TEMODAL - TEMODAL toote info LISA I
Artikli sisukord
LISA I
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Temodal 5 mg kõvakapslid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Iga kõvakapsel sisaldab 5 mg temosolomiidi.
Abiaine: iga kõvakapsel sisaldab 132,8 mg veevaba laktoosi.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Kõvakapsel
Kõvakapslitel on opaakne valge põhiosa, opaakne roheline kaas ning peal musta tindiga märgistus. Kaanel on märgistus „Temodal”. Põhiosal on märgistus „5 mg”, Schering-Plough logo ning kaks triipu.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Temodal’i kõvakapslid on näidustatud:
- täiskasvanud patsientidele esmaselt diagnoositud multiformse glioblastoomi raviks samaaegselt radioteraapiaga (RT) ning järgnevaks monoteraapiaks
- üle 3-aastastele lastele, noorukitele ja täiskasvanutele pahaloomulise glioomi nagu näiteks multiformse glioblastoomi või anaplastilise astrotsütoomi raviks, kui haigus on pärast standardravi retsidiveerunud või progresseerunud.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Temodal’i kõvakapsleid peaks ordineerima ajukasvajate onkoloogilise ravikogemusega arst.
Rakendada võib antiemeetilist ravi (vt lõik 4.4).
Annustamine
Täiskasvanud patsiendid esmaselt diagnoositud multiformse glioblastoomiga
Temodal’i kõvakapsleid manustatakse kombineeritult fokaalse radioteraapiaga (samaaegne faas), millele järgneb kuni 6 temosolomiidi (TMZ) monoteraapia tsüklit (monoteraapia faas).
Samaaegne faas
TMZ-d manustatakse suukaudselt annuses 75 mg/m2 ööpäevas 42 päeva jooksul samaaegselt fokaalse radioteraapiaga (60 Gy manustatuna 30 fraktsioonis). Annust ei soovitata vähendada, kuid iga nädal tuleb otsustada TMZ manustamise edasilükkamise või katkestamise üle, lähtudes hematoloogilise ja mitte-hematoloogilise toksilisuse kriteeriumitest. TMZ manustamist tuleb jätkata kogu 42 päeva jooksul (vajadusel kuni 49 päevase perioodi jooksul), kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
- neutrofiilide koguarv (ANC) ≥ 1,5 x 109/l
- trombotsüütide arv ≥ 100 x 109/l
- üldise toksilisuse kriteeriumi (CTC) mitte-hematoloogiline toksilisus ≤ aste 1 (v.a alopeetsia, iivelduse ja oksendamise jaoks).
Ravi ajal tuleb iga nädal määrata täisvere analüüs. TMZ manustamine tuleb samaaegse faasi ajal ajutiselt katkestada või täielikult lõpetada vastavalt hematoloogilise ja mitte-hematoloogilise toksilisuse kriteeriumitele, mis on näidatud Tabelis 1. Tabel 1. TMZ annustamise katkestamine või lõpetamine samaaegse radioteraapia ja TMZ korral |
||
Toksilisus |
TMZ katkestaminea |
TMZ lõpetamine |
Neutrofiilide koguarv |
0,5 ja < 1,5 x 109/l |
< 0,5 x 109/l |
Trombotsüütide arv |
10 ja < 100 x 109/l |
< 10 x 109/l |
CTC mitte-hematoloogiline toksilisus (v.a alopeetsia, iivelduse ja oksendamise jaoks) |
CTC aste 2 |
CTC aste 3 või 4 |
a: samaaegset ravi TMZ-ga tohib jätkata kui kõik järgmised tingimused on täidetud: neutrofiilide koguarv 1,5 x 109/l; trombotsüütide arv 100 x 109/l; CTC mitte-hematoloogiline toksilisus aste 1 (v.a alopeetsia, iivelduse ja oksendamise jaoks). |
Monoteraapia faas
Neli nädalat pärast TMZ + radioteraapia samaaegse ravifaasi lõpetamist, jätkatakse TMZ manustamist kuni 6 monoteraapia tsüklina. Annus tsüklis 1 (monoteraapia) on 150 mg/m2 üks kord ööpäevas 5 päeva jooksul, millele järgneb 23 ravivaba päeva. Alates tsüklist 2, suurendatakse annust 200 mg/m2 kui esimese tsükli ajal jäi CTC mitte-hematoloogliline tsoksilisus astmele ≤ 2 (v.a alopeetsia, iivelduse ja oksendamise jaoks), neutrofiilide koguarv (ANC) on ≥ 1,5 x 109/l ja trombotsüütide arv on ≥ 100 x 109/l. Kui teise tsükli annust ei suurendatud, tuleb seda teha järgmiste tsüklite käigus. Kui annus on kord juba suurendatud, peab see jääma tasemele 200 mg/m2 ööpäevas iga järgneva tsükli esimeseks 5 päevaks, v.a kui tekib toksilisus. Annuse vähendamised ja lõpetamised monoteraapia faasi ajal tuleb läbi viia vastavalt Tabelites 2 ja 3 antud juhistele.
Ravi 22. päeval (so 21 päeva pärast TMZ esimest annust) tuleb määrata täisvere analüüs. Annust vähendatakse või manustamine katkestatakse vastavalt juhistele Tabelis 3.
