Vyndaqel
Artikli sisukord
I LISA
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Vyndaqel 20 mg pehmekapslid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Iga pehmekapsel sisaldab 20 mg tafamidist (meglumiinina).
Abiained: iga pehmekapsel sisaldab 77,2 mg sorbitooli (E420).
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Pehmekapsel.
Valkjad kuni helekollased, läbipaistmatud, piklikud (ligikaudu 21,5 mm) kapslid musta kirjaga
„FX 6A”.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Vyndaqel on näidustatud transtüretiiniga (TTR) seotud amüloidoosi raviks 1. staadiumi
sümptomaatilise polüneuropaatiaga täiskasvanud patsientidel, et lükata edasi perifeerse neuroloogilise
kahjustuse tekkimist.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Ravi peab alustama ning jälgima arst, kellel on kogemusi transtüretiini amüloidse perifeerse
polüneuropaatia ravis.
Annustamine
Vyndaqeli soovitatav annus on 20 mg suukaudselt üks kord ööpäevas.
Vyndaqel tuleb lisada transtüretiiniga seotud perekondliku amüloidse polüneuropaatiaga (TTR-FAP)
patsientide standardravile. Arstid peavad jälgima patsiente standardravi osana ja jätkama muu ravi,
sealhulgas maksatransplantaadi vajalikkuse hindamist. Kuna andmed Vyndaqeli kasutamise kohta
pärast maksa siirdamist puuduvad, tuleb Vyndaqeli manustamine maksasiirdamisele minevatel
patsientidel lõpetada.
Patsientide erirühmad
Lapsed
Tafamidise kasutamiseks lastel puudub asjakohane näidustus.
Eakad
Eakatel patsientidel (≥65 aastat) ei ole annuse kohandamine vajalik.
Maksa- ja neerukahjustus
Neerukahjustuse või kerge ja mõõduka maksakahjustusega patsientidel ei ole vaja annust kohandada.
Tafamidist ei ole uuritud raske maksakahjustusega patsientidel, mistõttu tuleb olla ettevaatlik (vt lõik
5.2).
Manustamisviis
Suukaudne.
Pehmekapsleid ei tohi purustada ega lõigata, vaid need tuleb tervena alla neelata koos toiduga või ilma.
Kui varsti pärast annustamist oksendatakse ja leitakse Vyndaqueli kapsel, tuleb võimaluse korral võtta
lisaannus Vyndaqeli. Kui kapslit ei leita, ei ole lisaannust vaja võtta ja ravimi manustamist võib jätkata
järgmisel päeval harilikul moel.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Fertiilses eas naistel tuleb Vyndaqeli võtmise ajal kasutada sobivat rasestumisvastast vahendit (vt lõik
4.6).
Vyndaqel sisaldab sorbitooli (E420). Patsiendid, kellel esineb harvaesinev pärilik fruktoosi talumatus,
ei tohi seda ravimit kasutada.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Vyndaqel ei indutseerinud ega inhibeerinud CYP3A4 ensüümi tervete vabatahtlikega tehtud kliinilises
uuringus.
In vitro andmed näitasid ka, et tafamidis ei inhibeeri oluliselt tsütokroom P450 ensüüme CYP1A2,
CYP3A4, CYP3A5, CYP2B6, CYP2C8, CYP2C9, CYP2C19 ja CYP2D6.
Ei ole tehtud ravimite koostoime uuringuid, milles oleks hinnatud teiste ravimite mõju tafamidisele.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Fertiilses eas naised
Fertiilses eas naised peavad kasutama sobivat rasestumisvastast vahendit Vyndaqeli võtmise ajal ja
tingituna pikast poolväärtusajast ka ühe kuu jooksul pärast ravi lõpetamist.
Rasedus
Vyndaqeli kasutamise kohta rasedatel naistel andmed puuduvad. Loomkatsed on näidanud
reproduktiivtoksilisust (vt lõik 5.3). Vyndaqeli ei ole soovitatav kasutada raseduse ajal ja fertiilses eas
naistel, kes ei kasuta rasestumisvastaseid vahendeid.
