Byetta
Artikli sisukord
LISA I
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
BYETTA 5-mikrogrammine süstelahus, eeltäidetud ampullsüstal
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Iga annus sisaldab 5 mikrogrammi (μg) eksenatiidi 20 mikroliitris (μl) (0,25 mg eksenatiidi ühe ml
kohta).
Abiained:
Iga annus sisaldab 44 μg metakresooli.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Süstelahus (süstimiseks), eeltäidetud ampullsüstal.
Selge, värvitu lahus.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
BYETTA on näidustatud II. tüüpi suhkurtõve raviks kombinatsioonis:
- metformiiniga
- sulfonüüluureatega
- tiasolidiindioonidega
- metformiini ja sulfonüüluureatega
- metformiini ja tiasolidiindioonidega
täiskasvanutel, kellel nende suukaudsete ravimite maksimaalsete talutavate annustega ei saavutata
piisavat kontrolli vere glükoosisisalduse üle.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
BYETTA-ravi tuleb alustada annusega 5 μg eksenatiidi annuse kohta, mida manustatakse kaks korda
ööpäevas vähemalt ühe kuu jooksul, et parandada ravimi talutavust. Seejärel võib eksenatiidi annust
suurendada kuni 10 μg kaks korda ööpäevas veresuhkru taseme regulatsiooni edasiseks
parandamiseks. Suuremaid annuseid kui 10 μg kaks korda ööpäevas ei soovitata.
BYETTA’t väljastatakse eeltäidetud ampullsüstaldes, mis sisaldavad annuse kohta kas 5 või 10 μg
eksenatiidi.
BYETTA’t võib manustada 60-minutilise ajavahemiku jooksul enne hommiku- või õhtusööki (või
kaht põhilist söögikorda, vähemalt umbes 6-tunnise vahega). BYETTA’t ei tohi manustada pärast
sööki. Kui üks süst on vahele jäänud, tuleb ravi jätkata järgmise plaanilise annusega.
BYETTA’t soovitatakse II. tüüpi diabeediga patsientidele, kes kasutavad juba mõnda metformiini,
sulfonüüluurea või tiasolidiindioon preparaati. Kui BYETTA lisatakse juba olemasolevale metformiinja/
või tiasolidiindioonravile, võib jätkata endise metformiini ja/või tiasolidiindiooni annusega, kuna ei
ole oodata suuremat hüpoglükeemia ohtu kui metformiini ja/või tiasolidiindiooniga üksikult.
BYETTA lisamisel sulfonüüluurea-ravile tuleb kaaluda sulfonüüluurea annuse vähendamist, et
vähendada hüpoglükeemia tekke riski (vt lõik 4.4).
BYETTA annust ei ole vaja kohandada päev-päeva järel põhimõttel sõltuvalt glükeemia iseseisvast
jälgimisest. Siiski võib veresuhkru jälgimine muutuda vajalikuks, et kohandada sulfonüüluureate
annust.
Patsientide eripopulatsioonid
Eakad patsiendid
BYETTA’t tuleb kasutada ettevaatlikult ning annuse suurendamine 5 μg-lt 10 μg-le peab üle 70-
aastastel patsientidel toimuma ettevaatlikult. Kliiniline kogemus üle 75-aastaste patsientidega on väga
piiratud.
Neerukahjustusega patsiendid
Kerge neerukahjustusega (kreatiniini kliirens 50...80 ml/min) patsientidel ei ole BYETTA annuse
kohandamine vajalik.
Mõõduka neerukahjustusega (kreatiniini kliirens 30...50 ml/min) patsientidel tuleb annust suurendada
5 μg-lt 10 μg-le ettevaatlikult (vt lõik 5.2).
BYETTA’t ei soovitata kasutada lõppstaadiumi neeruhaiguse ega raske neerukahjustusega patsientidel
(kreatiniini kliirens < 30 ml/min) patsientidel (vt lõik 4.4).
Maksakahjustusega patsiendid
Maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 5.2).
Pediaatriline populatsioon
Eksenatiidi ohutust ja efektiivsust ei ole tõestatud alla 18-aastastel patsientidel (vt lõik 5.2).
Praeguseks teadaolevaid andmeid on kirjeldatud lõigus 5.2, kuid annustamissoovitusi anda ei saa.
Manustamisviis
Iga annus tuleb manustada nahaaluse süstina kas reide, kõhtu või õlavarde.
Süstevahendi kasutusjuhendit vt lõigust 6.6 ja pakendi infolehes olevast juhendist.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
BYETTA’t ei tohi kasutada I. tüüpi diabeediga patsientidel ega diabeetilise ketoatsidoosi raviks.
BYETTA`t ei tohiks kasutada II. tüüpi diabeediga patsientidel, kes vajavad insuliinravi β-raku
funktsioonihäire tõttu.
BYETTA’t ei tohi süstida veeni- või lihasesiseselt.
Neerufunktsiooni häire
Dialüüsravi saavatel lõppstaadiumi neeruhaigetel suurendasid BYETTA 5 μg ühekordsed annused
seedetrakti kõrvaltoimete sagedust ja raskusastet. BYETTA’t ei soovitata kasutada neeruhaiguse
lõppstaadiumi või raske neerukahjustusega (kreatiniini kliirens <30 ml/min) patsientidel. Seoses
mõõduka neerukahjustusega patsientidega on kliiniline kogemus väga piiratud (vt lõik 4.2).
Harva, spontaanselt on teatatud sellistest juhtumitest nagu neerufunktsiooni muutus, sh kreatiniini
taseme tõus seerumis, neerukahjustus, kroonilise või ägeda neerupuudulikkuse halvenemine, mis
võivad vajada vahel hemodialüüsi. Mõned neist seisunditest on esinenud patsientidel, kes on kogenud
organismi hüdratsiooni potentsiaalselt mõjustavaid asjaolusid, sh iiveldus, oksendamine ja/või
kõhulahtisus, ja/või on saanud ravimeid, mis mõjustavad neerufunktsiooni/organismi vedelikutaseme
seisundit. Kaasuvate ravimite hulka kuulusid angiotensiini konverteerivate ensüümide inhibiitorid,
angiotensiin-II antagonistid, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid ja diureetikumid.
Neerufunktsiooni muutuse möödumist on täheldatud seoses toetava raviga ja seda potentsiaalselt
põhjustanud ravimite, sh BYETTA ärajätmisega.
Rasked seedetrakti haigused
BYETTA’t ei ole uuritud raskete seedetrakti haigustega, nt gastropareesiga patsientidel. Tema
kasutamisega kaasnevad sageli seedetrakti kõrvaltoimed, sh iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus.
Seetõttu ei soovitata BYETTA’t kasutada raskete seedetrakti haigustega patsientidel.
Äge pankreatiit
Harva, spontaanselt on teatatud ägeda pankreatiidi juhtumitest. Patsiente tuleb teavitada ägeda
pankreatiidi iseloomulikust sümptomist, milleks on püsiv tugev kõhuvalu. Toetava raviga on
täheldatud pankreatiidi taandumist, kuid väga harvadel juhtudel on teatatud nekrotiseeruvast või
hemorraagilisest pankreatiidist ja/või surmajuhtudest. Pankreatiidi kahtlusel tuleb lõpetada BYETTA
ja teiste seda potentsiaalselt põhjustanud ravimite kasutamine. Pärast pankreatiidi diagnoosimist ei tohi
ravi BYETTA’ga uuesti alustada.
Kaasuvad ravimid
BYETTA mao tühjenemist aeglustav omadus võib vähendada suukaudselt manustatavate ravimite
imendumise ulatust ja kiirust. BYETTA’t tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kes kasutavad
soolestikust kiiret imendumist vajavaid suukaudseid ravimeid või kitsa terapeutilise indeksiga
ravimeid. Spetsiifilised soovitused, mis puudutavad selliste ravimite kasutamist koos BYETTA’ga, on
esitatud lõigus 4.5.
BYETTA kasutamist samaaegselt insuliini, D-fenüülalaniini derivaatide (meglitiniidide),α-
glükosidaasi inhibiitorite, dipeptidüül peptidaas-4 inhibiitoritega või teiste GLP-1
retseptoragonistidega ei ole uuritud ning ei saa seega soovitada.
Patsiendid kehamassi indeksiga ≤ 25
Kogemus patsientidega, kelle KMI on ≤ 25, on piiratud.
Kiire kehakaalu langus
Eksenatiidiga läbi viidud kliinilistes uuringutes täheldati ligikaudu 5 % ravitud patsientidest kehakaalu
kaotust üle 1,5 kg nädalas. Selline kehakaalu kaotus võib olla tõsiste tagajärgedega.
Hüpoglükeemia
BYETTA kasutamisel kombinatsioonis sulfonüüluureaga suurenes hüpoglükeemia esinemissagedus
võrreldes platseebo ja sulfonüüluureaga. Kliinilistes uuringutes täheldati kerge neerukahjustusega
patsientidel, kes said sulfonüüluurea kombinatsiooni, suuremat hüpoglükeemia esinemissagedust kui
normaalse neerufunktsiooniga patsientidel. Sulfonüüluurea kasutamisega kaasneva hüpoglükeemia
riski vähendamiseks tuleb kaaluda sulfonüüluurea annuse vähendamist.
Abiained:
See ravimpreparaat sisaldab ühes annuses alla 1 mmol naatriumi, st on praktiliselt naatriumivaba.
See ravimpreparaat sisaldab metakresooli, mis võib põhjustada allergilisi reaktsioone.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
BYETTA mao tühjenemist aeglustav omadus võib vähendada suukaudselt manustatavate ravimite
imendumise ulatust ja kiirust. Patsiente, kes saavad kitsa terapeutilise indeksiga ravimeid või
tähelepanelikku kliinilist jälgimist vajavaid toimeaineid, tuleb hoolikalt jälgida. Selliseid ravimeid
tuleb manustada BYETTA süstide suhtes standardiseeritud meetodil. Kui selliseid ravimeid tuleb võtta
koos toiduga, siis võimalusel tuleb patsientidele soovitada nende võtmist koos toiduga, mil ei
manustata BYETTA’t.
Suukaudsete ravimite puhul, mis sõltuvad eriti efektiivsuse lävikontsentratsioonist, nagu
antibiootikumid, tuleb patsientidel soovitada neid ravimeid manustada vähemalt 1 tund enne BYETTA
süsti.
Gastroresistentseid ravimvorme, mis sisaldavad maohappe lagundava toime suhtes tundlikke
toimeaineid, nt prootonpumba inhibiitorid, tuleb võtta vähemalt 1 tund enne või enam kui 4 tundi
pärast BYETTA süsti.
Digoksiin, lisinopriil ja varfariin
Digoksiini, lisinopriili või varfariini manustamisel 30 minutit pärast eksenatiidi täheldati tmax
pikenemist umbes 2 tunni võrra. Kliiniliselt olulisi toimeid Cmax-le ega AUC-le ei täheldatud. Siiski
turustamisjärgselt on registreeritud INR suurenemist varfariini ja BYETTA samaaegse manustamise
puhul. Varfariini ja/või kumarooli derivaate saavatel patsientidel tuleb BYETTA-ravi alustamisel ja
annuse suurendamisel INR rutiinselt jälgida (vt lõik 4.8).
Metformiin või sulfonüüluuread
BYETTA ei avalda arvatavasti kliiniliselt olulisi toimeid metformiini või sulfonüüluureate
farmakokineetikale. Seega ei ole vajalik mingi ajaline piirang nende ravimite manustamise ja
BYETTA süstide suhtes.
Paratsetamool
Paratsetamooli kasutati mudelravimina eksenatiidi mao tühjenemist mõjutava toime hindamiseks. Kui
1000 mg paratsetamooli manustati samaaegselt 10 μg BYETTA’ga (0 tundi) ning 1, 2 ja 4 tundi pärast
BYETTA süsti, vähenesid paratsetamooli AUC-d vastavalt 21 %, 23 %, 24 % ja 14 %; Cmax vähenes
vastavalt 37 %, 56 %, 54 % ja 41 % ning tmax pikenes kontrollperioodi 0,6 tunnilt vastavalt kuni 0,9;
4,2; 3,3 ja 1,6 tunnini. Kui paratsetamooli manustati 1 tund enne BYETTA süsti, siis paratsetamooli
AUC, Cmax ja tmax oluliselt ei muutunud. Nende uuringutulemuste põhjal ei ole vaja paratsetamooli
annust muuta.
Hüdroksüül metüül glutarüül koensüüm A (HMG CoA) reduktaasi inhibiitorid
BYETTA (10 μg kaks korda ööpäevas) manustamisel samaaegselt lovastatiini üksikannusega (40 mg)
vähenesid lovastatiini AUC ja Cmax vastavalt ligikaudu 40 % ja 28 % ning Tmax pikenes umbes 4 tundi,
võrreldes lovastatiini manustamisega üksikult. 30 nädalat kestnud platseebo-kontrollitud kliinilistes
uuringutes ei kaasnenud BYETTA ja HMG CoA reduktaasi samaaegse manustamisega järjekindlaid
muutusi lipiidide profiilides (vt lõik 5.1). Ehkki eelnevalt määratud annuse kohandamist ei ole vaja,
tuleb meeles pidada LDL-C või üldkolesterooli võimalikke muutusi. Lipiidide taset tuleb regulaarselt
jälgida.
Etinüülestradiool ja levonorgestreel
Kombineeritud suukaudse kontratseptiivi (30 μg etinüülestradiooli ja 150 μg levonorgestreeli)
manustamine üks tund enne BYETTA (10 μg BID) manustamist ei muutnud ei etinüülestradiooli ega
ka levonorgestreeli AUC, Cmax või Cmin Suukaudse kontratseptiivi manustamine 30 minutit pärast
BYETTA manustamist ei mõjutanud AUC-d, kuid tulemuseks oli etinüülestradiooli Cmax vähenemine
45 % ja levonorgestreeli Cmax vähenemine 27-41 %, ning tmax pikenemine 2-4 tundi hilinenud mao
tühjenemise tõttu. Cmax vähenemine oli kliiniliselt mitteoluline ning suukaudsete kontratseptiivide
annuse kohandamine ei ole vajalik.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasestumisealised naised
Kui patsient soovib rasestuda või rasestumine on toimunud, tuleb BYETTA kasutamine lõpetada.
Rasedus
BYETTA kasutamise kohta rasedatel on andmeid ebapiisavalt. Loomuuringud on näidanud
reproduktsioonitoksilisust (vt lõik 5.3). Potentsiaalne oht inimesele on teadmata. BYETTA’t ei tohi
raseduse ajal kasutada ning insuliin on soovitatav.
Imetamine
Seni ei ole teada, kas eksenatiid eritub rinnapiima. BYETTA’t ei tohi kasutada imetamise perioodil.
Fertiilsus
Inimestel ei ole fertiilsuse uuringuid läbi viidud.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Kui
BYETTA’t kasutatakse kombinatsioonis sulfonüüluureaga, tuleb patsientidele soovitada
ettevaatusabinõusid, et vältida hüpoglükeemia teket autojuhtimise või masinate käsitsemise ajal.
4.8 Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
Kõige sagedamini esinevad kõrvaltoimed on peamiselt seedetraktiga seotud nähud (iiveldus,
oksendamine ja kõhulahtisus). Kõige sagedamini teatatud ainus kõrvaltoime oli iiveldus, mis oli
seotud ravi alustamisega ja mis vähenes aja jooksul. Patsientidel võib esineda hüpoglükeemiat, kui
BYETTA’t kasutatakse koos sulfonüüluureatega. Enamus BYETTA’ga seotud kõrvaltoimetest olid
olemuselt kerged või mõõdukad.
Harva on teatatud ägedast pankreatiidist ja ägedast neerupuudulikkusest alates ajast, mil turul on kaks
korda päevas manustatav eksenatiid (vt lõik 4.4).
Kõrvaltoimete loetelu tabelina
Tabelis 1 on loetletud kõrvaltoimed, mida registreeriti 3. faasi uuringutes. Tabelis on esitatud
kõrvaltoimed, mis esinesid sagedusega ≥ 5 % või sagedamini BYETTA-ravi saanud patsientidel kui
insuliini või platseebot saanud patsientidel. Tabel sisaldab ka kõrvaltoimeid, mis esinesid sagedusega
≥ 1 % ja statistiliselt oluliselt sagedamini ja/või ≥ 2 korda sagedamini BYETTA-ravi saanud
patsientidel kui insuliini või platseebo rühmas.
Kõrvaltoimed on alljärgnevalt loetletud MedDRA poolt heakskiidetud terminitena organsüsteemi
klasside ja absoluutse esinemissageduse alusel. Esinemissagedused on määratletud järgmiselt: väga
sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10) aeg-ajalt (≥1/1000 kuni 1/10000 kuni
<1/1000), väga harv (<1/10000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel), sh
üksikjuhud.
1 3. faasi kontrollitud uuringute andmed, milles kasutati võrdluseks platseebot, insuliinglargiini või
30 % lahustuvat aspartinsuliini/ 70 % aspartinsuliini protamiini kristalle (kahefaasiline aspartinsuliin),
mille puhul said patsiendid BYETTA’le või võrdluspreparaadile lisaks metformiini, tiasolidiindioone
või sulfonüüluureaid.
N = 1788 BYETTA-ravi saanud ravikavatsusega (ITT) patsienti.
2 Insuliiniga võrreldud kontrollitud uuringutes, milles kasutati samaaegselt metformiini ja
sulfonüüluurea preparaati, oli kõrvaltoimete esinemissagedus insuliini ja BYETTA’ga ravitud
patsientidel ühesugune.
3 Turustamisjärgsed teated.
Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Hüpoglükeemia
Uuringutes, milles raviti patsiente BYETTA ja sulfonüüluureaga (kas koos metformiiniga või ilma),
suurenes hüpoglükeemia esinemissagedus võrreldes platseeboga (23,5 % ja 25,2 % vs 12,6 % ja
3,3 %) ja hüpoglükeemia näis sõltuvat nii BYETTA kui sulfonüüluurea annuse suurusest.
Hüpoglükeemia juhtude esinemissageduses ja tõsiduses ei esinenud kliiniliselt olulisi erinevusi
eksenatiidi grupis võrreldes platseeboga, kombineeritult tiasolidiindioonidega, ilma või koos
metformiiniga. Hüpoglükeemiast teatati eksenatiidi grupis 11 % ja platseebo grupis 7 % patsientidest.
Enamus hüpoglükeemia episoodidest olid intensiivsuselt kerged või mõõdukad ning juhtumid allusid
suukaudsele süsivesikute manustamisele.
Iiveldus
Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimeks oli iiveldus. 5 või 10 μg BYETTA’ga ravitud patsientidest
täheldasid 40...50 % vähemalt üht iivelduse episoodi. Enamus iivelduse episoodidest olid kerged või
mõõdukad ning esinesid annuse suurusest olenevalt. Ravi jätkumisel vähenesid enamusel esialgselt
iiveldust tundnud patsientidel iivelduse sagedus ja raskus.
Pikaajalistes kontrollitud uuringutes (16 nädalat või kauem) lõpetas ravi kõrvaltoimete tõttu 8 %
BYETTA grupi, 3 % platseebo ja 1 % insuliini grupi patsientidest. BYETTA-ravi saanud patsientidel
olid kõige sagedamini ravi lõpetamist põhjustavateks kõrvaltoimeteks iiveldus (4 %-l patsientidest) ja
oksendamine (1 %). Platseebo- või insuliinravi saanud patsientidest lõpetas ravi < 1 % iivelduse või
oksendamise tõttu.
BYETTA-ravi saanud patsientidest koges avatud jätku-uuringutes 82 nädala pärast sama tüüpi
kõrvaltoimeid, nagu täheldati kontrollitud uuringutes.
Süstekoha reaktsioonid
Pikaajalistes (16 nädalat või kauem) kontrollitud uuringutes esines süstekoha reaktsioone ligikaudu
5,1 %-l BYETTA’t saanud patsientidest. Need reaktsioonid on tavaliselt olnud kerged ning pole
põhjustanud ravi lõpetamist.
Immunogeensus
Kuna proteiinse ja peptiidse ehitusega ravimid võivad avaldada immunogeenseid omadusi, võivad
patsientidel pärast BYETTA-ravi välja areneda eksenatiidivastased antikehad. Enamusel patsientidest,
kel arenevad antikehad, vähenevad aja jooksul antikehade tiitrid ning jäävad 82 nädala jooksul
madalaks.
Üldiselt oli antikehadega patsientide protsent kliiniliste uuringute jooksul järjekindel. Patsientidel,
kellel tekkisid antikehad eksenatiidile, oli suurem tõenäosus süstekoha reaktsioonide tekkeks (näiteks:
naha punetus ja sügelus), kuid muidu olid kõrvaltoimete tüübid ja esinemissagedused samad nagu ilma
antikehadeta patsientidel. Kolmes platseebo-kontrollitud uuringus (n=963) esines 38 %-l patsientidest
30 nädala pärast madal eksenatiidivastaste antikehade tiiter. Selles grupis oli veresuhkru regulatsiooni
tase (HbA1c) üldiselt võrreldav nendega, kel antikehade tiitrit ei avastatud. Lisaks esines 30 nädala
pärast 6 %-l patsientidest antikehade kõrgem tiiter. Umbes pooltel nendest 6 %-st (3 %-l patsientide
üldarvust, kes said kontrollitud uuringutes BYETTA’t) ei esinenud märgatavat glükeemilist vastust
BYETTA’le. Kahes insuliiniga võrreldud kontrollitud uuringus (n=475) täheldati BYETTA-ravi
saanud patsientidel võrreldavat efektiivsust ja kõrvaltoimeid, vaatamata antikehade tiitrile.
Antikeha-positiivsete näidiste uurimine ühes pikaajalises kontrollimata uuringus ei näidanud mingit
olulist ristuvat reaktiivsust samasuguste endogeensete peptiididega (glükagooni ehk GLP-1-ga).
4.9 Üleannustamine
Üleannustamise sümptomiteks võivad olla raske iiveldus, rohke oksendamine ja kiiresti langev
vereglükoosi kontsentratsioon. Üleannuse korral tuleb alustada sobivat toetusravi (võimalusel
parenteraalse manustamisega) vastavalt patsiendi kliinilistele sümptomitele.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: Diabeediravimid, teised vereglükoosi langetavad ravimid, va insuliinid,
ATC-kood: A10BX04.
Toimemehhanism
Eksenatiid on glükagooni-sarnane peptiid-1 (GLP-1) retseptori agonist, mis matkib mitmeid
glükagoonisarnase peptiid-1 (GLP-1) hüperglükeemiavastaseid toimeid. Eksenatiidi aminohapete
järjestus kattub osaliselt inimese GLP-1 aminohapete järjestusega. In vitro on tõestatud, et eksenatiid
seob ja aktiveerib teadaolevat inimese GLP-1 retseptorit, kusjuures tema toimemehhanismi vahendab
tsükliline AMP ja/või muud rakusisesed signaalsüsteemid.
Eksenatiid suurendab glükoositasemest olenevalt insuliini sekretsiooni pankrease β-rakkudest. Kui
glükoosi kontsentratsioon veres väheneb, taandub ka insuliini sekretsioon. Kui eksenatiidi kasutati
ainult koos metformiiniga, ei täheldatud mingit hüpoglükeemia esinemissageduse suurenemist,
võrreldes platseebo ja metformiini kombinatsiooniga, mis võib olla tingitud sellest glükoos-sõltuvast
insulinotroopsest mehhanismist (vt lõik 4.4).
Eksenatiid surub maha glükagooni sekretsiooni, mis on teatavasti II. tüüpi diabeedi korral liigselt
tõusnud. Madalamate glükagooni kontsentratsioonide tulemuseks on väiksema koguse glükoosi
väljumine maksast. Siiski eksenatiid ei mõjuta normaalset vastust glükagoonile ega teisi
hormonaalseid vastuseid hüpoglükeemiale.
Eksenatiid aeglustab mao tühjenemist, vähendades seega ka toidust saadava glükoosi jõudmist
vereringesse.
Farmakodünaamilised toimed
BYETTA parandab veresuhkru regulatsiooni nii kohese kui hilisema toime kaudu, kuna alandab II.
tüüpi diabeedi patsientidel söögijärgset ja tühja kõhu puhuseid glükoosi kontsentratsioone.
Kliiniline efektiivsus
Kliinilistes uuringutes võrreldi 3 945 inimest (2 997 said eksenatiidravi), kellest 56 % olid mehed ja
44 % naised, 319 inimest (230 said eksenatiidravi) olid vähemalt 70-aastased ja 34 (27 said
eksenatiidravi) vähemalt 75-aastased.
Kolmes platseebo-kontrollitud uuringus vähendas BYETTA 30-nädalase ravi jooksul HbA1c ja
kehakaalu, vaatamata sellele, kas BYETTA lisati metformiinile, sulfonüüluureale või mõlema
kombinatsioonile. HbA1c vähenemisi täheldati tavaliselt 12 nädalat pärast ravi algust. Vt tabel 2.
Vähenenud HbA1c ja kehakaal püsisid vähemalt 82 nädala jooksul selles patsientide alajaotuses, kes
said 10 μg kaks korda ööpäevas ning tegid läbi nii platseebo-kontrollitud uuringud kui kontrollimata
jätku-uuringu (n=137).
Viidi läbi kaks platseebokontrolliga uuringut: üks 16 nädalase ja teine 26 nädalase kestvusega, mis
hõlmasid vastavalt 121 ja 111 BYETTA’ga ravitud ja 112 ning 54 platseeboga ravitud patsienti, kes
lisati tiasolidiindioonravile (kombinatsioonis metformiiniga või ilma). BYETTA-grupi patsientidest
raviti 12 % tiasolidiindiooni ja BYETTA’ga ning 82 % raviti tiasolidiindiooni, metformiini ja
BYETTA’ga. BYETTA-raviga (4 nädala jooksul 5 μg 2 korda ööpäevas, seejärel 10 μg 2 korda
ööpäevas) kaasnes esialgse HbA1c oluline langus, võrreldes platseeboga (-0,7 % versus +0,1 %), ja
oluline kehakaalu vähenemine (-1,5 versus –0 kg) 16-nädalases uuringus. 26-nädalane uuring näitas
sarnaseid tulemusi, kus kaasnes esialgse HbA1c oluline langus, võrreldes platseeboga (-0,8 % versus -
0,1 %). Olulisi erinevusi kehakaalu muutuses kahe ravigrupi vahel esialgsest kuni tulemusnäitajani ei
olnud (-1,4 versus -0,8 kg).
Kui BYETTA`t kasutati kombinatsioonis tiasolidiindioonidega, oli hüpoglükeemia esinemine
samalaadne, kui platseebo kasutamisel tiasolidiindioonidega. Üle 65-aastaste ning neerukahjustusega
patsientide puhul on kogemus piiratud. Teiste täheldatud kõrvaltoimete esinemus ja tüüp olid sarnased
30-nädalases sulfonüüluurea, metformiini või mõlemaga läbi viidud kontrollitud kliinilises uuringus
nähtutega.
BYETTA (5 μg 2 korda ööpäevas 4 nädala vältel, millele järgnes 10 μg 2 korda ööpäevas)
kombinatsioonis metformiini ja sulfonüüluureaga parandas tunduvalt (statistiliselt ja kliiniliselt)
veresuhkru regulatsiooni, mida näitas HbA1c näidu vähenemine. See ravitoime oli võrreldav
insuliinglargiini toimega 26-nädalases uuringus (keskmine insuliini annus 24,9 TÜ/ööpäevas,
vahemikus 4...95 TÜ/ööpäevas uuringu lõpus) ja kahefaasilise aspartinsuliini toimega 52-nädalases
uuringus (keskmine insuliini annus 24,4 TÜ/ööpäevas, vahemikus 3...78 TÜ/ööpäevas uuringu lõpus).
BYETTA langetas HbA1c 8,21 %-lt (n=228) ja 8,6 %-lt (n=222) 1,13 ja 1,01 % võrra, samas kui
insuliinglargiin langetas 8,24-lt (n=227) 1,10 % võrra ja kahefaasiline aspartinsuliin 8,67-lt (n=224)
0,86 % võrra. 2,3 kg (2,6 %) kaalulangus saavutati BYETTA’ga 26-nädalases uuringus ja 2,5 kg
(2,7 %) langus 52-nädalases uuringus, samas kui insuliinraviga kaasnes kaalutõus. Ravitulemuste
erinevused (BYETTA miinus võrdlusravim) olid 26-nädalases uuringus –4,1 kg ja 52-nädalases
uuringus –5,4 kg. Seitsme punkti veresuhkru iseseisva jälgimise profiilid (enne ja pärast söögikordi
ning kell 3 öösel) näitasid oluliselt vähenenud glükoositaset peale BYETTA süsti, võrreldes insuliini
manustamisega peale sööki. Söögieelsed veresuhkru kontsentratsioonid olid üldiselt madalamad
insuliini kasutavatel patsientidel, võrreldes BYETTA`ga. BYETTA ja insuliini keskmised päevased
veresuhkru tasemed olid sarnased. Nendes uuringutes oli hüpoglükeemia esinemine BYETTA ja
insuliini ravis samasugune.
Lipiidid paastutingimustes
BYETTA’ga ei ole kaasnenud kõrvaltoimeid lipiidide parameetritele. Koos kaalulangusega on
täheldatud triglütseriidide vähenemise suunda.
Beeta-rakkude funktsioon
BYETTA’ga läbiviidud kliinilised uuringud on näidanud β-rakkude funktsiooni paranemist. Selle
mõõtmiseks kasutati selliseid meetmeid nagu β-rakkude funktsiooni homeostaasi mudeli hindamine
(HOMA-B) ning pro-insuliini ja insuliini suhet. Farmakodünaamika uuringud näitasid II. tüüpi
diabeediga patsientidel (n=13) vastusena veenisisese glükoosi boolusannusele insuliini sekretsiooni 1.
faasi taastumist ja 2. faasi sekretsiooni paranemist.
Kehakaal
BYETTA’ga ravitud patsientidel täheldati pikaajalistes, 52-nädalastes kontrollitud uuringutes
kehakaalu langust, vaatamata sellele, kas iiveldust esines või mitte, ehkki kaalulangus oli suurem
iiveldusega patsientidel (keskmine kaalulangus 2,4 kg versus 1,7 kg).
On selgunud, et eksenatiidi manustamisega väheneb söömine, mis on tingitud isu vähenemisest ja
küllastumistunde suurenemisest.
Pediaatriline populatsioon
Euroopa Ravimiamet lükkas edasi nõude esitada BYETTA uuringu tulemused II. tüübi diabeediga
laste ühe või enama alamrühma kohta (kasutamise kohta pediaatrias vt lõik 4.2).
5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Pärast nahaalust manustamist II. tüüpi diabeediga patsientidele saavutab eksenatiid keskmise
maksimaalse kontsentratsiooni plasmas 2 tunni jooksul. Pärast eksenatiidi 10 μg annuse nahaalust
manustamist oli keskmine maksimaalne kontsentratsioon (Cmax) 211 pg/ml ja kogu keskmine
kontsentratsioonikõvera-alune pindala (AUC0-∞) 1 036 pg●h/ml. Eksenatiidi ekspositsioon suurenes
proportsionaalselt terapeutilise annuse vahemikus 5...10 μg. Samasugune ekspositsioon saavutatakse
eksenatiidi nahaaluse manustamisega kõhu, reie või käevarre piirkonda.
Jaotumine
Pärast eksenatiidi ühekordse annuse nahaalust manustamist on eksenatiidi jaotusruumala 28 l.
Biotransformatsioon ja eliminatsioon
Mittekliinilised uuringud on näidanud, et eksenatiid elimineerub eeskätt glomerulaarse filtratsiooni
teel, millele järgneb proteolüütiline lõhustumine. Kliinilistes uuringutes oli eksenatiidi keskmine
kliirens 9 l/h ja keskmine lõppfaasi poolväärtusaeg 2,4 h. Need eksenatiidi farmakokineetika näitajad
ei olene annusest.
Eripopulatsioonid
Neerukahjustusega patsiendid
Kerge (kreatiniini kliirens 50...80 ml/min) või mõõduka neerukahjustusega (kreatiniini kliirens
30...50 ml/min) patsientidel oli eksenatiidi kliirens veidi vähenenud, võrreldes normaalse
neerufunktsiooniga patsientidega (13 % vähenemine kerge ja 36 % vähenemine mõõduka
neerukahjustuse korral). Lõppstaadiumis neeruhaigusega ja dialüüsravi saavatel patsientidel oli
kliirens oluliselt, 84 % võrra vähenenud (vt lõik 4.2).
Maksakahjustusega patsiendid
Maksakahjustusega patsientidega ei ole farmakokineetika uuringuid läbi viidud. Kuna eksenatiid
puhastub eeskätt neerude kaudu, siis maksa funktsioonihäire tõenäoliselt eksenatiidi kontsentratsiooni
veres ei mõjusta.
Sugu ja rass
Sugu ja rass ei oma kliiniliselt olulist mõju eksenatiidi farmakokineetikale.
Eakad patsiendid
Pika-ajalised kontrollitud andmed eakate populatsiooni kohta on piiratud, kuid need ei viita olulisele
eksenatiidi ekspositsiooni muutusele seoses kõrgema eaga kuni umbes 75 aasta vanustel. Teise tüübi
diabeediga patsientidel läbi viidud farmakokineetilistes uuringutes tekitas eksenatiidi (10 μg)
manustamine 15 eakal, 75...85-aastasel isikul eksenatiidi AUC keskmiselt 36 % tõusu võrreldes 15
isikuga vanuses 45...65 eluaastat, mis tõenäoliselt on seotud neerufunktsiooni langusega selles
vanusegrupis (vt lõik 4.2).
Pediaatriline populatsioon
Üksikannuse farmakokineetilises uuringus, mis hõlmas 13 II tüüpi diabeediga patsienti
vanusevahemikus 12-16 aastat, põhjustas eksenatiidi manustamine (5μg) veidi madalama keskmise
AUC (16 % madalam) ja Cmax (25 % madalam), võrreldes täiskasvanutega.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Traditsioonilistel farmakoloogilise ohutuse, korduvannuse toksilisuse ja genotoksilisuse uuringutel
põhinevad mittekliinilised andmed ei ole näidanud spetsiaalseid ohte inimesele.
Emastel rottidel, kellele manustati eksenatiidi 2 aasta vältel, täheldati kõige suurema annuse korral
250 μg/kg/ööpäevas – annus, millega kaasneb eksenatiidi ekspositsioon plasmas, mis ületab 130-
kordselt kliinilise ekspositsiooni inimesel – healoomuliste kilpnäärme C-rakuliste adenoomide
esinemissageduse suurenemist. Selle esinemissagedus ei ole statistiliselt oluline, korrigeerituna
elulemusega. Isastel rottidel ega mõlemast soost hiirtel ei täheldatud tumorigeenset vastust.
Loomuuringud ei näidanud otseselt kahjulikke toimeid viljastumisvõimele ega rasedusele. Eksenatiidi
suurte annuste manustamine tiinuse keskmisel perioodil avaldas mõju skeletile ning pidurdas loote
kasvu nii hiirtel kui küülikutel. Neonataalse kasvu vähenemist täheldati hiirtel, kellele toimisid suured
annused tiinuse hilisfaasis ja imetamise ajal.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
metakresool
mannitool
jää-äädikhape
naatriumatsetaat-trihüdraat
süstevesi
6.2 Sobimatus
Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati segada teiste ravimitega.
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat
Kasutusele võetud ampullsüstla kõlblikkusaeg: 30 päeva.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida külmkapis (2 °C...8 °C).
Vältida külmumist.
Kasutamisel
Säilitada temperatuuril alla 25 ºC.
Ampullsüstalt ei tohi hoida selle külge kinnitatud nõelaga.
Valguse eest kaitsmiseks paigaldage kate ampullsüstlale tagasi.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
1. tüüpi klaasist kolbampull kummist (bromobutüülist) korgiga, kummidiskiga ja
alumiiniumplommiga. Iga kolbampull on monteeritud ühekordseks kasutamiseks mõeldud peninjektorisse
(ampullsüstlasse).
Üks eeltäidetud ampullsüstal sisaldab 60 annust steriilselt säilitatud lahust (ligikaudu 1,2 ml).
Pakendi suurus: 1 või 3 ampullsüstalt. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Pakend ei sisalda süstla nõelu. Järgmised on ühekordseks kasutamiseks mõeldud süstla nõelte
näidised, mida võib kasutada BYETTA ampullsüstlaga: suurused 29, 30 või 31 (diameeter
0,25...0,33 mm) ja pikkus 12,7; 8 või 5 mm.
6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitsemiseks
Patsienti tuleb õpetada, kuidas pärast iga süsti nõela hävitada.
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.
Kasutusjuhend
BYETTA on mõeldud kasutamiseks ainult ühele inimesele. Ampullsüstla kasutusjuhendit, mis on
lisatud infolehele, tuleb hoolikalt järgida. Ampullsüstalt tuleb hoida ilma nõelata.
BYETTA’t ei tohi kasutada, kui lahuses on näha tahkeid osakesi või kui lahus muutub häguseks/ja või
värvub.
Kui BYETTA on vahepeal külmunud, ei tohi seda kasutada.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Eli Lilly Nederland B.V., Grootslag 1-5, NL-3991 RA Houten, Holland.
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/06/362/001 –2
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Esmase müügiloa väljastamine: 20. november 2006
Müügiloa viimase uuendamise aeg:
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti (EMA) kodulehel