Topiramate sandoz 50 mg
Artikli sisukord
PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE
Topiramate Sandoz 25 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Topiramate Sandoz 50 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Topiramate Sandoz 100 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Topiramaat
Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte.
-
Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
-
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
-
Ravim on välja kirjutatud teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile
kahjulik, isegi kui haigussümptomid on sarnased.
-
Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet,
mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.
Infolehes antakse ülevaade:
1. Mis ravim on Topiramate Sandoz ja milleks seda kasutatakse
2. Mida on vaja teada enne Topiramate Sandoze võtmist
3. Kuidas Topiramate Sandoz"t võtta
4. Võimalikud kõrvaltoimed
5. Kuidas Topiramate Sandoz"t säilitada
6. Lisainfo
1.
MIS RAVIM ON TOPIRAMATE SANDOZ JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE
Topiramate Sandoz on epilepsiavastane ravim.
Topiramate Sandozt kasutatakse epilepsia raviks patsientidel, kellel krambid saavad alguse teatud
piiratud ajuosast (selliseid krampe nimetatakse ka partsiaalseteks hoogudeks) ja patsientidel, kellel
esinevad generaliseerunud toonilis-kloonilised krambid (selliseid krampe nimetatakse ka
grand-mal-hoogudeks).
Topiramate Sandozt võib kasutada kas ainsa ravimina või koos teiste epilepsiavastaste ravimitega.
Topiramate Sandozt kasutatakse veel sagedaste migreenihoogude ärahoidmiseks täiskasvanud
patsientidel, kui varasem ravi teiste ravimitega ei ole tulemust andnud.
2.
MIDA ON VAJA TEADA ENNE TOPIRAMATE SANDOZE VÕTMIST
Ärge võtke Topiramate Sandozt
-
kui te olete allergiline (ülitundlik) topiramaadi või Topiramate Sandoz`e mõne koostisosa
suhtes (vt punkt 6 abiained);
-
migreeni profülaktikaks, kui te olete rase või kui te olete viljakas eas naine ja te ei kasuta
mõnda tõhusat rasestumisvastast meetodit (vt lõik ,,Rasedus").
Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Topiramate Sandoz
-
kui te põete mõnda neeru- või maksahaigust, pidage enne ravi alustamist nõu oma arstiga;
-
kui te olete soojas keskkonnas ja spordite või teete füüsilist tööd. Sellisel juhul peate te
tarbima piisavas hulgas vedelikku, et vähendada kõrgest temperatuurist tekkida võivaid
kõrvaltoimeid (näiteks peavalu või pearinglus). Eriti käib see laste kohta, sest ravi
topiramaadiga võib lastel vähendada higistamist;
-
kui teil on varem olnud neerukive. Sellisel juhul tarvitage ravi ajal piisavalt vedelikku. Vältige
samaaegselt kõigi ravimite kasutamist, mis võivad põhjustada neerukive, samuti
süsivesikutevaese rasvase toidu söömist, sest see suurendab neerukivide tekkeriski;
-
kui teil tekib ootamatult lühinägevus (müoopia) ja/või silmavalu, võtke kohe ühendust oma
arstiga, topiramaat võib üsna paljudel patsientidel põhjustada ootamatult tekkivat glaukoomi;
-
kui te täheldate meeleolu langust või depressiooni, võtke kohe ühendust oma arstiga;
1
-
väiksel hulgal inimestest, keda on ravitud anti-epileptikumidega nagu topiramaat, on esinenud
enda vigastamise või enesetapumõtteid. Kui teil tekkivad sellised mõtted, siis võtke
viivitamatult ühendust oma arstiga;
-
kui te kasutate seda ravimit migreeni profülaktikaks, siis jälgige ravi ajal oma kehakaalu. Kui
te märkate olulist kaalulangust, teavitage sellest oma arsti. Sellisel juhul võib osutuda
vajalikuks ravi katkestamine.
Topiramaat võib vähendada vere bikarbonaatide sisaldust ja seetõttu muuta vere liiga happeliseks.
Eriti tõenäoline on see juhul, kui te põete mõnda muud haigust, mis soodustab vere väikese
bikarbonaatide sisalduse teket, kui te kasutate rasvade- ja valgurikast (rohkelt ketokehasid tekitavat)
dieeti, või kui te kasutate samaaegselt teatud ravimeid. Tavaliselt väheneb vere bikarbonaatide sisaldus
ravi alguses. Teie arst võib võtta teilt vereproove, et jälgida bikarbonaatide sisaldust veres.
Võtmine koos teiste ravimitega
Palun informeerige oma arsti või apteekrit kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid
ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.
Topiramate Sandoz`i ravitoime võib muutuda, kui seda kasutatakse koos teatud ravimitega, näiteks:
-
epilepsiaravimid (näiteks fenütoiin, karbamasepiin, valproehape);
-
kõrgvererõhutõve või südameravimid (näiteks digoskiin, hüdroklorotiasiid);
-
diabeediravimid (näiteks metformiin, pioglitasoon);
-
(östrogeene sisaldavad) suukaudsed rasestumisvastased ravimid: sellisel juhul on oht
rasestumisvastase toime nõrgenemiseks ja verejooksude tekkeks menstruatsioonidevahelisel
perioodil.
Topiramate Sandoze võtmine koos toidu ja joogiga
Toit ei mõjuta antud ravimi imendumist. Te võite neid tablette võtta nii koos toiduga kui ka
toidukordade vaheajal. Topiramaadi kasutamise ajal ei tohi tarvitada alkoholi, sest alkohol võib
süvendada mõningaid punktis ,,Võimalikud kõrvaltoimed" loetletud kõrvaltoimeid.
Rasedus ja imetamine
Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Antud ravim võib teie veel sündimata last kahjustada, ent teiselt poolt võivad ravimata epilepsia või
ravi äkilisest katkestamisest tingitud tõsised krambid kujutada endast veel suuremat ohtu. Teie arst
otsustab, kas jätkata antud ravimi kasutamist, vahetada see mõne teise ravimi vastu või lõpetada antud
ravimi kasutamine.
Ärge võtke topiramaati migreeni profülaktikaks, kui te olete rase või kui te olete viljakas eas naine ja
te ei kasuta mõnda tõhusat rasestumisvastast meetodit.
Teie arst võib paluda teil oma last rinnaga mitte toita, sest topiramaat eritub rinnapiima.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Antud ravim võib mõjutada teie autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet. Ärge juhtige autot või
töötage masinatega enne, kui te teate, kuidas antud ravim teile mõjub.
Oluline teave mõningate Topiramate Sandoz`i koostisainete suhtes
Topiramate Sandoz sisaldab laktoosi. Kui teie arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, siis
pidage enne ravimi kasutamist nõu oma arstiga.
3.
KUIDAS TOPIRAMATE SANDOZ"T VÕTTA
Võtke Topiramate Sandozt alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel,
pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Arst määrab teie annuse individuaalselt. Tavaliselt alustatakse ravi väiksema annusega, mida siis
aegamööda suurendama hakatakse, et vähendada kõrvaltoimete tekkevõimalust. Kui te põete mõnda
neeru- või maksahaigust, siis võib arst määrata teile väiksema annuse ja/või suurendada annust
pikemate ajavahemike tagant.
Annuste jaoks, mida ei saa selle ravimiga praktikas kasutada, on saadaval selle ravimi teised
tugevused.
Ravimi võtmine koos teiste epilepsiaravimitega
Täiskasvanud ja üle 12-aastased noorukid
Ravi alustatakse tavaliselt annusega 25...50 mg õhtuti ühe nädala jooksul. Seejärel suurendatakse
ööpäevast annust 1- või 2-nädalaste intervallide järel 25...50 mg kaupa, mis manustatakse kaheks
annuseks jagatuna. Mõnedel inimestel saavutatakse kontroll krampide üle ka ravimi manustamisega
ühekordse ööpäevase annusena.
Tavaline ööpäevane annus on vahemikus 200...400 mg, mis manustatakse kaheks annuseks jaotatuna.
Osadel patsientidel võib osutuda vajalikuks ööpäevase annuse suurendamine kuni 800 mg-ni, mis on
maksimaalne lubatav annus, mida ei tohi ületada.
Kui teie varasem ravi erinevate epilepsiaravimitega vahetatakse ainult Topiramate Sandoz`e vastu
(ilma teisi epilepsiaravimeid kasutamata), siis on soovitatav teiste ravimite annust järk-järgult
vähendada (1/3 võrra iga 2 nädala tagant).Teatud juhtudel võib teie arst pidada vajalikuks ka
Topiramate Sandoz`e annuse vähendamist.
Topiramate Sandoze kasutamine ainsa epilepsiaravimina (monoteraapia)
Täiskasvanud ja üle 12-aastased noorukid
Ravi alustatakse tavaliselt annusega 25 mg õhtuti ühe nädala jooksul. Seejärel suurendatakse annust 1-
või 2-nädalaste intervallide järel 25...50 mg kaupa, mis manustatakse kaheks annuseks jaotatuna. Kui
teil tekivad kõrvaltoimed, siis võib arst annust suurendada ka väiksemate annuste kaupa või pikemate
ajaliste intervallide tagant. Tavaline säilitusannus on 100 mg ööpäevas. Kui te võtate topiramaati ainsa
epilepsiaravimina, siis on maksimaalne soovitatav annus 400 mg ööpäevas.
Migreeni profülaktika (täiskasvanutel)
Teie arst alustab ravi annusega 25 mg õhtuti ja seejärel suurendab annust kuni väikseima annuseni,
mis hoiab ära sagedaste migreenihoogude tekke. Tavaline säilitusannus on 50 mg kaks korda
ööpäevas, ent teie arst võib määrata teile ka väiksema annuse.
Kui teil on tunne, et Topiramate Sandoze toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või
apteekriga.
Manustamisviis
Ravimi toimeaine topiramaat on kibeda maitsega. Võtke tablette kas söögi ajal või söögiaegade
vaheajal koos piisava hulga vedelikuga. Ärge närige, poolitage või purustage tablette.
Kui te võtate Topiramate Sandozt rohkem kui ette nähtud
Kui te olete võtnud liiga palju Topiramate Sandozt, pidage nõu oma arstiga või minge kohe haiglasse
ja näidake arstile ravimi pakendit. Üleannustamise kõige tõenäolisemateks sümptomiteks on uimasus,
kõnehäired, kahelinägemine, letargia, koordinatsioonihäired, aeglane mõtlemine ja tajumine (stuupor),
kõhuvalu, madal vererõhk, rahutus, pearinglus, krambid ja vere bikarbonaatide sisalduse vähenemine
väga madalate väärtusteni.
Kui te unustate Topiramate Sandozt võtta
Võtke vahelejäänud tablett niipea, kui see teile meenub ja jätkake seejärel ravimi kasutamist tavalisel
viisil. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.
Kui te lõpetate Topiramate Sandoz`e võtmise
Kui te peate Topiramate Sandoze kasutamise lõpetama, siis on oluline ravimi annust järk-järgult
vähendada, et vähendada krampide sagenemise võimalust.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
4. VÕIMALIKUD
KÕRVALTOIMED
Nagu kõik ravimid, võib ka Topiramate Sandoz põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Väga sagedad kõrvaltoimed (esinevad enam kui 1 inimesel 10-st):
-
väsimus (kurnatus), pearinglus, uimasus ja närvilisus, peavalu, iiveldus;
- kehakaalu
vähenemine;
-
mäluhäired, isutus (anoreksia), vaimne segasus, aeglane mõtlemine, depressioon,
kontsentreerumishäired, ärevus;
- koordinatsioonihäired
(ataksia), kahelinägemine, nägemishäired, sipelgate jooksmise tunne
(paresteesia), kõnehäired.
Sagedad kõrvaltoimed (esinevad enam kui 1 inimesel 100-st, ent vähem kui 1 inimesel 10-st):
-
aneemia, ninaverejooks, punakas või lillakas lööve nahal (purpur), vere valgeliblede arvu
vähenemine (leukopeenia) või vereliistakute arvu vähenemine (trombotsütopeenia);
- metaboolne
atsidoos;
-
ükskõiksus (apaatia), jõuetus, eufoorilised või muutlikud emotsioonid, erutus, muremõtted,
huvi kadumine seksuaalelu vastu (libiido vähenemine), agressiivsed reaktsioonid,
psühhootilised sümptomid;
-
treemor, koordinatsiooni puudumine, ebanormaalne kõnnak, tahtmatud silmaliigutused
(nüstagm), maitsetundlikkuse muutused;
- kõhukinnisus,
kõhuvalu;
-
uriinipidamatus, neerukivid (neerukivitõbi);
- juuste
väljalangemine;
- menstruatsioonihäired,
impotentsus;
-
lihas ja luuvalu, allergilised reaktsioonid, unetus.
Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (esinevad enam kui 1 inimesel 1000-st, ent vähem kui 1 inimesel
100-st):
-
hallutsinatsioonid, isiksuse häired, enesetapumõtted ja -katsed;
-
aeglased liigutused (hüpokineesia), aeglane mõtlemine ja tajumine (stuupor);
- õhupuudustunne
(düspnoe);
- kõhulahtisus,
oksendamine
ja
suukuivus;
-
nahasügelus (pruritus), karvanääpsude põletik (follikuliit).
Harvad kõrvaltoimed (esinevad enam kui 1 inimesel 10 000-st, ent vähem kui 1 inimesel 1000-st):
-
maksaensüümide aktiivsuse suurenemine;
-
äge müoopia glaukoomi tõttu, silmavalu;
-
neutrofiilsete leukotsüütide arvu vähenemine veres (neutropeenia).
Lisaks ülalmainitud kõrvaltoimetele on üksikjuhtudel teatatud veel maksaensüümide aktiivsuse
tõusust, hepatiidist, maksapuudulikkusest ja metaboolsest atsidoosist (vere liiga suur happesus).
Harvadel juhtudel on kirjeldatud vähenenud higistamist, sealhulgas koos palaviku ja nahaõhetusega
(esmajoones lastel). Üksikjuhtudel on täheldatud nahalöövet, villilist löövet nahal ja suu
limaskesta/silmade haavandeid. Kui teil on kõrge palavik või kui te tunnete ennast halvasti ja teil
esineb mõni eelpool mainitud sümptomitest, siis võtke kohe ühendust oma arstiga. Mõnedel
patsientidel (tavaliselt esimestel ravikuudel) on tekkinud äkiline lühinägevus (müoopia) koos
glaukoomiga.
Et Topiramate Sandozt kasutatakse sageli koos teiste epilepsiavastaste ravimitega, siis on raske
kindlaks teha, milline ravim on millise kõrvaltoime põhjustanud.
Migreen: annusest sõltuvad kõrvaltoimed on üldiselt vähem väljendunud kui epilepsiahaigetel, sest
migreeni profülaktikaks kasutatakse üldiselt väiksemaid topiramaadi annuseid.
Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida
selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.
5.
KUIDAS TOPIRAMATE SANDOZ"T SÄILITADA
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage Topiramate Sandozt pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil ja karbil.
Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele päevale.
Hoida temperatuuril kuni 30 ºC. Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.
Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma
apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta
keskkonda.
6. LISAINFO
Mida Topiramate Sandoz sisaldab
-
Toimeaine on topiramaat.
Topiramate Sandoz 25 mg: üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 25 mg topiramaati.
Topiramate Sandoz 50 mg: üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 50 mg topiramaati.
Topiramate Sandoz 100 mg: üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 100 mg topiramaati.
-
Abiained on: laktoosmonohüdraat, mikrokristalne tselluloos, tärklis, naatriumtärklisglükolaat,
magneesiumstearaat, hüpromelloos, titaandioksiid (E171), makrogool, polüsorbaat 80,
Topiramate Sandoz 50 mg: kollane raudoksiid (E172).
Kuidas Topiramate Sandoz välja näeb ja pakendi sisu
Õhukese polümeerikattega tablett.
Topiramate Sandoz 25 mg: valge ümar ilma märgistuseta õhukese polümeerikattega tablett.
Topiramate Sandoz 50 mg: kollane ümar ilma märgistuseta õhukese polümeerikattega tablett.
Topiramate Sandoz 100 mg: valge ümar ilma märgistuseta õhukese polümeerikattega tablett.
5, 6, 10, 20, 60 ja 100 õhukese polümeerikattega tabletti blisterpakendis.
20, 28, 50, 60, 100 ja 200 õhukese polümeerikattega tabletti HDPE tabletipurgis, millel on PP kork.
Korgis on kuivatusaine kapsel
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja:
Sandoz d.d.
Verovskova 57
1000 Ljubljana
Sloveenia
Tootjad:
Lek d.d.
Verovskova 57
SI-1526 Ljubljana
Sloveenia
LEK S.A.
ul. Domaniewska 50 C
02-672 Warszawa
Poola
SALUTAS PHARMA GMBH
Otto-von-Guericke-Allee 1
D-39179 Barleben
Saksamaa
Salutas Pharma GmbH
Dieselstrasse 5
70839 Gerlingen
Saksamaa
Lek Pharmaceuticals d.d.
Trimlini 2D
9220 Lendava
Slovenia
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.
Sandoz d.d. Eesti filiaal
Pärnu mnt 105
11312 Tallinn
Tel: + 372 6652 400
Infoleht on viimati kooskõlastatud septembris 2009
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS
Topiramate Sandoz 25 mg, õhukese polümeerikattega tabletid.
Topiramate Sandoz 50 mg, õhukese polümeerikattega tabletid.
Topiramate Sandoz 100 mg, õhukese polümeerikattega tabletid.
2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Topiramate Sandoz 25 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 25 mg topiramaati.
Abiaine: üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 17,8 mg laktoosi.
Topiramate Sandoz 50 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 50 mg topiramaati.
Abiaine: üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 35,6 mg laktoosi.
Topiramate Sandoz 100 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 100 mg topiramaati.
Abiaine: üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 71,1 mg laktoosi.
INN. Topiramatum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett.
Topiramate Sandoz 25 mg: valge ümar ilma märgistuseta õhukese polümeerikattega tablett.
Topiramate Sandoz 50 mg: kollane ümar ilma märgistuseta õhukese polümeerikattega tablett.
Topiramate Sandoz 100 mg: valge ümar ilma märgistuseta õhukese polümeerikattega tablett.
4. KLIINILISED
ANDMED
4.1 Näidustused
Partsiaalsete ja/või generaliseerunud toonilis-klooniliste epilepsiahoogude monoteraapia
täiskasvanutel ja üle 12-aastastel noorukitel.
Partsiaalsete ja/või generaliseerunud toonilis-klooniliste epilepsiahoogude adjuvantravi täiskasvanutel
ja üle 12-aastastel noorukitel.
Migreeni profülaktika teise valiku ravina täiskasvanutel.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annusest sõltuvate soovimatute toimete vältimiseks on soovitatav annust terapeutilise tasemeni
suurendada järk-järgult.
Topiramaatravi optimeerimiseks ei ole vaja jälgida ravimi plasmasisaldust.
Manustamisviis
Tablette ei tohi poolitada ega katki teha.
Topiramaati võib manustada söögiaegadest sõltumatult koos piisava hulga vedelikuga.
Monoteraapia täiskasvanutel ja üle 12-aastastel noorukitel
Ravi alustatakse annusega 25 mg õhtuti ühe nädala jooksul. Seejärel suurendatakse annust 1- või 2-
nädalaste intervallide järel 25...50 mg kaupa, mis manustatakse kaheks annuseks jaotatuna. Kui
patsient ei talu nimetatud annuse suurendamise skeemi, võib seda suurendada ka väiksemate annuste
kaupa või pikemate ajaliste intervallide tagant. Annuse suurendamisel lähtutakse ravivastusest.
Soovitatav esialgne eesmärkannus topiramaadi monoteraapia korral on 100 mg ööpäevas ja
maksimaalne soovitatav annus on 400 mg ööpäevas.
Kui samaaegselt koos topiramaadiga kasutatavad epilepsiaravimid jäetakse ära, et jätkata ravi
topiramaadi monoteraapiaga, tuleb arvestada võimaliku kontrolli kadumisega krampide vallandumise
üle. Kui samaaegselt kasutatava epilepsiavastase ravimi manustamise järsku lõpetamist ei tingi
ohutusega seotud asjaolud, soovitatakse ravim ära jätta järk-järgult annust vähendades (ligikaudu 1/3
annusest iga 2 nädala tagant).
Kui katkestatakse samaaegne ravi maksaensüüme indutseerivate ravimitega, siis topiramaadi sisaldus
plasmas suureneb ja olenevalt haige kliinilisest seisundist võib osutuda vajalikuks annuse
vähendamine.
Selline annustamisviis sobib kõigile täiskasvanud patsientidele, sealhulgas ka eakatele patsientidele,
kui ei ole tegemist kaasuva neeruhaigusega (vt ka lõik 4.4).
Epilepsia adjuvantravi
Täiskasvanud ja üle 12-aastased noorukid
Ravi alustatakse annusega 25...50 mg õhtuti ühe nädala jooksul. Seejärel suurendatakse ööpäevast
annust 1- või 2-nädalaste intervallide järel 25...50 mg kaupa, mis manustatakse kaheks annuseks
jagatuna. Annuse kohandamisel lähtutakse ravivastusest.
Adjuvantse ravi korral oli kliinilistes uuringutes minimaalseks efektiivseks annuseks 200 mg
ööpäevas. Seetõttu loetakse seda minimaalseks toimivaks annuseks. Tavaline ööpäevane annus on
vahemikus 200...400 mg, mis manustatakse kaheks annuseks jaotatuna. Mõnedel patsientidel
saavutatakse hea kontroll krampide üle ravimi manustamisega üks kord ööpäevas. Osadel patsientidel
võib osutuda vajalikuks ööpäevase annuse suurendamine 800 mg-ni.
Migreeni profülaktika täiskasvanutel
Ravi alustatakse annusega 25 mg õhtuti ühe nädala jooksul. Seejärel suurendatakse annust
ühenädalaste intervallide järel 25 mg kaupa. Kui patsient ei talu nimetatud annuse suurendamise
skeemi, võib seda suurendada pikemate ajaliste intervallide tagant.