Imetamine
Loomade kohta olemasolevad farmakodünaamilised/toksikoloogilised andmed on näidanud, et
tafamidis eritub rinnapiima. Ohtu vastsündinutele/imikutele ei saa välistada. Vyndaqeli ei tohi
imetamise ajal kasutada.
Fertiilsus
Mittekliinilistes uuringutes ei ole ilmnenud viljakuse vähenemist (vt lõik 5.3).
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Tafamidise mõju kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.
4.8 Kõrvaltoimed
TTR-i amüloidne polüneuropaatia on harvaesinev haigus. Kliiniliste andmete ülevaade peegeldab 127
TTR-i amüloidse polüneuropaatiaga patsiendi ekspositsiooni 20 mg tafamidisele keskmiselt 538 päeva
jooksul (ulatudes 15-st 994 päevani). Kõrvaltoimed olid raskusastmelt üldiselt kerged või mõõdukad.
Allpool toodud kõrvaltoimed on esitatud MedDRA organsüsteemi klassi ja esinemissageduse
kategooriate (väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10) ja aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100) alusel
kasutades standardset konventsiooni. Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse
vähenemise järjekorras. Kliinilise uuringu programmi käigus teatatud kõrvaltoimed peegeldavad
esinemissagedusi, mis esinesid 3. faasi topeltpimedas, platseebokontrolliga uuringus (Fx-005) ja on
välja toodud allolevas tabelis.
Organsüsteemi klass Väga sage
Infektsioonid ja infestatsioonid Kuseteede infektsioon
Vaginaalne infektsioon
Seedetrakti häired Kõhulahtisus
Valu ülakõhus
4.9 Üleannustamine
Ägeda üleannustamise juhtumitest teatatud ei ole. Tervete vabatahtlike kliinilistes uuringutes oli
tafamidise suurim annus üksikannusena manustamisel 120 mg ja kahe nädala jooksul üks kord
ööpäevas manustamisel 60 mg. Tervetel vabatahtlikel kirjeldati sellise annusehulga juures nelja raviga
seotud kõrvaltoimet: peavalu (kerge), uimasus (kerge), müalgia (mõõdukas) ja unetus (kerge).
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: teised närvisüsteemi toimivad ained, ATC-kood: N07XX08
Toimemehhanism
Tafamidis on uus spetsiifiline transtüretiini stabilisaator.
Farmakodünaamilised toimed
TTR-i amüloidne polüneuropaatia on mitmetahuline progressiivne aksonite degeneratsiooni põhjustav
neuropaatia, mida iseloomustavad sensoorsed, motoorsed ja autonoomse närvisüsteemi kahjustused.
TTR-i amüloidse polüneuropaatia [nimetatakse ka TTR-i perekondlikuks amüloidseks
polüneuropaatiaks (TTR-FAP)] patogeneesi kiirust reguleerib transtüretiini tetrameeride
dissotsieerumine monomeerideks. Volditud monomeerid läbivad osalise denaturatsiooni, et
moodustada teisti volditud monomeerseid amüloidogeenseid vaheühendeid. Nende vaheühendite
valesti liitumisel tekivad seejärel lahustuvad oligomeerid, profilamendid, filamendid ja amüloidsed
fibrillid. Tafamidis seondub konkureerivalt kahe türoksiini seondumiskohaga transtüretiini
tetrameersel algsel vormil, vältides selle dissotsieerumist monomeerideks. Transtüretiini tetrameeri
dissotsieerumise inhibeerimine on põhjus, miks tafamidist kasutatakse haiguse progresseerumise
aeglustamiseks.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Vyndaqeli alusuuring oli 18 kuud kestev mitmekeskuseline, randomiseeritud, topeltpime,
platseebokontrollitud uuring, milles 128-l TTR-i amüloidse polüneuropaatiaga ja V30M-i
mutatsiooniga patsiendil, kes olid peamiselt haiguse 1. staadiumis (ei vaja regulaarselt ambulatoorset
abistamist), hinnati üks kord ööpäevas võetava 20 mg tafamidise ohutust ja tõhusust. Esmased
tulemusnäitajad olid alajäseme neuropaatilise kahjustuse skoor (ingl Neuropathy Impairment Score of
the Lower Limb, NIS-LL – arsti hinnang alajäsemete neuroloogilisel läbivaatamisel) ja Norfolki
elukvaliteet – diabeetiline neuropaatia [ingl Norfolk Quality of Life - Diabetic Neuropathy, Norfolk
QOL-DN – patsiendikeskne tulem, elukvaliteedi üldskoor (TQOL)]. Teised tulemusnäitajad olid
saadud suurte närvikiudude talitluse (närvijuhtivus, vibratsioonilävi ja südame löögisageduse muutus
vastuseks sügavale hingamisele – HRDB) ja väikeste närvikiude talitluse (kuumavalu ja jahtumislävi
ning HRDB) ning modifitseeritud kehamassindeksit kasutavate (mKMI – KMI, mis on korrutatud
seerumi albumiiniga kujul g/l) toitumismõõdikute näitajate kombineerimisel. 91 patsiendist, kes olid
läbinud 18-kuuse raviperioodi, värvati 86 avatud jätku-uuringusse, kus kõik said veel 12 kuu jooksul
üks kord ööpäevas 20 mg tafamidist.
18 ravikuu järel oli Vyndaqeliga ravitud patsientide seas rohkem NIS-LL-i järgi ravile vastajad (NISLL-
i vähem kui 2-punktine muutus). Eelnevalt täpsustatud analüüside tulemused on toodud järgmises
tabelis.
Vyndaqel vs. platseebo: NIS-LL ja TQOL18. kuul (uuring Fx-005)
Platseebo Vyndaqel
Eelnevalt täpsustatud ITT analüüs n=61 n=65
NIS-LL-i järgi ravile vastajad (patsientide %) 29,5% 45,3%
Erinevus (Vyndaqel miinus platseebo)
Erinevuse 95% CI (p-väärtus)
15,8%
–0,9%, 32,5% (0,068)
TQOL algtaseme vähimruutude keskmise muutus (SE) 7,2 (2,36) 2,0 (2,31)
Vähimruutude keskmise erinevus (SE)
Erinevuse 95% CI (p-väärtus)
-5,2 (3,31)
-11,8, 1,3 (0,116)
Eelnevalt täpsustatud tõhususe hindamise analüüs n=42 n=45
NIS-LL-i järgi ravile vastajad (patsientide %) 38,1% 60,0%
Erinevus (Vyndaqel miinus platseebo)
Erinevuse 95% CI (p-väärtus)
21,9%
1,4%, 42,4% (0,0411)
TQOL algtaseme vähimruutude keskmise muutus (SE) 8,9 (3,08) 0,1 (2,98)
Vähimruutude keskmise erinevus (SE)
Erinevuse 95% CI (p-väärtus)
-8.8 (4,32)
-17,4, -0,2 (0,045)
Eelnevalt täpsustatud ITT NIS-LL-i järgi ravile vastajate analüüsis liigitati enne 18 kuu möödumist
maksasiirdamise tõttu katkestanud patsiendid mittevastajateks. Eelnevalt täpsustatud tõhususe
hindamise analüüsis kasutati nende patsientide andmeid, kes läbisid 18-kuuse ravi protokolli kohaselt.
Teisesed tulemusnäitajad näitasid, et platseeboga võrreldes tõi ravi Vyndaqeliga kaasa neuroloogilise
talitluse väiksema kahjustumise ja parandas toitumusseisundit (mKMI), mida on kirjeldatud allolevas
tabelis.
Teisesed tulemusnäitajad – vähimruutude keskmise muutused algtasemest 18. kuuni
(standardhälbed) (täheldatud juhud) (uuring Fx-005)
Platseebo Vyndaqel p-väärtus
Vyndaqeli % muutus
võrreldes platseeboga
NIS-LL-i muutus algtasemest,
vähimruutude keskmine (SE)
5,8 (0,96) 2,8 (0,95) 0,027 -51%
Suurte närvikiudude muutus
algtasemest,
vähimruutude keskmine (SE)
3,2 (0,63) 1,5 (0,62) 0,066 -53%
Väikeste närvikiudude muutus
algtasemest,
vähimruutude keskmine (SE)
1,6 (0,32) 0,3 (0,31) 0,005 -81%
mKMI muutus algtasemest,
vähimruutude keskmine (SE)
-33,8 (11,8) 39,3 (11,5) <0,001 pole asjakohane
mKMI saadi seerumi albumiini ja kehamassiindeksi kombineerimisel
NIS-LL-i muutuse määr 12-kuulise ravi ajal avatud jätku-uuringus sarnanes sellega, mida täheldati
nendel patsientidel, keda radomiseeriti ja raviti eelnenud topelt-pimeda 18 kuu jooksul.
Vaatamata piiratud andmetele (üks avatud uuring 21 patsiendiga) võib eeldada, et Vyndaqel,
arvestades selle toimemehhanismi ja TTR-i stabiliseerimise tulemusi, on tõhus 1. staadiumi
TTR-amüloidse polüneuropaatiaga patsientidele, kelle haigus on tingitud teistest mutatsioonidest kui
V30M.
Tafamidise toimet südamehaiguse progresseerumisele ei ole asjakohaselt kirjeldatud.
Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama Vyndaqeliga läbi viidud uuringute tulemusi päriliku
perekondliku amüloidse polüneuropaatiaga laste kõikide alarühmade kohta (vt lõik 4.2 Lapsed).
Ravimpreparaat on saanud müügiloa erandlikel asjaoludel.
See tähendab, et harvaesineva haiguse tõttu ei ole olnud võimalik saada ravimpreparaadi kohta
täielikku teavet.
Euroopa Ravimiamet vaatab igal aastal läbi ravimpreparaadi kohta saadud kogu uue teabe ning
vajaduse korral ravimi omaduste kokkuvõtet ajakohastatakse.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Pärast pehmekapsli suukaudset manustamist tühja kõhuga on maksimaalse plasmakontsentratsiooni
(Cmax) saabumiseks kuluva aja mediaanväärtus (tmax) 1,75 tundi. Manustamine koos toiduga vähendab
imendumise kiirust, kuid mitte selle ulatust. Sellised tulemused kinnitavad, et tafamidist võib
manustada koos toiduga või ilma.
Jaotumine
Tafamidis on plasmas suurel määral seotud valkudega (99,9%). Püsikontsentratsiooni näiv
jaotusruumala on 25,7 liitrit.
Biotransformatsioon
Puuduvad selged tõendid, et inimesel eritub tafamidis sapiga. Prekliiniliste andmete põhjal on arvatud,
et tafamidis metaboliseeritakse glükuroonimise teel ja eritatakse sapiga. Inimesel on selline
biotransformatsiooni tee tõenäoline, sest ligikaudu 59% kogu manustatud annusest leitakse roojast ja
ligikaudu 22% uriinist. Tervetel inimestel oli pärast 20 mg tafamidise manustamist üks kord ööpäevas
14 päeva jooksul keskmine püsikontsentratsiooni poolväärtusaeg 59 h ja keskmine totaalne kliirens
0,42 l/h.
Annuse ja aja võrdelisus
14 päeva jooksul üks kord ööpäevas 15, 30 või 60 mg tafamidise manustamisel saadud tulemused
näitasid Cmax-i ja AUC annusest sõltuvat suurenemist annuste 15 mg ja 30 mg vahel ning annusega
vähem kui proportsionaalset suurenemist annuste 30 mg ja 60 mg vahel, mis näitab
imendumisprotsessi küllastumist pärast 30 mg.
Pärast 20 mg annuse ühekordset ja korduvat manustamist olid farmakokineetilised näitajad
samasugused, mis viitab, et tafamidise metabolismis puudub induktsioon ja inhibitsioon.
14 päeva jooksul üks kord ööpäevas 20 mg Vyndaqeli manustamisel saadud tulemused näitasid, et
püsikontsentratsioon saabus 14. päeval, Cmax(ss) ja Cmin(ss) olid vastavalt 2,7 ning 1,6 μg/ml.
Patsientide erirühmad
Farmakokineetilised andmed näitasid, et tingituna sidumata tafamidise suuremast osakaalust on
mõõduka maksakahjustusega patsientidel (Child-Pugh' skoor 7...9, kaasa arvatud) võrreldes tervete
inimestega vähenenud süsteemne ekspositsioon tafamidisele (ligikaudu 40%) ja suurenenud totaalne
kliirens (0,52 l/h vs. 0,31 l/h). Et mõõduka maksakahjustusega patsientidel on väiksem TTR-i sisaldus
kui tervetel isikutel, ei ole annuse kohandamine vajalik, sest tafamidise ja selle sihtvalgu TTR-i
stöhhiomeetria on TTR-i tetrameeri stabiliseerimiseks piisav.
Tafamidist ei ole spetsiaalselt hinnatud neerukahjustusega patsientidel, kuid neerukahjustusega
patsientidel ei peeta annuse kohandamist vajalikuks. Populatsiooni farmakokineetiliste andmete põhjal
on üle 60-aastastel inimestel püsikontsentratsiooni juures keskmiselt 19% madalam kliirens kui alla
60-aastastel inimestel. Siiski ei oleks kliirensi erinevused kliiniliselt olulised ega põhjustaks
püsikontsentratsiooni kliiniliselt olulisi erinevusi võrreldes nooremate inimestega.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Ohutusfarmakoloogilistest, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse uuringutest saadud mittekliinilistest
andmetest ei ilmnenud mingit erilist ohtu inimesele.
Korduvannuse toksilisuse uuringutes erinevatel liikidel muutus maks toksilisuse sihtelundiks. Toimeid
maksale täheldati annustes, mis olid suuremad (>3) inimese ekspositsioonist ja olid üldjuhul
pöörduvad.
Rottidel ei saadud mitte ühegi annuse juures tõendeid tafamidise kõrvaltoimetest viljakusele,
reproduktiivsele sooritusele või paaritumiskäitumisele.
Küülikute arengutoksilisuse uuringus täheldati luustiku väärarendite ja muutuste kerget sagenemist,
vähestel emasloomadel aborte ning loodete kaalu vähenemist AUC0–24 juures, mis oli 3,2 korda
suurem kui inimese AUC püsikontsentratsiooni juures.
Tafamidisega tehtud rottide peri- ja postnataalse arengu uuringus täheldati pärast emase ravimist
annustega 15 ja 30 mg/kg tiinuse ning laktatsiooni ajal järglaste elulemuse ja kaalu vähenemist. Isaste
loodete väiksem kaal oli seotud hilinenud seksuaalse küpsemisega (eesnaha eraldumine) ning halvema
sooritusega õppimist ja mälu hindavas vee-labürindi testis. F1 põlvkonna järglastel, kelle emadele anti
tiinuse ja imetamise ajal tafamidist, oli elujõulisuse ning kasvu NOAEL 5 mg/kg (HED = 0,8 mg/kg),
mis on ligikaudu 4,6 korda suurem inimese oodatavast kliinilisest annusest.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Kapsli kest:
Želatiin
Glütseriin
Vedel sorbitool (E420)
Titaandioksiid (E171)
Puhastatud vesi
Kapsli sisu:
Makrogool
Sorbitaanmonooleaat
Polüsorbaat 80
Trükitint (Opacode must):
Šellaklaki 45% (20% esterdatud) etanoolilahus
Isopropüülalkohol
Must raudoksiid (E172)
Propüleenglükool
Ammooniumhüdroksiid 28%
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 Kõlblikkusaeg
2 aastat.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 30°C. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Karbis on kaks polüvinüülkloriid-/alumiiniumblistrit, kummaski 15 pehmekapslit, ühtekokku 30
pehmekapslit karbi kohta.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Pfizer Limited
Ramsgate Road
Sandwich, Kent
CT13 9NJ
Ühendkuningriik
8. MÜÜGILOA NUMBER
EU/1/11/717/001
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 16/11/2011
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel