Zinforo
Artikli sisukord
I LISA
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Zinforo, 600 mg infusioonilahuse kontsentraadi pulber
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks viaal sisaldab tseftaroliinfosamiili äädikhappe lahuse monohüdraati, mis vastab 600 mg
tseftaroliinfosamiilile.
Lahustamise järgselt sisaldab 1 ml lahust 30 mg tseftaroliinfosamiili.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Infusioonilahuse kontsentraadi pulber.
Kahvatukollakas-valge või helekollane pulber.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Zinforo on näidustatud täiskasvanutel järgmiste infektsioonide raviks (vt lõik 4.4 ja 5.1):
• tüsistunud naha ja pehmete kudede infektsioonid (cSSTI);
• keskkonnatekkene pneumoonia (CAP).
Tähelepanu tuleb pöörata ametlikele juhenditele antibakteriaalsete ravimite korrektse kasutamise
kohta.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
cSSTI ja CAP ravi korral on soovitatav annus vähemalt 18-aastastele patsientidele 600 mg, mida
manustatakse iga 12 tunni järel veenisisese 60-minutilise infusioonina. Soovitatav ravi kestus cSSTI
puhul on 5-14 päeva ja CAP puhul 5-7 päeva.
Patsientide erirühmad
Eakad patsiendid (≥ 65-aastased)
Eakatel patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on > 50 ml/min, ei ole vaja annust kohandada (vt lõik
5.2).
Neerupuudulikkus
Kui kreatiniini kliirens (CrCL) on ≤50 ml/min, tuleb annust kohandada, nagu allpool esitatud (vt lõik
4.4 ja 5.2).
Kreatiniini kliirens (ml/min) Annustamisrežiim Sagedus
> 30…≤ 50 400 mg veenisiseselt (60 minuti
jooksul)
Iga 12 tunni järel
Spetsiifilisteks annuse kohandamise soovitusteks raske neerupuudulikkusega (CrCL ≤ 30 ml/min) ja
lõppstaadiumis neeruhaigusega (ESRD), sh hemodialüüsravi saavatel patsientidel, on andmeid
ebapiisavalt (vt lõik 4.4).
Maksapuudulikkus
Maksapuudulikkusega patsientidel ei peeta annuse kohandamist vajalikuks (vt lõik 5.2).
Lapsed
Zinforo ohutus ja efektiivsus lastel vanuses 0-18 eluaastat ei ole veel tõestatud. Andmed puuduvad (vt
lõik 5.2).
Manustamisviis
Zinforot manustatakse veenisisese infusioonina 60 minuti jooksul (vt lõik 6.6).
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Ülitundlikkus tsefalosporiinide rühma antibiootikumide suhtes.
Kiire ja raske ülitundlikkus (nt anafülaktiline reaktsioon) iga muud tüüpi beetalaktaam-antibiootikumi
(nt penitsilliinide või karbapeneemide) suhtes.
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Ülitundlikkusreaktsioonid
Võimalikud on rasked ja mõnikord surmaga lõppevad ülitundlikkusreaktsioonid (vt lõik 4.3 ja 4.8).
Patsiendid, kel on anamneesis ülitundlikkus tsefalosporiinide, penitsilliinide või teiste beetalaktaamantibiootikumide
suhtes, võivad olla ülitundlikud ka tseftaroliinfosamiili suhtes. Zinforo on
vastunäidustatud patsientidel, kellel on esinenud ülitundlikkust tsefalosporiinide suhtes. Lisaks on see
ravim vastunäidustatud patsientidel, kellel on esinenud kiiret ja rasket ülitundlikkusreaktsiooni (nt
anafülaktiline reaktsioon) mõnda muud tüüpi beetalaktaam-antibiootikumi suhtes (vt lõik 4.3).
Zinforot tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on esinenud mõnda muud tüüpi
ülitundlikkusreaktsiooni penitsilliinile või karbapeneemrühma antibiootikumidele. Raske allergilise
reaktsiooni esinemisel Zinforo ravi ajal tuleb ravimi kasutamine lõpetada ning rakendada sobivaid
meetmeid.
Clostridium difficile põhjustatud kõhulahtisus
Tseftaroliinfosamiilikasutamisega seoses on täheldatud antibiootikumist põhjustatud koliiti ja
pseudomembranoosset koliiti, mis võib raskusastmelt ulatuda kergest kuni eluohtlikuni. Seega on
oluline arvestada selle diagnoosiga patsientide puhul, kel esineb tseftaroliinfosamiili kasutamise ajal
või pärast seda kõhulahtisus (vt lõik 4.8). Sellises olukorras tuleb arvestada tseftaroliinfosamiilravi
lõpetamise ja toetavate meetmete rakendamise vajadusega koos Clostridium difficile spetsiifilise
raviga.
Mittetundlikud organismid
Zinforo ravi jooksul või selle järgselt võivad esineda superinfektsioonid.
Kaasuva epilepsiaga patsiendid
Krampe on esinenud toksikoloogilistes uuringutes, kus tseftaroliini plasmakontsentratsioon ületas 7-25
korda inimesel kasutatavat maksimaalset kontsentratsiooni (Cmax) (vt lõik 5.3). Kaasuva epilepsiaga
patsientidel on kliiniliste uuringute kogemus tseftaroliinfosamiiliga väga piiratud. Seetõttu tuleb
Zinforot kasutada sellistel patsientidel ettevaatusega.
Neerukahjustus
Puudub piisav hulk andmeid spetsiaalsete annuste soovitamiseks raske neerukahjustusega (CrCL ≤30
ml/min) ja lõppstaadiumis neeruhaigusega (ESRD), sealhulgas hemodialüüsi saavatele, patsientidele.
Seega ei soovitata sel patsiendirühmal Zinforot kasutada (vt lõik 5.2).
Otsese antiglobuliinitesti (Coombsi testi) serokonversioon ja võimalik risk hemolüütilise aneemia
tekkeks
Ravi ajal tsefalosporiinidega võib otsene antiglobuliinitest (DAT) muutuda positiivseks.
Tseftaroliinfosamiili saavate patsientide hulgas oli kogutud kesksetes uuringutes DAT
serokonversiooni esinemissagedus 10,7 %. Kliinilistes uuringutes ei esinenud hemolüüsi tunnuseid
ühelgi ravi saanud patsiendil, kel arenes positiivne DAT. Siiski ei saa välistada võimalust, et
hemolüütiline aneemia võib tekkida seoses tsefalosporiin-, sealhulgas Zinforo, raviga. Selle riski
suhtes tuleb uurida patsiente, kellel on tekkinud aneemia Zinforo ravi ajal või järgselt.
Kliiniliste andmete piiratus
Tseftaroliiniga puuduvad kogemused keskkonnatekkese pneumoonia (CAP) ravis järgmistel
patsiendirühmadel: immuunpuudulikkusega, raske sepsisega/septilise šokiga või raske kopsuhaigusega
patsiendid, PORT V riskiklassi patsiendid, CAP tõttu ventilatsiooni vajavad patsiendid,
metitsilliinresistentsest S. aureus’est põhjustatud CAP-iga või intensiivravi vajavate patsientidega.
Selliste patsientide ravimisel tuleb olla ettevaatlik.
Tseftaroliiniga puuduvad kogemused tüsistunud naha- ja pehmete kudede infektsioonide (cSSTI) ravis
järgmistel patsiendirühmadel: immuunpuudulikkusega, raske sepsisega/septilise šokiga,
nekrotiseeruva fastsiidiga, perirektaalse abstsessiga ning kolmanda astme põletuse ja laiaulatusliku
põletuspinnaga patsiendid. Diabeetilise jala infektsioonidega patsientide ravis on piiratud kogemused.
Selliste patsientide ravimisel tuleb olla ettevaatlik.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Tseftaroliinfosamiiliga ei ole läbi viidud kliinilisi ravimkoostoimete uuringuid.
Tseftaroliini või tseftaroliinfosamiili koostoimete potentsiaal P450 rühma ensüümide abil
metaboliseeruvate ravimitega on arvatavasti madal, kuna in vitro nad ei inhibeeri ega indutseeri P450
rühma ensüüme. Tseftaroliin ega tseftaroliinfosamiil ei metaboliseeru in vitro P450 ensüümide abil,
mistõttu samaaegselt manustatud P450 indutseerijad või inhibiitorid ei mõjusta tõenäoliselt
tseftaroliini farmakokineetikat.
Tseftaroliin ei ole in vitro renaalsete transportvalkude (OCT2, OAT1, ja OAT3) substraat ega
inhibiitor. Seega ei ole ootuspärased koostoimed tseftaroliini ja selliste ravimite vahel, mis on nende
transportvalkude substraadid või inhibiitorid (nt probenetsiid).
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Tseftaroliinfosamiili kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või need on piiratud. Rottide ja
küülikutega läbiviidud loomuuringud ei ole näidanud terapeutilistele kontsentratsioonidele sarnaste
ekspositsioonide korral kahjulikke toimeid reproduktsioonitoksilisusele. Ravimi manustamine
emasrottidele tiinuse- ja laktatsiooniperioodil ei avaldanud toimet poegade sünnikaalule ega kasvule,
kuigi organogeneesi ajal manustatud tseftaroliinfosamiil tekitas väiksemaid muutusi lootekaalus ning
interparietaalluu luustumise aeglustumist (vt lõik 5.3).
Ettevaatusabinõuna on eelistatav vältida Zinforo kasutamist raseduse ajal, välja arvatud juhul kui naise
kliiniline seisund vajab ravi Zinforo antibakteriaalse profiiliga antibiootikumiga.
Imetamine
Ei ole teada, kas tseftaroliinfosamiil või tseftaroliin eritub rinnapiima. Tuleb otsustada, kas katkestada
imetamine või katkestada/hoiduda Zinforo-ravist, arvestades ravi kasulikkust naisele.
Fertiilsus
Tseftaroliinfosamiili toimeid inimese fertiilsusele ei ole uuritud. Tseftaroliinfosamiiliga läbiviidud
loomuuringud ei ole näidanud kahjulikke toimeid seoses fertiilsusega (vt lõik 5.3).
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Uuringuid autojuhtimist ja masinatega töötamist mõjustavate toimete kohta ei ole läbi viidud. Võib
esineda pearinglus ning see võib mõjustada autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet (vt lõik 4.8).
4.8 Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
Neljas keskses kliinilises uuringus raviti Zinforoga 1305 täiskasvanud patsienti (600 mg manustatuna
iga 12 tunni järel 60 minuti jooksul).
Kõige sagedasemateks kõrvaltoimeteks, mis esinesid ≥3% Zinforoga ravitud patsientidel, olid
kõhulahtisus, peavalu, iiveldus ja sügelus; nimetatud kõrvaltoimed olid üldiselt kerged või keskmise
raskusega.
Kõrvaltoimete loetelu tabelina
Zinforoga läbiviidud kliinilistes uuringutes tehti kindlaks järgmised kõrvaltoimed. Kõrvaltoimed on
klassifitseeritud vastavalt organsüsteemi klassidele ja esinemissagedusele. Esinemissageduse
kategooriad on määratletud vastavalt järgmisele tavale: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10),
aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10000 kuni <1/1000).
4.9 Üleannustamine
Piiratud andmete põhjal on soovitatust suuremaid Zinforo annuseid saanud patsientidel ilmnenud
mittesoovitavad toimed sarnased nende patsientidega, kes on kasutanud soovituslikke annuseid.
Suhteline üleannustamine võib ette tulla mõõduka neerukahjustusega patsientidel. Üleannustamise
ravimisel tuleb järgida kohalikke standardseid meditsiinitavasid.
Tseftaroliin on eemaldatav hemodialüüsi abil. 21,6 % annusest eemaldati 4-tunnilise dialüüsiperioodi
jooksul.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: Antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, teised
tsefalosporiinid, ATC-kood: J01DI02
Zinforo manustamise järgselt on aktiivne ühend tseftaroliin.
Toimemehhanism
In vitro uuringud on näidanud, et tseftaroliin on bakteritsiidne ning inhibeerib bakteriraku seina
sünteesi metitsilliinresistentsetel Staphylococcus aureus (MRSA) ja penitsilliinile mittetundlikel
Streptococcus pneumoniae (PNSP), kuna omab afiinsust neis mikroobides leiduvate penitsilliini
siduvate valkude (PBP) suhtes. Selle tulemusel toimivad tseftaroliini minimaalsed inhibeerivad
kontsentratsioonid (MIC) hulga katsetatud mikroorganismide suhtes (vt Resistentsuse lõik allpool).
Resistentsus
Tseftaroliin ei toimi Enterobacteriaceae tüvedesse, mis produtseerivad TEM, SHV või CTX-M
perekondade laia spektriga beetalaktamaase (ESBL), seriinkarbapenemaase (nagu KPC), B klassi
metallo-beetalaktamaase või C klassi tsefalosporinaase (AmpC). Nimetatud ensüüme produtseerivate
ja seetõttu tseftaroliinresistentsete organismide hulk varieerub laialdaselt riigiti ning riigisiseselt
tervishoiuteenust osutavate asutuste vahel. Kui tseftaroliinikuuri alustatakse enne antibiogrammi
tulemuste selgumist, tuleb arvestada kohaliku teabega tseftaroliinresistentsuse osas. Resistentsust võib
suurendada ka bakteriseina mitteläbitavus või ravimi eemaldamine bakterirakust rakuseinas oleva
pumbasüsteemi abil. Ühes ja samas bakteriaalses isolaadis võib eksisteerida samaaegselt üks või
rohkem neist mehhanismidest.
Koostoime teiste antibakteriaalsete ravimitega
In vitro uuringud ei ole näidanud mingit antagonismi tseftaroliini ja teiste sageli kasutatavate
antibakteriaalsete ravimite (nt amikatsiin, asitromütsiin, astreonaam, daptomütsiin, levofloksatsiin,
linesoliid, meropeneem, tigetsükliin ja vankomütsiin) vahel.
Tundlikkuse piirid testimisel
Allpool on esitatud Euroopa Komisjoni antibakteriaalse tundlikkuse testimise (EUCAST) kliinilised
tundlikkuse piirid MIK testimiseks.
Organismid MIC tundlikkuse piirid (mg/l) Tundlik (≤S) Resistentne (R>)
Staphylococcus aureus 1 1
Streptococcus pneumoniae 0,25 0,25
Streptococcus A, B, C, G-rühmad* Märkus1 Märkus1
Haemophilus influenzae 0,03 0,03
Enterobacteriaceae 0,5 0,5
Liigiga mitteseotud tundlikkuse piirid2 0,5 0,5
Märkused:
1väiksem tundlikkus kui ensüülpenitsilliini suhtes
2vastavalt gramnegatiivsete bakterite farmakokineetilis-farmakodünaamilisele eesmärgile
Farmakokineetika/Farmakodünaamika vahekord
Sarnaselt teiste beetalaktaam-antibiootikumidega on tseftaroliini puhul näidatud infitseeriva organismi
minimaalset inhibeerivat kontsentratsiooni (MIK) ületavat ajaprotsenti annustamisintervalli jooksul
(%T > MIK) parameetrina, mis on kõige paremini korrelatsioonis tseftaroliini efektiivsusega.
Kliiniline efektiivsus spetsiifiliste patogeenide suhtes
Efektiivsust on tõestatud kliinilistes uuringutes patogeenide suhtes, mis on loetletud iga näidustuse all,
mis olid in vitro uuringutes tseftaroliini suhtes tundlikud.
Tüsistunud naha- ja pehmete kudede infektsioonid
Grampositiivsed mikroobid
• Staphylococcus aureus (sh metitsilliinresistentsed tüved)
• Streptococcus pyogenes
• Streptococcus agalactiae
• Streptococcus anginosus group (sh S. anginosus, S. intermedius, ja S. constellatus)
• Streptococcus dysgalactiae
Gramnegatiivsed mikroobid
• Escherichia coli
• Klebsiella pneumoniae
• Klebsiella oxytoca
• Morganella morganii
Keskkonnatekkene pneumoonia (CAP)
Uuringutes ei kaasatud MRSA-st tingitud CAP juhte. Olemasolevad kliinilised andmed ei
tõenda penitsilliinresistentsete S. pneumoniae tüvede vastast toimet.
Grampositiivsed mikroobid
• Streptococcus pneumoniae
• Staphylococcus aureus (ainult metitsilliintundlikud tüved)
Gramnegatiivsed mikroobid
• Escherichia coli
• Haemophilus influenzae
• Haemophilus parainfluenzae
• Klebsiella pneumoniae
Antibakteriaalne efektiivsus teiste oluliste patogeenide suhtes
Kliinilist efektiivsust ei ole tõestatud järgmiste patogeenide suhtes, ehkki in vitro uuringud vihjavad, et
nad on tseftaroliini suhtes tundlikud, kui puuduvad omandatud resistentsuse mehhanismid:
Anaeroobsed mikroobid
Grampositiivsed mikroobid
• Peptostreptococcus spp.
Gramnegatiivsed mikroobid
• Fusobacterium spp.
In vitro andmed näitavad, et järgmised liigid ei ole tseftaroliini suhtes tundlikud:
• Chlamydophila spp.
• Legionella spp.
• Mycoplasma spp.
• Proteus spp.
• Pseudomonas aeruginosa
Informatsioon kliinilistest uuringutest
Lapsed
Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama Zinforoga läbi viidud uuringute tulemusi lastel vanuses 0-18
eluaastat (teave lastel kasutamise kohta vt lõik 4.2).
5.2 Farmakokineetilised omadused
Tseftaroliini Cmax ja AUC suurenevad ühekordse annuse vahemikus 50…1000 mg ligikaudu annusega
proportsionaalselt. Pärast mitmekordseid 600 mg infusioone iga 12 tunni järel 60 minuti vältel kuni 14
päeva jooksul tervetele normaalse neerufunktsiooniga täiskasvanutele ei täheldatud märgatavat
tseftaroliini kumuleerumist.
Jaotumine
Tseftaroliini seonduvus plasmavalkudega on väike (ligikaudu 20 %) ja tseftaroliin ei jaotu
erütrotsüütidesse. Tseftaroliini keskmine jaotusruumala tasakaalukontsentratsiooni korral tervetel
täiskasvanud meestel pärast tseftaroliinfosamiili radioaktiivselt märgistatud 600 mg veenisisese
üksikannuse manustamist oli 20,3 l, mis sarnanes rakuvälise vedeliku mahule.
Biotransformatsioon
Tseftaroliinfosamiil (eelravim) konverteeritakse fosfataas-ensüümide poolt plasmas aktiivseks
tseftaroliiniks ning eelravimi kontsentratsioonid on plasmas mõõdetavad peamiselt veenisisese
infusiooni ajal. Tseftaroliini beetalaktaam-ringi hüdrolüüsi käigus moodustub mikrobioloogiliselt
inaktiivne avatud ringiga metaboliit tseftaroliin M-1. Tervetel inimestel on keskmine plasma
tseftaroliin M1 suhe tseftaroliini AUC-sse pärast ühekordset 600 mg tseftaroliinfosamiili veenisisest
infusiooni ligikaudu 20-30 %.
