Valtropin

 

 

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE

Valtropin 5 mg/1,5 ml süstelahuse pulber ja lahusti

Somatropiin

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte.

- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

- Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

- Ravim on välja kirjutatud teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigussümptomid on sarnased.

- Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

 

Infolehes antakse ülevaade:

1. Mis ravim on Valtropin ja milleks seda kasutatakse

2. Mida on vaja teada enne Valtropini kasutamist

3. Kuidas Valtropini kasutada

4. Võimalikud kõrvaltoimed

5. Kuidas Valtropini säilitada

6. Lisainfo

1. MIS RAVIM ON Valtropin JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE

Teie ravimi nimetus on Valtropin. See on inimese kasvuhormoon, mida nimetatakse ka somatropiiniks. Sellel on sama struktuur nagu kasvuhormoonil, mida keha toodab hüpofüüsis (ajupõhimikus paiknev nääre). Kasvuhormoon reguleerib rakkude kasvu ja arengut. Kui see stimuleerib rakkude kasvu jalgade ja selgroo pikkades luudes, põhjustab see pikkuse suurenemist.

Valtropini kasutatakse:

- laste (2–11-aastased) ja noorukite (12–18-aastased) raviks, kes ei kasva tavapäraselt kasvuhormooni puudulikkusest (kasvuhormooni suhteline puudus) tingitud luude vähese kasvu tõttu, kellel on Turneri sündroom või krooniline neerupuudulikkus (seisund, milles neerud kaotavad järk-järgult oma võime teostada normaalseid funktsioone, nt jääkainete ja üleliigse vedeliku eemaldamine kehast).

- raske kasvuhormooni puudulikkusega täiskasvanute raviks, kellel oli kasvuhormooni puudulikkus juba lapseeas ja kellel pole mingil muul põhjusel täiskasvanuna piisavalt kasvuhormooni.

 

Käesolevas infolehes räägitakse patsiendist kui "teie". Hooldajad, kes manustavad Valtropini oma lastele, peaksid arvestama, et „teie” all on mõeldud last.

2. MIDA ON VAJA TEADA ENNE Valtropini KASUTAMIST

Ärge kasutage Valtropini

- kui te olete allergiline (ülitundlik) somatropiini või Valtropini pulbri või lahusti mõne koostisosa suhtes, nt metakresool (vt lõik 2 „Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Valtropin – Teatud kõrvaltoimete esinemine”).

- kui teil on mis tahes liiki kasvaja (vähk), sest kasvuhormoon muudab haiguse halvemaks. Enne kasvuhormooni määramist peavad kasvajad olema mitteaktiivsed ja kasvajavastane ravi peab olema lõpetatud. Valtropin-ravi tuleb katkestada, kui on tõendeid kasvaja kasvu kohta.

- kasvu soodustamiseks lastel, kes on kasvamise juba lõpetanud.

- kui teil on olnud raske südame- või kõhuõõneoperatsioon.

- kui teil on ravitud tõsise õnnetusjuhtumi poolt põhjustatud enam kui ühte vigastust.

- kui teil esineb äkilisi raskekujulisi hingamisprobleeme.

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Valtropin

Uuringud enne ravi alustamist

- Hormonaalsete häiretega tegelev arst peab teid uurima, otsustamaks kas Valtropini kasutamine on ohutu.

- Kui teil on olnud ajukasvaja, peab hormonaalsete häiretega tegelev arst uurima teie hüpofüüsi funktsiooni, otsustamaks kas Valtropini kasutamine on ohutu.

- Enne neeruprobleemidest tingitud kasvuhormooni puudulikkuse ravimist lastel peab arst enne kasvuhormooniga ravi alustamist jälgima last ühe aasta vältel.

- Kui täiskasvanud on saanud kasvuhormoonravi lapsepõlves, tuleks neil uuesti hinnata kasvuhormooni puudulikkust enne mistahes edasise kasvuhormoonravi alustamist.

- Prader-Willi sündroomiga patsiente ei tohi ravida Valtropiniga, välja arvatud juhul, kui neil lisandub ka kasvuhormooni puudulikkus.

Raskekujulise haiguse ajal või selle järgselt

- Kui teil on olnud ajukasvaja, tuleks teid sageli uuesti kontrollida veendumaks, et kasvaja pole tagasi tulnud.

- Kui teil on lapsena olnud kasvaja. Patsientidel, kes on kasvaja üle elanud ja keda raviti somatropiiniga, on teatud teise kasvaja (hea- ja pahaloomuline) suuremast tekkeohust. Neist teistest kasvajatest olid kõige sagedasemad just ajukasvajad.

- Kui lastele on siirdatud neerutransplantaat, kasvuhormoonravi lõpetatakse.

- Kui lapsel on Turneri sündroom, peaks arst hoolikalt kontrollima kõrvapõletike olemasolu, nt keskkõrvapõletik, sest Turneri sündroomiga patsientidel on suurem oht kõrvahaiguste või muude kuulmisega seotud häirete suhtes.

 

Teatud kõrvaltoimete esinemine

- Kui ilmnevad sellised sümptomid nagu peavalu (tugev ja korduv), nägemismuutused, iiveldus ja/või oksendamine, pöörduge palun nõu saamiseks oma arsti poole.

- Kui te olete Valtropini naha alla süstimise asemel süstinud ekslikult lihasesse, võib teie veresuhkru tase langeda liiga madalale (hüpoglükeemia). Pöörduge edasise nõu saamiseks oma arsti poole.

- Kui laps hakkab Valtropin-ravi ajal lonkama, pöörduge palun nõu saamiseks oma arsti poole.

- Kui te olete laps ja teid ravitakse somatropiiniga. Teil on võrreldes somatropiiniravi saavate täiskasvanutega suurem kõhunäärme põletiku (pankreatiit) tekkimise oht. Ehkki seda esineb harva, tuleb somatropiiniravi saavatel lastel, kellel tekib kõhuvalu, kaaluda pankreatiidivõimalust.

- Liiga suur annus kasvuhormooni võib põhjustada normaalsest suuremat kõrvade, nina, huulte, keele ja põseluude kasvu (akromegaalia), kõrget veresuhkrut (hüperglükeemia) ja suhkrusisaldust uriinis (glükosuuria), kasutage Valtropini alati vastavalt arsti poolt antud kasutamisjuhistele.

- Kui tekib allergiline reaktsioon lahusti suhtes, tuleb viaalide sisu lahustada säilitusaineteta süsteveega (metakresool) ja kasutada seda ühekordse kasutusega viaalina (vt lõik 5 „Kuidas Valtropini säilitada”). Ärge kasutage kaasasolevat lahustit, kui te olete allergiline metakresool-säilitusaine suhtes.

 

Arstipoolne jälgimine ravi ajal

- Valtropin võib mõjutada teie keha toimetulekut toidus ja joogis leiduva suhkruga. Teie arst võib kontrollida suhkru kogust teie uriinis või veres.

- Valtropin võib mõjutada veres leiduva kilpnäärmehormooni taset, seega peate aeg-ajalt tegema kilpnäärme funktsiooni teste. Kui kilpnääre ei tööta korralikult, ei pruugi Valtropin mõjuda nii hästi kui peaks.

Kasutamine koos teiste ravimitega

Palun informeerige oma arsti või apteekrit kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Teavitage oma arsti kindlasti juhul, kui te võtate järgmiseid ravimeid.

- neerupealise steroidhormoon, nt kortisoon või prednisoloon.

- insuliin.

- suukaudselt manustatavad östrogeenid.

- suguhormoonid, ravimid stressireaktsiooni või põletiku ravimiseks (kortikosteroidid), ravimid epilepsia ravimiseks (nt karbamasepiin) või tsüklosporiin (immuunsüsteemi pärssiv ravim).

 

Teie arstil võib tekkida vajadus reguleerida Valtropini või teise ravimi annust.

Rasedus

Valtropini ei tohi kasutada raseduse ajal kui see ei ole hädavajalik. Kui te rasestute, pöörduge otsekohe oma arsti poole.

Imetamine

Kui te imetate või plaanite imetada, pidage enne Valtropini kasutamist nõu oma arstiga.

Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Valtropin ei oma märkimisväärset toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Oluline teave mõningate Valtropini koostisainete suhtes

Kaasasolev Valtropini lahusti sisaldab metakresooli. Ärge kasutage seda lahustit kui te olete allergiline metakresooli suhtes (vt lõik 2 "Ärge kasutage Valtropini"). Kui tekib allergiline reaktsioon lahusti suhtes, tuleb viaali sisu lahustada süsteveega ja kasutada seda ühekordse kasutusega viaalina (vt lõik 5 „Kuidas Valtropini säilitada”).

3. KUIDAS Valtropini KASUTADA

Kasutage Valtropini alati täpselt nii nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Ärge süstige Valtropini ise kui te pole kindel annuses.

Annustamine

Teie arst ütleb teile, kui palju kasutada. See varieerub sõltuvalt teie haigusest. Palun ärge muutke annust arstiga konsulteerimata.

Arst peaks Valtropini annuse täpsust kontrollima iga 6 kuu järel.

Tavaliselt arvutatakse annus vastavalt allpool kirjeldatule. Siiski võivad annused individuaalselt erineda ja arst võib teile määratavat annust muuta vastavalt teie spetsiifilistele vajadustele.

Lapsed

Kasvuhormooni puudulikkus lastel

Süstige 0,025…0,035 milligrammi (mg) kehakaalu iga kilogrammi kohta üks kord päevas naha alla (subkutaanselt).

Turneri sündroomiga lapsed

Süstige 0,045…0,050 milligrammi (mg) kehakaalu iga kilogrammi kohta üks kord päevas naha alla (subkutaanselt).

Puberteedieelses eas lapsed, kellel esinevad pikaajalised neeruprobleemid

Süstige 0,045…0,050 milligrammi (mg) kehakaalu iga kilogrammi kohta üks kord päevas naha alla (subkutaanselt).

Täiskasvanud

Kasvuhormooni puudulikkus täiskasvanutel

Süstige 0,15…0,30 milligrammi (mg) üks kord päevas naha alla (subkutaanselt). Madalam algannus võib olla vajalik, kui te olete vanemaealine või ülekaaluline.

Vajadusel suurendab teie arst annust järk-järgult vastavalt teie individuaalsetele tarvetele, mis põhinevad veres oleva nn „kasvufaktori” (tuntud kui IGF-1) kliinilistel tulemustel ja mõõtmisel. Päevane koguannus ei ületa tavaliselt 1 mg. IGF-1 kontsentratsioone tuleb regulaarselt mõõta ja neid tuleb hoida allpool teie eale ja soole vastava tavapärase vahemiku ülemist lubatud piiri.

Teie arst määrab kasutamiseks alati minimaalse efektiivse annuse.

Annuse reguleerimine

Eakatel patsientidel võib olla vajalik annuse vähendamine.

Somatropiini annust tuleks alandada kestva turse (ödeem) või raskekujulise väärtundlikkuse (paresteesia) esinemisel, et vältida karpaalkanali sündroomiks nimetatava harvaesineva kõrvaltoime arenemist (käe tuimus ja valu).

Jälgides mõnda aega ravimi kasutamist, võib olla vajalik annuse alandamine, eriti meestel.

Kasutades teisi ravimeid võib olla vajalik Valtropini või teise ravimi annuse reguleerimine (vt lõik 2 "Kasutamine koos teiste ravimitega”).

Manustamine

Valtropin on ette nähtud subkutaanseks kasutamiseks pärast manustamiskõlblikuks muutmist. See tähendab, et pärast pulbri lahustamist kaasasoleva lahustiga süstitakse lahus lühikest nõela kasutades naha all olevasse rasvkoesse.

Kui te süstite ravimit ise, õpetatakse teile, kuidas ravimit ette valmistada ja süstida.

Ärge süstige Valtropini ise, kui te pole saanud väljaõpet.

Üksikasjalikud juhised subkutaanseks manustamiseks on toodud käesolevas infolehes (vt käesoleva infolehe lõpus olevat lõiku „Kuidas Valtropini endale süstida”).

Kui te kasutate Valtropini rohkem kui ette nähtud

Kui te kasutasite rohkem Valtropini kui soovitatud, pöörduge palun oma arsti poole.

Kui te kasutasite liiga palju Valtropini, võib teie veresuhkru tase algselt langeda ja seejärel muutuda liiga madalaks (hüpoglükeemia) ja järgnevalt tõusta ning muutuda liiga kõrgeks (hüperglükeemia). Kui te olete kasutanud liiga palju Valtropini pika aja vältel, võib olla tulemuseks normaalsest suurem kõrvade, nina, huulte, keele ja põseluude kasv (akromegaalia).

Kui te unustate Valtropini kasutada

Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel päeval kasutamata. Jätkake määratud annuse režiimiga. Kui teil esineb kahtlusi, võtke ühendust oma arstiga.

Kui te lõpetate Valtropini kasutamise

Enne ravi lõpetamist pidage nõu oma arstiga. Valtropin-ravi katkestamine või varem lõpetamine võib halvendada kasvuhormoonravi edukust.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. VÕIMALIKUD KÕRVALTOIMED

Nagu kõik ravimid, võib ka Valtropin põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Ravimite kõrvaltoimed klassifitseeritakse järgnevalt: väga sage	esineb rohkem kui ühel kasutajal 10st
sage	esineb ühel kuni 10 kasutajal 100st
aeg-ajalt	esineb ühel kuni 10 kasutajal 1000st
harv	esineb ühel kuni 10 kasutajal 10 000st
väga harv	esineb vähem kui ühel kasutajal 10 000st
teadmata	Esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

 

Väga sage	Peavalu täiskasvanutel
Ebanormaalne tundlikkus (paresteesia), nt torkimine, surin või sügelus täiskasvanutel
Liigesevalu (artralgia) täiskasvanutel
Vedeliku koesse kogunemisest tingitud koeturse (ödeem) täiskasvanutel
Sage	Teisi aineid siduvate valkude tekkimine (antikehade moodustumine)
Alaaktiivne kilpnääre (hüpotüreoidism)
Suhkrusisalduse vähendamise võime halvenemine (glükoositaluvus)
Vere suhkrusisalduse vähene suurenemine (kerge hüperglükeemia) (1% lastel; 1-10% täiskasvanutel)
Lihastoonuse ebanormaalne suurenemine (hüpertoonia)
Unetus (insomnia) täiskasvanutel
Kõrgenenud vererõhk (hüpertensioon) täiskasvanutel
Hingeldus (düspnoe) täiskasvanutel
Hingamise ajutine katkemine magades (uneapnoe) täiskasvanutel
Randme piirkonnas pitsunud närvist tingitud tundetus ja surin sõrmedes ning peopesas (karpaalkanali sündroom) täiskasvanutel
Liigesevalu (artralgia) lastel
Lihasvalu (müalgia)
Koesse vedeliku kogunemisest tingitud koeturse (ödeem) lastel
Süstekoha reaktsioonid, nõrkus (asteenia)
Aeg-ajalt	Uue koe suurem kasvamine (vähk, kasvaja)
Vere punaliblede vähesus (aneemia)
Liiga väike vere suhkrusisaldus (hüpoglükeemia)
Normist suurem vere fosfaadisisaldus (hüperfosfateemia)
Isiksuse häire
Silmade kiire kontrollimatu liikumine (nüstagm)
Optilise närvi pea turse (papilliödeem)
Kahelinägemine (diploopia)

 

Peapööritus
Kiirenenud pulss (tahhükardia)
Oksendamine
Maovalu (kõhuvalu), puhitus (gaasid)
Iiveldus
Rasvkoe vähenemine (lipodüstroofia), naha õhenemine (naha atroofia), naha põletik ja ketendamine (ketendav dermatiit), putukahammustusele järgnevale tursele sarnane turse (urtikaaria), meestele omase karvakasvu intensiivistumine naise kehal (hirsutism), nahakoe paksenemine (naha hüpertroofia)
Lihasmassi vähenemine (lihasatroofia), luuvalu
Randme piirkonnas pitsunud närvist tingitud tundetus ja surin sõrmedes ning peopesas (karpaalkanali sündroom) lastel
Tahtmatu uriini väljutamine (uriinipidamatus), veri uriinis (hematuuria), tavatust suurem uriinikogus (polüuuria, pollakisuuria), ebanormaalsed näitajad uriinianalüüsis
Eritis suguelunditest
Meeste rinnanäärmete suurenemine (günekomastia) täiskasvanutel
Süstekoha reaktsioonid, nt nahakoe õhenemine, rohke veritsus veresoontest, tihenemine
Nõrkus lastel
Harv	Suhkurtõbi (diabetes mellitus)
Närvitalitlushäire väljaspool aju ja seljaaju (neuropaatia), suurenenud koljusisene rõhk (suurenenud intrakraniaalne rõhk)
Kerge koljusisene vererõhk (healoomuline intrakraniaalne hüpertensioon)
Ebanormaalne tundlikkus (paresteesia), nt torkimine, surin või sügelus lastel
Kõrgenenud vererõhk (hüpertensioon) lastel
Kõhulahtisus
Hälbed neerufunktsiooni analüüside näitajates
Väga harv	Unetus (insomnia) lastel
Meeste rinnanäärmete suurenemine (günekomastia) lastel
Esinemissagedus teadmata	Üksik äge allergiline reaktsioon, mis hõlmab sügelust ja turset, mis sarnaneb putukahammustusele ja sellele järgnevale sügelusele
Insuliinitoimete tugev vähenemine (insuliiniresistentsus)

5. KUIDAS Valtropini SÄILITADA

• Hoida laste eest varjatud kättesaamatus kohas.

• Ärge kasutage Valtropini pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud siltidel ja karbil pärast lühendit EXP. Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele päevale.

 

Avamata ravimi säilitamistingimused

• Hoida külmkapis (2°C…8°C). Mitte hoida sügavkülmas.

• Lahustamata ravimit võib hoida toatemperatuuril (kuni 25°C) ühe perioodi vältel kuni 4 nädalat enne kasutamist.

 

Kõlblikkusaeg pärast lahustiga manustamiskõlblikuks muutmist

• Pärast kaasasoleva lahustiga lahustamist võib ravimit hoida külmkapis (2°C…8°C) maksimaalselt 21 päeva.

 

Kõlblikkusaeg pärast manustamiskõlblikuks muutmist süsteveega (MITTE kraaniveega)

• Pärast lahustamist süsteveega tuleb ravimit kasutada koheselt ühekordselt kasutatava viaalina.

 

Ärge kasutage Valtropini, kui te märkate, et lahusti või kasutamiskõlblikuks muudetud lahus on hägune või värvi muutnud või sisaldab tahkeid osakesi.

Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. LISAINFO

Mida Valtropin sisaldab:

Pulber:

- Toimeaine on somatropiin. Üks pulbriviaal sisaldab 5 mg somatropiini (vastab 15 RÜ-le). Pärast manustamiskõlblikuks muutmist 1,5 ml lahustiga, sisaldab 1 ml lahust 3,33 mg somatropiini (vastab 10 RÜ-le).

- Abiained on glütsiin, mannitool, naatriumfosfaat, ühealuseline, naatriumfosfaat, kahealuseline ja pH (happesus) reguleerimiseks naatriumhüdroksiid ja vesinikkloriidhape.

 

Lahusti:

- Süstel sisaldab süstevett ja metakresooli (vt lõik 2 „Oluline teave mõningate Valtropini koostisainete suhtes”).

 

Kuidas Valtropin välja näeb ja pakendi sisu

Valtropin on pulbri ja lahustina süstelahuse valmistamiseks.

Üks pakend sisaldab:

- 5 mg valget kuni peaaegu valget pulbrit kummikorgi ja korgiga suletud klaasviaalis,

- 1,5 ml lahustit otsakorgiga suletud süstlis manustamiskõlbliku selge lahuse valmistamiseks

 

Müügiloa hoidja ja tootja

BioPartners GmbH

Kaiserpassage 11

D-72764 Reutlingen

Saksamaa

Tel: +49 (0) 7121 948 7756

Faks: +49 (0) 7121 346 255

KUIDAS Valtropini ENDALE SÜSTIDA

Palun lugege enne Valtropini kasutamist hoolikalt järgnevaid juhiseid.

Sissejuhatus

Alljärgnevad juhised selgitavad, kuidas Valtropini endale süstida. Palun lugege juhiseid tähelepanelikult ja järgige neid samm sammu haaval. Teie arst või tema assistent juhendavad teid, kuidas Valtropini endale süstida. Ärge püüdke ennast ise süstida, kui te pole kindlad, et saate aru protseduurist ja enda süstimisele esitatavatest nõuetest.

Üldmärkused

Patsientidele, kellel on teadaolev allergia metakresooli suhtes, ei tohi Valtropini lahustada kaasasoleva lahustiga (vt lõik 2 „Ärge kasutage Valtropini”). Kui tekib allergia kaasasoleva lahusti suhtes, tuleb viaali sisu lahustada süsteveega – täitke süstal 1,5 ml süsteveega ja järgige samu juhiseid, mis on antud süstli kohta (vt lõik 5 „Kuidas Valtropini säilitada”). Ärge kasutage kraanivett.

Enne alustamist pange valmis vajalikud vahendid. Need on:

Pakendis olevad:

• Valtropini viaal koos pulbriga süstelahuse valmistamiseks.

• Süstel 1,5 ml lahustiga süstelahuse valmistamiseks.

 

Pakendis MITTE olevad:

• Steriilne süstel ja süstlanõelad

• Alkoholiga immutatud vatitups

• Kuiv marli või vatipadjake

• Kleepainega plaaster

• Jäätmekarp kasutatud süstlite ja nõelte äraviskamiseks.

 

Lahuse valmistamine

1. Enne ravimi ettevalmistamist peske käed põhjalikult seebi ja veega.

2. Võtke Valtropini karp külmkapist välja ja võtke karbist välja pulbriviaal ja lahustiga süstel. Kontrollige, kas ravimi kõlblikkusaeg on kehtiv.

3. Eemaldage pulbriviaalilt plastikust kaitsekork.

4. Puhastage pulbriviaali kattev kummist kork alkoholiga immutatud vatitupsuga. Pärast puhastamist ärge katsuge viaali ülemist otsa.

Teie ravimi pulbrit sisaldav viaal

5. Võtke oma ravimi ettevalmistamiseks pakendis olev süstel koos kaasasoleva lahustiga. Eemaldage kummist otsakork ja kinnitage süstlanõel kindlalt süstlile. Teie arst või tema assistent ütleb teile, millise suurusega nõela kasutada.

6. Eemaldage nõelakaitse nõela puudutamata.

7. Sisestage nõel aeglaselt otse läbi viaali kummist korgi.

8. Süstige kogu lahusti (1,5 ml) aeglaselt pulbriviaali, suunates vedelikujoa vastu viaali seina. ÄRGE suunake seda viaali põhjas olevale valgele pulbrile.

Enne süstli viaalist eemaldamist tõmmake süstlisse süstitud lahusti kogusega võrdväärne kogus õhku (1,5 ml), et alandada viaalis olevat rõhku. Tõmmake süstel välja ja asetage tagasi nõela kaitsekate.

9. Keerake viaali ÕRNALT, et sisu täielikult lahustada. MITTE LOKSUTADA.

Ravimi lahustamine

10. Saadud lahus peab olema selge, ilma osakesteta.

11. Märkige viaalile kuupäev, millal te lahuse valmistasite.

Süste valmistamine

12. Puhastage viaali kattev kummist kork alkoholiga immutatud vatitupsuga. Pärast puhastamist ärge katsuge viaali ülemist otsa.

Teie ravimi lahust sisaldav viaal

13. Võtke süstel ja apteekri või haigla poolt kaasaantud süstlanõel, et tõmmata süstlasse ravimi lahust. Võtke süstel välja steriilsest pakendist ja kinnitage nõel süstlile.

14. Täitke süstel õhuga, tõmmates kolbi tagasi tasemeni, mis vastab teie arsti poolt määratud annusele.

15. Eemaldage nõela kaitsekate nõela puudutamata.

16. Sisestage nõel aeglaselt otse läbi viaali kummist korgi.

17. Suruge õrnalt kolbi, et väljutada süstlis olev õhk viaali.

18. Pöörake viaal tagurpidi, nõel ikka sees, ja hoidke viaali ühe käega. Hoidke süstelt, mille nõel on sisestatud viaali, suunaga ülespoole. Veenduge, et nõelaots on lahuses. Kasutades oma teist kätt, tõmmake kolbi ühtlase liigutusega aeglaselt tagasi, et tõmmata süstlisse õige annus ravimit, tagades nõelaotsa püsimise lahuses.

Ravimi õige koguse väljatõmbamine süstlil olevate märkide abil

19. Eemaldage süstel nõelast, jättes nõela viaali, süstli otsa vastu puutumata. Tõmmake nõel välja, asetage tagasi kaitsekate ja visake see suletud konteinerisse. Viaali käsitsemist vaadake osast „Lahuse süstimine”, aste 32.

20. Võtke uus nõel (see, mis sobib subkutaanse süste tegemiseks) ja asetage see kindlalt süstla otsa.

Teie ravimit sisaldav süstel, millele kinnitatakse uus nõel

 

21. Eemaldage süstlanõelalt kaitsekate ja kontrollige õhumullide puudumist süstlis.

22. Kui te näete õhumulle, tõmmake kolbi kergelt tagasi, koputage õrnalt vastu süstlit, hoides nõela ülessuunatult, kuni mullid kaovad. Suruge kolb aeglaselt tagasi üles õige annuseni.

23. Asetage tagasi nõela kaitsekate ja pange nõelaga süstel horisontaalsele pinnale.

Lahuse süstimine

24. Veenduge, et lahus on toatemperatuuril. Kui lahus on külm, soojendage süstlit oma peopesade vahel.

25. Kontrollige lahust enne manustamist: kui lahus on värvi muutnud või kui te näete vedelikus tahkeid osakesi, EI TOHI lahust süstida.

26. Valige süstekoht vastavalt teie arsti antud soovitusele. On väga oluline, et te vahetate süstekohta iga kord, kui ravimit manustate.

27. Puhastage süstekoht alkoholiga immutatud vatitupsuga ja oodake kuni piirkond on kuivanud.

28. Kontrollige, kas süstlis on õige annus Valtropini lahust. Hoidke süstlit oma käes samal moel nagu hoiaksite pliiatsit.

29. Võtke oma pöidla ja nimetissõrme vahele suur nahavolt. Sisestage nõel kiiresti ja kindla liigutusega kokkupigistatud nahavolti 45°- kuni 90° -kraadise nurga all. See teeb vähem valu, kui nõela aeglaselt sissesurumine.

30. Süstige lahust aeglaselt (mõne sekundi vältel), surudes õrnalt kolvile kuni süstel on tühi.

31. Tõmmake nõel kiiresti välja ja suruge süstekohta kuiva marli või vatipadjakesega mõne sekundi vältel. Kui esineb veritsust, katke süstekoht kleepuva plaastriga.

32. Visake kasutatud süstel suletud konteinerisse. Ärge unustage viaali tagasi külmkappi panna. Kui viaal on tühjaks saanud, visake ka see minema. Kõlblikkusaega pärast lahustamist vt lõik 5 „Kuidas Valtropini säilitada”.

Kui pulber on lahustatud süsteveega, on viaal vaid ühekordseks kasutamiseks. Kogu kasutamata lahus tuleb ära visata.