutuseprofiil imetamise perioodil on paremini
tõestatud, eriti vastsündinu või enneaegse imiku rinnaga toitmisel.
Fertiilsus
Prekliinilistes uuringutes ei täheldatud Kinzalmono’l mingeid toimeid mees- ega naisfertiilsusele.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Telmisartaani mõju autojuhtimise või masinatega töötamise võimele ei ole uuritud. Siiski tuleb nendes
tingimustes arvestada, et antihüpertensiivse ravimi kasutamisega võivad mõnikord kaasneda
pearinglus või uimasus.
4.8 Kõrvaltoimed
a. Ohutusprofiili kokkuvõte
Rasketeks kõrvaltoimeteks on anafülaktiline reaktsioon ja angioödeem, mis võivad esineda harva
(vähem kui 1 juhul 1 000 patsiendi kohta), ja äge neerupuudulikkus.
Kontrollitud uuringutes oli hüpertensiooni näidustusel ravitud patsientidel üldine kõrvaltoimete
esinemissagedus telmisartaani puhul tavaliselt võrreldav platseeboga (41,4% vs 43,9%).
Kõrvaltoimete esinemissagedus ei olenenud annusest ega omanud mingit seost patsiendi soo, vanuse
ega rassiga. Telmisartaani ohutuse profiil neil patsientidel, keda raviti kardiovaskulaarse haigestumuse
vähendamise eesmärgil, oli kooskõlas ohutusandmetega, mida täheldati hüpertensiivsete patsientide
ravis.
Allpool loetletud ravimi kõrvaltoimed on kogutud kontrollitud kliinilistest uuringutest ja
müügijärgsetest teadetest. Loetelus on arvesse võetud ka rasked kõrvaltoimed ja ravi lõpetamist
nõudnud kõrvaltoimed, mida registreeriti kolmes pikaajalises kliinilises uuringus, mis hõlmasid
21 642 patsienti, keda raviti telmisartaaniga kardiovaskulaarse haigestumuse vähendamise eesmärgil
kuni kuue aasta jooksul.
b. Kõrvaltoimete kokkuvõte tabelina
Kõrvaltoimed on liigitatud vastavalt esinemissagedusele, kasutades järgmist sõnastust:
väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1 000 kuni <1/100); harv (≥1/10 000 kuni
<1/1 000); väga harv (<1/10 000).
Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Infektsioonid ja infestatsioonid
Aeg-ajalt: Kuseteede infektsioonid, sh põiepõletik,
ülemiste hingamisteede infektsioon, sh
farüngiit ja sinuiit
Harv: Sepsis, sh letaalse lõppega1
Vere ja lümfisüsteemi häired
Aeg-ajalt: Aneemia
Harv: Eosinofiilia, trombotsütopeenia
Immuunsüsteemi häired
Harv: Anafülaktiline reaktsioon, ülitundlikkus
Ainevahetus- ja toitumishäired
Aeg-ajalt: Hüperkaleemia
Harv: Hüpoglükeemia (diabeediga patsientidel)
Psühhiaatrilised häired
Aeg-ajalt: Unetus, depressioon
Harv: Ärevus
Närvisüsteemi häired
Aeg-ajalt: Sünkoop
Silma kahjustused
Harv: Nägemishäire
Kõrva ja labürindi kahjustused
Aeg-ajalt: Peapööritus
Südame häired
Aeg-ajalt: Bradükardia
Harv: Tahhükardia
Vaskulaarsed häired
Aeg-ajalt: Hüpotensioon2, ortostaatiline hüpotensioon
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Aeg-ajalt: Düspnoe
Seedetrakti häired
Aeg-ajalt: Kõhuvalu, kõhulahtisus, düspepsia, meteorism,
oksendamine
Harv: Suukuivus, ebamugavustunne kõhus
Maksa- ja sapiteede häired
Harv: Maksafunktsiooni häire/maksa häire3
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt: Sügelus, liighigistamine, lööve
Harv: Angioödeem (ka letaalse lõppega), ekseem,
erüteem, urtikaaria ravimlööve, naha toksiline
lööve
Lihas-skeleti, sidekoe ja luude kahjustused
Aeg-ajalt: Seljavalu (nt ishias), lihaskrambid, lihasvalu
Harv: Liigesvalu, jäsemevalu, kõõlusvalu
(kõõlusepõletikule omased sümptomid)
Neeru- ja kuseteede häired
Aeg-ajalt: Neerukahjustus, sh äge neerupuudulikkus
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Aeg-ajalt: Valu rindkeres, asteenia (jõuetus)
Harv: Gripitaoline haigus
Uuringud
Aeg-ajalt: Kreatiniini sisalduse tõus veres
Harv: Kusihappe sisalduse tõus veres,
maksaensüümide sisalduse tõus veres,
kreatiinfosfokinaasi sisalduse tõus veres,
hemoglobiini sisalduse langus
1,2,3: täiendavate kirjelduste kohta palun vt lõik 4.8.c.
c. Valikuliste kõrvaltoimete kirjeldus
1. Sepsis
PRoFESS uuringus täheldati telmisartaani puhul sepsise esinemissageduse suurenemist, võrreldes
platseeboga. See tähelepanek võib olla juhuslik leid või on seotud seni teadmata mehhanismiga (vt ka
lõik 5.1).
2. Hüpotensioon
Seda kõrvaltoimet registreeriti sageli reguleeritud vererõhuga patsientidel, keda raviti telmisartaaniga
kardiovaskulaarse haigestumuse vältimiseks lisaks standardsele ravile.
3. Maksafunktsiooni kõrvalekalle / maksa häire
Registreerimisjärgses kogemuses esines enamik maksafunktsiooni kõrvalekallete / maksa häirete
juhtumeid jaapani patsientidel. Jaapanlastel esineb suurema tõenäosusega neid kõrvaltoimeid.
4.9 Üleannustamine
Seoses üleannustamisega inimestel on informatsioon piiratud.
Sümptomid: Telmisartaani üleannustamise kõige silmapaistvamateks sümptomiteks olid hüpotensioon
ja tahhükardia. Samuti on registreeritud bradükardiat, pearinglust, kreatiniini kontsentratsiooni tõusu
seerumis ning ägedat neerupuudulikkust.
Ravi: Telmisartaan ei eemaldu hemodialüüsi abi. Patsienti tuleb hoolikalt jälgida ning rakendada
sümptomaatilist ja toetavat ravi. Ravi oleneb sellest, kui kaua aega tagasi manustamine toimus, ning
sümptomite raskusest. Soovitatavateks ravimeetmeteks on oksendamise esilekutsumine ja/või
maoloputus. Üleannuse ravis võib abi olla aktiveeritud söe manustamisest. Sageli tuleb mõõta seerumi
elektrolüütide ja kreatiniini taset. Hüpotensiooni esinemisel tuleb patsient lamavasse asendisse panna
ning teostada kiiresti soola ja veremahu asendus.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: angiotensiin II antagonistid, ATC-kood: C09CA07
Toimemehhanism:
Telmisartaan on suukaudsel manustamisel toimiv ja spetsiifiline angiotensiin II retseptorite (tüüp AT1)
antagonist. Telmisartaan tõrjub väga suure afiinsusega välja angiotensiin II tema seondumiskohast
AT1 retseptori alatüübil, mis vastutab angiotensiin II teadaolevate toimete eest. Telmisartaanil ei ole
mingit osalist agonistlikku toimet AT1 retseptorite suhtes. Telmisartaan seob selektiivselt AT1
retseptoreid. Sidumine on pikaajaline. Telmisartaan ei oma afiinsust teiste retseptorite, kaasa arvatud
AT2 ja teiste vähemtuntud AT-retseptorite suhtes. Nende retseptorite funktsioon ei ole veel selge,
samuti ka mitte nende võimalik ülestimuleerimine angiotensiin II poolt, mille hulk telmisartaani
toimel suureneb. Telmisartaan vähendab plasma aldosterooni sisaldust. Telmisartaan ei inhibeeri
vereplasmas reniini ega blokeeri ioon-kanaleid. Telmisartaan ei inhibeeri angiotensiini konverteerivat
ensüümi (kininaas II), s.o. ensüümi, mis alandab bradükiniini taset. Seetõttu ei ole tõenäoline
bradükiniiniga seotud kõrvaltoimete esinemine.
80 mg telmisartaani annus inhibeerib inimesel peaaegu täielikult angiotensiin II poolt tekitatud
vererõhu tõusu. Ravimi inhibeeriv toime kestab üle 24 tunni ja on mõõdetav kuni 48 tundi.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus:
Essentsiaalse hüpertensiooni ravi
Pärast telmisartaani esimese annuse manustamist ilmub antihüpertensiivne toime järk-järgult 3 tunni
jooksul. Maksimaalne vererõhku langetav toime saabub tavaliselt 4...8 nädala jooksul pärast ravi
alustamist ja püsib ühtlaselt pikaajalise ravi jooksul.
Ambulatoorsed vererõhu mõõtmise tulemused näitavad, et telmisartaani vererõhku langetav toime
püsib pärast annustamist muutumatuna 24 tundi, kaasaarvatud viimased 4 tundi enne uut manustamist.
Seda kinnitab minimaalse ja maksimaalse kontsentratsiooni suhe, mis oli platseebo-kontrollitud
kliinilistes uuringutes 40 mg ja 80 mg telmisartaani manustamise järgselt püsivalt üle 80%. Esialgse
süstoolse vererõhu (SVR) taastumise aeg omab ilmset annusest sõltumise tendentsi. Diastoolse
vererõhu (DVR) kohta saadud andmed on selles suhtes vastuolulised.
Hüpertensiooniga patsientidel langetab telmisartaan nii süstoolset kui ka diastoolset vererõhku,
muutmata pulsisagedust. Telmisartaani diureetilise ja naatriumit organismist väljaviiva toime osa
ravimi hüpotensiivse aktiivsuse juures on praegu veel määratlemata. Telmisartaani antihüpertensiivne
efektiivsus on võrreldav antihüpertensiivsete ravimite teiste rühmade esindajate efektiivsusega
(kliinilistes uuringutes on telmisartaani võrreldud amlodipiini, atenolooli, enalapriili,
hüdroklorotiasiidi ja lisinopriiliga).
Telmisartaan-ravi järsul lõpetamisel taastub vererõhk mõne päevaga järk-järgult ravieelsele tasemele
ilma tagasilöögi fenomenita.
Kliiniliste uuringute alusel esines telmisartaaniga ravitud patsientidel kuiva köha tunduvalt vähem kui
AKE-inhibiitoritega ravitud haigetel.
Kardiovaskulaarne preventsioon
ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and in Combination with Ramipril Global Endpoint Trial
/ Jätkuv telmisartaani monoteraapia ja kombinatsioonis ramipriiliga globaalse tulemusnäitaja uuring)
uuringus võrreldi telmisartaani, ramipriili ning telmisartaani ja ramipriili kombinatsiooni toimeid
kardiovaskulaarsetele lõpptulemustele 25 620 patsiendil, kes olid vähemalt 55-aastased ja kel oli
anamneesis südame isheemiatõbi, TIA, ajuinfarkt, perifeerne arteriaalne haigus või II tüüpi
suhkurtõbi, millega kaasneb ilmne lõpporgani kahjustus (nt retinopaatia, vasaku vatsakese
hüpertroofia, makro- või mikroalbuminuuria), mis on riskialune populatsioon kardiovaskulaarsetele
juhtumitele.
Patsiendid randomiseeriti ühte kolmest järgnevast ravigrupist – telmisartaan 80 mg (n = 8 542),
ramipriil 10 mg (n = 8 576) või telmisartaani 80 mg ja ramipriili 10 mg kombinatsioon (n = 8 502) –
ning neid jälgiti keskmiselt 4,5 aasta jooksul.
Telmisartaan näitas samaväärset mõju ramipriiliga esmase komposiit tulemusnäitaja vähendamises,
milleks olid kardiovaskulaarne surm, mitteletaalne müokardiinfarkt, mitteletaalne ajuinfarkt või
hospitaliseerimine kongestiivse südamepuudulikkuse tõttu. Esmase tulemusnäitaja esinemissagedus oli
sarnane telmisartaani (16,7%) ja ramipriili (16,5%) raviharudes. Ohu suhtarv telmisartaan vs ramipriil
oli 1,01 (97,5% CI 0,93...1,10, p (mittehalvemus) = 0,0019). Ohu suhtarv telmisartaan vs ramipriil oli
1,01 (97,5% CI 0,93...1,10, p (mittehalvemus) = 0,0019 lubataval piiril 1,13). Üldsuremuse määr oli
telmisartaaniga ravitud patsientidel 11,6% ja ramipriili puhul 11,8%.
Telmisartaan osutus samaväärselt efektiivseks ramipriiliga eelnevalt täpsustatud sekundaarse
tulemusnäitaja osas, milleks olid kardiovaskulaarne surm, mitteletaalne müokardiinfarkt ja
mitteletaalne ajuinfarkt [0,99 (97,5% CI 0,90...1,08, p (mittehalvemus) = 0,0004)], mis olid esmaseks
tulemusnäitajaks referentsuuringus HOPE (The Heart Outcomes Prevention Evaluation Study /
Kardiaalsete lõpptulemuste preventsiooni hindamise uuring), milles uuriti ramipriili toimet
platseeboga võrreldes.
Uuringus TRANSCEND randomiseeriti ACE-I talumatud patsiendid muidu samasuguste kaasamise
kriteeriumide alusel nagu ONTARGET uuringus telmisartaan 80 mg (n=2 954) või platseebo (2 972)
rühma, kusjuures mõlemat anti lisaks standardravile. Keskmine jälgimise kestus oli 4 aastat ja 8 kuud.
Mingit statistiliselt olulist erinevust esmase ühendtulemusnäitaja (kardiovaskulaarne surm,
mitteletaalne müokardiinfarkt, mitteletaalne ajuinfarkt või hospitaliseerimine südame
paispuudulikkuse tõttu) esinemissageduse osas ei leitud (15,7% telmisartaani ja 17,0% platseebo
gruppides ohu suhtarvuga 0,92 (95% CI 0,81...1,05, p = 0,22)). Esines tõendusmaterjal telmisartaani
kasuks, võrreldes platseeboga, eelnevalt täpsustatud sekundaarse ühendtulemusnäitaja osas, milleks
olid kardiovaskulaarne surm, mitteletaalne müokardiinfarkt ja mitteletaalne ajuinfarkt [0,87 (95% CI
0,76...1,00, p = 0,048)]. Ei esinenud mingeid tõendeid, mis viitaksid kasule kardiovaskulaarse
suremuse osas (ohu suhtarv 1,03, 95% CI 0,85...1,24).
Köha ja angioödeemi täheldati telmisartaaniga ravitud patsientidel harvemini kui ramipriili saanute
puhul, samas kui hüpotensiooni täheldati sagedamini telmisartaani puhul.
Telmisartaani ja ramipriili kombineerimine ei lisanud täiendavat kasu, võrreldes ramipriili või
telmisartaani monoteraapiaga. KV suremus ja üldsuremus oli arvuliselt suurem kombinatsiooni puhul.
Lisaks esines kombinatsiooni harus märkimisväärselt suurem hüperkaleemia, neerupuudulikkuse,
hüpotensiooni ja sünkoobi esinemissagedus. Seega ei ole telmisartaani ja ramipriili kombinatsiooni
kasutamine sel populatsioonil soovitatav.
Uuringus Prevention Regimen For Effectively avoiding Second Strokes (Profülaktika režiim teise
ajuinfarkti efektiivseks vältimiseks) (PRoFESS), milles osalesid vähemalt 50-aastased patsiendid, kel
oli hiljuti esinenud ajuinfarkt, täheldati telmisartaanravi puhul suuremat sepsise esinemissagedust kui
platseebo puhul – 0,70% vs 0,49% [RR (suhteline risk) 1,43 (95% usaldusintervall 1,00...2,06)].
Letaalse lõppega sepsise juhtumite esinemissagedus oli telmisartaani saavatel patsientidel suurem
(0,33%) kui platseebo puhul (0,16%) [RR 2,07 (95% usaldusintervall 1,14...3,76)]. Telmisartaani
kasutamisega kaasnev suurenenud tuvastatud sepsise esinemissagedus võib olla kas juhuslik leid või
see on seotud mõne käesolevalt teadmata mehhanismiga.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine:
Telmisartaani imendumine on kiire, kuigi imendunud kogus võib varieeruda. Telmisartaani keskmine
absoluutne biosaadavus on ligikaudu 50%. Telmisartaani koosmanustamisel toiduga varieerub AUC0-∞
vähenemine umbes 6%-st (40 mg annuse korral) kuni umbes 19%-ni (160 mg annuse korral). Kolm
tundi pärast manustamist on plasmakontsentratsioonid sarnased, olenemata sellest, kas ravimit
manustati koos toiduga või ilma.