Tseftaroliini metaboolne muundumine inimese maksa mikrosoomide segus oli vähene, mis näitab, et
tseftaroliin ei metaboliseeru maksa P450 ensüümide abil.
Eritumine
Tseftaroliin elimineerub peamiselt neerude kaudu. Tseftaroliini renaalne kliirens on ligikaudne võrdne
või veidi aeglasem kui glomerulaarfiltratsiooni kiirus ja in vitro transportvalkude uuringud on
näidanud, et aktiivne sekretsioon ei aita kaasa tseftaroliini renaalsele eliminatsioonile.
Tseftaroliini keskmine lõplik eliminatsiooni poolväärtusaeg täiskasvanutel on ligikaudu 2,5 tundi.
Pärast ühekordse radioaktiivselt märgistatud 600 mg veenisisese annuse tseftaroliinfosamiili
manustamist tervetele täiskasvanud meestele tuvastati 88 % radioaktiivsusest uriinis ja 6 %
väljaheites.
Patsientide erirühmad
Neerukahjustus
Mõõduka neerukahjustusega patsientidel (CrCL > 30…50 ml/min) on vaja annust kohandada.
Spetsiifilisteks annuse kohandamise soovitusteks raske neerukahjustusega (CrCL ≤ 30 ml/min) ja
neeruhaiguse lõppstaadiumis, sh hemodialüüsravi saavatele patsientidele on andmeid ebapiisavalt.
Maksakahjustus
Maksakahjustusega patsientidel ei ole tseftaroliini farmakokineetikat kindlaks tehtud. Kuna tseftaroliin
ei läbi ilmselt oluliselt hepaatilist metabolismi, ei mõjusta maksakahjustus oodatavasti oluliselt
tseftaroliini süsteemset kliirensit. Seega ei soovitata maksakahjustusega patsientidel annust
kohandada.
Eakad patsiendid (≥ 65-aastased)
Pärast tseftaroliinfosamiili ühekordse 600 mg veenisisese annuse manustamist oli tseftaroliini
farmakokineetika eakatel (≥ 65 aastat) ja tervetel noortel täiskasvanutel (18-45-aastastel) sarnane.
Eakatel esines AUC0-∞ 33 %-line tõus, mis omistati peamiselt ealistele neerufunktsiooni muutustele.
Zinforo annust ei ole vaja kohandada eakatel patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on üle 50 ml/min.
Lapsed
Zinforo ohutust ja efektiivsust lastel vanuses sünnist kuni 18. eluaastani ei ole veel kindlaks tehtud.
Sugu
Tseftaroliini farmakokineetika on meestel ja naistel sarnane. Soopõhiselt ei ole vaja annust kohandada.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Neerud olid peamiseks toksilisuse sihtorganiks nii ahvidel kui rottidel. Histopatoloogilisteks leidudeks
olid pigmendi deponeerumine ja tubulaarepiteeli põletik. Muutused neerudes ei olnud pöörduvad, kuid
vähenesid raskusastmelt pärast 4-nädalast paranemisperioodi.
Krampe on täheldatud suhteliselt kõrgete kontsentratsioonide korral ühekordse annuse ja
korduvannuste uuringutes nii rottidel kui ahvidel (≥ 7-kordne hinnanguline Cmax tase annusega 600 mg
kaks korda ööpäevas).
Muudeks olulisteks toksikoloogilisteks leiudeks, mida täheldati rottidel ja ahvidel, olid
histopatoloogilised muutused kusepõies ja põrnas.
Genotoksilisus
Tseftaroliinfosamiil ja tseftaroliin olid in vitro kromosomaalaberratsiooni testis klastogeensed, kuid
Amesi, hiire lümfoomi ja plaanivälisest DNA sünteesi testist ei saadud tõendeid mutageense aktiivsuse
kohta. Lisaks olid in vivo roti ja hiire mikrotuuma testid negatiivsed. Kartsinogeensusuuringuid ei ole
läbi viidud.
Reproduktsioonitoksilisus
Kuni 5 korda terapeutilist plasmakontsentratsiooni ületavate annuste manustamisel rottidele ei
ilmnenud fertiilsusega ega sünnijärgse arenguga seotud kõrvalnähte. Rottidele organogeneesi ajal
manustatud tseftaroliin tekitas väiksemaid muutusi lootekaalus ning interparietaalluu luustumise
aeglustumist, kui kasutati annuseid, mis olid väiksemad kui terapeutiline plasmakontsentratsioon.
Ravimi manustamine emasrottidele tiinuse- ja laktatsiooniperioodil ei avaldanud toimet poegade
sünnikaalule ega kasvule. Tseftaroliini manustamisel tiinetele küülikutele annustes, mis vastasid
terapeutilisele plasmakontsentratsioonile, esines loodetel sagedamini nurgiti asetsevaid keeleluu tiibu,
mis on küüliku loodetel sage skeleti hälve.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Arginiin
6.2 Sobimatus
Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus
6.6.
6.3 Kõlblikkusaeg
Kuivpulber: 2 aastat
Pärast lahustamist:
Lahustatud viaali sisu tuleb koheselt ära kasutada.
Pärast lahjendamist:
Kui veenisisene lahus on lahjendatud lõigus 6.6 loetletud lahjendusvahenditega, tuleb seda kasutada 6
tunni jooksul pärast valmistamist. Kasutusel oleva lahuse keemiline ja füüsikaline stabiilsus on
tõestatud kuni 24 tunni jooksul temperatuuril 2-8°C. Kui lahjendatud preparaat on toodud külmkapist
toatemperatuurile, tuleb see ära kasutada 6 tunni jooksul
Mikrobioloogilisest seisukohast tuleb ravimit kasutada otsekohe. Kui seda ei kasutata koheselt, jäävad
kasutusvalmis lahuse säilitusaeg ja –tingimused kuni kasutamiseni kasutaja vastutusele ning ei tohi
tavaliselt olla kauem kui 24 tundi temperatuuril 2-8°C, välja arvatud juhul, kui
lahustamine/lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril alla 30°C.
Hoida originaalpakendis, et kaitsta valguse eest.
Manustamiskõlblikuks muudetud ja lahustatud ravimpreparaadi säilitamistingimused vt lõik 6.3.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
20 ml (1. tüüpi) klaasist viaal, mis on suletud alumiiniumkattega kummikorgiga (halobutüül).
Ravim on müügil 10 viaaliga pakendites.
6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Pulber tuleb lahustada süsteveega ning saadud kontsentraat tuleb seejärel otsekohe enne kasutamist
lahjendada. Valmislahus on helekollast värvi ja selles ei ole nähtavaid osakesi.
Lahuse valmistamisel ja manustamisel tuleb järgida standardset aseptilist tehnikat.
Zinforo pulbrit tuleb lahustada 20 ml steriilse süsteveega. Saadud lahust tuleb loksutada, enne kui see
viiakse veenisisese manustamise kotti või pudelisse, milles paikneb kas naatriumkloriidi 9 mg/ml
(0,9%) süstelahus, dekstroosi 50 mg/ml (5%) süstelahus, naatriumkloriidi 4,5 mg/ml ja dekstroosi
25 mg/ml süstelahus (0,45% naatriumkloriidi ja 2,5% dekstroosi) või Ringer-laktaat lahus. Tavaliselt
kasutatakse infusiooniks 250 ml infusioonikotti ning ainult erandlikel juhtudel, kui infundeeritud
lahuse hulka tuleb piirata, kasutatakse 50 või 100 ml infusioonikotte. Kogu ajaline intervall alates
lahustamise alustamisest kuni veenisisese infusiooni ettevalmistamise lõpuni ei tohi ületada 30
minutit.
Iga viaal on mõeldud ainult ühekordseks kasutamiseks.
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
AstraZeneca AB
S-151 85 Södertälje
Rootsi
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti kodulehel