Dynastat - Dynastat toote info LISA I

 

 

LISA I

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Dynastat 20 mg süstelahuse pulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

20 mg viaal: Iga viaal sisaldab 20 mg parekoksiibi (21,18 mg parekoksiibnaatriumina) lahustamiseks.

Pärast lahustamist on parekoksiibi lõplik kontsentratsioon 20 mg/ml.

Lahustatuna naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) lahuses sisaldab Dynastat umbes 0,22 mEq naatriumi

viaali kohta.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahuse pulber.

Valge kuni tuhmvalge pulber.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Operatsioonijärgse valu lühiajaline ravi.

Selektiivse COX-2 inhibiitori väljakirjutamise üle otsustades tuleb hinnata patsiendi kõiki

riskifaktoreid (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Soovitatav annus on 40 mg intravenoosseks (i.v.) või intramuskulaarseks (i.m.) manustamiseks.

Edaspidi tuleb vastavalt vajadusele manustada 20 mg või 40 mg iga 6 kuni 12 tunni tagant, kuid annus

ei tohi ületada 80 mg/ööpäevas. Intravenoosse boolussüsti võib manustada kiiresti otse veeni või

paigaldatud veeniinfusioonisüsteemi. Intramuskulaarne süst tuleb teha aeglaselt ja sügavale lihasesse

(vt lõik 6.6, Kasutamis- ja käsitsemisjuhend).

Üle kolme päeva kestvast Dynastat’i kasutamisest on kliiniline kogemus piiratud.

Samaaegne kasutamine koos opioidanalgeetikumidega: opioidanalgeetikume võib kasutada ühel ajal

koos parekoksiibiga, kui järgida ülaltoodud annuseid. Kõigis kliinilistes uuringutes manustati

parekoksiibi fikseeritud ajavahemike tagant, samas kui opioide manustati vajaduse kohaselt („pro re nata“).

Et kardiovaskulaarne risk tsüklooksügenaas-2 (COX-2) selektiivsete inhibiitorite kasutamisel suureneb

koos annuse suurenemise ja kasutusajaga, tuleb parekoksiibi kasutada võimalikult lühikese aja vältel

ja väikseimas efektiivses ööpäevase annuses.

Kombineerides lahuses Dynastat’i koos teiste ravimitega, võib tekkida sade. Seetõttu ei tohi Dynastat’i

teiste ravimitega segada, ei lahustades ega süstides. Nendel patsientidel, kellel kasutatakse sama

infusioonisüsteemi ka teiste ravimite süstimiseks, tuleb enne ja pärast Dynastat’i manustamist süsteem

korralikult läbi loputada selleks ettenähtud sobiva lahusega.

Lahuse sobivus veeniinfusioonisüsteemi

Pärast lahustamist sobivate lahustite abil tohib Dynastat’i süstida ainult intravenoosselt või

intramuskulaarselt või veeniinfusioonisüsteemidesse, mille kaudu kantakse üle järgmisi lahuseid:

naatriumkloriidilahus 9 mg/ml (0,9%),

glükoosi infusioonilahus 50 g/l (5%) ,

naatriumkloriidi süstelahus 4,5 mg/ml (0,45%) ja glükoosi süstelahus 50 g/l (5%),

Ringer-laktaadi süstelahus.

Süstimine venoossesse infusioonisüsteemi, mille kaudu manustatakse süstelahust glükoos Ringerlaktaadis

50 g/l (5%) või teisi intravenoosseid vedelikke (mida ei ole ülal mainitud), ei ole soovitatav,

sest tulemuseks võib olla sadenemine.

Eakad patsiendid: Tavaliselt ei ole eakatel patsientidel (65-aastastel ja vanematel) annuse

kohandamine vajalik. Siiski tuleb alla 50 kg kehakaaluga eakatel patsientidel ravi alustada poole

tavaliselt soovitatava Dynastat’i annusega ja ööpäevane annus ei tohi ületada 40 mg (vt lõik 5.2).

Maksakahjustus: Tavaliselt ei ole kerge maksakahjustusega patsientidel (5...6 Child-Pugh skaala järgi)

annuse korrigeerimine vajalik. Mõõduka maksakahjustusega patsientidel (7...9 Child-Pugh skaala

järgi) tuleb ravi Dynastat’iga alustada ettevaatlikult ja poole tavaliselt soovitatava annusega.

Ööpäevane maksimaalne annus ei tohi ületada 40 mg. Puudub kliiniline kogemus ravimi kasutamisest

raske maksakahjustusega patsientidel (10 Child-Pugh skaala järgi), mistõttu on manustamine neile

patsientidele vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 5.2).

Neerukahjustus: Farmakokineetika alusel ei ole annuse korrigeerimine vajalik kerge kuni mõõduka

(kreatiniini kliirens 30...80 ml/min) neerukahjustusega patsientidel. Raske neerukahjustusega

patsientidel (kreatiniini kliirens <30 ml/min) või patsientidel, kellel on eelsoodumus vedelikupeetuse

tekkeks, tuleb ravi parekoksiibiga alustada väikseima soovitatava annusega. Ravi ajal tuleb hoolikalt

jälgida patsiendi neerufunktsiooni (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Lapsed ja noorukid: Laste ja noorukite kohta andmed puuduvad. Seetõttu ei soovitata ravimit selles

vanuserühmas kasutada.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes (vt lõik 6.1).

Mis tahes varem esinenud allergiline reaktsioon ravimile, eriti nahareaktsioonid nagu Stevensi-

Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs, multiformne erüteem ning sulfoonamiidide

suhtes teadaoleva ülitundlikkusega patsiendid (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Äge peptiline haavand või seedetrakti verejooks.

Patsiendid, kellel on esinenud bronhospasm, äge riniit, ninapolüübid, angioneurootiline turse,

urtikaaria või teised allergilist laadi reaktsioonid pärast atsetüülsalitsüülhappe, mittesteroidsete

põletikuvastaste ravimite või COX-2 (tsüklooksügenaas-2) inhibiitoreid sisaldavate mittesteroidsete

põletikuvastaste ravimite manustamist.

Raseduse kolmas trimester ja imetamine (vt lõigud 4.6 ja 5.3).

Raske maksa düsfunktsioon (seerumi albumiin<25g/l või 10 Child-Pugh skaala järgi).

Põletikuline soolehaigus.

Südame paispuudulikkus (NYHA II-IV).

Operatsioonijärgse valu raviks pärast pärgarteri šundilõikust (CABG) (vt lõigud 4.8 ja 5.1).

Südame isheemiatõbi, perifeesete arterite haigus ja/või tserebrovaskulaarne haigus.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Teisi manustamisviise, peale intramuskulaarse või intraartikulaarse, pole uuritud ning neid ei tohi

kasutada.

Üle kolme päeva kestvast Dynastat’i kasutamisest on kliiniline kogemus piiratud.

Kõrvaltoimete tekkimise suurenenud võimaluse tõttu suuremate parekoksiibi, teiste COX-2

inhibiitorite ja mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite annuste korral tuleb parekoksiibiga ravitavaid

patsiente pärast annuse suurendamist jälgida ja juhul, kui ravi efektiivsus ei ole tõusnud, tuleb kaaluda

teisi ravivõimalusi (vt lõik 4.2).

COX-2 inhibiitoreid on pikaajalisel kasutamisel seostatud suurenenud kardiovaskulaarsete ja

trombootiliste kõrvaltoimete riskiga. Ühekordse annusega seotud riski täpset suurust ei ole määratud,

samuti ei ole ravi täpset kestust seostatud suurenenud riskiga.

Parekoksiibravi määramist tuleb hoolikalt kaaluda neil patsientidel, kel esinevad kardiovaskulaarsete

sündmuste olulised riskifaktorid (nt hüpertensioon, hüperlipideemia, suhkurtõbi, suitsetamine) (vt lõik 5.1).

Kui neil patsientidel esineb seisundi kliiniline halvenemine või spetsiifilised kliinilised sümptomid,

tuleb rakendada sobivaid meetmeid ja kaaluda parekoksiibravi lõpetamist (vt lõik 5.1). Dynastat’i ei

ole uuritud teiste kardiovaskulaarse revaskularisatsiooni protseduuride puhul peale pärgarteri

šunteerimise. Uuringud teiste operatsioonide puhul peale CABG protseduuride hõlmavad patsiente,

kes kuuluvad ASA (Ameerika Anestesioloogide Ühing) füüsilise seisundi klassifikatsiooni järgi ainult

I–III klassi.

COX-2 inhibiitorid ei asenda atsetüülsalitsüülhapet kardiovaskulaarsete trombembooliliste haiguste

profülaktikas, sest neil puudub toime trombotsüütide agregatsioonile. Seetõttu ei tohi antitrombootilist

ravi katkestada (vt lõik 5.1).

Parekoksiibiga ravitavatel patsientidel on esinenud ülemise gastrointestinaaltrakti komplikatsioone

(perforatsioonid, haavandid või verejooksud), mis on mõnikord lõppenud letaalselt. Ettevaatlik tuleb

olla neid patsiente ravides, kellel esineb suur risk gastrointestinaalsete kaebuste tekkimiseks ravis

mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega. Need on eakad patsiendid, kes kasutavad samaaegselt

teisi mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid või atsetüülsalitsüülhapet või patsiendid, kelle

anamneesis on varasemad gastrointestinaalsed haigused nagu haavandid ja verejooksud.

Parekoksiibnaatriumi kasutamisel koos atsetüülsalitsüülhappega (ka väikestes annustes) suureneb

veelgi gastrointestinaalsete kõrvaltoimete (seedetrakti haavand või muud seedetrakti tüsistused)

tekkerisk.

Dynastat’i kasutamist on uuritud stomatoloogilises, ortopeedilises, günekoloogilises (peamiselt

hüsterektoomia korral) ja koronaarkirurgias (pärgarterite šunteerimisel). Kasutamisest kirurgia teistes

alaharudes (näiteks seedetrakti või uroloogiliste operatsioonide korral) on vähe kogemusi.

Parekoksiibi saavate patsientide turustamisjärgsel jälgimisel on teatatud rasketest nahareaktsioonidest,

sealhulgas multiformsest erüteemist, eksfoliatiivsest dermatiidist ja Stevensi-Johnsoni sündroomist

(millest mõned on fataalsed). Lisaks on valdekoksiibi (parekoksiibi aktiivne metaboliit) saavate

patsientide turustamisjärgsel jälgimisel teatatud toksilise epidermaalse nekrolüüsi fataalsetest

juhtudest. Neid reaktsioone ei saa välistada parekoksiibi kasutamisel (vt lõik 4.8). Tundub, et

patsientidel on nende reaktsioonide suurim tekkimise risk varase ravi käigus, reaktsioon tekib

enamustel juhtudel esimese ravikuu jooksul.

Arstid peavad patsiente jälgima võimalike ravimiga seotud nahareaktsioonide tekkimise suhtes,

kasutades selleks lisavisiite. Patsientidele tuleb selgitada, et mis tahes nahareaktsiooni tekkimisel tuleb

kohe võtta ühendust oma arstiga.

Esimeste nahalööbe, limaskesta kahjustuste või ükskõik milliste teiste ülitundlikkusnähtude

ilmnemisel tuleb parekoksiibravi katkestada. On teada, et nii COX-2 selektiivsete inhibiitorite kui ka

teiste NSAID-ide ja muude ravimite kasutamisel võivad tekkida rasked nahareaktsioonid. Siiski on

tõsiste nahareaktsioonide hulk valdekoksiibi (parekoksiibi aktiivne metaboliit) kasutamisel suurem kui

teiste COX-2 selektiivsete inhibiitorite kasutamisel. Patsientidel, kellel on anamneesis allergia

sulfoonamiididele, võib esineda suurem nahareaktsioonide risk (vt lõik 4.3) Tõsiseid nahareaktsioone

võib esineda ka patsientidel, kes ei ole ülitundlikud sulfoonamiidide suhtes.

Turustamisjärgselt on valdekoksiibi ja parekoksiibi kasutamisel täheldatud ülitundlikkusreaktsioone

(anafülaksia ja angioödeem) (vt lõik 4.8). Mõned nendest reaktsioonidest on esinenud patsientidel,

kellel on anamneesis allergilist tüüpi reaktsioonid sulfoonamiididele (vt lõik 4.3). Parekoksiibi

kasutamine tuleb esimeste ülitundlikkusnähtude ilmnemisel katkestada.

Turuletulekujärgselt on teatatud tõsise hüpotensiooni juhtudest, mis tekkisid vahetult pärast

parekoksiibi manustamist. Mõned eelpoolnimetatud juhtudest on esinenud ilma teiste anafülaksia

sümptomiteta. Arst peab olema valmis ravima tõsist hüpotensiooni.

Turustamisjärgselt on parekoksiibi saavatel patsientidel täheldatud ägedat neerupuudulikkust (vt lõik

4.8). Et prostaglandiinide sünteesi pärssimine võib kaasa tuua neerufunktsiooni halvenemise ja

vedelikupeetuse, tuleb olla ettevaatlik Dynastat’i manustamisel neerukahjustusega (vt lõik 4.2) või

hüpertensiooniga patsientidele või patsientidele, kellel esineb südame või maksafunktsiooni häire või

muu seisund, millega kaasneb kalduvus vedelikupeetusele.

Ettevaatust tuleb rakendada Dynastat’i ravi alustamisel dehüdratsiooniga patsientidel. Taolistel

juhtudel soovitatakse patsiendid enne rehüdreerida ja seejärel alustada ravi Dynastat’iga.

Vedelikupeetus ja turse

Nagu teiste prostaglandiinide sünteesi pärssivate ravimite korral, on ka mõningatel parekoksiibi

kasutavatel patsientidel täheldatud vedelikupeetust ja turseid. Seega tuleb parekoksiibi kasutada

ettevaatusega patsientidel, kellel on südametalitluse häired, esineb turse või teised seisundid, mis

soodustavad vedelikupeetust või mida vedelikupeetus süvendab, sh patsiendid, kes kasutavad

diureetikume, või muidu hüpovoleemia riskiga patsiendid. Kui ilmnevad kliinilised tõendid nende

patsientide seisundi halvenemisest, tuleb võtta kasutusele sobivad meetmed, nt kaaluda parekoksiibi

kasutamise katkestamist.

Hüpertensioon

Nagu kõik MSPVA-d, võib ka parekoksiib põhjustada hüpertensiooni või süvendada olemasolevat

hüpertensiooni, mõlemad seisundid võivad suurendada kardiovaskulaarsete sündmuste

esinemissagedust. Hüpertensiooniga patsiendid peavad ettevaatusega kasutama MSPVA-sid, sh

parekoksiibi. Ravi alustamisel ja ravi ajal parekoksiibiga tuleb hoolikalt jälgida vererõhku. Vererõhu

märkimisväärse tõusu puhul tuleb kaaluda alternatiivsete ravimite kasutamist.

Dynastat’i tuleb kasutada ettevaatlikult mõõduka maksa düsfunktsiooniga patsientidel (7...9 Child-

Pugh skaala järgi) (vt lõik 4.2).

Kui patsientidel ravi ajal mõne ülal nimetatud organsüsteemi funktsioonid halvenevad, siis tuleb

kasutusele võtta sobivad meetmed ning kaaluda parekoksiibravi lõpetamist.

Dynastat võib maskeerida palavikku ja teisi põletiku tunnuseid (vt lõik 5.1). Üksikjuhtudel on

mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kasutamisel ja Dynastat’iga tehtud mittekliinilistes

uuringutes kirjeldatud pehmete kudede infektsioonide süvenemist (vt lõik 5.3). Kirurgilistel

patsientidel, kes saavad Dynastat’i, tuleb lõikehaava hoolikalt infektsiooninähtude suhtes jälgida.

Dynastat’i samaaegsel kasutamisel koos varfariiniga ja teiste suukaudsete antikoagulantidega tuleb

olla ettevaatlik (vt lõik 4.5).

Parekoksiibi ja teiste mitte-aspiriini tüüpi MSPVA-de samaaegset kasutamist tuleb vältida.

Dynastat’i nagu ka teisi tsüklooksügenaas/prostaglandiini sünteesi inhibiitoreid pärssivaid ravimeid ei

soovitata kasutada naistel, kes soovivad rasestuda (vt lõigud 4.6 ja 5.1).

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimete uuringuid on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

Farmakodünaamilised koostoimed

Esimestel päevadel pärast ravi alustamist Dynastat’iga tuleb jälgida antikoagulantravi (varfariini või

teisi suukaudseid antikoagulante) saavaid patsiente, sest neil esineb suurenenud risk verejooksude

tekkeks. Seepärast tuleb suukaudseid antikoagulante saavatel patsientidel tähelepanelikult jälgida

protrombiini aega (INR), eriti esimese paari päeva jooksul pärast parekoksiibravi alustamist või

parekoksiibi annuse muutmist (vt lõik 4.4).

Dynastat’il puudub toime atsetüülsalitsüülhappe vahendusel toimuvale trombotsüütide agregatsiooni

pärssimisele või veritsusajale. Kliinilised uuringud näitavad, et Dynastat’i võib anda koos

atsetüülsalitsüülhappe väikeste annustega (325 mg). Läbi viidud uuringutes on näidatud, et nagu ka

teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite puhul, esineb suurem gastrointestinaalse

haavandumise ja teiste gastrointestinaalsete komplikatsioonide risk samaaegsel atsetüülsalitsüülhappe

väikeste annuste manustamisel võrreldes ainult parekoksiibiga (vt lõik 5.1).

Parekoksiibnaatriumi ja hepariini samaaegne kasutamine ei mõjutanud hepariini farmakodünaamikat

(aktiveeritud osaline tromboplastiini aeg) võrreldes hepariini monoteraapiaga.

Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid võivad vähendada diureetikumide ja hüpertensiooni vastaste

ravimite toimet. Sarnaselt mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega võib AKE inhibiitorite või

diureetikumide samaaegsel kasutamisel koos parekoksiibnaatriumiga suureneda ägeda

neerupuudulikkuse risk.

Arvatakse, et mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite samaaegne kasutamine tsüklosporiini või

takroliimusega suurendab tsüklosporiini ja takroliimuse nefrotoksilist toimet. Parekoksiibnaatriumi ja

nimetatud ravimpreparaatide samaaegsel kasutamisel tuleb jälgida neerufunktsiooni.

Dynastat’i võib manustada koos opioidanalgeetikumidega. Kliinilistes uuringutes vähenes

parekoksiibi samaaegsel kasutamisel oluliselt vajaduse kohaselt manustatud opioidide ööpäevane

vajadus.

Teiste ravimpreparaatide toime parekoksiibi (või tema aktiivse metaboliidi valdekoksiibi)

farmakokineetikale

Parekoksiib hüdrolüüsub kiiresti aktiivseks metaboliidiks valdekoksiibiks. Inimesel näitasid uuringud,

et valdekoksiibi metabolismi vahendatakse peamiselt CYP3A4 ja 2C9 isoensüümide kaudu.

Plasma ekspositsioon (AUC ja Cmax) valdekoksiibile suurenes (vastavalt 62% ja 19%) samaaegsel

manustamisel flukonasooliga (peamiselt CYP2C9 inhibiitor), mis näitab, et parekoksiibnaatriumi

annust tuleb flukonasooli ravi saavatel patsientidel vähendada.

Plasma ekspositsioon (AUC ja Cmax) valdekoksiibile suurenes (vastavalt 38% ja 24%) samaaegsel

manustamisel ketokonasooliga (CYP3A4 inhibiitor). Siiski ei ole ketokonasooli saavatel patsientidel

tavaliselt vaja annust korrigeerida.

Ensüümiinduktsiooni toimet ei ole uuritud. Valdekoksiibi metabolism võib intensiivistuda samaaegsel

manustamisel ensüümi indutseerijatega nagu rifampitsiin, fenütoiin, karbamasepiin või

deksametasoon.

Parekoksiibi (või tema aktiivse metaboliidi valdekoksiibi) toime teiste ravimpreparaatide

farmakokineetikale

Ravi valdekoksiibiga (40 mg kaks korda ööpäevas 7 päeva jooksul) põhjustas dekstrometorfaani

(CYP2D6 substraat) plasmakontsentratsiooni kolmekordse tõusu. Seetõttu tuleb Dynastat’i samaaegsel

manustamisel ravimpreparaatidega, mis metaboliseeruvad peamiselt CYP2D6 vahendusel ja mille

terapeutiline vahemik on kitsas (näiteks flekainiid, propafenoon, metoprolool), olla ettevaatlik.

Plasma ekspositsioon omeprasoolile (CYP 2C19 substraat) annuses 40 mg üks kord ööpäevas suurenes

46% võrra pärast valdekoksiibi manustamist annuses 40 mg kaks korda ööpäevas 7 päeva vältel, samal

ajal kui plasma ekspositsioon valdekoksiibile ei muutunud. Need tulemused näitavad, et kuigi

valdekoksiib ei metaboliseeru CYP2C19 vahendusel, võib ta olla selle isoensüümi inhibiitoriks.

Seetõttu tuleb olla ettevaatlik Dynastat’i manustamisel koos ravimpreparaatidega, mis teadaolevalt on

CYP2C19 substraadid (näiteks fenütoiin, diasepaam või imipramiin).

Koostoime uuringutes reumatoidartriidiga patsientidel, kes said metotreksaati intramuskulaarselt kord

nädalas, ei avaldanud suukaudne valdekoksiib (40 mg kaks korda ööpäevas) kliiniliselt olulist toimet

metotreksaadi plasmakontsentratsioonile. Siiski tuleb nende kahe ravimpreparaadi samaaegsel

kasutamisel kaaluda metotreksaadiga seotud kahjulike toimete jälgimist.

Valdekoksiibi ja liitiumi samaaegne manustamine andis tulemuseks olulise languse liitiumi seerumi

kliirensis (25%) ja neerukliirensis (30%), millega kaasnes 34% võrra suurem seerumi ekspositsioon

võrreldes liitiumi monoteraapiaga. Liitiumi kontsentratsiooni seerumis tuleb hoolikalt jälgida, kui

liitiumi ravi saavatel patsientidel alustatakse või muudetakse ravi parekoksiibnaatriumiga.

Valdekoksiibi samaaegne manustamine koos glibenklamiidiga (CYP3A4 substraat) ei muutnud

glibenklamiidi farmakokineetikat (ekspositsioon) ega farmakodünaamikat (suhkru ja insuliini tase

veres).

Süstitavad anesteetikumid: Kui samaaegselt manustati parekoksiibnaatriumi 40 mg intravenoosselt ja

propofooli (CYP2C9 substraat) või midasolaami (CYP3A4 substraat), ei muutunud intravenoosse

propofooli ega intravenoosse midasolaami farmakokineetika (metabolism ja ekspositsioon) ega

farmakodünaamika (EEG, psühhomotoorsed testid ja narkoosist ärkamine). Lisaks ei mõjutanud

valdekoksiibi samaaegne manustamine kliiniliselt oluliselt suukaudse midasolaami CYP 3A4

vahendusel toimuvat metabolismi maksas ega soolestikus. Intravenoosse parekoksiibnaatriumi 40 mg

manustamine ei mõjutanud oluliselt intravenoosse fentanüüli ega intravenoosse alfentaniili (CYP3A4

substraadid) farmakokineetikat.

Inhalatsioonianesteetikumid: Ei ole tehtud ametlikke koostoime uuringuid. Kirurgia-alastes

uuringutes, kus parekoksiibnaatriumi manustati operatsioonieelselt, ei täheldatud parekoksiibnaatriumi

ja inhalatsioonianesteetikume lämmastikoksiidi ning isofluraani saavatel patsientidel

farmakodünaamilist koostoimet (vt lõik 5.1).

4.6 Rasedus ja imetamine

Rasedus:

Kahtlustatakse, et parekoksiibnaatrium põhjustab raseduse viimasel trimestril manustamisel tõsiseid

sünnidefekte, sest sarnaselt teiste prostaglandiini sünteesi pärssivate ravimitega võib see põhjustada

ductus arteriosus’e enneaegset sulgumist või emaka inertsust (vt lõigud 4.3, 5.1 ja 5.3).

Dynastat on vastunäidustatud (vt lõik 4.3) raseduse viimasel trimestril.

Sarnaselt teiste ravimpreparaatidega, mis pärsivad COX-2, ei soovitata Dynastat’i kasutada naistel, kes

soovivad rasestuda (vt lõigud 4.4, 5.1 ja 5.3).

Parekoksiibnaatriumi kasutamise kohta rasedatel või sünnituse ajal ei ole piisavalt andmeid.

Loomkatsed on näidanud reproduktiivset toksilisust (vt lõigud 5.1 ja 5.3). Võimalik risk inimesele ei

ole teada. Dynastat’i ei tohi kasutada raseduse esimese kahe trimestri jooksul, välja arvatud juhul, kui

see on selgelt vajalik (st võimalik kasu patsiendile kaalub üles võimaliku riski lootele).

Imetamine:

Parekoksiib, valdekoksiib (tema aktiivne metaboliit) ja üks valdekoksiibi aktiivne metaboliit erituvad

rottide piima. Ei ole teada, kas valdekoksiib eritub inimese rinnapiima. Dynastat’i ei tohi manustada

imetavatele naistele (vt lõigud 4.3 ja 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele või masinate kasutamise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

Siiski peaksid patsiendid, kellel Dynastat’i kasutamise järgselt tekib pearinglus, vertiigo või unisus,

vältima autojuhtimist või masinate kasutamist.

4.8 Kõrvaltoimed

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Järgmistest kõrvaltoimetest teatati patsientidel, kes said parekoksiibi (N=5402) 28 platseebokontrollitud

uuringus.

[Väga sage(>1/10), sage (1/100, <1/10), aeg-ajalt (1/1000, <1/100), harv (1/10 000, <1/1 000),

väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)]

Infektsioonid ja infestatsioonid

Sage: farüngiit, alveolaarne osteiit (kuiv alveoliit)

Aeg-ajalt: ebanormaalne sternaalse haava seroosne eksudatsioon, haavainfektsioon

Vere ja lümfisüsteemi häired

Sage: operatsioonijärgne aneemia

Aeg-ajalt: trombotsütopeenia

Immuunsüsteemi häired:

Harv: anafülaktiline reaktsioon

Ainevahetus- ja toitumishäired

Sage: hüpokaleemia

Aeg-ajalt: anoreksia, hüperglükeemia

Psühhiaatrilised häired

Sage: agitatsioon, unetus

Närvisüsteemi häired

Sage: hüpoesteesia, peapööritus

Aeg-ajalt: tserebrovaskulaarsed häired

Kõrva ja labürindi kahjustused:

Aeg-ajalt: kõrvavalu

Kardiaalsed häired

Aeg-ajalt: müokardiinfarkt, bradükardia

Vaskulaarsed häired

Sage: hüpertensioon, hüpotensioon

Aeg-ajalt: hüpertensioon (raskenemine), ortostaatiline hüpotensioon

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

Sage: respiratoorne puudulikkus

Aeg-ajalt. kopsuemboolia

Gastrointestinaalsed häired

Väga sage: iiveldus

Sage: kõhuvalu, oksendamine, kõhukinnisus, düspepsia, kõhupuhitus

Aeg-ajalt: gastroduodenaalsed haavandid, gastroösofageaalne refluks, suukuivus, ebaharilik hääl

seedetraktis

Harv:pankreatiit, ösofagiit, suu turse (perioraalne turse)

Naha ja nahaaluskoe häired

Sage: sügelus, hüperhidroos

Aeg-ajalt: ekhümoosid, lööve, urtikaaria

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Sage: seljavalu

Aeg-ajalt:artralgia

Neeru- ja kuseteede häired

Sage: oliguuria

Harv: äge neerupuudulikkus

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Sage: perifeerne turse

Aeg-ajalt: asteenia, valu süstekohas, süstekoha reaktsioon

Laboratoorsed analüüsid

Sage: kreatiniini sisalduse tõus veres

Aeg-ajalt: kreatiinfosfokinaasi sisalduse suurenemine veres, laktaatdehüdrogenaasi suurenemine veres,

SGOT tõus, SGPT tõus, uurea sisalduse tõus veres

Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused

Aeg-ajalt: protseduurijärgsed tüsistused (nahk)

Järgmised harvad rasked kõrvaltoimed on esinenud seoses mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite

kasutamisega ja neid ei saa välistada Dynastat’i kasutamisel: bronhospasm ja hepatiit.

Pärgarterite šunteerimise järgselt on Dynastat’i saavatel patsientidel suurem risk kõrvaltoimete

tekkimiseks nagu kardiovaskulaarsed/trombemboolilised tüsistused, sügavad kirurgilised infektsioonid

ja sternaalse haava paranemise komplikatsioonid. Kardiovaskulaarsed/trombemboolilised sündmused

hõlmavad müokardiinfarkti, insulti/mööduvat ajuisheemiat (TIA), kopsuembooliat ja süvaveenide

tromboosi (vt lõigud 4.3ja 5.1).

Turustamisjärgselt on parekoksiibi kasutamisega seoses täheldatud järgmisi kõrvaltoimeid:

Harv: tsirkulatoorne kollaps, neerupuudulikkus, südame paispuudulikkus, hingeldus, tahhükardia ja

Stevensi-Johnsoni sündroom.

Väga harv: multiformne erüteem, eksfoliatiivne dermatiit ja ülitundlikkusreaktsioonid (anafülaksia ja

angioödeem) (vt lõik 4.4).

Turustamisjärgselt on valdekoksiibi kasutamisega seoses täheldatud järgmist reaktsiooni ja seda ei saa

välistada parekoksiibi kasutamisel: toksiline epidermaalne nekrolüüs (vt lõik 4.4).

4.9 Üleannustamine

Teatatud parekoksiibi üleannustamise juhtumeid on seostatud kõrvaltoimetega, mida on kirjeldatud ka

parekoksiibi soovitatud annuste manustamise korral.

Üleannustamise korral tuleb rakendada sümptomaatilist ja toetavat ravi. Valdekoksiibi ei saa

eemaldada hemodialüüsi teel. Diurees või uriini alkaliseerimine ei pruugi aidata, sest valdekoksiib

seondub ulatuslikult valkudega.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Koksiibid, ATC-kood: M01AH04

Parekoksiib on valdekoksiibi eelravim. Valdekoksiib on selektiivne tsüklooksügenaas-2 (COX-2)

inhibiitor. Tsüklooksügenaas vastutab prostaglandiinide tootmise eest. On identifitseeritud kaks

isovormi: COX-1 ja COX-2. COX-2 on ensüümi isovorm, mis indutseeritakse pro-inflammatoorsete

stiimulite poolt ja on vastutav prostanoidsete valu, põletiku ja palavikumediaatorite sünteesi eest.

COX-2 on hõlmatud ka ovulatsioonis, implantatsioonis ja arterioosjuha sulgumises, neerufunktsiooni

regulatsioonis ja kesknärvisüsteemi funktsioonides (palaviku induktsioon, valu pertseptsioon ja

kognitiivne funktsioon). Tal võib olla osa ka haavandite paranemises. COX-2 on leitud inimese

maohaavandeid ümbritsevas koes, kuid tema seost haavandi paranemisega ei ole kindlaks tehtud.

Erinevus mõnede COX-1 inhibeerivate mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite ja COX-2

selektiivsete inhibiitorite vahel võib olla kliiniliselt oluline trombembooliliste reaktsioonidega

patsientide jaoks. COX-2 selektiivsed inhibiitorid vähendavad süsteemse (ja seetõttu võib-olla ka

endoteliaalse) prostatsükliini tekkimist ilma trombotsüütide tromboksaani mõjutamata. Nende leidude

kliiniline tähtsus ei ole veel selge.

Dynastat’i efektiivsus tehti kindlaks uuringutes, mis käsitlesid operatsioonivalu stomatoloogilises,

günekoloogilises (hüsterektoomia korral), ortopeedilises (põlve ja puusa proteesimisel) ning

koronaarkirurgias. Esmane tunnetatav valuvaigistav toime ilmnes 7...13 minuti jooksul, kliiniliselt

oluline analgeesia ilmnes 23...39 minuti jooksul ja maksimaalne toime kahe tunni jooksul pärast

Dynastat’i ühekordse annuse 40 mg intravenoosset või intramuskulaarset manustamist. 40 mg annuse

valuvaigistava toime ulatus oli võrreldav ketorolaki 60 mg intramuskulaarse või ketorolaki 30 mg

intravenoosse annusega. Ühekordse annuse järgselt sõltus analgeesia kestus annusest ja kliinilisest

valumudelist ning ulatus kuuest tunnist enam kui 12 tunnini.

Opioidide vajadust vähendav toime: platseebokontrolliga uuringus, milles osalesid ortopeedilised ja

üldkirurgiliste operatsioonidega patsiendid (n=1050), manustati haigetele lisaks

standardvaluravimitele (sealhulgas opioidid patsiendi kontrollitud analgeesias) Dynastat’i algannuses

40 mg intravenoosselt, millele järgnes manustamine annuses 20 mg kaks korda ööpäevas minimaalselt

72 tunni vältel. Opioidide kasutamise vähenemine Dynastat’i saanud haigetel oli 2. ja 3. uuringupäeval

vastavalt 7,2 mg ja 2,8 mg (vastavalt 37%-line ja 28%-line vähenemine). Lisaks opioidide kasutamise

vähenemisele vähenesid oluliselt ka haigete kirjeldatud opioidide kasutamisest tingitud vaevused.

Samuti täheldati aditiivset valuvaigistavat toimet võrreldes ainult opioidide kasutamisega. Täiendavad

uuringud muudel kirurgilistel näidustustel andsid samasuguseid tulemusi. Puuduvad andmed selle

kohta, et parekoksiibi kasutamisel koos opioididega oleks täheldatud vähem kõrvaltoimeid kui

opioidide kasutamisel koos platseeboga.

Seedetrakti uuringud: Lühiajalistes (7 päeva) uuringutes oli endoskoopiliselt leitud maokaksteistsõrmiksoole

haavandite või erosioonide esinemissagedus Dynastat’i saanud tervetel noorel ja

eakatel (65 aastat) uuritavatel (5...21%) küll kõrgem kui platseeborühmas (5...12%), kuid statistiliselt

oluliselt madalam kui mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kasutamisel täheldatud

esinemissagedus (66...90%).

Pärgarteri šundilõikuse järgne ohutusuuring: Lisaks rutiinsele kõrvaltoimetest teatamisele uuriti

kahes platseeboga kontrollitud ohutusuuringus eelnevalt sõltumatu ekspertkomitee poolt kindlaks

määratud kõrvaltoimete kategooriaid. Nende uuringute käigus said patsiendid parekoksiibnaatriumi

vähemalt 3 päeva ja seejärel viidi üle suukaudsele valdekoksiibravile kogukestusega 10…14 päeva.

Kõik patsiendid said ravi ajal standardset analgeesiat.

Patsiendid said enne randomiseerimist ja kahe pärgarteri šundilõikuse uuringu jooksul väikeses

annuses atsetüülsalitsüülhapet.

Esimeses pärgarteri šundilõikuse uuringus hinnati topeltpimedas platseeboga kontrollitud uuringus

patsiente, keda raviti i.v. parekoksiibnaatriumiga annuses 40 mg kaks korda päevas kolme päeva

jooksul, seejärel valdekoksiibiga annuses 40 mg kaks korda päevas (parekoksiibnaatriumi-

/valdekoksiibirühm) (n=311) või platseebo/platseeboga (n=151) 14 päeva. Hinnati üheksat eelnevalt

kindlaks määratud kõrvaltoimete kategooriat (kardiovaskulaarsed trombemboolilised sündmused,

perikardiit, südame paispuudulikkuse tekkimine või ägenemine, neerupuudulikkus/neerutalitluse häire,

seedetrakti ülaosa haavandi tüsistused, suured seedetraktiga mitteseotud verejooksud, infektsioonid,

mitteinfektsioossed kopsutüsistused ja surm). Kardiovaskulaarsete/trombembooliliste sündmuste

(müokardiinfarkt, isheemia, tserebrovaskulaarsed häired, süvaveenide tromboos ja kopsuemboolia)

esinemissagedus oli oluliselt (p<0,05) suurem parekoksiib-/valdekoksiibravi saanute rühmas võrreldes

platseebo-/platseeboravi saanute rühmaga nii i.v. manustamise perioodil (vastavalt 2,2% ja 0,0%) kui

ka kogu uuringu jooksul (vastavalt 4,8% ja 1,3%). Parekoksiib-/valdekoksiibravi puhul täheldati

rohkem operatsioonihaava tüsistusi (eriti rinnakuhaava).

Teises pärgarteri šundilõikuse uuringus hinnati nelja eelnevalt kindlaks määratud kõrvaltoimete

kategooriat (kardiovaskulaarne/trombembooliline, neerutalitluse häire/neerupuudulikkus, seedetrakti

ülaosa haavand/verejooks, operatsioonihaava tüsistus). Patsiendid randomiseeriti 24 tunni jooksul

pärast pärgarteri šundilõikust järgmistesse ravirühmadesse: parekoksiib algannuses 40 mg i.v., seejärel

vähemalt kolm päeva 20 mg i.v. iga 12 tunni tagant, seejärel ülejäänud 10 ravipäeva valdekoksiibi p.o.

(20 mg iga 12 tunni tagant) (n=544); platseebot i.v., seejärel valdekoksiibi p.o. (n=544), või platseebot

i.v., seejärel platseebot p.o. (n=548). Kardiovaskulaarsete/trombembooliliste sündmuste

esinemissagedus oli oluliselt (p=0,033) suurem parekoksiib-/valdekoksiibravi saanute rühmas (2,0%)

võrreldes platseebo-/platseeboravi saanute rühmaga (0,5%). Platseebo-/valdekoksiibraviga kaasnes

samuti suurem kardiovaskulaarsete/trombembooliliste sündmuste esinemissagedus võrreldes

platseeboraviga, kuid see erinevus ei olnud statistiliselt oluline. Kolm kuuest

kardiovaskulaarsest/trombemboolilisest sündmusest platseebo-/valdekoksiibravi rühmas esines

platseeboravi ajal, need patsiendid ei saanud valdekoksiibi. Eelnevalt kindlaks määratud kõrvaltoimete

kategooriad, mille esinemissagedus oli suurim kõigis kolmes ravirühmas, hõlmasid operatsioonihaava

tüsistusi, sealhulgas süvainfektsioone operatsioonikohal ja rinnakuhaava paranemist.

Aktiivse ravi ja platseeboravi vahel ei olnud erinevusi üheski eelnevalt kindlaks määratud

kõrvaltoimete kategoorias (neerutalitluse häire/neerupuudulikkus, seedetrakti ülaosa haavandi

tüsistused või operatsioonihaava tüsistused).

Üldkirurgia ohutusuuring: Ulatuslikus (n=1050) suures ortopeedilises/üldkirurgilises uuringus said

patsiendid parekoksiibi i.v. algannuses 40 mg, seejärel 20 mg i.v. iga 12 tunni tagant vähemalt kolm

päeva, seejärel ülejäänud 10 ravipäeva valdekoksiibi p.o. (20 mg iga 12 tunni tagant) (n=525); või said

platseebot i.v. ja seejärel platseebot p.o. (n=525). Nendel operatsiooni läbi teinud patsientidel ei olnud

parekoksiibnaatrium-/valdekoksiibravi võrdluses platseeboraviga olulisi erinevusi üldises

kõrvaltoimete profiilis, sealhulgas eelnevalt teise pärgarteri šundilõikuse uuringu juures mainitud

neljas eelnevalt kindlaks määratud kõrvaltoimete kategoorias.

Trombotsüütide uuringud: Väikeste korduvate annuste uuringute seerias tervetel noortel ja eakatel

uuritavatel ei avaldanud 20 mg ja 40 mg Dynastat’i kaks korda ööpäevas mingit toimet trombotsüütide

agregatsioonile või veritsusele võrreldes platseeboga. Noortel uuritavatel ei avaldanud Dynastat 40 mg

kaks korda ööpäevas kliiniliselt olulist toimet atsetüülsalitsüülhappe vahendusel toimuvale

trombotsüütide funktsiooni pärssimisele (vt lõik 4.5).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Intravenoosse või intramuskulaarse süste järgselt muundub parekoksiib maksas toimuva ensümaatilise

hüdrolüüsi tagajärjel kiiresti farmakoloogiliselt aktiivseks aineks valdekoksiibiks.

Imendumine

Ekspositsioon valdekoksiibile Dynastat’i ühekordse annuse järgselt mõõdetuna nii

plasmakontsentratsiooni vs kontsentratsioonikõvera aluse pindalana (AUC) kui maksimaalse

kontsentratsioonina (Cmax) on kliiniliste annuste vahemikus umbes lineaarne. Manustamisel kaks korda

ööpäevas on AUC ja Cmax lineaarsed kuni annusteni 50 mg intravenoosselt ja 20 mg

intramuskulaarselt. Valdekoksiibi püsikontsentratsioon plasmas saavutati nelja päeva jooksul

manustamisel kaks korda päevas.

20 mg parekoksiibnaatriumi ühekordsete intravenoossete ja intramuskulaarsete annuste kasutamisel

saavutatakse valdekoksiibi Cmax vastavalt umbes 30 minutiga ja umbes 1 tunniga. Hinnatuna AUC ja

Cmax põhjal oli ekspositsioon valdekoksiibile intravenoosse ja intramuskulaarse manustamise korral

sarnane. Ekspositsioon parekoksiibile oli sarnane intravenoosse ja intramuskulaarse manustamise

korral hinnatuna AUC põhjal. Parekoksiibi keskmine Cmax intramuskulaarse annustamise järgselt oli

madalam kui intravenoosse boolussüsti järgselt, mis on tõenäoliselt tingitud aeglasemast

ekstravaskulaarsest imendumisest intramuskulaarsel manustamisel. Seda vähenemist ei peetud

kliiniliselt oluliseks, sest valdekoksiibi Cmax on võrreldav parekoksiibnaatriumiga intravenoossel ja

intramuskulaarsel manustamisel.

Jaotumine

Valdekoksiibi jaotusmaht intravenoosse manustamise järgselt on umbes 55 liitrit. Seondumine

plasmavalkudega on umbes 98% kontsentratsioonivahemikus, mis saavutatakse kõrgeima soovitatava

annusega 80 mg/ööpäevas. Valdekoksiib, kuid mitte parekoksiib, tungib ulatuslikult erütrotsüütidesse.

Metabolism

Parekoksiib muundub in vivo kiiresti ja peaaegu täielikult valdekoksiibiks ja propioonhappeks,

kusjuures plasma poolväärtusaeg on umbes 22 minutit. Valdekoksiibi eliminatsioon toimub ulatusliku

maksametabolismi kaudu, milles osalevad mitmed mehhanismid, sealhulgas tsütokroom

P450(CYP)3A4 ja CYP2C9 isoensüümid ning sulfoonkomponendi glükuronidatsioon (umbes 20%).

Inimese plasmas on kindlaks tehtud valdekoksiibi hüdroksüleeritud metaboliit (CYP tee kaudu), mis

toimib COX-2 inhibiitorina. Ta moodustab umbes 10% valdekoksiibi kontsentratsioonist. Selle

metaboliidi madala kontsentratsiooni tõttu ei ole põhjust eeldada, et ta avaldab olulist kliinilist toimet

pärast parekoksiibnaatriumi raviannuste manustamist.

Eliminatsioon

Valdekoksiib eritub maksa metabolismi kaudu. Alla 5% valdekoksiibist leiti muutumatul kujul

uriinist. Parekoksiibi muutumatul kujul uriinist ei leitud ja väljaheites leiti ainult jälgi. Umbes 70%

annusest eritub uriiniga inaktiivsete metaboliitidena. Valdekoksiibi plasma kliirens (CLp) on umbes 6

l/tunnis. Parekoksiibnaatriumi intravenoosse või intramuskulaarse annuse manustamise järgselt on

valdekoksiibi eliminatsiooni poolväärtusaeg (t1/2) umbes 8 tundi.

Eakad patsiendid: Farmakokineetilistes ja ravi käsitlevates uuringutes on Dynastat’i manustatud 335

eakale patsiendile (vanuses 65...96 aastat). Tervetel eakatel patsientidel oli valdekoksiibi suukaudne

kliirens vähenenud, mille tulemuseks oli valdekoksiibi plasmaekspositsiooni suurenemine umbes 40%

võrra võrreldes tervete noorte uuritavatega. Pärast korrigeerimist kehakaalu järgi oli valdekoksiibi

püsiekspositsioon plasmas 16% kõrgem eakatel naistel võrreldes eakate meestega (vt lõik 4.2).

Neerukahjustus: Erineva raskusastmega neerukahjustusega patsientidel, kellele manustati 20 mg

Dynastat’i intravenoosselt, kadus parekoksiib plasmast kiiresti. Et valdekoksiibi eliminatsioon neerude

kaudu ei ole tema jaotumise seisukohast oluline, ei täheldatud muutusi valdekoksiibi kliirensis isegi

raske neerukahjustusega ega dialüüsitavatel patsientidel (vt lõik 4.2).

Maksakahjustus: Mõõdukas maksakahjustus ei põhjustanud parekoksiibi valdekoksiibiks muundumise

kiiruse või ulatuse vähenemist. Mõõduka maksakahjustusega patsientidel (7...9 Child-Pugh skaala

järgi) tuleks ravi alustada poole soovitatud Dynastat’i annusega ja maksimaalset ööpäevast annust

tuleks alandada kuni 40 mg, sest valdekoksiibi ekspositsioon oli taolistel patsientidel enam kui

kahekordne (130%). Raske maksakahjustusega patsiente ei ole uuritud ja seega ei soovitata Dynastat’i

raske maksakahjustusega patsientidel kasutada (vt lõigud 4.2 ja 4.3).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Tavalised farmakoloogilise ohutuse või kroonilise toksilisuse mitte-kliinilised uuringud ei ole

näidanud kahjulikku toimet inimesele parekoksiibi kahekordse maksimaalse ekspositsiooni

kasutamisel. Siiski, kroonilise toksilisuse uuringutes koertel ja rottidel oli süsteemne ekspositsioon

valdekoksiibile (parekoksiibi aktiivne metaboliit) umbes 80% sellest süsteemsest ekspositsioonist, mis

esineb eakatel inimestel maksimaalse soovitatava raviannuse 80 mg ööpäevas kasutamisel. Suuremad

annused olid seotud nahainfektsioonide süvenemise ja viibinud paranemisega ja see toime on

tõenäoliselt seotud COX-2 pärssimisega.

Küülikutel tehtud reproduktsioonitoksilisuse uuringutes esinesid annustes, mis ei põhjustanud

kahjulikke toimeid emale, implantatsioonijärgsed abordid, resorptsioonid ja loote kaalu peetus.

Rottidel ei ilmnenud parekoksiibi toimet isaste või emaste loomade fertiilsusele.

Parekoksiibi toimet raseduse hilises järgus või pre- ja postnataalses perioodis ei ole uuritud.

Kui parekoksiibnaatriumi manustati ühekordses annuses intravenoosselt imetavatele rottidele, oli

parekoksiibi, valdekoksiibi ja ühe valdekoksiibi aktiivse metaboliidi kontsentratsioon piimas sarnane

ema plasmakontsentratsioonile.

Parekoksiibnaatriumi kantserogeensust ei ole uuritud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Pulber

Dinaatriumvesinikfosfaat.

Fosforhape ja/või naatriumhüdroksiid (pH korrigeerimiseks).

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

Dynastat’i ja opioide ei tohi manustada koos samas süstlas.

Süstelahuste Ringer-laktaat või glükoos Ringer-laktaadis 50 g/l (5%) kasutamine lahustamiseks

põhjustab parekoksiibi sadenemise ja ei ole seetõttu soovitatav.

Steriilse süstevee kasutamine ei ole soovitatav, sest saadav lahus ei ole isotooniline.

Dynastat’i ei tohi süstida venoossesse infusioonisüsteemi, mille kaudu manustatakse teisi ravimeid.

Venoosne infusioonisüsteem tuleb enne ja pärast Dynastat ’i manustamist läbi loputada sobiva

lahusega (vt lõik 6.6).

Süstimine venoossesse infusioonisüsteemi, mille kaudu manustatakse süstelahust glükoos Ringerlaktaadis

50 g/l (5%) või teisi intravenoosseid vedelikke (mida ei ole mainitud lõigus 6.6), ei ole

soovitatav, sest tulemuseks võib olla sadenemine.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Valmislahuse keemilist ja füüsikalist kasutusstabiilsust on näidatud 24 tunni jooksul temperatuuril

25C. Mikrobioloogilisest seisukohast tuleks aseptiliselt valmistatud lahust kasutada viivitamatult. Kui

lahust ei kasutata viivitamatult, on säilitusaeg ja –tingimused kasutaja vastutusel ning ei tohiks ületada

12 tundi temperatuuril 25C, välja arvatud juhul, kui lahustamine toimus kontrollitud ja valideeritud

aseptilistes tingimustes.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja enne lahustamist säilitamisel eritingimusi.

Valmislahust mitte hoida külmkapis või sügavkülmas.

Lahustatud ravimi säilitamise tingimusi vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Parekoksiibnaatriumi viaalid

20 mg viaalid: I tüüpi värvitud klaasviaalid (2 ml) lamineeritud korgiga ja suletud kollase ärapööratava

korgiga alumiiniumist kaitsekile peal.

Dynastat on saadaval pakendites, mis sisaldavad 10 viaali.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Dynastat tuleb lahustada enne kasutamist. Dynastat ei sisalda säilitusaineid. Lahuse valmistamine peab

toimuma aseptilistes tingimustes.

Lahustid valmislahuse valmistamiseks

Sobivad lahustid Dynastat’i lahustamiseks on:

naatriumkloriidi lahus 9 mg/ml (0,9%)

glükoosi infusioonilahus 50 g/l (5%)

naatriumkloriidi 4,5 mg/ml (0,45%) ja glükoosi süstelahus 50 g/l (5%)

Valmislahuse valmistamine

Lüofiliseeritud parekoksiibi (parekoksiibnaatriumina) lahustamisel tuleb kasutada aseptilist tehnikat.

Eemaldage kollane flip-off-kork (eemaldatav) ja sellega paljastub 20 mg parekoksiibi viaali

kummikorgi keskmine osa. Tõmmake steriilse nõela abil steriilsesse süstlasse 1 ml sobivat lahustit ja

viige lahusti 20 mg viaali, torgates nõela läbi kummikorgi keskmise osa. Lahustage pulber täielikult

õrna pöörava liigutuse abil ja kontrollige valmislahust enne kasutamist. Ühekordseks manustamiseks

tuleb kasutada kogu viaali sisu.

Pärast Dynastat’i valmislahuse valmistamist ja enne manustamist tuleb kontrollida, et ei esineks sadet

ega värvimuutusi. 24 tunni jooksul pärast valmislahuse valmistamist tuleb Dynastat manustada (vt lõik

6.3) või hävitada.

Valmislahus on isotooniline.

Lahuse sobivus veeniinfusioonisüsteemi

Pärast lahustamist sobivate lahustite abil tohib Dynastat’i süstida ainult intravenoosselt või

intramuskulaarselt või veeniinfusioonisüsteemidesse, mille kaudu kantakse üle järgmisi lahuseid:

naatriumkloriidi lahus 9 mg/ml (0,9%)

glükoosi infusioonilahus 50 g/l (5%)

naatriumkloriidi süstelahus 4,5 mg/ml (0,45%) ja glükoosi süstelahus 50 g/l (5%)

Ringer-laktaadi süstelahus

Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt

kohalikele seadustele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Pfizer Limited

Sandwich

Kent CT13 9NJ

Ühendkuningriik

8. MÜÜGILOA NUMBER(NUMBRID)

EU/1/02/209/001

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 22/03/2002

Müügiloa uuendamise kuupäev: 22/03/2007

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti kodulehel