Lineaarsus/mittelineaarsus:
AUC vähene alanemine ei vähenda arvatavasti ravimi terapeutilist efektiivsust. Lineaarne seos annuse
ja plasmakontsentratsiooni vahel puudub. Cmax ja vähemal määral AUC suurenevad
mitteproportsionaalselt 40 mg ületavate annuste puhul.
Jaotumine:
Telmisartaan seondub tugevalt plasmavalkudega (>99,5%), peamiselt albumiini ja alfa-1-happelise
glükoproteiiniga. Keskmine jaotusruumala tasakaalukontsentratsiooni puhul (Vdss) on ligikaudu 500 l.
Metabolism:
Telmisartaan metaboliseerub esialgse ühendi konjugeerimise kaudu teel glükuroniidiks. Konjugaadil
ei ole farmakoloogilist aktiivsust.
Eliminatsioon:
Telmisartaani iseloomustab bieksponentsiaalse langusega farmakokineetika, tema eliminatsiooni
poolväärtusaeg on >20 tundi. Maksimaalne plasmakontsentratsioon (Cmax) ja vähemal määral plasma
kontsentratsiooni-aja kõvera alune pindala (AUC) suurenevad mitteproportsionaalselt annusega.
Telmisartaani manustamisel soovitatavas ööpäevases annuses ei ole esinenud kliiniliselt olulist
kumulatsiooni. Naistel oli plasmakontsentratsioon võrreldes meestega kõrgem, sellel puudus mõju
ravimi efektiivsusele.
Telmisartaan eritub suukaudse (ja intravenoosse) manustamise järgselt peaaegu täielikult väljaheitega,
põhiliselt muutumatul kujul. Uriiniga eritub alla 1% annusest. Totaalne plasma kliirens (Cl tot) on
kõrge, umbes 1000 ml/min, võrreldes maksa verevooluga (umbes 1500 ml/min).
Patsientide erigrupid
Soolised erinevused:
Plasmakontsentratsioonide vahel on täheldatud erinevusi – naistel olid Cmax ligikaudu 3 ja AUC
ligikaudu 2 korda suuremad kui meestel.
Eakad patsiendid:
Telmisartaani farmakokineetikal ei ole erinevust, võrreldes eakaid ja alla 65 aasta vanuseid patsiente.
Neerukahjustusega patsiendid:
Kerge või keskmise raskusega neerufunktsiooni häirega patsientidel täheldati plasmakontsentratsiooni
kahekordistumine. Sellegipoolest, registreeriti neerupuudulikkuse tõttu hemodialüüsi saanud
patsientidel madalamaid plasmakontsentratsioone. Telmisartaan seondub neerupuudulikkusega
patsientidel tugevalt plasmavalkudega ning ei ole dialüüsitav. Eliminatsiooni poolväärtusaeg
neerupuudulikkusega patsientidel ei muutunud.
Maksakahjustusega patsiendid:
Farmakokineetilised uuringud näitasid maksakahjustusega patsientidel ravimi absoluutse biosaadavuse
suurenemist kuni 100%-ni. Eliminatsiooni poolväärtusaeg nendel patsientidel ei muutunud.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Normotensiivsetel loomadel läbiviidud ravimi ohutuse prekliinilistes uuringutes esinesid kliiniliselt
kasutatava suurusjärgu annuste korral punavere näitajate (punalibled, hemoglobiin, hematokrit)
vähenemine verepildis, muutused neerude hemodünaamikas (vere uurealämmastiku ja kreatiniini tõus)
ning kaaliumi kontsentratsiooni tõus vereseerumis. Koertel registreeriti neerutuubulite dilatatsiooni ja
atroofiat. Rottidel ja koertel täheldati mao limaskesta kahjustusi (erosioone, haavandeid või põletikku).
Prekliiniliste uuringute andmetel nii AKE-inhibiitorite kui ka angiotensiin-II retseptori antagonistide
poolt teadaolevalt farmakoloogiliselt indutseeritud kõrvaltoimeid välditi füsioloogilise lahuse
suukaudse manustamisega.
Mõlemal loomaliigil esines plasma reniini aktiivsuse tõusu ja neerude jukstaglomerulaarsete rakkude
hüpertroofiat/hüperplaasiat. Nimetatud muutused, mis esinevad ka AKE-inhibiitorite ja teiste
angiotensiin II retseptori antagonistide kasutamisel, ei näi omavat olulist kliinilist tähendust.
Teratogeense toime kohta tõendid puuduvad, kuid telmisartaani toksiliste annuste tasemel täheldati
kerget toimet järglaskonna postnataalsele arengule nagu madalam kehakaal ja hilinenud silmade
avanemine.
In vitro uuringutes ei esinenud mutageensust ega klastogeenset aktiivsust, samuti puuduvad andmed
kartsinogeensuse kohta rottidel ja hiirtel.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Povidoon (K25),
Meglumiin
Naatriumhüdroksiid
Sorbitool (E420)
Magneesiumstearaat..
6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat
6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi. Niiskuse eest kaitsmiseks hoida
originaalpakendis.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Alumiinium/alumiiniumblisterlehed (PA/PA/Al/PVC/Al). Ühel blisterlehel paikneb 7 tabletti.
Pakendi suurused: blisterpakendid 14, 28, 56 või 98 tabletiga.
Kõigi suurustega pakendeid ei pruugi müügil olla.
6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Bayer Schering Pharma AG
13342 Berlin
Saksamaa
8. MÜÜGILOA NUMBRID
EU/1/98/091/009 (14 tabletti)
EU/1/98/091/010 (28 tabletti)
EU/1/98/091/011 (56 tabletti)
EU/1/98/091/012 (98 tabletti)
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 16 detsember 1998
Müügiloa uuendamise kuupäev: 16 detsember 2008
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti (EMA) kodulehel
LISA II
A TOOTMISLOA HOIDJA, PARTII VÄLJASTAMISE EEST VASTUTAJA
B MÜÜGILOA TINGIMUSED
A TOOTMISLOA HOIDJA, PARTII VÄLJASTAMISE EEST VASTUTAJA
Tootja nimi ja aadress, kes vastutab partii väljastamise eest
Bayer Schering Pharma AG
51368 Leverkusen
Saksamaa
Ravimi trükitud pakendi infolehel peab olema vastava ravimpartii kasutamiseks vabastamise eest
vastutava tootja nimi ja aadress.
B MÜÜGILOA TINGIMUSED
• MÜÜGILOA HOIDJALE ESITATUD HANKE- JA KASUTAMISTINGIMUSED ja - PIIRANGUD
Retseptiravim.
• TINGIMUSED VÕI PIIRANGUD, MIS PUUDUTAVAD RAVIMI OHUTUT JA TÕHUSAT KASUTAMIST
Ei ole kohaldatav.
• MUUD TINGIMUSED
Riskijuhtimise plaan
Müügiloa hoidja kohustub teostama uuringuid ja täiendavaid ravimiohutusalaseid tegevusi vastavalt
ravimiohtuse plaanis kirjeldatule, nagu on kokkulepitud müügiloa moodulis 1.8.2 esitatud
riskijuhtimise plaanis versioon 1.1 ja igas järgnevas Inimravimite komitee poolt heakskiidetud
ajakohastatud riskijuhtimise plaanis.
Vastavalt Inimravimite komitee inimravimite riskijuhtimise süsteemi juhendile peab iga uuendatud
riskijuhtimise plaan olema esitatud samaaegselt perioodilise ohutusaruandega .
Lisaks peab uuendatud riskijuhtimise plaan olema esitatud
- Kui on laekunud uus informatsioon, mis võib avaldada mõju kehtivale ohutuse
spetsifikatsioonile, ravimiohutuse plaanile või riski minimiseerimise tegevustele.
- 60 päeva jooksul, kui oluline (ravimiohutuse või riski minimiseerimise) eesmärk on
saavutatud
- EMA palvel
Perioodilised ohutusaruanded
Müügiloa hoidja jätkab POA esitamist üks kord aastas, kuni CHMP teisiti ei otsusta.
LISA III
PAKENDI MÄRGISTUS JA INFOLEHT
A. PAKENDI MÄRGISTUS
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
Karp
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Kinzalmono 20 mg tabletid
Telmisartaan
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Iga tablett sisaldab 20 mg telmisartaani.
3. ABIAINED
Sisaldab sorbitooli (E420).
Lisainformatsiooni lugege pakendi infolehest.
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
14 tabletti
28 tabletti
56 tabletti
98 tabletti
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE
Suukaudne.
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni:
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Niiskuse eest kaitsmiseks hoida originaalpakendis.
10 ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMI VÕI JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS (VAJADUSEL), VASTAVALT RAVIMPREPARAADILE ESITATUD NÕUETELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Bayer Schering Pharma AG
13342 Berlin
Saksamaa
12. MÜÜGILOA NUMBER(NUMBRID)
EU/1/98/091/009
EU/1/98/091/010
EU/1/98/091/011
EU/1/98/091/012
13. PARTII NUMBER
Partii nr:
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
Retseptiravim.
15. KASUTUSJUHEND
16. INFORMATSIOON BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
Kinzalmono 20 mg
MINIMAALSED NÕUDED, MIS PEAVAD OLEMA KIRJAS BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL
7 tableti blister
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Kinzalmono 20 mg tabletid
Telmisartaan
2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI
Bayer (Logo)
3. KÕLBLIKKUSAEG
EXP
4. PARTII NUBER
Lot
5. MUU
E
T
K
N
R
L
P
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
Karp
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Kinzalmono 40 mg tabletid
Telmisartaan
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Iga tablett sisaldab 40 mg telmisartaani.
3. ABIAINED
Sisaldab sorbitooli (E420).
Lisainformatsiooni lugege pakendi infolehest.
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
14 tabletti
28 tabletti
56 tabletti
98 tabletti
28 x 1 tabletti
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE
Suukaudne.
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni:
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Niiskuse eest kaitsmiseks hoida originaalpakendis.
10 ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMI VÕI JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS (VAJADUSEL), VASTAVALT RAVIMPREPARAADILE ESITATUD NÕUETELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Bayer Schering Pharma AG
13342 Berlin
Saksamaa
12. MÜÜGILOA NUMBER(NUMBRID)
EU/1/98/091/001
EU/1/98/091/002
EU/1/98/091/003
EU/1/98/091/004
EU/1/98/091/013
13. PARTII NUMBER
Partii nr:
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
Retseptiravim.
15. KASUTUSJUHEND
16. INFORMATSIOON BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
Kinzalmono 40 mg
PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE
Kinzalmono 20 mg tabletid
Telmisartaan
Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
- Ravim on välja kirjutatud teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik
isegi kui haigussümptomid on sarnased.
- Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate seda kõrvaltoimet, mida
selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.
Infolehes antakse ülevaade:
1. Mis ravim on Kinzalmono ja milleks seda kasutatakse
2. Mida on vaja teada enne Kinzalmono kasutamist
3. Kuidas Kinzalmono’t kasutada
4. Võimalikud kõrvaltoimed
5 Kuidas Kinzalmono’t säilitada
6. Lisainfo
1. MIS RAVIM ON KINZALMONO JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE
Kinzalmono kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse angiotensiin II retseptori antagonistideks.
Angiotensiin II on inimorganismi poolt produtseeritav aine, mis põhjustab veresoonte kitsenemist ja
seega vererõhu tõusu. Kinzalmono blokeerib angiotensiin II toime, nii et veresooned lõõgastuvad ja
teie vererõhk langeb.
Kinzalmono’t kasutatakse essentsiaalse hüpertensiooni (kõrgvererõhutõve) raviks. “Essentsiaalne”
tähendab, et kõrge vererõhk ei ole tingitud ühestki teisest haigusest.
Ravimata kõrgvererõhutõbi võib kahjustada veresooni mitmetes organites, mis võib vahel põhjustada
südameatakki, südame- või neerupuudulikkust, insulti või pimedaks jäämist. Enne kahjustuse
tekkimist ei esine tavaliselt mingeid kõrge vererõhu sümptomeid. Seega on oluline, et te mõõdaksite
endal vererõhku regulaarselt, veendumaks, et see on normaalsetes piirides.
Kinzalmono’t kasutatakse ka kardiovaskulaarsete äkkhaigestumiste (nt südameatakk või insult)
vähendamiseks kõrge riskiga patsientidel, kuna neil esineb südame või jalgade vähenenud või
blokeeritud verevarustus või on esinenud insult või põevad kõrge riskiga diabeeti.
2. MIDA ON VAJA TEADA ENNE KINZALMONO KASUTAMIST
Ärge kasutage Kinzalmono’t:
• kui te olete allergiline (ülitundlik) telmisartaani või Kinzalmono tablettide mõne koostisosa suhtes
(vt lõik Lisainfo abiainete loetelu);
• kui olete üle 3 kuu rase (samuti on õigem Kinzalmono kasutamisest hoiduda raseduse varajases
staadiumis – vt lõiku Rasedus);
• kui teil esineb raskeid maksahäireid, nagu sapipais või sapiteede ummistus (maksast ja sapipõiest
sapi ärajuhtimise häired) või mõni muu raske maksahaigus.
Kui mõni ülal loetletud olukordadest käib teie kohta, siis enne Kinzalmono kasutamist rääkige sellest
arstile või apteekrile.
Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Kinzalmono
Palun rääkige oma arstile, kui teil esineb või on kunagi esinenud mõni järgmistest haigustest või
seisunditest:
• Neeruhaigus või siirdatud neer.
• Neeruarteri stenoos (ühte või mõlemasse neeru suunduva(te) veresoon(t)e ahenemine).
• Maksahaigus.
• Südamehaigus.
• Aldosterooni kontsentratsiooni tõus (vee ja soola peetus organismis koos mitmesuguste vere
mineraalainete tasakaaluhäirega).
• Madal vererõhk (hüpotensioon), mis esineb tõenäoliselt juhul, kui olete dehüdreeritud (olete
kaotanud liiga palju kehavedelikku) või teil esineb diureetilisest ravist (vett väljutavatest
tablettidest), piiratud soolasisaldusega dieedist, kõhulahtisusest või oksendamisest tingitud soolade
puudulikkus.
• Kõrge kaaliumisisaldus vereseerumis.
• Diabeet.
Kui arvate, et olete rase (või võite rasestuda), peate sellest rääkima oma arstile. Kinzalmono’t ei
soovitata kasutada raseduse varajases staadiumis ning seda ravimit ei tohi võtta kui olete üle 3 kuu
rase, kuna sel perioodil võib see põhjustada raskeid kahjustusi teie lapsele (vt lõiku Rasedus).
Juhul kui teil teostatakse kirurgiline operatsioon või tuimastus, peate rääkima sellest arstile, et kasutate
Kinzalmono’t.
Kinzalmono’t ei soovitata kasutada lastel ega alla 18 aasta vanustel noorukitel.
Nagu ka teiste angitotensiin II retseptorite puhul, võib Kinzalmono efektiivsus vererõhu alandamisel
olla väiksem mustanahalistel patsientidel.
Kasutamine koos teiste ravimitega
Palun informeerige oma arsti või apteekrit kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid
ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimid. Teie raviarst võib vajalikuks pidada teiste
ravimite annuste muutmist või muude ettevaatusabinõude rakendamist. Mõningatel juhtudel te peate
lõpetama mõne ravimi kasutamise. See käib eriti allpool loetletud ravimite kohta, kui neid kasutatakse
samaaegselt Kinzalmono’ga:
• Liitiumi sisaldavad ravimid, mida kasutatakse mõnda tüüpi depressioonide raviks.
• Ravimid, mis võivad tõsta vere kaaliumi kontsentratsiooni, nagu näiteks kaaliumi sisaldavad
soolaasendajad, kaaliumi säästvad diureetikumid (teatavad vett väljutavad tabletid), AKE
inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid, MSPVR-d (mittesteroidsed põletikuvastased
ravimid, nt aspiriin või ibuprofeen), hepariin, immuunvastuse alandajad (nt tsüklosporiin või
takroliim) ja antibiootikum trimetopriim.
• Diureetikumid (vett väljutavad tabletid) – eriti suurtes annustes koos Kinzalmono’ga manustatuna
– võivad põhjustada liigset kehavedeliku kadu ja madalat vererõhku (hüpotensiooni).
Nagu teiste vererõhku langetavate ravimite puhul võib ka Kinzalmono toime väheneda kui te kasutate
samaaegselt MSPVR’e (mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid, nt aspiriini või ibuprofeeni) või
neerupealise koore hormoone.
Kinzalmono võib tugevdada teiste vererõhku alandavate ravimite vererõhku langetavat toimet.
Kinzalmono kasutamine koos toidu ja joogiga
Te võite Kinzalmono’t manustada söögiaegadest olenemata.
Rasedus ja imetamine
Rasedus
Kui arvate, et olete rase (või võite rasestuda), peate sellest rääkima oma arstile. Tavaliselt soovitab arst
lõpetada Kinzalmono kasutamise enne rasestumist või niipea kui teile saab teatavaks, et olete rase,
ning kirjutab teile Kinzalmono asemel välja mõne muu ravimi. Kinzalmono’t ei soovitata kasutada
raseduse varajases staadiumis ning seda ravimit ei tohi võtta kui olete üle 3 kuu rase, kuna kasutatuna
pärast 3-ndat raseduskuud võib see põhjustada raskeid kahjustusi teie lapsele.
Imetamine
Rääkige oma arstile kui imetate last või kavatsete seda teha. Kinzalmono’t ei soovitata imetavatele
emadele. Kui soovite rinnaga toita, võib arst teile valida muu ravimi, eriti kui teie laps on vastsündinu
või sündis enneaegselt.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Seni puuduvad andmed Kinzalmono toimest autojuhtimise või masinate käsitsemise võimele. Mõned
inimesed tunnevad kõrge vererõhu ravi ajal peapööritust või väsimust. Kui te tunnete peapööritust või
väsimust, siis ärge juhtige autot ega käsitsege masinaid.
Oluline teave mõningate Kinzalmono-tablettide koostisainete suhtes
Kinzalmono sisaldab sorbitooli. Kui teil esineb mõne suhkru talumatus, siis enne Kinzalmono
kasutamist pidage nõu arstiga.
3. KUIDAS KINZALMONO’T KASUTADA
Võtke Kinzalmono’t alati täpselt vastavalt arstilt saadud juhistele. Kui te ei tea kindlalt, kuidas ravimit
kasutada, siis küsige seda arsti või apteekri käest.
Kinzalmono tavaline annus on üks tablett ööpäevas. Püüdke tablett sisse võtta iga päev samal
kellaajal. Te võite Kinzalmono’t võtta söögiajast olenematult. Tabletid tuleb alla neelata koos vee või
mõne muu mittealkohoolse joogiga. On oluline, et te võtaksite Kinzalmono’t iga päev, kuni arst oma
otsust ei muuda. Kui Kinzalmono tundub olevat liiga tugeva või nõrga toimega, pidage nõu arstiga..
Kõrgvererõhu tõve ravis on Kinzalmono tavaline annus enamuse patsientide jaoks 40 mg ööpäevas,
mis reguleerib vererõhku 24 tunni jooksul. Raviarst on määranud teile väiksema annuse, 20 mg
ööpäevas. Kinzalmono’t võib kombineerida ka diureetikumidega (veeväljutajatega), näiteks
hüdroklorotiasiidiga, millel on Kinzalmono’ga koos kasutamisel täiendav vererõhku langetav toime.
Südame-veresoonkonna juhtumite vähendamiseks on tavaline Kinzalmono annus üks 80 mg tablett
üks kord ööpäevas. Kinzalmono 80 mg profülaktilise ravi alguses tuleb vererõhku sageli jälgida.
Kui teie maks ei tööta piisavalt hästi, ei tohi teie tavaline annus ületada 40 mg üks kord ööpäevas.
Kui te kasutate Kinzalmono’t rohkem kui ette nähtud
Kui olete kogemata võtnud liiga palju tablette, siis pöörduge otsekohe arsti, apteekri või lähima haigla
erakorralise meditsiini osakonna poole.
Kui te unustate Kinzalmono võtmata
Kui olete unustanud tableti võtmata, ärge muretsege. Võtke see niipea, kui see teile meenub, ning siis
jätkake kuuri nagu varem. Kui te pole ühel päeval oma tabletti võtnud, siis võtke oma tavaline annus
järgmisel päeval. Ärge võtke topelt annust vahelejäänud üksikannuse kompenseerimiseks.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
4. VÕIMALIKUD KÕRVALTOIMED
Nagu kõik ravimid, võib ka Kinzalmono põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Need kõrvaltoimed võivad esineda erinevate sagedustega, mida määratletakse järgnevalt:
• väga sage: esineb rohkem kui 1 kasutajal 10-st
• sage: esineb ühel kuni 10 kasutajal 100-st
• aeg-ajalt: esineb ühel kuni 10 kasutajal 1 000-st
• harv: esineb ühel kuni 10 kasutajal 10 000-st
• väga harv: esineb vähem kui 1 kasutajal 10 000-st
Mõned kõrvaltoimed võivad olla raskekujulised ning vajada kohest meditsiinilist sekkumist:
Kui te täheldate endal mõnda järgmistest sümptomitest, peate otsekohe arstiga konsulteerima:
Sepsis* (sageli nimetatakse “veremürgistus”, mis on raskekujuline infektsioon kogu organismi
põletikulise reaktsiooniga), naha ja limaskestade kiire tursumine (angioödeem). Need kõrvaltoimed on
harvad, kuid äärmiselt raskekujulised, ning patsiendid peavad lõpetama selle ravimi võtmise ning
konsulteerima koheselt arstiga. Ravimata jätmisel võivad need toimed lõppeda surmaga.
Kinzalmono võimalikud kõrvaltoimed:
Sagedasteks kõrvaltoimeteks võivad olla:
Madal vererõhk (hüpotensioon) patsientidel, keda ravitakse südame-veresoonkonna juhtumite
vähendamiseks.
Aeg-ajalt esinevateks kõrvaltoimeteks võivad olla:
Kuseteede infektsioonid; ülemiste hingamisteede infektsioonid (nt kurguvalu, põskkoobaste põletik,
nohu); vere punaliblede vähesus (aneemia); kaaliumi taseme tõus veres; uinumisraskus; meeleolu
langus (depressioon); minestamine (sünkoop); peapööritus (vertiigo); südame löögisageduse
aeglustumine (bradükardia); madal vererõhk (hüpotensioon) patsientidel, keda ravitakse kõrgvererõhu
tõve tõttu; pearinglus püsti tõusmisel (ortostaatiline hüpotensioon); õhupuudus; kõhuvalu;
kõhulahtisus; ebamugavustunne kõhus; kõhupuhitus; oksendamine; sügelus; suurenenud higistamine;
ravimlööve; seljavalu; lihaskrambid; lihasvalu (müalgia); neerukahjustus, sh äge neerupuudulikkus;
valu rinna piirkonnas; nõrkustunne ja kreatiniini taseme tõus veres.
Harvadeks kõrvaltoimeteks võivad olla:
Sepsis* (sageli nimetatakse “veremürgistuseks”, mis on kogu organismi põletikulise reaktsiooniga
kulgev raske infektsioon ja mis võib lõppeda surmaga), teatavate vere valgeliblede arvu tõus
(eosinofiilia), vereliistakute arvu vähesus (trombotsütopeenia), raske allergiline reaktsioon
(anafülaktiline reaktsioon), allergiline reaktsioon (nt lööve, sügelus, hingamisraskus, kähisev
hingamine, näo turse või madal vererõhk), madal veresuhkru kontsentratsioon (suhkruhaigetel),
ärevus, nägemishäire, südame löögisageduse kiirenemine (tahhükardia), suukuivus, seedehäired,
maksafunktsiooni häire**, naha ja limaskestade järsk turse, mis võib lõppeda ka surmaga (samuti
letaalse lõppega angioödeem), ekseem (naha häire), naha punetus, nõgestõbi (urtikaaria), raskekujuline
ravimlööve, liigesvalu (artralgia), jäsemevalu, kõõlusvalu, gripitaoline haigus, hemoglobiini
(verevalgu) taseme langus, kusihappe taseme tõus veres, maksaensüümide aktiivsuse tõus või
kreatiinfosfokinaasi taseme tõus veres..
*Pikaajalises uuringus, mis hõlmas üle 20 000 patsiendi, esines sepsis rohkem telmisartaanravi saanud
patsientidel kui neil, kes telmisartaani ei saanud. See leid võis esineda juhuslikult või võib olla seotud
mõne seni teadmata mehhanismiga.
** Enamus maksafunktsiooni häirete juhtumitest esines jaapani päritoluga patsientidel. Jaapani
patsientidel võib suurema tõenäosusega esineda see kõrvaltoime.
Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida
selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.
5. KUIDAS KINZALMONO’T SÄILITADA
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage Kinzalmono’t pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast Kõlblik kuni:.
Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele päevale.
See ravim ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Niiskuse eest kaitsmiseks hoidke ravimit originaalpakendis.
Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma
apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta
keskkonda.
6. LISAINFO
Mida Kinzalmono sisaldab
- Toimeaine on telmisartaan. Üks tablett sisaldab 20 mg telmisartaani.
- Abiained on povidoon, meglumiin, naatriumhüdroksiid, sorbitool (E420) ja magneesiumstearaat.
Kuidas Kinzalmono välja näeb ja pakendi sisu
Pritor 20 mg tabletid on valged, pikliku-kujuga ning mille ühele küljele on graveeritud kood 50H ja
teisele küljele firma logo.
Pritor’it müüakse blisterpakendites, milles paikneb 14, 28, 56 või 98 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla teie riigis müügil.
Müügiloa hoidja
Bayer Schering Pharma AG
13342 Berlin
Saksamaa
Tootja
Bayer Schering Pharma AG
51368 Leverkusen
Saksamaa
Müügiloa nr; Euroopa Liidus; Ravimi väljamõeldud nimetus; Tugevus; Ravimvorm; Manustamistee; Pakendi iseloomustus; Pakendi suurus
EU/1/98/091/001 Kinzalmono 40 mg Tablett Suukaudseks kasutamiseks PA/alu/PVH Blister 14 tabletti
EU/1/98/091/002 Kinzalmono 40 mg Tablett Suukaudseks kasutamiseks PA/alu/PVH Blister 28 tabletti
EU/1/98/091/003 Kinzalmono 40 mg Tablett Suukaudseks kasutamiseks PA/alu/PVH Blister 56 tabletti
EU/1/98/091/004 Kinzalmono 40 mg Tablett Suukaudseks kasutamiseks PA/alu/PVH Blister 98 tabletti
EU/1/98/091/005 Kinzalmono 80 mg Tablett Suukaudseks kasutamiseks PA/alu/PVH Blister 14 tabletti
EU/1/98/091/006 Kinzalmono 80 mg Tablett Suukaudseks kasutamiseks PA/alu/PVH Blister 28 tabletti
EU/1/98/091/007 Kinzalmono 80 mg Tablett Suukaudseks kasutamiseks PA/alu/PVH Blister 56 tabletti
EU/1/98/091/008 Kinzalmono 80 mg Tablett Suukaudseks kasutamiseks PA/alu/PVH Blister 98 tabletti
EU/1/98/091/009 Kinzalmono 20 mg Tablett Suukaudseks kasutamiseks PA/alu/PVH Blister 14 tabletti
EU/1/98/091/010 Kinzalmono 20 mg Tablett Suukaudseks kasutamiseks PA/alu/PVH Blister 28 tabletti
EU/1/98/091/011 Kinzalmono 20 mg Tablett Suukaudseks kasutamiseks PA/alu/PVH Blister 56 tabletti
EU/1/98/091/012 Kinzalmono 20 mg Tablett Suukaudseks kasutamiseks PA/alu/PVH Blister 98 tabletti
EU/1/98/091/013 Kinzalmono 40 mg Tablett Suukaudseks kasutamiseks PA/alu/PVH Blister 28 x 1 tabletti
EU/1/98/091/014 Kinzalmono 80 mg Tablett Suukaudseks kasutamiseks PA/alu/PVH Blister 28 x 1 tabletti