Sancuso

I LISA

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

SANCUSO 3,1 mg / 24 tundi transdermaalne plaaster

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga 52 cm2 transdermaalne plaaster sisaldab 34,3 mg granisetrooni, millest vabaneb 3,1 mg granisetrooni 24 tunni jooksul.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Transdermaalne plaaster.

Õhuke, läbipaistev, maatriksi-tüüpi, nelinurkne ümarate nurkadega transdermaalne plaaster.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

SANCUSO transdermaalne plaaster on näidustatud kasutamiseks täiskasvanutel iivelduse ja oksendamise ennetamiseks seoses mõõdukalt või tugevalt emetogeense keemiaraviga, mille kavandatud kestus on 3 kuni 5 järjestikust päeva, kui antiemeetikumi suukaudne manustamine on komplitseeritud neelamist raskendavate tegurite tõttu (vt lõik 5.1).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud

Paigaldage üks transdermaalne plaaster vastavalt vajadusele 24 kuni 48 tundi enne keemiaravi.

Granisetrooni plasmatasemete järkjärgulise tõusu tõttu pärast transdermaalse plaastri paigaldamist võib täheldada keemiaravi algul toime aeglasemat algust võrreldes 2 mg suukaudse granisetrooniga; plaaster tuleb paigaldada 24–48 tundi enne keemiaravi.

Transdermaalne plaaster tuleb eemaldada vähemalt 24 tunni möödumisel keemiaravi lõpust. Transdermaalset plaastrit võib kanda kuni 7 päeva olenevalt keemiaraviskeemi kestusest.

Pärast rutiinset hematoloogilist kontrolli võib transdermaalset plaastrit paigaldada ainult patsientidele, kelle keemiaravi edasilükkumine on ebatõenäoline, et vähendada granisetrooni mittevajaliku ekspositsiooni võimalust.

Kortikosteroidide samaaegne kasutamine

Rahvusvahelise Vähi Toetusravi Assotsiatsiooni (MASCC) juhistes soovitatakse manustada enne keemiaravi deksametasooni koos 5HT3 antagonistiga. SANCUSO otsustavas kliinilises uuringus lubati 2

kasutada samaaegselt kortikosteroide, nt deksametasooni, kui need kuulusid keemiaraviskeemi. Kortikosteroidide kasutamise suurenemine uuringu ajal registreeriti päästva ravina.

Erirühmad

Eakad

Annustamine nagu täiskasvanutel (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Neeru- või maksafunktsiooni kahjustus

Annuse kohandamine ei ole vajalik. Annustamine nagu täiskasvanutel (vt lõigud 4.4 ja 5.2). Kuigi kõrvaltoimete esinemissageduse suurenemise kohta granisetrooni suukaudselt ja intravenoosselt kasutanud neeru- või maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel tõendeid ei olnud, tuleb granisetrooni farmakokineetikat arvestades olla selle rühma ravimisel ettevaatlik.

Lapsed

SANCUSO ohutus ja efektiivsus lastel vanuses 0 kuni 18 aastat ei ole veel tõestatud.

Andmed puuduvad.

Manustamisviis

Transdermaalne plaaster tuleb paigaldada puhtale, kuivale, tervele vigastusteta nahale õlavarre välisküljel. Kui transdermaalset plaastrit ei ole võimalik paigaldada käsivarrele, võib selle paigaldada kõhule. Transdermaalset plaastrit ei tohi paigaldada punetavale, ärritusega või vigastatud nahale.

Iga transdermaalne plaaster on pakitud kotikesse ning tuleb paigaldada kohe pärast kotikese avamist. Enne paigaldamist eemaldatakse kaitsekiht.

Transdermaalset plaastrit ei tohi osadeks lõigata.

Kui transdermaalne plaaster tuleb täielikult või osaliselt lahti, tuleb sama transdermaalne plaaster paigaldada tagasi samale kohale, kasutades (vajaduse korral) meditsiinilist teipi. Kui tagasi paigaldamine ei ole võimalik või kui transdermaalne plaaster on vigastatud, tuleb uus transdermaalne plaaster paigaldada samale kohale kui algne transdermaalne plaaster. Kui see ei ole võimalik, tuleb uus transdermaalne plaaster paigaldada teisele käsivarrele. Paigaldatud transdermaalse plaastri eemaldamisel tuleb järgida eespool antud soovitusi aja suhtes.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, teiste 5-HT3 retseptori antagonistide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine(te) suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Reaktsioonid paigaldamiskohal

SANCUSO kliinilistes uuringutes esines paigaldamiskohal reaktsioone, mis olid üldjuhul kerged ega tinginud kasutamise katkestamist. Raskekujuliste reaktsioonide või generaliseerunud nahareaktsiooni tekkimisel (nt allergiline lööve, sealhulgas erütematoosne, makulaarne, papuloosne lööve või kihelus) tuleb transdermaalne plaaster eemaldada.

Seedetrakti häired

Kuna granisetroon võib vähendada alumise seedekulgla motiilsust, tuleb alaägeda soolesulguse nähtudega patsiente pärast ravimi manustamist jälgida.

Südame häired

5-HT3 retseptori antagoniste, nagu seda on granisetroon, võib seostada rütmihäirete või EKG kõrvalekalletega. See võib olla potentsiaalselt kliiniliselt oluline olemasolevate rütmihäiretega või südame juhteteede häiretega patsientide puhul, keda ravitakse antiarütmikumide või beetablokaatoritega. SANCUSO kliinilistes uuringutes ei ole kliiniliselt olulisi toimeid täheldatud.

Päikesevalguse toime

Granisetrooni võib mõjutada otsene looduslik või kunstlik päikesevalgus. Patsientidel tuleb soovitada katta transdermaalse plaastri paigaldamiskoht kinni, näiteks rõivastega, kui on oht sattuda päikesevalguse kätte selle kandmise ajal ja 10 päeva jooksul pärast selle eemaldamist.

Duši kasutamine või pesemine

Duši kasutamist või pesemist võib SANCUSO kandmise ajal üldjuhul jätkata. Vältida tuleb selliseid tegevusi nagu ujumine, füüsilised pingutused ja saunas käimine.

Väline soojus

Välist soojust (näiteks kuumaveekotte või soojendavaid patju) tuleb transdermaalse plaastri piirkonnas vältida.

Erirühmad

Eakatel ega neeru- või maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole annuse korrigeerimine vajalik. Kuigi granisetrooni suukaudselt ja intravenoosselt kasutanud neeru- või maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole kõrvaltoimete esinemissageduse suurenemist täheldatud, on granisetrooni farmakokineetikat arvestades selle rühma puhul vajalik teatav ettevaatus.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

In vitro uuringud, milles kasutati inimese mikrosoome, näitavad, et granisetroon ei stimuleeri ega inhibeeri tsütokroomi P450 ensüümsüsteemi.

Kuna granisetrooni metaboliseerivad maksa tsütokroomi P450 ravimit metaboliseerivad ensüümid (CYP1A1 ja CYP3A4), võivad nende ensüümide indutseerijad või inhibiitorid muuta granisetrooni kliirensit ja seega poolväärtusaega.

Inimuuringutes osalejatel kutsus maksa ensüümide indutseerimine fenobarbitaaliga esile plasma üldkliirensi suurenemise (ligikaudu 25%) pärast granisetrooni intravenoosset manustamist.

Intravenoossete 5-HT3 retseptori antagonistide manustamine inimuuringus osalejatele samaaegselt suukaudse paratsetamooliga blokeeris valuvaigistavat toimet farmakodünaamilise mehhanismi kaudu.

In vitro uuringud näitasid, et ketokonasool võib inhibeerida granisetrooni metabolismi tsütokroomi P450 3A isoensüümide rühma kaudu. Selle kliiniline tähtsus ei ole teada.

Uuringutes tervete osalejatega ei ole esinenud tõendeid granisetrooni koostoimete kohta bensodiasepiinide (lorasepaam), neuroleptikumide (haloperidool) või haavandtõveravimitega (tsimetidiin).

SANCUSO ja emetogeensete keemiaravi ravimite vahel ei ole kliiniliselt olulisi koostoimeid esinenud. Samuti pole granisetroonil täheldatud koostoimeid emetogeensete vähiravimitega. Kooskõlas nende andmetega ei ole SANCUSO kliinilistes uuringutes esinenud kliiniliselt olulisi ravimite koostoimeid. Kliinilistes koostoimeuuringutes ei olnud aprepitandil kliiniliselt olulisi toimeid granisetrooni farmakokineetikale.

Lapsed

Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Granisetrooni kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Ettevaatusena on parem vältida SANCUSO kasutamist raseduse ajal.

Imetamine

Ei ole teada, kas granisetroon või selle metaboliidid erituvad inimese rinnapiima. SANCUSO-ravi ajaks tuleb imetamine katkestada.

Fertiilsus

Andmed granisetrooni toime kohta inimese viljakusele puuduvad. Rottide ravi granisetrooniga viljakust ei kahjustanud.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

SANCUSO ei oma või omab ebaolulist toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

SANCUSO ohutusprofiil on tuletatud kontrollitud kliinilistest uuringutest ja turule tuleku järgsetest kogemustest. Kliinilistes uuringutes kõige sagedamini esinenud kõrvaltoime oli kõhukinnisus, mida esines ligikaudu 8,7% patsientidest. Enamik kõrvaltoimetest oli kerge või mõõduka raskusastmega.

Kõrvaltoimete tabel

SANCUSO kliinilistes uuringutes ja kliinilise kasutamisega seotud ravimikõrvaltoime teatistes kirjeldatud kõrvaltoimed on esitatud järgmises tabelis.

Igas organsüsteemi klassis on kõrvaltoimed esitatud esinemissageduse järgi järgmiste rühmadena: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Tabel 1: SANCUSO kasutamisel esinenud kõrvaltoimed

Organsüsteem

Kõrvaltoime

Sagedus

Ainevahetus- ja toitumishäired

Isu vähenemine

Aeg-ajalt

Närvisüsteemi häired

Peavalu

Aeg-ajalt

Düstoonia

Harv

Düskineesia

Harv

Kõrva ja labürindi häired

Vertiigo

Aeg-ajalt

Vaskulaarsed häired

Õhetus

Aeg-ajalt

Seedetrakti häired

Kõhukinnisus

Sage

Suukuivus, iiveldus, öökimine

Aeg-ajalt

Maksa ja sapiteede häired

Alaniini aminotransferaasi taseme tõus, aspartaadi aminotransferaasi taseme tõus, gammaglutamüültransferaasi taseme tõus

Aeg-ajalt

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Ärritus paigaldamiskohal

Aeg-ajalt

Reaktsioonid paigaldamiskohal (valu, kihelus, erüteem, lööve, ärritus)*

Teadmata

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Artralgia

Aeg-ajalt

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Generaliseerunud turse

Aeg-ajalt

*Spontaansed teated

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Patsientidel, keda ravitakse mõõdukalt või tugevalt emetogeense keemiaraviga, võib oksendamist esineda ka hoolimata ravist antiemeetikumide, sealhulgas SANCUSOga.

Ravimiklassi kõrvaltoimed

Granisetrooni ravimiklassil on esinenud muude ravimvormide (suukaudne ja intravenoosne) kasutamisel järgmisi kõrvaltoimeid:

- ülitundlikkusreaktsioonid, nt anafülaksia, urtikaaria

- unetus

- peavalu

- ekstrapüramidaalsed reaktsioonid

- unisus

- pearinglus

- QT-intervalli pikenemine

- kõhukinnisus

- kõhulahtisus

- maksa transaminaaside taseme tõus

- lööve

- asteenia

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu.

4.9 Üleannustamine

Granisetroonil spetsiifiline antidoot puudub.Üleannuse korral tuleb transdermaalne plaaster eemaldada. Tuleb anda sümptomaatilist ravi.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antiemeetikumid ja iiveldusvastased ained, serotoniini (5HT3) antagonistid

ATC-kood: A04AA02

Granisetroon on tugevatoimeline antiemeetikum ja 5-hüdroksütrüptamiini (5HT3 retseptorite) väga selektiivne antagonist. Farmakoloogilised uuringud on näidanud granisetrooni efektiivsust tsütostaatilisest ravist põhjustatud iivelduse ja oksendamise korral. Radioligandidega seondumise uuringud näitasid granisetrooni väga vähest afiinsust muud tüüpi retseptorite suhtes, sealhulgas 5HT1, 5HT2, 5HT4 ja dopamiini D2 seondumiskohtadega.

Otsustavas randomiseeritud topeltpimedas topeltplatseeboga rahvusvahelises III faasi kliinilises uuringus võrreldi SANCUSO efektiivsust, talutavust ja ohutust 2 mg suukaudse granisetrooniga, mida manustati üks kord päevas iivelduse ja oksendamise vältimiseks kokku 641 patsiendile, kellele manustati mitme päeva vältel keemiaravi. Uuringu eesmärk oli tõestada SANCUSO mittehalvemust suukaudsest granisetroonist.

Uuringusse randomiseeritud populatsioonist olid 48% mehed ja 52% naised vanuses 16 kuni 86 aastat, kellele manustati mõõdukalt või tugevalt emetogeenset keemiaravi mitme päeva vältel. 78% patsientidest olid valged, 12% asiaadid ja 10% hispaania/ladina päritolu.

Granisetrooni transdermaalne plaaster paigaldati 24 kuni 48 tundi enne keemiaravi esimest annust ja seda hoiti nahal 7 päeva. Suukaudset granisetrooni manustati keemiaraviskeemi vältel iga päev, üks tund enne iga keemiaravi annust. Antiemeetilist toimet hinnati alates esimesest manustamisest kuni 24 tunni möödumiseni mõõdukalt või tugevalt emetogeense keemiaraviskeemi manustamise algusest viimasel päeval.

SANCUSO mittehalvemus suukaudsest granisetroonist leidis kinnitust, täieliku kontrolli saavutas 60,2% patsientidest SANCUSO rühmas ja 64,8% patsientidest, kes kasutasid vastavalt uuringuplaanile suukaudset granisetrooni (vahe -4,89%; 95% usaldusintervall -12,91% kuni +3,13%; n = 284 transdermaalne plaaster, n = 298 suukaudne). Täielikku kontrolli määratleti oksendamise ja/või tugeva iivelduse puudumisena, mitte rohkem kui kerge iivelduse esinemisena ja päästva ravimi mittekasutamisena alates esmakordsest manustamisest kuni 24 tunni möödumiseni mitmepäevase keemiaravi manustamise algusest viimasel päeval.

Granisetrooni plasmatasemete järkjärgulise tõusu tõttu pärast transdermaalse plaastri paigaldamist võivad keemiaravi algul olla plasmatasemed algul madalamad kui 2 mg suukaudse granisetrooni kasutamisel ja seetõttu võib täheldada toime aeglasemat algust. Seega on SANCUSO näidustatud kasutamiseks patsientidel, kellele antiemeetikumi suukaudne manustamine on komplitseeritud neelamist raskendavate tegurite tõttu.

Täielik kontroll eri päevadel on illustreeritud allpool.

SANCUSO kliinilistes uuringutes raviga seotud toimeid südame löögisagedusele ega vererõhule ei esinenud. Korduvate EKG-de hindamine patsientidel ei näidanud QT-intervallide pikenemist ega muutusi EKG morfoloogias. SANCUSO toimet QTc-intervallile hinnati eraldi pimendatud, randomiseeritud, paralleelrühmadega, platseebo-kontrollitud ja positiivse kontrollrühmaga (moksifloksatsiin) spetsiaalses QTc-intervalli uuringus 240 täiskasvanud mees- ja naisosalejaga. SANCUSO kasutamisel olulist toimet QTc-intervalli pikenemisele ei täheldatud.

Transdermaalse plaastri kleepumise hindamine 621 patsiendil, kellele manustati kas aktiivseid või platseeboga transdermaalseid plaastreid, näitas, et transdermaalse plaastri kasutamise 7 päeva jooksul tuli lahti vähem kui 1% transdermaalsetest plaastritest.

SANCUSO kasutamisega vähem kui 3 järjestikuse päeva jooksul keemiaravi saavatel patsientidel, kasutamisega keemiaravi mitme tsükli vältel, samuti kasutamisega enne tüvirakkude siirdamist suurtes annustes keemiaravi saavatel patsientidel ei ole kliinilise uuringu kogemusi.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Granisetroon imendub läbi terve naha süsteemsesse vereringesse passiivse difusiooni teel.

Granisetroon imendub pärast SANCUSO paigaldamist aeglaselt, maksimaalsed kontsentratsioonid saavutatakse 24 kuni 48 tunni pärast.

Täielik kontroll eri päevadel

uuringuplaani kogumis

Uuringu päev

Suukaudne _ _ _ Plaaster

Täielik kontroll (%)

Lähtudes transdermaalse plaastri jääksisaldusest pärast selle eemaldamist, imendub ligikaudu 65% granisetroonist, seega keskmine päevaannus on 3,1 mg päevas.

Tervetel uuringus osalejatel uuriti granisetrooni ühekordse intravenoosse booluse 0,01 mg/kg (maksimaalselt 1 mg) samaaegset manustamist SANCUSO transdermaalse plaastri paigaldamisega. Granisetrooni algne maksimaalne plasmakontsentratsioon intravenoosse annuse tulemusena saavutati 10 minuti möödumisel manustamisest. Transdermaalse plaastri teadaolev farmakoloogiline profiil selle kandmise ajal (7 päeva) ei halvenenud.

Pärast kahe SANCUSO transdermaalse plaastri järjestikust paigaldamist tervetele uuringus osalejatele, kumbki seitsmeks päevaks, püsisid granisetrooni tasemed uuringu perioodil samad ja akumuleerumist esines minimaalselt.

Uuringus, mille eesmärk oli hinnata soojuse mõju granisetrooni transdermaalsele imendumisele SANCUSOst tervetel uuringus osalejatel, kaeti 5-päevase kandmise ajal iga päev transdermaalne plaaster 4 tunniks soojenduspadjaga keskmise temperatuuriga 42 °C. Kuigi soojenduspadja kasutamisega kaasnes transdermaalsest plaastrist imendumise vähene ajutine suurenemine soojenduspadja kasutamise ajal, ei täheldatud granisetrooni plasmataseme üldist suurenemist võrreldes kontrollrühmaga.

Farmakokineetilises uuringus tervete vabatahtlikega, kus SANCUSO paigaldati 7 päevaks, oli keskmine plasmatase (AUC0-lõpmatus) 416 ng•h/ml (vahemikus 55–1192 ng•h/ml) ja uuringus osalejate vaheline varieeruvus 89%. Keskmine Cmax oli 3,9 ng/ml (vahemikus 0,7–9,5 ng/ml) ja uuringus osalejate vaheline varieeruvus 77%. See varieeruvus sarnaneb granisetrooni farmakokineetika teadaolevalt suure varieeruvusega pärast suukaudset või intravenoosset manustamist.

Jaotumine

Granisetroon jaotub keskmise jaotusmahuga 3 l/kg. Plasmavalkudega seondumise ulatus on ligikaudu 65%. Granisetroon jaotub vabalt plasma ja vere punaliblede vahel.

Biotransformatsioon

Suukaudse ja transdermaalse kasutamise võrdlemisel granisetrooni metaboolsetes profiilides erinevusi ei täheldatud.

Granisetroon metaboliseerub põhiliselt 7-hüdroksügranisetrooniks ja 9’N-desmetüülgranisetrooniks. In vitro uuringute tulemused inimese maksa mikrosoomidega näitavad, et CYP1A1 on põhiline granisetrooni 7-hüdroksüülimist põhjustav ensüüm ning CYP3A4 aitab kaasa 9’desmetüülimisele.

Eritumine

Granisetrooni kliirens toimub põhiliselt maksas toimuva metabolismi kaudu. Pärast intravenoosset manustamist oli keskmine plasma kliirens tervetel vabatahtlikel 33,4 kuni 75,7 l/h ja patsientidel 14,7 kuni 33,6 l/h, uuringus osalejate vaheline varieeruvus oli suur. Tervetel uuringus osalejatel on keskmine plasma poolväärtusaeg 4–6 tundi ja patsientidel 9–12 tundi. Pärast transdermaalse plaastri paigaldamist pikenes granisetrooni näiline plasma poolväärtusaeg tervetel uuringus osalejatel ligikaudu 36 tunnini granisetrooni aeglase imendumise tõttu naha kaudu.

SANCUSO kliinilistes uuringutes oli vähiga patsientidel kliirens ligikaudu poole väiksem kui tervetel uuringus osalejatel.

Pärast intravenoosset süsti eritub ligikaudu 12% annusest tervetel vabatahtlikel 48 tunni jooksul muutumatul kujul uriiniga. Annuse ülejäänud osa eritub metaboliitidena, sellest 49% uriiniga ja 34% väljaheitega.

Farmakokineetika patsientide erirühmades

Soo mõju SANCUSO farmakokineetikale ei ole spetsiaalselt uuritud. SANCUSO kliinilistes uuringutes ei täheldatud soo mõju farmakokineetikale, kuid mõlemal sool esines suur isikutevaheline varieeruvus. Populatsiooni farmakokineetilise modelleerimisega kinnitati soo mõju puudumist SANCUSO farmakokineetikale.

Eakad

Kliinilises uuringus ei täheldatud mees- ja naissoost eakate (≥ 65 aastat) uuringus osalejate vahelisi erinevusi SANCUSO plasma farmakokineetikas võrreldes nooremate uuringus osalejatega (vanuses 18–45 aastat, kaasa arvatud).

Neeru- või maksafunktsiooni kahjustus

SANCUSO farmakokineetika uurimiseks neeru- või maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole kliinilisi uuringuid läbi viidud. Neerufunktsiooni (mõõdetud kreatiniini kliirensiga) ja granisetrooni kliirensi vahel populatsiooni farmakokineetilisel modelleerimisel selget suhet ei leitud. Neeru- või maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel määrati granisetrooni farmakokineetika kindlaks pärast granisetrooni ühekordse 40 μg/kg intravenoosse annuse manustamist.

Maksafunktsiooni kahjustus

Patsientidel, kellel oli maksa neoplastilise kaasatuse tõttu maksafunktsiooni kahjustus, vähenes üldine plasma kliirens ligikaudu poole võrra võrreldes maksafunktsiooni kahjustuseta patsientidega. Arvestades granisetrooni farmakokineetiliste parameetrite suurt varieeruvust ja head talutavust soovitatud annusest tunduvalt suurema annuse korral, ei ole annuse kohandamine maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel vajalik.

Neerufunktsiooni kahjustus

Vähiga patsientidel kreatiniini kliirensi ja üldkliirensi vahelist korrelatsiooni ei täheldatud, mis näitas neerufunktsiooni kahjustuse mõju puudumist granisetrooni farmakokineetikale.

Kehamassiindeks

Kliinilises uuringus granisetrooni plasmataseme hindamiseks SANCUSO kasutamisel erineva kehamassiindeksiga patsientidel, ei täheldatud erinevusi SANCUSO plasma farmakokineetikas mees- ja naissoost uuringus osalejatel, kellel oli madal kehamassiindeks [< 19,5 kg/m2 (mehed), < 18,5 kg/m2 (naised)] ja kõrge kehamassiindeks (30,0 kuni 39,9 kg/m2, kaasa arvatud), võrreldes kontrollrühmaga (kehamassiindeks 20,0 kuni 24,9 kg/m2, kaasa arvatud).

Lapsed

SANCUSO farmakokineetikat lastel ei ole uuritud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Kantserogeensuse uuringud ei näidanud kahjulikku toimet inimesele soovitatud annuse kasutamisel. Suuremate annuste manustamisel pikema aja jooksul ei saa siiski kantserogeensuse ohtu välistada, kuid transdermaalse manustamissüsteemi korral soovitatava lühikese kandmisaja korral inimestel kantserogeensuse riski eeldatavalt ei teki.

SANCUSO transdermaalsete plaastrite in vivo testimisel merisigadel potentsiaalset valguse ärritavat toimet ega valgustundlikkust ei esinenud. Granisetroon ei olnud in vitro testimisel hiire fibroblastide rakuliinis fototoksiline. In vitro testimisel potentsiaalse fotogenotoksilisuse suhtes hiina hamstri munasarjade rakuliinis suurendas granisetroon pärast valguskiirgusega mõjutamist kromosoomikahjustusega rakkude osakaalu. Kuigi selle tulemuse kliiniline asjakohasus ei ole täiesti selge, tuleb patsientidel soovitada katta transdermaalse plaastri paigaldamiskoht kinni, kui selle kandmise ajal ja 10 päeva jooksul pärast selle eemaldamist on oht puutuda kokku päikesevalgusega (vt lõik 4.4).

Merisigadel potentsiaalse nahatundlikkuse suhtes testimisel oli SANCUSO-l vähe potentsiaali nähaärrituse tekitamiseks.

Inimese südame kloonitud ioonkanalite uuringu kohaselt võib granisetroon potentsiaalselt avaldada toimet häirida südame repolarisatsiooni hERG kaaliumikanalite blokeerimise kaudu. Granisetroon blokeeris nii naatriumi- kui ka kaaliumikanaleid, mis võivad häirida südame depolarisatsiooni ja repolarisatsiooni ja seega PR-, QRS- ja QT-intervalle. Need andmed aitavad selgitada selle klassi ainete kasutamisel esinevate teatavate EKG muutuste (eelkõige QT- ja QRS-intervalli pikenemine) tekkemehhanisme. SANCUSO kliinilistes uuringutes, sealhulgas QT-intervalli uuringus 240 terve uuringus osalejaga siiski kliiniliselt asjakohast toimet EKG-le ei täheldatud (lõik 5.1).

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Aluskiht

Polüester

Maatrikskiht

Akrülaatvinüülatsetaadi kopolümeer

Kaitsekile

Silikoonitud polüester

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida originaalpakendis. Hoida valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Iga transdermaalne plaaster on pakitud kuumtihendatud kotikesse, mis koosneb polüesterkattega paberist/alumiiniumist/LLDPE-st ja silikoonkattega polüetüleentereftalaadist kaitsekihist.

Igas karbis on 1 transdermaalne plaaster.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Transdermaalne plaaster sisaldab toimeainet ka pärast kasutamist. Pärast eemaldamist tuleb kasutatud transdermaalne plaaster tugevasti kokku murda, kleepuv külg seespool, ja visata ära lastele kättesaamatusse kohta.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

ProStrakan Limited

Galabank Business Park

Galashiels

TD1 1QH

Ühendkuningriik

Tel: +44 (0)1896 664000

Faks: +44 (0)1896 664001

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/12/766/001

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 20. aprill 2012.

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu/.