Vellofent - keelealune tabl 800mcg n3; n4; n15; n30

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Vellofent, 67 mikrogrammi, keelealused tabletid

Vellofent, 133 mikrogrammi, keelealused tabletid

Vellofent, 267 mikrogrammi, keelealused tabletid

Vellofent, 400 mikrogrammi, keelealused tabletid

Vellofent, 533 mikrogrammi, keelealused tabletid

Vellofent, 800 mikrogrammi, keelealused tabletid

Fentanüül

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

-Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

-Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

-Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.

-Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1.Mis ravim on Vellofent ja milleks seda kasutatakse

2.Mida on vaja teada enne Vellofent´i kasutamist

3.Kuidas Vellofent’i kasutada

4.Võimalikud kõrvaltoimed

5.Kuidas Vellofent’i säilitada

6.Pakendi sisu ja muu teave

1.Mis ravim on Vellofent ja milleks seda kasutatakse

Vellofent sisaldab toimeainena fentanüüli, mis kuulub tugevate valuvaigistite rühma, mida nimetatakse opioidideks.

Vellofent’i kasutatakse läbilöögivalu raviks vähki põdevatel täiskasvanutel, kes juba kasutavad mõnda muud opioidset valuvaigistit püsiva (ööpäevaringne) vähivalu raviks.

Läbilöögivalu on äkki tekkinud lisavalu, mis tekib hoolimata tavaliste opioidsete valuvaigistite kasutamisest.

2. Mida on vaja teada enne Vellofent´i kasutamist

Ärge kasutage Vellofent´i:

−kui te olete fentanüüli või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;

−teil on raskeid hingamisprobleeme või raske kopsuhaigus;

−kui te võtate praegu monoaminooksüdaasi (MAO) inhibiitorit depressiooni raviks (või olete neid võtnud viimase 2 nädala jooksul);

−kui te ei kasuta oma püsiva valu kontrollimiseks opioidseid retseptiravimeid (nt kodeiin, fentanüül, hüdromorfoon, morfiin, oksükodoon, petidiin) regulaarselt iga päev vähemalt ühe nädala jooksul. Kui te ei ole neid ravimeid kasutanud, ei tohi te Vellofent’i kasutada, sest see võib suurendada riski, et teie hingamine muutub ohtlikult aeglaseks ja/või pindmiseks või katkeb täielikult;

−kui teil on muu lühiajaline valu, välja arvatud läbilöögivalu.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Vellofent sisaldab toimeainet koguses, mis võib olla surmav lapsele, mistõttu tuleb ravimit alati hoida laste ja teiste inimeste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Hoidke tablette lukustatud kapis ja ärge säilitage blisterpakendist eemaldatud tabletti.

Enne Vellofent’i kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Rääkige oma arstile enne ravi alustamist, kui teil on või on hiljuti olnud mõni järgmistest seisunditest, kuna teie arst peab seda arvesse võtma annuse määramisel:

−kui püsiva vähivalu vastu (ööpäevaringselt) võetavate teiste opioidsete ravimite annus ei ole veel stabiilne;

−teil on ükskõik milline seisund, mis mõjutab teie hingamist (nagu astma, vilisev hingamine või õhupuudustunne);

−teil on peavigastus;

−teil on probleeme südamega, eriti madal pulsisagedus, südame rütmihäired, ringleva vere väike maht või madal vererõhk;

−teil on maksa- või neeruprobleemid, sest need organid mõjutavad ravimi lagunemist organismis;

−kui te võtate antidepressante või antipsühhootikume; vt palun lõiku „Muud ravimid ja Vellofent“.

Lapsed ja noorukid

Vellofent’i ei tohi kasutada lastel ja noorukitel vanuses alla 18 aasta.

Muud ravimid ja Vellofent

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid, eriti:

-Monoaminooksüdaasi (MAO) inhibiitorid (kasutatakse depressiooni raviks), vt eespool „Ärge kasutage Vellofent´i“. Öelge oma arstile, kui olete kasutanud seda tüüpi ravimeid viimase 2 nädala jooksul.

-Unerohud, ärevuse ravimid, antihistamiinikumid, rahustid, mõned lihasrelaksandid või mis tahes ravimid, mis võivad teid muuta uniseks (sedatiivse toimega).

-Mis tahes ravimid, mis võivad mõjutada Vellofent’i toimet (võivad mõjutada viisi, kuidas Vellofent laguneb organismis), näiteks:

-ravimid, mida kasutatakse HIV infektsiooni kontrollimiseks (nt ritonaviir, indinaviir, nelfinaviir, sakvinaviir),

-ravimid, mida kasutatakse seeninfektsioonide raviks (nt ketokonasool, itrakonasool või flukonasool),

-ravimid, mida kasutatakse bakteriaalsete infektsioonide raviks (nt klaritromütsiin, erütromütsiin, telitromütsiin), sealhulgas tuberkuloosiravimid (nt rifabutiin, rifampitsiin),

-ravimid, mida kasutatakse tugeva iivelduse korral (nt aprepitant, dronabinool),

-ravimid, mida kasutatakse kõrge vererõhu või südamehaiguste raviks (nt diltiaseem ja verapamiil),

-ravimid, mida kasutatakse depressiooni raviks (nt fluoksetiin või naistepuna),

-ravimid, mida kasutatakse kõrvetiste ja seedehäirete korral (nt tsimetidiin),

-uinutid või rahustid (nt fenobarbitaal),

-epileptiliste krampide ravimid (nt karbamasepiin, fenütoiin, okskarbasepiin),

-viirusevastased ravimid (nt efavirens, nevirapiin),

-põletikuvastased või immunosupressiivsed ravimid (nt glükokortikoidid),

-suhkurtõve ravimid (nt pioglitasoon),

-psühhostimuleerivad ravimid (nt modafiniil).

-Muud tugevatoimelised valuvaigistid (nt buprenorfiin, pentasotsiin või nalbufiin). Need ravimid võivad vähendada Vellofent’i toimet.

-Kõrvaltoimete risk suureneb, kui te võtate selliseid ravimeid nagu teatud antidepressandid või antipsühhootikumid. Vellofent ja need ravimid võivad vastastikku teineteist mõjutada ja teil võivad tekkida muutused vaimses seisundis (nt agitatsioon, hallutsinatsioonid, kooma) ja muud toimed, nt kehatemperatuur üle 38 °C, pulsi kiirenemine, ebastabiilne vererõhk ja reflekside ägenemine, lihasjäikus, koordinatsioonipuudus ja/või seedetrakti sümptomid (nt iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus). Arst ütleb teile, kas Vellofent sobib teile või mitte.

Vellofent koos toidu, joogi ja alkoholiga

−Vellofent’i võib kasutada enne või pärast sööki, kuid mitte söögi ajal. Enne Vellofent’i kasutamist võite juua pisut vett, et suud niisutada, kuid te ei tohi midagi süüa ega juua ravimi manustamise ajal.

−Vellofent’i kasutamise ajal ei tohi juua greipfruudi mahla, sest see võib mõjutada Vellofent’i lagunemist organismis.

−Ärge jooge Vellofent’i kasutamise ajal alkoholi. See võib suurendada ohtlike kõrvaltoimete tekkeriski.

Rasedus ja imetamine

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Vellofent’i ei tohi kasutada raseduse ajal, välja arvatud juhul, kui olete sellest vestelnud oma arstiga. Vellofent’i ei tohi kasutada sünnituse ajal, sest fentanüül võib põhjustada lootel või vastsündinul hingamise halvenemist ja ärajätunähte.

Fentanüül võib erituda rinnapiima ja võib rinnaga toidetaval lapsel põhjustada kõrvaltoimeid. Ärge kasutage Vellofent’i, kui imetate last. Ärge alustage imetamist 48 tunni jooksul pärast Vellofent’i viimast annust.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Arutage koos oma arstiga läbi, kas auto juhtimine või masinatega töötamine pärast Vellofent’i kasutamist on teile ohutu. Ärge juhtige autot ega käsitlege masinaid järgmistel juhtudel: kui tunnete unisust või pearinglust, teie nägemine hägustub või tekib topeltnägemine, teil on raskusi keskenduda. On oluline, et te teaksite, kuidas te Vellofent’ile reageerite enne, kui hakkate juhtima autot või töötama masinatega.

Vellofent sisaldab naatriumi

Selle ravimi üks tablett sisaldab 0,651 mg naatriumi. Seda tuleb arvesse võtta patsientide puhul, kes on kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil.

3.Kuidas Vellofent’i kasutada

Seda ravimit tuleb võtta asetades tableti keele alla (sublingvaalne kasutamine).

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui arst määrab teile Vellofent’i, siis te ei tohi kasutada eelmist fentanüüli sisaldavat ravimit samaaegselt läbilöögivalu raviks. Lõpetage eelmise ravimi kasutamine. Kuid te võite edasi kasutada opioidvaluvaigistit püsiva (ööpäevaringne) vähivalu leevendamiseks Vellofent’i ravi ajal.

Algfaas – õige annuse leidmine

Et Vellofent efektiivselt toimiks, peab teie arst kindlaks määrama kõige sobivama üksikannuse, mis leevendab teie läbilöögivalu episoodi. Vellofent’i keelealuseid tablette on saadaval erinevas tugevuses. Leidmaks kõige sobivamat annust, võib teil olla vajalik proovida erineva tugevusega Vellofent’i keelealuseid tablette mitme läbilöögivalu episoodi jooksul. Teie arst aitab teil seda teha ja teeb teiega koostööd parima tugevusega tableti kindlaks määramiseks.

Kui valu ei leevendu ühe tabletiga, võib teie arst soovitada teil võtta kaks tabletti läbilöögivalu episoodi ravimiseks. Ärge võtke teist tabletti, välja arvatud juhul, kui arst on teil soovitanud seda teha, vastasel juhul võib tekkida üleannustamise risk. Teie arst juhendab teid, millise tugevusega tabletti kasutada.

Te peate alati kasutama teile arsti poolt määratud Vellofent’i annust – see võib erineda teiste ravimite annustest, mida te olete läbilöögivalu raviks kasutanud.

Säilitusfaas - kui õige annus on leitud

Kui olete arstiga koostöös leidnud Vellofent’i tablettide annuse, mis teie läbilöögivalu leevendab, ei tohi te seda annust rohkem võtta kui neli korda ööpäevas. Üks Vellofent’i annus võib koosneda rohkem kui ühest tabletist.

Kui teie arvates Vellofent’i annus, mida te kasutate, ei leevenda teie läbilöögivalu piisavalt, siis teavitage sellest oma arsti, sest vajalikuks võib osutuda annuse kohandamine.

Te ei tohi muuta oma Vellofent’i annust, kui just teie arst ei ole juhendanud teil seda teha.

Ravimi võtmine

Vellofent on mõeldud keelealuseks kasutamiseks. See tähendab seda, et tablett asetatakse keele alla, kus see kiiresti lahustub, et lasta fentanüülil suu limaskesta kaudu vereringesse imenduda.

Kui teil tekib läbilöögivalu episood, siis võtke arsti poolt määratud annus järgmiselt:

−Kui teie suu on kuiv, võtke selle niisutamiseks lonks vett. Sülitage vesi välja või neelake see alla.

−Eemaldage tablett/tabletid blisterpakendist vahetult enne kasutamist.

−Tõmmake ühe blistri pealt fooliumi serv lahti ja eemaldage tablett ettevaatlikult. Ärge suruge Vellofent’i keelealuseid tablette läbi blistril oleva fooliumi.

−Asetage tablett keele alla võimalikult kaugele ja laske täielikult ära lahustuda.

−Vellofent lahustub keele all kiiresti ja imendub, et valu leevendada. Seepärast on oluline, et te tabletti ei imeks, näriks ega neelaks alla.

−Kui 30 minuti pärast on tableti jäänuseid alles, võite need alla neelata.

−Ärge sööge ega jooge midagi, kuni tablett on täielikult teie keele all ära lahustunud.

Kui te võtate Vellofent'i rohkem kui ette nähtud

−eemaldage suhu jäänud tableti tükid,

−teavitage juhtunust oma hooldajat või teisi inimesi,

−võtke ise või laske oma hooldajal kohe võtta ühendust arsti, apteekri või kohaliku haiglaga ja

arutage mida peaks tegema.

Üleannustamise sümptomid on vaimse seisundi muutus, teadvuse kadu, äärmine unisus, aeglane ja pindmine hingamine. Selliste sümptomite ilmnemisel otsige koheselt meditsiinilist abi.

Märkus hooldajatele

Arsti oodates:

−püüdke patsienti ärkvel hoida rääkides temaga või raputades teda aeg-ajalt ja

−veenduge, et hingamisteed on vabad ja ta hingab.

Kui te kahtlustate, et keegi on juhuslikult Vellofent’i võtnud, otsige koheselt meditsiinilist abi.

Kui te unustate Vellofent'i võtta

Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Vellofent'i võtmise

Te tohite Vellofent’i võtmise lõpetada kui te seda enam ei vaja. Te peate jätkama regulaarselt valuvaigistavate opioidide võtmist püsiva valu raviks vastavalt arsti ettekirjutusele.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4.Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kõige tõsisemad kõrvaltoimed on:

−pindmine ja aeglane hingamine (aeg-ajalt, võib tekkida kuni ühel inimesel 100-st),

−madal vererõhk või väga madal vererõhk ja šokk.

Kui te muutute väga uniseks ja/või teil tekivad mis tahes ülal mainitud kõrvaltoimed, peate Vellofent’i võtmise lõpetama ja teie ise või teie hooldaja peab kohe ühendust võtma arstiga ja kutsuma erakorralist arstiabi.

Väga sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida rohkem kui ühel inimesel 10-st):

−iiveldus,

−kõhukinnisus,

−unisus,

−uimasus,

−pearinglus.

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni ühel inimesel 10-st):

−segasus, ärevus, asjade nägemine või kuulmine, mida tegelikult ei ole (hallutsinatsioonid), ebatavalised mõtted,

−asteenia (nõrkus),

−peavalu, lihaste tõmblused, pearingluse või "pöörlemise" tunne, teadvuse kadu,

−suukuivus, maitsetundlikkuse muutus,

−madal vererõhk,

−oksendamine, kõhuvalu, seedehäired,

−higistamine, nahasügelus,

−kukkumine.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni ühel inimesel 100-st):

−söögiisu vähenemine, kõhugaasid, kõhupuhitus, hammaste lagunemine, sooleummistus (iileus),

−halb enesetunne,

−surisemine või tuimus, liigutuste koordineerimise raskus, krambid (krambihood), kooma,

−ebanormaalsed unenäod, üksildustunne, depressioon, meeleolu kõikumine, liigne heaolutunne,

−rasked hingamisprobleemid,

−ähmane või topeltnägemine,

−nahalööve, suurenenud või muutunud puutetundlikkus,

−raskused urineerimisel.

Teadmata sagedusega kõrvaltoimed (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

−igemete taandareng, hammaste väljalangemine,

−nahaõhetus,

−suure soojuse tundmine,

−kõhulahtisus,

−käte või jalgade paistetus,

−väsimus.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5.Kuidas Vellofent’i säilitada

Valuvaigisti Vellofent on väga tugevatoimeline ja võib olla eluohtlik, kui seda võtab kogemata laps. Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast „Kõlblik kuni“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.

Hoida originaalblisterpakendis, valguse eest kaitstult.

Hoidke Vellofent’i lukustatud kapis.

Blisterpakendist eemaldatud tabletti ei tohi säilitada.

Ärge visake kasutamata või osaliselt kasutatud ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Kasutamata ravim tuleb võimaluse korral viia apteekrile ohutuks hävitamiseks. See on ohutusabinõu ja need meetmed aitavad samuti kaitsta keskkonda.

6.Pakendi sisu ja muu teave

Mida Vellofent sisaldab

−Toimeaine on: fentanüül.

Üks keelealune tablett sisaldab 67, 133, 267, 400, 533 või 800 mikrogrammi fentanüüli (tsitraadina).

−Teised koostisosad (abiained) on: veevaba kaltsiumvesinikfosfaat, mikrokristalliline tselluloos, veevaba dinaatriumfosfaat, hüpromelloos, makrogool, magneesiumstearaat, maltodekstriin, titaandioksiid (E171), triatsetiin, trükivärv (šellak, must raudoksiid (E172)).

Kuidas Vellofent välja näeb ja pakendi sisu

Vellofent 67 mikrogrammi on valge, kumer, kolmnurkne tablett, pikkusega 5,6 mm, mille ühele küljele on musta tindiga trükitud '0 '.

Vellofent 133 mikrogrammi on valge, kumer, kolmnurkne tablett, pikkusega 5,6 mm, mille ühele küljele on musta tindiga trükitud '1'.

Vellofent 267 mikrogrammi on valge, kumer, kolmnurkne tablett, pikkusega 5,6 mm, mille ühele küljele on musta tindiga trükitud ’2’.

Vellofent 400 mikrogrammi on valge, kumer, kolmnurkne tablett, pikkusega 5,6 mm, mille ühele küljele on musta tindiga trükitud '4'.

Vellofent533 mikrogrammi on valge, kumer, kolmnurkne tablett, pikkusega 5,6 mm, mille ühele küljele on musta tindiga trükitud '5'.

Vellofent 800 mikrogrammi on valge, kumer, kolmnurkne tablett, pikkusega 5,6 mm, mille ühele küljele on musta tindiga trükitud ’8’.

Vellofent keelealune tablett on saadaval lahtitõmmatavas, lastekindlas blistris, pakendi suurused on 3, 4, 15 või 30 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja:

Aziende Chimiche Riunite Angelini Francesco − A.C.R.A.F. S.p.A. Viale Amelia 70

00181 Roma Itaalia

Tootjad: ETHYPHARM Chemin de la Poudrière 76120 Grand Quevilly Prantsusmaa

A.C.R.A.F. S.p.A.

Via Vecchia del Pinocchio 22 60131 Ancona

Itaalia

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega:

Rootsi: Vellofent

Austria: Vellofent

Bulgaaria: Vellofent

Tšehhi Vabariik: Vellofent

Eesti: Vellofent

Kreeka: Vellofent

Hispaania: Avaric

Ungari: Vellofent

Itaalia: Vellofent

Leedu: Vellofent

Läti: Vellofent

Poola: Vellofent

Portugal: Vellofent

Rumeenia: Vellofent

Sloveenia: Vellofent

Slovakkia: Vellofent

Infoleht on viimati uuendatud detsembris 2014

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Vellofent, 67 mikrogrammi, keelealused tabletid

Vellofent, 133 mikrogrammi, keelealused tabletid

Vellofent, 267 mikrogrammi, keelealused tabletid

Vellofent, 400 mikrogrammi, keelealused tabletid

Vellofent, 533 mikrogrammi, keelealused tabletid

Vellofent, 800 mikrogrammi, keelealused tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Vellofent 67 mikrogrammi keelealune tablett:

Üks tablett sisaldab 110 mikrogrammi fentanüültsitraati, mis vastab 67 mikrogrammile fentanüülile.

Vellofent 133 mikrogrammi keelealune tablett:

Üks tablett sisaldab 210 mikrogrammi fentanüültsitraati, mis vastab 133 mikrogrammile fentanüülile.

Vellofent 267 mikrogrammi keelealune tablett:

Üks tablett sisaldab 420 mikrogrammi fentanüültsitraati, mis vastab 267 mikrogrammile fentanüülile.

Vellofent 400 mikrogrammi keelealune tablett:

Üks tablett sisaldab 630 mikrogrammi fentanüültsitraati, mis vastab 400 mikrogrammile fentanüülile.

Vellofent 533 mikrogrammi keelealune tablett:

Üks tablett sisaldab 840 mikrogrammi fentanüültsitraati, mis vastab 533 mikrogrammile fentanüülile.

Vellofent 800 mikrogrammi keelealune tablett:

Üks tablett sisaldab 1260 mikrogrammi fentanüültsitraati, mis vastab 800 mikrogrammile fentanüülile.

INN. Fentanylum

Teadaolevat toimet omav abiaine:

Üks tablett sisaldab 0,651 mg naatriumi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Keelealune tablett.

Vellofent 67 mikrogrammi keelealune tablett:

Valge, kumer, kolmnurkne tablett, pikkusega 5,6 mm, mille ühele küljele on musta tindiga trükitud '0'.

Vellofent 133 mikrogrammi keelealune tablett:

Valge, kumer, kolmnurkne tablett, pikkusega 5,6 mm, mille ühele küljele on musta tindiga trükitud '1'.

Vellofent 267 mikrogrammi keelealune tablett:

Valge, kumer, kolmnurkne tablett, pikkusega 5,6 mm, mille ühele küljele on musta tindiga trükitud '2'.

Vellofent 400 mikrogrammi keelealune tablett:

Valge, kumer, kolmnurkne tablett, pikkusega 5,6 mm, mille ühele küljele on musta tindiga trükitud '4'.

Vellofent 533 mikrogrammi keelealune tablett:

Valge, kumer, kolmnurkne tablett, pikkusega 5,6 mm, mille ühele küljele on musta tindiga trükitud '5'.

Vellofent 800 mikrogrammi keelealune tablett:

Valge, kumer, kolmnurkne tablett, pikkusega 5,6 mm, mille ühele küljele on musta tindiga trükitud ’8’.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Läbilöögivalu (LLV) vähihaigetel täiskasvanutel, kes juba kasutavad säilitusravi opioididega kroonilise vähivalu raviks.

LLV on mööduv valu ägenemine, mis tekib valuvastase säilitusravi taustal.

Opioidsäilitusravi tähendab, et patsient kasutab morfiini vähemalt 60 mg ööpäevas suukaudselt, fentanüüli vähemalt 25 mikrogrammi tunnis transdermaalselt, oksükodooni vähemalt 30 mg ööpäevas, hüdromorfiini vähemalt 8 mg ööpäevas või mõnda teist opioidi ekvianalgeetilises annuses ühe nädala või pikema perioodi vältel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravi peab alustama vähihaigete opioidravis kogenud arst ning see peab toimuma tema järelevalve all. Arst peab võtma arvesse fentanüüli kuritarvitamise ohtu. Patsientidele tuleb anda juhis läbilöögivalu raviks mitte kasutada samaaegselt kahte erineva tugevusega fentanüüli ning lõpetada fentanüüli sisaldavate teiste ravimite kasutamine üleminekul Vellofent’i ravile. Segaduste ja võimalike üleannustamiste vältimiseks peaks patsiendil korraga kasutatavaid eri tugevusega tablette olema minimaalselt.

Vellofent’i tuleb manustada keele alla võimalikult kaugele.

Vellofent’i ei tohi alla neelata, vaid neil tuleb lasta keele all täielikult lahustuda (ilma närimata või imemata). Patsientidele tuleb öelda, et nad ei tohi süüa ega juua kuni keelealune tablett on täielikult lahustunud.

30 minuti möödumisel võib järele jäänud Vellofent’i tableti alla neelata.

Patsientidel, kellel suu kuivab, võib suu limaskesta niisutada veega enne Vellofent’i võtmist.

Blisterpakendist eemaldatud tabletti ei tohi alles hoida, sest tablett võib saada kahjustatud ning võib tekkida juhuslik kokkupuude tabletiga (vt ka lõik 4.4 hoiatused laste suhtes).

Patsientidel tuleb soovitada hoida Vellofent’i lukustatud kapis.

Annuse tiitrimine

Enne Vellofent’i annuse tiitrimist eeldatakse, et patsiendi valu on opioidravi säilitusannusega kontrollitav ja et neil ei esine tavaliselt rohkem kui 4 läbilöögivalu episoodi ööpäevas.

Annuse tiitrimise eesmärgiks on tuvastada optimaalne säilitusannus läbilöögivalu episoodide pikaajaliseks raviks. Selline optimaalne annus peab pakkuma piisavat valu vaigistamist koos kõrvaltoimete aktsepteeritava tasemega.

Vellofent’i optimaalne säilitusannus määratakse igal patsiendil individuaalselt ülespoole tiitrimise teel. Annuse tiitrimisfaasis kasutamiseks on saadaval erinevaid annuseid. Vellofent’i algannus on 133 mikrogrammi, tiitrides annust vajadusel ülespoole saadaolevate tugevustega.

Patsiente tuleb hoolikalt jälgida,kuni on leitud optimaalne annus.

Kui efektiivne analgeesia saavutatakse suurema annusega, kuid sellele lisanduvad kõrvaltoimed ei ole vastuvõetavad, siis võib manustada vaheannuse (kasutades 67 mikrogrammist või 133 mikrogrammist tabletti).

Üle 800 mikrogrammiseid annuseid ei ole kliinilistes uuringutes hinnatud.

Opioididega seotud kõrvaltoimete riski vähendamiseks ja sobiva annuse kindlakstegemiseks on ülioluline, et tiitrimisfaasis jälgiks meditsiinitöötaja patsienti hoolikalt.

Säilitusravi

Kui efektiivne annus on kindlaks tehtud, mis võib olla suurem kui üks tablett, peaksid patsiendid jätkama selle annuse kasutamist, kuid piirduma maksimaalselt nelja Vellofent’i annusega ööpäevas.

Annuse korduv kohandamine

Kui vastus (analgeesia või kõrvaltoimed) tiitritud Vellofent’i annusele märkimisväärselt muutub, võib optimaalse annuse säilitamiseks olla vajalik annust kohandada.

Kui rohkem kui neljal järjestikusel päeval esineb rohkem kui neli läbilöögivalu episoodi ööpäevas, tuleb pideva valu ravimiseks kasutatava pikatoimelise opioidi annust muuta. Kui pikatoimelist opioidi või selle annust muudetakse, tuleb patsiendi jaoks optimaalse annuse tagamiseks Vellofent’i annust uuesti hinnata ja vajadusel ka uuesti tiitrida.

Valuvaigisti uue annuse tiitrimine peab toimuma kogenud arsti järelvalve all.

Ravi lõpetamine

Vellofent’i võtmine tuleb koheselt lõpetada kui seda enam ei vajata. Patsientidel, kes opioidravi enam ei vaja, tuleb enne opioidide allapoole tiitrimist võimalike ärajätunähtude vähendamiseks Vellofent’i annust arvesse võtta.

Kasutamine eakatel

Eakatel on soovitav ravimi annust tiitrida eriti ettevaatlikult ja patsiente tuleb hoolikalt jälgida fentanüüli mürgistusnähtude võimaliku tekke suhtes (vt lõik 4.4).

Kasutamine neeru- ja maksakahjustusega patsientidel

Neeru- või maksafunktsiooni häirega patsiente tuleb Vellofent’i tiitrimise ajal fentanüüli mürgistusnähtude võimaliku tekke suhtes hoolikalt jälgida (vt lõik 4.4).

Kasutamine lastel ja noorukitel

Vellofent’i ei tohi kasutada lastel ja noorukitel vanuses alla 18 aasta ohutuse ja efektiivsuse andmete puudumise tõttu (vt ka lõik 4.4).

4.3 Vastunäidustused

−Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

−Opioidide säilitusravi mittesaavad patsiendid (vt lõik 4.4), sest neil on suurem risk respiratoorse depressiooni tekkeks.

−Samaaegne monoaminooksüdaasi (MAO) inhibiitorite kasutamine või 2 nädala jooksul pärast MAO inhibiitorite kasutamise lõpetamist.

−Raske hingamispuudulikkus või raske obstruktiivne kopsuhaigus.

−Ägeda valu ravi, mis ei ole läbilöögivalu.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Patsiente ja nende hooldajaid tuleb teavitada, et Vellofent sisaldab toimeainet koguses, mis võib lapsele olla surmav ning seetõttu tuleb ravimit hoida laste ja teiste inimeste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Opioididega seotud kõrvaltoimete riski vähendamiseks ja efektiivse annuse kindlakstegemiseks on ülioluline, et tiitrimisfaasis jälgiks meditsiinitöötaja patsienti hoolikalt.

On tähtis, et püsiva valu ravis kasutatavate pikatoimeliste opioidide annused on stabiilsed enne ravi alustamist Vellofent’iga ning et Vellofent’i kasutamise ajal jätkatakse patsiendi ravi pika toimeajaga opioidraviga.

Nagu kõikide opioidide korral, kaasneb ka fentanüüli kasutamisel risk kliiniliselt olulise respiratoorse depressiooni tekkeks. Eriti ettevaatlik tuleb olla Vellofent’i tiitrimisel patsientidel, kellel on keskmise raskusega krooniline obstruktiivne kopshaigus või respiratoorset depressiooni soodustavad muud meditsiinilised seisundid, sest isegi Vellofent’i normaalsed raviannused võivad veelgi süvendada respiratoorset depressiooni kuni hingamispuudulikkuse tekkeni.

Patsientidele, kes võivad olla eriti tundlikud CO2 retentsiooni intrakraniaalsete toimete suhtes, nt tõusnud intrakraniaalse rõhu sümptomitega või teadvushäiretega patsiendid, tohib Vellofent’i manustada ainult äärmise ettevaatlikkusega. Opioidid võivad varjata peatraumaga patsiendi tegelikku kliinilist seisundit ning neid tohib kasutada ainult selgel kliinilisel näidustusel.

Südamehaigus

Fentanüül võib põhjustada bradükardiat. Fentanüüli tuleb kasutada ettevaatusega bradüarütmiatega patsientidel või selle esinemisel anamneesis.

Lisaks tuleb Vellofent’i kasutada ettevaatusega maksa- või neerukahjustusega patsientidel. Maksa- ja neerukahjustuse mõju ravimi farmakokineetikale ei ole hinnatud, kuid fentanüüli intravenoossel manustamisel maksa- ja neerukahjustuse korral on leitud fentanüüli kliirensi muutuseid, mis on tingitud metaboolse kliirensi ning plasmavalkude muutustest. Pärast Vellofent’i manustamist võivad nii kahjustatud maksa- kui ka neerufunktsioon suurendada allaneelatud fentanüüli biosaadavust ja vähendada süsteemset eliminatsiooni, mis võib viia opioidide toime tugevnemisele ja pikenemisele. Seetõttu on mõõduka või raske maksa või neerukahjustusega patsientide korral tiitrimisprotsessi ajal vajalik eriline tähelepanelikkus.

Hoolikalt tuleb kaaluda ravi sobivust hüpovoleemilistele ja hüpotensiivsetele patsientidele.

Serotoniinisündroom

Vellofent’i manustamisel koos ravimitega, mis mõjutavad serotonergilisi neurotransmitterite süsteeme, on soovitav ettevaatus.

Samaaegsel kasutamisel koos serotonergiliste ravimite, nt selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI-d) ning serotoniini ja noradrenaliini tagasihaarde inhibiitoritega (SNRI-d) või ravimitega, mis häirivad serotoniini metabolismi (sh monoamiini oksüdaasi inhibiitorid [MAOI-d]), võib areneda potentsiaalselt eluohtlik serotoniinisündroom. See võib tekkida ka soovitatavate annuste kasutamisel.

Serotoniinisündroomi korral võivad esineda vaimse seisundi muutused (nt agiteeritus, hallutsinatsioonid, kooma), autonoomse süsteemi häired (nt tahhükardia, labiilne vererõhk, hüpertermia), neuromuskulaarsed kõrvalekalded (nt hüperrefleksia, koordinatsioonihäired, rigiidus) ja/või seedetrakti sümptomid (nt iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus).

Serotoniinisündroomi kahtlusel tuleb ravi Vellofent’iga katkestada.

Vellofent’i mõju ei ole uuritud patsientidel, kellel on suus haavandid või mukosiit. Seoses sellega võib nendel patsientidel esineda ravimi süsteemsel annustamisel suurenenud risk ja annuse tiitrimisfaasis on soovitav eriline ettevaatus.

Korduval opioidide, sealhulgas fentanüül, manustamisel võib tekkida tolerantsus, füüsiline ja/või psühholoogiline sõltuvus. Siiski on opioidide kasutamise järgselt tekkinud iatrogeenne sõltuvus harv.

See ravim sisaldab 0,651 mg naatriumi ühes tabletis. Seda tuleb arvestada, kui patsient on kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Vellofent on vastunäidustatud patsientidele, kes on eelneva 14 päeva jooksul saanud ravi monoaminooksüdaasi (MAO) inhibiitoritega, sest opioidanalgeetikumide kasutamisel on teatatud raskest ja ootamatust MAO inhibiitorite toime tugevnemisest.

Fentanüül metaboliseeritakse isoensüümi CYP3A4 kaudu maksas ja soolestiku limaskestas. CYP3A4 inhibiitorid, nagu:

−makroliidantibiootikumid (nt erütromütsiin, klaritromütsiin, telitromütsiin),

−seenevastased asoolid (nt ketokonasool, itrakonasool ja flukonasool),

−teatud proteaasi inhibiitorid (nt ritonaviir, indinaviir, nelfinaviir, sakvinaviir),

−kaltsiumikanali blokaatorid (nt diltiaseem või verapamiil),

−antiemeetikumid (nt aprepitant või dronabinool),

−antidepressandid (nt fluoksetiin),

−antatsiidid (nt tsimetidiin)

või alkohol võivad suurendada allaneelatud fentanüüli biosaadavust ja võivad ka vähendada selle süsteemset eliminatsiooni, mis võib põhjustada suurenenud või kestvama opioidide toime ja põhjustada potentsiaalselt fataalset respiratoorset depressiooni. Sarnast mõju võib täheldada pärast greibimahla samaaegset tarbimist, mis teadaolevalt inhibeerib CYP3A4. Seega tuleb fentanüüli koosmanustamisel CYP3A4 inhibiitoritega olla ettevaatlik. Patsiente, kes alustavad ravi või kellel suurendatakse Vellofent’i annust ja saavad samaaegset ravi CYP3A4 inhibiitoritega, tuleb hoolikalt jälgida opioidide toime suhtes pikema ajaperioodi vältel.

Vellofent’i samaaegne kasutamine koos tugevatoimeliste CYP3A4 indutseerijatega, nagu:

−barbituraadid ja teised rahustid (nt fenobarbitaal),

−epilepsiaravimid (nt karbamasepiin, fenütoiin, okskarbasepiin),

−teatud viirusevastased ravimid (nt efavirens, nevirapiin),

−põletikuvastased ravimid või immunosupressandid (nt glükokortikoidid),

−diabeediravimid (nt pioglitasoon),

−antibiootikumid tuberkuloosi raviks (nt rifabutiin, rifampitsiin),

−psühhotroopsed ained (nt modafiniil),

−antidepressandid (nt naistepuna)

võib põhjustada fentanüüli plasmakontsentratsiooni langust, mis võib vähendada Vellofent’i efektiivsust. Patsiente, kes saavad Vellofent’i ja lõpetavad ravi CYP3A4 indutseerijatega või kellel vähendatakse CYP3A4 indutseerijate annust, tuleb hoolikalt jälgida Vellofent’i suurenenud toime või toksilisuse suhtes. Vellofent’i annust tuleb vastavalt kohandada.

Samaaegne ravi teiste kesknärvisüsteemi depressantidega, sealhulgas teiste opioidide, sedatiivsete ainete või uinutite, üldanesteetikumide, fenotiasiinide, rahustite, lihasrelaksantide, sedatiivsete antihistamiinikumide ja alkoholiga võib põhjustada depressiivsete toimete tugevnemist.

Opioidide osaliste agonistide/antagonistide (nt buprenorfiin, nalbufiin, pentasotsiin) samaaegne kasutamine ei ole soovitatav. Neil on suur afiinsus opioidretseptorite suhtes ja oma toime suhteliselt vähene, mistõttu nad osaliselt antagoniseerivad fentanüüli valuvaigistavat toimet ja võivad põhjustada opioidsõltuvusega patsientidel ärajätunähte.

Serotonergilised ravimid

Fentanüüli manustamisel koos serotonergiliste toimeainete, nt selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI-d) või serotoniini ja noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorite (SNRI-d) või monoamiini oksüdaasi inhibiitoritega (MAOI-d) võib suureneda risk serotoniinisündroomi tekkeks, mis on potentsiaalselt eluohtlik seisund.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Fentanüüli kasutamise kohta rasedatel adekvaatsed andmed puuduvad. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Vellofent’i ei tohi kasutada raseduse ajal, kui see ei ole hädavajalik.

Pikaajalise ravi järgselt võib fentanüül põhjustada vastsündinul ärajätunähte.

Fentanüüli kasutamine sünnituse ajal (kaasa arvatud keisrilõige) ei ole soovitatav, sest fentanüül läbib platsentat ja võib põhjustada lootel või vastsündinul respiratoorset depressiooni. Vellofent’i manustamisel peab vajalik antidoot vastsündinule olema käepärast.

Imetamine

Fentanüül eritub rinnapiima ja võib põhjustada rinnaga toidetaval lapsel sedatsiooni ja respiratoorset depressiooni. Imetavad emad ei tohi fentanüüli kasutada ning imetamist tohib uuesti alustada alles pärast vähemalt 48 tunni möödumist fentanüüli viimasest manustamisest.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Siiski halvendavad opioidanalgeetikumid vaimseid ja/või füüsilisi võimeid, mis on vajalikud potentsiaalselt ohtlike tegevuste sooritamiseks (nt auto juhtimine või masinatega töötamine). Patsiente tuleb juhendada, et autot ei tohi juhtida ega masinatega töötada juhtudel, kui Vellofent’i kasutamise ajal on tekkinud unisus, pearinglus või nägemishäired. Autot ei tohi juhtida ega masinatega töötada enne, kui patsient teab, milline on tema organismi reaktsioon ravile.

4.8 Kõrvaltoimed

Vellofent’i kasutamisel on oodata opioididele tüüpilisi kõrvaltoimeid. Sageli need kaovad või nõrgenevad ravimi jätkuval kasutamisel, kui on saavutatud patsiendile sobivaim annus. Kõige tõsisemad kõrvaltoimed on siiski respiratoorne depressioon (võib viia apnoe või hingamisseiskuseni), tsirkulatoorne depressioon, hüpotensioon ja šokk ning kõiki patsiente tuleb nende suhtes hoolikalt jälgida. Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed on iiveldus, oksendamine, kõhukinnisus, peavalu, unisus/väsimus ja pearinglus.

Järgmistest kõrvaltoimetest on teatatud Vellofent’i ja/või teiste fentanüüli sisaldavate ravimite kohta kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgsel perioodil.

Kuna kliinilistes uuringutes ja kliinilises praktikas kasutatakse samaaegselt opioidravi, ei ole võimalik lõplikult eristada, millised on ainult fentanüülist tingitud toimed.

Allpool on kõrvaltoimed loetletud MedDRA eelistatavate terminitena, liigitatuna organsüsteemi klasside ja esinemissageduste järgi (sagedused on määratletud kui: väga sage ≥ 1/10, sage ≥ 1/100 kuni <1/10, aeg-ajalt ≥ 1/1000 kuni < 1/100, harv ≥ 1/10 000 kuni < 1/1000, teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

Ravi lõpetamisel on võimalikud ärajätunähud, nt ärevus, treemor, higistamine, ärrituvus, iiveldus ja oksendamine, kõhulahtisus.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Fentanüüli üleannustamise sümptomid on oodatavalt sarnased nendega, mis tekivad intravenoosse fentanüüli ja teiste opioidide manustamisel ning on nende farmakoloogilise mõju tagajärg, millest kõige tõsisemad ja olulisemad on muutused vaimses seisundis, teadvuse kaotus, kooma, südameseiskus, respiratoorne depressioon, respiratoorne distress ja hingamispuudulikkus, mis on surmaga lõppenud.

Opioidi üleannustamise kohene käsitlemine hõlmab Vellofent’i eemaldamist, kui see on veel suus, patsiendi hingamisteede vabana hoidmist, patsiendi füüsilist ja verbaalset stimulatsiooni, teadvuse taseme hindamist, ventilatoorse ja tsirkulatoorse staatuse kindlakstegemist, ning vajadusel hingamise toetamist (kunstlik hingamine).

Üleannustamise raviks (juhuslik sissevõtmine) opioide varem mittesaanud patsiendil tuleb rajada veenitee ja vastavalt kliinilisele näidustusele manustada naloksooni või teisi opioid-antagoniste. Üleannustamisele järgnev hingamise depressioon võib kesta kauem kui opioid-antagonisti toime (nt

naloksooni poolestusaeg on 30 kuni 81 minutit) ja seetõttu võib olla vajalik korduv annus. Lugege täpsemalt vastavate opioid-antagonistide ravimi omaduste kokkuvõtet.

Üleannustamise raviks opioidsäilitusravi saaval patsiendil tuleb rajada veenitee. Naloksooni või teiste opioid-antagonistide mõistlik kasutamine võib olla mõnedel juhtudel näidustatud, kuid see on seotud ägeda ärajätusündroomi provotseerimise riskiga.

Raske või püsiva hüpotensiooni ilmnemisel tuleb arvestada hüpovoleemiaga, mida tuleb ravida sobivate parenteraalsete vedelike manustamisega.

Fentanüüli ja teiste opioididega on täheldatud teatud hingamist takistavat lihasrigiidsust. Sellises olukorras võib vaja minna kasutada endotrahheaalset intubatsiooni, hingamise toetamist ja opioidantagonistide ning lisaks ka lihasrelaksantide manustamist.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: fenüülpiperidiini derivaadid.

ATC kood: N02AB03.

Fentanüül on opioidne valuvaigisti, mis seostub põhiliselt müü-opioidretseptoriga. Selle esmased terapeutilised toimed on analgeesia ja sedatsioon. Sekundaarsed farmakoloogilised toimed on respiratoorne depressioon, bradükardia, hüpotermia, kõhukinnisus, mioos, füüsiline sõltuvus ja eufooria.

Fentanüüli valuvaigistav toime on seotud toimeaine kontsentratsiooniga plasmas. Üldiselt efektiivne ja toksiline kontsentratsioon suurenevad, sest tekib tolerantsus opioididele. Tolerantsi tekkekiirus erineb indiviiditi suures ulatuses. Seetõttu tuleb soovitud toime saavutamiseks Vellofent’i annus individuaalselt tiitrida (vt lõik 4.2).

Vellofent’i efektiivsust ja ohutust hinnati topeltpimedas, randomiseeritud, platseebokontrollitud, ristkasutusega uuringus, milles osales 91 opioidravi saavat vähihaigusega täiskasvanud patsienti, kellel esines 1 kuni 4 läbilöögivalu (LLV) episoodi päevas. Esmane tulemusnäitaja oli valu intensiivsuse summaarne erinevus 30. minutil (SPID30, Sum of Pain Intensity Difference) pärast manustamist, mis oli platseeboga (p<0,0001) võrreldes statistiliselt oluline.

Valu intensiivsuse summaarne erinevus alates 6 minutist pärast manustamist kuni 60 minutini oli samuti platseeboga võrreldes statistiliselt oluline (vastavalt p=0,02 pärast 6 minutit ja p<0,0001 pärast 60 minutit) (vt joonist allpool).

Vellofent’i suuremat tõhusust võrreldes platseeboga toetavad teiseste tulemusnäitajate andmed:

-valu intensiivsuse keskmine erinevus (PID, pain intensity difference) LLV episoodide ravimisel oli oluliselt suurem fentanüülil võrreldes platseeboga alates 6 minutist pärast manustamist kuni 60 minutini (vastavalt p=0,003 ja p<0,0001) (vt joonist allpool);

-keskmine valu leevendus LLV episoodide ravimisel oli fentanüülil oluliselt tugevam võrreldes platseeboga alates 6 minutist pärast manustamist kuni 60 minutini (vastavalt p=0,002 ja p<0,0001);

-LLV episoodide ravimisel Vellofent’iga kasutati esmaabiravimeid oluliselt harvemini võrreldes platseeboga;

-LLV episoodide ravimisel Vellofent’iga täheldati valu (≥ 33% ja ≥ 50% langus) olulist paranemist 15. ja 30. minutil.

Kõik müü-opioidretseptori agonistid, sh fentanüül, põhjustavad annusest sõltuvat respiratoorset depressiooni. Respiratoorse depressiooni tekkerisk on väiksem patsientidel, kes saavad pikaajalist opioidravi, sest nendel patsientidel tekib tolerantsus respiratoorse depressiooni suhtes.

Opioidid tõstavad kuseteede silelihaste toonust, mille tulemusel ilmnevad erinevad sümptomid: mõningatel juhtudel sageneb urineerimisvajadus, teistel aga tekivad urineerimisraskused.

Opioidid suurendavad seedetrakti silelihaste toonust ja vähendavad kokkutõmbejõudu, mille tulemusel soolestiku läbimisaeg pikeneb, mis võib olla fentanüüli kõhukinnisust tekitava toime põhjuseks.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Fentanüül on väga lipofiilne ja võib imenduda suu limaskestalt väga kiiresti ja aeglasemalt gastrointestinaalse manustamistee kaudu. Suukaudselt manustatud fentanüül läbib esmase maksapassaaži ja intestinaalse metabolismi, metaboliidid ei osale fentanüüli terapeutilises toimes.

Vellofent põhineb tehnoloogial, mis võimaldab fentanüüli kiiret vabastamist, mille läbi suureneb põse limaskesta kaudu imenduva fentanüüli imendumiskiirus ja kogus. Vellofent’i absoluutset biosaadavust ei ole kindlaks määratud, kuid hinnanguliselt on see ligikaudu 70%.

Imendumine

Keskmine maksimaalne plasmakontsentratsioon jääb vahemikku 360...2070 pg/ml (pärast Vellofent’i annuse 133...800 mikrogrammi manustamist) ja saabub 50 kuni 90 minuti jooksul.

Jaotumine

Fentanüül on väga lipofiilne ja jaotub hästi väljaspool vaskulaarset süsteemi, koos suure selge jaotusruumalaga. Pärast Vellofent’i keelealust manustamist läbib fentanüül algse kiire jaotumise, mis viib fentanüüli kontsentratsioonide samastumiseni plasma ja intensiivse verevarustusega kudede (aju, süda ja kopsud) vahel. Seejärel jaotub fentanüül süvakudede (lihased ja rasvkude) ja plasma vahel. Fentanüül seondub plasma proteiinidega 80% kuni 85% ulatuses. Peamine siduv proteiin on alfa-1- glükoproteiin, kuid teatud ulatuses osalevad ka albumiin ja lipoproteiinid. Fentanüüli vaba fraktsioon suureneb atsidoosi korral.

Biotransformatsioon ja eritumine

Fentanüül metaboliseeritakse maksas ja soolestiku limaskestas norfentanüüliks CYP3A4 isoensüümi vahendusel. Norfentanüül ei ole loomkatsetes farmakoloogiliselt aktiivne. Rohkem kui 90% manustatud fentanüüli annusest elimineeritakse biotransformatsiooni kaudu N-dealküülitud ja hüdroksüülitud mitteaktiivseteks metaboliitideks.

Pärast fentanüüli intravenoosset manustamist eritatakse vähem kui 7% manustatud annusest muutumatul kujul uriiniga ja ainult ligikaudu 1% muutumatul kujul roojaga. Metaboliidid eritatakse peamiselt uriiniga, samal ajal kui fekaalne eritumine on vähemtähtis.

Manustamise järgselt on fentanüüli lõplik eliminatsioonifaas plasma ja süvakudede vahelise ümberjaotumise tulemus. Vellofent’i manustamise järgne lõplik eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 12 tundi.

Lineaarsus/mittelineaarsus

On näidatud, et annuste 133...800 mikrogrammi juures on fentanüüli farmakokineetika annustega proportsionaalne.

Neeru-/maksakahjustus

Neeru- või maksafunktsiooni kahjustus võib põhjustada seerumikontsentratsiooni suurenemist. Eakatel, kahhektilistel või nõrgestatud patsientidel võib esineda madalam fentanüüli kliirens, mis võib põhjustada ühendi lõpliku poolväärtusaja pikenemist (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Rottide ja küülikutega läbi viidud uuringud embrüo/loote arengule avalduva toksilisuse kohta ei näidanud selle ühendi poolt esile kutsutud väärarenguid ega arenguhäireid selle manustamisel organogeneesi ajal.

Rottide viljakuse ja varase embrüonaalse arengu uuringus täheldati suurte annuste (300 mikrogrammi/kg ööpäevas, subkutaanselt) kasutamisel isasloomade vahendatud toimet, mis on kooskõlas ka fentanüüli sedatiivse toimega loomkatsetes.

Rottide pre- ja postnataalse arengu uuringus vähenes järglaste elulemus oluliselt annuste juures, mis põhjustasid emasloomadel rasket toksilisust. Muud leiud emasloomale toksiliste annuste puhul olid F1 poegade kehalise arengu, sensoorsete funktsioonide, reflekside ja käitumise aeglustumine. Need toimed võivad kaudselt olla tingitud emaslooma muutunud hoolitsusest ja/või laktatsiooni vähenemisest või fentanüüli otsesest toimest poegadele.

Kartsinogeensuse uuringud (26-nädalane dermaalse alternatiivi biouuring Tg.AC transgeensete hiirtega; kaheaastane subkutaanne kartsinogeensuse uuring rottidega) fentanüüliga ei andnud onkogeensele potentsiaalile viitavaid leide. Kartsinogeensuse uuringus rottidel leiti ajuslaidide hindamisel ajukahjustusi loomadel, kellele manustati suures annuses fentanüültsitraati. Nende leidude tähtsus inimesele ei ole teada.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Veevaba kaltsiumvesinikfosfaat

Mikrokristalliline tselluloos

Veevaba dinaatriumfosfaat

Hüpromelloos

Makrogool

Magneesiumstearaat

Maltodekstriin

Titaandioksiid (E171)

Triatsetiin

Trükivärv [šellak, must raudoksiid (E172)]

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoida originaalblisterpakendis, valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Lahtitõmmatav, lastekindel blister:

-Polüamiid-alumiinium-PVC/alumiiniumfooliumist blisterpakend, mis on välispakendis (pappkarp).

-Polüamiid-alumiinium-PVC/alumiinium-PET blister, mis on välispakendis (pappkarp).

Pakendi suurused: 3, 4, 15 või 30 keelealust tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata keelealuseid tablette ei tohi visata olmejäätmete hulka.

Jäätmematerjal tuleb hävitada ohutult. Patsiente/hooldajaid tuleb julgustada, et nad tagastaksid kasutamata jäänud ravimid apteeki, kus see hävitatakse vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Aziende Chimiche Riunite Angelini Francesco − A.C.R.A.F. S.p.A.

Viale Amelia 70

00181 Roma

Itaalia

8. MÜÜGILOA NUMBRID

67 mikrogrammi: 799812

133 mikrogrammi: 800212

267 mikrogrammi: 800112

400 mikrogrammi: 800012

533 mikrogrammi: 799912

800 mikrogrammi: 800312

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 29.10.2012

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud detsembris 2014