Zevesin - Zevesin ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Zevesin 5 mg õhukese polümeerikattega tabletid Zevesin 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Zevesin 5 mg: Üks tablett sisaldab 5 mg solifenatsiinsuktsinaati, mis vastab 3,8 mg solifenatsiinile.
Abiained: laktoosmonohüdraat 149,05 mg.

Zevesin 10 mg: Üks tablett sisaldab 10 mg solifenatsiinsuktsinaati, mis vastab 7,5 mg solifenatsiinile.
Abiained: laktoosmonohüdraat 298,1 mg.
INN. Solfenacinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.
Zevesin 5 mg: valge kuni kergelt kollakas ümmargune õhukese polümeerikattega tablett.
Zevesin 10 mg: roosa ümmargune kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused
Uriinipidamatuse ja/või suurenenud urineerimissageduse ja -pakitsuse sümptomaatiline ravi üliaktiivse põie sündroomiga patsientidel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Täiskasvanud, sealhulgas eakad
Soovitatav annus on 5 mg solifenatsiinsuktsinaati üks kord ööpäevas. Vajadusel võib annust suurendada kuni 10 mg solifenatsiinsuktsinaadini üks kord ööpäevas.
Lapsed ja noorukid
Ravimi ohutust ja efektiivsust lastel pole senini veel kindlaks tehtud. Seetõttu ei tohi Zevesin’i lastel kasutada.
Patsientide erirühmad
Neerufunktsioonihäirega patsiendid
Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega (kreatiniini kliirens > 30 ml/min) patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Raske neerukahjustusega (kreatiniini kliirens ≤ 30 ml/min) patsientidel tuleb ravimit kasutada ettevaatlikult ja annus ei tohi ületada 5 mg üks kord ööpäevas (vt lõik 5.2).
Maksafunktsioonihäirega patsiendid
Kerge maksakahjustusega patsientidel pole annuse kohandamine vajalik. Mõõduka maksakahjustusega (Child-Pugh skoor 7…9) patsiente tuleb ravida ettevaatlikult ja nende annus ei tohi ületada 5 mg üks kord ööpäevas (vt lõik 5.2).
Tsütokroom P450 3A4 tugevad inhibiitorid
Zevesin’i maksimaalne annus tohib olla kuni 5 mg, kui seda kasutatakse samaaegselt ketokonasooli või muude tugevate CYP3A4 inhibiitorite, nt ritonaviiri, nelfinaviiri, itrakonasooliga (vt lõik 4.5).
Manustamisviis
Zevesini tuleb sisse võtta suu kaudu ja neelata alla koos vedelikuga. Seda võib võtta koos toiduga või ilma.

4.3 Vastunäidustused
•     Patsiendid, kellel esineb uriinipeetus, gastrointestinaalne raske seisund (sealhulgas toksiline megakoolon), myasthenia gravis või kitsanurga glaukoom ja kellel on risk nende seisundite tekkeks.

•     Patsiendid, kellel esineb ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

•     Hemodialüüsi saavad patsiendid (vt lõik 5.2).

•     Raske maksakahjustusega patsiendid (vt lõik 5.2).

•     Raske neerukahjustuse või mõõduka maksakahjustusega patsiendid, kes saavad ravi tugeva CYP3A4 inhibiitori, nt ketokonasooliga (vt lõik 4.5).


4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Enne ravi alustamist Zevesin’iga tuleb kaaluda muid sagenenud urineerimise põhjuseid
(südamepuudulikkus või neeruhaigus). Kui esineb kuseteede infektsioon, tuleb alustada sobivat
antibakteriaalset ravi.

Zevesin’i tuleb kasutada ettevaatlikult patsientidel, kellel esineb:
-kliiniliselt oluline põie väljavoolu obstruktsioon, mille korral tekib uriini retentsiooni oht,

-    seedetrakti obstruktiivsed häired,
-risk seedetrakti motoorika aeglustumisele, -raske neerukahjustus (kreatiniini kliirens ≤ 30 ml/min; vt lõigud 4.2 ja 5.2) ja neil patsientidel ei tohi annus ületada 5 mg,
-    mõõdukas maksakahjustus (Child-Pugh skoor 7 kuni 9; vt lõigud 4.2 ja 5.2) ja neil patsientidel ei tohi annus ületada 5 mg,
-    samaaegne tugevate CYP3A4 inhibiitorite, nt ketokonasooli, kasutamine (vt lõigud 4.2 ja 4.5),
-    hiaatushernia (lahisong)/gastroösofageaalne reflukshaigus ja/või kes võtavad samaaegselt ravimeid (nagu bisfosfonaadid), mis võivad põhjustada või süvendada ösofagiiti,
-    autonoomne neuropaatia.
Detruusorlihase hüperaktiivsuse neurogeense põhjusega patsientidel pole ravimi ohutus ja efektiivsus seni
kindlaks tehtud.
Ravim sisaldab laktoosmonohüdraati. Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoositalumatus,
laktaasidefitsiit või glükoosi-galaktoosi imendumishäired, ei tohi seda ravimit kasutada.

Zevesin’i maksimaalne toime ei avaldu enne 4 nädalat.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Farmakoloogilised koostoimed
Samaaegne antikolinergiliste ravimite kasutamine võib põhjustada nende toime tugevnemist ning soovimatute kõrvaltoimete ilmnemist. Pärast Zevesin-ravi lõpetamist tuleb enne uue antikolinergilise ravi alustamist teha ligikaudu ühenädalane vaheaeg. Solifenatsiini ravitoimet võib vähendada samaaegne kolinoretseptorite agonistide manustamine. Solifenatsiin võib nõrgendada seedetrakti motoorikat stimuleerivate ravimite, nagu metoklopramiid ja tsisapriid, toimet.
Farmakokineetilised koostoimed In vitro uuringud on näidanud, et terapeutilistes kontsentratsioonides ei inhibeeri solifenatsiin inimese maksa mikrosoomidest pärinevaid CYP1A1/2, 2C9, 2C19, 2D6 või 3A4 isoensüüme. Seetõttu on ebatõenäoline, et solifenatsiin muudaks nende CYP ensüümide poolt metaboliseeritavate ravimite kliirensit.
Teiste ravimite toime solifenatsiini farmakokineetikale
Solifenatsiin metaboliseeritakse CYP3A4 poolt. Samaaegne tugeva CYP3A4 inhibiitori ketokonasooli (200 mg/päevas) manustamine põhjustas kahekordse solifenatsiini AUC suurenemise, samas kui ketokonasool annuses 400 mg/päevas põhjustas kolmekordse solifenatsiini AUC suurenemise. Seetõttu peab Zevesin’i maksimaalne annus olema kuni 5 mg, kui seda kasutatakse samaaegselt ketokonasooli või muude tugevate CYP3A4 inhibiitoritega (nt ritonaviir, nelfinaviir, itrakonasool) (vt lõik 4.2). Samaaegne ravi solifenatsiini ja tugeva CYP3A4 inhibiitoriga on vastunäidustatud raske neerukahjustusega või mõõduka maksakahjustusega patsientidel. Ensüümide induktsiooni toimet solifenatsiini ja selle metaboliitide farmakokineetikale pole uuritud, samuti pole uuritud suurema afiinsusega CYP3A4 substraatide toimet solifenatsiini ekspositsioonile. Kuna solifenatsiin metaboliseeritakse CYP3A4 poolt, on võimalikud farmakokineetilised koostoimed teiste suurema afiinsusega CYP3A4 substraatidega (st verapamiil, diltiaseem) ja CYP3A4 indutseerijatega (st rifampitsiin, fenütoiin, karbamasepiin).
Solifenatsiini toime teiste ravimite farmakokineetikale Suukaudsed rasestumisvastased ravimid
Solifenatsiini kasutamisel ei esinenud farmakokineetilisi koostoimeid solifenatsiini ja kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide (etünüülöstradiool/levonorgestreel) vahel.
Varfariin
Solifenatsiini kasutamine ei muutnud R-varfariini või S-varfariini farmakokineetikat ega nende mõju protrombiini ajale.
Digoksiin
Solifenatsiini kasutamisel puudus toime digoksiini farmakokineetikale.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Puuduvad kliinilised andmed naiste kohta, kes on rasestunud solifenatsiini võtmise ajal. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet viljakusele, embrüo/loote arengule või sünnitusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Ravimi määramisel rasedatele tuleb olla ettevaatlik.
Imetamine
Puuduvad andmed solifenatsiini eritumise kohta rinnapiima. Hiirtel eritusid solifenatsiin ja/või tema metaboliidid piima ja põhjustasid annusest sõltuvat arengupeetust vastsündinud hiirtel (vt lõik 5.3). Seetõttu tuleb imetamise ajal vältida Zevesin’i kasutamist.
Fertiilsus
Fertiilsust puudutavaid andmeid ei ole.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Kuna solifenatsiin, sarnaselt teistele antikolinergilistele ravimitele, võib põhjustada nägemise hägustumist ning aeg-ajalt unisust ja väsimust (vt lõik 4.8), võib ravim mõjuda autojuhtimisele ja masinate kasutamisele negatiivselt.

4.8 Kõrvaltoimed
Solifenatsiini farmakoloogilise toime tõttu võib Zevesin põhjustada (tavaliselt) kergeid ja mõõdukaid antikolinergilisi kõrvaltoimeid. Antikolinergiliste kõrvaltoimete sagedus sõltub annusest. Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimeks oli solifenatsiini puhul suukuivus. See esines 11 %-l patsientidest, keda raviti annusega 5 mg üks kord päevas, 22 %-l patsientidest, keda raviti annusega 10 mg üks kord päevas ja 4 %-l platseeboga ravitud patsientidest. Suukuivus oli tavaliselt kerge ja viis ainult üksikjuhtudel ravi katkestamiseni. Üldiselt oli allumine ravirežiimile väga kõrge (umbes 99 %) ja umbes 90 % solifenatsiiniga ravitud patsientidest lõpetas täieliku 12-nädalase uuringuravi perioodi.
Järgnevas tabelis on kokku võetud solifenatsiini kõrvaltoimed jagatuna rühmadesse vastavalt MedDRA terminoloogiale koos sagedusega: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):
MedDRA organsüsteemi klass  Sagedus  Kõrvaltoime 
Infektsioonid ja infestatsioonid  Aeg-ajalt  Kuseteede infektsioon, tsüstiit. 
Psühhiaatrilised häired  Teadmata  Hallutsinatsioonid*, segasusseisund*. 
Närvisüsteemi häired  Aeg-ajalt  Unisus, maitsetundlikkuse häired. 
Teadmata  Pearinglus*, peavalu*. 
Silmade kahjustused  Sage  Nägemise hägustumine. 
Aeg-ajalt  Silmade kuivus. 
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired  Aeg-ajalt  Ninakuivus. 
Seedetrakti häired  Väga sage  Suukuivus. 
Sage  Kõhukinnisus, iiveldus, düspepsia, kõhuvalu. 
Aeg-ajalt  Mao-söögitoru reflukshaigused, kurgu kuivus. 
Harv  Käärsoole obstruktsioon, väljaheite toppamus. 
Teadmata  Oksendamine*. 
Naha ja nahaaluskoe kahjustused  Aeg-ajalt  Kuiv nahk. 
Teadmata  Multiformne erüteem*, sügelus*, lööve*, urtikaaria*. 
Neerude ja kuseteede häired  Aeg-ajalt  Urineerimisraskused. 
Harv  Uriinipeetus. 
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid  Aeg-ajalt  Väsimus, perifeersed tursed. 

* täheldatud turuletulekujärgselt
QT intervalli pikenemisest ja torsade de pointes’est on turuletulekujärgselt ülemaailmselt teatatud seoses solifenatsiini kasutamisega. Kuna need spontaanselt teatatud juhud pärinevad ülemaailmsest turustamisjärgsest kogemusest, ei saa sündmuste sagedust ega solifenatsiini rolli nende põhjusena usaldusväärselt kindlaks määrata.

