Actrapid

1.    RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Actrapid Penfill 100 RÜ/ml Süstelahus kolbampullis

2.    KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Humaaninsuliin, rDNA (toodetud rekombinantse DNA tehnoloogiaga Saccharomyces cerevisiae's).
1 ml sisaldab 100 RÜ humaaninsuliini 1 kolbampull sisaldab 3 ml, mis vastab 300 RÜ-le
Üks RÜ (rahvusvaheline ühik) vastab 0,035 mg veevabale humaaninsuliinile. Abiained, vt lõik 6.1 Abiainete loetelu.

3.    RAVIMVORM

Süstelahus kolbampullis.
Actrapid on läbipaistev värvusetu vesilahus.

4.    KLIINILISED ANDMED

4.1    Näidustused
Suhkurtõve ravi.

4.2    Annustamine ja manustamisviis
Actrapid on lühitoimeline insuliin, mida võib kasutada kombinatsioonis pika toimeajaga insuliinidega.
Annustamine
Annustamine on individuaalne ja määratakse arsti poolt vastavalt patsiendi vajadustele. Keskmine päevane insuliinivajadus 1. tüüpi diabeedi pidevaks raviks on 0,5...1,0 RÜ/kg. Puberteedieelses eas lastel kõigub see tavaliselt 0,7 ja 1,0 RÜ/kg vahel. Osalise remissiooni perioodil võib insuliinivajadus olla palju madalam. Insuliiniresistentsuse puhul (nt puberteedieas või rasvumisest tingituna) võib päevane insuliinivajadus olla oluliselt suurem.
Algannus 2. tüüpi diabeedi ravis on sageli madalam, nt 0,3...0,6 RÜ/kg päevas.
Optimeeritud glükeemiline kontroll lükkab edasi ja aeglustab märgatavalt diabeedi hilistüsistuste arengut suhkruhaigetel. Seetõttu on soovitatav vere glükoosimonitooring.
Süstile peaks 30 minuti jooksul järgnema süsivesikuid sisaldav eine või suupiste.
Annuse täpsustamine
Kaasnev haigus, eriti infektsioon ja palavik, suurendab tavaliselt patsiendi insuliinivajadust. Neeru- või maksakahjustus võib insuliinivajadust vähendada.
Muutunud füüsiline aktiivsus või muudatused tavapärases dieedis võivad tingida annuse muutmise.
Annuse täpsustamine võib olla vajalik, kui patsient viiakse ühelt insuliinipreparaadilt teisele (vt lõik 4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel).
Manustamine
Subkutaanseks manustamiseks.
Actrapid'i süstitakse tavaliselt naha alla kõhupiirkonda. Samuti võib süstida reide ning tuhara- või deltalihase piirkonda.
Nahaalune süst kõhupiirkonda tagab kiirema imendumise võrreldes süstimisega teistesse piirkondadesse.
Lihasesse süstimise ohtu vähendab süstimine sõrmede vahel pigistatud nahavolti. Et kogu annus saaks kindlasti süstitud, tuleb nõela hoida naha all vähemalt 6 sekundit. Vältimaks lipodüstroofia tekkimist tuleb süstekohti vahetada ka sama kehapiirkonna ulatuses.
Actrapid'i võib manustada ka intravenoosselt, kuid seda võivad teha ainult tervishoiutöötajad erandkorras kiirabi osutamiseks. Actrapid'i võib süstlasse tõmmata igast pensüstlist või kolbampullist, vältides seejuures õhu juurdepääsu.
Actrapid'i pakendis on infoleht üksikasjalike juhistega, mida tuleb järgida.
Kolbampullid on ette nähtud kasutamiseks Novo Nordisk'i töökindlate korduvkasutatavate süstevahenditega ja nõeltega NovoFine. Süstevahendiga kaasasolevat üksikasjalikku kasutusjuhendit tuleb täpselt järgida.

4.3    Vastunäidustused
Hüpoglükeemia.
Ülitundlikkus humaaninsuliini või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes (vt lõik 6.1 Abiainete loetelu).

4.4    Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Ebaadekvaatne annustamine või ravi katkestamine, eriti 1. tüüpi diabeedi puhul, võib põhjustada hüperglükeemiat ja diabeetilist ketoatsidoosi.
Hüperglükeemia esmased tunnused ilmnevad järk-järgult, tundide või päevade jooksul. Nende hulka kuuluvad janu, sagenenud urineerimine, iiveldus, oksendamine, unisus, punetav kuiv nahk, suukuivus, isutus, ka atsetoonilõhnaline hingeõhk (vt lõik 4.8 Kõrvaltoimed).
1. tüüpi diabeedi puhul võib ravimata hüperglükeemia põhjustada diabeetilise ketoatsidoosi teket. See seisund võib lõppeda surmaga.
Hüpoglükeemia võib tekkida, kui insuliiniannus on liiga suur võrreldes insuliinivajadusega. Hüpoglükeemiat saab tavaliselt korrigeerida kohese süsivesikute manustamisega. Patsient peaks glükoosi alati kaasas kandma, siis on võimalik seda kiiresti manustada.
Ühe söögikorra vahelejätmine või ettekavatsematu pingeline füüsiline tegevus võivad põhjustada hüpoglükeemiat.
Patsientidel, kelle veresuhkrutaseme kontroll on märgatavalt paranenud, näiteks intensiivse insuliinravi tulemusena, võivad harjumuspärased hüpoglükeemia hoiatavad sümptomid muutuda ning neid tuleb sellest teavitada (vt lõik 4.8 Kõrvaltoimed).
Hüpoglükeemia hoiatavad sümptomid võivad kaduda pikka aega diabeeti põdenuil. Patsiendi üleviimine uuele insuliinitüübile või -liigile peab kulgema range meditsiinilise järelevalve all. Muutused ravimi kontsentratsioonis, margis (tootjas), tüübis (lühikese toimeajaga, kaksiktoimega, pika toimeajaga insuliin jne), liigis (loomne insuliin, humaaninsuliin või analooginsuliin) ja/või tootmistehnoloogias (rekombinantne DNA või loomne insuliin) võivad tingida annuse muutmise. Üleminek Actrapid'i kasutamisele võib kaasa tuua tavapärase insuliiniannuse muutuse. Vajadus muudatusteks selgub esimese annuse manustamisel või esimeste nädalate või kuude jooksul.
On kirjeldatud üksikuid juhtumeid, kus loomse päritoluga insuliinilt humaaninsuliinile siirdunutel väljendusid hüpoglükeemia esmased hoiatavad sümptomid nõrgemini või varasemast erinevalt.
Enne reisile asumist peaks patsient konsulteerima raviarstiga, sest ajavööndite vahetusest tingituna tuleb süstida insuliini ja süüa tavapärasest erinevatel aegadel.
Actrapid'i ei tohi kasutada pidevaks subkutaanseks insuliini infusiooniks mõeldud insuliinipumpades, sest ta võib sadestuda pumba kateetritesse.
Actrapid sisaldab metakresooli, mis võib põhjustada allergilisi reaktsioone.

4.5    Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
On teada, et mitmed ravimid mõjutavad glükoosi metabolismi. Seetõttu peab arst arvestama võimalikke koostoimeid ja küsitlema patsienti kasutatavate ravimite osas.
Insuliinivajadust võivad vähendada järgmised ained:
Suukaudsed hüpoglükeemilise toimega ravimid (OHA), monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitorid, mitteselektiivsed beeta-adrenoblokaatorid, angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorid, salitsülaadid ja alkohol.
Insuliinivajadust võivad suurendada järgmised ained:
Tiasiidid, glükokortikoidid, türeoidhormoonid ja beeta-sümpatomimeetikumid, kasvuhormoon ja danasool.
Beeta-adrenoblokaatorid võivad ähmastada hüpoglükeemia tunnuseid ja pidurdada hüpoglükeemiast taastumist.
Oktreotiid/lanreotiid võib nii vähendada kui ka suurendada insuliinivajadust. Alkohol võib intensiivistada ja pikendada insuliini hüpoglükeemilist toimet.

4.6    Rasedus ja imetamine
Piirangud diabeedi insuliinraviks raseduse ajal puuduvad, kuna insuliin ei läbi platsentaarbarjääri.
Nii hüpo- kui ka hüperglükeemia, mis võivad ilmneda diabeedi puuduliku ravi korral, suurendavad loote väärarengute ja surma riski. Soovitav on raseda diabeedihaige intensiivne jälgimine kogu rasedusaja vältel, ka kavandatava raseduse korral.
Üldiselt väheneb insuliinivajadus esimese trimestri jooksul ning suureneb teisel ja kolmandal trimestril.
Pärast sünnitust langeb insuliinivajadus kiiresti raseduseelsele tasemele.
Imetava ema insuliinravi ei ohusta lapse tervist. Küll aga võib tekkida vajadus korrigeerida Actrapid'i annust.

4.7    Toime reaktsioonikiirusele
Patsiendi keskendumis- ja reageerimisvõime võib hüpoglükeemia tulemusel väheneda. See asjaolu võib põhjustada ohtu olukorras, kus need omadused on eriti tähtsad (nt auto juhtimine või mehhanismide käsitsemine).
Patsient peaks olema informeeritud ettevaatusabinõudest hüpoglükeemia vältimiseks sõiduki juhtimise ajal. See on eriti oluline neile, kellel puudub või on vähenenud võime tunnetada hüpoglükeemia hoiatavaid sümptomeid või kellel on korduvalt olnud hüpoglükeemiahood. Neil juhtudel tuleb autojuhtimise soovitatavust tõsiselt kaaluda.

4.8 Kõrvaltoimed
Kõige sagedamini esinev soovimatu toime insuliinravi saavatel patsientidel on muutused vere glükoosisisalduses. Kliinilistes uuringutes on selgunud, et umbes 20%-l hästi kontrollitud diabeediga patsientidest on esinenud tõsist, ravi nõudvat hüpoglükeemiat. Turustamisjärgselt on ravimi kõrvaltoimeist, kaasa arvatud hüpoglükeemiast, teatatud harva (>1/10 000 <1/1000). Allpool toodud andmed põhinevad turustamisjärgsel kogemusel ja on tõenäoliselt alateatatud ning sellistena tuleb neid ka tõlgendada.
Ainevahetus- ja toitumishäired
Harv
(>1/10 000 <1/1000)
Veresuhkru muutused Hüpoglükeemia:
Tavaliselt ilmnevad hüpoglükeemia tunnused ootamatult. Nendeks võivad olla külm higi, jahe kahvatu nahk, kurnatus, närvilisus või värisemine, ärevus, ebatavaline väsimus või nõrkus, segaduses olek, kontsentreerumishäired, unisus, kustutamatu näljatunne, nägemishäired, peavalu, iiveldus ja südamepekslemine. Raske hüpoglükeemiahoog võib põhjustada teadvuse kaotust ja/või krampe ning mööduvat või püsivat ajukahjustust või isegi surma.
Hüperglükeemia:
Tavaliselt kujunevad hüperglükeemia sümptomid välja järk-järgult, tundide ja päevade jooksul. Nendeks on: janu, sagenenud urineerimine, iiveldus, oksendamine, unisus, punetav kuiv nahk, suukuivus, isutus ja atsetoonilõhn väljahingatavas õhus.
1. tüüpi diabeedi korral võib ravimata hüperglükeemiajuhtum viia diabeetilise ketoatsidoosini, mis võib põhjustada surma. Ettevaatusabinõusid on kirjeldatud lõigus 4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel.
Silmakahjustused
Väga harv    Insuliinravi alustamisel võib ette tulla refraktsioonihäireid. Need nähud
(<1/10 000)    on tavaliselt ajutise loomuga.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Väga harv    Insuliinravi käigus võivad tekkida paiksed ülitundlikkusnähud
(<1/10 000)    (süstekoha punetus, turse, sügelus). Need nähud on tavaliselt ajutise
loomuga ja kaovad enamasti ravi jätkamisel.
Väga harv    Lipodüstroofia võib tekkida süstekohas, kui seda sama piirkonna
(<1/10 000)    ulatuses piisavalt ei vahetata.
Väga harv    Üldise ülitundlikkuse nähud: laialdane nahalööve, sügelemine,
(<1/10 000)    higistamine, gastrointestinaalsed häired, angioneurootilised tursed,
hingamisraskused, südamepekslemine ja vererõhu langus. Üldine ülitundlikkus võib olla eluohtlik.
Väga harv    Insuliinravi alustamisel võib esineda turseid. Need nähud on tavaliselt
(<1/10 000)    ajutise iseloomuga.

4.9 Üleannustamine
Insuliinidel puudub kindel üleannustamise määr. Hüpoglükeemia võib areneda järk-järgult.
•    Kergemate hüpoglükeemiajuhtumite raviks tuleb suu kaudu anda glükoosi või suhkrurikast toitu. Seetõttu on diabeetikul soovitav alati kaasas kanda mõnda suhkrutükki, maiustusi, küpsiseid või magusat mahla.
•    Tõsise hüpoglükeemiajuhtumi korral, kui patsient kaotab teadvuse, võib vastava väljaõppe saanud isik süstida glükagooni (0,5...1 mg) lihasesse või naha alla või peab meditsiinitöötaja süstima intravenoosselt glükoosi. Glükoosi tuleb süstida intravenoosselt ka juhul, kui patsient ei reageeri glükagoonisüstile 10...15 min jooksul.
Vältimaks hüpoglükeemia kordumist on soovitav teadvuse taastudes manustada suu kaudu süsivesikuid.
Glükagooni süstimise järel tuleb patsienti jälgida haiglas, et välja selgitada tõsise hüpoglükeemiajuhtumi põhjused ja vältida selle kordumist.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1    Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: diabeedivastane toimeaine. ATC kood: A10A B01.
Insuliini veresuhkrutaset langetav toime seisneb selles, et seondudes lihas- ja rasvarakkude insuliiniretseptoritele, soodustab ta glükoosi omastamist ning samal ajal inhibeerib glükoosi sekretsiooni maksast.
Ühes intensiivravi osakonnas hüperglükeemia (veresuhkur rohkem kui 10 mmol/l) ravis läbiviidud kliiniline uuring 204 diabeeti põdeva ja 1344 diabeeti mittepõdeva patsiendi osas, kel oli tehtud ulatuslik operatsioon, näitas, et Actrapid'i intravenoosse manustamisega saavutatud normoglükeemia (veresuhkur 4,4.6,1 mmol/l) vähendas suremust 42% (8%-lt 4,6%-le).
Actrapid on lühitoimeline insuliin.
Toime saabub 0,5 tunni jooksul, saavutab maksimumi 1,5.3,5 tunni jooksul ning kestab umbes 7.8 tundi.

5.2    Farmakokineetilised omadused
Insuliini poolväärtusaeg vereringes on ainult mõni minut. Seega määravad insuliinipreparaadi toimeaja ainult tema absorptsiooniomadused.
Protsessi mõjutavad erinevad tegurid (nt insuliiniannus, manustamistee ja -koht, nahaaluse rasvakihi paksus, diabeedi tüüp). Seetõttu on insuliini farmakokineetika märkimisväärselt mõjutatud patsiendist sõltuvatest intra- ja interindividuaalsetest teguritest.
Imendumine
Maksimaalne kontsentratsioon plasmas saabub 1,5.2,5 tunni jooksul pärast subkutaanset manustamist.
Jaotumine
Ei ole täheldatud täielikku sidumist plasma valkudega, v.a insuliini antikehadega (kui neid esineb).
Metabolism
Humaaninsuliin laguneb insuliini proteaasi või insuliini lagundavate ensüümide ja võimalik, et ka proteiindisulfiidisomeraasi mõjul. On oletatud mitmeid humaaninsuliini molekuli lõhustumise (hüdrolüüsi) kohtasid. Lõhustumisjärgselt moodustuvatest metaboliitidest ei ole ükski aktiivne.
Eliminatsioon
Terminaalse poolväärtusaja määrab ära nahaalusest koest imendumise kiirus. Terminaalne poolväärtusaeg (ti/2) on seetõttu pigem imendumise kui insuliini enda plasmast elimineerumise mõõt (insuliini t1/2 vereringes on mõni minut). Uuringud on andnud t1/2 väärtuseks 2.5 tundi.
Actrapid'i farmakokineetilist profiili on uuritud väikesel arvul (n=18) diabeediga lastel (vanuses 6.12 aastat) ja noorukitel (vanuses 13.17 aastat). Kuigi andmed on piiratud, viitavad nad sellele, et farmakokineetiline profiil on lastel ja noorukitel sarnane täiskasvanute omaga. Cmax erinevus vanusegruppides rõhutab siiski vajadust humaaninsuliini individuaalselt tiitrida.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse, kroonilise toksilisuse, genotoksilisuse, kantserogeensuse, reproduktsioonitoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1    Abiainete loetelu
Tsinkkloriid
Glütserool
Metakresool
Naatriumhüdroksiid ja/või vesinikkloriidhape (pH korrigeerimiseks) Süstevesi

6.2    Sobimatus
Insuliinilahusele lisatavad ravimid võivad põhjustada insuliini lagunemise, nt kui ravim sisaldab tioole või sulfiteid. Actrapid'i segamisel infusioonilahustega absorbeerub ettearvamatu kogus insuliini infusioonimaterjali. Seetõttu on infusiooni käigus soovitav jälgida patsiendi veresuhkru taset.

6.3    Kõlblikkusaeg
30 kuud.
Pärast pakendi avamist 6 nädalat.

6.4    Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril 2 °C.8 °C (külmkapis), kuid eemal sügavkülmast. Mitte lasta külmuda.
Valguse eest kaitsmiseks hoida sisepakend välispakendis. Kasutusele võetuna: mitte hoida külmkapis või temperatuuril üle 30 °C. Hoida ülemäärase kuumenemise ja päikesevalguse eest.

6.5    Pakendi iseloomustus ja sisu
Klaasist kolbampull (tüüp 1) bromobutüülkummist kolvi ja bromobutüül/polüisopreenkummist korgiga.
Pakendi suurused: 5 kolbampulli x 3 ml. 6.6 Kasutamis- ja käsitsemisjuhend
Kolbampulle tuleb kasutada ainult koos sobivate toodetega, mis võimaldavad ohutu ja tõhusa funktsioneerimise.
Actrapid Penfill on ainult individuaalseks kasutamiseks. Mahutit ei tohi uuesti täita.
Insuliinipreparaate, mis on olnud külmunud, ei tohi kasutada.
Insuliinilahuseid ei tohi kasutada, kui nad ei ole vesiselged ja värvusetud.
Actrapid'i ei tohi kasutada insuliinipumpades pidevaks subkutaanseks insuliini infusiooniks.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Novo Nordisk A/S Novo Alle DK-2880 Bagsv^rd Taani

8. MÜÜGILOA NUMBER

EU/1/02/230/005-007 EST:229098

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Jaanuar 2003 EST: 6.02.2004

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV