Valtropin
Artikli sisukord
LISA I
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Valtropin 5 mg/1,5 ml süstelahuse pulber ja lahusti
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks pulbriviaal sisaldab 5 mg somatropiini (vastab 15 RÜ-le).
Pärast manustamiskõlblikuks muutmist 1,5 ml lahustiga sisaldab 1 ml:
3,33 mg somatropiini* (vastab 10 RÜ-le)
* toodetud Saccharomyces cerevisiae rakkudes DNA rekombinanttehnoloogiaga.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Süstelahuse pulber ja lahusti.
Valge või peaaegu valge pulber. Lahusti on läbipaistev lahus.
Pärast lahustiga lahustamist on saadud Valtropini pH umbes 7,5 ja osmolaalsus umbes 320 mOsm/kg.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Lapsed
- Normaalse endogeense kasvuhormooni ebapiisavast sekretsioonist tingitud kasvupeetusega laste (2 kuni 11-aastased) ja noorukite (12 kuni –18-aastased) pikaajaline ravi.
- Kromosoomianalüüsi põhjal kinnitatud Turneri sündroomiga lühikest kasvu laste ravi.
- Kasvupeetuse ravi kroonilise neerupuudulikkusega eelpuberteedieas lastel.
Täiskasvanud
- Kasvuhormooni väljendunud puudulikkuse, mis on tekkinud lapsepõlves või täiskasvanueas, asendusravi täiskasvanutel.
Kasvuhormooni raske puudulikkusega täiskasvanud patsiente defineeritakse kui patsiente, kellel esineb teadaolev hüpotaalamuse-hüpofüüsi patoloogia ja vähemalt ühe hüpofüüsihormooni teadaolev puudulikkus (v.a. prolaktiin). Nendel patsientidel tuleb teha ühekordne dünaamiline test, et diagnoosida või välistada kasvuhormooni puudulikkus. Patsientidel, kellel on lapsepõlves alanud isoleeritud kasvuhormooni puudulikkus (puuduvad tõendid hüpotaalamuse-hüpofüüsi haiguse või kolju kiiritamise kohta), soovitatakse teha kaks dünaamilist testi, välja arvatud madala insuliinisarnase kasvufaktori 1 (IGF-1) kontsentratsiooniga (<2 standardhälbe (SDS)) isikutel, kellel võib kaaluda ühe testi tegemist. Dünaamilise testi lõpp-punkt peab olema rangelt määratletud.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Valtropin-ravi peavad alustama ja jälgima arstid, kes on piisavalt kogenud antud terapeutilise diagnoosiga patsientide diagnoosimises ja ravis.
Annustamine
Annus ja manustamisskeem peab olema individuaalne iga patsiendi jaoks.
Annustamine lastel
Kasvuhormooni puudulikkus lastel
Soovitatav annus on 0,025...00,035 mg/kg kehakaalu kohta päevas.
Turneri sündroomiga lapsed
Soovitatav annus on 0,045...0,050 mg/kg kehakaalu kohta päevas, manustatuna subkutaanse süstena.
Kroonilise neerupuudulikkusega eelpuberteediealised lapsed
Soovitatav annus on 0,045...0,050 mg/kg kehakaalu kohta päevas, manustatuna subkutaanse süstena.
Annustamine täiskasvanutel
Kasvuhormooni puudulikkus täiskasvanutel
Soovitatav algannus on 0,15...0,30 mg ööpäevas, manustatuna subkutaanse süstena. Vanemaealistel ja ülekaalulistel patsientidel võib olla vajalik väiksem algannus.
Annust tuleb järk-järgult suurendada vastavalt konkreetse patsiendi vajadustele, põhinedes ravivastusel ja seerumi IGF-1 kontsentratsioonil. Kogu ööpäevane annus ei ületa tavaliselt 1 mg. IGF-1 kontsentratsioon tuleb hoida eale vastavast normväärtuse ülemisest piirist allpool.
Tuleb kasutada minimaalset toimivat annust.
Somatropiini annust tuleb vähendada püsiva turse või raske paresteesia esinemisel, et vältida karpaalkanali sündroomi tekkimist.
Kogemused täiskasvanute pikaajalise ravi kohta (üle 5 aasta) somatropiiniga on piiratud.
Patsientide erirühmad
Eakad
Somatropiiniga ravimise kogemus üle 60-aastastel patsientidel on piiratud. Vanematel patsientidel võib osutuda vajalikuks väiksema algannuse kasutamine. Vanuse suurenedes võib osutuda vajalikuks annust vähendada.
Neerukahjustus
Antud hetkel teadaolevad andmed neerupuudulikkuse kohta on esitatud lõigus 4.4, aga soovitusi annustamise kohta pole võimalik anda.
Maksakahjustus
Tugeva maksatalitlushäirega patsientidel on täheldatud somatropiinikliirensi vähenemist. Selle vähenemise kliiniline tähtsus ei ole teada.
Manustamisviis
Valtropin manustatakse subkutaanse süstimise teel.
Süstekohti tuleb vahetada, et vältida lipoatroofia teket.
Lisainformatsiooni lahustamise ja manustamise kohta vt lõik 6.6.
4.3 Vastunäidustused
- Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine (nt metakresool) suhtes (vt lõik 4.4).
- Igasuguste tõendite korral kasvaja aktiivsuse kohta. Koljusisesed kasvajad ei tohi olla aktiivsed ja kasvajavastane ravi peab olema lõpetatud enne kasvuhormooniga ravimise algust. Valtropini manustamine tuleb lõpetada, kui on tõendeid kasvaja kasvu kohta.
- Valtropini ei tohi kasutada kasvu soodustamiseks sulgunud epifüüsiga lastel.
- Avatud südame- või abdominaalkirurgia või õnnetusest põhjustatud hulgitraumade järgsetest tüsistustest tingitud ägeda ohtliku haigusega patsientide või ägeda hingamispuudulikkusega patsientide ravi.
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Hüpofüüs
Ei ole tõendeid, mis näitaksid, et kasvuhormooni puudulikkuse asendusravi mõjutab koljusiseste kasvajate retsidiveerumise kiirust või taaskasvu, kuid standardne kliiniline praktika nõuab varasema hüpofüüsi patoloogiaga patsientidel regulaarset hüpofüüsi piltdiagnostilist uuringut. Nendel patsientidel soovitatakse enne kasvuhormooni puudulikkuse asendusravi alustamist teha algtaseme uuring.
Kasvajakontroll
Kui patsiendil on olnud ajukasvaja, tuleb patsienti sageli uuesti kontrollida, veendumaks, et kasvaja ei ole tagasi tulnud.
Somatropiiniga ravitavatel patsientidel, kellel on lapsepõlves olnud kasvaja, on teada antud teise kasvaja (hea- või pahaloomuline) suuremast tekkeohust. Kõige sagedamini esinevad teised kasvajad olid just koljusisesed kasvajad.
Koljusisene hüpertensioon
Tugeva või taastuva peavalu, nägemisprobleemide, iivelduse ja/või oksendamise korral soovitatakse teha fundoskoopia papilliödeemi esinemise kontrollimiseks. Kui papilliödeemi olemasolu leiab kinnitust, tuleb kaaluda healoomulise koljusisese hüpertensiooni diagnoosi ja, kui vaja, tuleb kasvuhormoonravi katkestada. Kliiniliste juhiste andmiseks otsuse langetamiseks nende patsientide kohta, kellel koljusisene hüpertensioon on taandunud, on praegusel ajal veel liiga vähe andmeid. Kui ravi kasvuhormooniga alustatakse uuesti, tuleb hoolikalt jälgida koljusisese hüpertensiooni sümptomeid.
Insuliinitundlikkus
Kuna inimese kasvuhormoon võib põhjustada insuliiniresistentsust, tuleb somatropiiniga ravitavaid patsiente jälgida glükoositolerantsuse tekkimise suhtes.
Kilpnäärmefunktsioon
Kasvuhormoon suurendab T4 kilpnäärmevälist konversiooni T3-ks ja võib seega ilmsiks tuua algava hüpotüreoidismi. Seetõttu tuleb kilpnäärmefunktsiooni jälgida kõikidel patsientidel. Hüpopituitarismiga patsientidel tuleb somatropiiniga ravimisel hoolikalt jälgida standardset asendusravi.
Reieluu epifüüsi nihkumine
Endokriinsete häirete, sealhulgas kasvuhormooni puudulikkusega patsientidel võib sagedamini tekkida reieluu epifüüsi nihkumist. Tuleb uurida igat last, kes hakkab kasvuhormooniga ravimisel lonkama.
Kasvuhormooni puudulikkus pärast epifüüsi sulgumist
Patsiente, keda lapsepõlves on ravitud kasvuhormooniga kuni lõpliku kasvu saavutamiseni, tuleb pärast epifüüsi sulgumist testida kasvuhormooni puudulikkuse suhtes, enne kui alustatakse asendusravi täiskasvanutele soovitatud annustega.
Ravi pärast laste kasvamise lõppemist
Lastel peab ravi kestma kasvamise lõpuni. Soovitatavaid annuseid ei ole soovitav ületada akromegaalia, hüperglükeemia ja glükosuuria tekkimise võimaliku riski tõttu.
Prader-Willi sündroom
Valtropin ei ole näidustatud raviks patsientidel, kelle kasvu peetumine on tingitud Prader-Willi sündroomist, välja arvatud juhul, kui neil patsientidel lisandub veel ka kasvuhormooni puudulikkuse diagnoos. Pärast ravi alustamist kasvuhormooniga on esinenud uneapnoe ja äkksurma juhtumeid Prader-Willi sündroomiga patsientidel, kellel esines üks või mitu alljärgnevat riskitegurit: äge rasvumine, ülemiste hingamisteede obstruktsioon anamneesis või uneapnoe, või tundmatu hingamisteede infektsioon.
Neerupuudlikkus
Enne somatropiinravi alustamist kroonilisest neerupuudulikkusest tingitud kasvupeetuse korral, tuleb lapsi ühe aasta jooksul jälgida kasvuhäirete kindlakstegemise suhtes. Neerupuudulikkuse konservatiivset ravi (mis hõlmab atsidoosi, hüperparatüreoidismi ning toitumise seisukorra kontrollimist ühe aasta jooksul enne ravi) tuleb rakendada enne ravi algust ja see peab kestma ka ravi ajal. Neerutransplantatsiooni ajal tuleb ravi somatropiiniga katkestada.
Sugu ja annustamine
Et saavutada määratud ravieesmärk, võivad mehed vajada väiksemaid kasvuhormooni annuseid kui naised. Suukaudse östrogeenide manustamise tõttu vajavad naised suuremaid annuseid. Aja jooksul võib täheldada tundlikkuse suurenemist kasvuhormooni suhtes (väljendatakse kui IGF-1 muutust kasvuhormooni annuse kohta), eriti meestel. Seetõttu tuleb kasvuhormooni annuse täpsust kontrollida iga 6 kuu tagant.
Turneri sündroom
Turneri sündroomiga patsiente tuleb hoolikalt jälgida keskkõrvapõletiku ja teiste kõrvahaiguste tekkimise suhtes, sest neil patsientidel on suurem risk kõrvahaiguste ja kuulmishäirete tekkeks.
Pankreatiit lastel
Somatropiiniga ravitavatel lastel on võrreldes somatropiiniga ravitavate täiskasvanutega suurem pankreatiidi tekkimise oht. Ehkki seda esineb harva, tuleb somatropiiniravi saavatel lastel, kellel tekib kõhuvalu, kaaluda pankreatiidivõimalust.
Juhuslik lihasesse süstimine
Pärast juhuslikku lihasesse süstimist võib tekkida hüpoglükeemia. Jälgida tuleb mis tahes soovimatu reaktsiooni tekkimist. Soovitatav eriravi puudub.
Tundlikkus metakresooli suhtes
Patsientidel, kellel esineb teadaolev tundlikkus metakresooli suhtes, ei tohi Valtropini lahustada kaasasoleva lahustiga. Kui tekib tundlikkus kaasasoleva lahusti suhtes, tuleb viaali sisu lahustada süsteveega ja kasutada seda ühekordse kasutusega viaalina (vt lõik 6.3).
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Intensiivne glükokortikoidravi võib pärssida inimese kasvuhormooni kasvu soodustavat toimet. Adrenokortikotroopse hormooni (AKTH) puudulikkusega patsientidel tuleb glükokortikoid-asendusravi annust hoolikalt kohandada, et vältida kasvu pärssivat toimet.
Suukaudseid östrogeene võtvatel naistel võib ravi eesmärgi saavutamiseks vajalik olla suuremate somatropiini annuste kasutamine.
Diabeedi tõttu insuliini saavaid patsiente tuleb somatropiinravi ajal hoolikalt jälgida. Võib olla vajalik insuliiniannuse kohandamine.
Kasvuhormoonipuudulikkusega täiskasvanutel läbiviidud koostoimeuuringu andmed viitavad sellele, et somatropiini manustamine võib suurendada tsütokroom P450 isoensüümide poolt
metaboliseeritavate ühendite kliirensit. Tsütokroom P450 3A4 poolt metaboliseeritavate ühendite (nt suguhormoonid, kortikosteroidid, krambivastased ained ja tsüklosporiin) kliirens võib suureneda, mille tulemuseks on nende ühendite madalamad plasmatasemed. Selle kliinilist tähtsust ei teata.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Valtropini kasutamise kohta raseduse ajal ei ole kliinilisi andmeid. Loomkatsete põhjal ei saa välistada toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule (vt 5.3). Valtropini ei tohi seetõttu kasutada raseduse ajal, kui see ei ole hädavajalik.
Imetamine
Rinnaga toitvatel naistel ei ole Valtropiniga kliinilisi uuringuid läbi viidud. Ei ole teada, kas somatropiin eritub inimese rinnapiima. Seetõttu tuleb olla ettevaatlik, kui Valtropini manustatakse rinnaga toitvatele naistele.
Fertiilsus
Andmed fertiilsuse kohta puuduvad. Loomkatsete andmed ei ole näidanud toimet fertiilsusnäitajatele.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Valtropin ei oma märkimisväärset toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.
4.8 Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
Kõige sagedamini esinevad kõrvaltoimed on täiskasvanutel seotud süstekohaga, endokriinse isloomuga, ja peavalu, paresteesia ning liigesevalu ja liigesehäiretega (artralgia).
Kliiniliste uuringute käigus manustati Valtropini 128 lapsele (98 lapsel oli kasvuhormooni puudulikkus ja 30 Turneri sündroom). Nendes kliinilistes uuringutes täheldatud Valtropini ohutuse profiil oli samasugune nagu nendes uuringutes kasutatud võrdlusravimil ja teistel somatropiini sisaldavatel ravimitel.
Avaldatud informatsiooni põhjal on somatropiiniga ravimisel täheldatud järgmisi kõrvaltoimeid ja nende esinemissagedusi:
väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel), sealhulgas üksikjuhud.
Kõrvaltoimete kokkuvõtte tabel Hea-, pahaloomulised ja täpsustamata kasvajad (sealhulgas tsüstid ja polüübid) |
Aeg-ajalt: pahaloomuline kasvaja, kasvaja |
|
|
Vere ja lümfisüsteemi häired |
Aeg-ajalt: aneemia |
|
|
Immuunsüsteemi häired |
Sage: antikehade tekkimine |
|
|
Teadmata: ägeda ülitundlikkuse üksikud juhud, sh urtikaaria ja sügelus |
|
||
Endokriinsüsteemi häired |
Sage: hüpotüreoidism |
|
|
Ainevahetus- ja toitumishäired |
Sage: kahjustunud glükoositaluvus |
|
|
Sage: kerge hüperglükeemia (1% lastel; 1-10% täiskasvanutel) |
|
||
Aeg-ajalt: hüpoglükeemia, hüperfosfateemia |
|
||
Harv: suhkurtõbi |
|
||
Psühhiaatrilised häired |
Aeg-ajalt: isiksuse häired |
||
Närvisüsteemi häired |
Väga sage: peavalu täiskasvanutel |
||
Väga sage: paresteesia täiskasvanutel |
|||
Sage: hüpertoonia |
|||
Sage: unetus täiskasvanutel |
|||
Sage: karpaalkanali sündroom täiskasvanutel |
|||
Aeg-ajalt: karpaalkanali sündroom lastel |
|||
Aeg-ajalt: nüstagm |
|||
Harv: neuropaatia, suurenenud koljusisene rõhk |
|||
Harv: healoomuline koljusisene hüpertensioon |
|||
Harv: paresteesia lastel |
|||
Väga harv: unetus lastel |
|||
Silma kahjustused |
Aeg-ajalt: papilliödeem, kahelinägemine |
||
Kõrva ja labürindi kahjustused |
Aeg-ajalt: peapööritus |
||
Südame häired |
Sage: hüpertensioon täiskasvanutel |
||
Aeg-ajalt: tahhükardia |
|||
Harv: hüpertensioon lastel |
|||
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired |
Sage: düspnoe täiskasvanutel |
||
Sage: uneapnoe täiskasvanutel |
|||
Seedetrakti häired |
Aeg-ajalt: oksendamine, kõhuvalu, kõhupuhitus, iiveldus |
||
Harv: kõhulahtisus |
|||
Naha ja nahaaluskoe kahjustused |
Aeg-ajalt: lipodüstroofia, naha atroofia, ketendav dermatiit, urtikaaria, hirsutism, naha hüpertroofia |
||
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused |
Väga sage: artralgia täiskasvanutel |
||
Sage: artralgia lastel |
|||
Sage: müalgia |
|||
Aeg-ajalt: lihasatroofia, luuvalu |
|||
Neerude ja kuseteede häired |
Aeg-ajalt: uriinipidamatus, hematuuria, polüuuria, sage urineerimine e pollakisuuria, hälbed uriinianalüüsi näitajates |
||
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired |
Aeg-ajalt: eritis suguelunditest |
||
Aeg-ajalt: günekomastia täiskasvanutel |
|||
Väga harv: günekomastia lastel |
|||
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid |
Väga sage: ödeem, perifeerne ödeem täiskasvanutel |
||
Sage: ödeem, perifeerne ödeem lastel |
|||
Sage: süstekoha reaktsioonid, asteenia |
|||
Aeg-ajalt: süstekoha atroofia, süstekoha hemorraagia, süstekoha tihe mass, hüpertroofia, nõrkus lastel |
|||
Uuringud |
Harv: hälbed neerufunktsiooni analüüsi näitajates |
||
Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Valtropiniga läbi viidud kliinilises uuringus tekkisid somatropiinivastased antikehad 3%-l kasvuhormooni puudulikkusega lapsel. Nende antikehade seondumisvõime oli madal ja ei omanud toimet kasvamise kiirusele. Kõiki patsiente, kes ei reageeri ravile, tuleb testida somatropiinivastaste antikehade suhtes.
Aeg-ajalt leiti anti- peremeesraku valkude (anti-S. Cerevisiae) antikehi patsientidel, keda raviti Valtropiniga. Selliste madala seondumisvõimega antikehade teke ei ole tõenäoliselt kliiniliselt oluline. Erinevalt bakteritest (E. coli), ei ole pärmi puhul kirjeldatud immuunvastust modifitseerivat toimet.
Lapsed
Kerget ja mööduvat turset täheldati somatropiinravi varases staadiumis.
Täiskasvanud
Täiskasvanud patsientidel, kellel kasvuhormooni puudulikkus tekkis täiskasvanueas, täheldati ravi alguses turset, lihasvalu, liigesevalu ja –häireid, kuid need olid enamasti mööduvad.
4.9 Üleannustamine
Äge üleannustamine võib põhjustada esialgu hüpoglükeemiat ja seejärel hüperglükeemiat. Pikaajaline üleannustamine võib põhjustada akromegaalia nähte ja sümptomeid, mis on iseloomulikud inimese kasvuhormooni üleproduktsiooni korral. Ravi on sümptomaatiline ja toetav. Somatropiini üleannustamise vastu antidooti ei ole. Üleannustamisjärgselt on soovitatav jälgida kilpnäärmefunktsiooni.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: hüpofüüsi ja hüpotaalamuse hormoonid ning analoogid, somatropiin ja somatropiini agonistid; ATC-kood: H01AC01.
Somatropiin on DNA rekombinanttehnoloogiaga saadud polüpeptiidhormoon. Sellel on 191 aminohappejääki ja molekulmass on 22 125 daltonit. Ravimi aminohappejärjestus on identne inimese hüpofüüsist pärit kasvuhormooni omaga. Valtropini sünteesitakse pärmirakkudes (Saccharomyces cerevisiae).
Somatropiini bioloogilised toimed on võrdväärsed inimese hüpofüüsist pärit kasvuhormooni toimetega.
Somatropiini kõige tähtsamaks toimeks on pikkade luude kasvuplaatide stimuleerimine. Peale selle soodustab see tsellulaarsete valkude sünteesi ja lämmastiku retentsiooni.
Somatropiin stimuleerib lipiidide metabolismi, see suurendab rasvhapete ja kõrge tihedusega lipoproteiin-(HDL)-kolesterooli sisaldust ning vähendab üldkolesterooli sisaldust plasmas.
Somatropiinravil on kasulik toime organismi koostisele kasvuhormooni puudulikkusega patsientidel seetõttu, et keha rasvavarud vähenevad ja lihasmass suureneb. Pikaajaline ravi kasvuhormooni puudulikkusega patsientidel suurendab luu mineraalset tihedust.
Somatropiin võib põhjustada insuliiniresistentsust. Suurtes annustes võib somatropiin häirida glükoositolerantsust.
Kliinilised uuringud
Valtropini efektiivsust ja ohutust on hinnatud randomiseeritud topeltpimedas paralleelses kontrollitud III faasi uuringus kasvuhormooni puudulikkusega lastel. Ei olnud olulisi erinevusi Valtropini ja võrdlusravimi vahel kasvamise kiiruses ja kasvamise kiiruse SDS-s.
Avatud ühe uuritavate rühmaga III faasi uuring, milles hinnati Valtropin-ravi efektiivsust ja ohutust Turneri sündroomist tingitud lühikest kasvu tüdrukutel, näitas uuringuravimi olulist toimet kasvamise kiirusele.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Topeltpime randomiseeritud ühekordse annuse manustamise ristuv uuring 24 tervel vabatahtlikul näitas, et Valtropini farmakokineetiline profiil oli võrreldav võrdlusravimi omaga. Valtropini subkutaanne manustamine annuses 0,073 mg/kg kehakaalu kohta andis Cmax väärtuse 43,97 ng/ml ja AUC0-24 h 369,90 ng h/ml. Cmax saabus 4 tunni jooksul ja t½ oli 3 tundi.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Valtropini kroonilise toksilisuse, genotoksilisuse ja reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.
Valtropiniga läbi viidud loomuuringud ei ole piisavad, et hinnata reproduktsioonitoksilisuse potentsiaali. Teiste somatropiini preparaatidega läbi viidud reproduktsioonitoksilisuse uuringutes ei leitud tõendeid kõrvaltoimete suurenenud riskist embrüole või lootele.
Pikaajalisi kartsinogeensuse uuringuid ei ole teostatud. Spetsiifilisi paikse talutavuse uuringuid loomadel Valtropini subkutaanse süstimise järgselt ei ole läbi viidud. Kuid ühekordse annuse ja korduva manustamise üldise toksilisuse uuringutes ei ole kõrvaltoimeid süstekohas täheldatud.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abianete loetelu
Pulber:
glütsiin
mannitool
naatriumdivesinikfosfaat, veevaba
dinaatriumfosfaat, veevaba
naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks)
vesinikkloriidhape (pH reguleerimiseks).
Lahusti:
metakresool
süstevesi.
6.2 Sobimatus
Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimpreparaatidega segada.
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat.
Pärast esmakordset avamist või pärast manustamiskõlblikuks muutmist kaasasoleva lahustiga:
on näidatud, et pärast lahustamist kaasasoleva lahustiga, püsib keemiline ja füüsikaline kasutamisstabiilsus temperatuuril 2°C...8°C 21 päeva (külmkapis).
Pärast lahustamist süsteveega:
Pärast lahustamist süsteveega tuleb ravim otsekohe ära kasutada ja seda tuleb kasutada ühekordse kasutusega viaalina. Kui lahust ei kasutata ära kohe, ei ole säilitusaeg ja tingimused enne kasutamist
tavaliselt mitte üle 24 tunni temperatuuril 2°C…8°C (külmkapis), välja arvatud juhul, kui lahustamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida külmkapis (2°C…8°C). Mitte hoida sügavkülmas.
Transportimiseks ja/või ambulatoorseks kasutamiseks võib mittelahustatud ravimit hoida toatemperatuuril (mitte üle 25°C) ühekordse perioodi jooksul kuni 4 nädalat enne kasutamist.
Välispakendile tuleb kirjutada külmkapist väljavõtmise kuupäev ja uus kõlblikkusaja kuupäev. Pärast uue kõlblikkusaja kuupäeva möödumist peab ravim olema ära kasutatud või kasutuselt kõrvaldatud.
Manustamiskõlblikuks muudetud ravimpreparaadi säilitamistingimusi vt lõik 6.3.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
5 mg pulbrit viaalis (I tüüpi klaas), mis on suletud korgiga (butüülkummi) ja flip-off korgiga (alumiiniumplastik).
1,5 ml lahustit süstlis (I tüüpi klaas), mis on suletud otsakorgiga (FluroTec® -iga kaetud butüülkummi).
Pakendi suurus: 1 viaal ja 1 süstel.
6.6 Erinõuded hävitamiseks ja käsitsemiseks
Üksikasjalikud juhised ravimi käsitsemise kohta on antud pakendi infolehe lõpus.
Kasutamine ja käsitsemine
Patsientidel, kellel on teadaolev tundlikkus metakresooli suhtes, ei tohi Valtropini lahustada kaasasoleva lahustiga (vt lõik 4.3). Kui tekib tundlikkus kaasasoleva lahusti suhtes, tuleb viaali sisu lahustada süstevees ja kasutada ühekordselt kasutatava viaalina.
Lahustamine kaasasoleva lahustiga
Iga Valtropini viaali sisu tuleb lahustada kaasasoleva lahustiga. Lahustit ei tohi kasutada, kui see on värvi muutnud või hägune. Lahusti tuleb süstida viaali, suunates vedelikujoa vastu selle klaasseina. Pärast lahustamist tuleb viaali keerutada ÕRNALT pöörlevate liigutustega kuni sisu on täielikult lahustunud. MITTE LOKSUTADA. Saadud lahus peab olema selge, ilma osakesteta. Kui lahus on värvi muutnud, hägune või sisaldab osakesi, EI TOHI selles sisu süstida. Enne ja pärast süstimist tuleb viaali kork üle pühkida alkoholiga, et vältida sisu saastumist nõela korduval sisestamisel.
Kui lahustatakse lahustiga, siis on lahus mitmeannuseliseks kasutamiseks (vt lõik 6.3).
Lahustamine süsteveega
Pärast lahustamist süsteveega tuleb ravim kohe ära kasutada (vt lõik 6.3) ja lahus on ainult ühekordseks kasutamiseks.
Manustamine
Valtropini manustamiseks tuleb kasutada steriilseid ühekordselt kasutatavaid süstleid ja nõelu. Süstli maht peab olema piisavalt väike, nii et määratud annuse saab viaalist välja tõmmata arvestatava täpsusega.
Hävitamine
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
BioPartners GmbH
Kaiserpassage 11
D-72764 Reutlingen
Saksamaa
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/06/335/001
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 24.04.2006
Viimane uuendamise kuupäev: 24.04.2011
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti kodulehel