Topiramaadi soovitatav ööpäevane annus migreeni profülaktikaks on 100 mg, mis manustatakse
kaheks annuseks jaotatuna. Suuremate annuste kasutamisel ei täheldatud ravitoime paranemist.
Mõnedel patsientidel võib migreeni profülaktikaks olla piisavaks annuseks ka 50 mg ööpäevas.
Annuse kohandamisel lähtutakse ravivastusest.
Maksa- ja/või neerukahjustusega patsiendid
Mõõduka (kreatiniini kliirens vahemikus 30...69 ml/min) ja raske (kreatiniini kliirens < 30 ml/min)
neerufunktsiooni puudulikkusega patsientidel on soovitatav alustada ravi poole väiksema annusega ja
suurendada annust väiksemate osade kaupa ning pikemate intervallide tagant kui tavaliselt. Nagu teiste
patsientide puhul, tuleb annuse suurendamisel lähtuda kliinilisest ravivastusest, pidades silmas, et
neerupuudulikkuse korral võib ravimi tasakaalukontsentratsiooni saavutamine pärast iga annuse
muutmist võtta rohkem aega. Mõõduka või raske neerukahjustusega patsientidel võib
tasakaalukontsentratsiooni saavutamiseks kuluda 10...15 päeva, võrrelduna 4...8 päevaga normaalse
neerufunktsiooniga indiviididel.
Maksfunktsiooni puudulikkusega patsientidele tuleb topiramaati manustada ettevaatusega, sest ravimi
kliirens võib olla vähenenud.
Hemodialüüsravi saavad patsiendid
Et topiramaat eemaldatakse hemodialüüsi käigus vereplasmast, tuleb hemodialüüsi päevadel
manustada täiendav topiramaadi annus, mis vastab ligikaudu poolele ööpäevasest annusest. Täiendav
annus tuleb manustada kaheks annuseks jagatuna enne ja pärast hemodialüüsi protseduuri. Sõltuvalt
hemodialüüsi tüübist ja kasutatavast seadmest võib täiendav annus olla eelpool kirjeldatust erinev.
Nagu muude patsientide populatsioonide puhul, tuleb ka hemodialüüsravi saavatel haigetel annuse
kohandamisel lähtuda kliinilisest ravivastusest (näiteks kontroll krampide üle ja kõrvaltoimete
puudumine).
Ravi lõpetamine
Ravi epilepsiavastaste ravimitega, sealhulgas topiramaadiga, tuleb lõpetada järk-järgult, et vähendada
krampide sagenemise võimalust. Kliinilistes uuringutes vähendati topiramaadi ööpäevast annust
50...100 mg kaupa nädalaste intervallide tagant.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus topiramaadi või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
Kasutamine migreeni profülaktikas
Vastunäidustatud rasedatel ja viljakas eas naistel, kui ei kasutata mõnda tõhusat rasestumisvastast
meetodit. Raseduse ajal kujutavad krambid endast suurt ohtu nii emale kui ka lapsele. Seetõttu on
oodatav kasu topiramaadi kasutamisest (kui seda kasutatakse õigel näidustusel) suurem kui võimalik
väärarengute tekke oht. Seevastu migreeni ärahoidmine ei kaalu üles nimetatud riski. Seetõttu on
topiramaat vastunäidustatud migreeni profülaktikaks rasedatel ja viljakas eas naistel, kui nad ei
kasutata mõnda tõhusat rasestumisvastast meetodit (vt lõik 4.6).
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Neerukahjustus
Topiramaat ja selle metaboliidid erituvad peamiselt neerude kaudu. Mõõduka või raske
neerukahjustusega patsientide puhul tuleb ravimi kasutamisel olla ettevaatlik. Ravimi vähenenud
eliminatsiooni tõttu võib see kumuleeruda ja tasakaalukontsentratsiooni saavutamine iga konkreetse
annuse juures võib võtta kauem aega. Annust tuleb suurendada pikemate ajaliste intervallide tagant kui
tavaliselt (vt lõik 4.2).
Kasutamine lastel
Andmed ravimi kasutamise kohta alla 12-aastastel lastel on väga piiratud.
Hüdratsioon
Topiramaadi kasutamisel on oluline adekvaatne vedeliku tarbimine, sest sellega saab vähendada
neerukivitõve tekkeriski (vt allpool). Ravi topiramaadiga võib vähendada higistamist, seda eelkõige
lastel. Füüsilise koormuse või kõrge temperatuuri juures võib topiramaadi kasutamisel olla suurenenud
risk kuumusest tingitud kõrvaltoimete tekkeks (vt lõik 4.8).
Neerukivitõbi
Mõnedel patsientidel, eriti kui esineb eelsoodumus neerukivitõve tekkeks, on ravi käigus suurenenud
risk neerukivide ja sellega seotud sümptomite tekkeks, nt neerukoolikud, neeruvalud või valud
nimmepiirkonnas.
Neerukivide tekke riskifaktoriteks on eelnev neerukivide esinemine patsiendil või perekondlik
eelsoodumus ja hüperkaltsuuria. Mitte ükski neist riskifaktoritest ei võimalda usaldusväärselt ette
ennustada neerukivide teket topiramaatravi ajal. Neerukivide tekkeriski suurendab ka topiramaadi
samaaegne kasutamine koos teiste neerukivitõve riski suurendavate ravimitega (näiteks atsetasolamiid,
triamtereen, vitamiin C annuses üle 2 g/ööpäevas). Topiramaadi kasutamise ajal tuleb ülalmainitud
ravimeid ja ketokehade teket soodustavat (ketogeenset) dieeti vältida, sest see võib kuseteedes esile
kutsuda füüsilise keskkonna, mis suurendab neerukivide tekkeriski.
Maksafunktsiooni langus
Maksakahjustuse korral peab topiramaadi manustamisel olema ettevaatlik, sest topiramaadi kliirens
võib olla vähenenud.
Äge müoopia ja sekundaarne kinnise nurga sündroom
Topiramaati kasutanud patsientidel on kirjeldatud ägeda müoopia teket koos sekundaarse kinnise
nurga sündroomiga (vt ka lõik 4.8). Selle sündroomi raviks tuleb ravi topiramaadiga raviarsti otsusel
kohe lõpetada ja võtta kasutusele vastavad meetmed, et alandada silma siserõhku.
Metaboolne atsidoos
Topiramaatravi ajal võib tekkida hüperkloreemiline metaboolne atsidoos (s.t seerumi bikarbonaatide
sisaldus alla normi ilma respiratoorse alkaloosita). Seerumi bikarbonaatide sisalduse vähenemist
põhjustab topiramaadi neerude karboanhüdraasi inhibeeriv toime. Enamasti avaldub bikarbonaatide
sisalduse vähenemine ravi alguses, aga võib ilmneda ka hiljem ravi käigus. Bikarbonaatide sisalduse
vähenemine tekib sageli, ent enamasti on see kerge kuni mõõdukas (keskmine vähenemine 4 mmol/l
võrra annustega 100 mg topiramaati päevas täiskasvanutel ja ligikaudu 6 mg/kg päevas lastel).
Harvadel juhtudel on kirjeldatud bikarbonaatide sisalduse vähenemist üle 10 mmol/l. Seisundid ja
ravimid, mis soodustavad atsidoosi teket (näiteks neeruhaigused, rasked kopsuhaigused, epileptiline
staatus, kõhulahtisus, operatsioon, ketokehade teket soodustav dieet või teatud ravimid) võivad
soodustada topiramaadi bikarbonaatide sisaldust vähendavat toimet.
Krooniline metaboolne atsidoos suurendab ka neerukivide tekkeriski.
Krooniline metaboolne atsidoos lastel võib põhjustada osteomalaatsiat (rahhiiti) ja vähendada
kasvukiirust. Topiramaadi toimet kasvule ja luustikule ei ole lastel ega ka täiskasvanutel
süstemaatiliselt uuritud.
Topiramaatravi ajal on soovitatav jälgida seerumi bikarbonaatide sisaldust, seda eriti patsientidel,
kellel esinevad seisundid, mis soodustavad metaboolse atsidoosi teket või kes saavad selle teket
soodustavat ravi. Kui ravi käigus tekib ja püsib metaboolne atsidoos, soovitatakse kaaluda topiramaadi
annuse vähendamist või ravi lõpetamist (annust järk-järgult vähendades).
Meeleoluhäired/depressioon
Topiramaatravi ajal on täheldatud meeleoluhäirete ja depressiooni esinemissageduse suurenemist (vt
lõik 4.8). Patsiente tuleb jälgida depressiooni sümptomite suhtes ja vajadusel määrata vastav ravi.
Enesetapumõtted ja suitsidaalne käitumine
Suitsiidimõtteid ja suitsidaalset käitumist on esinenud erinevatel näidustustel antiepileptikume saavatel
patsientidel. Randomiseeritud platseebokontrolliga uuringute meta-analüüs näitas, et antiepileptikume
kasutavate patsientide hulgas on suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise risk suurenenud.
Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise tekkemehhanism topiramaati saavatel patsientidel ei ole
teada, kuid olemasolevate andmete põhjal ei saa seda riski ka välistada.
Seega peaks patsiente suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise osas jälgima ja vajadusel
rakendama vastavat ravi. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada, et suitsiidimõtete või
suitsidaalse käitumise tekke korral peavad nad pöörduma arsti poole.
Migreeni profülaktika täiskasvanutel
Patsiente, kes saavad migreeni profülaktikaks pika aja vältel topiramaati, tuleb regulaarselt kaaluda ja
jälgida püsiva kehakaalu vähenemise suhtes. Kliiniliselt olulise kehakaalu vähenemise tekkel tuleb
kaaluda ravi katkestamist.
Kehakaalu vähenemine
Patsientidele, kelle kehakaal ravi ajal väheneb, tuleb soovitada täiendavat toitumist.
Laktoos
Ravim sisaldab laktoosi. Patsiendid, kellel on tegemist selliste harvaesinevate pärilike haigustega nagu
galaktoositalumatus, laktaasi defitsiit või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi seda ravimit
kasutada.
4.5 Koostoimed
teiste
ravimitega ja muud koostoimed
Topiramaadi mõju teistele epilepsiavastastele ravimitele
Topiramaadi lisamine karbamasepiinile, valproehappele või lamotrigiinile ei mõjuta nende ravimite
tasakaalukontsentratsioone plasmas. Erandjuhtudel võib samaaegne ravi topiramaadi ja fenütoiiniga
põhjustada fenütoiini plasmakontsentratsiooni suurenemist. Seetõttu tuleb fenütoiini toksilisuse
nähtudega patsientidel jälgida fenütoiini plasmakontsentratsiooni.
Teiste epilepsiavastaste ravimite mõju topiramaadile
Samaaegne ravi fenütoiini ja karbamasepiiniga vähendab topiramaadi plasmakontsentratsiooni
(tõenäoliselt tingituna metabolismi indutseerimisest). Fenütoiini või karbamasepiini lisamisel
topiramaadile või nende ärajätmisel võib osutuda vajalikuks topiramaadi annuse kohandamine. Seda
tuleb teha vastavalt ravivastusele.
Valproehappe või lamotrigiini lisamine või ärajätmine ei põhjusta kliiniliselt olulisi muutusi
topiramaadi plasmakontsentratsioonis. Harvadel juhtudel on teatatud entsefalopaatiast (koos
hüperammoneemiaga või ilma) patsientidel, kes samaaegselt koos topiramaadiga on saanud ravi
valproehappe või teiste antiepileptikumidega.
Koostoimed teiste ravimitega
Digoksiin
Ühekordse annuse manustamisel vähenes digoksiini kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC)
topiramaadi samaaegsel kasutamisel 12% võrra. Topiramaadi ja digoksiini samaaegsel kasutamisel
tuleb hoolikalt jälgida digoksiini plasmakontsentratsiooni. Digoksiini plasmakontsentratsiooni tuleb
kontrollida ka topiramaatravi lõpetamisel.
Kontratseptiivid
Farmakokineetilise koostoime uuringus tervetel vabatahtlikel ei mõjutanud topiramaat annuses
50...200 mg ööpäevas kombineeritud suukaudse rasestumisvastase preparaadi (mis sisaldas 1 mg
noretisterooni ja 35 mikrogrammi etinüülöstradiooli) ekspositsiooni (AUC). Seevastu teises uuringus
täheldati etinüülöstradiooli ekspositsiooni olulist vähenemist topiramaadi annuste juures 200 mg,
400 mg ja 800 mg ööpäevas (vastavalt 18%, 21% ja 30% võrra), kui seda kasutati kombinatsioonravis
valproehappega. Noretisterooni ekspositsioonis muutusi ei täheldatud. Nende tulemuste kliiniline
tähendus ei ole teada. Topiramaadi kooskasutamisel koos östrogeeni sisaldavate suukaudsete
rasestumisvastaste preparaatidega tuleb arvestada rasestumisvastase toime vähenemisega ja
läbimurdeverejooksude sagenemisega.
Patsiendid, kes kasutavad östrogeeni sisaldavat rasestumisvastast preparaati, peavad arsti teavitama
ükskõik millistest muudatustest oma menstruaaltsüklis.
Hüdroklorotiasiid
Hüdroklorotiasiid suurendab topiramaadi ekspositsiooni ligikaudu 30% võrra. Antud leiu kliiniline
tähendus ei ole teada, ent hüdroklorotiasiidi lisamisel topiramaadile võib osutuda vajalikuks
topiramaadi annuse kohandamine. Samaaegne topiramaadi manustamine ei mõjutanud olulisel määral
hüdroklorotiasiidi farmakokineetikat. Laboratoorsetes analüüsides on pärast topiramaadi või
hüdroklorotiasiidi manustamist täheldatud seerumi kaaliumisisalduse vähenemist, kusjuures antud
toime on enam väljendunud mõlema ravimi kooskasutamisel.
Metformiin
Tervetel vabatahtlikel tehtud farmakokineetilise koostoime uuringus uuriti metformiini (annuses
500
mg kaks korda ööpäevas) ja topiramaadi (annuses 100
mg kaks korda ööpäevas)
tasakaalukontsentratsiooni farmakokineetikat, kui metformiini manustati üksinda või koos
topiramaadiga. Uuringus selgus, et topiramaadi ja metformiini koosmanustamisel suurenes
metformiini maksimaalne plasmakontsentratsioon Cmax 18% ja keskmine AUC012 h 25%, samas kui
metformiini kliirens vähenes 20%. Topiramaadi poolt metformiini farmakokineetikale avaldatava
mõju kliiniline tähendus ei ole teada. Suukaudselt manustatud topiramaadi kliirens väheneb, kui seda
manustada samaaegselt koos metformiiniga. Kliirensi vähenemise ulatus ei ole teada. Metformiini
poolt topiramaadi farmakokineetikale avaldatava mõju kliiniline tähendus ei ole teada. Metformiinravi
saavatel haigetel tuleb ravi alustamisel või lõpetamisel topiramaadiga hoolikalt jälgida diabeediravi
adekvaatsust.
Koostoime alkoholiga
Topiramaadi toime tsentraalsele närvisüsteemile võib tugevneda samaaegse alkoholi tarvitamise
korral. Topiramaati ei soovitata kasutada samaaegselt koos alkoholiga või koos teiste
kesknärvisüsteemi pidurdavate ravimitega.
Pioglitasoon
Samaaegne pioglitasooni manustamine ei mõjutanud olulisel määral topiramaadi
tasakaalukontsentratsiooni farmakokineetikat. Samaaegsel topiramaadi manustamisel vähenes
pioglitasooni ekspositsioon 15% võrra ja pioglitasooni aktiivsete hüdroksü- ja ketometaboliitide
ekspositsioon vastavalt 13% ja 60% võrra. Nimetatud muutuste kliiniline tähendus ei ole teada. Kui
topiramaat lisatakse pioglitasoonile või kui pioglitasoon lisatakse topiramaadilie või jäetakse ära, tuleb
hoolikalt jälgida diabeediravi adekvaatsust.
Muud farmakokineetilise koostoime uuringud
Topiramaat ei mõjutanud amitriptülliini ekspositsiooni. Samas suurendas topiramaat 20% võrra
amitriptülliini aktiivse metaboliidi nortriptülliini ekspositsiooni. Antud leiu kliiniline tähendus ei ole
teada. Topiramaat ei mõjutanud haloperidooli ekspositsiooni. Samas suurendas topiramaat 31% võrra
haloperidooli aktiivse redutseeritud metaboliidi ekspositsiooni. Selle leiu kliiniline tähendus ei ole
teada.
Topiramaadi ja propranolooli, dihüdroergotamiini või pisotifeeni vahel ei ole farmakokineetilisi
koostoimeid täheldatud.
Topiramaat ei mõjutanud suukaudselt või subkutaanselt manustatud sumatriptaani farmakokineetikat.
Võimalikud koostoimed, mida ei ole uuritud
Topiramaat inhibeerib ensüümi CYP2C19 ja võib seetõttu mõjutada antud ensüümi poolt
metaboliseeritavate ravimite (nagu diasepaam, imipramiin, moklobemiid, proguaniil ja omeprasool)
farmakokineetikat. Samas ei ole seda kliiniliselt uuritud.
Topiramaadi ja karboanhüdraasi inhibiitorite (sultiaam, sonisamiid) samaaegset manustamist ei ole
kliiniliselt uuritud. Nimetatud ravimite kombineerimine võib tulenevalt karboanhüdraasi
inhibeerimisest suurendada kõrvaltoimete tekkevõimalust.
4.6
Rasedus ja imetamine
Rasedus
Teatud epilepsiavastaste ravimite kasutamise järgselt raseduse esimeses trimestris on täheldatud
väärarengute (jäsemete distaalsete osade ja kraniofatsiaalsed väärarengud, südamerike)
esinemissageduse suurenemist.
Kombineeritud ravi suurendab nähtavasti väärarengute tekkeriski, seetõttu on, kui vähegi võimalik,
soovitatav kasutada monoteraapiat.
Uuritud loomaliikidel (hiired, rotid ja küülikud) on topiramaat osutunud teratogeenseks. Rottidel läbib
topiramaat platsentaarbarjääri.
Rasestuda võivad naised või viljakas eas naised vajavad eriarsti nõustamist. Viljakas eas naised
peavad ravi ajal kasutama mõnda tõhusat rasestumisvastast meetodit.
Kui naine plaanib rasestuda, tuleb epilepsiaravi vajadus uuesti hinnata.
Kasutamine epilepsia näidustusel
Uuringuid topiramaadiga rasedatel naistel ei ole läbi viidud. Topiramaati tohib raseduse ajal kasutada
ainult juhul, kui oodatav kasu ületab võimaliku riski.
Turustamisjärgsete kogemuste põhjal on mõnedel meessoost imikutel, kes olid looteeas eksponeeritud
topiramaadi toimele (koos teiste epilepsiaravimitega või ilma), kirjeldatud hüpospaadiat. Selle leiu
põhjuslik seos topiramaadiga ei ole kindlaks tehtud.
Kui siiski krambihoogude profülaktika ebaõnnestub või katkeb, võib see endast kujutada
märkimisväärset ohtu emale ja lootele, mis on tõenäoliselt suurem kui väärarengute tekkerisk. Seetõttu
tuleb raseduse ajal jätkata epilepsiaravimite kasutamist, võttes arvesse eelpool kirjeldatud andmeid.
Kasutamine migreeni profülaktikaks
Topiramaadi kasutamine migreeni profülaktikaks raseduse ajal on vastunäidustatud, samuti on see
vastunäidustatud viljastumisvõimelises eas naistele, kes ei kasuta tõhusat rasestumisvastast vahendit
(vt lõik 4.3).
Imetamine
Topiramaat eritub inimese rinnapiima. Piiratud andemetele tuginedes on ravimi kontsentratsioonide
suhe vereplasmas ja rinnapiimas 1 : 1. Rinnaga toitmise vajadust tuleb hinnata ema ravi olulisuse
kontekstis.
4.7 Toime
reaktsioonikiirusele
Topiramaat omab märkimisväärset toimet autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet.
Topiramaat mõjutab kesknärvisüsteemi ja võib põhjustada unisust, pearinglust jt sarnaseid
sümptomeid. Need võivad olla potentsiaalselt ohtlikud autojuhtimisel või masinatega töötamisel, eriti
seni, kuni ei ole kindlaks määratud patsiendi individuaalne tundlikkus ravimi suhtes.
4.8 Kõrvaltoimed
Topiramaadi kõrvaltoimete profiil põhineb kliinilistes uuringutes osalenud 1800 patsiendi andmetel.
Väga sage: 1/10
Sage: 1/100 kuni < 1/10
Aeg-ajalt: 1/1000 kuni < 1/100
Harv: 1/10 000 kuni < 1/1000
Organsüsteemi
Väga sage
Sage
Aeg-ajalt
Harv
klass
Vere ja
Aneemia,
Neutropeenia
lümfisüsteemi
ninaverejooks, purpur,
häired
leukopeenia,
trombotsütopeenia
Ainevahetus- ja Kehakaalu vähenemine Metaboolne atsidoos
toitumishäired
Psühhiaatrilised Mäluhäired, anoreksia, Apaatia, asteenia,
Hallutsinatsioonid,
häired
segasus ja
eufooria,
isiksuse häired,
psühhomotoorne
emotsionaalne
enesetapumõtted,
pidurdus, depressioon, labiilsus, agiteeritus, enesetapukatsed
kontsentreerumisraskus, kognitiivsed
ärevus
probleemid, libiido
langus, agressiivsed
reaktsioonid, psühhoos
või psühhootilised
sümptomid
Närvisüsteemi
Ataksia, paresteesia,
Treemor,
Hüpokineesia,
häired
kõnehäired, afaasia
koordinatsioonihäire,
stuupor
ebanormaalne kõnnak,
nüstagm,
maitsetundlikkuse
häired
Silma
Diploopia,
Äge
müoopia
ja
kahjustused
ebanormaalne
sekundaarne
nägemine
kinnise nurga
glaukoom,
silmavalu
Respiratoorsed,
Düspnoe
rindkere ja
mediastiinumi
häired
Seedetrakti
Kõhukinnisus,
Kõhulahtisus,
häired
kõhuvalu
oksendamine ja
suukuivus
Maksa ja
Maksaensüümide
sapiteede häired
aktiivsuse
suurenemine
Naha ja
Juuste
väljalangemine
Follikuliit
ja
nahaaluskoe
pruritus
kahjustused
Neerude ja
Uriinipidamatus,
kuseteede häired
neerukivitõbi
Reproduktiivse
Menstruatsioonihäired,
süsteemi ja
impotentsus
rinnanäärme
häired
Üldised häired Pearinglus, jõuetus,
Skeletivalu, allergiline
ja
unisus, närvilisus,
reaktsioon, unetus
manustamiskoha peavalu, iiveldus
reaktsioonid
Patsientidel, kellel on topiramaati kasutatud kombinatsioonis teiste epilepsiaravimitega, on täheldatud
umbkaudu ühte trombemboolilist juhtu 100 patsiendiaasta kohta. Enamus nimetatud patsientidest oli
ravi saanud enam kui poole aasta vältel ja neil esines enam kui üks trombemboolia riskifaktor.
Trombembooliliste tüsistuste põhjuslik seos topiramaatraviga ei ole kindlaks tehtud.
Et topiramaat on kõige sagedamini koos teiste epilepsiaravimitega kasutatav ravim, siis on väga raske
kindlaks teha, milline ravimitest kui üldse on olnud iga konkreetse kõrvaltoime põhjustajaks.
Kvalitatiivselt olid topiramaadi monoteraapia kliinilistes uuringutes täheldatud kõrvaltoimed
üldjoontes sarnased adjuvantravi uuringutes täheldatud kõrvaltoimetele. Kui paresteesia ja jõuetus
välja arvata, siis oli nende kõrvaltoimete esinemissagedus monoteraapia kliinilistes uuringutes sarnane
või väiksem kui adjuvantravi uuringutes. Topeltpimedates kliinilistes uuringutes olid kliiniliselt
olulisteks kõrvaltoimeteks, mida täheldati 10% topiramaatravi saanud täiskasvanud patsientidest,
paresteesia, peavalu, jõuetus, pearinglus, unisus, kehakaalu vähenemine, iiveldus ja anoreksia.
Turustamisjärgselt on topiramaadiga ravitud patsientidel harvadel juhtudel kirjeldatud
maksaensüümide aktiivsuse tõusu ja metaboolset atsidoosi ning üksikjuhtudel hepatiiti ja
maksapuudulikkust ning krampe topiramaatravi lõpetamisel (seda ka mitte-epilepsiahaigetel).
Kliiniliste uuringute andmed näitavad, et topiramaat on vähendanud keskmiselt 4 mmol/l võrra
seerumi bikarbonaatide sisaldust (vt ka lõik 4.4). Harvadel juhtudel on topiramaadi kasutamisel
täheldatud vähenenud higistamist koos palaviku ja nahaõhetusega. Enamusel juhtudest on seda
kirjeldatud lastel. Aeg-ajalt on topiramaadi kasutamisel teatatud enesetapukatsetest (vt lõik 4.4).
Üksikjuhtudel on kirjeldatud ka bulloosseid naha ja limaskestade reaktsioone (sealhulgas multiformne
erüteem, pemfigus, Stevensi-Johnsoni sündroom ja epidermise toksiline nekrolüüs). Enamus
nimetatud kõrvaltoimetest tekkis patsientidel, kes kasutasid samaaegselt muid ravimeid, mis
teadaolevalt võivad põhjustada bulloosseid naha ja limaskestade reaktsioone.
Topiramaadiga ravitud patsientidel on harvadel juhtudel teatatud ägedast müoopiast ja sekundaarsest
kinnise nurga glaukoomist (vt ka lõik 4.4). Sümptomiteks on akuutne nägemisteravuse vähenemine
ja/või silmavalu, mis tüüpilisel juhul tekib ühe kuu vältel pärast topiramaatravi alustamist. Nimetatud
kõrvaltoimet on täheldatud nii lastel kui ka täiskasvanutel.
Turustamisjärgselt on väga harvadel juhtudel teatatud mööduvast nägemise kaotusest. Selle põhjuslik
seos topiramaatraviga ei ole kindlaks tehtud.
Migreeni profülaktika topeltpimedates kliinilistes uuringutes oli kõrvaltoimete esinemissagedus
üldiselt väiksem kui epilepsia kliinilistes uuringutes, mida võib seostada migreeni uuringutes
kasutatud väiksemate ravimi annustega.
4.9 Üleannustamine
Nähud ja sümptomid
On kirjeldatud topiramaadi üleannustamise juhte. Üleannustamise nähtudeks ja sümptomiteks olid
uimasus, kõnehäired, ähmane nägemine, topeltnägemine, vaimsed häired, letargia,
koordinatsioonihäired, stuupor, hüpotensioon, kõhuvalu, agiteeritus, pearinglus, depressioon ja
krambid. Enamikel juhtudel ei olnud üleannustamise kliinilised tagajärjed tõsised, aga mitme ravimi,
sealhulgas topiramaadi samaaegsel üleannustamisel on esinenud siiski ka surmajuhtumeid.
Topiramaadi üleannustamine võib põhjustada rasket metaboolset atsidoosi (vt lõik 4.4).
Patsient, kes võttis arvutuslikult sisse ligikaudu 96...110 g topiramaati, hospitaliseeriti kooma tõttu,
mis kestis 20...24 tundi ja millest haige 3...4 päevaga täielikult paranes.
Ravi
Üleannustamise ravi on peamiselt toetav. Kui seda peetakse kliiniliselt otstarbekaks, tuleb imendumata
toimeaine püüda seedetraktist eemaldada (kas maoloputuse või aktiveeritud söe manustamisega).
Hemodialüüs on tõhus meetod topiramaadi eemaldamisel organismist. Haigele tuleb manustada
piisavalt vedelikku.
5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: teised epilepsiavastased ained,
ATC-kood: N03AX11
Topiramaat kuulub sulfamaat-asendatud monosahhariidide klassi. Ravimil on kindlaks tehtud kolm
farmakoloogilist omadust, mis võivad olla olulised krambivastases toimes.
Esiteks, topiramaat vähendab aktsioonipotentsiaalide genereerimise sagedust püsivas
depolarisatsiooniseisundis neuronites, mis viitab voltaaz-sõltuvate Na+-kanalite blokeerimisele.
Teiseks, topiramaat võimendab gamma-aminovõihappe (GABA) aktiveerivat toimet mõnedesse
GABA retseptoritesse. Topiramaat avaldab nõrka antagonistlikku toimet glutamaadi retseptori
kainaadi/AMPA alamtüübi ergutavale toimele, ent ei mõjuta N-metüül-D-aspartaadi (NMDA) toimet
NMDA retseptori alamtüübi tasemel.
Kolmandaks, inhibeerib topiramaat mõningaid karboanhüdraasi isoensüüme. Arvatakse, et see
mehhanism ei oma topiramaadi epilepsiavastases toimes eriti suurt tähendust.
Topiramaadi efektiivsust migreeni profülaktikas on uuritud kahes mitmekeskuselises randomiseeritud
topeltpimedas platseebokontrolliga paralleelgruppidega uuringus. Nimetatud uuringute andmete
koondanalüüsi alusel vähendas topiramaat ööpäevases annuses 50 mg (n = 233), 100 mg (n = 244) ja
200 mg (n = 228) uuringute esmast tulemusnäitajat migreenihoogude keskmist esinemissagedust
kuus vastavalt 35%, 51% ja 49% võrreldes 21%-lise vähenemisega platseebogrupis (n = 229).
Topiramaat annuses 100 mg ja 200 mg ööpäevas oli statistiliselt oluliselt efektiivsem kui platseebo,
samas kui erinevus annuse korral 50 mg ööpäevas ei olnud platseebost statistiliselt olulisel määral
erinev. 27% haigetest, kes said uuringus topiramaati annuses 100
mg/ööpäevas, saavutati
migreenihoogude sageduse vähenemine vähemalt 75% (platseeborühmas 11%) ning 52% haigetest
migreenihoogude sageduse vähenemine vähemalt 50% (platseeborühmas 23%).
Kolmandas mitmekeskuselises randomiseeritud topeltpimedas paralleelgruppidega uuringus näidati, et
migreenihoogude keskmine sagedus kuus (uuringu esmane tulemusnäitaja) vähenes platseeboravi
lähtetasemega võrreldes -0,8 migreenihoogu/kuus. Migreenihoogude vähenemine topiramaadi annuse
korral 100 mg ööpäevas oli -1,6 migreenihoogu/kuus ja topiramaadi annuse korral 200 mg ööpäevas
-1,1 migreenihoogu/kuus. Need erinevused ei olnud statistiliselt olulised.
Edasises täiendavas uuringus ei leitud esmase tulemusnäitaja analüüsimisel statistiliselt olulist
erinevust topiramaadi eesmärkannuse (200 mg ööpäevas) ja platseebo vahel (kuu keskmise
migreenihoogude esinemissageduse muutus võrreldes lähtetasemega).
5.2 Farmakokineetilised
omadused
Imendumine
Topiramaat imendub seedetraktist kiiresti. Pärast 400 mg topiramaadi suukaudset manustamist saabus
maksimaalne plasmakontsentratsiooni (Cmax) ligikaudu 2 tunni jooksul. Uuritud annustevahemikus
(200...800 mg/ööpäevas) on topiramaadil lineaarne farmakokineetika ja plasmakontsentratsioon
suureneb proportsionaalselt manustatud annusega.
Andmed intravenoosse manustamise kohta puuduvad. Radioaktiivselt märgistatud topiramaadi
määramise alusel uriinist võib öelda, et keskmine imendumise määr 14C-topiramaadi 100 mg annuse
korral on vähemalt 81%. Uriiniga eritumise andmetele tuginedes on ravimi biosaadavus hinnanguliselt
ligikaudu 50%. Toit ei mõjuta olulisel määral topiramaadi imendumist. Farmakokineetika varieeruvus
on vahemikus 25...35%. Maksimaalne plasmakontsentratsioon (Cmax) tervetel vabatahtlikel, kellele
manustati mitme päeva vältel topiramaati annuses 100 mg kaks korda ööpäevas, oli ligikaudu
7 mikrogrammi/ml.
Jaotumine
Keskmise näilise jaotusruumala suuruseks on saadud 0,55...0,8 l/kg. Sugu mõjutab jaotusruumala:
naistel on see ligikaudu 50% võrra väiksem kui meestel. Topiramaat seondub erütrotsüütidega, ent
seondumine küllastub kontsentratsiooni juures 3...10 mikrogrammi/ml. Seonduvus plasmavalkudega
on 13...17%. Andmed jaotumise kohta tserebrospinaalvedelikku puuduvad.
Metabolism
Tervetel vabatahtlikel metaboliseerus topiramaat suhteliselt vähesel määral (20%). Patsientidel, kes
said samaaegselt teadaolevalt maksaensüüme indutseerivaid epilepsiavastaseid ravimeid, kiirenes
metabolism kuni 50%. Vereplasmas, uriinis ja väljaheites on kindlaks tehtud kuus topiramaadi
metaboliiti.
Eritumine
Topiramaadi renaalne kliirens on ligikaudu 18 ml/min. See on oluliselt väiksem kui oodatav kliirens,
mis viitab topiramaadi tubulaarsele reabsorptsioonile. Plasmakliirens pärast ravimi suukaudset
manustamist on ligikaudu 20...30 ml/min. Topiramaat ja tema metaboliidid erituvad peamiselt neerude
kaudu.
Keskmine poolväärtusaeg pärast annuste 50 mg ja 100 mg kaks korda ööpäevas manustamist oli 21
tundi. Normaalse neerufunktsiooni korral saavutatakse ravimi tasakaalukontsentratsioon plasmas
4...8
päeva jooksul, seevastu mõõduka kuni raske neerupuudulikkuse korral kulub selleks
10...15 päeva. Neerupuudulikkusega patsientidel on topiramaadi plasma- ja renaalne kliirens
vähenenud.
Patsientide eripopulatsioonid
Neerukahjustus
Mõõduka neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens vahemikus 30...69 ml) oli topiramaadi
kliirens 42% võrra väiksem ja raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens < 30 ml/min)
54% võrra väiksem kui normaalse neerufunktsiooniga isikutel (kreatiniini kliirens > 70 ml/min).
Mõnedel raske neerukahjustusega patsientidel võib kliirensi vähenemise olla isegi suurem. Üldiselt
soovitatakse mõõduka kuni raske neerukahjustusega patsientidel kasutada poole väiksemat annust kui
tavaliselt.
Maksakahjustus
Mõõduka kuni raske maksakahjustusega patsientidel on topiramaadi plasmakliirens 20...30% võrra
vähenenud.
5.3 Prekliinilised
ohutusandmed
Toksilisuse uuringutes täheldati topiramaadil toksilisi toimeid, peamisteks sihtorganiteks olid magu,
neerud, kusepõis ja veri (aneemia). Toksilisi toimeid täheldati katseloomadel ka juba sellise süsteemse
ekspositsiooni juures, mis on väiksem kui oodatav ekspositsioon inimesel soovitatavate annuste
kasutamisel. Nende leidude kliiniline tähendus ei ole teada, ent seda ei saa välistada.
Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes täheldati uuritud loomaliikidel (hiired, rotid ja küülikud)
topiramaadil teratogeenset toimet ka juba sellise süsteemse ekspositsiooni juures, mis on väiksem kui
oodatav ekspositsioon inimesel soovitatavate annuste kasutamisel. Võimalik risk inimesele ei ole
teada, kuid seda ei saa välistada.
6. FARMATSEUTILISED
ANDMED
6.1 Abiainete
loetelu
Tableti sisu:
laktoosmonohüdraat,
mikrokristalne tselluloos,
prezelatiniseeritud maisitärklis,
naatriumtärklisglükolaat,
magneesiumstearaat.
Tableti kate:
hüpromelloos,
titaandioksiid (E171),
makrogool 400,
polüsorbaat 80,
Topiramate Sandoz 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid:
kollane raudoksiid (E172).
6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat.
6.4 Säilitamise
eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 30 ºC.
Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
5, 6, 10, 20 ja 60 ja 100 õhukese polümeerikattega tabletti Al/Al blisterpakendis.
20, 28, 50, 60, 100 ja 200 õhukese polümeerikattega tabletti HDPE tabletipurgis, millel on PP kork.
Korgis on kuivatusaine kapsel.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Erinõuded puuduvad.
7. MÜÜGILOA
HOIDJA
Sandoz d.d.
Verovskova 57
Ljubljana
Slovenia
8.
MÜÜGILOA NUMBRID
Topiramate Sandoz 25 mg: 525406
Topiramate Sandoz 50 mg: 525106
Topiramate Sandoz 100 mg: 525506
9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV
20.10.2006
10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Ravimiametis kinnitatud septembris 2009