Ilaris

LISA I

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ilaris 150 mg süstelahuse pulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks viaal sisaldab 150 mg kanakinumabi*.

Pärast lahustamist sisaldab lahuse iga ml 150 mg kanakinumabi.

* rekombinantse DNA tehnoloogia abil hiire hübridoomi Sp2/0 rakkudes toodetud täielikult inimese monoklonaalne antikeha

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahuse pulber.

Pulber on valge.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Ilaris on näidustatud krüopiriiniga seotud perioodiliste sündroomide (Cryopyrin-Associated Periodic Syndromes, CAPS) raviks täiskasvanutel, noorukitel ning 4-aastastel ja vanematel lastel kehakaaluga üle 15 kg, sealhulgas:

- Muckle-Wells sündroom (MWS),

- Neonataalse algusega multisüsteemne põletikuline haigus (NOMID) / krooniline infantiilne neuroloogilis-kutaanne-artikulaarne sündroom (CINCA),

- Perekondliku külmast tingitud autopõletikulise sündroomi (FCAS) / perekondliku külmast tingitud urtikaaria (FCU) rasked vormid, mille sümptomid ületavad külmast tingitud urtikaarse nahalööbe.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravi peab alustama ja jälgima krüopiriiniga seotud perioodiliste sündroomide diagnoosimise ja ravi kogemusega arst-spetsialist.

Pärast õige süstimistehnika alase õpetuse saamist võivad patsiendid Ilaris’t ise süstida, kui nende arst seda sobivaks peab ja vajadusel teostab meditsiinilist jälgimist.

Täiskasvanud, noorukid ja lapsed alates 4. eluaastast

Ilaris’e soovitatav annus on 150 mg CAPS patsientidele kehakaaluga > 40 kg ja 2 mg/kg CAPS patsientidele kehakaaluga ≥ 15 kg...≤ 40 kg. Ravimi ühekordne annus manustatakse iga kaheksa nädala järel subkutaanse süstena.

Kui 7 päeva pärast ravi alustamist ei ole saavutatud kliinilist ravivastust (lööbe ja muude üldiste põletikunähtude taandumist), võib kaaluda Ilaris’e teise 150 mg või 2 mg/kg annuse manustamist. Kui selle tulemusena saavutatakse täielik ravivastus, tuleb ravi jätkata suurema annusega: 300 mg ja 4 mg/kg. Puudub suuremate kui 600 mg annuste kasutamise kogemus iga 8 nädala järel. Ravimi vähem kui 4-nädalaste intervallide järel manustamise kliiniline kogemus on piiratud.

Patsientide erirühmad

Lapsed

Ilaris’t ei soovitata kasutada lastel vanuses alla 4 aasta või kehakaaluga alla 15 kg kliiniliste andmete puudumise tõttu.

Eakad

Kliiniline kogemus üle 65-aastastel patsientidel on piiratud, seega on kasutamisel vajalik ettevaatus.

Maksakahjustus

Maksakahjustusega patsientidel ei ole Ilaris’e kasutamist uuritud.

Neerukahjustus

Neerukahjustusega patsientidel ei ole vaja annust muuta. Kuid kliiniline kogemus nendel patsientidel on piiratud.

Valmislahuse kasutamise ja käsitsemise juhised vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

Ägedad, rasked infektsioonid (vt lõik 4.4).

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Rasked infektsioonid

Ilaris võib olla seotud raskekujuliste infektsioonide suurenenud esinemissagedusega. Seetõttu tuleb patsiente Ilaris-ravi ajal ja pärast ravi hoolikalt jälgida infektsiooninähtude suhtes. Arstid peavad olema ettevaatlikud Ilaris’e manustamisel patsientidele, kellel esineb infektsioone, kellel on anamneesis korduvaid infektsioone või haigusi, mis võivad soodustada infektsioonide teket. Ravi Ilaris’ega ei tohi jätkata või alustada patsientidel, kellel on meditsiinilist sekkumist vajav äge infektsioon.

Ilaris’e puhul on platseeboga võrreldes sagedamini kirjeldatud infektsioone, valdavalt ülemiste hingamisteede infektsioone, mis on mõningatel juhtudel olnud raskekujulised. Kõik infektsioonid allusid tavaravile. Kanakinumabiga ravitud raskete ja süsteemsete infektsioonidega patsientidel püsis füsioloogiline põletikuline reaktsioon, mille tunnusteks olid saamaegne C-reaktiivse valgu (CRV) tõus ja palavik. Ei saa välistada nõrgemat põletikulist reaktsiooni infektsioonidele, mistõttu on soovitatav kõrgendatud valvsus. Ilaris’e kasutamise ajal ei ole kirjeldatud ebatavalisi ega oportunistlikke infektsioone.

Ilarise’e kasutamine koos tuumori nekroosi faktori (TNF) inhibiitoritega ei ole soovitatav, sest see võib põhjustada tõsiste infektsioonide tekkeriski suurenemist (vt lõik 4.5).

PPD (purified protein derivative, puhastatud valgu derivaadi) nahatest

Ligikaudu 12%-l CAPS patsientidest, kellele tehti kliinilistes uuringutes PPD nahatest, andis järelkontroll Ilaris-ravi ajal positiivse tulemuse, samal ajal kui puudusid latentse või aktiivse tuberkuloosi kliinilised ilmingud. Enne ravi alustamist peab kõiki patsiente uurima nii aktiivse kui latentse tuberkuloosi suhtes. Eriti täiskasvanud patsientidel peab see sisaldama üksikasjaliku meditsiinilise anamneesi võtmist ja vastavaid sõeluuringuid. Ilaris-ravi ajal ja pärast ravi tuleb patsiente hoolikalt jälgida tuberkuloosi nähtude ja sümptomite suhtes. Kui PPD testi tulemus muutub negatiivsest positiivseks, eriti riskirühma patsientidel, tuleb kaaluda muude tuberkuloosi sõeluuringute kasutamist.

Neutropeenia

Neutropeeniat (neutrofiilide absoluutarv [Absolute Neutrophil Count – ANC] < 1,5 x 109/l) on sageli kirjeldatud teiste IL-1 inhibeerivate ravimite kasutamisel patsientidel, kellel esines mõni muu haigus (reumatoidartriit), välja arvatud CAPS. Kliinilistes uuringutes täheldati neutropeeniat sageli reumatoidartriidiga (ei ole näidustus kasutamiseks) patsientidel, kellele manustati subkutaanselt Ilaris’t. Neutropeeniaga patsientidel ei tohi Ilaris’ega ravi alustada. Ilaris’ega ravimisel soovitatakse määrata neutrofiilide arvu enne ravi alustamist, 1 kuni 2 kuu pärast ja seejärel perioodiliselt. Kui patsiendil tekib neutropeenia, tuleb neutrofiilide arvu hoolikalt jälgida ning tuleb kaaluda ravi katkestamist.

Pahaloomulised kasvajad

Interleukiin (IL)-1 vastase ravi puhul on pahaloomuliste kasvajate tekkerisk teadmata. Ilaris-ravi saavatel patsientidel ei saa seda võimalikku riski välistada.

Ülitundlikkusreaktsioonid

Kliinilistes uuringutes on Ilaris-ravi ajal kirjeldatud ülitundlikkusreaktsioonidele viitavaid juhtusid. Enamik nendest juhtudest olid kerged. Anafülaktoidseid või anafülaktilisi reaktsioone ei ole kirjeldatud. Siiski ei saa välistada ägedate ülitundlikkusreaktsioonide tekkeriski, mis ei ole ebatavaline süstitavate valkude puhul (vt lõik 4.3).

Maksafunktsioon

Kliinilistes uuringutes on harva kirjeldatud kerget, mööduvat ja asümptomaatilist maksa aminotransferaaside aktiivsuse või bilirubiinisisalduse suurenemist seerumis.

Vaktsinatsioonid

Elusvaktsiinidega (nõrgestatud) sekundaarse infektsiooni ülekandumise riski kohta Ilaris’t saavatel patsientidel andmed puuduvad. Seetõttu ei tohi elusvaktsiine koos Ilaris’ega manustada, välja arvatud juhul, kui kasud kaaluvad selgelt üles riskid (vt lõik 4.5).

Enne Ilaris’ega ravi alustamist peab vajadusel vaktsineerima täiskasvanuid ja lapsi kõikide soovituslike vaktsiinidega, sealhulgas pneumokoki vaktsiini ja inaktiveeritud gripivaktsiiniga.

Mutatsioon NLRP3 geenis

Kliiniline kogemus on piiratud patsientidel, kellel ei ole kinnitatud mutatsiooni NLRP3 geenis.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimeid Ilaris’e ja teiste ravimite vahel ei ole hinnatud spetsiaalsetes uuringutes.

Ühe teise IL-1 blokaatori manustamist kombinatsioonis TNF inhibiitoritega on seostatud raskekujuliste infektsioonide suurenenud esinemissagedusega. Ilaris’e kasutamine koos TNF inhibiitoritega ei ole soovitatav, sest selle tagajärjel võib suureneda raskete infektsioonide tekkerisk.

Kroonilist põletikku stimuleerivad tsütokiinid (nagu IL-1 beeta) võivad maha suruda maksa CYP450 ensüümide ekspressiooni. Seetõttu võib tugevatoimelise tsütokiine pärssiva ravi, nagu kanakinumabi kasutuselevõtmise järgselt CYP450 ekspressioon pöörduda. See on kliiniliselt oluline kitsa terapeutilise indeksiga CYP450 substraatide puhul, kus annust kohandatakse individuaalselt. Kui ravi kanakinumabiga alustatakse sellist tüüpi ravimit saavatel patsientidel, tuleb terapeutiliselt jälgida ravimi toimet või toimeaine kontsentratsiooni ning vajadusel korrigeerida individuaalselt ravimi annust.

Puuduvad andmed nii elusvaktsiinide toime kui ka infektsiooni sekundaarse ülekandumise kohta elusvaktsiinide manustamisel Ilaris’t saavatel patsientidel. Seetõttu ei tohi Ilaris’ega samaaegselt manustada elusvaktsiine, välja arvatud juhul, kui kasud kaaluvad selgelt üles riskid. Juhul kui Ilaris’ega ravi alustamise järgselt ordineeritakse elusvaktsiinidega vaktsineerimist, tuleb pärast viimast Ilaris’e süsti ja enne järgmist süsti oodata vähemalt 3 kuud (vt lõik 4.4).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Kanakinumabi kasutamise kohta rasedatel on andmeid vähe. Loomkatsed ei näita otsest ega kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Risk lootele/emale on teadmata. Naised peavad kasutama tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid Ilaris-ravi ajal ja kuni 3 kuud pärast viimase annuse manustamist. Rasedaid või rasedust planeerivad naisi tohib seetõttu ravida ainult pärast põhjalikku riski ja kasu suhte hindamist.

Imetamine

Ei ole teada, kas kanakinumab eritub inimese rinnapiima. Seetõttu tohib Ilaris-ravi ajal rinnaga toitmise otsuse vastu võtta ainult pärast põhjalikku riski ja kasu suhte hindamist.

Loomkatsed on näidanud, et hiire hiirevastasel IL-1 beeta antikehal ei olnud ebasoodsaid toimeid rinnapiima saavate hiirepoegade arengule ning et antikeha kandus neile üle (vt lõik 5.3).

Fertiilsus

Spetsiaalseid uuringuid Ilaris’e võimaliku toime kohta inimese fertiilsusele ei ole läbi viidud.

Kanakinumab ei mõjutanud isasloomade fertiilsuse näitajaid küünisahvidel (C. jacchus). Hiire hiirevastasel IL-1 beeta antikehal ei olnud ebasoodsaid toimeid isaste või emaste hiirte viljakusele (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Mõned krüopiriiniga seotud perioodiliste sündroomide (CAPS) sümptomid võivad põhjustada autojuhtimise ja masinatega töötamise võime halvenemist. Patsiendid, kellel tekib Ilaris-ravi ajal peapööritus, peavad enne autojuhtimist või masinatega töötamist ootama, kuni peapööritus on täielikult taandunud.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Krüopiriiniga seotud perioodiliste sündroomide ja muude haigustega patsientide ning tervete vabatahtlike osalusega kiinilistes pime- ja avatud uuringutes on Ilaris-ravi saanud umbes 830 isikut. Ohutusandmed on saadud 104 CAPS patsiendilt. CAPS kliinilise programmi ajal teatati kokku 10 tõsisest kõrvaltoimest, mis oli uurija hinnangul seotud raviga, millest sagedasemad olid infektsioonid (3) ja vertiigo (2). Kõikide CAPS uuringute lõikes kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed olid ülemiste hingamisteede infektsioonid ja nasofarüngiit. Annusel ja ravi kestusel ei ole mõju kõrvaltoimete tüübile või sagedusele.

Kliinilistes uuringutes on Ilaris’t saanud kokku 104 krüopiriiniga seotud perioodiliste sündroomidega täiskasvanut ja last (sh FCAS/FCU, MWS ja NOMID/CINCA). Kanakinumabi ohutust võrreldes platseeboga on uuritud keskses III faasi uuringus, mis koosnes 8-nädalasest avatud perioodist (I osa), 24-nädalasest randomiseeritud, topeltpimedast ja platseebokontrollitud perioodist (II osa) ning 16-nädalasest avatud kanakinumab-ravi perioodist (III osa). Kõik patsiendid said Ilaris’t annuses 150 mg subkutaanselt või 2 mg/kg, kui kehakaal oli ≥ 15 kg...≤ 40 kg.

Kõrvaltoimed on esitatud MedDRA organsüsteemi klasside ja esinemissageduse kaupa.

Esinemissageduse kategooriad on määratletud järgmise põhimõtte alusel: väga sage (³ 1/10); sage (³ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (³ 1/1000 kuni < 1/100); harv (³ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

# Saadud arstide poolt täidetud küsimustikest

* Kõik kõrvaltoimed taandusid vaatamata Ilaris-ravi jätkumisele.

Kliinilistes uuringutes on kanakinumabiga ravitud patsientidel kirjeldatud ülitundlikkusreaktsioonidele viitavaid juhtusid. Enamik nendest juhtudest olid kerged. Anafülaktoidseid või anafülaktilisi reaktsioone ei ole kirjeldatud.

Kanakinumabi kliinilistes uuringutes suurenesid hemoglobiinisisalduse keskmised väärtused ning vähenes valgevereliblede, neutrofiilide ja trombotsüütide arv. Need muutused võisid olla tingitud põletiku vähenemisest ja neid ei loeta kliiniliselt olulisteks.

CAPS patsientidel on harva täheldatud maksa aminotransferaaside aktiivsuse suurenemist.

Kanakinumabiga ravitud CAPS patsientidel on täheldatud seerumi bilirubiinisisalduse asümptomaatilist ja vähest suurenemist ilma maksa aminotransferaaside aktiivsuse kaasuva suurenemiseta.

Lapsed

Kahekümne kolmel CAPS diagnoosiga lapsel (vanuses 4...17 aastat) oli ravimi efektiivsus ja ohutus sarnane täiskasvanud patsientidega. Eriti oli infektsioonide üldine esinemissagedus ja raskus lastel võrreldav täiskasvanutel täheldatuga. Ülemiste hingamisteede infektsioon oli kõige sagedamini kirjeldatud infektsioon.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamisest ei ole teatatud.

Üleannustamise korral tuleb patsienti hoolikalt jälgida kõrvaltoimete sümptomite suhtes ning vajadusel rakendada koheselt sümptomaatilist ravi.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Interleukiini inhibiitorid, ATC-kood: L04AC08

Ravimpreparaat on saanud müügiloa erandlikel asjaoludel. See tähendab, et harvaesineva haiguse tõttu ei ole olnud võimalik saada täielikku informatsiooni ravimpreparaadi kohta. Euroopa Ravimiamet vaatab igal aastal üle ravimi kohta saadud uue informatsiooni ning vajadusel ravimi omaduste kokkuvõtet uuendatakse.

Toimemehhanism

Kanakinumab on täielikult inimese monoklonaalne interleukiin-1 beeta (IL-1 beeta) vastane antikeha (isotüüp IgG1/κ). Kanakinumab seondub suure afiinsusega spetsiifiliselt inimese IL-1 beetaga ja neutraliseerib inimese IL-1 beeta bioloogilise aktiivsuse, blokeerides selle koostoime IL-1 retseptoritega ja vältides seeläbi IL-1 beeta poolt esile kutsutud geeni aktivatsiooni ja põletikumediaatorite produktsiooni.

Farmakodünaamilised toimed

Kliinilistes uuringutes ilmneb CAPS patsientidel, kellel esineb IL-1 beeta kontrollimatu üleproduktsioon, kiire ravivastus kanakinumabile, st laboratoorsete näitajate, nagu C-reaktiivse valgu (CRV) ja seerumi amüloid A (SAA) taseme, kõrge neutrofiilide ja trombotsüütide arvu ja leukotsütoosi arvu kiire normaliseerumine.

Kliinilised andmed

Kanakinumabi efektiivsust ja ohutust on demonstreeritud haiguse erineva raskusastme ja erinevate CAPS fenotüüpidega patsientidel (sh FCAS/FCU, MWS ja NOMID/CINCA). Kesksesse uuringusse kaasati ainult kinnitatud NLRP3 mutatsiooniga patsiendid.

I/II faasi uuringus algas kanakinumabi toime kiiresti, sümptomid kadusid või paranesid kliiniliselt olulisel määral ühe päeva jooksul pärast ravimi manustamist. Laboratoorsed näitajad, nagu kõrge CRV ja SAA, kõrge neutrofiilide ja trombotsüütide arv, normaliseerusid kiiresti päevade jooksul pärast kanakinumabi süstimist.

Keskne uuring oli 48 nädalat kestev kolmeosaline mitmekeskuseline uuring, mis koosnes 8-nädalasest avatud perioodist (I osa), 24-nädalasest randomiseeritud, topeltpimedast, platseebokontrollitud perioodist (II osa) ja 16-nädalasest avatud perioodist (III osa). Uuringu eesmärk oli hinnata kanakinumabi (150 mg või 2 mg/kg iga 8 nädala järel) efektiivsust, ohutust ja talutavust CAPS patsientidel.

- I osa: Täielikku kliinilist ja biomarkerite vastust kanakinumabile (määratletud kui arsti üldhinnang autopõletikulisele ja nahahaigusele ≤ minimaalne ja CRV või SAA väärtused < 10 mg/liitris) täheldati 97% patsientidest ja see saabus 7 päeva jooksul pärast ravi alustamist. Täheldati arsti poolt autopõletikulise haiguse aktiivsusele antud kliinilise hinnangu olulist paranemist: üldhinnang autopõletikulise haiguse aktiivsusele, nahahaiguse (urtikaarse nahalööbe), liigesvalu, lihasvalu, peavalu/migreeni, konjunktiviidi, väsimuse/halva enesetunde hindamine, teiste seotud sümptomite hindamine ja patsiendi hinnang sümptomitele.

- II osa: Keskse uuringu teises perioodis defineeriti esmast tulemusnäitajat kui patsientide protsenti, kellel tekkis haiguse retsidiiv/ägenemine: ägenemist ei tekkinud ühelgi (0%) kanakinumabi saama randomiseeritud patsiendil võrreldes 81%-ga patsientidel, kes randomiseeriti saama platseebot.

- III osa: Patsiendid, kes said II osas platseebot ja kellel tekkis ägenemine, saavutasid uuesti ja säilitasid pärast kanakinumabi avatud jätku-uuringuga liitumist kliinilise ja seroloogilise ravivastuse.

* keskmine (mediaan) muutus II osa algusest

Efektiivsuse püsimist üle 3 aasta täheldati esimesel neljal patsiendil, kes jätkasid kanakinumabi manustamist.

Kanakinumabiga ravitud CAPS patsientidel ei ole leitud kanakinumabi vastaseid antikehi.

Lapsed

Kanakinumabi CAPS uuringutes osales kokku 23 last vanuses 4...17 aastat (ligikaudu pooled neist said ravi mg/kg baasil). Üldiselt olid lastel kanakinumabi efektiivsus, ohutus ja talutavus võrreldavad täiskasvanud patsientidega.

Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada Ilaris’ega läbi viidud uuringute tulemused laste ühe või mõne alarühma kohta, kellel esineb krüopiriiniga seotud perioodiline sündroom (Cryopyrin Associated Periodic Syndrome – CAPS). Vt lõik 4.2 informatsioon kasutamisel pediaatrias.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Kanakinumabi maksimaalne kontsentratsioon seerumis (Cmax) saabus ligikaudu 7 päeva pärast ühekordse 150 mg annuse nahaalust manustamist täiskasvanud CAPS patsientidele. Keskmine terminaalne poolväärtusaeg oli 26 päeva. Populatsiooni farmakokineetilise analüüsi põhjal on subkutaanse kanakinumabi absoluutne biosaadavus hinnanguliselt 70%. Kanakinumabi kliirens (CL) ja jaotusruumala (Vss) varieerusid sõltuvalt kehakaalust ning olid 70 kg kaaluval tüüpilisel CAPS patsiendil vastavalt 0,174 l/päevas ja 6,01 liitrit. Oodatav akumulatsiooni suhe oli 1,3-kordne pärast 6 kuud kestnud kanakinumabi subkutaanset manustamist annuses 150 mg iga 8 nädala järel. Ekspositsiooni parameetrid (nagu AUC ja Cmax) suurenesid proportsionaalselt annusega annusevahemikus 0,30...10,0 mg/kg manustatuna veeniinfusiooni teel või 150...300 mg subkutaansel süstimisel. Korduva manustamise järgselt ei täheldatud kliirensi kiirenemist ega kanakinumabi farmakokineetiliste parameetrite ajast sõltuvat muutust. Pärast kehakaalu järgi korrigeerimist ei täheldatud soo ega vanusega seotud farmakokineetilisi erinevusi.

Lapsed

Lastel saabus kanakinumabi maksimaalne kontsentratsioon 2...7 päeva pärast 150 mg või 2 mg/kg ühekordset subkutaanset manustamist. Terminaalne poolväärtusaeg jäi vahemikku 22,9...25,7 päeva, mis on sarnane täiskasvanutel täheldatud farmakokineetiliste omadustega.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Kanakinumabi või hiire hiirevastase IL-1 beeta antikehaga läbi viidud ristreaktiivsuse, kroonilise toksilisuse, immunotoksilisuse, reproduktsiooni- ja juveniilse toksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Kuna kanakinumab seondub küünisahvi (C. jacchus) ja inimese IL-1 beetaga sarnase afiinsusega, on kanakinumabi ohutust uuritud küünisahvidel. Kõrvaltoimeid ei täheldatud pärast kanakinumabi manustamist küünisahvidele kaks korda nädalas kuni 26 nädala vältel või embrüo/loote arengutoksilisuse uuringus tiinetel küünisahvidel ekspositsiooni väärtuste juures, mis ületavad inimesel saavutatavaid kliinilisi tasemeid. Lisaks ei täheldatud nendes uuringutes kanakinumabi vastaste antikehade teket. Kanakinumabi manustamisel tervetesse inimese kudedesse ei demonstreeritud mittespetsiifilist kudede ristreaktiivsust.

Kanakinumabiga ei ole spetsiifilisi kartsinogeensuse uuringuid läbi viidud.

Embrüo/loote arengu uuringus küünisahvidel ei täheldatud kanakinumabi toksilist toimet emasloomale, embrüotoksilisust ega teratogeensust, kui seda manustati kogu organogeneesi vältel.

Reproduktsiooni- ja juveniilse toksilisuse uuringutes hiirtel ei täheldatud hiire hiirevastase IL-1 beeta antikeha soovimatuid toimeid. Hiirevastane IL-1 beeta ei avaldanud soovimatut mõju loote või vastsündinu kasvule, kui seda manustati gestatsiooni lõpuosas, sünnituse ja imetamise ajal (vt lõik 4.6). Nendes uuringutes kasutatud suur annus ületas IL-1 beeta supressiooni ja aktiivsuse suhtes maksimaalset efektiivset annust.

Hiire hiirevastase IL-1 beeta antikehaga läbi viidud immunotoksilisuse uuring hiirtel näitas, et neutraliseerival IL-1 beetal ei ole mõju immuunparameetritele ning see ei põhjustanud hiirtel immuunfunktsiooni häireid.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Sahharoos

Histidiin

Histidiini vesinikkloriid monohüdraat

Polüsorbaat 80

6.2 Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

Mikrobioloogilisest seisukohast lähtuvalt tuleb manustamiskõlblikuks muudetud ravimpreparaat ära kasutada kohe. Kui lahust ei kasutata kohe, on kasutamisele eelnevate säilitusaegade ja –tingimuste eest vastutav kasutaja ning säilitusaeg ei tohi tavaliselt ületada 24 tundi temperatuuril 2°C…8°C.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2°C…8°C).

Mitte hoida sügavkülmas.

Hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult.

Manustamiskõlblikuks muudetud ravimpreparaadi säilitamistingimusi vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

150 mg süstelahuse pulbrit (kaetud klorobutüülkummist) korgi ja (alumiiniumist) äratõmmatava sulguriga viaalis (I tüüpi klaasist viaal).

1 viaali sisaldavad pakendid või 4 (4x1) viaali sisaldavad multipakendid.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Lahustamise juhised

Kasutades aseptilist tehnikat, lahustage iga Ilaris’e viaali sisu toatemperatuuril, süstides 1 ml süstla ja 18 G x 2-tollist (50 mm) nõela abil aeglaselt viaali 1,0 ml süstevett. Pöörake viaali aeglaselt umbes 45° nurga all ligikaudu 1 minuti jooksul ja laske seista umbes 5 minutit. Seejärel pöörake viaal kümme korda tagurpidi ja uuesti tagasi. Võimalusel ärge puutuge kummikorki sõrmedega. Laske toatemperatuuril seista umbes 15 minutit, et saada selge kuni opalestseeruv lahus. Ärge loksutage. Ärge kasutage lahust, milles esineb võõrosakesi.

Koputage vastu viaali külge, et eemaldada korgist sinna jäänud vedelik. Lahus peab olema ilma nähtavate osakesteta ning selge kuni opalestseeruv. Lahus peab olema värvitu või võib olla kergelt pruunikaskollast värvi. Kui lahus on selgelt pruuni värvi, ei tohi seda kasutada. Kui lahust ei kasutata kohe pärast valmistamist, tuleb seda hoida temperatuuril 2°C…8°C ja kasutada ära 24 tunni jooksul.

Manustamise juhised

Tõmmake ettevaatlikult süstlasse vajalik kogus, mis sõltub manustatavast annusest (0,2...1,0 ml) ja süstige see naha alla, kasutades 27 G x 0,5-tollist (13 mm) nõela.

Sobivad süstekohad on järgmised: reie ülaosa, kõhu-, õlavarre- või tuharapiirkond. Vältida ravimi süstimist piirkonda, kus nahk on vigastatud, esinevad verevalumid või lööve. Vältida tuleb süstimist armkoesse, sest selle tagajärjel ei pruugi Ilaris’e toime olla piisav.

Ilaris’e viaalid on ainult ühekordseks kasutamiseks.

Hävitamine

Patsiente või nende hooldajaid tuleb juhendada, kuidas viaalid, süstlad ja nõelad vastavalt kohalikele nõuetele õigesti hävitada.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Novartis Europharm Limited

Wimblehurst Road

Horsham

West Sussex, RH12 5AB

Ühendkuningriik

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/09/564/001-002

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

23.10.2009

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti kodulehel