4.9 Üleannustamine
Sümptomid
Solifenatsiinsuktsinaadiga üleannustamine võib potentsiaalselt põhjustada raskeid antikolinergilisi toimeid. Suurim kogemata ühele patsiendile antud solifenatsiinsuktsinaadi annus oli 280 mg 5-tunnise perioodi jooksul, mis põhjustas hospitaliseerimist mittevajavaid vaimse seisundi muutusi. Solifenatsiinsuktsinaadi üleannustamise korral tuleb patsienti ravida aktiivsöega. Maoloputus on efektiivne, kui see sooritatakse 1 tunni jooksul, kuid oksendamist ei tohi esile kutsuda.
Ravi
Nagu teiste antikolinergiliste ravimite puhul, saab sümptomeid ravida järgmiselt:
-    Rasked tsentraalsed antikolinergilised toimed, nagu hallutsinatsioonid või väljendunud erutus: ravida füsiostigmiini või karbakooliga.
-    Krambid või väljendunud erutus: ravida bensodiasepiinidega.
-    Hingamispuudulikkus: ravida kunstliku hingamisega.
-    Tahhükardia: ravida beetablokaatoritega.
-    Uriini retentsioon: ravida kateteriseerimisega.
-Müdriaas: ravida pilokarpiini silmatilkadega ja/või paigutada patsient pimedasse ruumi. Nagu ka teiste antimuskariinsete ravimite puhul, tuleb eriti ettevaatlik olla patsientidega, kellel esineb teadaolev QT-intervalli pikenemise risk (st hüpokaleemia, bradükardia ja samaaegne teadaolevalt QTintervalli pikendavate ravimite manustamine) ning olulised eelnevad südamehaigused (st müokardi isheemia, arütmia, südamepaispuudulikkus).

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: Kuseteede spasmolüütikumid, ATC-kood: G04BD08.
Toimemehhanism:
Solifenatsiin on konkureeriv, spetsiifiline kolinergiliste retseptorite antagonist. Kusepõit innerveerivad parasümpaatilised kolinergilised närvid. Atsetüülkoliin põhjustab detruusori silelihase kokkutõmbe muskariiniretseptorite kaudu, millest osaleb peamiselt M3 alatüüp. In vitro ja in vivo farmakoloogilised uuringud viitavad sellele, et solifenatsiin on konkureeriv muskariini retseptori M3 alatüübi inhibiitor. Lisaks näidati, et solifenatsiin on muskariiniretseptorite spetsiifiline antagonist, samal ajal oli afiinsus erinevate muude testitud retseptorite ja ioonkanalite suhtes madal või puudus.
Farmakodünaamilised omadused:
Ravi solifenatsiiniga annustes 5 mg ja 10 mg päevas uuriti mitmes topeltpimedas, randomiseeritud, kontrollitud kliinilises uuringus üliaktiivse põiega meestel ja naistel. Nagu näidatud alltoodud tabelis, põhjustasid nii solifenatsiini 5 mg kui 10 mg annused statistiliselt olulise paranemise esmaste ja teiseste tulemusnäitajate osas võrreldes platseeboga. Ravimi efektiivsust täheldati ühe nädala jooksul pärast ravi alustamist ja see stabiliseerus 12-nädalase perioodi jooksul. Pikaajaline avatud meetodil läbi viidud uuring näitas, et efektiivsus püsis vähemalt 12 kuud. Pärast 12-nädalast ravi oli ligikaudu 50% patsientidest, kellel esines inkontinents enne ravi, inkontinentsiepisoodidevabad jalisaks saavutas 35% patsientidest urineerimissageduse alla 8 korra päevas. Üliaktiivse põie sümptomite ravi andis samuti tulemuseks kasu mitmes elukvaliteedi mõõtmise näitajas, nagu üldine tervisetunnetus, inkontinentsi mõju, rollipiirangud, füüsilised piirangud, sotsiaalsed piirangud, emotsioonid, sümptomite raskus, raskusastme näitajad ja uni/energia.
Nelja kontrollitud 3. faasi uuringu tulemused (ühendatud andmed) 12-nädalase ravi kestuse korral

Platseebo  Solifenatsiid 5 mg 1 kord päevas  Solifenatsiid 10 mg 1 kord päevas  Tolterodiin 2 mg 2 korda päevas 
Urineerimiste arv 24 tunni kohta 
Keskmine algväärtus Keskmine vähenemine võrreldes algväärtusega % muutus võrreldes algväärtusega n p-väärtus*  11,9 1,4 (12%)  1138   12,1 2,3  (19%)  552  <0,001  11,9 2,7 (23%)  1158 <0,001  12,1 1,9 (16%)  250  0,004 
Kusepakitsus episoodide arv 24 tunni kohta 
Keskmine algväärtus Keskmine vähenemine võrreldes algväärtusega % muutus võrreldes algväärtusega n p-väärtus*  6,3 2,0 (32%)  1124  5,9 2,9  (49%)  548  <0,001  6,2 3,4 (55%)  1151 <0,001  5,4 2,1 (39%)  250  0,031 
Inkontinentsi episoodide arv 24 tunni kohta 
Keskmine algväärtus Keskmine vähenemine võrreldes algväärtusega % muutus võrreldes algväärtusega n p-väärtus*  2,9 1,1 (38%)  781  2,6 1,5  (58%)  314  <0,001  2,9 1,8 (62%)  778 <0,001  2,3 1,1 (48%)  157  0,009 
Noktuuria episoodide arv 24 tunni kohta 
Keskmine algväärtus Keskmine vähenemine võrreldes algväärtusega % muutus võrreldes algväärtusega n p-väärtus*  1,8 0,4 (22%)  1005  2,0 0,6  (30%)  494  0,025  1,8 0,6 (33%)  1035 <0,001  1,9 0,5 (26%)  232  0,199 
Urineerimisel väljunud uriini maht/urineerimispakitsus 
Keskmine algväärtus Keskmine suurenemine võrreldes algväärtusega % muutus võrreldes algväärtusega n p-väärtus*  166 ml 9 ml (5%) 1135  146 ml 32 ml (21%)  552  <0,001  163 ml 43 ml (26%)  1156 <0,001  147 ml 24 ml (16%)  250  <0,001 
Sidemete arv 24 tunni kohta 
Keskmine algväärtus Keskmine vähenemine võrreldes algväärtusega % muutus võrreldes algväärtusega n p-väärtus*  3,0 0,8 (27%)  238  2,8 1,3 (46%)  236  <0,001  2,7 1,3 (48%)  242 <0,001  2,7 1,0 (37%)  250  0,010 

Märkus. Neljas olulises uuringus kasutati solifenatsiini annust 10 mg ja platseebot. Kahes uuringus neljast kasutati ka solifenatsiini annust 5 mg ja ühes uuringuist tolterodiini annust 2 mg kaks korda päevas.Üheski uuringus ei hinnatud kõiki parameetreid ja ravirühmi. Seetõttu võib loetletud patsientide arv erineda parameetri ja ravirühma osas.
* P-väärtus paariti võrdluse korral platseeboga.

5.2 Farmakokineetilised omadused
Üldised omadused
Imendumine
Pärast solifenatsiini manustamist saabub solifenatsiini maksimaalne plasmakontsentratsioon (Cmax) 3…8 tunni möödudes. tmax annusest ei sõltu. Cmax ja kõvera alune pindala (AUC) suurenevad proportsionaalselt annusega vahemikus 5…40 mg. Absoluutne biosaadavus on umbes 90 %. Toidu tarbimine ei mõjuta solifenatsiini Cmax-i ega AUC-d.
Jaotumine
Solifenatsiini näiv jaotusruumala on pärast intravenoosset manustamist umbes 600 liitrit. Solifenatsiin on suures ulatuses (umbes 98 %) seotud plasmavalkudega, peamiselt α1-happelise glükoproteiiniga.
Metabolism
Solifenatsiin metaboliseerub ulatuslikult maksas, peamiselt tsütokroom P450 3A4 (CYP3A4) poolt. Siiski on olemas alternatiivsed metaboolsed teed, mis võivad kaasa aidata solifenatsiini metabolismile. Solifenatsiini süsteemne kliirens on umbes 9,5 l/h ja terminaalne poolväärtusaeg 45…68 tundi. Pärast suukaudset manustamist on lisaks solifenatsiinile plasmas tuvastatud üks farmakoloogiliselt aktiivne (4Rhüdroksüsolifenatsiin) ja kolm mitteaktiivset (solifenatsiini N-glükuroniid, N-oksiid ja 4R-hüdroksü-Noksiid) metaboliiti.
Eritumine
Pärast 10 mg [14C-märgistatud]-solifenatsiini ühekordset manustamist tuvastati umbes 70 % radioaktiivsusest uriinis ja 23 % väljaheites 26 päeva jooksul. Uriinis esines umbes 11 % radioaktiivsusest muutumatu toimeainena; umbes 18 % N-oksiidmetaboliidina, 9% 4R-hüdroksü-N-oksiidmetaboliidina ja 8 % 4R-hüdroksümetaboliidina (aktiivne metaboliit).
Annuse proportsionaalsus
Farmakokineetika on terapeutilises ulatuses lineaarne.
Patsientide iseloomustus
Vanus
Patsiendi vanuse alusel pole annuse kohandamine vajalik. Eakatel korraldatud uuringud on näidanud, et kokkupuude solifenatsiiniga, mida väljendati AUC-na, oli pärast solifenatsiinsuktsinaadi manustamist (5 mg ja 10 mg üks kord päevas) samasugune tervetel eakatel isikutel (vanuses 65…80 aastat) ja tervetel noortel isikutel (vanuses alla 55 aasta). Keskmine imendumise kiirus, väljendatuna tmax-ina, oli veidi aeglasem eakatel isikutel ja terminaalne poolväärtusaeg oli umbes 20 % pikem eakatel isikutel. Neid mõõdukaid erinevusi ei peetud kliiniliselt olulisteks. Solifenatsiini farmakokineetika lastel ja noorukitel ei ole kindlaks määratud.
Sugu
Sugu ei mõjuta solifenatsiini farmakokineetikat.
Rass
Rass ei mõjuta solifenatsiini farmakokineetikat.
Neerukahjutus
Solifenatsiini AUC ja Cmax kerge ja mõõduka neerukahjustusega patsientidel ei erinenud oluliselt tervete vabatahtlike omast. Raske neerukahjustusega (kreatiniini kliirens 30 ≤ ml/min) patsientidel oli solifenatsiini ekspositsioon oluliselt suurem kui kontrollisikutel, Cmax oli suurenenud ligikaudu 30%, AUC enam kui 100% ja t½ enam kui 60%. Statistiliselt olulist seost täheldati kreatiniini kliirensi ja solifenatsiini kliirensi vahel. Hemodialüüsi saavatel patsientidel pole farmakokineetikat uuritud.
Maksakahjutus
Mõõduka maksakahjustusega (Child-Pugh skoor 7…9) patsientidel ei olnud Cmax muutunud, AUC suurenes 60 % ja t½ kahekordistus. Solifenatsiini farmakokineetikat raske maksakahjustusega patsientidel pole uuritud.
5.3. Prekliinilised ohutusandmed 
Farmakoloogilise ohutuse, kroonilise toksilisuse, viljastumisvõime, loote arengu, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Pre- ja postnataalsetes uuringutes hiirtel põhjustas emasloomale solifenatsiini manustamine imetamisperioodil hiirepoegadel annusest sõltuva sünnijärgse elulemuse alanemise, sünnikaalu vähenemise ja füüsilise arengu aeglustumise kliiniliselt olulisel määral.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu
Tableti sisu:
Eelželatiniseeritud maisitärklis, laktoosmonohüdraat, mikrokristalne tselluloos, hüpromelloos, magneesiumstearaat.
Tableti kate:
Makrogool 6000,
talk,
hüpromelloos,
titaandioksiid (E171),
kollane raudoksiid (E172) – Zevesin 5 mg
punane raudoksiid (E172) – Zevesin 10 mg


6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg
2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
OPA/Al/PVC/Al blistrid.
Pakendi suurused: 10, 30, 100 õhukese polümeerikattega tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.


6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks  ja käsitsemiseks
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Zentiva, k.s.,  U kabelovny 130 102 37 Prague 10 Tšehhi Vabariik

8. MÜÜGILOA NUMBRID

5 mg: 731711 10 mg: 731811

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

01.02.2011

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud veebruaris 2011.