Ibandronic Acid Teva

 

LISA I

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ibandronic Acid Teva 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 50 mg ibandroonhapet

(ibandronaatnaatriummonohüdraadina).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Valged kaksikkumerad kapslikujulised õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühele küljele on

graveeritud „50” ja teine külg on sile.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Ibandronic Acid Teva on näidustatud täiskasvanutel skeletikahjustuste (patoloogilised luumurrud,

radioteraapiat või kirurgilist ravi vajavad tüsistused luudes) profülaktikaks rinnavähi ja

luumetastaasidega patsientidel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ibandronic Acid Teva ravi tohib alustada ainult vähktõve ravi kogemustega arst.

Annustamine

Soovitatav annus on üks 50 mg õhukese polümeerikattega tablett ööpäevas.

Maksakahjustusega patsiendid

Annuse kohandamine ei ole vajalik (vt lõik 5.2).

Neerukahjustusega patsiendid

Kerge neerukahjustusega (kreatiniini kliirens on ≥50 ja <80 ml/min ) patsientide puhul ei ole annuse

kohandamine vajalik.

Mõõduka neerukahjustusega (kreatiniini kliirens on ≥30 ja <50 ml/min) patsientidele on soovitatav

manustada üks 50 mg õhukese polümeerikattega tablett ülepäeviti (vt lõik 5.2).

Raske neerukahjustusega (kreatiniini kliirens <30 ml/min) patsientidele on soovitatav annus üks

50 mg õhukese polümeerikattega tablett üks kord nädalas. Vt ülaltoodud annustamisjuhiseid.

Eakad

Annuse kohandamine ei ole vajalik.

Lapsed

Lastel ja alla 18-aastastel noorukitel ei ole Ibandronic Acid Teva ohutus ja efektiivsus välja selgitatud.

Andmeid ei ole.

Manustamisviis

Suukaudseks manustamiseks.

Ibandronic Acid Teva tablette võetakse hommikul tühja kõhuga (vähemalt 6 tundi söömata) enne

päeva esimest sööki või jooki. Samuti tuleb enne Ibandronic Acid Teva tablettide võtmist vältida

teiste ravimite ja toidulisandite (sh kaltsiumi) võtmist. Söömata tuleb olla veel vähemalt 30 minutit

pärast tableti võtmist. Puhast vett tohib juua kogu Ibandronic Acid Teva ravikuuri jooksul.

- Tabletid neelatakse alla tervelt koos klaasitäie puhta veega (180...240 ml), kusjuures patsient

peab sirgelt seisma või istuma.

- Pärast Ibandronic Acid Teva võtmist ei tohi patsiendid 60 minuti jooksul pikali heita.

- Patsiendid ei tohi tablette närida, imeda ega purustada, kuna esineb võimalus haavandite

tekkeks suu ja neelu piirkonda.

- Puhas joogivesi on ainuke vedelik, mida tohib koos Ibandronic Acid Teva’ga võtta. Palun

pange tähele, et osad mineraalveed võivad olla suure kaltsiumisisaldusega ja neid ei tohi

seetõttu kasutada.

4.3 Vastunäidustused

- Ülitundlikkus ibandroonhappe või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

- Hüpokaltseemia.

- Söögitoru haigused, mis aeglustavad söögitoru tühjenemist, nagu striktuur või akalaasia.

- Võimetus püsti seista või sirgelt istuda vähemalt 60 minutit.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Luu- ja mineraalide ainevahetuse häiretega patsiendid

Enne ravi alustamist Ibandronic Acid Teva’ga peavad hüpokaltseemia ning teised luu ja mineraalide

ainevahetuse häired olema efektiivselt ravitud. Kõikide patsientide puhul on tähtis piisava koguse

kaltsiumi ja D-vitamiini saamine.

Kui igapäevase dieediga saadav kogus on ebapiisav, peab patsient saama juurde kaltsiumi ja/või

D-vitamiini.

Seedetrakti ärritusnähud

Suu kaudu manustatavad bisfosfonaadid võivad põhjustada seedetrakti ülemise osa limaskesta paikset

ärritust. Võimaliku ärritava toime ja olemasoleva seedetrakti haiguse võimaliku süvenemise tõttu peab

olema ettevaatlik Ibandronic Acid Teva manustamisel seedetrakti ülemise osa ägedate haigustega

patsientidele (nt teadaolev Barretti söögitoru, düsfaagia, muud seedetrakti haigused, gastriit, duodeniit

või haavandid).

Suukaudsete bisfosfonaatidega ravi saavatel patsientidel on kõrvaltoimetena kirjeldatud ösofagiiti,

söögitoru haavandeid ja erosioone, mis on mõningatel juhtudel olnud raskekujulised ja vajanud

hospitaliseerimist, harva koos verejooksuga või selle tagajärjel tekkinud söögitoru striktuuri või

perforatsiooniga. Raskekujuliste söögitoru kõrvaltoimete risk tundub olevat suurem patsientidel, kes

ei järgi annustamisjuhiseid ja/või jätkavad suukaudsete bisfosfonaatide võtmist pärast söögitoru

ärritusele viitavate sümptomite tekkimist. Patsiendid peavad pöörama erilist tähelepanu

annustamisjuhistele ning olema võimelised neid järgima (vt lõik 4.2).

Arstid peavad olema tähelepanelikud selliste nähtude ja sümptomite suhtes, mis viitavad võimalikule

söögitorukahjustusele ning patsiente tuleb juhendada, et nad lõpetaksid Ibandronic Acid Teva võtmise

ja pöörduksid arsti poole, kui neil tekib düsfaagia, valulikkus neelamisel, rinnakutagune valu või

kõrvetised või nende süvenemine.

Kuigi kontrollitud kliinilistes uuringutes riski suurenemist ei täheldatud, on turustamisjärgselt

suukaudsete bisfosfonaatide kasutamisel kirjeldatud mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandeid, millest

mõned on olnud raskekujulised ja komplikatsioonidega.

Kuna MSPVA-d seostatakse seedetrakti ärritusega, tuleb Ibandronic Acid Teva samaaegse suukaudse

manustamise korral rakendada ettevaatust.

Lõualuu osteonekroos

Eelkõige intravenoosselt manustatavaid bisfosfonaate sisaldavaid raviskeeme saavatel vähihaigetel on

teatatud lõualuu osteonekroosist, mis on üldjuhul seotud hambaekstraktsiooni ja/või paikse

infektsiooniga (sh osteomüeliit). Paljud neist patsientidest said ka kemoteraapiat ja kortikosteroide.

Lõualuu osteonekroosist on teatatud ka suukaudseid bisfosfonaate saavatel osteoporoosiga

patsientidel.

Kaasnevate riskifaktoritega (nt vähk, kemoteraapia, kiiritusravi, kortikosteroidide kasutamine, halb

suuõõne hügieen) patsientidel tuleks enne ravi alustamist bisfosfonaatidega kaaluda suuõõne ja

hammaste uuringut koos vajaliku preventiivse raviga.

Ravi ajal peavad need patsiendid võimalusel hoiduma invasiivsetest hambaraviprotseduuridest.

Patsientidel, kellel tekib bisfosfonaatravi ajal lõualuu osteonekroos, võivad kirurgilised

hambaraviprotseduurid seisundit halvendada. Hambaraviprotseduure vajavate patsientide kohta

puuduvad andmed, mis näitaksid, kas bisfosfonaatravi lõpetamine vähendab lõualuu osteonekroosi

riski. Iga patsiendi raviplaan peab põhinema raviarsti kliinilisel hinnangul, mis arvestab individuaalset

kasu ja riski suhet.

Neerufunktsioon

Kliinilistes uuringutes ei ole pikaajalise ibandroonhappe ravi korral leitud tõendeid neerufunktsiooni

halvenemise kohta. Sellele vaatamata soovitatakse Ibandronic Acid Teva’ga ravitavatel patsientidel

kliinilise seisundi individuaalsel hindamisel jälgida neerufunktsiooni ja määrata kaltsiumi, fosfaatide

ja magneesiumi sisaldust seerumis.

Teadaoleva ülitundlikkuse esinemisel teiste bisfosfonaatide suhtes tuleb ravimit manustada

ettevaatusega.

Reieluu atüüpilised murrud

Peamiselt pikaajaliselt osteoporoosi raviks bisfosfonaatravi saavatel patsientidel on teatatud

atüüpilistest reieluu subtrohhanteersetest ja diafüüsi murdudest. Need risti- või lühikesed põikimurrud

võivad tekkida reieluu igas osas – vahetult allpool väikest pöörlit kuni ülalpool põndaülist laienemist.

Need murrud tekivad mittetraumaatilistena või pärast minimaalset traumat ning mõned patsiendid

kogevad enne täieliku reieluumurru teket nädalaid või kuid kestvat valu reies või kubemes, millega

sageli kaasnevad pingemurru kuvatavad tunnused. Murrud on sageli kahepoolsed, mistõttu tuleb

reieluu keskosa murruga bisfosfonaatravi saavatel patsientidel uurida ka vastaspoolset reieluud.

Teatatud on ka selliste murdude halvast paranemisest. Patsientidel, kellel kahtlustatakse atüüpilist

reieluumurdu, tuleb patsiendi seisundi ja individuaalse kasu-riski hindamise järel kaaluda

bisfosfonaatravi lõpetamist.

Bisfosfonaatravi ajal tuleb patsiente nõustada, et nad teataksid igasugusest valust reie, puusa või

kubeme piirkonnas ja igal nimetatud sümptomitega patsiendil tuleb hinnata võimaliku atüüpilise

reieluumurru esinemist.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

Koostoimed toiduga

Kaltsiumi ja teisi multivalentseid katioone (nagu alumiinium, magneesium, raud) sisaldavad tooted, sh

piim ja toit, mõjutavad tõenäoliselt Ibandronic Acid Teva tablettide imendumist. Seetõttu tohib

selliseid tooteid (sh söök) sisse võtta alles vähemalt 30 minuti möödumisel suukaudse ravimi

võtmisest.

Kui ibandroonhappe tablette võeti 2 tundi pärast tavalist toidukorda, vähenes biosaadavus ligikaudu

75%. Seetõttu on soovitatav võtta tablette hommikul tühja kõhuga (vähemalt 6 tundi söömata) ja kõht

peab jääma tühjaks vähemalt 30 minutiks pärast annuse võtmist (vt lõik 4.2).

Koostoimed ravimitega

Melfalaani/prednisolooni samaaegsel manustamisel hulgimüeloomiga patsientidele ei ole koostoimeid

täheldatud.

Teised koostoimete uuringud menopausijärgses eas naistel on näidanud, et tamoksifeeni või

hormoonasendusravi (östrogeen) korral puudub koostoime potentsiaal.

Tervetel meessoost vabatahtlikel ja menopausijärgses eas naistel põhjustas ranitidiini intravenoosne

manustamine ibandroonhappe biosaadavuse suurenemist ligikaudu 20% (mis jääb ibandroonhappe

biosaadavuse normaalse varieeruvuse piiridesse), seda tõenäoliselt maohappesuse vähenemise

tulemusena. Siiski ei ole vaja annust kohandada, kui Ibandronic Acid Teva’t manustatakse koos

H2-antagonistide või teiste mao pH väärtust suurendavate ravimitega.

Kliiniliselt olulised koostoimed seoses dispositsiooniga ei ole tõenäolised. Ibandroonhape eritub

ainult renaalse sekretsiooni teel ega läbi biotransformatsiooni. Ilmselt ei kuulu sekretoorsete radade

hulka teadaolevad happelised või aluselised transpordisüsteemid, mis osalevad teiste toimeainete

ekskretsioonis. Lisaks ei pärsi ibandroonhape peamisi inimese maksa P450 isoensüüme ega indutseeri

maksa tsütokroom P450 süsteemi rottidel. Terapeutiliste kontsentratsioonide juures on seondumine

plasmavalkudega vähene ja seetõttu ei tõrju ibandroonhape tõenäoliselt teisi toimeaineid nende

seondumiskohtadelt välja.

Bisfosfonaatide manustamisel koos aminoglükosiididega on soovitav ettevaatus, kuna mõlemad

toimeained võivad vähendada kaltsiumi sisaldust seerumis pikaks ajaks. Tähelepanu tuleks pöörata ka

samaaegse hüpomagneseemia võimalikule esinemisele.

Kliinilistes uuringutes on ibandroonhapet manustatud koos sageli kasutatavate antineoplastiliste

ravimite, diureetikumide, antibiootikumide ja analgeetikumidega, ilma et see oleks põhjustanud

kliiniliselt väljendunud koostoimeid.

4.6 Rasedus ja imetamine

Rasedus

Ibandroonhappe kasutamise kohta rasedatel naistel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsed rottidega on

näidanud reproduktsioonitoksilisust (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Seetõttu ei tohi

Ibandronic Acid Teva’t raseduse ajal kasutada.

Rinnaga toitmine

Pole teada, kas ibandroonhape eritub rinnapiima. Uuringud lakeerivate rottidega on näidanud

ibandroonhappe madalate kontsentratsioonide esinemist piimas pärast ravimi intravenoosset

manustamist. Ibandronic Acid Teva’t ei tohi kasutada imetamise ajal.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

4.8 Kõrvaltoimed

Ibandroonhappe ohutusprofiil tuleneb soovitatud annuste suukaudsel manustamisel vastava

näidustusega kontrollitud kliinilistest uuringutest ja ja turustamisjärgse kogemusega saadud

andmetest.

2 pöördelise III faasi uuringu (286 patsienti said raviks 50 mg ibandroonhapet) ühendatud andmebaasi

järgi oli patsientide osakaal, kellel tekkis tõenäoliselt või arvatavalt ibandroonhappega seotud

kõrvaltoimeid, 27%.

Kõrvaltoimed on liigitatud esinemissageduse järgi järgmise konventsiooni alusel, alustades kõige

sagedasematest: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 ja < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 ja < 1/100), harv

(≥ 1/10 000 ja < 1/1000) ja väga harv (< 1/10 000).

Tabelis 1 on loetletud kõrvaltoimed.

Lõualuu osteonekroos

Bisfosfonaatidega ravitud patsientidel on teatatud lõualuu osteonekroosist. Enamiku teadete korral oli

tegemist vähihaigetega, kuid sellistest juhtudest on teatatud ka osteoporoosi ravi saavatel patsientidel.

Lõualuu osteonekroos on üldjuhul seotud hambaekstraktsiooni ja/või paikse infektsiooniga (sh

osteomüeliit). Riskifaktoriteks peetakse ka vähi diagnoosi, kemoteraapiat, kiiritusravi,

kortikosteroidide kasutamist ja halba suuõõne hügieeni (vt lõik 4.4).

Silmapõletik

Ibandroonhappe kasutamisel on kirjeldatud silmapõletiku (uveiidi, episkleriidi ja skleriidi) juhtusid.

Mõnikord ei taandunud need juhud enne ibandroonhappe ärajätmist.

Toetudes turustamisjärgsele kogemusele, on teatatud järgnevatest kõrvaltoimetest (sagedus – harv):

Atüüpilised reieluu subtrohhanteersed ja diafüüsi murrud (bisfosfonaatide klassi kõrvaltoime).

4.9 Üleannustamine

Ibandronic Acid Teva üleannustamise ravi kohta puudub spetsiifiline informatsioon. Siiski võivad

ravimi suukaudse üleannustamise tagajärjeks olla seedetrakti ülaosa häired nagu maoärritus,

kõrvetised, ösofagiit, gastriit või haavand. Ibandronic Acid Teva sidumiseks tuleks juua piima või

manustada antatsiide. Kuna esineb risk söögitoru ärrituse tekkeks, ei tohi esile kutsuda oksendamist

ning patsient peab jääma täielikku püstiasendisse.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Luuhaiguste raviks kasutatavad ained, bisfosfonaadid, ATC-kood:

M05BA06

Ibandroonhape kuulub bisfosfonaatide ravimrühma, millesse kuuluvad ained toimivad spetsiifiliselt

luukoesse. Nende selektiivne toime põhineb bisfosfonaatide kõrgel afiinsusel mineraalse luuaine

suhtes.

Bisfosfonaadid toimivad osteoklastide aktiivsuse pärssimise teel, kuid täpne toimemehhanism ei ole

veel selge.

In vivo hoiab ibandroonhape ära luukoe destruktsiooni, mida on eksperimentaalselt tekitatud

gonaadide funktsiooni pärssimise, retinoidide, kasvajate või kasvajaekstraktidega. Endogeense luukoe

resorptsiooni pärssimist on kirjeldatud ka kineetilistes 45Ca-uuringutes ja samuti uuringutes, kus on

hinnatud eelnevalt luustikku seondunud radioaktiivse tetratsükliini vabanemist.

Farmakoloogiliselt efektiivsetest annustest märkimisväärselt suuremate ibandroonhappe annuste

kasutamine ei mõjutanud luukoe mineralisatsiooni.

Pahaloomulise kasvaja põhjustatud luuresorptsioonile on iseloomulik liigne luukoe kadu, mida ei

tasakaalusta uue luukoe moodustumine. Ibandroonhape pärsib selektiivselt osteoklastide aktiivsust,

vähendades luukoe resorptsiooni ja selle tulemusena pahaloomulisest haigusest tingitud skeleti

tüsistusi.

Kliinilised uuringud rinnanäärmevähi ja luumetastaasidega patsientidel on näidanud ravimi annusest

sõltuvat inhibeerivat toimet luukoe osteolüüsi, mis väljendub luuresorptsiooni markerites ja annusest

sõltuvat mõju luukahjustuste esinemissagedusele.

Luukahjustuste profülaktikat rinnanäärmevähi ja luumetastaasidega patsientidel hinnati kahes

randomiseeritud, platseeboga kontrollitud III faasi uuringus, mis kestsid 96 nädalat ja kus manustati

ibandroonhappe 50 mg tablette. Rinnanäärmevähiga naispatsiendid, kellel esinesid radioloogiliste

uuringutega kinnitatud luumetastaasid, randomiseeriti platseebogruppi (277 patsienti) või 50 mg

ibandroonhapet saajate gruppi (287 patsienti). Uuringute tulemused on kokku võetud allpool.

Esmased efektiivsuse tulemusnäitajad

Uuringute esmaseks tulemusnäitajaks oli skeletihaiguste esinemissagedus teatud ajavahemikus (SMPR

skeletal morbidity period rate). Tegemist on liit-tulemusnäitajaga, mille alakomponentideks olid

järgnevad skeletiga seotud tüsistused (skeletal related events, SRE):

- luu radioteraapia luumurdude/luumurru ohu tõttu;

- luumurdude kirurgiline ravi;

- lülisambamurrud;

- mittevertebraalsed murrud.

SMPR analüüs oli ajaliselt kohandatud ning ühte või enamat tüsistust ühe 12-nädalase perioodi

jooksul peeti tõenäoliselt omavahel seotuks. Seetõttu arvestati analüüsi teostamisel 12-nädalase

perioodi jooksul esinenud mitmest tüsistusest vaid ühte. Nende uuringute ühendatud andmed näitasid,

et 50 mg ibandroonhappe suukaudne manustamine vähendas märkimisväärselt enam SRE-de esinemist

võrreldes platseeboga, hinnatuna SMPR järgi (p=0,041). Ibandroonhappe manustamisel vähenes SRE

tekke risk platseeboga võrreldes 38% (suhteline risk 0,62; p=0,003). Efektiivsuse tulemused on kokku

võetud tabelis 2.

Luuvalu skoori järgi saavutati 50 mg ibandroonhappe manustamisel statistiliselt oluline paranemine

võrreldes platseeboga. Valu vähenemine oli kogu uuringu vältel püsivalt alla algväärtuse ja sellega

kaasnes oluliselt vähesem valuvaigistite kasutamine platseebogrupiga võrreldes. Elukvaliteedi langus

ja WHO toimetulekuvõime skoor olid ibandroonhappega ravitud patsientide seas oluliselt väiksemad

kui platseebo saajatel. Luuresorptsiooni markeri CTx (I tüüpi kollageenist vabanenud C-terminaalne

telopeptiidid) kontsentratsioonid uriinis langesid ibandroonhappe grupis märkimisväärselt enam

võrreldes platseebogrupiga. Selline CTx tasemete langus uriinis korreleerus märkimisväärselt esmase

efektiivsuse tulemusnäitaja SMPR-ga (Kendall-tau-b (p<0,001)). Teisesed efektiivsustulemused on

esitatud tabelis 3.

Lapsed

Lastel ja alla 18-aastastel noorukitel ei ole Ibandronic Acid Teva ohutus ja efektiivsus välja selgitatud.

Andmeid ei ole.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Suukaudse manustamise järgselt imendub ibandroonhape seedetrakti ülaosast kiiresti. Maksimaalne

täheldatud kontsentratsioon plasmas saavutati tühja kõhu puhul 0,5 kuni 2 tunni jooksul (mediaan

1 tund) ja absoluutne biosaadavus oli ligikaudu 0,6%. Samaaegsel võtmisel koos toidu või joogiga (va

puhas vesi) imendumine vähenes. Ravimi võtmisel tavalise hommikusöögi ajal vähenes

ibandroonhappe biosaadavus ligikaudu 90% võrra võrreldes tühja kõhuga ravimit võtnud isikute

vastavate näitajatega. Kui ravimit võetakse 30 minutit enne söögikorda, väheneb biosaadavus

ligikaudu 30%. Olulist ibandroonhappe biosaadavuse vähenemist ei esine tingimusel, et

ibandroonhapet võetakse 60 minutit enne toidukorda.

Kui ibandroonhappe tablette manustati 2 tundi pärast tavalist toidukorda, vähenes biosaadavus

ligikaudu 75%. Seetõttu on soovitatav võtta tablette hommikul tühja kõhuga (söömata vähemalt

6 tundi) ja söömata tuleb olla vähemalt 30 minutit pärast annuse võtmist (vt lõik 4.2).

Jaotumine

Pärast algset süsteemset imendumist seondub ibandroonhape kiiresti luukoesse või väljutatakse

uriiniga. Inimestel on näiv terminaalne jaotusruumala vähemalt 90 l ja luukoesse jõudva annuse kogus

arvutuslikult 40...50% tsirkuleerivast annusest. Terapeutiliste kontsentratsioonide juures on valkudega

seonduvus inimese plasmas ligikaudu 87% ja seega ei ole ravimite vaheline koostoime seoses

seondumiskohalt tõrjumisega tõenäoline.

Biotransformatsioon

Puuduvad tõendid ibandroonhappe metaboliseerumise kohta inimeste või loomade organismis.

Eliminatsioon

Imendunud ibandroonhappe fraktsioon elimineeritakse vereringest luukoesse imendumise teel

(arvutuslikult 40...50%), ülejäänu väljutatakse organismist muutumatul kujul neerude kaudu.

Ibandroonhappe imendumata fraktsioon elimineeritakse muutumatul kujul väljaheitega.

Kindlaks tehtud poolväärtuste vahemik on lai ja annusest sõltuv ning testi suhtes sensitiivne, kuid

näiv terminaalne poolväärtusaeg on üldiselt vahemikus 10...60 tundi. Siiski langevad esialgsed

plasmatasemed kiiresti, saavutades 10% maksimaalsest plasmakontsentratsioonist 3 ja 8 tunni

möödumisel vastavalt pärast ravimi intravenoosset ja suukaudset manustamist.

Ibandroonhappe üldkliirens on väike - keskmise väärtusega 84...160 ml/min. Renaalne kliirens

(ligikaudu 60 ml/min tervetel menopausijärgses eas naistel) moodustab ligikaudu 50...60%

üldkliirensist ja on seotud kreatiniini kliirensiga. Arvatakse, et erinevus näiva üld- ja renaalse kliirensi

vahel peegeldab toimeaine omastamist luukoe poolt.

Farmakokineetika patsientide erirühmades

Sugu

Ibandroonhappe biosaadavus ja farmakokineetika on meestel ja naistel sarnased.

Rass

Ibandroonhappe dispositsiooni osas puuduvad viited kliiniliselt olulistele rassilistele erinevustele

aasia ja europiidse rassi esindajate seas. Aafrika päritolu patsientide kohta on olemas vaid väga

vähesed andmed.

Neerukahjustusega patsiendid

Erineva raskusega neerukahjustuse korral on ibrandonaadi ekspositsioon seotud kreatiniini kliirensiga

(CLcr). Raske neerupuudulikkusega (CLcr ≤ 30 ml/min) patsientidel.olid suukaudselt 10 mg päevas

ibandronaadi manustamisel 21 päeva jooksul plasmakontsentratsioonid 2...3 korda kõrgemad kui

normaalse neerufunktsiooniga isikutel (CLcr ≥ 80 ml/min). Ibandronaadi üldkliirens langes raske

neerupuudulikkusega isikutel 44 ml/min-le, vastav väärtus normaalse neerufunktsiooniga isikutel oli

129 ml/min. Kerge neerukahjustusega (CLcr ≥ 50 ja < 80 ml/min) patsientidel ei ole vaja annust

kohandada. Mõõduka neerukahjustusega (CLcr ≥ 30 ja < 50 ml/min) või raske neerukahjustusega

(CLcr < 30 ml/min) patsientidel on soovitatav annuse kohandamine (vt lõik 4.2).

Maksakahjustusega patsiendid

Puuduvad farmakokineetilised andmed ibandroonhappe kasutamise kohta maksakahjustusega

patsientidel. Maksal puudub oluline roll ibandroonhappe kliirensis, kuna see ei metaboliseeru, vaid

väljutatakse neerude kaudu ja luukoesse omastamise teel. Seetõttu ei ole maksakahjustusega

patsientidel vaja annust kohandada. Peale selle, kuna plasmavalkudega seondub terapeutiliste

kontsentratsioonide juures ligikaudu 87% toimeainest, ei põhjusta hüpoproteineemia raske

maksahaiguse puhul kliiniliselt olulist vaba fraktsiooni kontsentratsiooni tõusu plasmas.

Eakad

Multivariantses analüüsis ei leitud, et vanus oleks mistahes uuritud farmakokineetilise parameetri osas

sõltumatuks mõjuteguriks. Kuna vanuse suurenedes väheneb neerufunktsioon, on see ainukeseks

faktoriks, mida tuleb arvesse võtta (vt lõik neerukahjustus).

Lapsed

Puuduvad andmed ibandroonhappe kasutamise kohta alla 18-aastastel patsientidel.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Mittekliinilistes uuringutes täheldati toimeid vaid soovitatud kliinilistest maksimaalsetest annustest

tunduvalt suuremate annuste manustamisel, mis viitab vähesele tähtsusele kliinilisel kasutamisel.

Sarnaselt teistele bisfosfonaatidele identifitseeriti süsteemse toksilisuse esmaste sihtorganitena

neerud.

Mutageensus/kartsinogeensus:

Võimalikku kartsinogeenset toimet ei täheldatud. Genotoksilisuse testid ei näidanud ibandroonhappe

mõju geneetilistele omadustele.

Reproduktsioonitoksilisus:

Ibandroonhappe intravenoossel ja suu kaudu manustamisel rottidele ja küülikutele ei täheldatud otsest

toksilist toimet lootele ega teratogeenseid toimeid. Ibandroonhappega teostatud

reproduktsioonitoksilisuse uuringutes rottidel ilmnenud kõrvaltoimed olid samasugused nagu selles

ravimiklassis (bisfosfonaadid) ootuspärane. Siia kuuluvad implantatsioonikohtade arvu vähenemine,

poegimise loomuliku kulu mõjutamine (düstookia), vistseraalsete arenguhäirete sagenemine

(neeruvaagna-ureeteri sündroom) ja hammaste väärarengud rottidel F1 põlvkonnas.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu:

Mikrokristalne tselluloos;

Povidoon K-30;

Krospovidoon (tüüp A);

Kolloidne ränidioksiid, veevaba;

Stearhape.

Tableti kate:

Opadry valge YS-1-7003:

Titaandioksiid (E 171);

Hüpromelloos;

Makrogool 400;

Polüsorbaat 80.

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/Aclar/PVC-alumiinium blistrid kartongkarpides, milles on 28 või 84 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele. Ravimite

sattumine keskkonda tuleb viia miinimumini.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Teva Pharma B.V.

Computerweg 10

3542 DR Utrecht

Holland

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/10/642/001 28 õhukese polümeerikattega tabletti PVC/Aclar/PVC – Alumiinium

blistrites pappkarbis

EU/1/10/642/002 84 õhukese polümeerikattega tabletti PVC/Aclar/PVC – Alumiinium

blistrites pappkarbis

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 17. september 2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti kodulehel