Silodyx

 

I LISA

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Silodyx 4 mg kõvakapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga kõvakapsel sisaldab 4 mg silodosiini.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Kõvakapsel.

Kollane matt želatiin-kõvakapsel, suurus 3.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Healoomulise prostatahüperplaasia (benign prostatic hyperplasia - BPH) nähtude ja sümpomite ravi.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Soovitatav annus on üks kapsel Silodyx 8 mg üks kord päevas. Patsientide erirühmadele soovitatav

annus on üks kapsel Silodyx 4 mg üks kord päevas (vt altpoolt).

Eakad patsiendid

Eakatel patsientidel ei ole vajalik annuse kohandamine (vt lõik 5.2).

Neerukahjustus

Kerge neerukahjustusega patsientidel (CLCR ≥50 kuni ≤80 ml/min) ei ole vaja annust kohandada.

Mõõduka neerukahjustusega (CLCR ≥30 kuni <50 ml/min) patsientidel on soovitatavaks algannuseks

4 mg üks kord ööpäevas. Sõltuvalt patsiendi ravivastusest võib annust pärast ühte ravinädalat

suurendada annuseni 8 mg üks kord ööpäevas. Tõsise neerukahjustusega (CLCR <30 ml/min)

patsientidel ei ole ravimi kasutamine soovitatav (vt lõike 4.4 ja 5.2).

Maksakahjustus

Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel ei ole vaja annust kohandada.

Andmed ravimi kasutamise kohta tõsise maksakahjustusega patsientidel puuduvad ja seega ei ole

kasutamine soovitatav (vt lõike 4.4 ja 5.2).

Lapsed

Puudub Silodyx’i asjakohane kasutus lastel eeltoodud näidustusel.

Manustamisviis

Kapsel tuleb võtta toidukorra ajal, soovitatavalt iga päev ligikaudu samal kellaajal. Kapslit ei tohi

katki teha ega närida, vaid tuleb tervena alla neelata soovitatavalt ühe klaasi veega.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine(te) suhtes.

4.4 Erihoiatusedja ettevaatusabinõud kasutamisel

Operatsiooniaegne lõdva iirise sündroom (Intraoperative Floppy Iris Syndrome - IFIS)

IFIS (kitsa pupilli sündroomi variant) täheldatud mõnedel patsientidel, kes saavad α1-blokaatoreid või

keda on eelnevalt ravitud α1-blokaatoritega. See võib suurendada operatsiooniaegsete tüsistuste ohtu.

Silodyx-ravi ei soovitata alustada patsientidel, kellele on plaanis teha katarakti operatsioon. Ravi

α1-blokaatoritega soovitatakse katkestada üks kuni kaks nädalat enne katarakti operatsiooni, kuid ravi

lõpetamisega seotud kasu ja kestust ei ole kindlaks tehtud.

Operatsioonieelse hindamise käigus peab silmakirurgide ja oftalmoloogide meeskond kindlaks tegema,

kas katarakti operatsioonile minev patsient saab või on saanud Silodyx-ravi, et tagada sobivate

meetmete rakendamine IFIS-i kontrollimiseks operatsiooni ajal.

Ortostaatilised toimed

Ortostaatilised toimed on Silodyx-ravi ajal esinenud väga harva. Siiski võib üksikutel patsientidel

esineda vererõhu langus, mis põhjustab harvadel juhtudel minestamist. Ortostaatilise hüpotensiooni

esimeste sümptomite ilmumisel (pearinglus püstiasendis) peab patsient istuma või pikali heitma kuni

sümptomite taandumiseni. Ortostaatilise hüpotensiooniga patsiente ei soovitata ravida Silodyx’iga.

Neerukahjustus

Tõsise neerukahjustusega (CLCR <30 ml/min) patsientidel ei ole Silodyx’i kasutamine soovitatav (vt

lõike 4.2 ja 5.2).

Maksakahjustus

Andmed tõsise maksakahjustusega patsientide kohta puuduvad ja seega ei soovitata nendel

patsientidel Silodyx'i kasutada (vt lõike 4.2 ja 5.2).

Prostata kartsinoom

Et BPH ja prostata kartsinoomi sümptomid võivad olla ühesugused ja esineda samaaegselt, tuleb BPH

kahtlusega patsiente uurida enne Silodyx-ravi alustamist, et välistada prostata kartsinoomi olemasolu.

Digitaalne rektaalne uuring ja vajadusel prostataspetsiifilise antigeeni (PSA) määramine tuleb teha

enne ravi algust ja korrapäraste ajavahemike järel ravi vältel.

Silodyx-ravi vähendab orgasmi ajal vabastatavat seemnevedeliku kogust ja see võib ajutiselt mõjutada

mehe fertiilsust. See toime kaob pärast Silodyx’i võtmise lõpetamist (vt lõik 4.8).

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Silodosiin metaboliseerub laiaulatuslikult peamiselt CYP3A4, alkoholdehüdrogenaasi ja UGT2B7

kaudu. Silodosiin on ka P-glükoproteiini substraat. Ained, mis inhibeerivad või indutseerivad neid

ensüüme ja transportereid, võivad mõjutada silodosiini ja selle aktiivsete metaboliitide

kontsentratsioone plasmas.

Alfa-blokaatorid

Silodosiini ohutu kasutamise kohta koos teiste α-adrenoretseptorite antagonistidega ei ole piisavalt

andmeid. Seega ei ole teiste α-adrenoretseptorite antagonistide samaaegne kasutamine soovitatav.

CYP3A4 inhibiitorid

Koostoimete uuringus täheldati potentsiaalse CYP3A4 inhibiitori (ketokonasool 400 mg) samaaegsel

manustamisel silodosiini maksimaalse plasmakontsentratsiooni 3,7-kordset suurenemist ja silodosiini

ekspositsiooni (s.t AUC) 3,1-kordset suurenemist. Samaaegne kasutamine potentsiaalsete CYP3A4

inhibiitoritega (nt ketokonasooli, itrakonasooli või ritonaviiriga) ei ole soovitatav.

Silodosiini koosmanustamisel mõõduka potentsiga CYP3A4 inhibiitoriga, nt diltiaseemiga, täheldati

silodosiini AUC ligikaudu 30% suurenemist, kuid Cmax ja poolestusaeg ei muutunud. See muutus on

kliiniliselt ebaoluline ja annuse kohandamine ei ole vajalik.

PDE-5 inhibiitorid

Silodosiini ja sildenafiili või tadalafiili maksimaalsete annuste vahel täheldati minimaalseid

farmakodünaamilisi koostoimeid. Silodyx’i saava 24 patsiendiga (vanuses 45-78 eluaastat) läbi viidud

platseebokontrollitud uuringus ei indutseerinud 100 mg sildenafiili või 20 mg tadalafiili samaaegne

manustamine kliiniliselt oluliselt süstoolse ega diastoolse vererõhu keskmist vähenemist. Hindamine

toimus ortostaatilise testi (seismine versus selili lamamine) alusel. Üle 65-aastastel patsientidel oli

keskmine vähenemine erinevatel ajahetkedel vahemikus 5…15 mmHg (süstoolne) ja 0…10 mmHg

(diastoolne). Samaaegsel manustamisel ilmnesid positiivsed ortostaatilised testid ainult natuke

sagedamini, kuid sümptomaatilist ortostaasi ega pearinglust siiski ei esinenud. PDE-5 inhibiitoreid

samaaegselt koos Silodyx’iga tarvitavaid patsiente tuleb jälgida võimalike kõrvaltoimete suhtes.

Antihüpertensiivsed ained

Kliinilises uuringuprogrammis osales palju patsiente, kes said samaaegselt antihüpertensiivset ravi

(peamiselt ainetega, mis toimisid reniini-angiotensiini süsteemile, beetablokaatoritega, kaltsiumi

antagonistidega ja diureetikumidega), kuid kellel ortostaatilise hüpotensiooni juhud ei sagenenud.

Siiski tuleb antihüpertensiivsete ravimite samaaegsel manustamisel olla ettevaatlik ja patsiente tuleb

jälgida võimalike kõrvaltoimete suhtes.

Digoksiin

8 mg silodosiini samaaegne manustamine üks kord ööpäevas ei mõjuta märkimisväärselt digoksiini

(P-glükoproteiini substraadi) püsikontentratsiooni. Annuse kohandamine ei ole vajalik.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus ja imetamine

Ei ole kohaldatav, sest Silodyx on näidustatud ainult meessoost patsientidele.

Fertiilsus

Kliinilistes uuringutes täheldati Silodyx-ravi ajal vähenenud seemnevedelikuga või seemnevedelikuta

ejakulatsiooni ilmnemist (vt lõik 4.8) seoses silodosiini farmakodünaamiliste omadustega. Enne ravi

alustamist tuleb patsienti teavitada sellest võimalikust toimest, mis ajutiselt mehe fertiilsust mõjutab.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

Siiski tuleb patsiente teavitada posturaalse hüpotensiooni (nt pearinglus) sümptomite võimalikust

ilmnemisest ja hoiatada neid autojuhtimise või masinatega töötamise suhtes, kuni selgub Silodyx’i

individuaalne toime.

4.8 Kõrvaltoimed

Silodyx’i ohutust on hinnatud neljas topeltpimedas kontrollitud kliinilises uuringus (931 patsiendiga,

kes said üks kord ööpäevas 8 mg silodosiini; ja 733 patsiendiga, kes said platseeboravimit) ja kahes

pikaajalises avatud jätku-uuringus. Kokku oli 1581 patsienti, kes said silodosiini annuses 8 mg üks

kord ööpäevas, sh 961 patsienti, kes võtsid ravimit vähemalt kuus kuud ja 384 patsienti, kes võtsid

ravimit üks aasta.

Silodosiiniga kaasnevad kõige sagedasemad kõrvaltoimed platseebokontrollitud kliinilistes uuringutes

ja pikaajalisel kasutamisel olid ejakulatsioonihäired, nt retrograadne ejakulatsioon ja anejakulatsioon

(ejakulatsioonivedeliku kogus vähenenud või puudub), mida esines 23% patsientidest. See võib

ajutiselt kahjustada mehe fertiilsust. See toime kaob paar päeva pärast ravi lõpetamist (vt lõik 4.4).

Allolevas tabelis on organsüsteemi klasside (MedDRA) ja esinemissageduse järgi loendatud

kõrvaltoimed, mida täheldati kõikides kliinilistes uuringutes ja mille kohta on olemas põhjuslikud

seosed: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv

(≥1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10 000), teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata

olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse grupis on täheldatud kõrvaltoimed toodud

tõsiduse vähenemise järjekorras.

Ortostaatiline hüpotensioon: platseebokontrollitud kliinilistes uuringutes esines ortostaatiline

hüpotensioon silodosiini korral 1,2% patsientidest ja platseebo korral 1,0% patsientidest. Aeg-ajalt

võib ortostaatiline hüpotensioon põhjustada minestamist (vt lõik 4.4).

Operatsiooniaegne lõdva iirise sündroom (IFIS): teada on antud katarakti operatsiooni ajal esinenud

operatsiooniaegse lõdva iirise sündroomist (IFIS) (vt lõik 4.4).

Spontaanselt teavitatud kõrvaltoimed

Turustusjärgselt on teatatud tahhükardiast (aeg-ajalt), allergiasarnastest reaktsioonidest, nagu

nahalööve, sügelus, nõgestõbi ja ravimist tingitud lööve (aeg-ajalt), palpitatsioonidest (harv) ning

ebanormaalsetest maksafunktsiooni näitajatest (aeg-ajalt).

4.9 Üleannustamine

Silodosiini hinnati tervetel meespatsientidel annustes kuni 48 mg/ööpäevas. Annust limiteeriv

kõrvaltoime oli posturaalne hüpotensioon. Kui kapslid on sisse võetud hiljuti, võib kaaluda

oksendamise esile kutsumist või maoloputust. Kui Silodyx’i üleannustamine põhjustab hüpotensiooni,

tuleb tagada südame-veresoonkonna toetus. Dialüüs ei anna tõenäoliselt märkimisväärset tulemust,

sest silodosiin seondub ulatuslikult (96,6%) plasmavalkudega.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: uroloogilised alfa-adrenoretseptori antagonistid, ATC-kood: G04CA04.

Toimemehhanism

Silodosiin seondub väga selektiivselt α1A-adrenoretseptoritega, mis paiknevad peamiselt inimese

eesnäärmes, kusepõie põhimikus, kusepõie kaelas, eesnäärme kapslis ja kusitis. Nende

α1A-adrenoretseptorite blokeerimine lõõgastab silelihaseid nimetatud kudedes ja vähendab seega

kusepõie tühjendamise takistust, mõjutamata detrusor’i silelihase kontraktiilsust. See omab positiivset

toimet nii säilitamise (ärritavatele) kui ka tühjendamise (obstruktiivsetele) sümptomitele (alumiste

kuseteede sümptomitele, Lower urinary tract symptoms - LUTS), mis on seotud healoomulise

prostatahüperplaasiaga.

Silodosiin seondub oluliselt vähem α1B-adrenoretseptoritega, mis paiknevad peamiselt

südame-veresoonkonna süsteemis. In vitro uuringud on näidanud, et silodosiini α1A:α1B–seondumisuhe

on väga suur (162:1).

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Üks kord ööpäevas manustatava 4 mg või 8 mg silodosiiniga läbi viidud II faasi topeltpimedas

platseebokontrollitud optimaalset annust kindlaks tegevas kliinilises uuringus täheldati Ameerika

Uroloogialiidu (American Urologic Association - AUA) sümptomite indeksskoori alusel suuremat

paranemist silodosiini 8 mg annuse (-6,8±5,8, n=90; p=0,0018) ja silodosiini 4 mg annuse (-5,7±5,5,

n=88; p=0,0355) korral võrreldes platseeboga (-4,0±5,5, n=83).

Üle 800 patsiendi mõõdukate kuni tõsiste BPH sümptomitega (rahvusvaheline prostatasümptomite

skoor, International Prostate Symptom Score - IPSS, lähteväärtus ≥13) said silodosiini annuses 8 mg

üks kord ööpäevas kahes Ameerika Ühendriikides läbi viidud III faasi platseebokontrollitud kliinilises

uuringus ja ühes Euroopas läbi viidud platseebokontrollitud ja aktiivse kontrolliga kliinilises uuringus.

Kõikides uuringutes, milles patsientidel puudus ravivastus platseebole 4-nädalase ettevalmistava faasi

ajal platseeboga, randomiseeriti need patsiendid uuringuravimit saavasse rühma. Kõikides uuringutes

vähenesid silodosiinravi saanud patsientidel nii BHP säilitamise (ärritavad) kui ka tühjendamise

(obstruktiivsed) sümptomid suuremal määral kui platseebot saavatel patsientidel, nagu selgus pärast

12 ravinädala hindamist. Alljärgnevas tabelis on esitatud iga uuringu ravikavatsuslikus populatsioonis

täheldatud andmed.

Euroopas läbi viidud aktiivse kontrolliga kliinilises uuringus ei jäänud üks kord ööpäevas manustatav

silodosiini 8 mg annus statistiliselt alla üks kord päevas manustatavale 0,4 mg tamsulosiinile:

kohandatud keskmine vahe (95% CI) ravide vahel oli IPSS-i koguskooris protokollipõhises

populatsioonis 0,4 (-0,4...1,1). Ravivastuse koefitsient (st IPSS-i paranemine koguskoori alusel

vähemalt 25% võrra) oli märkimisväärselt suurem silodosiini (68%) ja tamsulosiini (65%) rühmas

võrreldes platseeboga (53%).

Nende kontrollitud uuringute pikaajalises avatud jätku-uuringus, kus patsiendid said silodosiini kuni

üks aasta, säilis 12. ravinädalal tekkinud silodosiini positiivne ravitoime sümptomitele ühe aasta vältel.

Üheski silodosiiniga läbi viidud kliinilises uuringus ei täheldatud märkimisväärset vererõhu langust

seliliasendis mõõdetuna.

Silodosiini 8 mg ja 24 mg ööpäevastel annustel ei ole võrreldes platseeboga märkimisväärset toimet

EKG intervallidele ega südame repolarisatsioonile.

Lapsed

Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama Silodyx’iga läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide

alarühmade kohta BPH-s (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Silodosiini ja selle peamiste metaboliitide farmakokineetikat on hinnatud BPH-ga ja BPH-ta

täiskasvanud meestel pärast ravimi ühekordset ja mitmekordset manustamist annusevahemikus 0,1 mg

kuni 48 mg ööpäevas. Silodosiini farmakokineetilised omadused on lineaarsed kogu annusevahemiku

ulatuses.

Peamise metaboliidi – silodosiinglükuroniidi (KMD-3213G) – püsikontsentratsioon plasmas on

ligikaudu kolm korda suurem kui lähteravimil. Silodosiin ja selle glükuroniid saavutavad

püsikontsentratsiooni vastavalt pärast kolmandat ja viiendat ravipäeva.

Imendumine

Suukaudselt manustatav silodosiin imendub hästi ja imendumine on annusega võrdeline. Absoluutne

biosaadavus on ligikaudu 32%.

Caco-2 rakkudega läbi viidud in vitro uuringud näitasid, et silodosiin on P-glükoproteiini substraat.

Toit vähendab Cmax-i ligikaudu 30%, suurendab tmax-i ligikaudu ühe tunni võrra ja omab vähest toimet

AUC-le.

Sihtvanusevahemikus (n=16, keskmine iga 55±8 eluaastat) tervetele meestele üks kord päevas kohe

pärast hommikusööki seitsme päeva vältel suukaudselt manustatud 8 mg ravimi korral saadi järgmised

farmakokineetilised parameetrid: Cmax 87±51 ng/ml (SD - standardhälve), tmax 2,5 tundi (vahemik

1,0...3,0), AUC 433±286 ng • h/ml.

Jaotumine

Silodosiini jaotusruumala on 0,81 l/kg ja 96,6% seondub plasmavalkudega. See ei jaotu

vererakkudesse.

Silodosiinglükuroniid seondub plasmavalkudega 91% ulatuses.

Biotransformatsioon

Silodosiin metaboliseerub ulatuslikult glükuronidatsiooni (UGT2B7), alkoholi ja aldehüüdi

dehüdrogenaasi ning oksüdatiivsete protsesside, peamiselt CYP3A4, kaudu. In vitro uuringutes

aktiivsena ilmnenud peamisel plasmametaboliidil – silodosiini glükuroniidkonjugaadil (KMD-3213G)

– on pikenenud poolestusaeg (ligikaudu 24 tundi) ja kontsentratsioon plasmas on ligikaudu neli korda

suurem kui silodosiinil. In vitro andmed näitavad, et silodosiinil puudub võime inhibeerida või

indutseerida tsütokroomi P450 ensüümisüsteeme.

Eliminatsioon

Pärast 14C-märgistusega silodosiini suukaudset manustamist oli radioaktiivne leid seitsme päeva pärast

uriinis ligikaudu 33,5% ja roojas 54,9%. Silodosiini kliirens organismis oli ligikaudu 0,28 l/h/kg.

Silodosiin eritub peamiselt metaboliitidena, uriinis leidub vaid väga väike kogus muutumata kujul

ravimit. Lähteravimi ja selle glükuroniidi terminaalne poolestusaeg oli vastavalt ligikaudu 11 tundi ja

18 tundi.

Patsientide erirühmad

Eakad patsiendid

Silodosiini ja selle peamiste metaboliitide ekspositsioon ei muutu vanusega märkimisväärselt, isegi

mitte üle 75-aastastel patsientidel.

Lapsed

Silodosiini ei ole hinnatud alla 18-aastastel patsientidel.

Maksakahjustus

Ühekordse annuse uuringus ei muutunud silodosiini farmakokineetilised omadused üheksal mõõduka

maksakahjustusega patsiendil (Child-Pugh’i skoorid 7 kuni 9), võrrelduna üheksa terve vabatahtlikuga.

Selle uuringu tulemusi tuleb tõlgendada ettevaatusega, sest osalenud patsientidel olid normaalsed

biokeemilised näitajad, mis osutavad normaalsele metaboolsele funktsioonile, ja nad loeti mõõdukat

maksakahjustust omavateks astsiidi ja maksa entsefalopaatia alusel.

Silodosiini farmakokineetikat ei ole uuritud tõsise maksakahjustusega patsientidel.

Neerukahjustus

Ühekordse annuse uuringus põhjustas silodosiin (seondumata) kerge (n=8) ja mõõduka (n=8)

neerukahjustusega patsientidel keskmiselt Cmax-i (1,6-kordset) suurenemist ja AUC (1,7-kordset)

suurenemist võrreldes normaalse neerufunktsiooniga patsientidega (n=8). Tõsise neerukahjustusega

patsientidel (n=5) suurenes Cmax 2,2 korda ja AUC 3,7 korda. Samuti suurenes ekspositsioon peamiste

metaboliitide, silodosiinglükuroniidi ja KMD-3293, suhtes.

Plasmakontsentratsiooni jälgimine III faasi kliinilises uuringus näitas, et kogu silodosiini

kontsentratsioonid ei muutunud pärast nelja ravinädalat kerge kahjustusega patsientidel (n=70)

võrrelduna normaalse neerufunktsiooniga patsientidega (n=155), kuid mõõduka neerukahjustusega

patsientidel kontsentratsioon plasmas keskmiselt kahekordistus (n=7).

Kõikides kliinilistes uuringutes osalenud patsientide ohutusandmete läbivaatamisel ei ilmnenud, et

kerge neerukahjustus (n=487) kujutab täiendavat ohtu silodosiin-ravi ajal (nt pearingluse või

ortostaatilise hüpotensiooni suurenemine) võrreldes normaalse neerufunktsiooniga patsientidega

(n=955). Seega, kerge neerukahjustusega patsientidel ei ole vaja annust kohandada. Et mõõduka

neerukahjustusega patsientidega (n=35) on ainult piiratud kogemused, on soovitatav kasutada

väiksemat algannust, milleks on 4 mg. Tõsise neerukahjustusega patsientidele ei soovitata Silodyx’i

manustada.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, kartsinogeensuse, mutageensuse ja teratogeensuse mittekliinilised uuringud

ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Toimeid loomadele (kilpnääret mõjutavat toimet

närilistele) täheldati ainult inimese maksimaalsest annusest tunduvalt suuremate annuste manustamisel,

mis osutab vähesele tähtsusele kliinilises kasutuses.

Isastel rottidel täheldati vähenenud fertiilsust annuste korral, mis vastasid ligikaudu inimese

kahekordsele maksimaalsele soovitatud annusele. Täheldatud toime oli pöörduv.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kapsli sisu

Tärklis, eelgeelistatud (mais)

Mannitool (E421)

Magneesiumstearaat

Naatriumlaurüülsulfaat

Kapsli kest

Želatiin

Titaandioksiid (E171)

Kollane raudoksiid (E172)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

Hoida originaalpakendis valguse ja niiskuse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Kapslid on müügil PVC/PVDC/alumiiniumkilest blistrites, mis on pakendatud pappkarpidesse.

Pakendites on 5, 10, 20, 30, 50, 90 või 100 kapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Recordati Ireland Ltd.

Raheens East

Ringaskiddy Co. Cork

Iirimaa

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/09/607/001

EU/1/09/607/002

EU/1/09/607/003

EU/1/09/607/004

EU/1/09/607/005

EU/1/09/607/006

EU/1/09/607/007

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 29/01/2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel