Buccolam

LISA I

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

BUCCOLAM 2,5 mg suuõõnelahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga suusüstel sisaldab 2,5 mg midasolaami (vesinikkloriidina) 0,5 ml lahuses.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Suuõõnelahus

Selge värvitu lahus

pH 2,9 kuni 3,7.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Pikaajaliste ägedate krambihoogude ravi imikutel, väikelastel, lastel ja noorukitel (vanuses 3 kuud

kuni < 18 aastat).

BUCCOLAMi võivad vanemad/hooldajad kasutada ainult diagnoositud epilepsiaga patsiendil.

3–6 kuu vanuseid imikuid tuleb ravida haiglas, kus on võimalik patsienti jälgida ning on saadaval

elustamisvahendid. Vt lõik 4.2.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Standardsed annused on järgmised:

Imikud, väikelapsed, lapsed ja noorukid:

Vanusevahemik Annus Etiketi värvus

3 kuni 6 kuud, haiglas 2,5 mg Kollane

> 6 kuud kuni < 1 aasta 2,5 mg Kollane

1 aasta kuni < 5 aastat 5 mg Sinine

5 aastat kuni < 10 aastat 7,5 mg Punakaslilla

10 aastat kuni < 18 aastat 10 mg Oranž

Hooldajad võivad manustada ainult midasolaami ühekordse annuse. Kui krambihoog ei ole 10 minuti

jooksul pärast midasolaami manustamist möödunud, tuleb pöörduda erakorralise meditsiiniabi poole ja

näidata meditsiinitöötajale tühja süstlit, et anda teavet patsiendile manustatud annuse kohta.

Krambihoogude kordumisel pärast algset ravivastust ei tohi teist või edasist annust anda

meditsiinitöötajaga eelnevalt nõu pidamata (vt lõik 5.2).

Erirühmad

Lapsed

Midasolaami ohutus ja efektiivsus lastel vanuses 0 kuni 3 kuud pole tõestatud. Andmed puuduvad.

Neerufunktsiooni kahjustus

Annuse kohandamine ei ole vajalik, kuid BUCCOLAMi kasutamisel kroonilise neerupuudulikkusega

patsientidel peab olema ettevaatlik, sest midasolaami eliminatsioon võib neil aeglustuda ja toime

pikeneda (vt lõik 4.4).

Maksafunktsiooni kahjustus

Maksafunktsiooni kahjustus vähendab midasolaami kliirensit koos sellest tuleneva lõpliku

poolväärtusaja pikenemisega. Seetõttu võib kliiniline toime tugevneda ja pikeneda, seega on

soovitatav pärast midasolaami manustamist maksafunktsiooni kahjustusega patsientidele hoolikalt

jälgida kliinilisi toimeid ja elutähtsaid näite (vt lõik 4.4).

BUCCOLAM on vastunäidustatud raske maksafunktsiooni kahjustusega patsientidele (vt lõik 4.3).

Manustamisviis

BUCCOLAM on ette nähtud oromukosaalseks kasutamiseks. Kogu lahusekogus tuleb sisestada

aeglaselt igeme ja põse vahelisse ruumi. Larüngotrahheaalset manustamist tuleb vältida lahuse

juhusliku aspireerimise vältimiseks. Vajaduse korral (suuremate koguste ja/või väiksemate patsientide

puhul) tuleb manustada ligikaudu pool annusest aeglaselt ühte suupoolde ja seejärel teine pool

aeglaselt teise suupoolde.

Ettevaatusabinõud ravimi käsitsemiseks või manustamiseks

Mitte kinnitada suusüstli külge nõela ega ühendada süstlit intravenoosse voolikusüsteemi ega muu

parenteraalse manustamise seadmega.

BUCCOLAM ei ole ette nähtud intravenoosseks kasutamiseks.

Lämbumisohu vältimiseks eemaldada enne kasutamist suusüstlilt kork.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, bensodiasepiinide või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

Raskekujuline müasteenia

Raskekujuline hingamispuudulikkus

Uneapnoe sündroom

Raske maksafunktsiooni kahjustus

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Midasolaami kasutamisel peab olema ettevaatlik kroonilise hingamispuudulikkusega patsientide

puhul, sest midasolaam võib hingamist veelgi pärssida.

Väiksematel lastel on ravimi metaboliitide ja lähteaine suhe kõrgem, mistõttu ei saa 3–6 kuu vanuste

rühmas välistada respiratoorse depressiooni hilisemat tekkimist aktiivsete metaboliitide suuremate

kontsentratsioonide tõttu.

Seetõttu tuleb BUCCOLAMi kasutamisel 3–6-kuuliste vanuserühmas piirduda kasutamisega ainult

tervishoiutöötaja järelevalve all, kui on käepärast elustamisvahendid ning on võimalik jälgida

respiratoorset funktsiooni ning vajaduse korral on kättesaadav abistava hingamise seade.

Midasolaami kasutamisel peab olema ettevaatlik kroonilise neerupuudulikkusega ning halvenenud

maksa- või südamefunktsiooniga patsientide puhul. Midasolaam võib kroonilise neerupuudulikkuse

või halvenenud maksafunktsiooniga patsientide kehas akumuleeruda, kuid halvenenud

südamefunktsiooniga patsientidel võib midasolaami kliirens väheneda.

Nõrgenenud patsientide kesknärvisüsteemi mõjutavad bensodiasepiinid tugevamini ja seetõttu on vaja

kasutada väiksemaid annuseid.

Midasolaami kasutamist tuleb vältida patsientidel, kellel on esinenud alkoholi või narkootikumide

kuritarvitamist.

Midasolaam võib põhjustada anterograadset amneesiat.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Midasolaami metaboliseerib CYP3A4. CYP3A4 inhibeerivad ja indutseerivad ained võivad

midasolaami kontsentratsiooni vereplasmas ja seega toimet vastavalt suurendada või vähendada,

mistõttu on vajalik annust selle järgi kohandada. Farmakokineetilised koostoimed CYP3A4

inhibiitorite või indutseerijatega väljenduvad rohkem suukaudse ravimvormi puhul võrreldes

oromukosaalse või parenteraalse midasolaamiga, sest CYP3A4 ensüüme leidub ka seedetrakti ülaosas.

Pärast oromukosaalset manustamist mõjutavad need ainult süsteemset kliirensit. Pärast oromukosaalse

midasolaami ühekordse annuse manustamist avaldab CYP3A4 inhibeerimine maksimaalsele

kliinilisele toimele vähe mõju, kuid toime võib kauem püsida. Seetõttu on midasolaami kasutamisel

koos CYP3A4 inhibiitoriga ka pärast ühekordset annust soovitatav hoolikalt jälgida kliinilisi toimeid

ja elutähtsaid näite.

Anesteetikumid ja narkootilised valuvaigistid: fentanüül võib vähendada midasolaami kliirensit.

Antiepileptikumid: samaaegne kasutamine midasolaamiga võib tugevdada sedatsiooni või

respiratoorset või kardiovaskulaarset depressiooni. Midasolaam võib omada koostoimet muude maksa

kaudu metaboliseeruvate ravimitega, nt fenütoiiniga, põhjustades toime võimendumist.

Kaltsiumikanali blokaatorid: diltiaseem ja verapamiil vähendasid midasolaami ja teiste

bensodiasepiinide kliirensit ning võivad võimendada nende toimet.

Dopaminergilised ained: midasolaam võib põhjustada levodopa inhibeerimist.

Lihasrelaksandid: nt baklofeen. Midasolaam võib põhjustada lihasrelaksantide toime võimendumist,

suurendades kesknärvisüsteemi depresseerivaid toimeid.

Nabiloon: samaaegne manustamine midasolaamiga võib tugevdada sedatsiooni või respiratoorset või

kardiovaskulaarset depressiooni.

Haavandite ravimid: tsimetidiin, ranitidiin ja omeprasool vähendasid midasolaami ja teiste

bensodiasepiinide kliirensit ning võivad võimendada nende toimet.

Ksantiinid: ksantiinid kiirendavad midasolaami ja muude bensodiasepiinide metabolismi.

CYP3A4 inhibeerivad ravimid

Midasolaami oromukosaalsel manustamisel tekkivad koostoimed on tõenäoliselt sarnasemad pigem

intravenoosse midasolaami manustamisel kui suukaudsel manustamisel tekkivate koostoimetega.

Seenevastased asoolid

Ketokonasool suurendas intravenoosse midasolaami kontsentratsioone vereplasmas 5-kordselt ning

lõplik poolväärtusaeg suurenes ligikaudu 3-kordselt.

Vorikonasool suurendas intravenoosse midasolaami ekspositsiooni 3-kordselt ning eliminatsiooni

poolväärtusaeg suurenes ligikaudu 3-kordselt.

Flukonasool ja itrakonasool suurendasid mõlemad intravenoosse midasolaami kontsentratsioone

vereplasmas 2 kuni 3 korda koos lõpliku poolväärtusaja itrakonasooli puhul 2,4-kordse ja flukonasooli

puhul 1,5-kordse pikenemisega.

Posakonasool suurendas intravenoosse midasolaami kontsentratsioone vereplasmas ligikaudu

2-kordselt.

Makroliidantibiootikumid

Erütromütsiin suurendas intravenoosse midasolaami kontsentratsioone vereplasmas ligikaudu 1,6-

kuni 2-kordselt koos midasolaami lõpliku poolväärtusaja 1,5- kuni 1,8-kordse pikenemisega.

Klaritromütsiin suurendas intravenoosse midasolaami kontsentratsioone vereplasmas kuni 2,5-kordselt

koos midasolaami lõpliku poolväärtusaja 1,5- kuni 2-kordse pikenemisega.

HIV proteaasi inhibiitorid

Sakvinaviir ja teised HIV proteaasi inhibiitorid: manustamine koos proteaasi inhibiitoritega võib

midasolaami kontsentratsiooni oluliselt suurendada. Manustamisel koos ritonaviiriga võimendatud

lopinaviiriga suurenesid intravenoosse midasolaami kontsentratsioonid vereplasmas 5,4 korda koos

lõpliku poolväärtusaja pikenemisega samal määral.

Kaltsiumikanali blokaatorid:

Diltiaseem: diltiaseemi ühekordne annus suurendas intravenoosse midasolaami kontsentratsioone

vereplasmas ligikaudu 25% ja pikendas lõplikku poolväärtusaega 43%.

Mitmesugused ravimid

Atorvastatiin suurendas intravenoosse midasolaami kontsentratsioone vereplasmas 1,4-kordselt

võrreldes kontrollrühmaga.

CYP3A4 indutseerivad ravimid

Rifampitsiin (7 päeva 600 mg üks kord päevas) vähendas intravenoosse midasolaami

kontsentratsioone vereplasmas ligikaudu 60%. Lõplik poolväärtusaeg lühenes ligikaudu 50–60%.

Ravimtaimed ja toit

Naistepuna vähendas midasolaami kontsentratsioone vereplasmas ligikaudu 20–40%, millega kaasnes

lõpliku poolväärtusaja lühenemine ligikaudu 15–17% võrra. Olenevalt konkreetsest naistepuna

ekstraktist, võib CYPA4-d indutseeriv toime varieeruda.

Greibimahl: vähendab midasolaami kliirensit ja võimendab selle toimet.

Ravimite farmakodünaamilised koostoimed

Midasolaami manustamisel koos teiste sedatiivsete/hüpnootiliste ainete ja kesknärvisüsteemi

depressantidega, sealhulgas alkoholiga, võivad sedatsioon ja respiratoorne depressioon tugevneda.

Need on näiteks opiaatide derivaadid (mida kasutatakse valu vaigistamiseks, köha vaigistamiseks või

asendusraviks), antipsühhootikumid, muud bensodiasepiinid nende kasutamisel anksiolüütikumide või

hüpnootikumidena, barbituraadid, propofool, ketamiin, etomidaat; sedatiivsed antidepressandid,

vanemad H1-antihistamiinid ja keskse toimega antihüpertensiivsed ravimid.

Alkohol (sealhulgas alkoholi sisaldavad ravimid) võib midasolaami sedatiivset toimet märgatavalt

tugevdada. Midasolaami manustamisel tuleb alkoholi tarbimist rangelt vältida (vt lõik 4.4).

Midasolaam vähendab inhaleeritavate anesteetikumide minimaalset alveolaarkontsentratsiooni.

Imikutel võib CYP3A4 inhibiitorite toime olla tugevam, sest oromukosaalne annus neelatakse ilmselt

osaliselt alla ja imendub seedetraktis.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Midasolaami raseduse ajal kasutamise ohutuse hindamiseks ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsed ei

näita teratogeenset toimet, kuid nagu teistegi bensodiasepiinide kasutamise puhul täheldati kahjulikku

toimet lootele. Ravimi kasutamise kohta raseduse kahel esimesel trimestril andmed puuduvad.

Midasolaami manustamine suurtes annustes raseduse viimasel trimestril või sünnituse ajal põhjustas

emasloomal või lootel kõrvaltoimeid (emasloomal poegimise ajal vedelike ja maosisu aspiratsiooni

riski, loote südame rütmihäireid, hüpotooniat, imemise nõrgenemist, hüpotermiat ja respiratoorset

depressiooni vastsündinul).

Midasolaami võib kasutada raseduse ajal, kui see on hädavajalik. Midasolaami manustamisel raseduse

kolmandal trimestril tuleb võtta arvesse riski vastsündinule.

Imetamine

Midasolaami eritub rinnapiima vähesel määral (0,6%). Seetõttu ei pruugi imetamise katkestamine

pärast midasolaami ühekordset annust olla vajalik.

Fertiilsus

Loomkatsed ei näidanud fertiilsuse halvenemist (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Midasolaam omab märkimisväärset toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Sedatsioon, amneesia, tähelepanuvõime halvenemine ja lihaste funktsiooni halvenemine võivad

kahjustada autojuhtimise, jalgrattaga sõitmise ja masinate käsitsemise võimet. Patsienti tuleb hoiatada,

et ta ei juhiks autot ega käsitseks masinaid pärast midasolaami saamist kuni täieliku paranemiseni.

4.8 Kõrvaltoimed

Avaldatud kliiniliste uuringute kohaselt manustati oromukosaalset midasolaami ligikaudu 443 lapsele,

kellel esines krambihooge. Enamikus uuringutes ei olnud kõrvaltoimete arvu märgitud, vaid väideti, et

raskeid kõrvaltoimeid ei esinenud või et kõrvaltoimed ei erinenud nende esinemisest aktiivse

võrdlusravimi, rektaalse või intravenoosse diasepaami kasutamisel. Respiratoorset depressiooni esineb

sagedusega kuni 5%, kuigi see on lisaks seosele bensodiasepiinide kasutamisega ka krambihoogude

teadaolev tüsistus. Ühel juhul esinenud kihelus võis olla põhjustatud bukaalse midasolaami

kasutamisest.

Allpool tabelis loetletud kõrvaltoimed esinesid oromukosaalse midasolaami manustamisel lastele

kliinilistes uuringutes.

Kõrvaltoimete esinemissagedust määratletakse järgmiselt:

sage: ≥ 1/100 kuni < 1/10

aeg-ajalt: ≥ 1/1000 kuni < 1/100

väga harv: ≤ 1/10 000

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi klass Esinemissagedus: kõrvaltoime

Närvisüsteemi häired Sage:

sedatsioon, unisus, teadvuse

nõrgenemine, respiratoorne depressioon

Seedetrakti häired Sage:

iiveldus ja oksendamine

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Aeg-ajalt:

kihelus, lööve ja nõgestõbi

Midasolaami süstimisel lastele ja/või täiskasvanutele on (väga harva) esinenud järgmisi kõrvaltoimeid,

mis võivad olla asjakohased ka oromukosaalse manustamise suhtes.

Organsüsteemi klass Esinemissagedus: kõrvaltoimed – kõiki

esineb väga harva

Psühhiaatrilised häired agressiivsus, agitatsioon, viha,

segasusseisund, eufooria,

hallutsinatsioon, vaenulikkus,

liikumishäire, füüsiline ründamine

Närvisüsteemi häired anterograadne amneesia, ataksia,

pearinglus, peavalu, krambid,

paradoksaalsed reaktsioonid

Südame häired bradükardia, südame seiskumine,

hüpotensioon, vasodilatatsioon

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired apnoe, düspnoe, larüngospasm, hingamise

seiskumine

Seedetrakti häired kõhukinnisus, suukuivus

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid kurnatus, luksumine

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Eakatel bensodiasepiinide kasutajatel on esinenud kukkumiste ja luumurdude riski suurenemist.

Eluohtlikuid juhtumeid esineb tõenäolisemalt olemasoleva hingamispuudulikkusega või halvenenud

südamefunktsiooniga patsientidel, eriti suure annuse manustamisel (vt lõik 4.4).

4.9 Üleannustamine

Midasolaami üleannustamine ei tohiks olla eluohtlik, välja arvatud olemasoleva hingamis- või

südamepuudulikkusega patsientidel või kasutamisel koos muude kesknärvisüsteemi depressantidega

(kaasa arvatud alkohol).

Ükskõik millise ravimi üleannustamise ravimisel tuleb võtta arvesse, et võib olla manustatud mitut

ainet.

Suukaudse midasolaami üleannustamisel tuleb (ühe tunni jooksul) esile kutsuda oksendamine, kui

patsient on teadvusel, või teha maoloputus, kaitstes hingamisteid, kui patsient on teadvuseta. Kui mao

tühjendamisest ei ole kasu, tuleb anda imendumise vähendamiseks aktiivsütt. Intensiivravis tuleb

pöörata erilist tähelepanu respiratoorsele ja südame-veresoonkonna funktsioonile.

Bensodiasepiinide üleannus avaldub tavaliselt kesknärvisüsteemi depressiooni erinevate astmetena

alates uimasusest kuni koomani. Kergetel juhtudel on sümptomiteks uimasus, meeltesegadus ja

letargia, tõsisematel juhtudel võivad sümptomiteks olla ataksia, hüpotoonia, hüpotensioon,

respiratoorne depressioon, harva kooma ja väga harva surm.

Kasulikuks antidoodiks võib olla flumaseniil.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp:

ATC-kood: N05CD08

Midasolaam on imidasobensodiasepiinide rühma derivaat. Midasolaami vaba alus on lipofiilne aine,

mis lahustub vees vähe. Imidasobensodiasepiinitsüklis 2. asendis oleva aluselise lämmastiku tõttu saab

midasolaam moodustada hapetega vesinikkloriidsoola. Need annavad oromukosaalseks

manustamiseks sobiva stabiilse lahuse.

Midasolaami farmakoloogilisele toimele on kiire metaboliseerumise tõttu iseloomulik lühiajalisus.

Midasolaamil on krampidevastane toime. Sellel on ka tugevalt väljendunud sedatiivne ja uinutav

toime ning anksiolüütiline ja lihaseid lõõgastav toime.

Rektaalse diasepaami neljas kontrollitud uuringus ja ühes võrdlevas uuringus intravenoosse

diasepaamiga, milles osales kokku 688 last, täheldati nähtavate krambinähtude kadumist 10 minuti

jooksul 65–78% lastest, kellele manustati oromukosaalset midasolaami. Peale selle täheldati neist

2 uuringus 56–70% lastest nähtavate krambinähtude kadumist 10 minuti jooksul ja mittekordumist 1

tunni jooksul pärast manustamist. Oromukosaalse midasolaami kasutamisel kliinilistes uuringutes

esinenud kõrvaltoimete esinemissagedus ja raskus sarnanes rektaalse diasepaami kui võrdlusravimi

rühmas kasutamisel esinenud kõrvaltoimetega.

Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama BUCCOLAMi uuringute tulemusi < 3 kuu vanuste laste

alarühmas, sest selle ravimi kasutamine selles vanuserühmas ei anna olemasolevate raviviisidega

võrreldes olulist kasu. 3–6 kuu vanuseid imikuid võib ravida ainult tervishoiutöötaja järelevalve all

haiglas, kus on saadaval elustamisvahendid. Vt lõik 4.2.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Allpool tabelis on esitatud 3 kuu kuni vähem kui 18 aasta vanuste laste soovitatavate annuste

kasutamisega modelleeritud farmakokineetilised parameetrid, lähtudes populatsiooni

farmakokineetilisest uuringust.

Annus Vanus Parameeter Keskmine Standardhälve

2,5 mg 3 k. < 1 a. AUC0-inf (ng.h/ml) 168 98

Cmax (ng/ml) 104 46

5 mg 1 a. < 5 a. AUC0-inf (ng.h/ml) 242 116

Cmax (ng/ml) 148 62

7,5 mg 5 a. < 10 a. AUC0-inf (ng.h/ml) 254 136

Cmax (ng/ml) 140 60

10 mg 10 a. < 18 a. AUC0-inf (ng.h/ml) 189 96

Cmax (ng/ml) 87 44

Imendumine pärast oromukosaalset manustamist

Midasolaam imendub pärast oromukosaalset manustamist kiiresti. Lastel saavutatakse maksimaalne

kontsentratsioon vereplasmas 30 minuti jooksul. Täiskasvanutel on oromukosaalse midasolaami

absoluutne biosaadavus ligikaudu 75%. Oromukosaalse midasolaami hinnanguline biosaadavus

raskekujulise malaaria ja krampidega lastel on 87%.

Jaotumine

Midasolaam on väga lipofiilne ja jaotub ulatuslikult. Hinnanguline jaotusmaht püsikontsentratsioonil

pärast oromukosaalset manustamist on 5,3 l/kg.

Midasolaam seondub vereplasma valkudega ligikaudu 96–98% ulatuses. Seondumisel

plasmavalkudega on kõige olulisem albumiini fraktsioon. Tserebrospinaalvedelikku jõuab midasolaam

aeglaselt ja mitteolulises koguses. Inimeste puhul on näidatud, et midasolaam läbib platsentaarbarjääri

aeglaselt ja jõuab loote vereringesse. Midasolaami on väikestes kogustes leitud inimese rinnapiimas.

Metabolism

Midasolaam elimineeritakse organismist biotransformatsiooni teel peaaegu täielikult. Maksas

metaboliseeritud annuse osa on hinnanguliselt 30–60%. Midasolaam hüdroksüülitakse tsütokroom

P450 3A4 isoensüümi poolt ja peamiseks metaboliidiks uriinis ja plasmas on alfahüdroksümidasolaam.

Pärast oromukosaalset manustamist lastele on alfa-hüdroksümidasolaami ja

midasolaami kõveraaluste pindalade suhe 0,46.

Populatsiooni farmakokineetika uuringus olid metaboliitide tasemed väiksematel lastel kõrgemad kui

suurematel ja võivad seega lastel olla olulisemad kui täiskasvanutel.

Eliminatsioon

Midasolaami plasmakliirens lastel on pärast oromukosaalset manustamist 30 ml/kg/min. Algne ja

lõplik eliminatsiooni poolväärtusaeg on vastavalt 27 ja 204 minutit. Midasolaam eritub peamiselt

neerude kaudu (60–80% süstitud annusest) ja glükuroonhappega konjugeeritud alfahüdroksümidasolaamina.

Alla 1% annusest eritub muutumatul kujul uriiniga.

Farmakokineetika patsientide erirühmades

Rasvunud

Rasvunud patsientidel on keskmine poolväärtusaeg pikem kui mitterasvunud patsientidel (5,9 vs.

2,3 tundi). See tuleneb kehakaaluga korrigeeritud jaotusmahu suurenemisest ligikaudu 50% võrra.

Rasvunud ja mitterasvunud patsientidel ei ole kliirens oluliselt erinev.

Maksafunktsiooni kahjustusega patsiendid

Tsirroosiga patsientidel võib eliminatsiooni poolväärtusaeg olla pikem ja kliirens väiksem kui tervetel

vabatahtlikel (vt lõik 4.4).

Neerukahjustusega patsiendid

Kroonilise neerukahjustusega patsientide eliminatsiooni poolväärtusaeg sarnaneb tervete

vabatahtlike omaga.

Kriitilises seisundis haigetel pikeneb midasolaami eliminatsiooni poolväärtusaeg ligikaudu

kuuekordseks.

Südamepuudulikkusega patsiendid

Südame paispuudulikkusega patsientidel on eliminatsiooni poolväärtusaeg pikem võrreldes tervetega

(vt lõik 4.4).

Ekspositsioon pärast teist annust sama krambihoo ajal

Ekspositsiooniandmete simulatsioon näitab, et teise annuse manustamisel 10, 30 ja 60 minuti

möödumisel esimesest annusest üldine AUC ligikaudu kahekordistub. Teise annuse manustamisel

10 minuti pärast suureneb keskmine Cmax oluliselt, 1,7- kuni 1,9-kordselt. 30 ja 60 minuti möödumisel

on midasolaami eliminatsioon olulisel määral juba toimunud ning keskmine Cmax suureneb seetõttu

vähem, vastavalt 1,3- kuni 1,6-kordselt ja 1,2- kuni 1,5-kordselt (vt lõik 4.2).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Rottide viljakuse uuringus, kus loomadele manustati kuni kümnekordne kliiniline annus, kahjulikku

toimet fertiilsusele ei täheldatud.

Muid ravimi määrajale asjakohaseid prekliinilisi andmeid lisaks ravimi omaduste kokkuvõtte

muudes lõikudes esitatud andmetele ei ole.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Naatriumkloriid

Süstevesi

Vesinikkloriidhape (pH reguleerimiseks ja midasolaami muundamiseks vesinikkloriidsoolaks)

Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks)

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav

6.3 Kõlblikkusaeg

18 kuud

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida suusüstel kaitsvas plasttuubis.

Mitte hoida külmkapis ega sügavkülmas.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Merevaikkollane nõelata (polüpropüleenist) kolviga (polüpropüleenist) suusüstel (kõrgtihedast

polüetüleenist) korgiga ja pakitud kaitsvasse korgiga plasttuubi.

Tugevus Lahuse

maht

Süstli maht Vanusevahemik Etiketi värvus

2,5 mg 0,5 ml 1 ml 3 kuud kuni < 1 aasta Kollane

BUCCOLAMi turustatakse karbis, milles on 4 süstlit.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

ViroPharma SPRL

rue Montoyer 47

1000 Brussels

Belgia

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/11/709/001

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

05. september 2011

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti kodulehel