Yvidually - tabl 3mg 0,02mg n30; n90; n120; n360 - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Yvidually, 0,02 mg / 3 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 0,02 mg etünüülöstradiooli (beetadeksklatraadina) ja 3 mg drospirenooni.

INN. Ethinylestradiolum, drospirenonum.

Teadaolevat toimet omav abiaine: 46 mg laktoosi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tabletid.

Tabletid on heleroosad, ümmargused ja kaksikkumerad. Tablettide ühele küljele on pressitud reljeefne korrapärane kuusnurk, mille sees on tähed "DS".

Tablettide läbimõõt on 6 mm ja paksus 3 mm.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Raseduse vältimine.

Yvidually väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse konkreetsel naisel käesoleval hetkel esinevaid riskifaktoreid, eriti venoosse trombemboolia (VTE) riskifaktoreid ning VTE riski selle ravimiga, võrreldes teiste kombineeritud hormonaalsete kontratseptiividega (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

4.2Annustamine ja manustamisviis

Manustamisviis: suukaudne.

Annustamine

Kuidas Yvidually’t võtta

Yvidually’t tohib kasutada ainult koos dosaatoriga Clyk. Dosaator aitab kasutajal raviskeemi järgida.

Enne dosaatori Clyk kasutamist tuleb põhjalikult tutvuda selle kasutusjuhendiga. Hoidke kasutusjuhend alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

Dosaatori Clyk kasutamiseks ettevalmistamise ja tableti väljastamise juhendit vt lõigust 6.6.

Iga päev tuleb võtta üks tablett enam-vähem samal kellaajal, vajadusel koos vähese koguse veega.

Tablette tuleb võtta pidevalt, vähemalt 24 päeva järjest.

Yvidually tablette võib võtta kuni 120 päeva järjest, millele peab järgnema 4-päevane tabletivaba periood.

Tablettide võtmine koosneb kahest faasist:

1. Kohustuslik faas (1...24 päev)

Yvidually tablettidega alustades tuleb neid võtta pidevalt vähemalt 24 päeva.

Dosaator Clyk näitab, millal võib pidada 4-päevast tabletivaba perioodi. Esimese 24 päeva jooksul (kohustuslik faas) ei luba dosaator 4-päevast tabletivaba perioodi alustada.

2. Paindlik faas (25...120 päev)

25...120 päeval võib tablette võtta pidevalt, maksimaalselt kuni 120 päeva järjest. Selle ajavahemiku jooksul võib naine ise otsustada, kas ta soovib pidada 4-päevast tabletivaba perioodi või mitte. 4-päevase tabletivaba perioodiga võib algust teha vaid siis, kui tablette on pidevalt võetud 24 päeva.

Paindliku faasi jooksul lubab dosaator Clyk alustada 4-päevast tabletivaba perioodi ükskõik millisel ajal.

4-päevase tabletivaba perioodiga tuleb kindlasti alustada 120-päevase pideva tabletivõtmise jooksul. Tabletivaba periood ei tohi kunagi olla pikem kui 4 päeva.

Pärast 120-päevast pidevat tabletivõtmist algatab dosaator Clyk automaatselt 4-päevase tabletivaba perioodi.

4-päevase tabletivaba perioodi jooksul algab tavaliselt verejooks, mis ei pruugi järgmise tableti võtmise ajaks lõppeda.

Pärast iga 4-päevast tabletivaba perioodi algab uus tabletivõtmise tsükkel, mis kestab mitte vähem kui 24 ja mitte rohkem kui 120 päeva.

Pärast 4-päevast tabletivaba perioodi tuletab dosaator Clyk kasutajale automaatselt meelde, et alanud on uus tsükkel ja et taas tuleb iga päev tabletti võtta.

4-päevase tabletivaba perioodiga alustamine ei ole kunagi lubatud kohustusliku faasi ajal, mil tablette tuleb võtta vähemalt 24 päeva järjest.

Juhul kui veritsemine ja/või määrimine kestab paindliku faasi ajal (25...120 päeval) kolmel järjestikusel päeval, on soovitatav teha 4-päevane tabletivaba paus. See võib vähendada veritsuspäevade koguarvu.

Selle 4-päevase tabletivaba perioodiga võib algust teha vaid siis, kui tablette on vähemalt 24 päeva pidevalt võetud.

Kuidas alustada Yvidually võtmist

•Kui (eelmisel kuul) pole hormonaalset kontratseptsiooni kasutatud

Tablettide võtmist tuleb alustada menstruatsioonitsükli esimesel päeval (st päeval, kui algab veritsus). Alustada võib ka päevadel 2...5, kuid esimese tsükli esimesel seitsmel tabletivõtmise päeval on lisaks tablettidele soovitatav kasutada ka barjäärimeetodit.

•Üleminek kombineeritud hormonaalselt kontratseptiivilt (kombineeritud suukaudne kontratseptiiv (KSK), tuperõngas või transdermaalne plaaster)

Eelistatult tuleb Yvidually võtmist alustada eelnevalt kasutatud KSK viimase toimeainet sisaldava tableti võtmisele järgneval päeval, kuid hiljemalt eelneva KSK tabletivaba perioodi või hormoonivabade tablettide järgsel päeval. Tuperõnga või transdermaalse plaastri kasutamise korral tuleb Yvidually võtmist alustada eelistatult pärast vahendi eemaldamist, kuid hiljemalt siis, kui oleks pidanud toimuma järgmine manustamine.

•Üleminek ainult progestageeni sisaldavalt meetodilt (ainult progestageeni sisaldavad

rasestumisvastased tabletid e „pillid“, süst või implantaat) või progestageeni vabastavalt emakasiseselt vahendilt

Naine võib ainult progestageeni sisaldavatelt rasestumisvastastelt tablettidelt üle minna ükskõik millisel päeval (implantaadi või emakasisese vahendi kasutamisel selle eemaldamise päeval; süstitava preparaadi korral päeval, mil peaks tehtama järgmine süst), kuid naist tuleb kõikidel juhtudel nõustada, et esimesel seitsmel tabletivõtmise päeval tuleb lisaks kasutada mõnda barjäärimeetodit.

•Esimese trimestri abordi järgselt

Tablettide võtmist võib alustada kohe. Täiendavad rasestumisvastased vahendid ei ole sel juhul vajalikud.

•Sünnituse või teise trimestri abordi järgselt

Naisi tuleb nõustada, et kontratseptsiooni alustataks 21...28 päeva möödumisel sünnitusest või teise trimestri abordist. Hiljem alustamisel on soovitatav esimesel seitsmel tabletivõtmise päeval kasutada lisaks barjäärimeetodit. Kui naine on juba seksuaalvahekorras olnud, tuleb enne KSK võtmise alustamist välistada rasedus või oodata ära esimene menstruatsioon.

Teavet imetavate naiste kohta vt lõigust 4.6.

Kui tablett on jäänud võtmata

Kui tableti võtmine hilineb vähem kui 24 tundi, siis rasestumisvastane toime ei nõrgene. Naine peab võtma tableti niipea, kui see talle meenub ja järgmised tabletid tuleb võtta tavapärasel ajal.

Kui tableti võtmine hilineb enam kui 24 tundi, võib rasestumisvastane toime nõrgeneda. Vahelejäänud tablettide osas tuleb juhinduda järgmisest kahest põhireeglist:

1)soovituslik tabletivaba periood on 4 päeva, tablettide võtmises ei tohi kunagi tekkida pikemat pausi kui 7 päeva.

2)hüpotaalamuse-käbikeha-munasarjade telje adekvaatse supressiooni saavutamiseks on vaja tablette võtta katkestusteta vähemalt 7 päeva.

Vastavalt sellele võib anda järgmiseid soovitusi:

•Päevad 1...7

Naine peab võtma viimase võtmatajäänud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui see tähendab, et ta peab võtma kaks tabletti korraga. Seejärel tuleb tablette võtta tavalisel ajal. Lisaks sellele peab järgmisel 7 päeval kasutama barjäärimeetodit, nt kondoomi. Kui naine on eelnenud 7 päeva jooksul olnud seksuaalvahekorras, tuleb arvestada võimaliku rasedusega. Mida rohkem tablette on võtmata jäänud ja mida lähemale jäävad unustatud tabletid tabletivabale perioodile, seda suurem on rasestumise oht.

•Päevad 8...24

Naine peab võtma viimase võtmatajäänud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui see tähendab, et ta peab võtma kaks tabletti korraga. Seejärel tuleb tablette võtta tavalisel ajal. Eeldusel, et naine on esimesele võtmatajäänud tabletile eelnenud 7 päeval võtnud tablette õigesti, ei ole täiendavate rasestumisvastaste meetodite kasutamine vajalik. Kui tablette ei ole võetud õigesti või kui vahele on jäänud rohkem kui 1 tablett, peab naine kasutama lisaks mõnda muud rasestumisvastast vahendit, kuni ta on vähemalt 7 päeva katkestusteta tablette võtud.

•Päevad 25...120

Eelseisva hormoonivaba perioodi võimalus suurendab usaldusväärsuse vähenemise ohtu. Siiski saab rasestumisvastase toime langust ära hoida, muutes tablettide võtmise režiimi. Kui kasutada ühte järgmisest kahest võimalusest, ei tule täiendavat rasestumisvastast meetodit kasutada eeldusel, et eelnenud 7 päeval on tablette võetud õigesti. Kui tablette ei ole võetud õigesti, peab naine järgima

kahest järgnevast võimalusest esimest ja kasutama järgnevad 7 päeva rasedusest hoidumiseks lisameetodit.

1.Naine peab võtma viimase võtmatajäänud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui see tähendab, et ta peab võtma kaks tabletti korraga. Seejärel tuleb tablette võtta tavalisel ajal, kuni ta on võtnud katkestusteta vähemalt 7 tabletti järjest.

2.Naine võib teha ka 4-päevase tabletivaba pausi (arvestades nende päevade hulka ka need päevad, mil ta unustas tabletti võtta), et kutsuda esile menstruatsioonitaolist verejooksu, ning alustada seejärel Yvidually uue tsükliga.

Kui naine on tablette vahele jätnud ja kui tal ei esine sellele järgneva tabletivaba perioodi jooksul menstruatsioonitaolist verejooksu, peab arvestama rasestumise võimalusega.

Soovitused seedetrakti häirete korral

Raskete seedetrakti häirete (nt oksendamine või kõhulahtisus) korral ei pruugi tablett täielikult imenduda ning kasutada tuleb muid rasestumisvastaseid meetmeid.

Kui naine oksendab 3...4 tundi pärast tableti võtmist, kehtivad samad nõuanded, mis tableti võtmata jätmise korral (vt lõik 4.2). Kui naine ei taha muuta oma tavalist tabletivõtmise režiimi, peab ta võtma dosaatorist vajaliku(d) lisatableti(d).

Lisainfo patsientide erirühmade kohta

Lapsed ja noorukid

Yvidually on näidustatud kasutamiseks ainult pärast esimest menstruatsiooni.

Eakad

Ei kohaldata. Yvidually ei ole näidustatud menopausijärgseks kasutamiseks.

Maksafunktsiooni kahjustusega patsiendid

Yvidually on vastunäidustatud raske maksahaigusega naistele. Vt ka lõigud 4.3 ja 5.2.

Neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid

Yvidually on vastunäidustatud raske neerufunktsiooni kahjustusega või ägeda neerupuudulikkusega naistele. Vt ka lõigud 4.3 ja 5.2.

4.3Vastunäidustused

Kombineeritud hormonaalseid kontratseptiive (KHK) ei tohi kasutada järgmiste seisundite esinemisel. Kui mõni neist seisunditest tekib KHK-de kasutamisel esmakordselt, tuleb ravimi võtmine kohe lõpetada.

-Venoosne trombemboolia (VTE) või selle tekkerisk.

OVenoosne trombemboolia - käesolev (antikoagulant-ravil) või anamneesis (nt süvaveenitromboos või kopsuemboolia).

OTeadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus venoosse trombemboolia tekkeks, nt aktiveeritud C-valgu (APC) resistentsus (sh V faktori Leideni mutatsioon), antitrombiin-III vaegus, C-valgu vaegus, S-valgu vaegus.

OSuurem kirurgiline protseduur koos pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4).

OMitme riskifaktori esinemisest tingitud venoosse trombemboolia kõrge risk (vt lõik 4.4).

-Arteriaalne trombemboolia (ATE) või selle tekkerisk.

OArteriaalne trombemboolia - käesolev või anamneesis (nt müokardiinfarkt) või selle eelne seisund (nt stenokardia).

OTserebrovaskulaarne haigus – insult praegu või anamneesis või selle eelne seisund (nt mööduv isheemiline atakk).

Puudub üksmeel varikoossete veenide ja pindmise tromboflebiidi võimaliku rolli kohta venoosse tromboosi tekkimisel või progresseerumisel.

Arvestada tuleb trombemboolia tekkeriski suurenemist raseduse ajal ja eriti 6 nädala vältel pärast sünnitust (teavet raseduse ja imetamise kohta vt lõigust 4.6).

VTE sümptomid (süvaveenitromboos ja kopsuemboolia)

Sümptomite ilmnemisel tuleb soovitada naistele kohest arsti poole pöördumist ning tervishoiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d.

Süvaveenitromboosi sümptomid võivad olla:

–ühepoolne jala ja/või jalalaba paistetus või paistetus piki jalaveeni;

–valu või tundlikkus jalas, mis võib tunda anda ainult seistes või kõndides;

–haige jala kõrgem temperatuur, jalanaha punetus või värvimuutus.

Kopsuemboolia sümptomid võivad olla:

–äkki tekkinud ebaselge põhjusega õhupuudus või kiire hingamine;

–äkki tekkinud köha, millega võib kaasneda veriköha;

–terav valu rindkeres;

–tugev peapööritus või pearinglus;

–kiire või ebakorrapärane südamerütm.

Mõned nendest sümptomitest (nt õhupuudus, köha) on mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult tõlgendada tavalisemate või vähemtõsiste haigustena (nt hingamisteede nakkused).

Veresoone sulgusele viitavad teised nähud võivad olla jäseme äkiline valu, paistetus ja kergelt sinine värvus.

Kui veresoone sulgus tekib silmas, võivad sümptomid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni nägemiskaotuseni. Mõnikord võib nägemiskaotus tekkida peaaegu kohe.

Arteriaalse trombemboolia (ATE) risk

Epidemioloogilised uuringud on seostanud KHK-de kasutamist arteriaalse trombemboolia (müokardiinfarkt) või tserebrovaskulaarse haiguse (nt mööduv isheemiline atakk, insult) suurema tekkeriskiga. Arteriaalne trombemboolia võib lõppeda surmaga.

ATE riskifaktorid

Riskifaktoritega KHK-de kasutajatel suureneb arteriaalse trombemboolia tüsistuste või tserebrovaskulaarse haiguse risk veelgi (vt tabel). Yvidually on vastunäidustatud, kui naisel on üks tõsine või mitu ATE riskifaktorit, mille tõttu on tal kõrge risk arteriaalse tromboosi tekkeks (vt lõik 4.3). Kui naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla suurem, kui üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada ATE koguriski naisele. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

Tabel. ATE riskifaktorid

ATE sümptomid

Sümptomite ilmnemisel tuleb naistele soovitada kohest arsti poole pöördumist ning tervishoiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d.

Tserebrovaskulaarse haiguse sümptomid võivad olla:

–äkki tekkinud tuimus või nõrkus näos, käsivarres või jalas, eriti ühel kehapoolel;

–äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või koordinatsioonihäired;

–äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus;

–äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas;

–äkki tekkinud, tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu;

–teadvusekaotus või minestamine krampidega või ilma.

Ajutised sümptomid viitavad mööduvale isheemilisele atakile (TIA, transient ischaemic attack).

Müokardiinfarkti sümptomid võivad olla:

–valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all;

–ebamugavustunne, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirkonda, käsivarde, kõhtu;

–täistunne, seedehäired või lämbumistunne;

–higistamine, iiveldus, oksendamine või pearinglus;

–äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus;

–kiire või ebakorrapärane südamerütm.

•Kasvajad

Mõnedes epidemioloogilistes uuringutes on leitud KSK-de pikaajalistel (> 5 aastat) kasutajatel emakakaelavähi riski tõusu, kuid puudub ühtne seisukoht, kui suures osas on need leiud seostatavad seksuaalkäitumise ja muude teguritega, nt inimese papilloomiviirusega (HPV).

54 epidemioloogilise uuringu metaanalüüs näitas, et KSK-de kasutajate seas on rinnanäärmevähi diagnoosimise suhteline risk vähesel määral tõusnud (RR=1,24). Suurenenud risk väheneb järk-järgult 10 aasta jooksul pärast KSK-de kasutamise lõpetamist. Kuna rinnanäärmevähki on alla 40-aastastel naistel harva, on rinnanäärmevähi diagnooside suurem arv KSK-de praegustel ja hiljuti lõpetanud kasutajatel väike, kui võrrelda rinnanäärmevähi üldise riskiga. Need uuringud ei tõesta põhjuslikku seost. Suurenenud riski põhjuseks võib olla rinnanäärmevähi varasem diagnoosimine KSK-de kasutajatel, KSK-de bioloogilised toimed või mõlema koosmõju. KSK-sid kunagi kasutanutel

diagnoositud rinnanäärmevähid on reeglina kliiniliselt vähem arenenud kui nendel, kes ei ole mitte kunagi KSK-sid kasutanud.

Harvadel juhtudel on KSK-de kasutajatel teatatud healoomulistest ja veel harvem pahaloomulistest maksakasvajatest. Üksikjuhtudel on need kasvajad viinud eluohtliku intraabdominaalse verejooksu tekkeni. Tugeva ülakõhuvalu, maksa suurenemise või intraabdominaalse verejooksu sümptomite tekke korral tuleb KSK-sid võtvatel naistel diferentsiaaldiagnostikas arvestada ka maksakasvaja võimalusega.

Suuremate annustega KSK-de (50 mikrogrammi etünüülöstradiooli) kasutamisel väheneb endomeetriumi ja munasarjavähi risk. Kas sama kehtib ka väiksemate annustega KSK-de kohta, vajab veel tõendamist.

•Muud seisundid

Yvidually’s sisalduv progestiin on kaaliumi säästvate omadustega aldosterooni antagonist. Enamusel juhtudest ei ole oodata kaaliumi sisalduse tõusu seerumis. Kliinilises uuringus on siiski mõnedel kerge kuni keskmise raskusega neerukahjustusega ning samaaegselt kaaliumisäästvat ravi saavatel patsientidel täheldatud kaaliumisisalduse kerget, mitteolulist tõusu drospirenoon-ravi ajal. Seetõttu soovitatakse esimese ravitsükli ajal kontrollida kaaliumi sisaldust seerumis patsientidel, kellel on neerupuudulikkus ja kelle ravieelne kaaliumisisaldus seerumis on normi ülemisel piiril, seda eelkõige kaaliumi säästvate ravimite samaaegsel võtmisel. Vt ka lõik 4.5.

Hüpertriglütserideemiaga naistel või nendel, kellel see on perekonnaanamneesis, võib esineda KSK-de kasutamisel suurem risk pankreatiidi tekkeks.

Kuigi paljudel KSK-sid kasutavatel naistel on teatatud vererõhu väikesest tõusust, on kliiniliselt olulist vererõhu tõusu esinenud harva. Vaid nendel harvadel juhtudel on õigustatud KSK-de kasutamise kohene lõpetamine. Kui eelnevalt hüpertensiivsel patsiendil ei allu KSK-de kasutamise ajal pidevalt kõrgenenud vererõhuväärtused või märkimisväärne vererõhu tõus antihüpertensiivsele ravile, tuleb KSK-de kasutamine lõpetada. KSK-de kasutamist võib jätkata, kui antihüpertensiivse raviga õnnestub saavutada normaalsed vererõhu väärtused.

Järgmiste seisundite esinemisest või halvenemisest on teatatud nii raseduse kui KSK-de kasutamise ajal, kuid tõendid seose kohta KSK-de kasutamisega ei ole lõplikud: kolestaasiga seotud ikterus ja/või sügelemine, sapikivid, porfüüria, süsteemne erütematoosne luupus, hemolüütilis-ureemiline sündroom, chorea Sydenham, rasedusherpes, otoskleroosiga seotud kuulmislangus.

Päriliku angioödeemiga naistel võivad eksogeensete östrogeenide kasutamisel tekkida või ägeneda angioödeemi nähud.

Ägedate või krooniliste maksafunktsiooni häirete korral võib osutuda vajalikuks KSK-de kasutamise katkestamine seniks kuni maksafunktsiooni näitajad on normaliseerunud. KSK-de kasutamine tuleb lõpetada, kui kordub varasema raseduse või suguhormoonide kasutamise ajal esinenud kolestaatiline ikterus ja/või kolestaasiga seotud sügelus.

Kuigi KSK-d võivad mõjutada perifeerset insuliiniresistentsust ja glükoositolerantsust, ei ole tõendeid, et väikeseannuselisi (sisaldavad < 0,05 mg etünüülöstradiooli) KSK-sid kasutavatel diabeedihaigetel tuleks raviskeemi muuta. Diabeedihaigeid naisi tuleb siiski hoolikalt jälgida, seda eelkõige KSK-de kasutamise alguses.

KSK-de kasutamise ajal on täheldatud endogeense depressiooni, epilepsia, Crohni tõve ja haavandilise koliidi süvenemist.

Aeg-ajalt võivad tekkida kloasmid, seda eelkõige naistel, kellel on anamneesis raseduspigmendilaigud. Kui patsiendil on soodumus kloasmide tekkeks, tuleks KSK-de võtmise ajal vältida päikese- või ultraviolettkiirgust.

Selle ravimi iga tablett sisaldab 46 mg laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasi puudulikkuse või glükoosi-galaktoosi imendumishäirega patsiendid, kes on laktoosivabal dieedil, peavad arvestama ka selle laktoosikogusega.

Meditsiiniline läbivaatus/konsultatsioon

Enne Yvidually’ga alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline anamnees (sh perekonna anamnees) ja välistada rasedus. Tuleb mõõta vererõhku ja teostada füüsiline läbivaatus lähtudes vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hoiatustest (vt lõik 4.4). Oluline on juhtida naise tähelepanu venoosse ja arteriaalse tromboosiga seotud teabele, sh Yvidually riskile võrreldes teiste KHK-dega, VTE ja ATE sümptomitele, teadaolevatele riskifaktoritele ja sellele, mida teha tromboosikahtluse korral.

Naisele tuleb rõhutada ravimi pakendi infolehe tähelepaneliku lugemise vajadust ja seal antud soovituste järgimist. Uuringute sagedus ja olemus peavad põhinema kehtivatel ravijuhistel ning neid tuleb kohandada igale naisele eraldi.

Naistele tuleb selgitada, et hormonaalsed rasestumisvastased vahendid ei kaitse HIV-nakkuste (AIDS) ega teiste sugulisel teel levivate haiguste eest.

Efektiivsuse vähenemine

KSK-de efektiivsus võib väheneda, kui unustatakse toimeainega tablette võtta (vt lõik 4.2), kui tablettide võtmise ajal esineb seedetrakti häireid (vt lõik 4.2) või samaaegselt võetavate ravimite toimel (vt lõik 4.5).

Menstruaaltsüklit reguleeriva toime vähenemine

Paindliku skeemi eesmärk on menstruatsiooni edasilükkamine. Paljudel naistel piirab menstruatsiooni edasilükkumist määrimine või tsükliväline veritsemine. Seda tüüpi veritsuse teke on plaaniväline ja ettenägematu. Planeerida saab ainult hormonaalset menstruatsioonitaolist verejooksu, mis järgneb 4- päevasele tabletivabale perioodile. Yvidually paindlik skeem võimaldab menstruatsioonitaolise verejooksu planeerimist paindliku faasi tabletivõtmise päevadele vahemikus 25...120.

Kõikide KSK-de kasutamisel võivad tekkida ebaregulaarsed verejooksud (määrimine või tsüklivälised veritsused), seda isegi tabletivõtmise kohustusliku faasi ajal (päevad 1...24), eriti kasutamise esimestel kuudel. Seetõttu on ebaregulaarsete verejooksude analüüsimine põhjendatud alles ligikaudu kolme kuu möödudes.

Kui ebaregulaarsed veritsused püsivad ka pärast menstruatsioonitaolist verejooksu, st kui 4-päevasele pausile järgnevad verejooksud on oluliselt pikenenud või kui veritsuse intensiivsus on tavapärasest märkimisväärselt tugevam, tuleb kaaluda mittehormonaalseid põhjuseid ja näidustatud on asjakohased diagnostilised meetmed pahaloomulise haiguse või raseduse välistamiseks. Siia võib kuuluda küretaaž.

Mõnedel naistel ei pruugi tabletivaba perioodi ajal menstruatsioonitaolist verejooksu tekkida. Kui KSK-sid on võetud vastavalt lõigus 4.2 kirjeldatule, ei ole rasedus tõenäoline. Kui KSK-sid ei võetud enne esimest vahelejäänud menstruatsioonitaolist verejooksu juhistele vastavalt või kui vahele on jäänud kaks menstruatsioonitaolist verejooksu, tuleb enne KSK-de kasutamise jätkamist rasedus välistada.

Yvidually kasutamise ajal ei pruugi iga 4 nädala järel menstruatsioonitaolist verejooksu tekkida, selle esinemissagedus on harvem ning intervall võib olla kuni 120 päeva (sõltuvalt sellest, millal kasutaja otsustab 4-päevase tabletivaba pausi teha). Seetõttu ei saa menstruatsioonitaolise verejooksu puudumist võtta kui ootamatu raseduse sümptomit ning ootamatu raseduse tuvastamine muutub sellest lähtuvalt raskemaks. Eriti määrava tähtsusega võib see olla teratogeenseid ravimeid kasutavate naiste puhul. Kuigi rasestumine on Yvidually nõuetekohase kasutamise ajal ebatõenäoline, tuleb alati, kui mis tahes põhjusel tekib raseduse kahtlus, teha rasedustest.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Märkus: võimalike koostoimete kindlakstegemiseks tuleb lugeda samaaegselt kasutatavate ravimite ravimi omaduste kokkuvõtteid.

•Teiste ravimite toime Yvidually’le

Koostoimed võivad tekkida ravimitega, mis indutseerivad mikrosomaalseid ensüüme, mille tulemusena võib kiireneda suguhormoonide kliirens ja tekkida tsüklivälised verejooksud ja/või rasestumisvastase toime langus.

Kuidas toimida

Ensüümide induktsioon on märgatav juba mõnepäevase ravi järel. Maksimaalne ensüümide induktsioon ilmneb tavaliselt mõne nädala jooksul. Pärast ravikuuri lõppu võib ensüümide induktsioon püsida kuni 4 nädalat.

Lühiajaline ravi

Naised, kes võtavad samaaegselt ensüüme indutseerivaid ravimeid, peavad lisaks KSK’le kasutama ajutiselt ka barjäärimeetodit või mõnda muud rasestumisvastast meetodit. Barjäärimeetodit tuleb kasutada ravimite koosmanustamise vältel ning 28 päeva pärast ravi lõpetamist.

Barjäärimeetodi kasutamise ajal ei tohi teha tabletivaba pausi.

Pikaajaline ravi

Kui naine saab pikaajalist ravi maksaensüüme indutseerivate toimeainetega, on soovitatav kasutada mõnda teist usaldusväärset, mittehormonaalset kontratseptsiooni meetodit.

Kirjanduses on kirjeldatud järgmisi koostoimeid.

KSK’de kliirensit suurendavad ained (ensüümide induktsiooni tagajärjel väheneb KSK’de efektiivsus),nt:

barbituraadid, bosentaan, karbamasepiin, fenütoiin, primidoon, rifampitsiin ja HIV-ravimid ritonaviir, nevirapiin ning efavirens, võimalik, et ka felbamaat, griseofulviin, okskarbasepiin, topiramaat ning naistepuna (Hypericum perforatum) sisaldavad ravimid.

Ained, millel on erinevad toimed KSK’de kliirensile:

KSK’dega koosmanustamisel võivad mitmed HIV-proteaasi inhibiitorite ja mitte-nukleosiidsete pöördtranskriptaasi inhibiitorite kombinatsioonid (sh kombinatsioonid HCV-inhibiitoritega) suurendada või vähendada östrogeeni või progestiinide plasmakontsentratsioone. Nende muutuste kogumõju võib mõnel juhul olla kliiniliselt oluline.

Seetõttu tuleb võimalike koostoimete ja kaasuvate soovituste väljaselgitamiseks lugeda samaaegselt manustatavate HIV/HCV-ravimite ravimi omaduste kokkuvõtteid. Kahtluse korral tuleb proteaasi inhibiitoreid või mitte-nukleosiidseid pöördtranskriptaasi inhibiitoreid võtval naisel kasutada lisaks barjäärimeetodit.

Drospirenooni peamised metaboliidid inimese plasmas moodustuvad ilma tsütokroom P450 süsteemi osaluseta. Selle ensüümisüsteemi inhibiitorid ei mõjuta seetõttu tõenäoliselt drospirenooni metabolismi.

•Yvidually mõju teiste ravimite toimele

Suukaudsed kontratseptiivid võivad mõjutada teatud teiste toimeainete metabolismi. Sellest tulenevalt võib nende toimeainete sisaldus plasmas ja kudedes kas suureneda (nt tsüklosporiin) või väheneda (nt lamotrigiin).

Tuginedes in vitro inhibitsiooni uuringutele ja in vivo koostoimete uuringutele vabatahtlike naispatsientidega, kes kasutasid markersubstraadina omeprasooli, simvastatiini ja midasolaami, ei ole tõenäoline, et drospirenoon annuses 3 mg mõjutaks teiste toimeainete metabolismi.

•Muud koostoimed

Neerupuudulikkuseta patsientidel ei ilmnenud drospirenooni ja AKE inhibiitorite või MSPVA-de samaaegsel kasutamisel olulist toimet seerumi kaaliumitasemele. Siiski ei ole uuritud Yvidually kasutamist koos aldosterooni antagonistide või kaaliumisäästvate diureetikumidega. Neil juhtudel tuleb ravi esimeses tsüklis määrata kaaliumi sisaldust seerumis. Vt ka lõik 4.4.

•Laboratoorsed analüüsid

Kontratseptiivsete steroidide kasutamine võib mõjutada teatud laboratoorsete analüüside tulemusi, sh maksa-, kilpnäärme-, neerupealise- ja neerufunktsiooni biokeemilisi parameetreid; (transport)valkude plasmasisaldust, näiteks kortikosteroide siduva globuliini ja lipiidide/lipoproteiinide fraktsioone; süsivesikute ainevahetuse parameetreid ja koagulatsiooni ning fibrinolüüsi parameetreid. Muutused jäävad reeglina normi piiridesse. Nõrga mineralokortikoidide vastase toime tõttu suurendab drospirenoon reniini aktiivsust ja aldosterooni taset plasmas.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Yvidually ei ole raseduse ajal näidustatud. Raseduse võimalusega tuleb arvestada kõigil patsientidel, kellel esineb raseduse sümptomeid, eriti juhul, kui patsient ei ole kinni pidanud ettenähtud raviskeemist. Kui naine rasestub Yvidually kasutamise ajal, tuleb selle kasutamine kohe lõpetada. Ulatuslikud epidemioloogilised uuringud ei ole näidanud suurenenud riski sünnidefektide tekkeks, kui ema on enne rasedust KSK-sid kasutanud ega teratogeenset toimet juhul, kui KSK-sid võeti tahtmatult raseduse ajal.

Loomkatsed on näidanud soovimatuid toimeid tiinuse ja laktatsiooni ajal (vt lõik 5.3). Neile tuginedes ei saa välistada toimeainete hormonaalsest mõjust tingitud soovimatute toimete teket. KSK-de raseduseaegsest kasutamisest saadud üldise kliinilise kogemuse järgi ei ole siiski tõestatud, et neil oleks kahjulikku toimet inimesele.

Yvidually raseduseaegse kasutamise kogemused on liialt piiratud, et võimaldada lõplikku järeldust Yvidually negatiivsete toimete kohta rasedusele ning loote või vastsündinu tervisele. Asjakohased epidemioloogilised andmed seni puuduvad.

Yvidually kasutamise ajal ei teki tavaliselt menstruatsioonitaolist verejooksu iga 4 nädala järel, selle esinemissagedus on harvem, intervalliga kuni 120 päeva. Ootamatu raseduse tuvastamine võib olla raskendatud. Raseduse kahtluse korral Yvidually’t kasutaval naisel tuleb teha rasedustest.

Sünnitusjärgsel perioodil tuleb arvesse võtta suurenenud VTE riski, kui taas alustatakse Yvidually kasutamist (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Imetamine

KSK-d võivad avaldada mõju imetamisele, vähendades rinnapiima kogust ja muutes selle koostist. Seetõttu ei ole KSK-de kasutamine üldjuhul soovitatav enne, kui laps on täielikult rinnapiimast võõrutatud. Kontratseptiivsed steroidid ja/või nende metaboliidid võivad KSK-de kasutamise ajal väikeses koguses imenduda rinnapiima. Need kogused võivad avaldada toimet lapsele.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Autojuhtimise ja masinate käsitsemist mõjutavate toimete kohta ei ole uuringuid teostatud. KSK-de kasutajatel ei ole täheldatud toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

4.8Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Kõige sagedamini esinevad kõrvaltoimed Yvidually kasutamisel on iiveldus ja valu rindades. Neid esineb > 3 % kasutajatest.

Tõsised kõrvaltoimed on arteriaalne ja venoosne trombemboolia, rinnanäärmevähk ja fokaalne nodulaarne hüperplaasia.

Kokkuvõte kõrvaltoimetest tabelina

Allolevas tabelis on kokkuvõte YAZ-i kõrvaltoimete esinemissagedustest koos Yvidually kliinilistes uuringutes (N=2623) täheldatud kõrvaltoimetega. Juhul, kui kõrvaltoimest teatati mõlema kliinilise arendusprogrammi käigus ja esinemissagedus oli Yvidually kasutajate seas kõrgem, on esinemissagedus ära toodud Yvidually järgi.

Teavet venoossete trombembooliate (süvaveenitromboos, kopsuemboolia) ja arteriaalsete trombembooliate (müokardi infarkt, tserebrovaskulaarne häire), rinnanäärmevähi, fokaalse nodulaarse hüperplaasia (healoomulised maksakasvajad) ja migreeni kohta vt ka lõigud 4.3 ja 4.4.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

KHK-sid kasutavatel naistel on täheldatud suuremat riski arteriaalsete ja venoossete trombootiliste ja trombembooliliste seisundite, sh müokardiinfarkti, insuldi, mööduva isheemilise ataki, venoosse tromboosi ja kopsuemboolia tekkeks. Neid seisundeid on põhjalikumalt kirjeldatud lõigus 4.4.

Allpool on toodud väga harva esinevad või hilinenud sümptomaatikaga kõrvaltoimed, mis arvatakse olevat seotud KSK-de kasutamisega (vt ka lõigud 4.3 ja 4.4).

Kasvajad

-rinnanäärmevähi diagnoosimise sagedus on KSK-de kasutajate seas väga vähesel määral tõusnud. Kuna rinnanäärmevähk on alla 40-aastaste naiste seas harv, on sageduse arvuline tõus väike, kui arvestada rinnanäärmevähi üldist riski. Seos KSK-de kasutamisega on ebaselge;

-maksakasvajad (hea- ja pahaloomulised).

Muud seisundid

-nodoosne erüteem, multiformne erüteem;

-hüpertriglütserideemiaga naised (KSK-de kasutamisel suureneb risk pankreatiidi tekkeks);

-hüpertensioon;

-haigusseisundite teke või süvenemine, mille seost KSK-de kasutamisega ei ole lõplikult kinnitatud: kolestaasiga seotud ikterus ja/või sügelemine, sapikivid, porfüüria, süsteemne erütematoosne luupus, hemolüütilis-ureemiline sündroom, chorea Sydenham, rasedusherpes, otoskleroosiga seotud kuulmislangus;

-päriliku angioödeemiga naistel võivad eksogeensete östrogeenide kasutamisel tekkida või ägeneda angioödeemi nähud;

-maksafunktsiooni häired;

-glükoositolerantsuse häired või mõju perifeersele insuliiniresistentsusele;

-Crohni tõbi, haavandiline koliit;

-kloasmid;

-ülitundlikkus (sh sümptomid nagu lööve, nõgestõbi).

Koostoimed

Koostoimed suukaudsete kontratseptiivide ja teiste ravimite (ensüümide indutseerijad, mõned antibiootikumid) vahel võivad põhjustada tsükliväliseid verejookse ja/või rasestumisvastase toime vähenemist (vt lõik 4.5).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

Yvidually üleannustamise kogemused puuduvad. Kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide kasutamisel saadud üldiste kogemuste alusel võivad hormoone sisaldavate tablettide üleannustamisel tekkida järgmised sümptomid: iiveldus, oksendamine ja noortel tüdrukutel vähene tupekaudne verejooks. Antidoodid puuduvad ja edasine ravi peab olema sümptomaatiline.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: gestageenide ja östrogeenide fikseeritud kombinatsioonid ATC-kood: G03AA12

Euroopa Liidus/Kanadas ja USA-s Yvidually’ga teostatud kliinilistes uuringutes olid arvutatud järgmised Pearli indeksid:

EL/Kanada: Pearli indeks (meetodi „viga“): 0,59 (kahepoolse 95% usaldusvahemiku ülemine piir: 1,22).

Üldine Pearli indeks (meetodi „viga” + patsiendi „viga”): 0,63 (kahepoolse 95% usaldusvahemiku ülemine piir: 1,24).

USA: üldine Pearli indeks (meetodi „viga” + patsiendi „viga”): 1,65 (kahepoolse 95% usaldusvahemiku ülemine piir: 2,65).

Yvidually rasestumisvastane toime põhineb erinevate tegurite koostoimel. Neist olulisimad on ovulatsiooni pärssimine ja endomeetriumi muutused.

Yvidually on KSK, mis sisaldab etünüülöstradiooli ja drospirenooni (gestageen). Raviannustes on drospirenoonil ka antiandrogeensed ja nõrgad mineralokortikoidide vastased omadused. Östrogeenne, glükokortikoidne ja glükokortikoidide vastane toime puudub. Seetõttu on drospirenooni farmakoloogiline profiil lähedane organismis leiduvale progesteroonile.

Kliinilistest uuringutest on saadud viiteid, et YAZ’i kerged antimineralokortikoidsed omadused avalduvad kerge antimineralokortikoidse toimena.

Yvidually on KSK, mille paindlik pikendatud raviskeem põhineb konventsionaalsel KSK-l YAZ. Seetõttu peab tablette võtma vähemalt 24 järjestikusel päeval ja tabletivaba periood peab olema 4 päeva.

Mitmekeskuseline avatud randomiseeritud paralleelrühmadega Yvidually ja YAZ’i võrdlusuuring (EL/Kanada) näitas, et kui paindlikku skeemi kasutati veritsusvabade perioodide pikendamise eesmärgil, vähendas see aastas menstruaalveritsusega päevade koguarvu keskmiselt 66 päevalt (YAZ) kuni keskmiselt 41 päevani (Yvidually).

YAZ’i efektiivsuse ja ohutuse hindamiseks keskmise raskusega acne vulgaris’ega naistel teostati kaks mitmekeskuselist topeltpimedat randomiseeritud platseebokontrollitud uuringut.

Pärast kuus kuud kestnud ravi vähendas YAZ võrreldes platseeboga statistiliselt oluliselt rohkem põletikulisi lesioone 15,6% (49,3% versus 33,7%), mittepõletikulisi lesioone 18,5% (40,6% versus 22,1%) ja lesioonide koguarvu 16,5% (44,6% versus 28,1%). Lisaks oli 11,8% (18,6% versus 6,8%) suurem ka isikute osakaal, kellel oli Investigator’s Static Global Assessment (ISGA) skaala alusel „nahk puhas” või „nahk praktiliselt puhas”.

5.2Farmakokineetilised omadused

•Drospirenoon

Imendumine

Suukaudselt manustatud drospirenoon imendub kiiresti ja peaaegu täielikult. Toimeaine maksimaalne sisaldus seerumis (ligikaudu 38 nanogrammi/ml) saavutatakse pärast ühekordset manustamist ligikaudu 1...2 tunni möödudes. Biosaadavus on vahemikus 76…85%. Samaaegne manustamine koos toiduga ei mõjuta drospirenooni biosaadavust.

Jaotumine

Pärast suukaudset manustamist hakkab drospirenooni sisaldus seerumis langema, lõplik poolväärtusaeg on 31 tundi. Drospirenoon on seotud seerumi albumiiniga, ta ei seondu suguhormooni siduva globuliini (SHBG, sex hormone binding globulin) ega kortikoide siduva globuliiniga (CBG, corticoid binding globulin). Ainult 3...5% toimeaine üldisest seerumi kontsentratsioonist on veres vaba

steroidina. Etünüülöstradioolist tingitud SHBG suurenemine ei mõjuta drospirenooni valkudega seondumist. Drospirenooni keskmine jaotusruumala on 3,7 ± 1,2 l/kg.

Biotransformatsioon

Suukaudselt manustatud drospirenoon metaboliseerub suures osas. Peamised metaboliidid plasmas on drospirenooni happeline vorm, mis tekib laktoonringi avanemisel, ning 4,5-dihüdrodrospirenoon-3- sulfaat. Mõlemad tekivad ilma P450 süsteemi vahenduseta. Drospirenoon metaboliseeritakse väikeses ulatuses tsütokroom P450 3A4 vahendusel. Samuti on drospirenoonil tõestatud võime inhibeerida P450 3A4 ensüümi ja tsütokroomi P450 1A1, tsütokroomi P450 2C9 ja tsütokroomi P450 2C19 in vitro.

Eritumine

Drospirenooni metaboolse kliirensi kiirus seerumis on 1,5 ± 0,2 ml/min/kg. Drospirenoon eritub muutumatul kujul ainult tühise kogusena. Drospirenooni metaboliidid eritatakse väljaheite ja uriiniga vahekorras ligikaudu 1,2 ... 1,4. Metaboliitide väljutamise poolväärtusaeg uriini ja väljaheidetega on ligikaudu 40 tundi.

Tasakaalukontsentratsioon

Ravitsükli ajal on drospirenooni maksimaalsed püsikontsentratsioonid seerumis ligikaudu

70 nanogrammi/ml, mis saavutatakse ligikaudu 8-päevase raviga. Drospirenooni sisaldus seerumis kuhjus ligikaudu 2...3 korda lõpliku poolväärtusaja ja annustamisintervallide suhtena.

Patsientide erirühmad

Neerukahjustuse mõju

Drospirenooni seerumi püsikontsentratsioon oli kerge neerukahjustusega (kreatiniini kliirens CLcr, 50...80 ml/min) naistel võrreldav normaalse neerufunktsiooniga naistega. Drospirenooni sisaldus seerumis oli keskmise neerukahjustusega (CLcr, 30...50 ml/min) naistel keskmiselt 37% suurem kui normaalse neerufunktsiooniga naistel. Drospirenoonravi talusid hästi ka kerge kuni keskmise neerukahjustusega naised. Drospirenoonravi ei avaldanud kliiniliselt olulist toimet seerumi kaaliumi kontsentratsioonile.

Maksakahjustuse mõju

Üksikannuse uuringus vähenes suukaudne kliirens (CL/F) keskmise maksakahjustusega vabatahtlikel ligikaudu 50%, kui võrrelda normaalse maksafunktsiooniga isikute näitajatega. Täheldatud drospirenooni kliirensi langus keskmise maksakahjustusega vabatahtlikel ei põhjustanud üheski osas olulisi erinevusi seerumi kaaliumi kontsentratsioonides. Isegi diabeedi olemasolu ja kaasuv spironolaktoonravi (kaks tegurit, mis võivad soodustada hüperkaleemia teket) ei põhjustanud seerumi kaaliumi sisalduse tõusu üle normi ülemise piiri. Seega saab järeldada, et drospirenoon on kerge kuni keskmise maksakahjustusega (Child-Pugh B) patsientidel hästi talutav.

Etnilised rühmad

Jaapanlannadel ja heledanahalistel naistel ei täheldatud drospirenooni ega etünüülöstradiooli farmakokineetikas kliiniliselt olulisi erinevusi.

•Etünüülöstradiool

Imendumine

Suu kaudu manustatud etünüülöstradiool imendub kiiresti ja täielikult. Maksimaalsed seerumikontsentratsioonid (ligikaudu 33 pikogrammi/ml) saavutatakse 1...2 tunni möödudes ühekordse suukaudse annuse manustamisest. Presüsteemse konjugatsiooni ja esmasainevahetuse tulemusena on absoluutune biosaadavus ligikaudu 60%. Koos toiduga manustamisel vähenes etünüülöstradiooli biosaadavus ligikaudu 25%-l uuritud patsientidest, teiste seas muutust ei täheldatud.

Jaotumine

Seerumi etünüülöstradiooli tase langeb kahefaasiliselt, terminaalset dispositsioonifaasi iseloomustab ligikaudu 24-tunnine poolväärtusaeg. Etünüülöstradiool seondub suures ulatuses, kuid

mittespetsiifiliselt seerumi albumiiniga (ligikaudu 98,5%) ja indutseerib SHBG ja kortikoide siduva globuliini (CBG) kontsentratsiooni tõusu seerumis. Jaotusruumala on ligikaudu 5 l/kg.

Biotransformatsioon

Etünüülöstradiool läbib presüsteemse konjugatsiooni nii peensoole limaskestas kui ka maksas. Etünüülöstradiool metaboliseeritakse peamiselt aromaatse hüdroksüülimise teel, mille käigus tekib erinevaid hüdroksüülitud ja metüülitud metaboliite, mis on seerumis nii vabade metaboliitidena kui ka glükuroniidide ning sulfaatide konjugaatidena. Etünüülöstradiooli metaboolne kliirens on ligikaudu

5 ml/min/kg.

Eritumine

Etünüülöstradiool ei eritu olulisel määral muutumatul kujul. Etünüülöstradiooli metaboliidid erituvad uriini ja sapiga suhtes 4:6. Metaboliitide eritumise poolväärtusaeg on ligikaudu 1 päev.

Tasakaalukontsentratsioon

Tasakaalukontsentratsioon saavutatakse tableti ligikaudu 14-päevase pideva manustamise järel. Etünüülöstradiooli seerumi tasemed kuhjuvad ligikaudu 1,5 kuni 2,3 korda.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Loomkatsetes piirdusid drospirenooni ja etünüülöstradiooli toimed tuntud farmakoloogiliste toimetega. Eelkõige loomade reproduktsioonitoksilisuse uuringutest selgusid embrüotoksilised ja lootetoksilised toimed, mida peetakse liigispetsiifiliseks. Kui annused olid suuremad kui Yvidually kasutajatel, täheldati roti loodetel (kuid mitte ahvidel) mõju soolisele diferentseerumisele.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Tableti sisu:

Laktoosmonohüdraat

Maisitärklis

Magneesiumstearaat (E470b)

Tableti kate:

Hüpromelloos (E464)

Talk (E553b)

Titaandioksiid (E171)

Punane raudoksiid (E172)

6.2Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Kasutamisaegne stabiilsus: 40 päeva.

6.4Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Niipea kui kolbampull on blisterpakendist välja võetud, tuleb see kohe dosaatorisse sisestada ning tabletid kohe kasutusele võtta.

alustamine ja meeldetuletussignaali oleku muutmine.

Kõige olulisemad funktsioonid:

Dosaatori Clyk kõige olulisemate funktsioonide selgitused on ära toodud dosaatori lühijuhendis.

Uue dosaatori aktiveerimine:

Võtke kolbampull (sisaldab 30 tabletti) pakendist välja ja sisestage see KOHE dosaatorisse. Selleks sisestage kolbampulli kitsas ots dosaatorisse, nii et dosaatori aken (ja ka kolbampullis olevad tabletid) on nähtavad (vt joonis 1). Kolbampull TULEB lõpuni sisse lükata.

Joonis 1. Dosaatori kasutamiseks ettevalmistamine

Dosaator registreerib esimese tableti väljastamise kellaaja automaatselt referentsajaks. Seetõttu peab kasutaja

võtma kolbampulli pakendist välja ja sisestama selle päeval, mil ta tahab hakata tablette võtma;

väljastama esimese tableti sellisel kellaajal, mis on talle iga päev sobiv aeg tableti võtmiseks.

Dosaatori aken näitab iga 24 tunni tagant, et järgmise tableti võtmise aeg on käes.

Tableti väljastamine:

Vajutades ühe käega samaaegselt dosaatori mõlemat pehmet külge, väljastatakse tablett teise kätte.

Kolbampulli asendamine uuega:

Tavapärasel kasutamisel saab kolbampulli eemaldada vaid siis, kui see on tühi. Tühi kolbampull tuleb välja, vajutades kolbampulli vabastamise nupule. Dosaator säilitab kogu teie võtmistsükli kohta salvestatud teabe, uue kolbampulli sisestamiseks tuleb järgida ülaltoodud juhiseid.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Bayer Pharma AG

Müllerstraße 178

13353 Berlin

Saksamaa

8.MÜÜGILOA NUMBER

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 30.11.2012

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

juuni 2015