Cancidas

Cancidas

Cancidas on pulber, millest valmistatakse infusioonilahus (tilgutamiseks veeni) ja mille toimeine on kaspofungiin.

Cancidas

Cancidas

Mis on Cancidas?

Cancidas on pulber, millest valmistatakse infusioonilahus (tilgutamiseks veeni) ja mille toimeine on kaspofungiin.

Milleks Cancidast kasutatakse?

Cancidas on seeneravim. Cancidast kasutatakse täiskasvanute, noorukite ja laste ravimiseks, kellel on:
• invasiivne kandidoos (pärmseene Candida põhjustatud seennakkuse liik);
• invasiivne aspergilloos (hallitusseene Aspergillus põhjustatud seennakkuse liik) patsientidel, kellel amfoteritsiin-B või itrakonasool (samuti seeneravimid) on ebaefektiivsed või esineb nende suhtes talumatus;
• seennakkuse kahtlus (näiteks seente Candida või Aspergillus põhjustatud), kui patsiendil on palavik ja neutropeenia (vere teatud valgeliblede vähesus). Ravimit kasutatakse empiiriliseks raviks: ravi alustatakse patsiendi läbivaatuse põhjal, enne kui nakkuse olemasolu on kinnitatud.
Seda ravimit saab üksnes retsepti alusel.

Kuidas Cancidast kasutatakse?

Ravi Cancidasega peab alustama invasiivsete seennakkuste ravis kogenud arst. Cancidasest tuleb enne kasutamist valmistada lahus, kasutades lahjendit, mis ei sisalda glükoosi. Ravimit manustatakse üks kord päevas aeglase infusioonina ligikaudu ühe tunni jooksul. Ravi alustatakse 70 mg algannusega ning jätkatakse päevase annusega 50 mg või 70 mg (patsientidel, kelle kaal on üle 80 kg). Mõõduka maksahaigusega täiskasvanud patsientidel võib olla vaja väiksemat annust.
12-kuuste kuni 17-aastaste patsientide annus määratakse keha pindala järgi (arvutatakse pikkuse ja kaalu järgi). Cancidase kasutamisel alla 12-kuustel lastel peab olema ettevaatlik, sest selles vanusegrupis pole ravimit piisavalt uuritud.
Ravi jätkatakse kuni kahe nädala jooksul pärast nakkuse paranemist.

Kuidas Cancidas toimib?

Cancidases toimeainena sisalduv kaspofungiin kuulub seeneravimite ehhinokandiinide rühma. Selle toime seisneb seene eluks ja kasvamiseks vajaliku rakuseinakomponendi glükaanpolüsahhariidi tekke takistamises. Cancidas muudab seene rakuseinad puudulikeks ja defektseteks, rakuseinad muutuvad hapraks ega suuda kasvada. Cancidase suhtes tundlike seente loetelu on esitatud ravimi omaduste kokkuvõttes (samuti Euroopa avaliku hindamisaruande osa).

Kuidas Cancidast uuriti?

Cancidast uuriti viies põhiuuringus.
Kolmes uuringus vaadati Cancidase toimet invasiivse kandidoosi ja aspergilloosi ravis: ühes uuringus osales 239 invasiivse kandidoosiga täiskasvanud patsienti, teises uuringus 69 invasiivse aspergilloosiga täiskasvanud patsienti ja kolmandas 49 patsienti vanuses 6 kuud kuni 17 aastat, kellel oli kandidoos või aspergilloos. Invasiivse kandidoosiga täiskasvanud patsientide uuringus võrreldi Cancidast veeni manustatud amfoteritsiin-B-ga.
Kahes uuringus võrreldi Cancidase toimet amfoteritsiin-B toimega neutropeenia ja palavikuga patsientide empiirilises ravis: ühes uuringus osales 1111 täiskasvanut ja teises 82 last ja noorukit (vanuses 2-17 a).
Kõigis viies uuringus mõõdeti efektiivsust põhiliselt ravile allunud patsientide arvu järgi, lähtudes nende sümptomite paranemisest, samuti muudest kriteeriumidest, näiteks seene puudumist patsientidelt võetud proovidest.

Milles seisneb uuringute põhjal Cancidase kasulikkus?

Invasiivse kandidoosi ravis tekkis soodne ravivastus Cancidasega ravitud täiskasvanud patsientidest 73%-l (80 patsienti 109-st) ja amfoteritsiin-B-ga ravitud täiskasvanud patsientidest 62%-l (71 patsienti 115-st).
Invasiivse aspergilloosi ravis oli uuringu lõpuks tekkinud soodne ravivastus 41%-l (26 patsienti 63-st) patsientidest. Täiskasvanud patsientidest, kelle ravi muude ravimitega ei andnud tulemusi, tekkis ravivastus 36%-l (19 patsienti 53-st) Cancidast kasutanud patsiendil. Patsientidest, kes ei talunud ravi muude ravimitega, tekkis ravivastus 70%-l (7 patsienti 10-st) Cancidast kasutanud patsiendil. Samalaadseid tulemusi saadi ka laste ja noorukite uuringutes: ravivastus Cancidasele tekkis 50%-l (5 patsienti 10-st) invasiivse kandidoosiga ja 81%-l (30 patsienti 37-st) invasiivse aspergilloosiga patsientidest.
Palavikuga neuropeenia empiirilises ravis oli Cancidas sama efektiivne kui amfoteritsiin-B. Täiskasvanute uuringus tekkis 34%-l mõlema patsiendirühma patsientidest soodne ravivastus. Laste ja noorukite uuringus saadi samalaadne tulemus.

Mis riskid Cancidasega kaasnevad?

Cancidase kõige sagedam kõrvalnäht (täheldatud rohkem kui ühel patsiendil kümnest) on palavik. Cancidase kohta teatatud kõrvalnähtude täieliku loetelu leiate pakendi infolehelt. Cancidast ei tohi kasutada patsiendid, kes võivad olla kaspofungiini või selle ravimi mis tahes muu koostisaine suhtes ülitundlikud (allergilised).

Miks Cancidas heaks kiideti?

Inimravimite komitee otsustas, et Cancidase kasulikkus invasiivse kandidoosi ja aspergilloosi ning kahtlustatavate seennakkuste empiirilises ravis täiskasvanutel ja pediaatrilistel patsientidel on suurem kui sellega kaasnevad riskid. Komitee soovitas anda Cancidasele müügiloa. Cancidasele anti müügiluba esialgu erandkorras, sest müügiloa andmise ajal ei olnud täielik teave kättesaadav. Et ettevõte esitas vajaliku lisateabe, tühistati 29. septembril 2006 müügiloa erandkorras väljastatus.

Muu teave Cancidase kohta

Euroopa Komisjon andis Caspofungin MSD müügiloa, mis kehtib kogu Euroopa Liidu territooriumil, ettevõttele Merck Sharpe and Dohme Limited 24. oktoobril 2001. Ravimi nimetus muudeti 9. aprillil 2003 Cancidaseks. Müügiluba pikendati 24. oktoobril 2006.
Kokkuvõtte viimane uuendus: 11-2008.

LISA I

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

CANCIDAS 50 mg infusioonilahuse kontsentraadi pulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks viaal sisaldab 50 mg kaspofungiini (atsetaadina).

Abiained: iga 50 mg viaal sisaldab 35,7 mg sahharoosi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Infusioonilahuse kontsentraadi pulber.

Enne lahustamist on pulber valge või valkjas kompaktne pulber.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Invasiivse kandidoosi ravi täiskasvanud või lapspatsientidel.

Invasiivse aspergilloosi ravi täiskasvanud või lapspatsientidel, kellel amfoteritsiin B, amfoteritsiin B lipiidvormid ja/või itrakonasool on ebaefektiivsed või esineb nende suhtes talumatus. Ebaefektiivsust defineeritakse kui infektsiooni progresseerumist või paranemise puudumist pärast efektiivse seenevastase ravimi terapeutiliste annuste kasutamist vähemalt 7 päeva jooksul.

Eeldatava seeninfektsiooni (nagu nt Candida või Aspergillus) empiiriliseks raviks palavikus ja neutropeeniaga täiskasvanud või lapspatsientidel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravi kaspofungiiniga peab alustama invasiivsete seeninfektsioonide ravis kogenud arst.

Annustamine

Täiskasvanud

Esimesel ravipäeval tuleb manustada ühekordne 70 mg algannus, järgnevalt 50 mg ööpäevas. Üle 80 kg kaaluvatel patsientidel soovitatakse pärast 70 mg algannuse manustamist kasutada 70 mg kaspofungiini ööpäevas (vt lõik 5.2). Soo või rassi alusel ei ole vaja annust muuta (vt lõik 5.2).

Lapsed (vanuses 12 kuud kuni 17 aastat)

Lastel (vanuses 12 kuud kuni 17 aastat) tuleb annus määrata patsiendi kehapinna suuruse järgi (vt Kasutamisjuhend lastel, Mostelleri1 valem). Kõikide näidustuste puhul tuleb esimesel päeval manustada ühekordne algannus 70 mg/m2 (mitte ületada tegelikku annust 70 mg), millele järgneb 50 mg/m2 manustamine päevas (mitte ületada tegelikku annust 70 mg ööpäevas). Kui 50 mg/m2 ööpäevane annus on hästi talutav, kuid ei taga piisavat kliinilist ravivastust, võib ööpäevast annust suurendada 70 mg/m2-ni (mitte ületada tegelikku ööpäevast annust 70 mg).

Kaspofungiini efektiivsust ja ohutust ei ole piisavalt uuritud kliinilistes uuringutes vastsündinutel ja alla 12 kuu vanustel imikutel. Selle vanuserühma ravimisel peab olema ettevaatlik. Piiratud andmed näitavad, et vastsündinutel ja imikutel (alla 3 elukuu) võib kaaluda kaspofungiini kasutamist annuses 25 mg/m2 ööpäevas ning väikelastel (vanuses 3..11 elukuud) annuses 50 mg/m2 ööpäevas (vt lõik 5.2).

1 Mosteller RD: Simplified Calculation of Body Surface Area. N Engl J Med 1987 Oct 22;317(17):1098 (letter)

Ravi kestus

Empiirilise ravi kestvus peab põhinema patsiendi kliinilisel vastusel. Pärast neutropeenia lõppu (absoluutne neutrofiilide arv (Absolute neutrophil count, ANC) ≥500) peab ravi kestma 72 tunnini. Seeninfektsiooniga patsiente tuleb ravida vähemalt 14 päeva ja ravi peab kestma seni, kuni nii neutropeenia kui ka kliinilised sümptomid on paranenud.

Invasiivse kandidoosi ravi kestuse üle peab otsustama lähtuvalt patsiendi kliinilisest ja mikrobioloogilisest vastusest ravile. Invasiivse kandidoosi kliiniliste sümptomite kadumise ning negatiivsete külvide järgselt võib kaaluda suukaudsele seenevastasele ravile üleminekut. Üldiselt jätkatakse seenevastast ravi vähemalt 14 päeva pärast viimast positiivset külvi tulemust.

Ravi kestus invasiivse aspergilloosi korral määratakse individuaalselt ja see sõltub haiguse raskusest, immunosupressioonist paranemisest ja kliinilisest ravivastusest. Üldjuhul peab ravi kestma vähemalt 7 päeva pärast haigusnähtude taandumist.

Ohutusinformatsioon enam kui 4 nädalat kestnud ravi kohta on piiratud. Siiski näitavad teadaolevad andmed, et ka pikema ravi ajal (täiskasvanute puhul kuni 162 päeva ja laste puhul kuni 87 päeva) talutakse kaspofungiini jätkuvalt hästi.

Patsientide erirühmad

Eakad

Eakatel patsientidel (üle 65 eluaasta) suureneb kontsentratsiooni-aja kõvera alune pindala (AUC) umbes 30%. Samas ei ole annuse korrigeerimine vajalik. 65-aastaste ja vanemate patsientide ravi kogemus on piiratud (vt lõik 5.2).

Neerukahjustus

Puudub vajadus annuse korrigeerimise järele neerufunktsiooni põhjal (vt lõik 5.2).

Maksakahjustus

Kerge maksakahjustusega täiskasvanud patsientidel (Child-Pugh skoor 5..6) ei ole annuse korrigeerimine vajalik. Keskmise raskusega maksakahjustusega täiskasvanud patsientidel (Child-Pugh skoor 7..9) soovitatakse farmakokineetiliste andmete põhjal kasutada kaspofungiini annuses 35 mg ööpäevas. Esimesel ravipäeval manustatakse 70 mg algannus. Raske maksakahjustusega (Child-Pugh skoor >9) täiskasvanud patsientide ja ükskõik millise raskusastme maksakahjustusega laste kohta puudub ravimi kasutamise kliiniline kogemus (vt lõik 4.4).

Kasutamine koos metaboolsete ensüümide indutseerijatega

Piiratud andmed näitavad, et kaspofungiini ööpäevase annuse suurendamist 70 mg-ni, mis järgneb 70 mg algannuse manustamisele, tuleb kaaluda juhul, kui kaspofungiini kasutatakse täiskasvanud patsientidel koos teatud metaboolsete ensüümide indutseerijatega (vt lõik 4.5). Kui kaspofungiini manustatakse lastele (vanuses 12 kuud kuni 17 aastat) koos nende samade metaboolsete ensüümide indutseerijatega (vt lõik 4.5), tuleb kaaluda kaspofungiini kasutamist annuses 70 mg/m2 ööpäevas (mitte ületada tegelikku ööpäevast annust 70 mg).

Manustamisviis

Pärast lahustamist ja lahjendamist tuleb lahus manustada aeglase veeniinfusioonina umbes 1 tunni jooksul. Lahustamisjuhend vt lõik 6.6.

Saadaval on 70 mg ja 50 mg viaalid.

Kaspofungiini manustatakse ühe infusioonina ööpäevas.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Väheste andmete põhjal võib järeldada, et kaspofungiin ei avalda toimet vähemlevinud pärmiseentele, mis ei ole Candida ja hallitusseentele, mis ei ole Aspergillus. Kaspofungiini efektiivsus selliste haigust tekitavate seente vastu ei ole kindlaks tehtud.

Kaspofungiini üheaegset kasutamist koos tsüklosporiiniga on uuritud tervetel täiskasvanud vabatahtlikel ja täiskasvanud patsientidel. Mõnel tervel täiskasvanud vabatahtlikul, kes said kaks tsüklosporiini 3 mg/kg annust koos kaspofungiiniga, tekkis alaniinaminotransferaasi (ALAT) ja aspartaataminotransferaasi (ASAT) aktiivsuse mööduv suurenemine (≤ 3 korda normi ülempiirist), mis taandus pärast ravi lõpetamist. Retrospektiivses uuringus, kus turustamise ajal 40 patsienti raviti kaspofungiini ja tsüklosporiiniga 1..290 päeva (keskmiselt 17,5 päeva) tõsiseid maksa kõrvaltoimeid ei täheldatud. Need andmed viitavad, et kaspofungiini tohib koos tsüklosporiiniga kasutada patsientidel, kellel ravist oodatav kasu ületab võimalikud ohud. Kaspofungiini ja tsüklosporiini koosmanustamisel tuleb kaaluda maksaensüümide aktiivsuse täpset jälgimist.

Kerge ja keskmise raskusega maksakahjustusega täiskasvanud patsientidel on AUC suurenenud vastavalt umbes 20% ja 75%. Keskmise raskusega maksakahjustusega täiskasvanutel soovitatakse vähendada ööpäevast annust 35 mg-ni. Puudub ravimi kliinilise kasutamise kogemus raske maksakahjustusega täiskasvanutel või ükskõik millise raskusastme maksakahjustusega lastel. Oodata on kõrgemat plasmakontsentratsiooni kui keskmise raskusega maksakahjustuse korral ning nendel patsientidel tuleb kaspofungiini kasutada ettevaatlikult (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Käesolev meditsiinitoode sisaldab sahharoosi. Patsiendid, kellel esineb mõni haruldane pärilik suhkru ainevahetuse häire, näiteks fruktoositalumatus või sahharoosi-isomaltaasi puudulikkus, ei tohi seda ravimit kasutada (vt lõik 2).

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

In vitro uuringud on näidanud, et kaspofungiin ei ole ühegi tsütokroom P450 (CYP) ensüümi inhibiitor. Kliinilistes uuringutes ei indutseerinud kaspofungiin teiste ainete CYP3A4 metabolismi. Kaspofungiin ei ole P-glükoproteiini substraat ja ta on vähetähtis substraat tsütokroom P450 ensüümidele. Samas on farmakoloogilistes ja kliinilistes uuringutes täheldatud kaspofungiini koostoimeid teiste ravimpreparaatidega (vt allpool).

Tervetel täiskasvanud vabatahtlikel läbiviidud kahes kliinilises uuringus suurenes tsüklosporiin A toimel (üks 4 mg/kg annus või kaks 3 mg/kg annust 12-tunnise intervalliga) kaspofungiini AUC ligikaudu 35%. See AUC suurenemine on arvatavasti tingitud kaspofungiini vähenenud sidumisest maksas. Kaspofungiini toimel ei suurenenud tsüklosporiini plasmakontsentratsioon. Kaspofungiini ja tsüklosporiini koosmanustamisel täheldati maksaensüümide aktiivsuse mööduvat suurenemist (≤3 korda normi ülempiirist), mis taandus pärast ravi lõpetamist. Retrospektiivses uuringus, kus turustamise ajal 40 patsienti raviti kaspofungiini ja tsüklosporiiniga 1..290 päeva (keskmiselt 17,5 päeva) tõsiseid maksa kõrvaltoimeid ei täheldatud (vt lõik 4.4). Nimetatud ravimite samaaegsel kasutamisel tuleb hoolikalt jälgida maksaensüümide aktiivsust.

Tervetel täiskasvanud vabatahtlikel vähendas kaspofungiin takroliimuse minimaalset kontsentratsiooni 26%. Nende ravimite koosmanustamisel tuleb jälgida viimase plasmakontsentratsiooni ja vajadusel annust korrigeerida.

Tervete täiskasvanud vabatahtlikega läbi viidud kliinilised uuringud näitavad, et itrakonasool, amfoteritsiin B, mükofenolaat, nelfinaviir või takroliimus ei mõjuta kliiniliselt olulisel määral kaspofungiini farmakokineetikat. Kaspofungiin ei mõjutanud amfoteritsiin B, itrakonasooli, rifampitsiini või mükofenolaatmofetiili farmakokineetikat. Kuigi ohutusandmed on piiratud, näib puuduvat vajadus eriliste ettevaatusabinõude järele amfoteritsiin B, itrakonasooli, nelfinaviiri või mükofenolaatmofetiili manustamisel koos kaspofungiiniga.

Rifampitsiin põhjustas kaspofungiini AUC 60% ja minimaalse kontsentratsiooni 170% suurenemist esimesel päeval, kui alustati nende ravimite koosmanustamist tervetel täiskasvanud vabatahtlikel. Kaspofungiini minimaalne kontsentratsioon langes järkjärgult korduval manustamisel. Pärast kahenädalast manustamist oli rifampitsiini toime AUC-le vähene, kuid minimaalne kontsentratsioon oli 30% madalam kui täiskasvanutel, kes said ainult kaspofungiini. Koostoime mehhanism võib olla tingitud transportvalkude esialgsest inhibeerimisest ja sellele järgnevast indutseerimisest. Sarnast toimet võib oodata ka teiste metaboolseid ensüüme indutseerivate ravimite puhul. Piiratud andmed populatsiooni farmakokineetika uuringutest näitavad, et kaspofungiini samaaegne kasutamine koos indutseerijate efavirensi, nevirapiini, rifampitsiini, deksametasooni, fenütoiini või karbamasepiiniga võib viia kaspofungiini AUC vähenemiseni. Metaboolsete ensüümide indutseerijate samaaegsel manustamisel tuleb täiskasvanud patsientidel kaaluda kaspofungiini ööpäevase annuse suurendamist 70 mg-ni, mille kasutamine järgneb tavapärase 70 mg algannuse manustamisele (vt lõik 4.2).

Kõikides ülalkirjeldatud täiskasvanutel läbi viidud ravimite koostoimeuuringutes kasutati kaspofungiini ööpäevases annuses 50 või 70 mg. Kaspofungiini suuremate annuste koostoimeid teiste ravimitega ei ole nõuetekohaselt uuritud.

Lastelt saadud farmakokineetiliste andmete regressioonianalüüsi tulemused näitavad, et deksametasooni manustamine koos kaspofungiiniga võib viia kaspofungiini minimaalse kontsentratsiooni kliiniliselt olulise vähenemiseni. See leid võib viidata sellele, et lastel avaldavad indutseerijad samasugust toimet nagu täiskasvanutel. Kui kaspofungiini manustatakse lastele (vanuses 12 kuud kuni 17 aastat) koos ravimi kliirensi indutseerijatega, nagu rifampitsiin, efavirens, nevirapiin, fenütoiin, deksametasoon või karbamasepiin, tuleb kaaluda kaspofungiini kasutamist annuses 70 mg/m2 ööpäevas (mitte ületada tegelikku ööpäevast annust 70 mg).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Kaspofungiini kasutamise kohta rasedatel ei ole andmeid või need on piiratud. Kaspofungiini ei tohi raseduse ajal kasutada, kui see ei ole hädavajalik. Loomadega teostatud uuringutes on ilmnenud arengutoksilisust (vt lõik 5.3). Loomkatsetest on ilmnenud, et kaspofungiin läbib platsentaarbarjääri.

Imetamine

Ei ole teada, kas kaspofungiin eritub rinnapiima. Olemasolevad farmakodünaamilised/toksikoloogilised andmed loomadel on näidanud, et kaspofungiin eritub piima. Kaspofungiini saavad naised ei tohi last rinnaga toita.

Fertiilsus

Isaste ja emaste rottidega teostatud uuringud ei näidanud kaspofungiini toimet fertiilsusele (vt lõik 5.3). Kliiniliste andmete puudumisel kaspofungiini kohta ei saa hinnata selle mõju fertiilsusele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

4.8 Kõrvaltoimed

Kirjeldatud on võimalikke histamiini vabanemisest tingitud sümptomeid, sealhulgas löövet, näoturset, angioödeemi, sügelust, soojatunnet või bronhospasmi. Kaspofungiini manustamise ajal on kirjeldatud anafülaksia teket.

Invasiivse aspergilloosi patsientidel on esinenud kopsuturset, täiskasvanute respiratoorse distressi sündroomi ja radioloogilistel uuringutel sedastatavaid infiltraate.

Täiskasvanud patsiendid

Kliinilistes uuringutes on kaspofungiini üksik- ja mitmekordseid annuseid manustatud 1865 täiskasvanud inimesele: uuringutes on osalenud 564 palavikus neutropeeniaga patsienti (empiirilise ravi uuring), 382 invasiivse kandidoosiga, 228 invasiivse aspergilloosiga, 297 lokaalse Candida infektsiooniga patsienti ja 394 isikut osalesid I faasi uuringutes. Empiirilise ravi uuringus said patsiendid kemoteraapiat pahaloomulise kasvaja vastu või neile oli siirdatud vereloome tüvirakke (kaasaarvatud 39 allogeenset siirdamist). Uuringutes, kus osalesid dokumenteeritud Candida infektsiooniga patsiendid, põdes enamik invasiivse kandidoosi patsientidest ka mõnda muud haigust (nt hematoloogilised või muud pahaloomulised kasvajad, hiljuti läbiviidud kirurgiline operatsioon, HIV), mille tõttu nad vajasid mitmeid erinevaid ravimeid. Aspergilloosi mittevõrdlevas uuringus oli patsientidel samuti sageli raske seisund (nt luuüdi või perifeersete tüvirakkude transplantatsioon, vereloomekasvaja, muu tuumor, organtransplantatsioon), mille tõttu neile manustati mitmeid erinevaid ravimeid.

Kõigis patsiendigruppides sageli kirjeldatud lokaalne süstekoha kõrvaltoime oli flebiit. Muud lokaalsed reaktsioonid olid erüteem, valu/hellus, sügelus, eritus ja kõrvetustunne.

Kaspofungiiniga ravitud täiskasvanutel (kokku 1780) kirjeldatud kliinilised ja laboratoorsed kõrvaltoimed olid tüüpiliselt kerged ja põhjustasid harva ravi katkestamist.

Teatatud on järgmistest kõrvaltoimetest:

[Väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1000 kuni <1/100)]

Vere ja lümfisüsteemi häired:

Sage: hemoglobiinisisalduse, hematokriti ja valgete vererakkude arvu vähenemine

Aeg-ajalt: aneemia, trombotsütopeenia, koagulopaatia, leukopeenia, eosinofiilide arvu suurenemine, trombotsüütide arvu vähenemine, trombotsüütide arvu suurenemine, lümfotsüütide arvu langus, valgete vererakkude arvu suurenemine, neutrofiilide arvi langus.

Ainevahetus- ja toitumishäired:

Sage: hüpokaleemia.

Aeg-ajalt: vedeliku ülekoormus, hüpomagneseemia, isutus, elektrolüütide tasakaalu häired, hüperglükeemia, hüpokaltseemia, metaboolne atsidoos.

Psühhiaatrilised häired:

Aeg-ajalt: ärevus, desorientatsioon, unetus.

Närvisüsteemi häired:

Sage: peavalu.

Aeg-ajalt: pearinglus, maitsehäire, paresteesia, somnolentsus, treemor, hüpesteesia.

Silma kahjustused:

Aeg-ajalt: silmade kollasus, ähmane nägemine, silmalaugude turse, suurenenud pisaravool.

Südame häired:

Aeg-ajalt: südamepekslemine, tahhükardia, arütmia, kodade virvendus, südame paispuudulikkus.

Vaskulaarsed häired:

Sage: flebiit.

Aeg-ajalt: tromboflebiit, õhetus, kuumahood, hüpertensioon, hüpotensioon.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired:

Sage: düspnoe.

Aeg-ajalt: ninakinnisus, neelu-kõri valu, tahhüpnoe, bronhospasm, köha, paroksüsmaalne öine düspnoe, hüpoksia, raginad kopsus, vilisev hingamine.

Seedetrakti häired:

Sage: iiveldus, kõhulahtisus, oksendamine.

Aeg-ajalt: kõhuvalu, ülakõhuvalu, suukuivus, düspepsia, ebamugavustunne maos, meteorism, astsiit, kõhukinnisus, düsfaagia, kõhupuhitus.

Maksa ja sapiteede häired:

Sage: maksafunktsiooni näitajate tõus (alaniinaminotransferaas, aspartaataminotransferaas, vere alkaalne fosfataas, konjugeeritud ja üldbilirubiin).

Aeg-ajalt: kolestaas, hepatomegaalia, hüperbilirubineemia, ikterus, maksafunktsiooni häired, hepatotoksilisus, maksakahjustus.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:

Sage: lööve, sügelemine, erüteem, liighigistamine.

Aeg-ajalt: multiformne erüteem, makulaarne lööve, makulopapuloosne lööve, sügelev lööve, urtikaaria, allergiline dermatiit, generaliseerunud sügelus, erütematoosne lööve, generaliseerunud lööve, morbilliformne lööve, nahakahjustus.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused:

Sage: liigesevalu.

Aeg-ajalt: seljavalu, jäsemevalu, luuvalu, lihasnõrkus, lihasvalu.

Neerude ja kuseteede häired:

Aeg-ajalt: neerupuudulikkus, äge neerupuudulikkus.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:

Sage: palavik, külmavärinad, infusioonikoha sügelus.

Aeg-ajalt: valu, valu kateetri piirkonnas, väsimus, külmatunne, kuumatunne, infusioonikoha punetus, infusioonikoha induratsioon, infusioonikoha valu, infusioonikoha turse, veenipõletik süstekohas, perifeersed tursed, valulikkus, ebamugavustunne rindkeres, rindkerevalu, näo turse, kehatemperatuuri muutuse tunne, induratsioon, ekstravasatsioon infusioonikohas, infusioonikoha ärritus, veenipõletik infusioonikohas, lööve infusioonikohas, nõgestõbi infusioonikohas, süstekoha punetus, süstekoha turse, süstekoha valu, süstekoha turse, halb enesetunne, tursed.

Uuringud:

Sage: vere kaaliumisisalduse vähenemine, albumiini sisalduse langus veres.

Aeg-ajalt: vere kreatiniinisisalduse suurenemine, erütrotsüütide leid uriinis, üldvalgu langus, valgusisaldus uriinis, protrombiiniaja pikenemine, protrombiiniaja lühenemine, vere naatriumisisalduse langus, vere naatriumisisalduse tõus, vere kaltsiumisisalduse langus, vere kaltsiumisisalduse tõus, vere kloriidisisalduse langus, vere glükoosisisalduse tõus, vere magneesiumisisalduse langus, vere fosforisisalduse langus, vere fosforisisalduse tõus, vere uureasisalduse tõus, gamma-glutamüültransferaasi aktiivsuse suurenemine, aktiveeritud partsiaalse tromboplastiiniaja pikenemine, vere bikarbonaatide sisalduse langus, vere kloriidisisalduse tõus, vere kaaliumisisalduse tõus, vererõhu tõus, vere kusihappesisalduse langus, vere leid uriinis, ebanormaalsed hingamiskahinad, süsinikdioksiidi sisalduse vähenemine, immunosupressantide sisalduse suurenemine, rahvusvahelise normaliseeritud suhte suurenemine, silindrid uriinis, leukotsüütide leid uriinis ja uriini pH-taseme tõus.

Kaspofungiini on uuritud ka annuses 150 mg ööpäevas (kuni 51 päeva vältel) 100 täiskasvanud patsiendil (vt lõik 5.1). Uuringus võrreldi kaspofungiini annuseid 50 mg ööpäevas (pärast 70 mg algannuse manustamist 1. päeval) ja 150 mg ööpäevas invasiivse kandidoosi ravis. Selles patsientide rühmas oli kaspofungiini suurema annuse ohutus üldiselt sarnane kaspofungiini 50 mg ööpäevases annuses saanud patsientidel täheldatuga. Patsientide protsent, kellel tekkis tõsine ravimiga seotud kõrvaltoime või kaspofungiinravi katkestamiseni viinud ravimiga seotud kõrvaltoime, oli võrreldav kahes ravirühmas.

Lapsed

Andmed 171 lapsega läbi viidud 5 kliinilisest uuringust näitavad, et kliiniliste kõrvaltoimete üldine esinemissagedus (26,3%; 95% CI -19,9; 33,6) ei ole halvem, kui on teatatud kaspofungiiniga ravitud täiskasvanutel (43,1%; 95% CI -40,0; 46,2). Siiski on lastel arvatavasti erinev kõrvaltoimete profiil võrreldes täiskasvanud patsientidega. Kõige sagedasemad ravimiga seotud kliinilised kõrvaltoimed kaspofungiiniga ravitud lastel olid püreksia (11,7%), lööve (4,7%) ja peavalu (2,9%).

Kirjeldati järgimisi kõrvaltoimeid:

[Väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10)]

Vere ja lümfisüsteemi häired:

Sage: eosinofiilide arvu suurenemine

Närvisüsteemi häired:

Sage: peavalu

Südame häired:

Sage: tahhükardia

Vaskulaarsed häired:

Sage: õhetus, hüpotensioon

Maksa ja sapiteede häired:

Sage: maksa aminotransferaaside (ASAT, ALAT) aktiivsuse suurenemine

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:

Sage: lööve, sügelus

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:

Väga sage: palavik

Sage: külmavärinad, valu kateetri piirkonnas

Uuringud:

Sage: kaaliumisisalduse vähenemine, hüpomagneseemia, glükoosisisalduse suurenemine, fosforisisalduse vähenemine või suurenemine.

Nagu täiskasvanud patsientidel, on ka lastel kirjeldatud sarnaseid histamiini poolt vahendatud sümptomeid.

Turustamisjärgne kogemus.

Turustamisjärgselt on kirjeldatud järgmisi kõrvaltoimeid:

Maksa ja sapiteede häired:

maksafunktsiooni häire.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:

tursed ja perifeersed tursed.

Uuringud:

hüperkaltseemia.

4.9 Üleannustamine

Ööpäevas on liigselt manustatud kuni 400 mg kaspofungiini. Neil puhkudel ei ole täheldatud kliiniliselt oluliste kõrvaltoimete esinemist. Kaspofungiin ei ole hemodialüüsitav.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: seentevastased ained süsteemseks kasutamiseks, ATC- kood: J02AX04

Kaspofungiinatsetaat on poolsünteetiline lipopeptiid (ehhinokandiin), mida sünteesitakse Glarea lozoyensis’e fermentatsiooniproduktist. Kaspofungiinatsetaat inhibeerib beeta(1,3)-D-glükaani sünteesi, mis on paljude niitseente ja pärmide rakuseina olulise tähtsusega komponent. Beeta(1,3)-D-glükaani ei esine imetajarakkudes.

Kaspofungiini fungitsiidset toimet on demonstreeritud Candida pärmseente vastu. In vitro ja in vivo uuringud näitavad, et Aspergilluse kokkupuude kaspofungiiniga viib hüüfi apikaalosa ja hargnemiskohtade, kus toimub raku kasv ning jagunemine, lüüsi ja hävimiseni.

Kaspofungiinil on in vitro aktiivsus Aspergillus spp (Aspergillus fumigatus [N = 75], Aspergillus flavus [N = 111], Aspergillus niger [N = 31], Aspergillus nidulans [N = 8], Aspergillus terreus [N = 52] ja Aspergillus candidus [N = 3]) vastu. Kaspofungiinil on ka in vitro aktiivsus Candida spp vastu (Candida albicans [N=1032], Candida dubliniensis [N = 100], Candida glabrata [N = 151], Candida guilliermondii [N = 67], Candida kefyr [N = 62], Candida krusei [N = 147], Candida lipolytica [N = 20], Candida lusitaniae [N = 80], Candida parapsilosis [N = 215], Candida rugosa [N = 1]) ja Candida tropicalis [N = 258]), sealhulgas isolaadid multiresistentsuse transportmutatsioonidega ning omandatud või sisemise resistentsusega flukonasooli, amfoteritsiin B ja 5-flutsütosiini suhtes. Tundlikkustestid viidi läbi vastavalt Kliiniliste ja Laboratoorsete Standardite Instituudi (Clinical and Laboratory Standards Institute [CLSI], varem nimetatud Kliiniliste Laboristandardite Riiklik Komitee [National Committee for Clinical Laboratory Standards, NCCLS]) meetodi M38-A (Aspergillus sp) ja meetodi M27-A (Candida sp) modifikatsioonile. Mõnel patsiendil on ravi ajal kindlaks tehtud kaspofungiinile vähenenud tundlikkusega Candida mutandid. Samas ei ole välja töötatud tundlikkuse testimise standardiseeritud meetodeid seentevastaste ainete, sh beeta(1,3)-D-glükaani sünteesi inhibiitorite, jaoks. Kaspofungiini MIC väärtusi ei tohiks kasutada kliinilise ravivastuse prognoosimiseks, kuna korrelatsiooni MIC väärtuste ja kliinilise ravivastuse vahel ei ole kindlaks tehtud. Aspergilluse in vitro resistentsuse kujunemine kaspofungiini suhtes on kindlaks tehtud. Piiratud kliiniline kogemus on näidanud resistentsuse teket kaspofungiinile invasiivse aspergilloosiga patsientidel. Resistentsuse mehhanismi ei ole kindlaks tehtud. Candida ja Aspergilluse erinevate kliiniliste tüvede resistentsuse esinemissagedus kaspofungiini suhtes on harv.

Invasiivne kandidoos täiskasvanud patsientidel. 239 invasiivse kandidoosi patsienti randomiseeriti esialgsesse uuringusse, mis võrdles kaspofungiini ja amfoteritsiin B’d. 24 patsienti olid neutropeenilised. Kõige sagedasemad diagnoosid olid vereringe infektsioonid (kandideemia) (77%, n=186) ning Candida peritoniit (8%, n=19); uuringusse ei kaasatud patsiente, kellel esines Candida endokardiit, osteomüeliit või meningiit. Pärast 70 mg algannust manustati kaspofungiini 50 mg üks kord ööpäevas, amfoteritsiin B’d manustati neutropeeniata patsientidele 0,6..0,7 mg/kg/ööpäevas ning neutropeeniaga patsientidele 0,7..1,0 mg/kg/ööpäevas. Veenisisene ravi kestis keskmiselt 11,9 päeva, vahemikus 1..28 päeva. Efektiivseks loeti ravi, kus lahenesid kliinilised sümptomid ning mikrobioloogiliselt ei olnud Candida infektsioon sedastatav. Esmasesse efektiivsuse analüüsi (MITT analüüs) lülitati veenisisese ravi lõpetamise järgselt 224 patsienti. Invasiivse kandidoosi ravi efektiivsus oli kaspofungiini (73% [80/109]) ja amfoteritsiin B (62% [71/115]) grupis võrreldav [erinevus 12,7% (95,6%, CI -0,7; 26,0)]. Esmane efektiivsuse analüüs (MITT analüüs) näitas, et kandideemiaga patsientidel veenisisese ravi järgselt oli efektiivsus kaspofungiini (72% [66/92]) ja amfoteritsiin B (63% [59/94]) grupis samuti võrreldav [erinevus 10,0% (95,0%, CI -4,5; 24,5)]. Andmed vereringe väliste infektsioonide kohta on piiratud. Neutropeenilistel patsientidel oli kaspofungiin efektiivne 7/14 juhul (50%) ja amfoteritsiin B 4/10 juhul (40%). Neid väheseid andmeid toetavad empiirilise ravi uuringu tulemused.

Teises uuringus said invasiivse kandidoosiga patsiendid kaspofungiini ööpäevases annuses 50 mg (pärast 70 mg algannuse manustamist 1. päeval) või 150 mg (vt lõik 4.8). Selles uuringus manustati kaspofungiini annus 2 tunni jooksul (tavalise 1 tunni asemel). Uuringust arvati välja patsiendid, kellel kahtlustati Candida endokardiiti, meningiiti või osteomüeliiti. Kuna tegemist oli esmase ravi uuringuga, arvati uuringust välja ka patsiendid, kes ei olnud allunud eelnevalt kasutatud seentevastastele ravimitele. Sellesse uuringusse kaasatud neutropeeniaga patsientide arv oli samuti piiratud (8,0%). Selles uuringus oli efektiivsus teisene tulemusnäitaja. Efektiivsuse analüüsi kaasati patsiendid, kes vastasid uuringuga liitumise kriteeriumidele ja said ühe või rohkem annust kaspofungiini uuringuravi. Soodne üldise ravivastuse sagedus kaspofungiinravi lõppedes oli sarnane kahes ravirühmas: 72% (73/102) ja 78% (74/95) vastavalt kaspofungiini 50 mg ja 150 mg ravirühmades (erinevus 6,3% [95% CI -5,9, 18,4]).

Invasiinvne aspergilloos täiskasvanud patsientidel. 69 invasiivse aspergilloosiga täiskasvanud patsienti (vanuses 18…80 aastat) osales avatud mittevõrdlevas uuringus, mille eesmärk oli hinnata kaspofungiini ohutust, talutavust ja efektiivsust. Patsiendid pidid olema kas refraktoorsed teiste standardsete seentevastaste ravimite suhtes (haiguse progresseerumine või mitte paranemine teiste seentevastaste ravimite toimel, mida manustati vähemalt 7 päeva jooksul) (84% uuringusse kaasatud patsientidest) või ei talunud neid (16% uuringusse kaasatud patsientidest). Enamikel patsientidel oli kaasuvaid haigusi (pahaloomulised vereloomekasvajad [n=24], allogeenne luuüdi siirdamine või tüvirakkude siirdamine [n=18], organtransplantatsioon [n=8], soliidtuumor [n=3] või teised haigused [n=10]). Invasiivse aspergilloosi diagnoosimiseks ja ravi efektiivsuse hindamiseks kasutati rangeid definitsioone (kohandatud mükooside uurimisgrupi (Mycoses Study Group) kriteeriumide järgi, efektiivne ravi tähendas nii röntgenülesvõtte leiu kui ka haigusnähtude kliiniliselt olulist paranemist). Keskmine ravi kestus oli 33,7 päeva (vahemikus 1..162 päeva). Sõltumatu ekspertgrupi hinnangul oli ravi efektiivne 41% (26/63) patsientidest, kes said vähemalt ühe annuse kaspofungiini. Ravi oli efektiivne 50% (26/52) nendest patsientidest, kes said kaspofungiinravi üle 7 päeva. Efektiivse ravitoime sagedus patsientidel, kes olid kas refraktoorsed eelnevate ravimite suhtes või ei talunud neid, oli vastavalt 36% (19/53) ja 70% (7/10). 5 patsiendil, kes lülitati uuringusse kui refraktoorsed, olid eelnevalt kasutatud seentevastaste ravimite annused madalamad annustest, mida sageli kasutatakse invasiivse aspergilloosi raviks. Sellele vaatamata oli nendel patsientidel efektiivse ravitoime sagedus kaspofungiinravi ajal sarnane ülejäänud refraktoorsete patsientidega (vastavalt 2/5 versus 17/48). Kopsuhaiguse ja ekstrapulmonaalse haigusega patsientidel oli ravi efektiivsus vastavalt 47% (21/45) ja 28% (5/18). Kaheksast ekstrapulmonaalse haigusega patsiendist (kellel esines ka kindel, tõenäoline või võimalik kesknärvisüsteemi haaratus) oli ravi efektiivne kahel.

Empiiriline ravi palavikus ja neutropeeniaga täiskasvanud patsientidel: 1111 püsiva palaviku ja neutropeeniaga patsienti osales kliinilises uuringus ja neid raviti kas kord päevas 50 mg kaspofungiiniga mis järgnes 70 mg küllastusannusele või siis liposoomvormis amfoteritsiin B’ga 3,0 mg/kg/ööpäevas. Valitud patsiendid olid saanud kemoteraapiat pahaloomulise kasvaja vastu või neile oli siirdatud vereloome tüvirakke, ja neil oli neutropeenia (<500 raku/mm3 96 tundi) ja palavik (>38,0°C), mis ei muutunud ≥96 tundi saadud parenteraalse antibakteriaalse ravi tulemusena. Pärast neutropeenia taandumist pidi patsiente ravitama kuni 72 tundi, kõige kauem 28 päeva. Kuid dokumenteeritud seeninfektsiooniga patsiente võidi ravida kauem. Kui ravimit taluti hästi, kuid patsiendi palavik püsis ja kliiniline seisund halvenes pärast viiepäevast ravi, siis uuringu ravimi annust võidi tõsta kas kuni 70 mg/ööpäevas kaspofungiini (13,3% ravitud patsientidest) või kuni 5,0 mg/kg/ööpäevas liposoomvormis amfoteritsiin B korral (14,3% ravitud patsientidest). Efektiivse ravi esmasesse muudetud ravikavatsuse (Modified Intention-To-Treat, MITT) efektiivsuse analüüsi kuulus 1095 patsienti; kaspofungiin (33,9%) oli sama efektiivne kui liposoomvormis amfoteritsiin B (33,7%) [% erinevus 0,2 (95,2% KI– 5,6; 6,0)]. Efektiivne ravi pidi vastama viiele nõudele: (1) iga algse seeninfektsiooni edukas ravi (kaspofungiin 51,9% [14/27], liposoomvormis amfoteritsiin B 25,9% [7/27]), (2) seeninfektsiooni taastekke puudumine uuringu ravimi manustamise ajal ja seitsme päeva jooksul pärast ravi lõpetamist (kaspofungiin 94,8% [527/556], liposoomvormis amfoteritsiin B 95,5% [515/539]), (3) ellujäämine 7 päeva pärast uuringu ravi lõpetamist (kaspofungiin 92,6% [515/556], liposoomvormis amfoteritsiin B 89,2% [481/539]), (4) ei ole uuringu ravimi manustamise katkestamist ravimist põhjustatud toksilisuse või efektiivsuse puudumise tõttu (kaspofungiin 89,7% [499/556], liposoomvormis amfoteritsiin B 85,5% [461/539]), (5) palaviku alandamine neutropeenia ajal (kaspofungiin 41,2% [229/556], liposoomvormis amfoteritsiin B 41,4% [223/539]). Kaspofungiini ja liposoomvormis amfoteritsiin B ravi efektiivsus algsete infektsioonide vastu, mida põhjustasid Aspergillus’e liigid olid vastavalt 41,7% (5/12) ja 8,3% (1/12) ja Candida liikide korral 66,7% (8/12) ja 41,7% (5/12).

Kaspofungiini rühma patsientidel taastekitasid infektsioone järgmised aeg-ajalt esinevad pärmi- ja hallitusseened: Trichosporon’i liigid (1), Fusarium’i liigid (1), Mucor’i liigid (1), ja Rhizopus’e liigid (1).

Lapsed

Kaspofungiini ohutust ja efektiivsust on hinnatud 3 kuu kuni 17 aasta vanustel lastel kahes prospektiivses mitmekeskuselises kliinilises uuringus. Uuringute ülesehitus, diagnostilised kriteeriumid ja efektiivsuse hindamise kriteeriumid olid sarnased vastavate uuringutega täiskasvanud patsientidel (vt lõik 5.1).

Esimene 82 2..17-aastase patsiendi osalusega uuring oli randomiseeritud topeltpimeuuring, mis võrdles kaspofungiini (50 mg/m2 i.v. üks kord päevas pärast 70 mg/m2 algannuse manustamist esimesel päeval [mitte ületada 70 mg ööpäevas] liposomaalse amfoteritsiin B-ga (3 mg/kg i.v. ööpäevas) vahekorras 2:1 (56 patsienti said kaspofungiini ja 26 patsienti liposomaalset amfoteritsiin B-d) empiirilise ravina püsiva palaviku ja neutropeeniaga lastel. Üldine efektiivsuse määr MITT analüüsi tulemuste põhjal, mida kohandati riskitasemete järgi, oli järgmine: 46,6% (26/56) kaspofungiini ja 32,2% (8/25) liposomaalse amfoteritsiin B puhul.

Teine uuring oli prospektiivne avatud mittevõrdlev uuring, mis hindas kaspofungiini ohutust ja efektiivsust invasiivse kandidoosi, söögitoru kandidoosi ja invasiivse aspergilloosiga lastel (vanuses 6 kuud kuni 17 aastat) (teise valiku ravina). Uuringusse kaasati 49 patsienti, kes said kaspofungiini annuses 50 mg/m2 i.v. üks kord päevas pärast 70 mg/m2 algannuse manustamist esimesel päeval (mitte ületada 70 mg ööpäevas), nendest 48 kaasati MITT analüüsi. Nendest patsientidest 37-l oli invasiivne kandidoos, 10-l invasiivne aspergilloos ja 1-l söögitoru kandidoos. MITT analüüsi põhjal oli kaspofungiinravi lõppedes soodne ravivastuse määr näidustuse järgi: 81% (30/37) invasiivse kandidoosi, 50% (5/10) invasiivse aspergilloosi ja 100% (1/1) söögitoru kandidoosi puhul.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Jaotumine

Kaspofungiin seondub ulatuslikult plasma albumiiniga. Vaba kaspofungiini sisaldus plasmas on 3,5% tervetel vabatahtlikel ning 7,6% invasiivse kandidoosiga patsientidel. Jaotumisel on tähtis roll kaspofungiini farmakokineetikas ja see on nii alfa- kui beeta-dispositsioonifaasi kiirust määrav etapp. Jaotumine kudedesse oli maksimaalne 1,5..2 päeva pärast manustamist, kusjuures kudedesse jaotus 92% annusest. On tõenäoline, et plasmasse jõuab hiljem muutumatul kujul tagasi vaid väike osa kudedesse jaotunud kaspofungiinist. Seega toimub eliminatsioon jaotumistasakaalu puudumisel ja kaspofungiini jaotusruumala tõelist väärtust on hetkel võimatu kindlaks määrata.

Biotransformatsioon

Kaspofungiin lõhustub spontaanselt avatud struktuuriga ühendiks. Edasine metabolism hõlmab peptiidhüdrolüüsi ja N-atsetüülimist. Kaks vaheprodukti, mis tekivad kaspofungiini lõhustumise käigus, moodustavad kovalentsed sidemed plasmavalkudega, mille tulemuseks on vähene ja pöördumatu seondumine plasmavalkudega.

In vitro uuringud näitavad, et kaspofungiin ei ole tsütokroom P450 ensüümide 1A2, 2A6, 2C9, 2C19, 2D6 ega 3A4 inhibiitor. Kliinilistes uuringutes ei indutseerinud ega inhibeerinud kaspofungiin teiste ravimite CYP3A4 metabolismi. Kaspofungiin ei ole P-glükoproteiini substraat ja ta on vähetähtis substraat tsütokroom P450 ensüümidele.

Eliminatsioon ja eritumine

Kaspofungiini eliminatsioon plasmast on aeglane kliirensiga 10..12 ml/min. Pärast ühekordset 1-tunnist veeniinfusiooni langeb kaspofungiini plasmakontsentratsioon mitmefaasiliselt. Lühike alfa-faas leiab aset vahetult pärast infusiooni, sellele järgneb beeta-faas poolväärtusajaga 9..11 tundi. Aset leiab ka täiendav gamma-faas poolväärtusajaga 45 tundi. Plasmakliirensit mõjutav põhimehhanism on pigem jaotumine kui eritumine või biotransformatsioon.

Umbes 75% radioaktiivsest annusest leiti 27 päeva jooksul: 41% uriinis ja 34% roojas. Esimese 30 tunni jooksul pärast manustamist on kaspofungiini eritumine või biotransformatsioon vähene. Eritumine on aeglane ja radioaktiivsuse lõplik poolväärtusaeg oli 12..15 päeva. Väike kogus kaspofungiini eritub muutumatul kujul uriiniga (umbes 1,4% annusest).

Kaspofungiinil on mõõdukas mittelineaarne farmakokineetika, ravimi kuhjumine suureneb annuse suurendamisel ning püsikontsentratsiooni saavutamise aeg ravimi korduval manustamisel sõltub annusest.

Erijuhud

Kaspofungiini kontsentratsiooni suurenemist täheldati neerukahjustuse ja kerge maksakahjustusega täiskasvanud patsientidel, samuti naispatsientidel ja eakatel. Suurenemine oli üldjuhul mõõdukas ega vajanud annuse korrigeerimist. Keskmise raskusega maksakahjustuse korral ja suurema kehakaaluga täiskasvanud patsientidel võib osutuda vajalikuks annuse korrigeerimine (vt allpool).

Kehakaal. Kandidoosiga täiskasvanud patsientidel teostatud populatsiooni farmakokineetika analüüs näitas, et kehakaal mõjutab kaspofungiini farmakokineetikat. Suurema kehakaalu puhul täheldati madalamat plasmakontsentratsiooni. 80 kg kaaluval täiskasvanud patsiendil on ravimi arvutuslik keskmine plasmakontsentratsioon umbes 23% madalam kui 60 kg kaaluvatel täiskasvanud patsiendil (vt lõik 4.2).

Maksakahjustus. Kerge ja keskmise raskusega maksakahjustusega täiskasvanud patsientidel suurenes AUC vastavalt ligikaudu 20% ja 75%. Raske maksakahjustusega täiskasvanud patsientidel ja ükskõik millise raskusastme maksakahjustusega lastel puudub ravimi kasutamise kliiniline kogemus. Korduva annustamise uuringus leiti, et päevase annuse vähendamine 35 mg-ni keskmise raskusega maksakahjustusega täiskasvanud patsientidel andis samasuguse AUC kui normaalse maksafunktsiooniga täiskasvanud patsientidel, kes said standardannuseid (vt lõik 4.2).

Neerukahjustus. Ühekordsete 70 mg annuste kliinilises uuringus oli kaspofungiini farmakokineetika sarnane kerge neerukahjustusega täiskasvanud vabatahtlikel (kreatiniini kliirens 50..80 ml/min) ja kontrollisikutel. Keskmise raskusega (kreatiniini kliirens 31..49 ml/min), kaugelearenenud (kreatiniini kliirens 5..30 ml/min) ja lõpp-staadiumi (kreatiniini kliirens < 10 ml/min ja vajadus dialüüsi järele) neerukahjustuse korral oli kaspofungiini plasmakontsentratsioon pärast ühekordse annuse manustamist mõõdukalt suurenenud (vahemik AUC puhul: 30..49%). Samas ei täheldatud invasiivse kandidoosi, söögitoru kandidoosi või invasiivse aspergilloosiga täiskasvanud patsientidel, kes said kaspofungiini 50 mg korduvaid ööpäevaseid annuseid, kerge või kaugelearenenud neerukahjustuse olulist mõju kaspofungiini kontsentratsioonidele. Neerukahjustusega patsientidel puudub vajadus annuse korrigeerimise järele. Kaspofungiin ei ole dialüüsitav, seetõttu ei ole pärast hemodialüüsi vaja manustada lisaannust.

Sugu. Kaspofungiini plasmakontsentratsioon oli naistel keskmiselt 17..38% kõrgem kui meestel.

Eakad patsiendid. Eakatel meespatsientidel täheldati AUC ja C24h mõõdukat suurenemist (vastavalt 28% ja 32%) noorte meespatsientidega võrreldes. Sarnast tagasihoidlikku toimet täheldati võrreldes nooremate patsientidega ka eakatel, kes olid saanud empiirilist ravi või kes põdesid invasiivset kandidoosi.

Rass. Farmakokineetiliste andmete põhjal puuduvad kliiniliselt olulised erinevused kaspofungiini farmakokineetika osas erinevate rasside vahel.

Lapsed:

Noorukitel (vanuses 12..17 aastat), kes said kaspofungiini annuses 50 mg/m2 ööpäevas (maksimaalselt 70 mg ööpäevas), oli kaspofungiini plasma AUC0-24hr üldiselt võrreldav 50 mg ööpäevas kaspofungiini saanud täiskasvanutega. Kõik noorukid said annuseid >50 mg ööpäevas ning tegelikult said 6 patsienti kaheksast maksimaalset annust 70 mg ööpäevas. Nendel noorukitel vähenes kaspofungiini plasmakontsentratsioon sarnaselt täiskasvanutega, kes said 70 mg ööpäevas, mis on noorukitele kõige sagedamini manustatav annus.

Lastel (vanuses 2..11 aastat), kes said kaspofungiini annuses 50 mg/m2 ööpäevas (maksimaalselt 70 mg ööpäevas), oli kaspofungiini plasma AUC0-24hr korduvate annuste manustamise järgselt võrreldav 50 mg ööpäevas kaspofungiini saanud täiskasvanutega.

Imikutel ja väikelastel (vanuses 12..23 kuud), kes said kaspofungiini annuses 50 mg/m2 ööpäevas (maksimaalselt 70 mg ööpäevas), oli kaspofungiini plasma AUC0-24hr korduvate annuste manustamise järgselt võrreldav 50 mg ööpäevas kaspofungiini saanud täiskasvanutega ja 50 mg/m2 ööpäevas saanud suuremate lastega (vanuses 2..11 aastat).

Üldiselt on 3..10 kuu vanuste patsientide kohta farmakokineetilised, efektiivsuse ja ohutuse andmed piiratud. Ühelt 10 kuu vanuselt lapselt, kellele manustati 50 mg/m2 ööpäevas, saadud farmakokineetilised andmed näitasid AUC0-24hr väärtusi samas vahemikus nagu suurematel lastel ja täiskasvanutel vastavalt 50 mg/m2 ja 50 mg annuse kasutamisel, samal ajal kui ühel 50 mg/m2 ööpäevas saanud 6 kuu vanusel lapsel oli AUC0-24hr mõnevõrra kõrgem.

Vastsündinutel ja imikutel (<3 kuu), kes said kaspofungiini annuses 25 mg/m2 ööpäevas (vastav keskmine ööpäevane annus 2,1 mg/kg), olid kaspofungiini maksimaalne kontsentratsioon (C1 hr) ja minimaalne kontsentratsioon (C24 hr) korduvate annuste manustamise järgselt võrreldavad 50 mg ööpäevas kaspofungiini saanud täiskasvanutel täheldatuga. Esimesel päeval oli C1 hr nendel vastusündinutel ja imikutel täiskasvanutega võrreldav ja C24 hr mõõdukalt kõrgenenud (36%). Kuid varieeruvust täheldati nii C1 hr (4. päeva geomeetriline keskmine 11,73 μg/ml, vahemik 2,63..22,05 μg/ml) kui C24hr (4. päeva geomeetriline keskmine 3,55 μg/ml, vahemik 0,13..7,17 μg/ml) osas. Selles uuringus ei tehtud AUC0-24hr mõõtmisi plasmaproovide vähesuse tõttu. Tuleb märkida, et kaspofungiini efektiivsust ja ohutust ei ole piisavalt uuritud prospektiivsetes kliinilistes uuringutes vastsündinutel ja alla 3 kuu vanustel lastel.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Korduva annuse toksilisuse uuringutes rottide ja ahvidega, kus kasutati veenisiseseid annuseid kuni 7..8 mg/kg, on ilmnenud lokaalseid reaktsioone nii rottidel kui ahvidel, histamiini vabanemise nähtusid rottidel ja maksakõrvaltoimeid ahvidel. Rottidega teostatud arengutoksilisuse uuringutest ilmnes, et kaspofungiin põhjustas loote kehakaalu vähenemist ning lülide, rinnaku ja koljuluude mittetäieliku luustumise esinemissageduse suurenemist annuste 5 mg/kg kasutamisel, mida seostati kõrvaltoimetega (nt histamiini vabanemise nähud) tiinetel rottidel. Täheldati ka kaelaribide esinemissageduse suurenemist. In vitro potentsiaalse genotoksilisuse uuringutes ja in vivo hiire luuüdi kromosomaalses testis andis kaspofungiin negatiivse tulemuse. Pikaajalisi loomkatseid ravimi kartsinogeense potentsiaali hindamiseks ei ole läbi viidud. Isaste ja emaste rottidega teostatud uuringud ei näidanud kaspofungiini toimet fertiilsusele kuni annuste 5 mg/kg/päevas kasutamisel.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Sahharoos,

mannitool,

jää-äädikhape,

naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks).

6.2 Sobimatus

Mitte segada glükoosi sisaldavate lahustega, kuna CANCIDAS ei ole nendes lahustes stabiilne. Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Lahustatud kontsentraat: kasutada kohe. Stabiilsusandmed on näidanud, et infusioonilahuse kontsentraati võib säilitada kuni 24 tundi, kui viaali hoitakse temperatuuril alla 25°C ja lahustamiseks on kasutatud süstevett.

Lahjendatud infusioonilahus: kasutada kohe. Stabiilsusandmed on näidanud, et preparaati võib kasutada 24 tunni jooksul, kui seda hoitakse temperatuuril alla 25 °C, või 48 tunni jooksul, kui veeniinfusiooni kotti (pudelit) hoitakse külmkapis (2°C..8°C), ning seda on lahjendatud 9 mg/ml (0,9 %), 4,5 mg/ml (0,45%) või 2,25 mg/ml (0,225 %) naatriumkloriidi infusioonilahuse või Ringeri laktaadilahusega.

CANCIDAS ei sisalda säilitusaineid. Mikrobioloogilisest seisukohast on oluline, et preparaati kasutataks kohe. Kui seda ei kasutata kohe, on säilitusaja ja -tingimuste eest vastutav kasutaja ja see ei tohi ületada 24 tundi temperatuuril 2°C − 8°C välja arvatud juhul, kui lahustamine ja lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

6.4 Säilitamise eritingimused

Avamata viaalid: hoida külmkapis temperatuuril 2°C..8°C

Lahustatud ja segatud ravimi säilitamistingimuste kohta leiate informatsiooni lõigust 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Halli butüülkorgi ja punase alumiiniumkinnitiga plastmasskaanega 10 ml I tüüpi klaasist viaal.

Pakendis 1 viaal.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

CANCIDAS’e lahustamine

MITTE KASUTADA GLÜKOOSI SISALDAVAID LAHUSEID, kuna CANCIDAS ei ole nendes lahustes stabiilne. CANCIDAS’t EI TOHI SEGADA EGA INFUNDEERIDA KOOS TEISTE RAVIMITEGA, kuna puuduvad andmed CANCIDAS’e sobivuse kohta teiste veenisiseselt manustatavate ainete, lisaainete või ravimpreparaatidega. Infusioonilahust tuleb visuaalselt kontrollida sademe või värvuse muutuse suhtes.

KASUTAMISJUHEND TÄISKASVANUD PATSIENTIDEL

I etapp Pulbri lahustamine

Enne pulbri lahustamist peab viaal saavutama toatemperatuuri, seejärel lisada aseptilistes tingimustes 10,5 ml süstevett. Saadud kontsentraadi kontsentratsioon on 5,2 mg/ml.

Valge või tuhmvalge kompaktne lüofiliseeritud pulber lahustub täielikult. Segada ettevaatlikult, kuni lahus on selge ja läbipaistev. Lahust tuleb visuaalselt kontrollida sademe või värvuse muutuse suhtes. Kontsentraati võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril alla 25°C.

II etapp Lahjendatud CANCIDAS’e lisamine patsiendi infusioonilahusele

Sobivad lahustid on järgmised: naatriumkloriidi süstelahus ja Ringeri laktaadilahus. Infusioonilahuse valmistamine peab toimuma aseptilistes tingimustes, lisades sobiva koguse infusioonikontsentraati (vt alltoodud tabelit) 250 ml infusioonikotti või -pudelisse. Vajadusel võib 50 mg või 35 mg annuste puhul vähendada infusioonimahtu 100 ml-ni. Mitte kasutada lahust, mis on hägune või milles on näha sade.

INFUSIOONILAHUSE VALMISTAMINE TÄISKASVANUTEL ANNUS*	Lahustatud CANCIDAS’e maht infusioonikotti või -pudelisse viimiseks	Standardlahuse (lahustatud CANCIDAS lisatud 250 ml-le) lõplik kontsentratsioon	Vähendatud infusioonimaht (lahustatud CANCIDAS lisatud 100 ml-le), lõplik kontsentratsioon
50 mg	10 ml	0,20 mg/ml	-
50 mg vähendatud infusioonimahuga	10 ml	-	0,47 mg/ml
35 mg keskmise raskusega maksakahjustuse korral (ühest 50 mg viaalist)	7 ml	0,14 mg/ml	-
35 mg keskmise raskusega maksakahjustuse korral (ühest 50 mg viaalist) vähendatud infusioonimahuga	7 ml	-	0,34 mg/ml

* Kõikide viaalide puhul tuleb lahustamiseks kasutada 10,5 ml.

KASUTAMISJUHEND LASTEL

Kehapinna suuruse (Body Surface Area, BSA) arvutamine ravimi annustamiseks lastele

Enne infusioonilahuse valmistamist tuleb arvutada patsiendi kehapinna suurus (BSA), kasutades järgmist valemit: (Mostelleri valem)

70 mg/m2 infusioonilahuse valmistamine lastele vanuses >3 kuu (kasutades 50 mg viaali)

1. Määrake kindlaks tegelik algannus lapspatsiendi jaoks, kasutades patsiendi kehapinna suurust (arvutatud ülaltoodud juhiste järgi) ja järgmist valemit:

BSA (m2) X 70 mg/m2 = algannus

Maksimaalne algannus esimesel päeval ei tohi ületada 70 mg hoolimata patsiendi jaoks arvutatud annusest.

2. Laske külmkapis hoitud CANCIDAS’e viaalil soojeneda toatemperatuurini.

3. Lisage aseptiliselt 10,5 ml süstevett.a Saadud lahust võib hoida kuni 24 tundi temperatuuril 25°C või alla selle.b See annab kaspofungiini lõplikuks kontsentratsiooniks viaalis 5,2 mg/ml.

4. Eemaldage viaalist ravimi kogus, mis vastab arvutatud algannusele (punkt 1). Viige see kogus (ml)c lahustatud CANCIDAS’t aseptiliselt üle veeniinfusiooni kotti (või pudelisse), mis sisaldab 250 ml 0,9%, 0,45% või 0,225% naatriumkloriidilahust või Ringeri laktaadilahust. Teise võimalusena võib lahustatud CANCIDAS’e koguse (ml)c lisada vähendatud kogusele 0,9%, 0,45% või 0,225% naatriumkloriidilahusele või Ringeri laktaadilahusele, mitte ületades lõplikku kontsentratsiooni 0,5 mg/ml. Saadud infusioonilahus tuleb ära kasutada 24 tunni jooksul, kui seda hoitakse temperatuuril 25°C või alla selle, või 48 tunni jooksul, kui seda hoitakse temperatuuril 2..8°C.

50 mg/m2 infusioonilahuse valmistamine lastele vanuses >3 kuu (kasutades 50 mg viaali)

1. Määrake kindlaks tegelik ööpäevane säilitusannus lapspatsiendi jaoks, kasutades patsiendi kehapinna suurust (arvutatud ülaltoodud juhiste järgi) ja järgmist valemit:

BSA (m2) X 50 mg/m2 = ööpäevane säilitusannus

Ööpäevane säilitusannus ei tohi ületada 70 mg hoolimata patsiendi jaoks arvutatud annusest.

2. Laske külmkapis hoitud CANCIDAS’e viaalil soojeneda toatemperatuurini.

3. Lisage aseptiliselt 10,5 ml süstevett.a Saadud lahust võib hoida kuni 24 tundi temperatuuril 25°C või alla selle.b See annab kaspofungiini lõplikuks kontsentratsiooniks viaalis 5,2 mg/ml.

4. Eemaldage viaalist ravimi kogus, mis vastab arvutatud ööpäevasele säilitusannusele (punkt 1). Viige see kogus (ml)c lahustatud CANCIDAS’t aseptiliselt üle veeniinfusiooni kotti (või pudelisse), mis sisaldab 250 ml 0,9%, 0,45% või 0,225% naatriumkloriidilahust või Ringeri laktaadilahust. Teise võimalusena võib lahustatud CANCIDAS’e koguse (ml)c lisada vähendatud kogusele 0,9%, 0,45% või 0,225% naatriumkloriidilahusele või Ringeri laktaadilahusele, mitte ületades lõplikku kontsentratsiooni 0,5 mg/ml. Saadud infusioonilahus tuleb ära kasutada 24 tunni jooksul, kui seda hoitakse temperatuuril 25°C või alla selle, või 48 tunni jooksul, kui seda hoitakse temperatuuril 2..8°C.

Märkused:

a. Valge või valkjas pulber lahustub täielikult. Segage ettevaatlikult kuni selge lahuse saamiseni.

b. Kontrollige lahust lahustamise ajal ja enne manustamist visuaalselt võõrosakeste esinemise või värvuse muutuse suhtes. Ärge lahust kasutage, kui see on hägune või selles on sade.

c. CANCIDAS’e kogu viaali sildil märgitud annuse (50 mg) saab siis, kui viaalist eemaldada 10 ml.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Merck Sharp & Dohme Ltd

Hertford Road, Hoddesdon

Hertfordshire EN11 9BU

Ühendkuningriik

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/01/196/001

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 24. oktoober 2001

Viimane müügiloa uuendamise kuupäev: 24. oktoober 2006

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti kodulehe.

 

LISA II

A. TOOTMISLOA HOIDJA(D), KES VASTUTAB RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST

B. MÜÜGILOA TINGIMUSED

A. TOOTMISLOA HOIDJA, KES VASTUTAB RAVIMIPARTII VABASTAMISE EEST

Ravimipartii vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress

Merck Sharp & Dohme BV, Waarderweg 39, 2031 BN Haarlem, Holland

või

Laboratories Merck Sharp & Dohme- Chibret, Route de Marsat-RIOM, 63963 Clermont-Ferrand Cedex 9, Prantsusmaa

Ravimi trükitud pakendi infolehel peab olema vastava ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress.

B. MÜÜGILOA TINGIMUSED

MÜÜGILOA HOIDJALE ESITATUD HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED JA -PIIRANGUD

Piiratud tingimustel väljastatav retseptiravim (vt lisa I: Ravimi omaduste kokkuvõte, lõik 4.2)

TINGIMUSED VÕI PIIRANGUD, MIS PUUDUTAVAD RAVIMI OHUTUT JA TÕHUSAT KASUTAMIST

Ei ole kohaldatav.

MUUD TINGIMUSED

Ravimiohutuse süsteem

Müügiloa hoidja peab kindlustama, et ravimiohutuse süsteem, mis on esitatud müügiloa moodulis 1.8.1, on paigas ja toimib, enne kui toode turule tuleb ja niikaua, kui toode turul on.

PSUR: müügiloa hoidja peab jätkama perioodiliste ohutusaruannete esitamist 2- aastase perioodi jooksul.

 

LISA III

 

PAKENDI MÄRGISTUS JA INFOLEHT

A. PAKENDI MÄRGISTUS

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

VÄLISPAKEND

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

CANCIDAS 50 mg infusioonilahuse kontsentraadi pulber

Kaspofungiin (atsetaadina)

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks viaal sisaldab 50 mg kaspofungiini (atsetaadina).

3. ABIAINED

Sahharoos, mannitool, jää-äädikhape ja naatriumhüdroksiid.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

1 viaal

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE

Intravenoosne manustamine pärast lahustamist ja lahjendamist.

Enne kasutamist lugeda pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

Kõlblik kuni:

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida külmkapis.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMI VÕI JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS (VAJADUSEL), VASTAVALT RAVIMPREPARAADILE ESITATUD NÕUETELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Merck Sharp & Dohme Ltd

Hertford Road, Hoddesdon

Hertfordshire EN11 9BU

Ühendkuningriik

12. MÜÜGILOA NUMBER(NUMBRID)

EU/1/01/196/001

13. PARTII NUMBER

Partii nr:

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

Retseptiravim.

15. KASUTUSJUHEND

16. INFORMATSIOON BRAILLE` KIRJAS

 

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE

CANCIDAS 50 mg infusioonilahuse kontsentraadi pulber

Kaspofungiin

Enne ravimi kasutamist teil või teie lapsel lugege hoolikalt infolehte.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

Kui teil on lisaküsimusi, pidage palun nõu arsti või apteekriga.

Ravim on välja kirjutatud isiklikult teile või teie lapsele. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigussümptomid on sarnased.

Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

Käesolevas infolehes antakse ülevaade:

1. Mis ravim on CANCIDAS ja milleks seda kasutatakse

1. Mida on vaja teada enne CANCIDAS’e kasutamist

2. Kuidas CANCIDAS’t kasutada

3. Võimalikud kõrvaltoimed

4. Kuidas CANCIDAS’t säilitada

5. Lisainfo

1. MIS RAVIM ON CANCIDAS JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE

CANCIDAS on seentevastane ravim, mis takistab seeneraku seinas seene eluks ja kasvuks vajaliku komponendi (glükaanpolüsahhariidi) tootmist. CANCIDAS’ega kokkupuute järgselt on seenerakud puuduliku või defektse rakuseinaga, mis muudab nad nõrgaks ja kasvuvõimetuks.

Võimalik, et teile on CANCIDAS määratud raske seeninfektsiooni, mida nimetatakse invasiivseks kandidoosiks, raviks. Infektsiooni tekitajad on seene- (pärmi-) rakud nimega Candida. Need pärmirakud on normaalselt olemas seedetraktis ning nad ei põhjusta infektsioone, v.a juhul kui nad sisenevad vereringesse (sellist infektsiooni nimetatakse kandideemiaks) või muudesse kudedesse või organitesse, nagu näiteks kõhukelme õõnde (peritoniit), südamesse, neerudesse, maksa, luudesse, lihastesse, liigestesse, põrna või silmadesse. Immuunpuudulikkusega või suure operatsiooni läbiteinud patsientidel on kõrgem risk haigestuda invasiivsesse kandidoosi. Seda tüüpi infektsiooni kõige sagedasemad tunnused on palavik ja külmavärinad, mis ei allu mikroobide vastasele ravile.

Arst on võinud teile määrata CANCIDAS’e seenhaiguse raviks ninas, nina kõrvalkoobastes või kopsudes ka juhul, kui teised seentevastased ravimid ei ole olnud piisavalt tõhusad või on põhjustanud kõrvaltoimeid. Neid infektsioone tekitab Aspergillus. Aspergillus seeninfektsioonid saavad alguse hingamisteedest (nina, ninakõrvalkoopad või kopsud), kuna seene eoseid leidub õhus, mida me iga päev sisse hingame. Seda infektsiooni nimetatakse invasiivseks aspergilloosiks. Seened võivad levida ka teistesse kudedesse ja organitesse. Enamikel tervetel inimestel on organismi loomulikud kaitsemehhanismid võimelised eoseid hävitama ja organismist eemaldama. Teatud haigused vähendavad aga organismi vastupanuvõimet haigustele, samuti teevad seda teatud ravimid, mida kasutatakse organi või luuüdi siirdamise korral. Nendel patsientidel on kõige suurem tõenäosus haigestuda Aspergillus infektsiooni.

Infektsioonist tingitud püsiv palavik võib tekkida pärast kemoteraapiat või organismi rasketes seisundites, kus väheneb vastupanuvõime haigustele läbi teatud valgeliblede hulga vähenemise veres. Kui palavik ei alane antibiootikumi raviga, siis teie arst võib kahtlustada, et teil on seenhaigus ning selle ravimiseks kirjutab teile välja CANCIDAS’e.

Lapsed ja noorukid

CANCIDAS on heaks kiidetud kasutamiseks lastel ja noorukitel kõikide eespool kirjeldatud infektsioonitüüpide korral.

2. MIDA ON VAJA TEADA ENNE CANCIDAS’E KASUTAMIST

Ärge kasutage CANCIDAS’t

- kui te olete ülitundlik (allergiline) kaspofungiini või CANCIDAS’e mõne koostisosa suhtes.

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga CANCIDAS

- kui te olete põdenud või põete mõnda maksahaigust. Mõned maksahaigusega patsiendid võivad vajada annuse korrigeerimist;

- kui te kasutate tsüklosporiini, ravimit, mis aitab vältida siirdatud organi äratõukereaktsiooni või ravida teatud immuunsüsteemi haigusi. Arst võib teile ravi ajal teha täiendavad vereanalüüsid;

- kui teil on ravimite vastu mõni allergia.

Informeerige oma arsti kõikidest haigustest, mida te põete või olete põdenud.

Kasutamine koos teiste ravimitega

Teie arst otsustab, kas teiste ravimite kasutamise osas teie puhul on vajalik teha mingeid muudatusi. Kui te kasutate tsüklosporiini, võib arst ravi ajal teha lisaks vereanalüüse.

Palun informeerige oma arsti või apteekrit, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid, või mõnda taimset ravimit. Teie arstil on eriti oluline teada, kas te kasutate teatud HIV viirusevastaseid ravimeid (kaasa arvatud efavirenz ja nevirapiin), krambivastaseid (epilepsiaravimeid) preparaate fenütoiini ja karbamasepiini, steroidpreparaati deksametasooni, antibiootikum rifampitsiini või immuunsupressanti takroliimust.

Rasedus ja imetamine

CANCIDAS’e kasutamist rasedatel naistel ei ole uuritud. Seda ravimit tohib raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui ravist oodatav kasu õigustab ohtu lootele.

CANCIDAS’e ravi saavad naised ei tohi last rinnaga toita.

Enne ükskõik millise ravimi kasutamist pidage nõu arstiga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Puuduvad andmed selle kohta, kas CANCIDAS mõjutab autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Oluline teave mõningate CANCIDAS’e koostisainete suhtes

CANCIDAS sisaldab sahharoosi. Kui teie arst on teile öelnud, et teil on mõnede suhkrute suhtes talumatus, pidage enne ravimi kasutamist nõu oma arstiga.

3. KUIDAS CANCIDAS’T KASUTADA

CANCIDAS’e valmistab ette ja manustab alati arst või mõni teine meditsiinitöötaja.

CANCIDAS’t manustatakse üks kord päevas aeglase veeniinfusioonina umbes 1 tunni jooksul.

Arst otsustab, kui kaua ravi kestab ja kui palju CANCIDAS’t te iga päev saate. Arst jälgib teie ravivastust ja seisundit. Annuse korrigeerimine ei ole vajalik eakatel patsientidel ja neerufunktsiooni häirete korral. Kui te kaalute üle 80 kg, võib olla vajalik annuse korrigeerimine.

Lapsed ja noorukid

Lastel kasutatav annus võib erineda täiskasvanud patsientidel kasutatavast annusest.

Kui te manustate CANCIDAS’t rohkem kui ette nähtud

Arst jälgib teie ravivastust ja seisundit, et kindlaks teha, kui palju ravimit te vajate. Kui te arvate, et teile on manustatud liiga palju CANCIDAS’t, võtke kohe ühendust oma arsti või mõne teise meditsiinitöötajaga.

Kui CANCIDAS’e annus jääb manustamata

Arst jälgib teie ravivastust ja seisundit, et kindlaks teha, kui palju ravimit te vajate. Kui te olete mures, et mõni annus võis jääda manustamata, võtke kohe ühendust oma arsti või mõne teise meditsiinitöötajaga.

Kui te lõpetate CANCIDAS’e kasutamise

Ärajäämanähtusid ei ole oodata.

4. VÕIMALIKUD KÕRVALTOIMED

Nagu kõik ravimid, võib ka CANCIDAS põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kirjeldatud on võimalikke histamiini vahendatud haigustunnuseid nagu lööve, näo ja/või huulte ja/või kõri turse, sügelus, kuumatunne või hingamisraskused.

CANCIDAS’e manustamisel on harva kirjeldatud ka eluohtlikke allergilisi reaktsioone, mis võivad hõlmata hingamisraskust koos viliseva hingamisega või olemasoleva nahalööbe halvenemist. Harva võib esineda ka teisi kõrvaltoimeid, millest mõned võivad olla tõsised (nagu iga retseptiravimi puhul). Täiendavat informatsiooni saate oma arstilt.

Kõrvaltoimete esinemise sageduse kirjeldamiseks kasutatakse järgmisi termineid.

Väga sage: mõjutab rohkem kui 1 kasutajat 10-st

Sage: mõjutab 1 kuni 10 kasutajat 100-st

Aeg-ajalt: mõjutab 1 kuni 10 kasutajat 1000-st

Harv: mõjutab 1 kuni 10 kasutajat 10 000-st

Väga harv: mõjutab vähem kui 1 kasutajat 10 000-st

Teadmata: sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

18-aastased ja vanemad täiskasvanud:

Sage (mõjutab 1 kuni 10 kasutajat 100-st)

�. hemoglobiini taseme langus (hapniku taseme langus veres), valgete vereliblede arvu langus

�. madal kaaliumisisaldus veres

�. kaaliumi ja vere albumiini (teatud valgu) taseme langus

�. peavalu

�. veenipõletik

�. õhupuudus

�. iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus

�. kõrvalekalded teatud laboratoorsetes vereanalüüsides (sealhulgas mõnede maksanäitajate tõus)

�. lööve, sügelus, liighigistamine, naha punetus

�. liigesevalu

�. palavik, külmavärinad, süstekoha sügelus

Aeg-ajalt (mõjutab 1 kuni 10 kasutajat 1000-st)

�. kõrvalekalded teatud laboratoorsetes vereanalüüsides (sealhulgas punaste vereliblede, trombotsüütide, valgete vereliblede osas) ja vere hüübimise häire

�. vedeliku kogunemine organismis, isutus, soolade tasakaalu häired organismis, madal vere magneesiumisisaldus, kõrge veresuhkru tase, madal vere kaltsiumisisaldus, happesisalduse tõus veres

�. närvilisus, desorientatsioon, unetus

�. pearinglus, maitsehäire, surisemine või tuimus, unisus, värisemine, tundlikkuse vähenemine (eriti nahas)

�. silmavalgete kollasus, ähmane nägemine, silmalaugude turse, suurenenud pisaravool

�. kiire või ebakorrapärase südametegevuse tunne, kiire südametegevus, ebakorrapärane südametegevus, südame rütmihäired, südamepuudulikkus

�. turse ja punetus piki veeni kulgu, mis on katsudes äärmiselt valulik, õhetus, kuumahood, kõrge vererõhk, madal vererõhk

�. ninakinnisus; kurgupiirkonna valu; kiire hingamissagedus; hingamisteede ahenemine, mis põhjustab vilisevat hingamist või köha; köha; õhupuudus, mis äratab patsiendi une ajal; organismi hapnikuvaegus; raginad kopsudes; vilisev hingamine; ebanormaalsed hingamishelid

�. kõhuvalu, ülakõhuvalu, suukuivus, seedehäire, ebamugavustunne maos, kõhupuhitus, turse vedeliku kogunemisest kõhupiirkonda, kõhukinnisus, neelamisraskus, kõhugaasid

�. sapivoolu häired, maksa suurenemine, naha ja/või silmavalgete kollasus, keemilistest ainetest tingitud maksakahjustus, maksatalitluse häire

�. punetavad, sageli sügelevad laigud jäsemetel ja mõnikord näol ja ülejäänud kehal; erineva väljanägemisega lööve; nõgestõbi; üldine sügelus; ebanormaalne nahakude

�. seljavalu, jäsemevalu, luuvalu, lihasnõrkus, lihasvalu

�. neerutalitluse langus, järsku tekkiv neerutalitluse langus

�. valu, valu kateetri piirkonnas, väsimus, süstekoha vaevused (punetus, kõva tükk, valu, turse, ärritus, lööve, nõgestõbi), veenipõletik süstekohas, jäsemete turse, tundlikkus, ebamugavustunne rindkeres, rindkerevalu, näo turse, kehatemperatuuri muutuse tunne, üldine halb enesetunne, tursed

�. vererõhu tõus ja kõrvalekalded teatud laboratoorsetes vereanalüüsides (sealhulgas muutused neeru elektrolüütides ja vere hüübimise näitajates), immuunsüsteemi nõrgendavate ravimite taseme tõus

Lapsed ja noorukid (vanuses 12 kuud kuni 17 aastat):

Väga sage (mõjutab rohkem kui 1 kasutajat 10-st)

�. palavik

Sage (mõjutab 1 kuni 10 kasutajat 100-st)

�. peavalu

�. kiire südametegevus

�. õhetus, madal vererõhk

�. kõrvalekalded teatud laboratoorsetes vereanalüüsides (mõnede maksanäitajate tõus)

�. lööve, sügelus

�. külmavärinad, valu kateetri piirkonnas

�. muutused teatud laboratoorsetes vereanalüüsides

Turustamisjärgne kogemus:

Turustamisjärgselt on teatatud maksaprobleemidest, käte, pahkluude või jalgade tursest, kõrgest vere kaltsiumisisaldusest (haigustunnused: isutus, iiveldus, oksendamine, kõhukinnisus, kõhuvalu).

Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

5. KUIDAS CANCIDAS’T SÄILITADA

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas!

Ärge kasutage CANCIDAS’t pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud välispakendile ja viaalile. Esimesed kaks numbrit tähistavad kuud; järgnevad neli numbrit aastaarvu. Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele päevale.

Avamata viaale hoida külmkapis temperatuuril 2°C..8°C.

Lahustatud/lahjendatud CANCIDAS tuleb ära kasutada kohe, kuna see ei sisalda säilitusaineid bakteriaalse nakkuse vältimiseks. Seda ravimit oskab manustamiseks ette valmistada ainult vastava väljaõppe saanud meditsiinitöötaja, kes on läbi lugenud ka allpool toodud juhised (vt „Infusioonilahuse valmistamise juhend“).

Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. LISAINFO

Mida CANCIDAS sisaldab

CANCIDAS’e toimeaineks on 50 mg kaspofungiini (atsetaadina). Teisteks koostisaineteks on sahharoos, mannitool, glatsiaalatseethape ja naatriumhüdroksiid.

Kuidas CANCIDAS välja näeb ja pakendi sisu

CANCIDAS on steriilne valge või valkjas kompaktne pulber.

 

 

Müügiloa nr Euroopa Liidus	Ravimpreparaadi nimetus	Tugevus	Ravimvorm	Manustamistee	Pakendi iseloomustus	Pakendi sisu (kontsentratsioon)	Pakendi suurus
EU/1/01/196/001	Cancidas	50 mg	pulber infusioonilahuse kontsentraadi valmistamiseks	Intravenoosne	(klaas)viaal	10 ml	1 viaal
EU/1/01/196/003	Cancidas	70 mg	pulber infusioonilahuse kontsentraadi valmistamiseks	Intravenoosne	(klaas)viaal	10 ml	1 viaal