Extavia
Artikli sisukord
EXTAVIA
Kokkuvõte üldsusele
Mis on Extavia?
Extavia on pulber ja lahusti, millest valmistatakse süstelahus. Extavia sisaldab toimeainena 250 mikrogrammi (8 miljonit rahvusvahelist ühikut, MIU) beeta-1b-interferooni milliliitri kohta.
See ravim on samane Betaferoniga, millel juba on Euroopa Liidus müügiluba. Betaferoni tootev
ettevõte on andnud nõusoleku, et tema teaduslikke andmeid võib kasutada ka Extavia toetuseks.
Milleks Extaviat kasutatakse?
Extaviat kasutatakse hulgikoldekõvastumusega (sclerosis multiplex) patsientide raviks.
Hulgikoldekõvastumus on närvihaigus, mille korral hävitab põletik närve ümbritseva kaitsekesta
(demüelinisatsioon).
Ravimit kasutatakse patsientidel,
kellel esinevad hulgikoldekõvastumuse sümptomid (demüelinisatsiooniepisood) esimest korda ja
need on nii rasked, et patsienti tuleb ravida süstitavate kortikosteroididega (teatud
põletikuvastased ravimid). Ravimit kasutatakse juhul, kui patsiendil võib suure tõenäosusega välja
kujuneda hulgikoldekõvastumus. Enne ravimi kasutamist tuleb arstil veenduda, et sümptomitel ei
ole muid põhjuseid;
kellel esineb ägenemiste ja remissioonidega (relapseeruv-remiteeruv) hulgikoldekõvastumus,
mille korral patsiendil vahelduvad sümptomiteta perioodid (remissioonid) haiguse ägenemistega
(relapsidega), ning kellel viimase kahe aasta jooksul on olnud vähemalt kaks ägenemist;
kellel on sekundaarse progresseerumisega hulgikoldekõvastumus (sellist liiki
hulgikoldekõvastumus, mis järgneb ägenemiste ja remissioonidega hulgikoldekõvastumusele), kui
nende haigus on aktiivne.
Seda ravimit saab üksnes retsepti alusel.
Kuidas Extaviat kasutatakse?
Ravi Extaviaga peab alustama üksnes hulgikoldekõvastumuse ravis kogenud arst. Ravi peab alustama
62,5 mikrogrammiga (veerand annusest) ülepäeviti, suurendades annust järk-järgult 19 päeva jooksul
kuni soovitatava annuseni 250 mikrogrammi (8 MIU) ülepäeviti. Extaviat manustatakse nahaaluse
süstina. Asjakohase juhenduse saanud patsiendid võivad Extaviat süstida endale ka ise. Ravi
Extaviaga tuleb lõpetada patsientidel, kellel puudub ravivastus.
Kuidas Extavia toimib?
Extavias toimeainena sisalduv beeta-1b-interferoon kuulub interferoonide rühma. Interferoonid on
organismis tekkivad looduslikud ained, mis aitavad võidelda näiteks viirusnakkuste ja muude
rünnakute vastu. Extavia toimemehhanism hulgikoldekõvastumuse korral ei ole veel täpselt teada,
kuid beetainterferoon näib rahustavat immuunsüsteemi (organismi kaitsemehhanismi) ning ennetab
hulgikoldekõvastumuse ägenemisi.
Beeta-1a-interferooni valmistatakse rekombinant-DNA-tehnika abil: beeta-1b-interferooni toodab
bakter, millele on lisatud selle teket võimaldav geen (DNA). Tehislik beeta-1b-interferoon toimib
samamoodi nagu organismis loomulikult tekkiv beetainterferoon.
Kuidas Extaviat uuriti?
Extavia efektiivsust uuriti kahe aasta jooksul 338 patsiendil, kellel oli ägenemiste ja remissioonidega
hulgikoldekõvastumus ning kes suutsid iseseisvalt kõndida; ravimi toimet võrreldi platseebo (näiva
ravimi) toimega. Ravi efektiivsust mõõdeti põhiliselt ägenemiste arvu vähenemise järgi.
Extaviat võrreldi platseeboga ka kahes uuringus, milles osales 1657 patsienti, kes põdesid sekundaarse
progresseerumisega hulgikoldekõvastumust ja suutsid iseseisvalt kõndida. Ravi efektiivsust mõõdeti
põhiliselt puude süvenemise edasilükkumise järgi.
Extaviat uuriti kahe aasta jooksul ka 487 ühe demüelinisatsiooniepisoodiga patsiendil, kes said kahe
aasta jooksul kas Extaviat või platseebot. Uuringus mõõdeti aega, mille jooksul patsiendil arenes välja
kliiniliselt määratava hulgikoldekõvastumus.
Milles seisneb uuringute põhjal Extavia kasulikkus?
Patsientidel, kellel oli ägenemiste ja remissioonidega hulgikoldekõvastumus, vähendas Extavia
ägenemiste sagedust aastas efektiivsemini kui platseebo: ravimit saanud patsientidel esines aastas
keskmiselt 0,84 ägenemist ja platseeborühma patsientidel keskmiselt 1,27 ägenemist.
Ühes kahest uuringust, kus osalesid patsiendid, kellel oli sekundaarse progresseerumisega
hulgikoldekõvastumus, tõendati märkimisväärset puude süvenemise edasilükkumist (Extavia
kasutamine vähendas riski 31%) ning ratastooli jäämise edasilükkumist (39%). Teises samalaadses
uuringus puude süvenemise edasilükkumist ei leitud. Mõlemas uuringus vähendas Extavia kliiniliste
ägenemiste arvu (30%).
Ühe demüelinisatsiooniepisoodiga patsientide uuringus näidati, et Extavia vähendab kliiniliselt
määratava hulgikoldekõvastumuse kujunemise riski: hulgikoldekõvastumus tekkis 28% Extaviat
saanud patsientidest ja 45% patseeborühma patsientidest.
Mis riskid kaasnevad Extaviaga?
Extavia kõige sagedamad kõrvalnähud (esinenud ühel kuni kümnel patsiendil sajast) on gripilaadsed
sümptomid, palavik, külmavärinad ja süstimiskoha reaktsioonid (valu ja põletik süstimiskohas).
Extavia kohta teatatud kõrvalnähtude täieliku loetelu leiate pakendi infolehelt.
Extaviat ei tohi kasutada patsiendid, kellel on esinenud loodusliku või rekombinantse
beetainterferooni, inimalbumiini või ravimi mis tahes muu koostisosa suhtes ülitundlikkust (allergiat).
Ravi Extaviaga ei tohi alustada raseduse ajal. Ravi ajal rasestumise korral peab nõu pidama arstiga.
Extaviat ei tohi kasutada patsiendid, kellel esineb raske depressioon ja/või suitsiidimõtteid. Extaviat ei
tohi kasutada patsiendid, kellel esineb dekompenseeritud maksahaigus (kui maksatalitlus ei ole
normaalne).
Miks Extavia heaks kiideti?
Inimtervishoius kasutatavate ravimite komitee jõudis otsusele, et Extavia kasulikkus nende patsientide
ravimisel, kellel on esinenud üks demüelinisatsiooniepisood, mis oli nii raske, et patsiente oli vaja
ravida veenisiseste kortikosteroididega, kellel on ägenemiste ja remissioonidega
hulgikoldekõvastumus ja kellel on sekundaarne progresseeruv hulgikoldekõvastumus aktiivse haiguse
seisundis, ületab ravimi kasutamisega seotud riske. Komitee soovitas anda Extaviale müügiloa.
Muu teave Extavia kohta
Euroopa Komisjon andis Extavia müügiloa, mis kehtib kogu Euroopa Liidu territooriumil, ettevõttele
Novartis Europharm Limited 20. mail 2008.
Kokkuvõtte viimane uuendus: 04-2008