Tabel 2. TMZ annuse tasemed monoteraapias |
||
Annuse tase |
TMZ annus (mg/m2/ööpäevas) |
Märkused |
–1 |
100 |
Vähendamine enne toksilisust |
0 |
150 |
Annus 1. tsükli ajal |
1 |
200 |
Annused 2…6 tsükli ajal juhul kui toksilisus puudub |
Tabel 3. TMZ annuse vähendamine või ravi lõpetamine monoteraapia ajal |
||
Toksilisus |
Vähendada TMZ 1 annuse tasemenia |
Lõpetada TMZ |
Neutrofiilide koguarv |
< 1,0 x 109/l |
Vt kommentaari b |
Trombotsüütide arv |
< 50 x 109/l |
Vt kommentaari b |
CTC mitte-hematoloogiline toksilisus (v.a alopeetsia, iivelduse ja oksendamise jaoks) |
CTC aste 3 |
CTC aste 4b |
a: TMZ annuse tasemed on kirjas Tabel 2. b: TMZ tuleb lõpetada kui: § annuse tasemel -1 (100 mg/m2) ikkagi ilmneb lubamatu toksilisus mitte-hematoloogilise toksilisuse (v.a alopeetsia, iivelduse ja oksendamise jaoks) aste 3 taastub pärast annuse vähendamist |
Täiskasvanud ja 3-aastased või vanemad lapsed, kellel esineb taastuv või progresseeruv pahaloomuline glioom:
Ravitsükli kestuseks on 28 päeva. Varasemalt keemiaravi mittesaanud patsientidele manustatakse TMZ suukaudselt annusena 200 mg/m2 üks kord ööpäevas esimese 5 päeva jooksul, millele järgneb 23-päevane ravipaus (kokku 28 päeva). Varasemalt keemiaravi saanud patsientidel on algannuseks 150 mg/m2 üks kord ööpäevas, mida suurendatakse teises tsüklis annuseni 200 mg/m2 üks kord ööpäevas 5 päeva jooksul eeldusel, et puudub hematoloogiline toksislisus (vt lõik 4.4).
Eripopulatsioonid
Lapsed
3-aastastel või vanematel patsientidel kasutatakse TMZ-d ainult taastuva või progresseeruva pahaloomulise glioomi raviks. TMZ kasutamise kogemus lastel vanuses alla 3 aasta puudub.
Kasutamise kogemus vanematel lastel on väga piiratud (vt lõigud 4.4 ja 5.1).
Maksa- või neerukahjustusega patsiendid
Kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidel oli TMZ farmakokineetika võrreldav normaalse maksafunktsiooniga patsientidega. Maksafunktsiooni raske kahjustusega (Child-Pugh’ klass C) või kerge neerukahjustusega patsientidele TMZ manustamise kohta andmed puuduvad. TMZ farmakokineetikale tuginedes on ebatõenäoline, et igasuguse raskusastmega maksa-või neerukahjustusega patsientidel osutuks vajalikuks annuste vähendamine. Sellele vaatamata tuleb TMZ manustamisel nendele patsientidele olla ettevaatlik.
Eakad patsiendid
Populatsioonipõhine farmakokineetiline analüüs näitab, et vanus ei mõjuta TMZ kliirensit 19…78-aastastel patsientidel. Samas tundub, et eakatel patsientidel (>70 aastased) on suurenenud neutropeenia ja trombotsütopeenia tekkeoht (vt lõik 4.4).
Manustamisviis
Temodal’i kõvakapslite manustamisel peab patsient olema söömata.
Kapsleid tuleb neelata alla tervelt, koos klaasitäie veega. Kapsleid ei tohi avada ega närida.
Kui patsient pärast annuse manustamist oksendab, siis teist annust samal päeval ei manustata.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
Ülitundlikkus dakarbasiini (DTIC) suhtes.
Raskekujuline müelosupressioon (vt lõik 4.4).
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Pneumocystis carinii põhjustatud kopsupõletik
Patsiendid, kes said pikemaajalises 42-päevases pilootuuringus TMZ-d kombineeritult radioteraapiaga, olid eriti disponeeritud Pneumocystis carinii pneumoonia (PCP) tekkeriskile. Seetõttu on PCP vastane profülaktika nõutav kõikidel patsientidel, kes saavad 42-päevase (vajadusel maksimaalselt 49-päevase) raviskeemi järgi samaaegselt TMZ-d ja RT-d, seda hoolimata lümfotsüütide arvust. Kui tekib lümfopeenia, tuleb profülaktilist ravi jätkata kuni lümfopeenia paranemiseni ≤ aste 1.
Kui TMZ-d manustatakse pikemaajalise raviskeemi alusel võib PCP esinemissagedus olla kõrgem. Vaatamata sellele tuleb sõltumata kasutatava raviskeemi pikkusest kõiki patsiente, kes saavad TMZ-ravi ning eriti neid patsiente, kes saavad steroide, hoolikalt jälgida PCP arenemise suhtes.
Maliigsused
Samuti on väga harvadel juhtudel täheldatud müelodüsplastilist sündroomi ja sekundaarseid maliigsusi, sealhulgas müeloidset leukeemiat (vt lõik 4.8).
Antiemeetiline ravi
Iiveldus ja oksendamine kaasuvad TMZ-raviga väga sageli.
Enne TMZ manustamist või pärast seda võib rakendada antiemeetilist ravi.
Esimest korda diagnoositud multiformse glioblastoomiga täiskasvanud patsiendid
Antiemeetilist profülaktikat soovitatakse enne samaaegse faasi esimest annust ja see on tungivalt soovitatav monoteraapia ajal.
Taastuva või progresseeruva pahaloomulise glioomiga patsiendid
Patsientidel, kellel on varasemate ravitsüklite kestel esinenud raskekujulist (3. või 4. raskusaste) oksendamist, võib osutuda vajalikuks antiemeetiline ravi.
Laboratoorsed näitajad
Enne annustamist peavad olema täidetud järgmised nõuded laboratoorsete näitajate osas: neutrofiilide koguarv 1,5 x 109/l ja trombotsüüdid 100 x 109/l. Täisvere analüüs tuleb teha 22. päeval (21 päeva pärast esimest annust) või 48 tunni jooksul sellest päevast alates, samuti on vajalik iganädalane täisvere kontroll, kuni neutrofiilide koguarv > 1,5 x 109/l ja trombotsüütide arv > 100 x 109/l. Kui neutrofiilide koguarv langeb mis tahes tsükli kestel väärtuseni < 1,0 x 109/l, või trombotsüütide arv < 50 x 109/l, tuleb järgmises tsüklis annust ühe astme võrra vähendada (vt lõik 4.2). Annuse astmeteks on 100 mg/m2, 150 mg/m2 ja 200 mg/m2. Väikseim soovitatav annus on 100 mg/m2.
Lapsed
TMZ kasutamises alla 3-aastastel lastel kliinilised kogemused puuduvad. Kogemused vanemate laste ning noorukite osas on väga piiratud (vt lõigud 4.2 ja 5.1).
Eakad patsiendid (> 70 aasta vanused)
Eakatel patsientidel esineb nooremate patsientidega võrreldes suurem risk neutropeenia ja trombotsütopeenia tekkeks. Seetõttu tuleb TMZ-d eakatele patsientidele manustada ettevaatlikult.
Meespatsiendid
TMZ-ga ravitavatel meestel tuleb soovitada mitte eostada lapsi ravi ajal ja kuni 6 kuu jooksul pärast ravimi viimase annuse saamist ning otstarbekas on ravieelselt kaaluda sperma krüokonserveerimise võimalust (vt lõik 4.6).
Laktoos
Ravim sisaldab laktoosi. Ravimit ei tohi kasutada patsiendid, kellel on harvaesinev galaktoositalumatus, laktaasipuudulikkus või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.
Eraldiseisvas I faasi uuringus ei muutunud TMZ ja ranitidiini koosmanustamine temosolomiidi imendumise määra ega selle aktiivse metaboliidi monometüültriasenoimidasoolkarboksamiidi (MTIC) toimet.
TMZ ja toidu koosmanustamine põhjustas Cmax vähenemise 33% ja kontsentratsioonikõvera aluse pindala (AUC) vähenemise 9% võrra.
Kuna Cmax muutuse kliinilist olulisust ei saa välistada, tuleb Temodal’i manustada ilma toiduta.
II faasi kliiniliste uuringute populatsiooni farmakokineetilisele analüüsile tuginedes ei avaldanud TMZ kliirensile koosmanustamisel mõju deksametasoon, prokloorperasiin, fenütoiin, karbamasepiin, ondansetroon, H2-retseptorite blokaatorid ja fenobarbitaal. Valproehappega koosmanustamisel täheldati TMZ kliirensi vähest, ent statistiliselt olulist vähenemist.
TMZ mõju teiste ravimite metabolismile või eritumisele ei ole uuritud. Sellele vaatamata on TMZ toime teiste ravimite farmakokineetikale ebatõenäoline, kuna ta ei metaboliseeru maksas ja seondub valkudega vähesel määral (vt lõik 5.2).
TMZ kasutamine kombinatsioonis teiste müelosupressiivsete ravimitega võib suurendada müelosupressiooni tõenäosust.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Puuduvad andmed rasedate naiste kohta. Prekliinilistes uuringutes, kus rotid ja küülikud said TMZ-d annuses 150 mg/m2 , täheldati teratogeensust ja/või lootetoksilist toimet (vt lõik 5.3). Temodal’i kõvakapsleid ei tohi rasedatele naistele manustada. Rasedusaegse kasutamise vajadusel tuleb patsienti teavitada võimalikest ohtudest lootele. Fertiilsetele naistele tuleb soovitada TMZ kasutamise ajal rasestumisest hoidumiseks tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid.
Imetamine
TMZ eritumise kohta inimese rinnapiima andmed puuduvad; seetõttu tuleb imetamine TMZ-ravi ajal katkestada.
Meeste fertiilsus
TMZ võib olla genotoksilise toimega. Seetõttu tuleb sellega ravitavatele meestele soovitada mitte eostada lapsi ravi ajal ja kuni 6 kuu jooksul pärast ravimi viimase annuse saamist. Otstarbekas on ravieelselt kaaluda sperma krüokonserveerimise võimalust, sest TMZ-ravi võib põhjustada pöördumatut viljatust.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. TMZ-st tingitud väsimuse ja unisuse tõttu võib ravimit kasutavatel patsientidel halveneda võime juhtida autot või töötada täpsust nõudvate masinatega.
4.8 Kõrvaltoimed
Kliiniliste uuringute kogemus
Patsientidel, kes on saanud TMZ-ravi nii esmaselt diagnoositud multiformse glioblastoomi korral samaaegselt RT-ga või monoteraapiana pärast RT-d või monoteraapiana taastuva või progresseerunud glioomi raviks, on väga sageli täheldatud sarnased kõrvaltoimed: iiveldus, oksendamine,
kõhukinnisus, anoreksia, peavalu ja väsimus. Krampe esines väga sageli monoteraapiat saanud esmaselt diagnoositud multiformse glioblastoomiga patsientidel ning löövet esines väga sageli esmaselt diagnoositud multiformse glioblastoomi patsientidel, kes said TMZ-d samaaegselt RT-ga ning samuti ka monoteraapiana, sageli esines löövet taastuva glioomiga patsientidel. Ettearvatult esines enamus hematoloogilisi kõrvaltoimeid mõlema näidustuse korral (tabelid 4 ja 5) sageli või väga sageli, esinemissagedusega 3-4 laboratoorsetest tulemustest, mis on toodud igas tabelis.
Tabelites on kõrvaltoimed klassifitseeritud organsüsteemide ja esinemissageduse järgi. Esinemissageduse grupid on defineeritud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Esmaselt diagnoositud multiformne glioblastoom
Tabel 4. Samaaegse ravi ja monoteraapia ajal ilmnenud kõrvaltoimed esimest korda diagnoositud multiformse glioblastoomiga patsientidel |
|
|||||||||||
Organsüsteem |
TMZ + samaaegne RT n = 288* |
TMZ monoteraapia n = 224 |
|
|||||||||
Infektsioonid ja infestatsioonid |
|
|||||||||||
Sage: |
Infektsioon, herpes simplex, haavainfektsioon, farüngiit, suu kandidoos |
Infektsioon, suu kandidoos |
|
|||||||||
Aeg-ajalt: |
Herpes simplex, Herpes zoster, gripi-taolised sümptomid |
|
||||||||||
Vere ja lümfisüsteemi häired |
|
|||||||||||
Sage: |
Neutropeenia, trombotsütopeenia, lümfopeenia, leukopeenia |
Febriilne neutropeenia, trombotsütopeenia, aneemia, leukopeenia |
|
|||||||||
Aeg-ajalt: |
Febriilne neutropeenia, aneemia |
Lümfopeenia, petehhiad |
|
|||||||||
Endokriinsüsteemi häired |
|
|||||||||||
Aeg-ajalt: |
Cushingi-laadne sündroom |
Cushingi-laadne sündroom |
|
|||||||||
Ainevahetus- ja toitumishäired |
|
|||||||||||
Väga sage: |
Anoreksia |
Anoreksia |
|
|||||||||
Sage: |
Hüperglükeemia, kehakaalu langus |
Kehakaalu langus |
|
|||||||||
Aeg-ajalt: |
Hüpokaleemia, alkaalse fosfataasi suurenemine, kehakaalu tõus |
Hüperglükeemia, kehakaalu tõus |
|
|||||||||
Psühhiaatrilised häired |
|
|||||||||||
Sage: |
Ängistus, emotsionaalne labiilsus, unetus |
Ängistus, depressioon, emotsionaalne labiilsus, unetus |
|
|||||||||
Aeg-ajalt: |
Agiteeritus, apaatia, käitumishäired, depressioon, hallutsinatsioonid |
Hallutsinatsioonid, amneesia |
|
|||||||||
Närvisüsteemi häired |
|
|||||||||||
Väga sage: |
Peavalu |
Krambid, peavalu |
|
|||||||||
Tabelis 4 on toodud ravi ajal ilmnenud kõrvaltoimed esmaselt diagnoositud multiformse glioblastoomiga patsientidel samaaegse ravi ja monoteraapia faasides. Tabel 4. Samaaegse ravi ja monoteraapia ajal ilmnenud kõrvaltoimed esimest korda |
|
|||||||||||
Sage: |
Krambid, teadvuse hägunemine, unisus, afaasia, tasakaaluhäired, pearinglus, segasus, mäluhäired, kontsentreerumishäired, neuropaatia, paresteesia, kõnehäire, treemor |
Hemiparees, afaasia, tasakaaluhäired, unisus, segasus, pearinglus, mäluhäired, kontsentreerumishäired, düsfaasia, neuroloogiline häire (NOS), neuropaatia, perifeerne neuropaatia, paresteesia, kõnehäire, treemor |
||||||||||
Aeg-ajalt: |
Epileptiline staatus, ekstrapüramidaalhäired, hemiparees, ataksia, tunnetuse häired, düsfaasia, ebanormaalne kõnnak, hüperesteesia, hüpoesteesia, neuroloogiline häire (NOS), perifeerne neuropaatia |
Hemipleegia, ataksia, koordinatsioonihäired, ebanormaalne kõnnak, hüperesteesia, tundlikkuse häired |
||||||||||
Silma kahjustused |
||||||||||||
Sage: |
Nägemise ähmastumine |
Nägemisvälja kahjustused, nägemise ähmastumine, diploopia |
||||||||||
Aeg-ajalt: |
Hemianoopia, nägemisteravuse langus, nägemishäired, nägemisvälja kahjustused, silmavalu |
Nägemisteravuse langus, silmavalu, kuiv silm |
||||||||||
Kõrva ja labürindi kahjustused |
||||||||||||
Sage: |
Kuulmislangus |
Kuulmislangus, tinnitus |
||||||||||
Aeg-ajalt: |
Keskkõrvapõletik, tinnitus, hüperakuusia, kõrvavalu |
Kurtus, vertiigo, kõrvavalu |
||||||||||
Südame häired |
||||||||||||
Aeg-ajalt: |
Palpitatsioonid |
|||||||||||
Vaskulaarsed häired |
||||||||||||
Sage: |
Hemorraagia, tursed, jalgade tursed |
Hemorraagia, süvaveenide tromboos, jalgade tursed |
||||||||||
Aeg-ajalt: |
Tserebraalne hemorraagia, hüpertensioon |
Kopsuemboolia, tursed, perifeersed tursed |
||||||||||
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired |
||||||||||||
Sage: |
Hingeldus, köha |
Hingeldus, köha |
||||||||||
Aeg-ajalt: |
Pneumoonia, ülemiste hingamisteede infektsioon, ninakinnisus |
Pneumoonia, sinusiit, ülemiste hingamisteede infektsioon, bronhiit |
||||||||||
Seedetrakti häired |
||||||||||||
Väga sage: |
Kõhukinnisus, iiveldus, oksendamine |
Kõhukinnisus, iiveldus, oksendamine |
||||||||||
Sage: |
Stomatiit, diarröa, kõhuvalu, düspepsia, düsfaagia |
Stomatiit, diarröa, düspepsia, düsfaagia, suukuivus |
||||||||||
Aeg-ajalt: |
Kõhupuhitus, roojapidamatus, seedetraktihäire (NOS), gastroenteriit, hemorroidid |
|||||||||||
Naha ja nahaaluskoe kahjustused |
||||||||||||
Väga sage: |
Lööve, alopeetsia |
Lööve, alopeetsia |
|
|||||||||
Sage: |
Dermatiiit, nahakuivus, erüteem, pruritus |
Nahakuivus, pruritus |
|
|||||||||
Aeg-ajalt: |
Naha eksfoliatsioon, valgustundlikkusreaktsioon, pigmentatsioonihäired |
Erüteem, pigmentatsioonihäired, suurenenud higistamine |
|
|||||||||
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused |
|
|||||||||||
Sage: |
Lihasnõrkus, artralgia |
Lihasnõrkus, artralgia, lihas-skeleti valu, müalgia |
|
|||||||||
Aeg-ajalt: |
Müopaatia, seljavalu, skeletilihaste valu, müalgia |
Müopaatia, seljavalu |
|
|||||||||
Neerude ja kuseteede häired |
|
|||||||||||
Sage: |
Urineerimissageduse suurenemine, kusepidamatus |
Kusepidamatus |
|
|||||||||
Aeg-ajalt: |
Düsuuria |
|
||||||||||
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired |
|
|||||||||||
Aeg-ajalt: |
Impotentsus |
Vaginaalne hemorraagia, menorraagia, amenorröa, vaginiit, valu rindades |
|
|||||||||
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid |
|
|||||||||||
Väga sage: |
Väsimus |
Väsimus |
|
|||||||||
Sage: |
Allergiline reaktsioon, palavik, kiirituskahjustus, näoturse, valu, maitsetundlikkuse häired |
Allergiline reaktsioon, palavik, kiirituskahjustus, valu, maitsetundlikkuse häired |
|
|||||||||
Aeg-ajalt: |
Asteenia, nahaõhetus, kuumahood, seisundi ägenemine, külmavärinad, keelevärvuse muutus, parosmia, janu |
Asteenia, näoturse, valu, seisundi ägenemine, külmavärinad, hammaste kahjustused, maitsetundlikkuse häired |
|
|||||||||
Uuringud |
|
|||||||||||
Sage: |
ALAT suurenemine |
ALAT suurenemine |
|
|||||||||
Aeg-ajalt: |
Maksaensüümide aktiivsuse suurenemine, gamma GT suurenemine, ASAT suurenemine |
|
||||||||||
sealhulgas iiveldus (43%) ja oksendamine (36%). Nimetatud reaktsioonid olid tavaliselt 1. või 2. järgu tugevusega (0...5 oksendamisepisoodi 24 tunni jooksul) ning lahenesid iseeneslikult või olid hõlpsasti kontrollitavad standardse antiemeetilise raviga. Raskekujulise iivelduse ja oksendamise esinemissageduseks oli 4%.
Tabelis 5 on toodud taastuva või progresseeruva pahaloomulise glioomi kliiniliste uuringute ja Temodal’i hilisema turustamise käigus esinenud kõrvaltoimed. Tabel 5. Taastuva või progresseeruva pahaloomulise glioomiga patisentidel esinenud kõrvaltoimed |
|
Infektsioonid ja infestatsioonid |
|
Harv: |
Oportunistlikud infektsioonid, sh PCP |
Vere ja lümfisüsteemi häired |
|
Väga sage: |
Neutropeenia või lümfopeenia (3.–4. aste), trombotsütopeenia (3.–4. aste) |
Aeg-ajalt: |
Pantsütopeenia, aneemia (3.–4. aste), leukopeenia |
Ainevahetus- ja toitumishäired |
|
Väga sage: |
Anoreksia |
Sage: |
Kaalulangus |
Närvisüsteemi häired |
|
Väga sage: |
Peavalu |
Sage: |
Unisus, pearinglus, paresteesiad |
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired |
|
Sage: |
Düspnoe |
Seedetrakti häired |
|
Väga sage: |
Oksendamine, iiveldus, kõhukinnisus |
Sage: |
Kõhulahtisus, kõhuvalu, düspepsia |
Naha ja nahaaluskoe kahjustused |
|
Sage: |
Lööve, sügelus, alopeetsia |
Väga harv: |
Multiformne erüteem, erütrodermia, urtikaaria, eksanteem |
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid |
|
Väga sage: |
Väsimus |
Sage: |
Palavik, asteenia, külmavärinad, halb enesetunne, valu, maitsetundlikkuse häired |
Väga harv: |
Allergilised reaktsioonid, sh anafülaksia, angioödeem |
Laboratoorsed tulemused
Pahaloomulise glioomi tõttu ravi saanud patsientidel esines 3. või 4. astme trombotsütopeeniat ja neutropeeniat vastavalt 19% ja 17% juhtudest. Seetõttu tuli haige hospitaliseerida ja/või ravi TMZ-ga katkestada vastavalt 8% ja 4% juhtudest. Müelosupressioon oli prognoositav (tavaliselt mõne esimese tsükli vältel, madalaima tasemega [nadiiriga] 21. päeva ja 28. päeva vahel), kiirelt paranev ning tavaliselt 1...2-nädalase kestusega. Kumulatiivse müelosupressiooni kohta tõendeid ei leitud. Trombotsütopeenia esinemine võib suurendada verejooksude ohtu ja neutropeenia või leukopeenia esinemine võib suurendada infektsioonide ohtu.
Sugu
Populatsiooni farmakokineetiline analüüs tehti kliinilise uuringu kohta, kus osales 101 naispatsienti ja 169 meespatsienti, kelle neutrofiilide madalaim tase [nadiir] oli teada ning 110 naispatsienti ja 174 meespatsienti, kelle trombotsüütide madalaim tase oli teada. Esimeses ravitsüklis täheldati naistel 4. astme neutropeenia (ANC < 0,5 x 109/l) ning trombotsütopeenia (< 20 x 109/l) sagedamat esinemist võrreldes meestega, vastavalt 12% vs 5% ning 9% vs 3%. 400 retsidiveerunud pahaloomulise glioomiga patsientide hulgas esines esimeses ravitsüklis 4. astme neutropeeniat 8% naistest vs 4% meestest ning 4. astme trombotsütopeeniat 8% naistest vs 3% meestest. 288-l esmaselt diagnoositud multiformse glioblastoomiga patsiendil läbiviidud uuringus täheldati esimeses ravitsüklis 4. astme neutropeeniat 3% naistest vs 0% meestest ning 4. astme trombotsütopeeniat 1% naistest vs 0% meestest.
Turustamisjärgne kogemus
Kasvajavastaste ainete ja eriti alküleerivate ainete kasutamisega kaasneb potentsiaalne müelodüsplastilise sündroomi (MDS) ja sekundaarsete maliigsuste, sh leukeemia oht. Väga harva on TMZ-ravi saanud patsientidel teatatud MDS ja sekundaarsete maliigsuste, sh müeloidse leukeemia juhtudest. Väga harva on teatatud pikaajalisest pantsütopeeniast, mis võib viia aplastilise aneemia tekkeni.
Väga harva on esinenud teateid toksilise epidermaalse nekrolüüsi ning Stevensi-Johnsoni sündroomi esinemisest.
Interstitsiaalse pneumoniidi/pneumoniidi juhtudest on teatatud väga harva.
On teatatud hepatotoksilisuse juhtudest, sealhulgas maksaensüümide tasemete suurenemistest, hüperbilirubineemiast, sapipaisust ja maksapõletikust.
4.9 Üleannustamine
Kliiniliselt on patsientidel hinnatud annuseid 500, 750, 1000 ja 1250 mg/m2 (tsükli koguannus 5 päeva jooksul). Annusest sõltuv toksilisus oli hematoloogiline ja jälgitav kõigi annuste puhul, sealjuures suuremate annuste korral oodatavalt ägedamal kujul. Ühe patsiendi poolt manustatud üleannus 10 000 mg (ühe tsükli koguannus 5 päeva jooksul) põhjustas kõrvaltoimetena pantsütopeeniat, püreksiat, mitmete organite puudulikkust ja surma. Teatatud on ka patsientidest, kes on manustanud soovitatud annust kauem kui 5 ravipäeva (kuni 64 päeva) ning neil juhtudel on teatatud kõrvaltoimetest, sh luuüdi supressioon kas koos infektsiooniga või ilma, mis mõnedel juhtudel oli tõsine ja pikaajaline ning lõppes surmaga. Üleannustamise korral on soovitav läbi viia hematoloogiline kontroll. Vastavalt vajadusele rakendada üldisi toetavaid meetmeid.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: kasvajavastased ained, teised alküülivad ained. ATC-kood: L01A X03.
Temosolomiid on triaseen, mis läbib füsioloogilise pH-väärtuse juures kiire keemilise muundumise aktiivseks toimeaineks monometüültriasenoimidasoolkarboksamiid (MTIC). Arvatakse, et MTICi tsütotoksiline toime seisneb peamiselt guaniini alküülimises O6-positsioonis ning lisaks ka N7-positsioonis. Tekkivad tsütotoksilised kahjustused on tõenäoliselt tingitud metüüljäägi vigasest reparatsioonist.
Esmaselt diagnoositud multiformne glioblastoom
Kokku randomiseeriti 573 patsienti saamaks kas TMZ + radioteraapiat (n=287) või ainult radioteraapiat (n=286). Patsiendid, kes said TMZ + radioteraapiat (radioteraapia grupp) said samal ajal TMZ-d (75 mg/m2) üks kord päevas, alustades radioteraapia esimesest päevast kuni selle viimase päevani, 42 päeva jooksul (maksimaalselt 49 päeva). Sellele järgnes 4 nädalat pärast radioteraapia lõppu monoteraapia TMZ-ga (150…200 mg/m2) iga 28-päevase tsükli 1...5-ndal päeval kokku kuni
6 tsükli jooksul. Kontrollgrupi patsiendid said ainult radioteraapiat. Pneumocystis carinii pneumoonia (PCP) profülaktika oli vajalik nii radioteraapia kui TMZ kombineeritud ravi ajal.
TMZ-d manustati elupäästva ravimina järelfaasis 282-st patsiendist 161-le (57%) patsiendile, kes kuulusid ainult radioteraapia gruppi ning 277-st patsiendist 62-le (22%) patsiendile, kes kuulusid TMZ + radioteraapia gruppi.
Koguelulemuse riskisuhe (HR) oli 1,59 (95% CI HR=1,33…1,91 jaoks) logaritmilise astmega p < 0,0001 TMZ grupi kasuks. Elulemuse eeldatav tõenäosus 2 aastat või enam (26% vs 10%) on kõrgem radioteraapia + TMZ grupis. Esmaselt diagnoositud multiformse glioblastoomiga patsientide radioteraapiale TMZ samaaegne lisamine ning sellele järgnenud TMZ monoteraapia näitas statistiliselt olulist üldise elulemuse (overall survival (OS)) paranemist võrreldes ainult radioteraapiat saanutega (Joonis 1).
Joonis 1 Kaplan-Meier’i üldise elulemuse kõver (ravikavatsuslik populatsioon)
Kliinilise uuringu tulemused olid erinevad nõrga jõudlusastmega patsientide alamgrupis (WHO PS=2, n=70), milles üldine elulemus ja aeg haiguse progressioonini olid sarnased mõlemas uuringugrupis. Siiski, ühtki nimetatud patsientide alamgrupile mittevastuvõetavat riski ei ilmnenud.
Taastuv või progresseeruv pahaloomuline glioom
Kirurgilise ravi või radioteraapia järgselt progresseerunud või retsidiveerunud multiformse glioblastoomiga patsientide (Karnofsky performance status – Karnofsky jõudlusaste [KPS] 70) kliinilise efektiivsuse andmed põhinevad kahel kliinilisel suukaudse TMZ-ga läbiviidud uuringul. Üks oli 138 patsiendiga (29% varasema keemiaravi kogemusega) mittevõrdlev kliiniline uuring ning teine TMZ ja prokarbasiini randomiseeritud aktiivselt kontrollitud uuring, mis hõlmas 225 patsienti (67% saanud eelnevalt nitrosouureal põhinevat keemiaravi). Mõlemas uuringus määrati kindlaks progressioonivaba elulemus MRT-uuringu tulemuse või neuroloogilise seisundi halvenemise põhjal. Mittevõrdlevas uuringus oli progressioonivaba elulemus 6 kuu möödudes 19%, keskmine progressioonivaba elulemus oli 2,1 kuud ja keskmine üldine elulemus 5,4 kuud. Ravile allumise koguprotsent (objective response rate (ORR) ) oli MRT-uuringute põhjal 8%.
Randomiseeritud aktiivse kontrolliga uuringus oli TMZ 6 kuu progressioonivaba elulemus oluliselt suurem kui prokarbasiinil: vastavalt 21% vs 8% (hii-ruut p = 0,008). Keskmine progressioonivaba elulemus oli vastavalt 2,89 ja 1,88 kuud (logaritmiline astak-p = 0,0063). Keskmine elulemus oli TMZ ja prokarbasiini puhul vastavalt 7,34 ja 5,66 kuud (logaritmiline astak-p = 0,33). 6 kuu möödudes oli elus olevate patsientide osakaal TMZ rühmas oluliselt suurem (60%) võrreldes prokarbasiini rühmaga (44%) (hii-ruut p = 0,019). Varasema keemiaravi kogemusega patsientidel täheldati kliinilist tulemuslikkust neil, kellel oli KPS ≥ 80.
Nii neuroloogilise staatuse halvenemist kui ka jõudlusastme vähenemist (KPS < 70 või vähemalt 30-punktiline vähenemine) ajas kirjeldavate andmete põhjal olid TMZ tulemused võrreldes prokarbasiiniga paremad. Keskmiselt progresseerus haigus nimetatud näitajateni TMZ rühmas 0,7 kuni 2,1 kuud hiljem kui prokarbasiinil (logaritmiline astak-p = < 0,01...0,03).
Taastuv anaplastiline astrotsütoom
Multitsentrilises, prospektiivses II faasi kliinilises uuringus, kus hinnati suukaudse TMZ ohutust ja efektiivsust anaplastilise astrotsütoomiga patsientide ravis haiguse esmasel retsidiveerumisel, oli 6 kuu progressioonivaba elulemus (PFS) 46%. Keskmine progressioonivaba elulemus (PFS) oli 5,4 kuud. Keskmine üldine elulemus oli 14,6 kuud. Ravikavatsusliku populatsiooni analüüsil (ITT n = 162) oli ravivastus tsentraalse retsensendi hinnangul 35% (13 täieliku ja 43 osalise vastusega). 43 patsiendil täheldati haiguse stabiliseerumist. 6-kuuline tüsistustevaba elulemus oli ravikavatsuslikus populatsioonis 44% ja keskmine tüsistustevaba elulemus 4,6 kuud, mis sarnanes progressioonivaba elulemust kirjeldavate tulemustega. Nõuetele vastavas histoloogilise uuringu populatsioonis olid tulemused efektiivsuse osas sarnased. Radioloogiliselt objektiivse vastuse saamine või progressioonivaba staatuse säilitamine oli tugevalt seotud elukvaliteedi säilitamise või paranemisega.
Lapsed
Suu kaudu manustatavat TMZ-d on ajutüve taastuva glioomiga või taastuva raskekujulise astrotsütoomiga lastel (vanus 3…18 aastat) uuritud annustamisreziimi puhul, kus ravimit manustati 5 ööpäeva jooksul iga 28 ööpäeva järel. TMZ talutavus sarnaneb täiskasvanutel täheldatuga.
5.2 Farmakokineetilised omadused
TMZ hüdrolüüsub spontaanselt füsioloogilise pH tingimustes esmalt aktiivseks 3-metüül-(triaseen-1-üül)imidasool-4-karboksamiidiks (MTIC). MTIC hüdrolüüsub spontaanselt 5-amino-imidasool-4-karboksamiidiks (AIC), mis on teadaolevalt puriinide ja nukleiinhapete biosünteesi vahesaadus, ja metüülhüdrasiiniks, mis arvatakse olevat aktiivne alküleeriv ühend. MTIC tsütotoksilisus arvatakse esmaselt põhinevat DNA alküülimisel, peamiselt guaniini O6 ja N7 asendis. Mis puutub TMZ AUC-sse, siis MTIC ja AIC toime on vastavalt ~ 2,4% ja 23%. In vivo on MTIC poolväärtusaeg t1/2 sarnane TMZ omaga – 1,8 tundi.
Imendumine
Pärast suukaudset manustamist täiskasvanud patsientidele imendub TMZ kiiresti – maksimaalne kontsentratsioon võib saabuda juba 20 minutit pärast annuse manustamist (keskmine aeg 0,5...1,5 tundi). Pärast 14C-märgistatud TMZ suukaudset manustamist oli 14C keskmine eritumine väljaheitega 7 päeva jooksul 0,8%, mis annab tunnistust täielikust imendumisest.
Jaotumine
TMZ seondumine plasmavalkudega on vähene (10%...20%), mistõttu eeldatavasti ei esine koostoimeid preparaatidega, mille seondumine plasmavalkudega on suur.
Inimestel läbi viidud PET-uuringud ja prekliinilised andmed viitavad sellele, et TMZ läbib kiiresti hematoentsefaalbarjääri ning on määratav tserebrospinaalvedelikus. Penetratsioon tserebrospinaalvedelikku sedastati ühel patsiendil; TMZ ekspositsioon tserebrospinaalvedelikus oli AUC põhjal ligikaudu 30% plasmasisaldusest, mis on kooskõlas ka loomuuringute andmetega.
Eliminatsioon
Plasma poolväärtusaeg (t1/2) on ligikaudu 1,8 tundi. 14C peamiseks eritusteeks on neerud. Pärast suukaudset manustamist esineb 24 tunni jooksul 5%...10% annusest uriinis muutumatuna, ülejäänu eritub aga temosolomiidhappena, 5-aminoimidasool-4-karboksamiidina (AIC) või tuvastamata polaarsete metaboliitidena.
Plasmasisaldused suurenevad annusest sõltuvalt. Plasmakliirens, jaotusruumala ja poolväärtusaeg annusest ei olene.
Eripopulatsioonid
Populatsioonil põhineva TMZ farmakokineetika analüüsist selgus, et TMZ plasmakliirens ei sõltunud vanusest, neerufunktsioonist ega tubakatarvitamisest. Omaette farmakokineetilises uurimuses olid kerge või mõõduka maksapuudulikkusega patsientide plasma farmakokineetilised profiilid sarnased normaalse maksafunktsiooniga patsientidel täheldatuga.
AUC väärtused lastel olid kõrgemad kui täiskasvanud patsientidel; sellele vaatamata oli nii laste kui ka täiskasvanud patsientide maksimaalseks talutavaks annuseks 1000 mg/m2 tsükli kohta.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Rottidel ja koertel viidi läbi ühe tsükli (5-päevane annustamine, 23 päeva ravivaba), 3 ja 6 tsükli toksilisuse uurimused. Esmasteks toksilisuse märklaudorganiteks olid luuüdi, lümforetikulaarne süsteem, munandid, mao-sooletrakt; suuremate annuste korral (mis olid surmavad 60%...100% uuritud rottidele ja koertele) täheldati reetina taandarengut. Enamik toksilistest toimetest oli pöörduva iseloomuga, välja arvatud isasloomade reproduktiivsüsteemis avaldunud kõrvaltoimed ja reetina taandareng. Sellele vaatamata ei peetud nimetatud leidu kliiniliselt oluliseks, sest reetina taandarengut põhjustavad annused olid surmavad ning samuti pole kliinilistes uuringutes võrreldavat toimet täheldatud.
TMZ on embrüotoksiline, teratogeenne ja genotoksiline alküüliv preparaat. TMZ on rotile ja koerale toksilisem kui inimesele, samuti vastab kliiniline annus ligikaudselt rottide ja koerte minimaalsele surmavale annusele. Toksilisuse tundlikuks indikaatoriks paistab olevat leukotsüütide ja trombotsüütide annusest sõltuv vähenemine. Rottide 6-tsüklilises uurimuses täheldati mitmeid kasvajaid, sh rinnanäärme kartsinoome, naha keratokantoomi ja basaalrakulist adenoomi, samas ei täheldatud koerte puhul läbi viidud uurimustes ei kasvajaid ega ka kasvajaeelseid muutusi. Rotid paistavad TMZ onkogeensete toimete suhtes eriti tundlikud olevat – esimeste kasvajate esinemist täheldati 3 kuu jooksul alates annustamise algusest. See latentsiperiood on isegi alküüliva preparaadi kohta väga lühike.
Ames/salmonella ja inimese perifeerse vere lümfotsüütide kromosoomiaberratsiooni testid andsid positiivse mutageense tulemuse.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Kapsli sisu:
veevaba laktoos,
kolloidne veevaba ränidioksiid,
A-tüüpi naatriumtärklisglükolaat,
viinhape,
steariinhape.
Kapsli ümbris:
želatiin,
titaandioksiid (E 171),
naatriumlaurüülsulfaat,
kollane raudoksiid (E 172),
indigokarmiin (E 132),
14
Trükk:
šellak,
propüleenglükool,
puhastatud vesi,
ammooniumhüdroksiid,
kaaliumhüdroksiid,
must raudoksiid (E 172).
6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat
6.4 Säilitamise eritingimused
Pudel
Hoida temperatuuril kuni 30°C.
Hoida originaalpudelis niiskuse eest kaitstult.
Hoida pudel tihedalt suletuna.
Kotikesed
Hoida temperatuuril kuni 30C.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Pudel
5 või 20 kõvakapslit lastekindla polüpropüleenkorgiga I tüüpi oranžkollasest klaasist pudelis.
Karp sisaldab ühe pudeli.
Kotikesed
Kotikesed on valmistatud lineaarsest madala tihedusega polüetüleenist (sisemine kiht), alumiiniumist ja polüetüleentereftalaadist.
Iga kotike sisaldab 1 kõvakapsli ja väljastatakse kartongkarbis.
Karp sisaldab 5 või 20 eraldi kotikestes kõvakapslit.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Kapsleid mitte avada. Kapsli kahjustumisel vältida selles sisalduva pulbri sattumist nahale või limaskestale. Temodal’i kokkupuutumisel naha või limaskestaga pesta vastavat piirkonda kohe ning põhjalikult seebi ja veega.
Patsientidel tuleb soovitada hoida kapsleid laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas, eelistatult lukustatud kapis. Juhuslik sissevõtmine võib olla lastele surmav.
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
SP Europe
Rue de Stalle 73
B-1180 Bruxelles
Belgia
8. MÜÜGILOA NUMBER(NUMBRID)
EU/1/98/096/001
EU/1/98/096/002
EU/1/98/096/024
EU/1/98/096/025
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Esmase müügiloa väljastamine: 26. jaanuar, 1999.
Viimane müügiloa uuendamine: 26. jaanuar, 2009.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti kodulehel