RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

URSOSAN, 250 mg kõvakapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kõvakapsel sisaldab 250 mg ursodeoksükoolhapet.

INN. Acidum ursodeoxycholicum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Kõvakapsel. Valged, graanuleid sisaldavad želatiinist kõvakapslid.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Kolesteroolsapikivide lahustamine sapipõies. Sapikivid ei tohi tekitada röntgenpildil varju ja nende läbimõõt ei tohi ületada 15 mm. Vaatamata sapikividele ei tohi sapipõie funktsioon olla oluliselt piiratud. Biliaarse gastriidi ravi. Primaarse biliaarse kolangiidi ravi eeldusel, et puudub dekompenseeritud maksatsirroos.

Lapsed ja noorukid Tsüstilise fibroosiga seotud hepatobiliaarsed häired 6…18-aastastel lastel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ursosan 250 mg kõvakapslite kasutamisel ei ole vanuselisi piiranguid.

Erinevate näidustuste korral on soovitatavad järgmised ööpäevased annused.

Kolesteroolsapikivide lahustamine Ursodeoksükoolhappe ööpäevane annus on ligikaudu 10 mg/kg kehakaalu kohta, vastavalt: kuni 60 kg 2 kõvakapslit; 61…80 kg 3 kõvakapslit; 81…100 kg 4 kõvakapslit; üle 100 kg 5 kõvakapslit.

Kapslid tuleb manustada õhtul enne magamaminekut tervelt koos vähese koguse vedelikuga. Manustamine peab toimuma regulaarselt.

Tavaliselt lahustuvad sapikivid 6 ... 24 kuuga. Kui sapikivid ei ole 12 kuu jooksul mõõtmetelt vähenenud, tuleb ravi lõpetada. Ravi edukust tuleb hinnata ultraheli- või röntgenuuringul iga 6 kuu järel. Järelkontrollil tuleb kontrollida, ega vahepeal ei ole kivid lubjastunud. Kui see on nii, tuleb ravi lõpetada.

Biliaarne gastriit Ursosani 1 terve kõvakapsel 1 kord ööpäevas koos vähese vedelikuga õhtul enne magamaminekut. Biliaarse gastriidi raviks tuleb Ursosani võtta 10...14 päeva. Üldiselt sõltub manustamise kestus haiguse kulust. Eelkõige otsustab raviarst manustamise kestuse.

Primaarne biliaarne kolangiit Ursodeoksükoolhappe ööpäevane annus on 10...15 mg/kg kehakaalu kohta jagatud 2...3 annuseks. Soovitatakse järgmist manustamist.

Kehakaal Ööpäevane annus hommikul lõunal õhtul 34...50 kg 2 kapslit 1 - 1 51...65 kg 3 kapslit 1 1 1 66...85 kg 4 kapslit 1 1 2 86...110 kg 5 kapslit 1 2 2 üle 110 kg 6 kapslit 2 2 2

Primaarse biliaarse kolangiidiga patsientidel võib harvadel juhtudel ravi algul esineda kliinilise sümptomaatika halvenemine, nt nahakiheluse tugevnemine. Niisugusel juhul jätkata ravi 1 kapsliga ööpäevas ning suurendada annust järk-järgult (ööpäevase annuse suurendamine nädalas 1 kapsli võrra), kuni jõutakse jälle annustamisskeemis ette nähtud annuseni.

Lapsed ja noorukid 6...18-aastased tsüstilise fibroosiga lapsed Soovitatav ööpäevane annus on 20 mg/kg kehakaalu kohta, jagatuna 2...3 annuseks. Vajadusel võib ööpäevast annust suurendada 30 mg-ni kg kehakaalu kohta.

Kehakaal [kg] Ööpäevane annus Ursosan 250 mg kõvakapslid 20…29 17…25 1 -- 1 30…39 19…25 1 1 1 40…49 20…25 1 1 2 50…59 21…25 1 2 2 60…69 22…25 2 2 2 70…79 22…25 2 2 3 80…89 22…25 2 3 3 90…99 23…25 3 3 3 100…109 23…25 3 3 4 > 110 3 4 4

4.3 Vastunäidustused

Ursosani ei tohi kasutada järgmistel juhtudel:

• sapipõie ja sapiteede äge põletik;
• sapiteede sulgus (ühissapijuha või sapipõiejuha oklusioon);
• sagedased sapikoolikute episoodid;
• röntgenkontrastsed kaltsifitseerunud sapikivid;
• sapipõie kontraktiilsuse häired;
• ülitundlikkus sapphapete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Lapsed ja noorukid

• Ebaõnnestunud hepatoenterostoomia või ilma hea sapivoolu taastumiseta biliaaratreesiaga lapsed.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ravimit tohib kasutada ainult meditsiinilise järelevalve tingimustes.

Maksaensüümide (ASAT (SGOT), ALAT (SGPT) ja gamma-GT) aktiivsust tuleb kontrollida 4- nädalaste intervallidega esimese 3 ravikuu jooksul, hiljem iga 3 kuu järel. Jälgimine võimaldab varakult avastada võimalikku maksafunktsiooni langust, eriti kaugelearenenud staadiumis primaarse biliaarse kolangiidiga patsientidel. Lisaks võimaldab see õigeaegselt tuvastada, kas primaarse biliaarse kolangiidiga patsient reageerib ravile.

Kasutamisel kolesteroolsapikivide lahustamiseks Et hinnata ravi ja tuvastada õigeaegselt võimalikku konkrementide kaltsifikatsiooni, tuleb 6…10 kuu möödudes (vastavalt konkrementide suurusele) läbi viia sapipõie uuring (suukaudne koletsüstograafia) ja oklusioonide avastamiseks ultraheliuuring seisvas ja selili asendis.

Ursosani ei tohi kasutada, kui sapipõis ei ole röntgenülesvõttel visualiseeritav, samuti kaltsifitseerunud sapikivide, sapipõie häirunud kontraktiilsuse või sagedaste sapikoolikute korral.

Naispatsiendid, kes võtavad Ursosani sapikivide lahustamiseks, peavad kasutama tõhusat mittehormonaalset rasestumisvastast vahendit, sest hormonaalsed kontratseptiivid võivad stimuleerida sapikivide teket (vt lõigud 4.5 ja 4.6).

Kasutamisel kaugelearenenud staadiumis primaarse biliaarse kolangiidi raviks Väga harvadel juhtudel on täheldatud maksatsirroosi dekompensatsiooni, mis ravi katkestamise järgselt osaliselt taandus.

Harvadel juhtudel võivad primaarse biliaarse kolangiidiga patsientidel ravi alguses tugevneda kliinilised sümptomid (nt sügelus). Sel juhul tuleb annust vähendada Ursosani ühe kapslini ööpäevas. Seejärel tuleb annust järk-järgult suurendada, nagu on kirjeldatud lõigus 4.2.

Kõhulahtisuse tekkimisel tuleb annust vähendada ja kõhulahtisuse püsimisel ravi lõpetada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ursosani ei tohi manustada koos kolestüramiini, kolestipooli või alumiiniumhüdroksiidi või smektiiti (alumiiniumoksiid) sisaldavate antatsiididega, sest need ravimid seovad sooles ursodeoksükoolhapet, vähendades sellega tema imendumist ja efektiivsust. Kui ühte nimetatud toimeainet sisaldava preparaadi manustamine peaks olema vajalik, tuleb jälgida, et manustamine toimuks intervalliga vähemalt 2 tundi enne või pärast Ursosani manustamist. Ravim võib mõjutada tsüklosporiini imendumist soolestikust ja seetõttu on soovitatav jälgida tsüklosporiini taset veres patsientidel, keda ravitakse samaaegselt ka Ursosaniga ning vajadusel tsüklosporiini annust kohandada.

Üksikjuhtudel võib ursodeoksükoolhape vähendada tsiprofloksatsiini imendumist.

Ühes tervete isikutega läbiviidud kliinilises uuringus põhjustas ursodeoksükoolhappe (500 mg ööpäevas) ja rosuvastatiini (20 mg ööpäevas) koosmanustamine rosuvastatiini plasmataseme kerget tõusu. Selle koostoime kliiniline tähtsus, ka teiste statiinide puhul, ei ole teada.

Tervetel isikutel on näidatud, et ursodeoksükoolhape vähendab kaltsiumikanalite blokaatori nitrendipiini maksimaalset kontsentratsiooni plasmas (C ) ja kontsentratsioonikõvera-alust pindala (AUC). Nitrendipiini ja ursodeoksükoolhappe samaaegsel kasutamisel on soovitatav hoolikas jälgimine. Vajalikuks võib osutuda nitrendipiini annuse suurendamine. Samuti on teatatud dapsooni terapeutilise toime vähenemisest. Need tähelepanekud koos in vitro leidudega võivad viidata sellele, et ursodeoksükoolhape võib indutseerida tsütokroom P450 3A ensüüme. Kontrollitud kliinilises koostoimeuuringus budesoniidiga (tuntud tsütokroom P450 3A substraat) ei täheldatud ursodeoksükoolhappe indutseerivat toimet.

Östrogeenid ja vere kolesteroolisisaldust langetavad ained, nagu klofibraat, suurendavad kolesterooli sekretsiooni maksas ja võivad seetõttu stimuleerida sapikivide teket, vastupidiselt ursodeoksükoolhappele, mida kasutatakse sapikivide lahustamiseks.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Loomkatsed ei ole näidanud ursodeoksükoolhappe mõju fertiilsusele (vt lõik 5.3). Andmed ursodeoksükoolhappega ravi mõju kohta inimese viljakusele puuduvad.

Ursodeoksükoolhappe kasutamise kogemus rasedatel puudub või on piiratud. Loomkatsed on näidanud reproduktiivtoksilisust varases tiinusperioodis (vt lõik 5.3). Ursosani ei tohi raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik. Rasestumisvõimelisi naisi tohib ursodeoksükoolhappega ravida ainult juhul, kui kasutatakse usaldusväärseid rasestumisvastaseid vahendeid: soovitatakse kasutada mittehormonaalseid või madala östrogeenisisaldusega suukaudseid rasestumisvastaseid ravimeid. Patsientidel, kes võtavad Ursosanii sapikivide lahustamiseks, tuleb kasutada tõhusaid mittehormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid, sest hormonaalsed rasestumisvastased ravimid võivad soodustada sapikivide teket (vt lõigud 4.5 ja 4.6). Enne ravi alustamist tuleb rasedus välistada.

Tuginedes üksikutele dokumenteeritud juhtudele on ursodeoksükoolhappe sisaldus imetavatel naistel rinnapiimas väga madal. Seetõttu on kõrvaltoimed rinnaga toidetavatel imikutel ebatõenäolised.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ursodeoksükoolhape ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Allolevas tabelis on loetletud kliinilistes uuringutes ja ursodeoksükoolhappega ravi ajal täheldatud kõrvaltoimed, mis on liigitatud MedDRA organsüsteemi klassi ja esinemissageduse alusel. Esinemissagedused on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg- ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000) või teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi klass Sage Väga harv Teadmata (MedDRA) Seedetrakti häired Poolvedel Tugev valu paremal ülakõhus Iiveldus, Maksa ja sapiteede Sapikivide kaltsifitseerumine, häired maksatsirroosi dekompenseerumine¹ Naha ja nahaaluskoe Urtikaaria Pruuritus kahjustused ¹ täheldatud primaarse biliaarse kolangiidi ravi ajal haiguse kaugelearenenud staadiumis ja taandus osaliselt pärast ravi lõpetamist.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamisel võib tekkida kõhulahtisus. Üldiselt ei ole teisi sümptomeid oodata, sest ursodeoksükoolhape imendub annuse suurenedes üha halvemini ning eritub seega üha suuremas koguses roojaga.

Spetsiifilisi vastumeetmeid ei ole vaja rakendada; kõhulahtisuse raviks kasutatakse sümptomaatilisi meetmeid, vedelike ülekannet ja elektrolüütide reguleerimist.

Lisateave patsientide erirühmade kohta Primaarse skleroseeriva kolangiidiga (kinnitamata näidustus) patsientidel on ursodeoksükoolhappe suurte annuste (28...30 mg/kg ööpäevas) pikaajaline kasutamine seotud tõsiste kõrvaltoimete esinemissageduse suurenemisega.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: sapiteede ja maksa ravi, sapphapped ja nende derivaadid; ATC-kood: A05AA02

Väikeses koguses ursodeoksükoolhapet esineb inimese sapis. Pärast suukaudset manustamist vähendab ursodeoksükoolhape sapi küllastumist kolesterooliga, pärssides kolesterooli imendumist soolestikus ja vähendades kolesterooli sekretsiooni sapis. Arvatavasti kolesterooli hajumise ja vedelkristallide moodustumise tulemusena kolesteroolsapikivid järk-järgult lahustuvad. Praeguste teadmiste kohaselt eeldatakse, et ursodeoksükoolhappe toime maksa- ja kolestaatiliste haiguste korral põhineb lipofiilsete detergenditaoliste toksiliste sapphapete suhtelisel vahetusel hüdrofiilse tsütoprotektiivse mittetoksilise ursodeoksükoolhappe vastu, hepatotsüütide sekretoorse võime paranemisel ja immuunregulatsiooni protsessidel.

Lapsed ja noorukid Tsüstiline fibroos On saadaval kliinilised aruanded ursodeoksükoolhappe pikaajalisest kasutamiskogemusest 10 ja enama aasta jooksul hepatobiliaarsete häiretega seotud tsüstilise fibroosiga (cystic fibrosis associated hepatobiliary disorders, CFAHD) lastel. On tõenduspõhiseid andmeid, et ursodeoksükoolhappega ravi alustamine CFAHD varajases staadiumis võib vähendada sapijuha proliferatsiooni, peatada histoloogilise kahjustuse progresseerumist ja isegi taandada hepatobiliaarseid muutusi. Ravi efektiivsuse tagamiseks tuleb alustada ravi ursodeoksükoolhappega niipea kui hepatobiliaarsete häiretega seotud tsüstilise fibroosi diagnoos kinnitub.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Suukaudsel manustamisel imendub ursodeoksükoolhape tühisoolest ja niudesoole ülaosast passiivse, niudesoole lõpposast aktiivse resorptsiooni teel kiiresti. Preparaadi imendumismäär on üldiselt 60…80%. Pärast imendumist konjugeeritakse ursodeoksükoolhape maksas peaaegu täielikult aminohapete glütsiini ja tauriiniga ning eritub seejärel sapiga. Esmase maksapassaaži kliirens on kuni 60%.

Sõltuvalt ööpäevasest annusest ja põhjuslikust häirest või maksa seisundist koguneb sappi rohkem hüdrofiilsem ursodeoksükoolhape. Samal ajal täheldatakse teiste, rohkem lipofiilsete sapphapete suhtelist vähenemist. Sooles toimub osaliselt bakterite toimel lagunemine 7-ketolitokoolhappeks ja litokoolhappeks. Litokoolhape on hepatotoksiline ning põhjustab mitmetel loomaliikidel maksa parenhüümi kahjustust. Inimesel imendub temast vaid väga väike osa. See osa sulfurüülitakse ning seeläbi detoksifitseeritakse maksas ja väljutatakse siis jälle biliaarselt ning lõpuks fekaalselt. Ursodeoksükoolhappe bioloogiline poolväärtusaeg on 3,5...5,8 ööpäeva.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Äge toksilisus

Ägeda toksilisuse loomkatsed ei ole näidanud toksilisi kahjustusi.

Krooniline toksilisus Subkroonilise toksilisuse loomkatsetes ahvidega täheldati katseloomade gruppidel, kellele manustati ravimit suurtes annustes, hepatotoksilist toimet, mis seisnes funktsionaalsetes muutustes (kaasa arvatud maksaensüümide muutused) ning morfoloogilistes muutustes, nagu näiteks proliferatiivsed nähud sapiteedes, põletikuliste piirkondade teke portaalpiirkonnas ja hepatotsellulaarse nekroosi esinemine. Neid toksilisi toimeid võib kõige enam seostada litokoolhappega, ursodeoksükoolhappe metaboliidiga, mida ahvidel - erinevalt inimesest - ei detoksifitseerita. Kliiniline kogemus kinnitab, et kirjeldatud hepatotoksilised toimed ei ole inimesel ilmselt olulise tähtsusega.

Kartsinogeensus ja mutageensus Pikaajalistes loomkatsetes hiirte ja rottidega ei ole täheldatud ursodeoksükoolhappe kartsinogeensust. In vitro ja in vivo genotoksilised uuringud ursodeoksükoolhappega olid negatiivsed.

Reproduktsioonitoksilisus Loomkatsetes rottidega ilmnesid saba kaasasündinud väärarengud pärast annuse 2000 mg ursodeoksükoolhapet kg kehakaalu kohta manustamist. Küülikutel ei täheldatud teratogeenset toimet, kuigi esines embrüotoksilisi toimeid (alates annusest 100 mg/kg kehakaalu kohta). Ursodeoksükoolhape ei mõjutanud rottide viljakust ega kahjustanud järeltulijate peri- ja postnataalset arengut.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Maisitärklis Eelželateniseeritud maisitärklis Kolloidne veevaba ränidioksiid Magneesiumstearaat Titaandioksiid (E171) Želatiin

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

5 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Al/PVC blister, pakendi infoleht, kartongkarp. Pakendi suurus: 10, 20, 30, 40, 50, 60, 80, 90 või 100 kapslit. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erinhoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

PRO.MED.CS Praha a.s. Telčská 377/1 Michle, 140 00 Praha 4 Tšehhi

8. MÜÜGILOA NUMBER

369601

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 07.12.2001 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 31.01.2012

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Märts 2026