ATC Kood: J01XX11

Toimeaine: tedisoliid

Tootja: Merck Sharp & Dohme B.V.

Artikli sisukord

Näidustus: Sivextro infusioonilahuse kontsentraadi pulber on näidustatud ägedate bakteriaalsete naha ja nahaaluskoe infektsioonide raviks sünnist alates (vt lõigud 4.4 ja 5.1). Antibakteriaalsete ravimite kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Sivextro ja milleks seda kasutatakse

Sivextro on antibiootikum, mis sisaldab toimeainena tedisoliidfosfaati. See kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse oksasolidinoonideks.

Sivextro tabletid on naha ja nahaaluskoe infektsioonide raviks täiskasvanutele ning noorukitele ja lastele kehakaaluga vähemalt 35 kg.

Sivextro toime seisneb teatavate tõsiseid infektsioone põhjustavate bakterite kasvu peatamises.

2. Mida on vaja teada enne Sivextro võtmist

Sivextrot ei tohi võtta

kui olete tedisoliidfosfaadi või selle ravimi mis tahes koostisosa(de) (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Teie arst otsustab, kas Sivextro sobib teie infektsiooni raviks.

Enne Sivextro võtmist pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega, kui ükskõik milline järgmine hoiatus puudutab teid:

teil on kõhulahtisus või on tekkinud varem kõhulahtisus antibiootikumide kasutamise ajal (või kuni 2 kuu jooksul pärast kasutamist);
te olete allergiline teiste oksasolidinoonide rühma kuuluvate ravimite suhtes (nt linesoliid, tsükloseriin);
teil on varem esinenud veritsusi või kergesti tekkivaid verevalumeid (see näht võib esineda, kui teil on vähe vereliistakuid – verehüübimises osalevaid väikeseid vererakke);
teil on probleeme neerudega;
te võtate depressiooni raviks teatud ravimeid, mida nimetatakse tritsüklilisteks antidepressantideks, SSRI-deks (selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid); opioide või MAOI-sid (monoamiinoksüdaasi inhibiitorid). Nende ravimite kasutamine koos tedisoliidfosfaadiga võib põhjustada serotoniinisündroomi, potentsiaalselt eluohtlikku seisundit (sümptomite hulka kuuluvad desorientatsioon, keskendumisraskused, kõrge kehatemperatuur,

elavnenud refleksid, raskused lihasliigutuste koordineerimisel). Näiteid vt „Muud ravimid ja Sivextro“.

te võtate teatud migreeniravimeid, mida nimetatakse triptaanideks. Näiteid vt „Muud ravimid ja Sivextro“.

Kui te ei ole kindel, kas te kasutate mõnda neist ravimitest, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kõhulahtisus Kui teil tekib ravi ajal või pärast ravi kõhulahtisus, pöörduge kohe oma arsti poole. Ärge võtke kõhulahtisuse vastast ravimit ilma arstiga nõu pidamata.

Resistentsus antibiootikumide suhtes Bakterid võivad aja jooksul antibiootikumiravi suhtes resistentseteks muutuda. See tähendab, et antibiootikumidega ei ole võimalik bakterite kasvu peatada ja teie infektsiooni ravida. Teie arst otsustab, kas teile tuleks määrata infektsiooni raviks Sivextrot.

Pöörake tähelepanu kõrvaltoimetele Sivextro või ühe teise oksasolidinoonide rühma kuuluva ravimi manustamisel pikemalt kui on soovitatud Sivextro puhul, on täheldatud teatavaid kõrvaltoimeid. Öelge oma arstile, kui teil tekib Sivextro võtmise ajal mõni järgmine näht:

vere valgeliblede vähesus
aneemia (vere punaliblede vähesus)
kergesti tekkivad verejooksud või verevalumid
käte või jalgade tundlikkuse kadumine (nt tuimus, surisemis-/torkimistunne või teravad valud)
nägemishäired, näiteks hägune nägemine, muutused värvide nägemises, raskused täpse nägemisega või kui teie vaateväli aheneb.

Lisateabe saamiseks vt lõik 4.

Lapsed Sivextro 200 mg tabletid on mõeldud noorukitele ja lastele kehakaaluga vähemalt 35 kg. See ravim on saadaval ka infusioonilahuse kontsentraadi pulbrina ja suukaudse suspensiooni pulbrina noorukitele ja lastele alates sünnist.

Muud ravimid ja Sivextro Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid. Eriti tähtis on öelda arstile, kui te võtate samal ajal järgmisi ravimeid:

amitriptüliin, tsitalopraam, klomipramiin, dosulepiin, doksepiin, fluoksetiin, fluvoksamiin, imipramiin, isokarboksasiid, lofepramiin, moklobemiid, paroksetiin, fenelsiin, selegiliin, sertraliin, duloksetiin ja venlafaksiin (kasutatakse depressiooni raviks). Esineb risk, et tedisoliidfosfaadil võib olla koostoimeid teatud ravimitega, sh mainitud ravimid, mis põhjustavad kõrvaltoimeid, nagu vererõhu või kehatemperatuuri muutused.
sumatriptaan, zolmitriptaan (kasutatakse migreeni raviks)
opioidid (nt fentanüül)
imatiniib, lapatiniib (kasutatakse vähiravis)
metotreksaat (kasutatakse vähi, reumatoidartriidi või psoriaasi raviks)
sulfasalasiin (kasutatakse põletikuliste soolehaiguste raviks)
topotekaan (kasutatakse vähiravis)
statiinid, näiteks pitavastatiin, rosuvastatiin (kasutatakse vere kolesteroolitaseme langetamiseks)

Sivextro võib nende ravimite toimet häirida. Teie arst selgitab seda teile lähemalt.

Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Ei ole teada, kas Sivextro imendub rinnapiima. Enne imetamist pidage nõu oma arstiga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Ärge juhtige autot ega kasutage masinaid, kui tunnete pärast selle ravimi võtmist pearinglust või väsimust.

3. Kuidas Sivextrot võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Soovitatav annus on üks 200 mg tablett üks kord ööpäevas 6 päeva jooksul. Tabletid tuleb tervelt alla neelata ning neid võib võtta koos toidu ja joogiga või ilma. Kui pärast 6 päeva möödumist te ei tunne end paremini või tunnete end halvemini, peate võtma ühendust arstiga.

Kui te võtate Sivextrot rohkem, kui ette nähtud Kui olete võtnud rohkem tablette kui ette nähtud, pöörduge niipea kui võimalik oma arsti või apteekri poole või lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda ja võtke ravim kaasa.

Kui te unustate Sivextrot võtta Kui annus on vahele jäänud, tuleb see võtta niipea kui võimalik ükskõik millal kuni 8 tundi enne järgmist ettenähtud annust. Kui järgmise annuseni on jäänud vähem kui 8 tundi, oodake kuni järgmise ettenähtud annuseni. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Kahtluse korral pidage nõu oma apteekriga.

Ravikuuri läbimiseks peate võtma ära kõik 6 tabletti, isegi kui üks annus on vahele jäänud.

Kui te lõpetate Sivextro võtmise Kui te lõpetate Sivextro võtmise arstiga nõu pidamata, võivad teie sümptomid halveneda. Enne Sivextro võtmise lõpetamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui teil tekib ravi ajal või pärast ravi kõhulahtisus, pöörduge kohe oma arsti poole.

Muud võimalikud kõrvaltoimed: Sagedased kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 10st)

iiveldus
oksendamine
peavalu
kihelus üle kogu keha
väsimus
pearinglus

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 100st)

naha, suu ja tupe seeninfektsioonid (suuõõne/tupe soor)
kihelus (sealhulgas allergilisest reaktsioonist põhjustatud kihelus), juuste väljalangemine, akne, punetav ja/või kihelev lööve või nõgestõbi, liigne higistamine
naha tundlikkuse vähenemine või kadumine, surisemis-/torkimistunne nahal
kuumahood või näo, kaela või rindkere ülaosa õhetus/punetus
abstsess (tursunud, mädaga täidetud kühm)

tupeinfektsioon, -põletik või -kihelus
ärevus, ärrituvus, vappumine või värisemine
hingamisteede (ninakõrvalurked, kõri ja rindkere) infektsioon
nina kuivus, kopsupais, köha
unisus, unehäired, uinumisraskused, hirmuunenäod (ebameeldivad/häirivad unenäod)
suu kuivus, kõhukinnisus, seedehäire, valu/ebamugavustunne kõhus, röhitised, öökimine, erepunase vere sisaldumine väljaheites
reflukshaigus (kõrvetised, valu või ebamugavustunne neelamisel), kõhupuhitus/-gaasid
liigesevalu, lihasspasmid, seljavalu, kaelavalu, valu/ebamugavustunne jäsemetes, haarde nõrgenemine
hägune nägemine, hõljumid (väikeste hõljuvate kujundite esinemine vaateväljas)
tursunud või suurenenud lümfisõlmed
allergiline reaktsioon
organismi vedelikupuudus
ravile raskesti alluv suhkurtõbi
maitsetunde muutused
südame löögisageduse aeglustumine
palavik
pahkluu piirkonna ja/või jalalabade turse
uriini ebatavaline lõhn
kõrvalekalded vereanalüüsides (vere puna- ja/või valgeliblede väike arv, maksaensüümide kõrge tase)

Esinemissagedus teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

veritsused või kergesti tekkivad verevalumid (vereliistakute väikse arvu tõttu; vereliistakud on väikesed rakud, mida on vaja vere hüübimiseks)

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada riikliku teavitussüsteemi (vt V lisa) kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Sivextrot säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil, blistril või pudeli sildil pärast kirja „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Sivextro sisaldab

Toimeaine on tedisoliidfosfaat. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 200 mg tedisoliidfosfaati.
Teised koostisosad tableti sisus on mikrokristalliline tselluloos, mannitool, povidoon, krospovidoon ja magneesiumstearaat. Tableti õhuke polümeerikate sisaldab polüvinüülalkoholi, titaandioksiidi (E171), makrogooli, talki ja kollast raudoksiidi (E172).

Kuidas Sivextro välja näeb ja pakendi sisu Sivextro on ovaalne, kollane õhukese polümeerikattega tablett, mille ühele küljele on pressitud „TZD“

ja teisele küljele „200“.

See on saadaval 6 x 1 tabletti sisaldavates perforeeritud üksikannustega blistrites.

Müügiloa hoidja ja tootja Merck Sharp & Dohme B.V. Waarderweg 39 2031 BN Haarlem Holland

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

België/Belgique/Belgien Lietuva MSD Belgium UAB Merck Sharp & Dohme Tél/Tel: +32(0)27766211 Tel. +370 5 2780 247 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

България Luxembourg/Luxemburg Мерк Шарп и Доум България ЕООД MSD Belgium Тел.: +359 2 819 3737 Tél/Tel: +32(0)27766211 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Česká republika Magyarország Merck Sharp & Dohme s.r.o. MSD Pharma Hungary Kft. Tel.: +420 277 050 000 Tel.: +36 1 888 5300 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Danmark Malta MSD Danmark ApS Merck Sharp & Dohme Cyprus Limited Tlf.: +45 4482 4000 Tel: 8007 4433 (+356 99917558) See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Deutschland Nederland MSD Sharp & Dohme GmbH Merck Sharp & Dohme B.V. Tel.: +49 (0) 89 20 300 4500 Tel: 0800 9999000 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. (+31 23 5153153) Eesti Norge Merck Sharp & Dohme OÜ MSD (Norge) AS Tel: +372 614 4200 Tlf: +47 32 20 73 00 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Ελλάδα Österreich MSD Α.Φ.Ε.Ε. Merck Sharp & Dohme Ges.m.b.H. Τηλ: +30 210 98 97 300 Tel: +43 (0) 1 26 044 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

España Polska Merck Sharp & Dohme de España, S.A. MSD Polska Sp. z o.o. Tel: +34 91 321 06 00 Tel.: +48 22 549 51 00 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

France Portugal MSD France Merck Sharp & Dohme, Lda Tél: +33 (0)1 80 46 40 40 Tel.: +351 21 4465700

Hrvatska România Merck Sharp & Dohme d.o.o. Merck Sharp & Dohme Romania S.R.L. Tel: +385 1 6611 333 Tel.: +40 21 529 29 00 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Ireland Slovenija Merck Sharp & Dohme Ireland (Human Health) Merck Sharp & Dohme, inovativna zdravila d.o.o. Limited Tel: +386 1 520 4 201 Tel: +353 (0)1 2998700 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Ísland Slovenská republika Vistor ehf. Merck Sharp & Dohme, s. r. o. Sími: +354 535 7000 Tel.: +421 2 58282010

Ιtalia Suomi/Finland MSD Italia S.r.l. MSD Finland Oy Tel: 800 23 99 89 (+39 06 361911) Puh/Tel: +358 (0)9 804 650 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Κύπρος Sverige Merck Sharp & Dohme Cyprus Limited Merck Sharp & Dohme (Sweden) AB Τηλ.: 800 00 673 (+357 22866700) Tel: +46 77 5700488 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Latvija SIA Merck Sharp & Dohme Latvija Tel.: +371 67025300 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Infoleht on viimati uuendatud {KK.AAAA}.

Täpne teave selle ravimi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: https://www.ema.europa.eu.

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Enne ravimi saamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Sivextro ja milleks seda kasutatakse

Sivextro on antibiootikum, mis sisaldab toimeainena tedisoliidfosfaati. See kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse oksasolidinoonideks.

Sivextrot kasutatakse naha ja nahaaluskoe infektsioonide raviks kõigis vanuserühmades.

Sivextro toime seisneb teatavate tõsiseid infektsioone põhjustavate bakterite kasvu peatamises.

2. Mida on vaja teada enne Sivextro saamist

Sivextrot ei tohi kasutada

kui olete tedisoliidfosfaadi või selle ravimi mis tahes koostisosa(de) (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Teie arst otsustab, kas Sivextro sobib teie infektsiooni raviks.

Enne Sivextro saamist pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega, kui ükskõik milline järgmine hoiatus puudutab teid:

teil on kõhulahtisus või on tekkinud varem kõhulahtisus antibiootikumide kasutamise ajal (või kuni 2 kuu jooksul pärast kasutamist);
te olete allergiline teiste oksasolidinoonide rühma kuuluvate ravimite suhtes (nt linesoliid, tsükloseriin);
teil on varem esinenud veritsusi või kergesti tekkivaid verevalumeid (see näht võib esineda, kui teil on vähe vereliistakuid – verehüübimises osalevaid väikeseid vererakke);
teil on probleeme neerudega;
te võtate depressiooni raviks teatud ravimeid, mida nimetatakse tritsüklilisteks antidepressantideks, SSRI-deks (selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid); opioide või MAOI-sid (monoamiinoksüdaasi inhibiitorid). Nende ravimite kasutamine koos tedisoliidfosfaadiga võib põhjustada serotoniinisündroomi, potentsiaalselt eluohtlikku seisundit (sümptomite hulka kuuluvad desorientatsioon, keskendumisraskused, kõrge kehatemperatuur, elavnenud refleksid, raskused lihasliigutuste koordineerimisel). Näiteid vt „Muud ravimid ja Sivextro“.
te võtate teatud migreeniravimeid, mida nimetatakse triptaanideks. Näiteid vt „Muud ravimid ja

Sivextro“.

Kui te ei ole kindel, kas te kasutate mõnda neist ravimitest, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kõhulahtisus Kui teil tekib ravi ajal või pärast ravi kõhulahtisus, pöörduge kohe oma arsti poole. Ärge võtke kõhulahtisuse vastast ravimit ilma arstiga nõu pidamata.

Pöörake tähelepanu kõrvaltoimetele Sivextro või ühe teise oksasolidinoonide rühma kuuluva ravimi manustamisel pikemalt, kui on soovitatud Sivextro puhul, on täheldatud teatavaid kõrvaltoimeid. Öelge oma arstile, kui teil tekib Sivextro võtmise ajal mõni järgmine näht:

vere valgeliblede vähesus
aneemia (vere punaliblede vähesus)
kergesti tekkivad verejooksud või verevalumid
käte või jalgade tundlikkuse kadumine (nt tuimus, surisemis-/torkimistunne või teravad valud)
nägemishäired, näiteks hägune nägemine, muutused värvide nägemises, raskused täpse nägemisega või kui teie vaateväli aheneb.

Lisateabe saamiseks vt lõik 4.

Lapsed Noorukitele ja lastele kehakaaluga vähemalt 35 kg on see ravim saadaval ka 200 mg tablettidena ja noorukitele ja lastele alates sünnist suukaudse suspensiooni pulbrina.

Muud ravimid ja Sivextro Teatage oma arstile või meditsiiniõele, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid. Eriti tähtis on öelda arstile, kui te võtate samal ajal järgmisi ravimeid:

amitriptüliin, tsitalopraam, klomipramiin, dosulepiin, doksepiin, fluoksetiin, fluvoksamiin, imipramiin, isokarboksasiid, lofepramiin, moklobemiid, paroksetiin, fenelsiin, selegiliin, sertraliin, duloksetiin ja venlafaksiin (kasutatakse depressiooni raviks). Esineb risk, et tedisoliidfosfaadil võib olla koostoimeid teatud ravimitega, sh mainitud ravimid, mis põhjustavad kõrvaltoimeid, nagu vererõhu või kehatemperatuuri muutused.
sumatriptaan, zolmitriptaan (kasutatakse migreeni raviks)
opioidid (nt fentanüül)

Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või meditsiiniõega.

Ei ole teada, kas Sivextro imendub rinnapiima. Enne imetamist pidage nõu oma arstiga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Ärge juhtige autot ega kasutage masinaid, kui tunnete pärast selle ravimi saamist pearinglust või väsimust.

Sivextro sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi viaalis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas teile Sivextrot manustatakse

Sivextrot manustab teile meditsiiniõde või arst.

Seda manustatakse teile tilkinfusioonina otse veeni (intravenoosselt) ligikaudu 1 tunni jooksul.

Täiskasvanud ning noorukid ja lapsed kehakaaluga vähemalt 35 kg Teile manustatakse Sivextro üks 200 mg infusioon üks kord ööpäevas 6 päeva jooksul.

Noorukid ja lapsed kehakaaluga alla 35 kg Sivextrot manustatakse kaks korda ööpäevas 6 päeva jooksul. Annus põhineb kehakaalul.

Kui pärast 6 päeva möödumist te ei tunne end paremini või tunnete end halvemini, peate võtma ühendust arstiga.

Kui teile manustatakse Sivextrot rohkem, kui ette nähtud Öelge oma arstile või meditsiiniõele kohe, kui arvate, et teile võidi manustada Sivextrot liiga palju.

Kui teil jääb Sivextro annus vahele Öelge oma arstile või meditsiiniõele kohe, kui arvate, et teie annus võis vahele jääda.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui teil tekib ravi ajal või pärast ravi kõhulahtisus, pöörduge kohe oma arsti poole.

Muud võimalikud kõrvaltoimed: Sagedased kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 10st)

iiveldus
oksendamine
peavalu
kihelus üle kogu keha
väsimus
pearinglus
valu või turse infusioonikohal

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 100st)

naha, suu ja tupe seeninfektsioonid (suuõõne/tupe soor)
kihelus (sealhulgas allergilisest reaktsioonist põhjustatud kihelus), juuste väljalangemine, akne, punetav ja/või kihelev lööve või nõgeslööve, liigne higistamine
naha tundlikkuse vähenemine või kadumine, surisemis-/torkimistunne nahal
kuumahood või näo, kaela või rindkere ülaosa õhetus/punetus
abstsess (tursunud, mädaga täidetud kühm)
tupeinfektsioon, -põletik või -kihelus
ärevus, ärrituvus, vappumine või värisemine
hingamisteede (ninakõrvalurked, kõri ja rindkere) infektsioon
nina kuivus, kopsupais, köha
unisus, unehäired, uinumisraskused, hirmuunenäod (ebameeldivad/häirivad unenäod)
suu kuivus, kõhukinnisus, seedehäire, valu/ebamugavustunne kõhus, röhitised, öökimine, erepunase vere sisaldumine väljaheites
reflukshaigus (kõrvetised, valu või ebamugavustunne neelamisel), kõhupuhitus/-gaasid
liigesevalu, lihasspasmid, seljavalu, kaelavalu, valu/ebamugavustunne jäsemetes, haarde nõrgenemine

hägune nägemine, hõljumid (väikeste hõljuvate kujundite esinemine vaateväljas)
tursunud või suurenenud lümfisõlmed
allergiline reaktsioon
organismi vedelikupuudus
ravile raskesti alluv suhkurtõbi
maitsetunde muutused
südame löögisageduse aeglustumine
palavik
pahkluu piirkonna ja/või jalalabade turse
uriini ebatavaline lõhn
kõrvalekalded vereanalüüsides (vere puna- ja/või valgeliblede väike arv, maksaensüümide kõrge tase)
infusiooniga seotud reaktsioonid (külmavärinad, vappumine või värinad palavikuga, lihasvalu, näoturse, nõrkus, minestamine, õhupuudus, pitsitustunne rinnus ja stenokardia)

Esinemissagedus teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

veritsused või kergesti tekkivad verevalumid (vereliistakute väikse arvu tõttu; vereliistakud on väikesed rakud, mida on vaja vere hüübimiseks)

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada riikliku teavitussüsteemi (vt V lisa) kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Sivextrot säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud viaali sildil pärast kirja „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge kasutage seda ravimit, kui täheldate selles osakesi või kui lahus on hägune.

Ravim tuleb pärast avamist kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, võib lahustatud ja lahjendatud lahust hoida toatemperatuuril või külmkapis temperatuuril 2 °C kuni 8 °C. Manustamine peab toimuma 24 tunni jooksul pärast lahustamist. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal, sealhulgas lahustamiseks, lahjendamiseks ja manustamiseks kasutatud materjalid, tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Sivextro sisaldab

Toimeaine on tedisoliidfosfaat. Üks pulbriviaal sisaldab dinaatriumtedisoliidfosfaati koguses, mis vastab 200 mg tedisoliidfosfaadile.
Teised koostisosad on mannitool, naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks) ja vesinikkloriidhape (pH reguleerimiseks).

Kuidas Sivextro välja näeb ja pakendi sisu Sivextro on valge kuni valkjas infusioonilahuse kontsentraadi pulber klaasviaalis. Pulber lahustatakse viaalis 4 ml süsteveega. Lahustatud lahus tõmmatakse viaalist välja ja lisatakse haiglas 0,9 % naatriumkloriidi lahusega infusioonikotti.

See on saadaval 1 või 6 viaali sisaldavates pakendites.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja Merck Sharp & Dohme B.V. Waarderweg 39 2031 BN Haarlem Holland

Tootja Patheon Italia S.p.A. 2° Trav. SX Via Morolense, 5 03013 Ferentino Itaalia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

Danmark Malta MSD Danmark ApS Merck Sharp & Dohme Cyprus Limited Tlf.: +45 4482 4000 Tel: 8007 4433 (+356 99917558) See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. dpoccyprus @msd.com Deutschland Nederland MSD Sharp & Dohme GmbH Merck Sharp & Dohme B.V. Tel.: +49 (0) 89 20 300 4500 Tel 0800 9999000 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. (+31 23 5153153)

Eesti Norge Merck Sharp & Dohme OÜ MSD (Norge) AS Tel: +372 614 4200 Tlf: +47 32 20 73 00 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Ελλάδα Österreich MSD Α.Φ.Ε.Ε. Merck Sharp & Dohme Ges.m.b.H. Τηλ: +30 210 98 97 300 Tel: +43 (0) 1 26 044 dpoc See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

France Portugal MSD France Merck Sharp & Dohme, Lda Tél: +33 (0)1 80 46 40 40 Tel.: +351 21 4465700

Ireland Slovenija Merck Sharp & Dohme Ireland (Human Health) Merck Sharp & Dohme, inovativna zdravila d.o.o. Limited Tel: +386 1 520 4201 Tel: +353 (0)1 2998700 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Ísland Slovenská republika Vistor ehf. Merck Sharp & Dohme, s. r. o. Sími: + 354 535 7000 Tel.: +421 2 5 8282010

Κύπρος Sverige Merck Sharp & Dohme Cyprus Limited Merck Sharp & Dohme (Sweden) AB Τηλ: 800 00 673 (+357 22866700) Tel: +46 77 5700488 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Latvija SIA Merck Sharp & Dohme Latvija Tel.: +371 67025300 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Infoleht on viimati uuendatud {KK.AAAA}.

Täpne teave selle ravimi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: https://www.ema.europa.eu.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele:

Tähtis: enne ravimi määramist lugege ravimi omaduste kokkuvõtet.

Parenteraalse ravimvormiga ravi alustanud patsiendid võib viia kliinilise näidustuse olemasolul üle suukaudse ravimvormi kasutamisele.

Sivextro tuleb lahustada süsteveega ja seejärel lahjendada 0,9% naatriumkloriidi infusioonilahuses.

Andmed Sivextro sobivuse kohta teiste intravenoossete ainetega on piiratud, mistõttu ei tohi lisandeid

ega muid ravimeid lisada Sivextro ühekordselt kasutatavatesse viaalidesse ega sellega samaaegselt infundeerida. Kui mitme ravimi järjestikuseks infundeerimiseks kasutatakse sama intravenoosset liini, tuleb liin enne ja pärast infusiooni loputada 0,9% naatriumkloriidi lahusega. Laktaadiga Ringeri süstelahust ega Hartmanni lahust mitte kasutada.

Lahustamine Infusioonilahuse valmistamisel tuleb järgida aseptilist meetodit. Viaali sisu tuleb lahustada 4 ml süsteveega ja ettevaatlikult keerutada, kuni pulber on täielikult lahustunud. Vältida loksutamist või kiiret liigutamist, sest see võib tekitada vahtu.

Lahjendamine Manustamiseks tuleb lahustatud lahust täiendavalt lahjendada naatriumkloriidi 0,9% lahusega. Kotti mitte loksutada. Saadav lahus on selge, värvitu kuni helekollane lahus.

Infusioon Manustamiskõlblikku lahust tuleb enne manustamist osakeste sisaldumise suhtes visuaalselt kontrollida. Kui manustamiskõlblik lahus sisaldab nähtavaid osakesi, tuleb see ära visata.

Sivextrot manustatakse intravenoosselt ligikaudu 1 tunni jooksul.

Manustamiskõlblikku lahust võib manustada ainult intravenoosse infusioonina. Seda ei tohi manustada intravenoosse boolusena. Sivextrot ei tohi segada teiste ravimitega.

Iga viaal on mõeldud ainult ühekordseks kasutamiseks.

Juhised manustamiskõlblikuks muutmiseks aseptilistes tingimustes

1. Steriilse süstla abil süstida 4 ml süstevett Sivextro pulbrit sisaldavasse viaali. 2. Keerutada viaali ettevaatlikult, kuni pulber on täielikult lahustunud. Loksutamist või kiiret liigutamist tuleb vältida, sest see võib põhjustada vahu tekkimist

Juhised manustamiskõlblikuks muudetud lahuse aseptiliseks lahjendamiseks ja annuste ettevalmistamiseks

200 mg Sivextro annuse ettevalmistamine üks kord ööpäevas manustatavaks infusiooniks (täiskasvanud ning ≥ 35 kg kehakaaluga noorukid ja lapsed): 1. Tõmmata viaalist süstlasse 4 ml manustamiskõlblikuks muudetud lahust ja lisada see infusioonikotti, mis sisaldab 250 ml naatriumkloriidi 0,9% süstelahust. 2. Infundeerida kogu infusioonikoti sisu 1 tunni jooksul.

Kehakaalul põhinevate annuste ettevalmistamine kaks korda ööpäevas manustatavaks infusiooniks (noorukitele ja lastele kehakaaluga < 35 kg): 1. Valmistada kontsentraatlahus (100 ml lahust, mis sisaldab 0,8 mg/ml tedisoliidfosfaati): Tõmmata viaalist süstlasse 1,6 ml manustamiskõlblikuks muudetud lahust ja lisada see infusioonikotti, mis sisaldab 98,4 ml naatriumkloriidi 0,9% süstelahust Pange tähele, et eeltäidetud infusioonikotid on ületäidetud ja õige kontsentratsiooni saavutamiseks on oluline tagada, et selles etapis kasutatakse täpselt 98,4 ml lahjendit.

2. Valmistada ette annused kontsentraatlahusest:

a. Teha kindlaks Sivextro õige kogus milligrammides, vt alljärgnev annustamistabel.

Tabel 1. Sivextro ettevalmistamine infusiooniks lastele kehakaaluga < 35 kg, kasutades 100 ml kontsentraatlahust, mis sisaldab 0,8 mg/ml tedisoliidfosfaati

Kehakaal (kg) Sivextro kogus (mg) annuse Patsiendile manustatava 1 ...< 3 6 7,5 3 ...< 6 12 15 6 ...< 10 20 25 10 ...< 14 30 37,5 14 ...< 20 40 50 20 ...< 35 60 75

b Lisada õige maht kontsentraatlahust sobiva suurusega infusioonikotti või infusioonisüstlasse. Väiksemate mahtude puhul võib olla vajalik ümardada sobiva suurusega süstla lähima gradueeringumärgini. c Infundeerida 1 tunni jooksul infusiooni- või süstlapumba kaudu d Selle päeva teise annuse manustamiseks korrata sama protseduuri

Märkus. Mõlemad annused tuleb ära kasutada ettenähtud säilitusaja jooksul (vt ravimi omaduste kokkuvõte, lõik 6.3).

Pakendi infoleht: teave patsiendile

See infoleht on mõeldud patsientidele, kes võtavad Sivextrot, ning lapsevanematele või hooldajatele, kes annavad seda lapsele. Käesolevas infolehes viitab „teie“ Sivextrot kasutavale isikule. Enne ravimi saamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega.
Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Sivextro ja milleks seda kasutatakse

Sivextro on antibiootikum, mis sisaldab toimeainena tedisoliidfosfaati. See kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse oksasolidinoonideks.

Sivextro suukaudse suspensiooni pulbrit kasutatakse naha ja nahaaluskoe infektsioonide raviks kõigis vanuserühmades.

Sivextro toime seisneb teatavate tõsiseid infektsioone põhjustavate bakterite kasvu peatamises.

2. Mida on vaja teada enne Sivextro saamist

Sivextrot ei tohi kasutada

kui olete tedisoliidfosfaadi või selle ravimi mis tahes koostisosa(de) (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Teie arst otsustab, kas Sivextro sobib teie infektsiooni raviks.

Enne Sivextro saamist pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega, kui ükskõik milline järgmine hoiatus puudutab teid:

teil on kõhulahtisus või on tekkinud varem kõhulahtisus antibiootikumide kasutamise ajal (või kuni 2 kuu jooksul pärast kasutamist);
te olete allergiline teiste oksasolidinoonide rühma kuuluvate ravimite suhtes (nt linesoliid, tsükloseriin);
teil on varem esinenud veritsusi või kergesti tekkivaid verevalumeid (see näht võib esineda, kui teil on vähe vereliistakuid – verehüübimises osalevaid väikeseid vererakke);
teil on probleeme neerudega;
te võtate depressiooni raviks teatud ravimeid, mida nimetatakse tritsüklilisteks antidepressantideks, SSRI-deks (selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid); opioide või MAOI-sid (monoamiinoksüdaasi inhibiitorid). Nende ravimite kasutamine koos tedisoliidfosfaadiga võib põhjustada serotoniinisündroomi, potentsiaalselt eluohtlikku seisundit

(sümptomite hulka kuuluvad desorientatsioon, keskendumisraskused, kõrge kehatemperatuur, elavnenud refleksid, raskused lihasliigutuste koordineerimisel). Näiteid vt „Muud ravimid ja Sivextro“.

te võtate teatud migreeniravimeid, mida nimetatakse triptaanideks. Näiteid vt „Muud ravimid ja Sivextro“.

Kui te ei ole kindel, kas te kasutate mõnda neist ravimitest, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kõhulahtisus Kui teil tekib ravi ajal või pärast ravi kõhulahtisus, pöörduge kohe oma arsti poole. Ärge võtke kõhulahtisuse vastast ravimit ilma arstiga nõu pidamata.

Ettevaatus kõrvaltoimete suhtes Sivextro või ühe teise oksasolidinoonide rühma kuuluva ravimi manustamisel pikemalt, kui on soovitatud Sivextro puhul, on täheldatud teatavaid kõrvaltoimeid. Öelge kohe oma arstile, kui teil tekib Sivextro võtmise ajal mõni järgmine näht:

vere valgeliblede vähesus
aneemia (vere punaliblede vähesus)
kergesti tekkivad verejooksud või verevalumid
käte või jalgade tundlikkuse kadumine (nt tuimus, surisemis-/torkimistunne või teravad valud)
nägemishäired, näiteks hägune nägemine, muutused värvide nägemises, raskused täpse nägemisega või kui teie vaateväli aheneb.

Lisateabe saamiseks vt lõik 4.

Lapsed Noorukitele ja lastele kehakaaluga vähemalt 35 kg on see ravim saadaval ka 200 mg tablettidena ning noorukitele ja lastele alates sünnist infusioonilahuse kontsentraadi pulbrina.

amitriptüliin, tsitalopraam, klomipramiin, dosulepiin, doksepiin, fluoksetiin, fluvoksamiin, imipramiin, isokarboksasiid, lofepramiin, moklobemiid, paroksetiin, fenelsiin, selegiliin, sertraliin, duloksetiin ja venlafaksiin (kasutatakse depressiooni raviks). Esineb risk, et tedisoliidfosfaadil võib olla koostoimeid teatud ravimitega, sh mainitud ravimid, mis põhjustavad kõrvaltoimeid, nagu vererõhu või kehatemperatuuri muutused.
sumatriptaan, zolmitriptaan (kasutatakse migreeni raviks)
opioidid (nt fentanüül)
imatiniib, lapatiniib (kasutatakse vähiravis)
metotreksaat (kasutatakse vähi, reumatoidartriidi või psoriaasi raviks)
sulfasalasiin (kasutatakse põletikuliste soolehaiguste raviks)
topotekaan (kasutatakse vähiravis)
statiinid, nagu pitavastatiin, rosuvastatiin (kasutatakse vere kolesteroolitaseme langetamiseks)

Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või meditsiiniõega.

Ei ole teada, kas Sivextro imendub rinnapiima. Enne imetamist pidage nõu oma arstiga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Ärge juhtige autot ega kasutage masinaid, kui tunnete pärast selle ravimi saamist pearinglust või väsimust.

Sivextro sisaldab sahharoosi Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima arstiga.

3. Kuidas Sivextrot võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Täiskasvanud ning noorukid ja lapsed kehakaaluga vähemalt 35 kg Võtke Sivextrot üks kord ööpäevas 6 päeva jooksul.

Noorukid ja lapsed kehakaaluga alla 35 kg Võtke Sivextrot kaks korda ööpäevas 6 päeva jooksul. Annus põhineb kehakaalul.

Suukaudset suspensiooni võib võtta koos toidu või joogiga või ilma.

Vt kasutusjuhendit Sivextro suukaudse suspensiooni pulbri manustamiskõlblikuks muutmise õige viisi ja õige annuse võtmise kohta. Hoidke kasutusjuhend alles ja järgige seda iga kord ravimi valmistamisel ja võtmisel. Veenduge, et mõõdate ravimi õige värviga süstla abil.

Kui pärast 6 päeva möödumist te ei tunne end paremini või tunnete end halvemini, peate võtma ühendust arstiga.

Kui te võtate Sivextrot rohkem, kui ette nähtud Kui olete võtnud Sivextrot rohkem kui ette nähtud, võtke esimesel võimalusel ühendust oma arsti või apteekriga või pöörduge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda ning võtke ravim endaga kaasa.

Kui te unustate Sivextrot võtta Sivextro suukaudsel manustamisel üks kord ööpäevas Kui annus on vahele jäänud, tuleb see võtta niipea kui võimalik ükskõik millal kuni 8 tundi enne järgmist ettenähtud annust. Kui järgmise annuseni on jäänud vähem kui 8 tundi, peab patsient ootama kuni järgmise ettenähtud annuseni. Sivextro suukaudsel manustamisel kaks korda ööpäevas Kui annus on vahele jäänud, tuleb see võtta niipea kui võimalik ükskõik millal kuni 6 tundi enne järgmist ettenähtud annust. Kui järgmise annuseni on jäänud vähem kui 6 tundi, peab patsient ootama kuni järgmise ettenähtud annuseni.

Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Kui teil on küsimusi, pidage nõu oma apteekriga.

Te peate võtma kõik teile määratud annused, et ravikuur lõpule viia, isegi kui olete mõne annuse võtmise unustanud.

Kui te lõpetate Sivextro võtmise Kui te lõpetate Sivextro võtmise ilma arsti nõuandeta, võivad teie sümptomid süveneda. Enne ravimi võtmise lõpetamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui teil tekib ravi ajal või pärast ravi kõhulahtisus, pöörduge kohe oma arsti poole.

Muud võimalikud kõrvaltoimed: Sagedased kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 10st)

iiveldus
oksendamine
peavalu
kihelus üle kogu keha
väsimus
pearinglus

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 100st)

naha, suu ja tupe seeninfektsioonid (suuõõne/tupe soor)
kihelus (sealhulgas allergilisest reaktsioonist põhjustatud kihelus), juuste väljalangemine, akne, punetav ja/või kihelev lööve või nõgeslööve, liigne higistamine
naha tundlikkuse vähenemine või kadumine, surisemis-/torkimistunne nahal
kuumahood või näo, kaela või rindkere ülaosa õhetus/punetus
abstsess (tursunud, mädaga täidetud kühm)
tupeinfektsioon, -põletik või -kihelus
ärevus, ärrituvus, vappumine või värisemine
hingamisteede (ninakõrvalurked, kõri ja rindkere) infektsioon
nina kuivus, kopsupais, köha
unisus, unehäired, uinumisraskused, hirmuunenäod (ebameeldivad/häirivad unenäod)
suu kuivus, kõhukinnisus, seedehäire, valu/ebamugavustunne kõhus, röhitised, öökimine, erepunase vere sisaldumine väljaheites
reflukshaigus (kõrvetised, valu või ebamugavustunne neelamisel), kõhupuhitus/-gaasid
liigesevalu, lihasspasmid, seljavalu, kaelavalu, valu/ebamugavustunne jäsemetes, haarde nõrgenemine
hägune nägemine, hõljumid (väikeste hõljuvate kujundite esinemine vaateväljas)
tursunud või suurenenud lümfisõlmed
allergiline reaktsioon
organismi vedelikupuudus
ravile raskesti alluv suhkurtõbi
maitsetunde muutused
südame löögisageduse aeglustumine
palavik
pahkluu piirkonna ja/või jalalabade turse
uriini ebatavaline lõhn
kõrvalekalded vereanalüüsides (vere puna- ja/või valgeliblede väike arv, maksaensüümide kõrge tase )

Esinemissagedus teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

veritsused või kergesti tekkivad verevalumid (vereliistakute väikse arvu tõttu; vereliistakud on väikesed rakud, mida on vaja vere hüübimiseks)

5. Kuidas Sivextrot säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud viaali sildil pärast kirja „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida külmkapis (2…8 °C). Seda ravimit võib säilitada toatemperatuuril (25 °C või alla selle) kokku kuni 14 päeva.

Kogu aeg segamisest kuni manustamiseni ei tohi toatemperatuuril ületada 30 minutit.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal, sealhulgas suspensiooni valmistamiseks ja manustamiseks kasutatud materjalid, tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Sivextro sisaldab

Toimeaine on tedisoliidfosfaat. Üksikannusena kasutatav kotike sisaldab 245,3 mg tedisoliidfosfaati. Pärast suspensiooni valmistamist sisaldab üks ml suukaudset suspensiooni 20 mg tedisoliidfosfaati.

Teised koostisosad on ksantaankummi (E415), kolloidne veevaba ränidioksiid (E551), merevaikhape (E363), sahharoos (vt lõik 2 „Sivextro sisaldab sahharoosi“) ja maisitärklis

Kuidas Sivextro välja näeb ja pakendi sisu Sivextro on valge kuni valkjas suukaudse suspensiooni pulber. See ravim tarnitakse komplektina, mis sisaldab 12 lapsekidlat ühekordseks kasutamiseks mõeldud kotikest (PET/alumiinium/LLDPE), kahte 1 ml (valget) annustamissüstalt, kahte 3 ml (rohelist) annustamissüstalt, kahte 10 ml (sinist) annustamissüstalt ning kahte segamistopsi.

Müügiloa hoidja ja tootja Merck Sharp & Dohme B.V. Waarderweg 39 2031 BN Haarlem Holland Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

France Portugal MSD France Merck Sharp & Dohme, Lda Tél: +33 (0)1 80 46 40 40 Tel.: +351 21 4465700

Ireland Slovenija Merck Sharp & Dohme Ireland (Human Health) Merck Sharp & Dohme, inovativna zdravila d.o.o. Limited Tel: +386 1 520 4201 Tel: +353 (0)1 2998700 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. Ísland Slovenská republika Vistor ehf. Merck Sharp & Dohme, s. r. o. Sími: +354 535 7000 Tel.: +421 2 58282010

Latvija SIA Merck Sharp & Dohme Latvija Tel.: +371 67025300 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Infoleht on viimati uuendatud .

Täpne teave selle ravimi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: https://www.ema.europa.eu.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Järgmine teave on mõeldud ainult tervishoiutöötajatele:

Oluline: enne ravimi väljakirjutamist tutvuge ravimi omaduste kokkuvõttega. Patsiendid, kes alustavad ravi parenteraalse ravimvormiga, võib kliinilise näidustuse korral üle viia suukaudsele ravimvormile.

Ettevalmistus Sivextro suukaudse suspensiooni manustamiseks Sivextro on saadaval suukaudse suspensiooni pulbrina ühekordseks kasutamiseks mõeldud kotikeses, mis sisaldab 245,3 mg tedisoliidfosfaati ja mis tuleb segada 10 ml veega, saades lõppkontsentratsiooniks 20 mg/ml (kogumaht pärast lahustamist 12,3 ml).

Õige annuse manustamise tagamiseks tuleb valmistamisel ja manustamisel kasutada AINULT komplektis kaasasolevaid süstlaid. Valmistamisjuhised 1. Ärge avage Sivextro suukaudse suspensiooni kotikest enne, kui olete valmis ravimit valmistama. 2. Täitke puhas klaas toatemperatuuril oleva joogivee või jahutamata pudeliveega. 3. Täitke 10 ml süstal 10 ml veega. 4. Lisage 10 ml vett segamistopsi. 5. Avage Sivextro kotike ja lisage selle sisu segamistopsi. 6. Sulgege segamistopsi kaas ja loksutage tugevalt 45 sekundi jooksul, et pulber ja vesi seguneksid. Veenduge, et pulber on täielikult segunenud. Segu peab olema valge kuni valkjas, hägune ja ilma tükkideta.

Manustamisjuhised Vt tabel 1 annuse, mahu ja määratud annusele vastava süstla tüübi kohta. 1. Mõõtke määratud annuse maht komplektis oleva sobiva süstlaga ja manustage annus suu kaudu 30 minuti jooksul pärast segamist. Kui annust ei kasutata 30 minuti jooksul, tuleb see ära visata. 2. Kogu segamistopsis olevat Sivextro suukaudset suspensiooni ei kasutata ära. Segamistopsi jääb osa suspensioonist alles. Järelejäänud suspensioon tuleb ära visata. 3. Segamistopsi ja süstlaid võib käsitsi pesta ja korduvalt kasutada.

Tabel 1. Kehakaalul põhinevad annused ja vastavad suukaudse suspensiooni pulbri mahud

Kehakaal (kg) Kogus (mg) Suukaudse Annustamissagedus Suukaudse 1 ...< 3 3 ...< 6

Kehakaal (kg) Kogus (mg) Suukaudse Annustamissagedus Suukaudse 6 ...< 10 10 ...< 14 14 ...< 20 20 ...< 35 ≥ 35 200 10 Üks kord päevas 10 ml

Oluline: esimese asjana lugege seda infolehte

Enne alustamist

Märkus: Veenduge, et teie tervishoiutöötaja näitab teile, kuidas Sivextro suukaudse suspensiooni pulbrit manustamiskõlblikuks muuta ja manustada.

Veenduge, et olete enne alustamist neist juhistest aru saanud.
On väga oluline, et mõõdaksite vett ja Sivextrot hoolikalt, kasutades õiget süstalt.
Enne Sivextro manustamist kontrollige kõlblikkusaega.
Kõlblikkusaeg on märgitud karbile ja Sivextro kotikestele.

Ärge avage Sivextro kotikesi enne, kui olete valmis annust segama.

Enne alustamist

Sivextro kogus sõltub patsiendi vanusest ja/või kehakaalust.

Selles kasutusjuhendis selgitatakse, kuidas: o valmistada Sivextro suspensiooni o mõõta õige annus süstla abil o manustada Sivextro suspensiooni o puhastada

Märkus enne Sivextro suukaudse suspensiooni pulbri valmistamist: Veenduge, et teie ja/või teie laps olete valmis. Kui te ei kasuta seda suspensiooni 30 minuti jooksul, tuleb see ära visata ja alustada uuesti.

Märkus: Kui teil on küsimusi, pöörduge oma tervishoiutöötaja poole.

Komplekt sisaldab

Kasutusjuhend (see infoleht)

Pakendi infoleht

2 segamistopsi

12 Sivextro kotikest

6 süstalt

2 sinist (10 ml) 2 rohelist (3 ml) 2 valget (1 ml) suusüstalt suusüstalt suusüstalt

Komplekt sisaldab ühte täiendavat topsi ja süstalde komplekti juhuks, kui mõni neist kaob või kahjustub.

Ärge kasutage kahjustatud topse ega süstlaid.

1. etapp. Pange kõik valmis

Märkus: Kui annate Sivextrot oma lapsele, asetage laps turvalisse kohta. Sivextro suukaudse suspensiooni valmistamiseks on vaja kasutada mõlemat kätt.

Peske enne Sivextro suukaudse suspensiooni pulbri valmistamist käsi seebi ja veega.
Võtke komplektist välja ühe annuse valmistamiseks vajalikud vahendid, nagu allpool näidatud, ja asetage need puhtale pinnale:

1 segamistops 1 Sivextro 3 süstalt Läbipaistev Käärid Taimer (Avage kotike (Võtke 1 igast klaas (ei sisaldu (ei sisaldu segamistops, suurusest valmis, (ei sisaldu komplektis: komplektis: tõmmates seda kuigi vajate vaid komplektis: kasutage teravaid võimalusel, kaanest) ühte või kahte, kasutage kodus majapidamis- või kasutage

2. etapp. Täitke puhas klaas veega

Täitke puhas klaas toatemperatuuril oleva joogivee või jahutamata pudeliveega.

3. etapp. Täitke sinine süstal 10 ml veega

Vajutage sinise süstla kolb süstlasse nii kaugele kui võimalik.

Asetage süstla ots veeklaasi. Tõmmake kolb tagasi, et tõmmata vesi süstlasse. Peatuge, kui jõuate 10 ml märgini.

4. etapp. Kontrollige õhumullide suhtes

Hoidke süstalt otsaga ülespoole. Koputage seda sõrmega, et liigutada õhumullid üles otsa poole.

Vajutage kolbi aeglaselt ülespoole, et õhk väljuks. Võite näha mõne veetilga väljumist.

Kontrollige uuesti süstlas oleva vee kogust. Kui seda on vähem kui 10 ml, asetage ots tagasi vette ja tõmmake kolb tagasi, kuni jõuate 10 ml märgini.

5. etapp. Lisage segamistopsi 10 ml vett

Lisage süstlas olev 10 ml vett segamistopsi, vajutades kolb lõpuni alla.

6. etapp. Lisage Sivextro segamistopsi

Märkus enne Sivextro lisamist: veenduge, et teie ja/või teie laps olete valmis. Kui te ei kasuta Sivextrot 30 minuti jooksul, tuleb see ära visata ja alustada uuesti.

Võtke 1 Sivextro kotike ja raputage pulber kotikese põhja.

Lõigake kotike punktiirjoone kohalt lahti ja lisage kogu pulber segamistopsis olevasse vee hulka. Veenduge, et kotike on täiesti tühi.

Märkus: Liikuge kohe 7. etapi juurde, et segada Sivextro veega.

7. etapp. Segage omavahel Sivextro ja vesi

Sulgege segamistopsi kaas klõpsuga. Kasutades taimerit, loksutage segamistopsi üles-alla väga tugevasti ja kiiresti 45 sekundi jooksul, et Sivextro seguneks.

Kontrollige, et Sivextro pulber on täielikult segunenud. Sivextro peab olema hägune ja ilma tükikesteta. Kui see ei ole täielikult segunenud, loksutage segamistopsi veel.

8. etapp. Kontrollige oma retsepti

Kasutage oma arsti poolt määratud annust milliliitrites („ml“).

9. etapp. Valige teile vajalik süstal

Teie arst määrab teile annuse milliliitrites („ml“). Valige määratud annuse jaoks sobiv süstal:

VALGE (1 ml) Kuni 1 ml jaoks ROHELINE SININE Liigutage see kolvi osa süstlal õige märgini. 3 ml jaoks 10 ml

Seejärel leidke süstlalt milliliitri („mL“) märgistus, mis vastab teile määratud annusele.

10. etapp. Mõõtke Sivextro kogus

Vajutage kolb süstla silindrisse nii kaugele kui võimalik.

Asetage süstla ots valmistatud Sivextro suspensiooni topsi ja tõmmake kolbi tagasi.

Peatuge, kui jõuate jooneni, mis vastab teile määratud annusele.

OLULINE:

Teile määratud annus võib erineda käesoleval joonisel näidatust.
Tavaliselt jääb segamistopsi mõningane kogus valmistatud Sivextro suspensiooni alles.

11. etapp. Kontrollige õhumullide suhtes

OLULINE: Järgige kindlasti juhiseid, kuidas süstlast õhumulle eemaldada. Õhumullid võivad mõjutada manustatava ravimi kogust.

Hoidke süstalt otsaga ülespoole. Koputage seda sõrmega, et liigutada õhumullid ülespoole otsa suunas. Vajutage kolb aeglaselt sisse, et õhk väljuks. Võite näha mõne tilga ravimi väljumist.

Kontrollige uuesti süstlas oleva Sivextro kogust. Kui seda on vähem kui teile määratud annus, asetage süstla ots tagasi Sivextro suspensiooniga topsi ja tõmmake kolbi tagasi, kuni jõuate õige annuse märgini.

12. etapp. Sivextro manustamine

Asetage süstla ots suhu nii, et see puudutab kas paremat või vasakut põske.

Vajutage kolbi aeglaselt alla, et manustada annus valmistatud Sivextro suspensiooni. Kui teie laps niheleb, eemaldage süstla ots suust ja proovige uuesti.

OLULINE:

On oluline, et kogu määratud annus saaks võetud (väike kogus süstla otsa võib jääda).
Kui kogu määratud annus ei saa võetud või see sülitatakse välja, võtke ühendust oma arstiga, et saada juhised edasiseks toimimiseks.

13. etapp. Puhastamine

Valage järelejäänud Sivextro suspensioon prügikasti. Ärge valage seda kraanikaussi. Igal manustamiskorral jaoks tuleb suspensiooni valmistamiseks kasutada uut kotikest.

Tõmmake kasutatud kolvid süstaldest välja.

Peske süstlad, kolvid ja segamistops käsitsi sooja vee ja nõudepesuvahendiga. Ärge peske neid nõudepesumasinas.

Loputage veega ja laske õhu käes kuivada.

Pange kõik puhtasse ja kuiva kohta.

Kuidas Sivextrot säilitada?

Hoida Sivextro suukaudse suspensiooni pulbri komplekti külmkapis temperatuuril 2 °C kuni 8 °C. Seda võib hoida toatemperatuuril (25 °C või alla selle) kokku kuni 14 päeva.

Hoida originaalpakendis.

Ärge avage Sivextro kotikest enne, kui olete valmis annust valmistama.

Hoida Sivextrot ja kõiki ravimeid laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Sivextro 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 200 mg tedisoliidfosfaati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett (tablett).

Ovaalne (pikkus 13,8 mm ja laius 7,4 mm) kollane õhukese polümeerikattega tablett, mille ühel küljel on pimetrükk „TZD” ja teisel küljel „200”.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Sivextro tabletid on näidustatud ägedate bakteriaalsete naha ja nahaaluskoe infektsioonide raviks: täiskasvanutel noorukitel ja lastel kehakaaluga vähemalt 35 kg.

Vt lõigud 4.4 ja 5.1.

Antibakteriaalsete ravimite kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Tedisoliidfosfaadi tablette, suukaudse suspensiooni pulbrit või infusioonilahuse kontsentraadi pulbrit võib kasutada esmaseks raviks. Parenteraalse ravimvormiga ravi alustanud patsiendid võib viia kliinilise näidustuse olemasolul üle suukaudse ravimvormi kasutamisele. Soovitatav annus täiskasvanutele ning noorukitele ja lastele kehakaaluga vähemalt 35 kg on 200 mg üks kord ööpäevas 6 päeva jooksul.

Kui annus on vahele jäänud, tuleb see võtta niipea kui võimalik ükskõik millal kuni 8 tundi enne järgmist ettenähtud annust. Kui järgmise annuseni on jäänud vähem kui 8 tundi, peab patsient ootama kuni järgmise ettenähtud annuseni. Patsiendid ei tohi võtta kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Patsientide erirühmad

Eakad Annuse kohandamine ei ole vajalik (vt lõik 5.2). Kliinilised kogemused patsientidega vanuses ≥75 aastat on piiratud.

Maksakahjustus Annuse kohandamine ei ole vajalik (vt lõik 5.2).

Neerukahjustus Annuse kohandamine ei ole vajalik (vt lõik 5.2).

Lapsed ja noorukid

Noorukitele ja lastele kehakaaluga vähemalt 35 kg on tedisoliidfosfaat saadaval 200 mg tablettidena, suukaudse suspensiooni pulbrina ja infusioonilahuse kontsentraadi pulbrina.

Vähem kui 35 kg kaaluvate noorukite ja laste jaoks on saadaval tedisoliidfosfaadi suukaudse suspensiooni pulber või infusioonilahuse kontsentraadi pulber.

Manustamisviis

Suukaudne. Tabletid tuleb neelata tervelt, koos toiduga või ilma (vt lõik 5.2).

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Neutropeeniaga patsiendid

Tedisoliidfosfaadi ohutust ja efektiivsust neutropeeniaga patsientidel (neutrofiilide arv < 1000 rakku/mm3) ei ole uuritud. Infektsiooniuuringus loomadega tedisoliidi antibakteriaalne toime granulotsüütide puudumisel vähenes. Selle leiu kliiniline tähtsus ei ole teada. Neutropeenia ja ägedate bakteriaalsete naha ja nahaaluskoe infektsioonidega patsientide ravimisel tuleb kaaluda alternatiivsete raviviiside kasutamist (vt lõik 5.1).

Mitokondrite düsfunktsioon

Tedisoliid pärsib valgusünteesi mitokondrites. Selle inhibeerimise tulemusena võivad tekkida sellised kõrvaltoimed, nagu laktatsidoos, aneemia ja (nägemisnärvi ja perifeerne) neuropaatia. Neid nähte on täheldatud ühe teise oksasolidinoonide rühma ravimi manustamisel pikemalt, kui on soovitatav kasutada tedisoliidfosfaati.

Müelosupressioon Ravi ajal tedisoliidfosfaadiga on täheldatud trombotsütopeeniat, langenud hemoglobiinitaset ja vähenenud neutrofiilide arvu (vt lõik 4.8). Patsientide ravimisel ühe teise oksasolidinoonide rühma ravimiga on teatatud aneemiast, leukopeeniast ja pantsütopeeniast ning nende toimete tekkimise risk leiti seotud olevat ravi kestusega. Enamus trombotsütopeenia juhtudest tekkis soovitatavast kauem kestnud ravi korral. Neerupuudulikkusega patsientidel võib trombotsütopeenia teket seostada ravimiga. Patsiente, kellel tekib müelosupressioon, tuleb jälgida ja ravimi kasu/riski suhet tuleb uuesti hinnata. Ravi jätkamisel peab hoolikalt jälgima vererakkude arvu ja rakendama sobivaid ravistrateegiaid.

Perifeerne neuropaatia ja nägemisnärvi häired

Ühe teise oksasolidinoonide rühma ravimiga ravitud patsientidel esines perifeerset neuropaatiat, samuti nägemisnärvi neuropaatiat, mis mõnikord progresseerus nägemise kaotuseks, kui ravi kestus ületas tedisoliidfosfaadi puhul soovitatud kestust. Tedisoliidfosfaadi soovitatud 6-päevase ravi korral patsientidel (nägemisnärvi ega perifeerset) neuropaatiat ei esinenud. Kõikidele patsientidele tuleb soovitada nägemise halvenemise sümptomitest teatamist, näiteks nägemisteravuse vähenemisest, muutustest värvide nägemises, hägusest nägemisest või vaatevälja defektist. Neil juhtudel on soovitatav patsiendi seisundit kohe hinnata ja suunata ta vajaduse korral oftalmoloogi konsultatsioonile.

Laktatsidoos

Ühe teise oksasolidinoonide rühma ravimi kasutamisel on esinenud laktatsidoosi. Tedisoliidfosfaadi soovitatud 6-päevase ravi korral patsientidel laktatsidoosi ei esinenud.

Ülitundlikkusreaktsioonid

Tedisoliidfosfaadi manustamisel patsientidele, kellel on teadaolev ülitundlikkus teiste oksasolidinoonide suhtes, tuleb olla ettevaatlik võimaliku ristülitundlikkuse tekkimise tõttu.

Clostridioides difficile’st põhjustatud kõhulahtisus

Tedisoliidfosfaadi kasutamisel on esinenud Clostridioides difficile’st põhjustatud kõhulahtisust (vt lõik 4.8). Clostridioides difficile’st põhjustatud kõhulahtisuse raskusaste võib ulatuda kergest kõhulahtisusest surmaga lõppeva koliidini. Ravi antibakteriaalsete ainetega mõjutab jämesoole normaalset floorat ja võib võimaldada C. difficile ülekasvu.

Clostridioides difficile’st põhjustatud kõhulahtisust tuleb kaaluda kõigi patsientide puhul, kellel on tekkinud pärast antibiootikumi kasutamist raske kõhulahtisus. Tuleb võtta põhjalik anamnees, kuna on teada, et Clostridioides difficile’st põhjustatud kõhulahtisus on tekkinud ka rohkem kui kahe kuu möödumisel antibakteriaalsete ainete manustamisest.

Oletatava või kinnitust leidnud Clostridioides difficile’st põhjustatud kõhulahtisuse korral tuleb katkestada tedisoliidfosfaadi ja võimaluse korral ka muude C. difficile vastu mitte suunatud antibakteriaalsete ainete kasutamine ning alustada kohe piisavate ravimeetmetega. Tuleb kaaluda sobivate toetavate meetmete, C. difficile vastase antibiootikumiravi ja kirurgilise revisiooni vajadust. Peristaltikat pärssivad ravimid on sellisel juhul vastunäidustatud.

Monoamiinoksüdaasi inhibeerimine

In vitro on tedisoliid monoamiinoksüdaasi (MAO) pöörduv mitteselektiivne inhibiitor (vt lõik 4.5).

Serotoniinisündroom

Spontaanselt saadud teadete kohaselt on serotoniinisündroomi esinenud oksasolidinoonide, sh tedisoliidfosfaadi manustamisel koos serotonergiliste ainetega (nagu antidepressandid ja opioidid) (vt lõik 4.5). Tedisoliidi kasutamisel koos nende ravimpreparaatidega tuleb rakendada ettevaatust. Patsiente tuleb hoolikalt jälgida serotoniinisündroomi nähtude ja sümptomite (nt kognitiivse funktsiooni häire, hüperpüreksia, hüperrefleksia ja koordinatsioonihäired) suhtes. Nähtude või sümptomite ilmnemisel peab arst kaaluma ühe või mõlema toimeaine kasutamise lõpetamist.

Mittetundlikud mikroorganismid

Tedisoliidfosfaadi määramine tõestatud bakteriaalse infektsiooni või selle tugeva kahtluse puudumisel suurendab ravimresistentsete bakterite väljakujunemise riski.

Tedisoliidil üldjuhul puudub gramnegatiivsete bakterite vastane toime.

Kliiniliste andmete piiratus

Tedisoliidfosfaadi kasutamise kohta ägedate bakteriaalsete ja nahaaluskoe infektsioonide ja samaaegse sekundaarse baktereemiaga patsientide ravis on kogemused piiratud ning kasutamise kohta ägedate bakteriaalsete naha ja nahaaluskoe infektsioonide ravis sepsise või septilise šoki korral kogemused puuduvad.

Kontrollitud kliinilistes uuringutes neutropeeniaga (neutrofiilide arv < 1000 rakku/mm3) või raske immuunpuudulikkusega patsiente ei osalenud.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Tedisoliidfosfaadi võimalik toime teistele ravimitele

Rinnavähi resistentsusvalgu (BCRP) transporteri inhibeerimine Kliinilises uuringus, milles võrreldi rosuvastatiini (rinnavähi resistentsusvalgu [BCRP] substraat, vt lõik 5.2) ühekordse annuse (10 mg) farmakokineetikat eraldi või kombinatsioonis tedisoliidfosfaadiga (200 mg suukaudne annus üks kord ööpäevas), suurenesid rosuvastatiini AUC ja C vastavalt ligikaudu 70% ja 55% võrra, kui seda manustati koos tedisoliidfosfaadiga. Seega võib suukaudselt manustatud tedisoliidfosfaat põhjustada BCRP inhibeerimist soolestiku tasemel. Võimalusel tuleb kaaluda samaaegselt manustatava BCRP substraadist ravimpreparaadi (nagu imatiniib, lapatiniib, metotreksaat, pitavastiin, rosuvastatiin, sulfasalasiin ja topotekaan) manustamise katkestamist suukaudse tedisoliidfosfaadi 6-päevase ravikuuri ajaks. Serotonergilised koostoimed Serotonergiliste koostoimete tekke potentsiaali ei ole patsientidel ega tervetel vabatahtlikel uuritud (vt lõigud 4.4 ja 5.2). III faasi uuringutesse ei kaasatud isikuid, kes võtsid serotonergilisi aineid, sh antidepressante, nagu selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (selective serotonin reuptake inhibitors, SSRI-d), tritsüklilisi antidepressante ja serotoniin-5-hüdroksütrüptamiini (5-HT1) retseptori agoniste (triptaanid), meperidiini või buspirooni.

Turuletulekujärgne kogemus: teatatud on serotoniinisündroomi tekkest patsientidel sel ajal, kui nad võtsid tedisoliidi ja serotonergilisi toimeaineid (antidepressandid, opioidid); see lahenes ühe või mõlema ravimi kasutamise lõpetamisel.

Monoamiinoksüdaasi inhibeerimine Tedisoliid on pöörduv monoamiinoksüdaasi (MAO) inhibiitor in vitro (vt lõik 5.2). Koostoimet MAO inhibiitoritega ei olnud võimalik II ja III faasi kliinilistes uuringutes hinnata, kuna selliseid ravimeid kasutanud isikud jäeti uuringutest välja. Adrenergilised koostoimed Tervetel isikutel viidi läbi kaks platseebokontrolliga ristuva ülesehitusega uuringut, hindamaks tasakaalukontsentratsioonil 200 mg suukaudse tedisoliidfosfaadi võimalikku mõju pseudoefedriini ja türamiini vererõhku tõstvatele toimetele. Pseudoefedriini kasutamisel ei täheldatud olulisi muutusi vererõhus ega südame löögisageduses. Türamiini annuse mediaan, mis põhjustas süstoolse vererõhu tõusu ≥ 30 mmHg võrra võrreldes annustamiseelse vererõhuga, oli tedisoliidfosfaadiga koos manustamisel 325 mg, samas kui platseebo kasutamisel oli see 425 mg. Sivextro manustamine koos türamiinirikaste (st ligikaudu 100 mg türamiini sisaldavad) toiduainetega ei tõsta eeldatavasti vererõhku.

CYP3A vahendusel metaboliseeritavad ravimid Kliinilises uuringus, milles võrreldi midasolaami (CYP3A4 substraat, vt lõik 5.2) ühekordse annuse (2 mg) farmakokineetikat eraldi või kombinatsioonis tedisoliidfosfaadiga (200 mg suukaudne annus üks kord ööpäevas 10 päeva jooksul), moodustasid midasolaami AUC ja C väärtused koos tedisoliidfosfaadiga manustamisel vastavalt 81% ja 83% midasolaami AUC ja C väärtustest eraldi manustamisel. See mõju ei ole kliiniliselt oluline ning samaaegselt manustatavate CYP3A4 substraatide annuste kohandamine tedisoliidfosfaadiga ravi ajal ei ole vajalik. Lapsed

Koostoimeuuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Tedisoliidfosfaadi kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad. Katsed hiirte ja rottidega on näidanud toimeid arengule (vt lõik 5.3). Ettevaatuse mõttes on parem vältida tedisoliidfosfaadi kasutamist raseduse ajal.

Imetamine

Ei ole teada, kas tedisoliidfosfaat või selle metaboliidid erituvad inimese rinnapiima. Tedisoliid eritub rottide piima (vt lõik 5.3). Riski rinnaga toidetavatele imikutele ei saa välistada. Rinnaga toitmise katkestamine või ravi katkestamine/jätkamine tedisoliidfosfaadiga tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.

Fertiilsus

Tedisoliidfosfaadi toimeid inimeste fertiilsusele ei ole uuritud. Loomkatsed tedisoliidfosfaadiga ei näita kahjulikku toimet fertiilsusele (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Sivextro mõjutab kergelt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet, sest võib põhjustada pearinglust, väsimust või aeg-ajalt unisust (vt lõik 4.8).

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Kontrolliga III faasi kliiniliste uuringute koondanalüüsi järgi olid tedisoliidfosfaati saanud patsientidel kõige sagedamini esinevad kõrvaltoimed (200 mg tedisoliidfosfaati üks kord ööpäevas 6 päeva jooksul) iiveldus (6,9%), peavalu (3,5%), kõhulahtisus (3,2%) ja oksendamine (2,3%) ning need olid üldjuhul kerge kuni mõõduka raskusega. Ainult intravenoosset tedisoliidfosfaati saanud patsientide ohutusprofiil võrreldes ainult suukaudse manustamisega oli sarnane, välja arvatud suukaudse manustamisega seotud seedetrakti häirete suurem esinemissagedus.

Kõrvaltoimete loetelu tabelina

Järgmisi kõrvaltoimeid täheldati kahes võrdlevas keskses III faasi uuringus täiskasvanutel, kes said ravi Sivextroga (tabel 1). Kõrvaltoimed on liigitatud eelistermini ja organsüsteemi klassi ja esinemissageduse järgi. Esinemissagedused on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Tabel 1. Kõrvaltoimed

Organsüsteemi klass Esinemissagedus Kõrvaltoimed häired Teadmata*: Trombotsütopeenia* Immuunsüsteemi Aeg-ajalt: Ülitundlikkus ravimi suhtes häired Ainevahetus- ja Aeg-ajalt: Dehüdratsioon, ebapiisavalt ravile alluv suhkurtõbi, toitumishäired hüperkaleemia Psühhiaatrilised häired Aeg-ajalt: Unetus, unehäire, ärevus, hirmuunenäod Närvisüsteemi häired Sage: Peavalu, pearinglus Silma kahjustused Aeg-ajalt: Hägune nägemine, klaaskeha hõljumid Südame häired Aeg-ajalt: Bradükardia Vaskulaarsed häired Aeg-ajalt: Õhetus, kuumahood Respiratoorsed, Aeg-ajalt: Köha, nina kuivus, kopsupais rindkere ja mediastiinumi häired Seedetrakti häired Sage: Iiveldus, kõhulahtisus, oksendamine Naha ja nahaaluskoe Sage: Generaliseerunud kihelus kahjustused Aeg-ajalt: Hüperhidroos, kihelus, lööve, nõgestõbi, alopeetsia, Lihaste, luustiku ja Aeg-ajalt: Artralgia, lihasspasmid, seljavalu, ebamugavustunne sidekoe kahjustused jäsemetes, kaelavalu Neerude ja kuseteede Aeg-ajalt: Uriini ebanormaalne lõhn häired Reproduktiivse Aeg-ajalt: Vulvovaginaalne kihelus süsteemi ja rinnanäärme häired Üldised häired ja Sage: Väsimus manustamiskoha Aeg-ajalt: Külmavärinad, ärrituvus, palavik, perifeersed tursed reaktsioonid Uuringud Aeg-ajalt: Haarde nõrgenemine, transaminaaside aktiivsuse * Põhineb turuletulekujärgsetel teadetel. Kuna neist kõrvaltoimetest on teatatud vabatahtlikult teadmata suurusega populatsioonis, ei saa esinemissagedust usaldusväärselt hinnata. Seetõttu on esinemissageduseks „teadmata“. Lapsed ja noorukid

Tedisoliidfosfaadi ohutust noorukitel hinnati ühes III faasi kliinilises uuringus (vt lõik 5.1), mis hõlmas 91 noorukit (vanuses 12…< 18 aastat), kellel raviti ägedaid bakteriaalseid naha ja nahaaluskoe infektsioone intravenoosselt ja/või suukaudse tedisoliidfosfaadi 200 mg annusega 6 päeva jooksul, ning 29 patsienti, kes said võrdlusravimeid 10 päeva jooksul.

Intravenoosse ja/või suukaudse tedisoliidfosfaadi ohutust hinnati ka kahes kliinilises uuringus, milles manustati ravimit korduvalt 83 lapsele vanuses < 12 aastat. See hõlmas 44 last vanuses 6…< 12 aastat, kelle annustamisaja mediaan oli 9 päeva (vahemik 1…12 päeva), 16 last vanuses 2…< 6 aastat, kelle annustamisaja mediaan oli 9 päeva (vahemik 2…14 päeva), 15 last vanuses 28 päeva kuni < 2 aastat, kelle annustamisaja mediaan oli 10 päeva (vahemik 6…11 päeva), ja 8 vastsündinut vanuses < 28 päeva (4 ajalist ja 4 enneaegselt), kelle annustamisaja mediaan oli 3 päeva (vahemik 3 päeva).

Ägedate bakteriaalsete naha ja nahaaluskoe infektsioonide kliinilistes uuringutes tedisoliidfosfaati saanud < 18-aastastel lastel ja noorukitel kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed olid iiveldus (1,1%), oksendamine (1,1%) ja flebiit (1,1%). kolmel tedisoliidi saanud noorukil (3,3%) esines ALAT aktiivsuse suurenemine, ASAT aktiivsuse suurenemine või kõrvalekalded maksafunktsiooni testides.

Olemasolevate andmete põhjal oli tedisoliidfosfaadi ohutusprofiil lastel üldiselt sarnane täiskasvanutel täheldatuga.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise korral tuleb Sivextro manustamine katkestada ja tagada üldine toetav ravi. Hemodialüüsiga ei ole võimalik tedisoliidi süsteemsest vereringest olulisel määral eemaldada. Kliinilistes uuringutes manustatud suurim ühekordne annus oli 1200 mg. Kõik sellel annusetasemel tekkinud kõrvaltoimed olid kerge või mõõduka raskusastmega.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, teised antibakteriaalsed ained, ATC-kood: J01XX11.

Toimemehhanism

Tedisoliidfosfaat on oksasolidinoonfosfaadi eelravim. Tedisoliidi antibakteriaalset toimet vahendab seondumine bakteriaalse ribosoomi 50S alamühikuga, mille tulemusena inhibeeritakse valgu sünteesi.

Tedisoliidil on eelkõige grampositiivsete bakterite vastane toime.

Tedisoliid on in vitro bakteriostaatiline enterokokkide, stafülokokkide ja streptokokkide suhtes. Resistentsus

Oksasolidinoonidevastast resistentsust põhjustavad stafülokokkide ja enterokokkide kõige sagedamini täheldatud mutatsioonid asuvad ühes või mitmes 23S rRNA geenide (G2576U ja T2500A) koopias. 23S rRNA-d või ribosoomide valke (L3 ja L4) kodeerivate kromosoomi geenide mutatsioonide kaudu oksasolidinoonide suhtes resistentsed organismid on üldjuhul ristresistentsed tedisoliidi suhtes.

Toimemehhanism on teistsugune kui teistel antibakteriaalsete ravimite mitteoksasolidinoonide rühma kuuluvatel ravimitel; seetõttu on tedisoliidi ja teiste antibakteriaalsete ravimite rühmade vahel ristresistentsuse tekkimine ebatõenäoline.

Antibakteriaalne toime kasutamisel koos teiste antibakteriaalsete ja seenevastaste ainetega

In vitro ravimite kombinatsiooni uuringud tedisoliidi ja amfoteritsiin B, astreonaami, tseftasidiimi, tseftriaksooni, tsiprofloksatsiini, klindamütsiini, kolistiini, daptomütsiini, gentamütsiini, imipeneemi, ketokonasooli, minotsükliini, piperatsilliini, rifampitsiini, terbinafiini, trimetoprimi/sulfametoksasooli ja vankomütsiiniga ei näidanud ei sünergiat ega antagonismi.

Tundlikkustestide piirväärtused

Antimikroobse tundlikkuse Euroopa analüüsikomitee (EUCAST) on toimeaine tedisoliidi jaoks kehtestanud tundlikkuse testimise MIK (minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni) tõlgendamise kriteeriumid ja need on loetletud siin: https://www.ema.europa.eu/documents/other/minimum- inhibitory-concentration-mic-breakpoints_en.xlsx

Farmakokineetiliste/farmakodünaamiliste omaduste suhe

AUC/MIK-i suhe oli farmakodünaamiline parameeter, mis oli hiirte reie ja kopsu S. aureus’e infektsiooni mudelites efektiivsusega kõige paremas korrelatsioonis.

Hiire reie S. aureus’e infektsiooni uuringus tedisoliidi antibakteriaalne toime granulotsüütide puudumisel vähenes. Neutropeeniaga hiirtel oli bakteriostaasi saavutamiseks vajalik AUC/MIK-i suhe vähemalt 16 korda suurem kui immunokompetentsetel loomadel (vt lõik 4.4).

Kindlate patogeenide vastane kliiniline efektiivsus

Kliinilistes uuringutes tõestati efektiivsus iga näidustuse järel loetletud tedisoliidi suhtes in vitro tundlike patogeenide vastu.

Ägedad bakteriaalsed naha ja nahaaluskoe infektsioonid

Staphylococcus aureus
Streptococcus pyogenes
Streptococcus agalactiae
Streptococcus anginosus‘e rühm (millesse kuuluvad S. anginosus, S. intermedius ja S. constellatus)

Antibakteriaalne toime muude asjakohaste patogeenide suhtes Kliinilist efektiivsust järgmiste patogeenide suhtes ei ole tõestatud, kuid in vitro uuringud näitavad, et need on omandatud resistentsusmehhanismide puudumisel tedisoliidi suhtes tundlikud:

Staphylococcus lugdunensis

Lapsed

Lisaks uuriti tedisoliidfosfaadi ohutust ja efektiivsust 28 päeva kuni < 12 aasta vanustel lastel uurijale pimendatud randomiseeritud aktiivse kontrolliga uuringus 100 patsiendil, kellel oli kliiniliselt dokumenteeritud äge bakteriaalne naha ja nahaaluskoe infektsioon (75 said tedisoliidi, 25 said uuriva arsti poolt valitud võrdlusravimit). Patsiendid randomiseeriti suhtega 3 : 1 saama tedisoliidfosfaati 6…10 päeva jooksul või võrdlusravimit 10…14 päeva jooksul. Tedisoliidfosfaati annustati (intravenoosselt ja/või suukaudselt) kehakaalul põhinevas annuses 2…2,5 mg/kg iga 12 tunni järel või 200 mg annusena, mis manustati üks kord ööpäevas. Efektiivsus oli teisene tulemusnäitaja, mida analüüsiti kirjeldavalt. 22. kuni 29. päeval pärast ravi lõppu oli ravikavatsuslikus populatsioonis kliinilise edu saavutanuid tedisoliidi rühmas 93,3% ja võrdlusravimi rühmas 92,0% (erinevus 1,3%; 95% CI: -10,7; 13,4).

Kummagi uuringu raames ei kavandatud ega viidud läbi hüpoteeside testimist. Ravimi efektiivsus lastel on kindlaks tehtud sarnase ravimi ekspositsiooni saavutamisega organismis nagu täiskasvanutel (vt lõik 5.2).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Suukaudne ja intravenoosne tedisoliidfosfaat on eelravim, mis muundub kiiresti fosfataaside toimel mikrobioloogiliselt aktiivseks vormiks tedisoliidiks. Selles lõigus käsitletakse ainult tedisoliidi farmakokineetilist profiili. Farmakokineetilised uuringud viidi läbi tervete vabatahtlikega ja populatsiooni farmakokineetilised analüüsid viidi läbi III faasi uuringute patsientidega.

Imendumine

Tasakaalukontsentratsioonil olid tedisoliidi keskmised (SD) C väärtused 2,2 (0,6) ja 3,0 (0,7) μg/ml ning AUC väärtused 25,6 (8,5) ja 29,2 (6,2) μg·h/ml vastavalt tedisoliidfosfaadi suukaudsel ja intravenoossel manustamisel, need väärtused olid sarnased. Tedisoliidi absoluutne biosaadavus on rohkem kui 90%. Tedisoliidi maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse tühja kõhuga ligikaudu 3 tunni jooksul alates tedisoliidfosfaadi suukaudsest manustamisest. Tedisoliidfosfaadi manustamisel pärast suure rasvasisaldusega söögikorda väheneb tedisoliidi maksimaalne kontsentratsioon (C ) ligikaudu 26% ja see saavutatakse 6 tundi hiljem võrreldes tühja kõhuga manustamisega, kuid üldine kontsentratsioon (AUC ) on nii tühja kõhuga kui ka täis kõhuga manustamisel sama. Jaotumine Tedisoliid seondub inimese plasmavalkudega keskmiselt ligikaudu 70...90%. Tedisoliidi keskmine jaotusruumala tasakaalukontsentratsioonil oli tervetel täiskasvanutel (n=8) pärast tedisoliidfosfaadi ühekordset intravenoosset 200 mg annust vahemikus 67...80 l. Biotransformatsioon

Tedisoliidfosfaat muundub endogeensete plasma ja kudede fosfataaside toimel mikrobioloogiliselt aktiivseks aineks tedisoliidiks. Peale tedisoliidi, mis moodustab ligikaudu 95% kogu radiomärgistatud süsiniku AUC-st plasmas, muid olulisi metaboliite vereringes ei leidu. Pärast inkubeerimist inimese maksa mikrosoomide kogumiga oli tedisoliid stabiilne, mis näitas, et tedisoliid ei ole maksa CYP450 ensüümide substraat. Tedisoliidi biotransformatsioonis osaleb mitu sulfotransferaasi (SULT) ensüümi (SULT1A1, SULT1A2 ja SULT2A1), mille tulemusena moodustub väljaheitega erituv inaktiivne ja vereringes mittesisalduv sulfaatkonjugaat.

Eritumine

Tedisoliid eritub väljaheitega, eelkõige vereringes mittesisalduva sulfaatkonjugaadina. Pärast 14C-märgistusega tedisoliidfosfaadi ühekordset suukaudset manustamist tühja kõhuga toimus eritumine põhiliselt maksa kaudu, kusjuures 81,5% radioaktiivsest annusest väljus väljaheitega ja 18% uriiniga ning eritumine toimus põhiliselt (> 85%) 96 tunni jooksul. Aktiivse tedisoliidina eritub vähem

kui 3% tedisoliidfosfaadi manustatud annusest. Tedisoliidi eritumise poolväärtusaeg on ligikaudu 12 tundi ja intravenoosne kliirens 6...7 l/h.

Lineaarsus/mittelineaarsus

Tedisoliidi farmakokineetika oli annuse ja aja suhtes lineaarne. Tedisoliidi C ja AUC suurenesid ühekordse suukaudse annuse vahemikus 200...1200 mg ja intravenoosse annuse vahemikus 100...400 mg annusega ligikaudu proportsionaalselt. Tasakaalukontsentratsioonid saavutatakse 3 päeva jooksul ja näitavad toimeaine tagasihoidlikku, ligikaudu 30% akumulatsiooni pärast korduvat suukaudset või intravenoosset manustamist üks kord ööpäevas, nagu võib eeldada ligikaudu 12 tunnise poolväärtusaja järgi. Erirühmad

Neerukahjustus Pärast tedisoliidfosfaadi ühekordse 200 mg intravenoosse annuse manustamist 8 raske neerukahjustusega (kriteeriumiks oli eGFR < 30 ml/min) isikule jäi C sisuliselt muutumatuks ja AUC muutus vähem kui 10%, võrreldes 8-st tervest isikust koosneva kontrollrühmaga. 0-∞ Lõppstaadiumis neeruhaigusega patsientide (eGFR < 15 ml/min) hindamisel leiti, et hemodialüüsiga ei ole võimalik tedisoliidi süsteemsest vereringest olulisel määral eemaldada. eGFR arvutati MDRD4 võrrandit kasutades. Maksakahjustus Pärast tedisoliidfosfaadi ühekordse 200 mg suukaudse annuse manustamist mõõduka (n=8) või raske (n=8) maksakahjustusega (Child-Pugh klass B ja C) patsientidel tedisoliidi farmakokineetika ei muutu. Eakad Tedisoliidi farmakokineetika oli eakatel tervetel vabatahtlikel (65-aastased ja vanemad, vähemalt 5 isikut üle 75 aastased; n=14) pärast tedisoliidfosfaadi ühekordse suukaudse 200 mg annuse manustamist võrreldav tedisoliidi farmakokineetikaga noorema kontrollrühma (25...45 aastased; n=14) isikutel.

Lapsed ja noorukid Tedisoliidi farmakokineetikat hinnati noorukitel (vanus 12...< 18 aastat; n=91), kes said 200 mg tedisoliidfosfaati intravenoosselt või suu kaudu iga 24 tunni järel 6 ööpäeva. Tedisoliidi tasakaaluseisundi arvestuslikud keskmised (% CV) C ja AUC väärtused olid noorukitel 3,37 (42,2%) µg/ml ja 30,8 (50,2%) µg·h/ml, mis olid sarnased täiskasvanutel täheldatutele. Tedisoliidi keskmised farmakokineetilised näitajad pärast tedisoliidfosfaadi intravenoosset infusiooni ja suukaudse ravimvormi korduvat annustamist < 12-aastastele lastele on esitatud tabelis 2. Alla 12-aastastel lastel, kes said tedisoliidfosfaadi soovitatavaid annuseid, olid tedisoliidi tasakaaluseisundi ekspositsioonid (AUC ja C ) suuremad kui 200 mg tedisoliidfosfaati üks kord ööpäevas saanud täiskasvanutel.

Tabel 2. Tedisoliidi tasakaaluseisundi arvestuslikud eeldatavad geomeetrilised keskmised (%CV) populatsiooni farmakokineetilised näitajad alla 12-aastastel lastela kehakaaluga vähemalt 35 kg

Annustamisskeem Ööpäevane Manustamistee Tasakaaluseisundi Tasakaaluseisundi 200 mg üks kord 200 mg Intravenoosne 38,70 (32,00) 5,02 (15,73) ööpäevas AUC, kontsentratsiooni-aja kõvera alune pindala; C , maksimaalne kontsentratsioon; %CV, variatsioonikordaja. a N=16 Sugu Kliinilistes uuringutes ja populatsiooni farmakokineetilises analüüsis hinnati soo mõju tedisoliidfosfaadi farmakokineetikale tervetel meestel ja naistel. Tedisoliidi farmakokineetika meestel ja naistel oli sarnane.

Ravimite koostoime uuringud

Teiste ravimite mõju tedisoliidfosfaadile

In vitro uuringud näitavad, et tedisoliidi ja tsütokroom P450 (CYP) isoensüümide inhibiitorite või indutseerijate vahelisi ravimikoostoimeid eeldatavasti ei esine.

In vitro on tuvastatud mitmeid sulfotransferaasi (SULT) isovorme (SULT1A1, SULT1A2 ja SULT2A1), mis on võimelised tedisoliidi konjugeerima ning mis näitab, et ükski isoensüüm eraldi võetuna ei mõjuta tedisoliidi kliirensit olulisel määral.

Tedisoliidfosfaadi mõju teistele ravimitele

Ravimit metaboliseerivad ensüümid In vitro uuringud inimese maksa mikrosoomidega näitavad, et tedisoliidfosfaat ja tedisoliid ei inhibeerinud oluliselt ühegi järgmise CYP isoensüümi (CYP1A2, CYP2C19, CYP2A6, CYP2C8, CYP2C9, CYP2D6 ja CYP3A4) vahendusel toimuvat metabolismi. Tedisoliid ei muutnud valitud CYP isoensüümide aktiivsust, kuid in vitro täheldati hepatotsüütides CYP3A4 mRNA indutseerimist.

Membraani transporterid In vitro testiti tedisoliidi ja tedisoliidfosfaadi võimet pärssida ravimite omastamise ja väljutamisega seotud oluliste transporterite (omastamisega seotud: OAT1, OAT3, OATP1B1, OATP1B3, OCT1 ja OCT2; väljutamisega seotud: P-gp ja BCRP) sondide substraatide transportimist. Ei ole oodata kliiniliselt olulisi koostoimeid nende transporteritega, välja arvatud BCRP.

Monoamiinoksüdaasi inhibeerimine In vitro on tedisoliid pöörduv MAO inhibiitor; IC ja eeldatavate plasmakontsentratsioonide võrdluse põhjal pole inimesel koostoimete tekkimist siiski oodata. Serotonergilised ained Aju serotonergilise aktiivsuse prognoosimise hiire mudelis ei erinenud serotonergilised toimed tedisoliidfosfaadi annuste korral, mis ületavad kuni 30-kordselt inimese annustega samaväärset annust, vehiikli toimetest kontrollrühmal.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Tedisoliidfosfaadiga ei ole pikaajalisi kartsinogeensuse uuringuid läbi viidud.

Tedisoliidfosfaadi korduv suukaudne ja intravenoosne annustamine rottidele 1-kuulistes ja 3-kuulistes toksikoloogilistes uuringutes põhjustas annusest ja ajast sõltuvat luuüdi hüpotsellulaarsust (müeloidsete ja erütroidsete rakkude ja megakarüotsüütide osas) koos sellest tingitud vere puna- ja valgeliblede ja trombotsüütide vähenemisega vereringes. Need toimed olid pöörduvad ja tekkisid tedisoliidi plasmakontsentratsioonidel (AUC), mis ületasid ≥6-kordselt inimese raviannuse kasutamisel tekkivat plasmakontsentratsiooni. 1-kuulises immunotoksikoloogia uuringus rottidega vähendas tedisoliidfosfaadi korduv suukaudne annustamine oluliselt põrna B- ja T-rakkude arvu ja vähendas plasma IgG tiitreid. Need toimed tekkisid tedisoliidi plasmakontsentratsioonidel (AUC), mis ületasid ≥3-kordselt inimese raviannuse kasutamisel eeldatavalt tekkivat plasmakontsentratsiooni.

Tedisoliidfosfaat oli negatiivne genotoksilisuse suhtes kõigis in vitro analüüsides (bakteriaalne pöördmutatsioon [Ames], hiina hamstri kopsurakkude [CHL] kromosoomaberratsioonid) ja kõikides in vivo analüüsides (hiire luuüdi mikrotuumade test, plaaniväline DNA süntees roti maksas). Genotoksilisuse suhtes analüüsiti ka pärast metaboolset aktiveerimist (in vitro ja in vivo) tedisoliidfosfaadist moodustunud tedisoliidi. Tedisoliid oli positiivne in vitro CHL-rakkude kromosoomaberratsioonide analüüsis, kuid oli teistes in vitro analüüsides (Ames, hiire lümfoomi mutageensus) ja in vivo hiire luuüdi mikrotuumade analüüsis genotoksilisuse suhtes negatiivne. Tedisoliidfosfaadil ei olnud kõrvaltoimeid isaste rottide fertiilsusele ega reproduktsioonivõimele, sealhulgas spermatogeneesile, suukaudsete annuste manustamisel kuni maksimaalse testitud annuseni 50 mg/kg ööpäevas ega emastele rottidele suukaudsetes annustes kuni maksimaalse testitud annuseni 15 mg/kg ööpäevas. Need annusetasemed on võrdväärsed kontsentratsioonidega, mis ületavad isasloomade puhul ≥5,3-kordselt ja emasloomade puhul ≥4,2-kordselt tedisoliidi plasmakontsentratsioonide AUC tasemeid inimese suukaudse raviannuse korral. Hiirte ja rottide embrüo ja loote arengu uuringutes ei leitud tõendeid teratogeensest toimest kontsentratsioonitasemetel, mis ületavad vastavalt 4- ja 6-kordselt inimese eeldatavaid plasmakontsentratsioone. Embrüo ja loote uuringutes avaldas tedisoliidfosfaat hiirte ja rottide loote arengule toksilist toimet. Emasloomal toksilisuse puudumisel olid hiirte loodetel tekkivateks toimeteks loote kaalu vähenemine ja roiete kõhre fusiooni sagenemine (normaalse geneetilise eelsoodumuse süvenemine rinnaku variatsioonideks hiirte CD-1 tüvel) suure annuse 25 mg/kg ööpäevas (4-kordne hinnanguline inimesel AUC põhjal tekkiv kontsentratsioon) korral. Rottidel täheldati suure annuse korral (15 mg/kg ööpäevas, mis on AUC põhjal hinnanguliselt 6-kordne kontsentratsioon inimesel) loote kaalu vähenemist ja luustiku variatsioonide suurenemist, sealhulgas rinnaku osade, lülisambalülide ja kolju luustumise häireid, ning seda seostati emasloomal avalduva toksilisusega (kehakaalu langus emasloomal). Loote toksilisuse NOAEL hiirtel (5 mg/kg ööpäevas), samuti emasloomal ja lootel avalduva toksilisuse NOAEL rottidel (2,5 mg/kg ööpäevas), arvatakse olevat

seotud tedisoliidi plasmakontsentratsiooni kõvera aluse pindala (AUC) väärtustega, mis on ligikaudu samaväärsed inimese suukaudse raviannuse puhul tekkivate tedisoliidi AUC väärtustega.

Tedisoliid eritub lakteerivate rottide piima ja täheldatud kontsentratsioonid on sarnased kontsentratsioonidega emaslooma vereplasmas.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti tuum

mikrokristalliline tselluloos mannitool povidoon krospovidoon magneesiumstearaat

Õhuke polümeerikate

polüvinüülalkohol titaandioksiid (E171) makrogool talk kollane raudoksiid (E172)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

6 x 1 tabletti alumiinium/polüetüleentereftalaat (PET)/paber fooliumist ja polüvinüülkloriidist (PVC)/polüvinülideenkloriidist (PVdC) valmistatud läbipaistvast kilest perforeeritud, lapsekindlates üksikannustega blistrites.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Merck Sharp & Dohme B.V. Waarderweg 39 2031 BN Haarlem Holland

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/15/991/001

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 23. märts 2015 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 09. jaanuar 2020

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: https://www.ema.europa.eu.

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Sivextro 200 mg infusioonilahuse kontsentraadi pulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks viaal sisaldab dinaatriumtedisoliidfosfaati koguses, mis vastab 200 mg tedisoliidfosfaadile.

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist sisaldab 1 ml lahust 50 mg tedisoliidfosfaati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Infusioonilahuse kontsentraadi pulber (kontsentraadi pulber).

Valge kuni valkjas pulber.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Sivextro infusioonilahuse kontsentraadi pulber on näidustatud ägedate bakteriaalsete naha ja nahaaluskoe infektsioonide raviks sünnist alates (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Antibakteriaalsete ravimite kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Tedisoliidfosfaadi tablette, suukaudse suspensiooni pulbrit või infusioonilahuse kontsentraadi pulbrit võib kasutada esmaseks raviks. Parenteraalse ravimvormiga ravi alustanud patsiendid võib viia kliinilise näidustuse olemasolul üle suukaudse ravimvormi kasutamisele. Täiskasvanud ning noorukid ja lapsed kehakaaluga vähemalt 35 kg Tedisoliidfosfaadi soovitatav annus on 200 mg üks kord ööpäevas 6 päeva jooksul.

Noorukid ja lapsed kehakaaluga alla 35 kg

Tedisoliidfosfaadi soovitatavad intravenoossed annused on esitatud tabelis 1. Neile patsientidele manustatakse tedisoliidfosfaati 1-tunnise intravenoosse infusioonina kaks korda ööpäevas 6 päeva jooksul.

Tabel 1. Tedisoliidfosfaadi intravenoossed annused lastele ja noorukitele kehakaaluga alla 35 kg

Kehakaalu vahemik (kg) Annus Sagedus

Tedisoliidfosfaadi manustamine üks kord ööpäevas Kui annus on vahele jäänud, tuleb see manustada niipea kui võimalik ükskõik millal kuni 8 tundi enne järgmist ettenähtud annust. Kui järgmise annuseni on jäänud vähem kui 8 tundi, peab arst ootama kuni järgmise ettenähtud annuseni. Kahekordset annust ei tohi manustada, kui annus jäi eelmisel korral manustamata.

Tedisoliidfosfaadi manustamine kaks korda ööpäevas Kui annus on vahele jäänud, tuleb see manustada niipea kui võimalik ükskõik millal kuni 6 tundi enne järgmist ettenähtud annust. Kui järgmise annuseni on jäänud vähem kui 6 tundi, peab patsient ootama kuni järgmise ettenähtud annuseni. Kahekordset annust ei tohi manustada, kui annus jäi eelmisel korral manustamata.

Patsientide erirühmad

Eakad Annuse kohandamine ei ole vajalik (vt lõik 5.2). Kliinilised kogemused patsientidega vanuses ≥75 aastat on piiratud.

Maksakahjustus Annuse kohandamine ei ole vajalik (vt lõik 5.2).

Neerukahjustus Annuse kohandamine ei ole vajalik (vt lõik 5.2).

Lapsed ja noorukid Noorukitele ja lastele kehakaaluga vähemalt 35 kg on tedisoliidfosfaat saadaval ka 200 mg tablettidena. Kehakaaluga alla 35 kg või neelamisraskustega patsientidele võib manustada ka suukaudse suspensiooni pulbrit. Manustamisviis

Sivextrot tuleb manustada intravenoosse infusioonina 60 minuti jooksul.

Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise ja lahjendamise juhised vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Neutropeeniaga patsiendid

Mitokondrite düsfunktsioon

täheldatud ühe teise oksasolidinoonide rühma ravimi manustamisel pikemalt, kui on soovitatav kasutada tedisoliidfosfaati.

Müelosupressioon

Ravi ajal tedisoliidfosfaadiga on täheldatud trombotsütopeeniat, langenud hemoglobiinitaset ja vähenenud neutrofiilide arvu (vt lõik 4.8). Patsientide ravimisel ühe teise oksasolidinoonide rühma ravimiga on teatatud aneemiast, leukopeeniast ja pantsütopeeniast ning nende toimete tekkimise risk leiti seotud olevat ravi kestusega. Enamus trombotsütopeenia juhtudest tekkis soovitatavast kauem kestnud ravi korral. Neerupuudulikkusega patsientidel võib trombotsütopeenia teket seostada ravimiga. Patsiente, kellel tekib müelosupressioon, tuleb jälgida ja ravimi kasu/riski suhet tuleb uuesti hinnata. Ravi jätkamisel peab hoolikalt jälgima vererakkude arvu ja rakendama sobivaid ravistrateegiaid.

Perifeerne neuropaatia ja nägemisnärvi häired

Laktatsidoos

Ühe teise oksasolidinoonide rühma ravimi kasutamisel on esinenud laktatsidoosi. Tedisoliidfosfaadi soovitatud 6-päevase ravi korral patsientidel laktatsidoosi ei esinenud.

Ülitundlikkusreaktsioonid

Tedisoliidfosfaadi manustamisel patsientidele, kellel on teadaolev ülitundlikkus teiste oksasolidinoonide suhtes, tuleb olla ettevaatlik võimaliku ristülitundlikkuse tekkimise tõttu.

Clostridioides difficile’st põhjustatud kõhulahtisus Tedisoliidfosfaadi kasutamisel on esinenud Clostridioides difficile’st põhjustatud kõhulahtisust (vt lõik 4.8). Clostridioides difficile’st põhjustatud kõhulahtisuse raskusaste võib ulatuda kergest kõhulahtisusest surmaga lõppeva koliidini. Ravi antibakteriaalsete ainetega mõjutab jämesoole normaalset floorat ja võib võimaldada C. difficile ülekasvu.

Monoamiinoksüdaasi inhibeerimine

In vitro on tedisoliid monoamiinoksüdaasi (MAO) pöörduv mitteselektiivne inhibiitor (vt lõik 4.5).

Serotoniinisündroom

Tedisoliidi kasutamisel koos nende ravimpreparaatidega tuleb rakendada ettevaatust. Patsiente tuleb hoolikalt jälgida serotoniinisündroomi nähtude ja sümptomite (nt kognitiivse funktsiooni häire, hüperpüreksia, hüperrefleksia ja koordinatsioonihäired) suhtes. Nähtude või sümptomite ilmnemisel peab arst kaaluma ühe või mõlema toimeaine kasutamise lõpetamist.

Mittetundlikud mikroorganismid

Tedisoliidfosfaadi määramine tõestatud bakteriaalse infektsiooni või selle tugeva kahtluse puudumisel suurendab ravimresistentsete bakterite väljakujunemise riski.

Tedisoliidil üldjuhul puudub gramnegatiivsete bakterite vastane toime.

Kliiniliste andmete piiratus

Kontrollitud kliinilistes uuringutes neutropeeniaga (neutrofiilide arv < 1000 rakku/mm3) või raske immuunpuudulikkusega patsiente ei osalenud.

Naatrium

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi viaalis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Tedisoliidfosfaadi võimalik toime teistele ravimitele

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Fertiilsus

Tedisoliidfosfaadi toimeid inimeste fertiilsusele ei ole uuritud. Loomkatsed tedisoliidfosfaadiga ei näita kahjulikku toimet fertiilsusele (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Sivextro mõjutab kergelt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet, sest võib põhjustada pearinglust, väsimust või aeg-ajalt unisust (vt lõik 4.8).

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Ainult intravenoosset tedisoliidfosfaati saanud patsientide ohutusprofiil võrreldes ainult suukaudse manustamisega oli sarnane, välja arvatud suukaudse manustamisega seotud seedetrakti häirete suurem esinemissagedus.

Ravimi ohutust hinnati täiendavalt Hiinas, Filipiinidel, Taiwanis ja USAs läbi viidud randomiseeritud topeltpimedas mitmekeskuselises uuringus ägedate bakteriaalsete naha ja nahaaluskoe infektsioonidega patsientidel, milles osales kokku 292 täiskasvanud patsienti, kes said raviks intravenoosselt ja/või suukaudselt 200 mg tedisoliidfosfaati üks kord ööpäevas 6 päeva jooksul ning 297 patsienti, kes said raviks intravenoosselt ja/või suukaudselt 600 mg linesoliidi iga 12 tunni järel 10 päeva jooksul. Selles uuringus oli ohutusprofiil sarnane III faasi kliinilistes uuringutes täheldatuga; siiski teatati infusioonikoha reaktsioonidest (flebiit) tedisoliidfosfaadiga ravitud isikutel sagedamini (2,7%) kui linesoliidravi kontrollrühmas (0%), seda eeskätt aasia päritolu patsientidel. Need leiud viitavad infusioonireaktsioonide (flebiit) suuremale esinemissagedusele võrreldes sellega, mida on täheldatud varasemates tedisoliidfosfaadi kliinilistes uuringutes.

Kõrvaltoimete loetelu tabelina

Järgmisi kõrvaltoimeid täheldati kahes võrdlevas keskses III faasi uuringus ja ühes müügiloa väljastamise järgses uuringus täiskasvanutel, kes said ravi Sivextroga (tabel 2). Kõrvaltoimed on liigitatud eelistermini ja organsüsteemi klassi ja esinemissageduse järgi. Esinemissagedused on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1 000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Tabel 2. Kõrvaltoimed

Organsüsteemi klass Esinemissagedus Kõrvaltoimed Infektsioonid ja Aeg-ajalt: Vulvovaginaalne seeninfektsioon, seeninfektsioon, infestatsioonid vulvovaginaalne kandidiaas, abstsess, Clostridioides Vere ja lümfisüsteemi Aeg-ajalt: Lümfadenopaatia, aneemia häired Teadmata*: Trombotsütopeenia* Immuunsüsteemi Aeg-ajalt: Ülitundlikkus ravimi suhtes häired Ainevahetus- ja Aeg-ajalt: Dehüdratsioon, ebapiisavalt ravile alluv suhkurtõbi, toitumishäired hüperkaleemia Psühhiaatrilised häired Aeg-ajalt: Unetus, unehäire, ärevus, hirmuunenäod Närvisüsteemi häired Sage: Peavalu, pearinglus Silma kahjustused Aeg-ajalt: Hägune nägemine, klaaskeha hõljumid Südame häired Aeg-ajalt: Bradükardia Vaskulaarsed häired Aeg-ajalt: Õhetus, kuumahood Respiratoorsed, Aeg-ajalt: Köha, nina kuivus, kopsupais rindkere ja mediastiinumi häired Seedetrakti häired Sage: Iiveldus, kõhulahtisus, oksendamine

Organsüsteemi klass Esinemissagedus Kõrvaltoimed Naha ja nahaaluskoe Sage: Generaliseerunud kihelus kahjustused Aeg-ajalt: Hüperhidroos, kihelus, lööve, nõgestõbi, alopeetsia, Lihaste, luustiku ja Aeg-ajalt: Artralgia, lihasspasmid, seljavalu, ebamugavustunne sidekoe kahjustused jäsemetes, kaelavalu Neerude ja kuseteede Aeg-ajalt: Uriini ebanormaalne lõhn häired Reproduktiivse Aeg-ajalt: Vulvovaginaalne kihelus süsteemi ja rinnanäärme häired Üldised häired ja Sage: Väsimus, infusioonikoha reaktsioonid (flebiit) manustamiskoha Aeg-ajalt: Külmavärinad, infusioonikoha valu, ärrituvus, reaktsioonid palavik, infusioonireaktsioon, perifeersed tursed Uuringud Aeg-ajalt: Haarde nõrgenemine, transaminaaside aktiivsuse * Põhineb turuletulekujärgsetel teadetel. Kuna neist kõrvaltoimetest on teatatud vabatahtlikult teadmata suurusega populatsioonis, ei saa esinemissagedust usaldusväärselt hinnata. Seetõttu on esinemissageduseks „teadmata“. Lapsed ja noorukid

Olemasolevate andmete põhjal oli tedisoliidfosfaadi ohutusprofiil lastel üldiselt sarnane täiskasvanutel täheldatuga.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise korral tuleb Sivextro manustamine katkestada ja tagada üldine toetav ravi. Hemodialüüsiga ei ole võimalik tedisoliidi süsteemsest vereringest olulisel määral eemaldada.

Kliinilistes uuringutes manustatud suurim ühekordne annus oli 1200 mg. Kõik sellel annusetasemel tekkinud kõrvaltoimed olid kerge või mõõduka raskusastmega.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, teised antibakteriaalsed ained, ATC-kood: J01XX11.

Toimemehhanism

Tedisoliidil on eelkõige grampositiivsete bakterite vastane toime.

Tedisoliid in vitro on bakteriostaatiline enterokokkide, stafülokokkide ja streptokokkide suhtes.

Resistentsus

Tundlikkustestide piirväärtused

Farmakokineetiliste/farmakodünaamiliste omaduste suhe

AUC/MIK-i suhe oli farmakodünaamiline parameeter, mis oli hiirte reie ja kopsu S. aureus’e infektsiooni mudelites efektiivsusega kõige paremas korrelatsioonis.

Kindlate patogeenide vastane kliiniline efektiivsus

Kliinilistes uuringutes tõestati efektiivsus iga näidustuse järel loetletud tedisoliidi suhtes in vitro tundlike patogeenide vastu.

Ägedad bakteriaalsed naha ja nahaaluskoe infektsioonid

Staphylococcus aureus
Streptococcus pyogenes
Streptococcus agalactiae
Streptococcus anginosus’e rühm (millesse kuuluvad S. anginosus, S. intermedius ja S. constellatus)

Antibakteriaalne toime muude asjakohaste patogeenide suhtes

Kliinilist efektiivsust järgmiste patogeenide suhtes ei ole tõestatud, kuid in vitro uuringud näitavad, et need on omandatud resistentsusmehhanismide puudumisel tedisoliidi suhtes tundlikud:

Staphylococcus lugdunensis

Lapsed

120-l ägedate bakteriaalsete naha ja nahaaluskoe infektsioonidega 12…< 18-aastasel lapsel läbi viidud uurijale pimendatud randomiseeritud uuringus hinnati intravenoosse ja/või suukaudse tedisoliidfosfaadi ohutust ja efektiivsust kasutamisel annuses 200 mg üks kord ööpäevas 6 päeva jooksul võrreldes uurija valitud intravenoosse ja/või suukaudse võrdlusravimiga, mida kasutati 10 päeva jooksul. Tedisoliidfosfaadi rühma randomiseeriti üheksakümmend üks (91) patsienti ja võrdlusravimi rühma 29 patsienti. Efektiivsus oli teisene tulemusnäitaja, mida analüüsiti kirjeldavalt ravikavatsuslikus (intent to treat, ITT) populatsioonis. 18. kuni 25. päeval pärast ravi lõppu oli kliinilist edu saavutanuid tedisoliidi rühmas 96,7% ja võrdlusravimi rühmas 93,1% (erinevus 3,6%, 95% CI: -6,3; 13,5). Varajase kliinilise ravivastuse, mida määratleti kui nahakolde suuruse vähenemist vähemalt 20% võrra 48…72 tundi pärast ravi algust, saavutas tedisoliidi rühmas 92,3% ja võrdlusravimi rühmas 96,6% (erinevus -4,2%; 95% CI: -12,9; 4.4). Lisaks uuriti tedisoliidfosfaadi ohutust ja efektiivsust 28 päeva kuni < 12 aasta vanustel lastel uurijale pimendatud randomiseeritud aktiivse kontrolliga uuringus 100 patsiendil, kellel oli kliiniliselt dokumenteeritud äge bakteriaalne naha ja nahaaluskoe infektsioon (75 said tedisoliidi, 25 said uuriva arsti poolt valitud võrdlusravimit). Patsiendid randomiseeriti suhtega 3 : 1 saama tedisoliidfosfaati 6…10 päeva jooksul või võrdlusravimit 10…14 päeva jooksul. Tedisoliidfosfaati annustati (intravenoosselt ja/või suukaudselt) kehakaalul põhinevas annuses 2…2,5 mg/kg iga 12 tunni järel või 200 mg annusena, mis manustati üks kord ööpäevas. Efektiivsus oli teisene tulemusnäitaja, mida analüüsiti kirjeldavalt. 22. kuni 29. päeval pärast ravi lõppu oli ravikavatsuslikus populatsioonis kliinilise edu saavutanuid tedisoliidi rühmas 93,3% ja võrdlusravimi rühmas 92,0% (erinevus 1,3%; 95% CI: -10,7; 13,4).

5.2 Farmakokineetilised omadused

farmakokineetilist profiili. Farmakokineetilised uuringud viidi läbi tervete vabatahtlikega ja populatsiooni farmakokineetilised analüüsid viidi läbi III faasi uuringute patsientidega.

Imendumine

Biotransformatsioon

Eritumine

ole võimalik tedisoliidi süsteemsest vereringest olulisel määral eemaldada. eGFR arvutati MDRD4 võrrandit kasutades.

Maksakahjustus Pärast tedisoliidfosfaadi ühekordse 200 mg suukaudse annuse manustamist mõõduka (n=8) või raske (n=8) maksakahjustusega (Child-Pugh klass B ja C) patsientidel tedisoliidi farmakokineetika ei muutu.

Eakad Tedisoliidi farmakokineetika oli eakatel tervetel vabatahtlikel (65 aastased ja vanemad, vähemalt 5 isikut üle 75 aastased; n=14) pärast tedisoliidfosfaadi ühekordse suukaudse 200 mg annuse manustamist võrreldav tedisoliidi farmakokineetikaga nooremas kontrollrühmas (25...45 aastased; n=14) isikutel.

Lapsed Tedisoliidi farmakokineetikat hinnati noorukitel (vanus 12...< 18 aastat; n=91), kes said 200 mg tedisoliidfosfaati intravenoosselt või suu kaudu iga 24 tunni järel 6 päeva. Tedisoliidi tasakaaluseisundi arvestuslikud keskmised (% CV) C ja AUC väärtused olid noorukitel 3,37 (42,2%) µg/ml ja 30,8 (50,2%) µg·h/ml, mis olid sarnased täiskasvanutel täheldatutele. Tedisoliidi keskmised farmakokineetilised näitajad pärast tedisoliidfosfaadi i.v. infusiooni ja suukaudse ravimvormi korduvat annustamist < 12-aastastele lastele on esitatud tabelis 3. Alla 12-aastastel lastel, kes said tedisoliidfosfaadi soovitatavaid annuseid, olid tedisoliidi tasakaaluseisundi ekspositsioonid (AUC ja C ) suuremad kui 200 mg tedisoliidfosfaati üks kord ööpäevas saanud täiskasvanutel. Tabel 3. Tedisoliidi tasakaaluseisundi arvestuslikud eeldatavad geomeetrilised keskmised (%CV) populatsiooni farmakokineetilised näitajad lastel alates sünnista kuni alla 12 aasta

Kehakaal Annustamisskeem Ööpäevane Manustamistee Tasakaalu- Tasakaalu- (kg) koguannus seisundi AUC seisundi C 1 ...< 3 6 mg kaks korda 12 mg Intravenoosne 28,41 (48,25) 2,22 (34,36) (N = 14) ööpäevas 3 ...< 6 12 mg kaks korda 24 mg Intravenoosne 26,40 (34,38) 2,40 (20,71) (N = 13) ööpäevas 6 ...< 10 20 mg kaks korda 40 mg Intravenoosne 22,54 (43,87) 2,22 (20,37) (N = 13) ööpäevas 10 ...< 14 30 mg kaks korda 60 mg Intravenoosne 27,61 (32,14) 2,68 (19,57) (N = 17) ööpäevas 14 ...< 20 40 mg kaks korda 80 mg Intravenoosne 28,44 (22,09) 2,74 (12,95) (N = 25) ööpäevas 20 ...< 35 60 mg kaks korda 120 mg Intravenoosne 31,84 (30,43) 2,64 (22,06) (N = 42) ööpäevas

Kehakaal Annustamisskeem Ööpäevane Manustamistee Tasakaalu- Tasakaalu- (kg) koguannus seisundi AUC seisundi C Vähemalt 35 200 mg üks kord 200 mg Intravenoosne 38,70 (32,00) 5,02 (15,73) (N = 16) ööpäevas AUC, kontsentratsiooni-aja kõvera alune pindala; C , maksimaalne kontsentratsioon; %CV, variatsioonikordaja. * Hõlmab vähemalt 26 gestatsiooninädala vanuseid vastsündinuid (N = 22). † AUC = 2 x AUC kaks korda ööpäevas annustamise korral. 0…24h 0…12h Sugu Kliinilistes uuringutes ja populatsiooni farmakokineetilises analüüsis hinnati soo mõju tedisoliidfosfaadi farmakokineetikale tervetel meestel ja naistel. Tedisoliidi farmakokineetika meestel ja naistel oli sarnane. Ravimite koostoime uuringud Teiste ravimite mõju tedisoliidfosfaadile

In vitro uuringud näitavad, et tedisoliidi ja tsütokroom P450 (CYP) isoensüümide inhibiitorite või indutseerijate vahelisi ravimikoostoimeid eeldatavasti ei esine.

Tedisoliidfosfaadi mõju teistele ravimitele

Ravimit metaboliseerivad ensüümid In vitro uuringud inimese maksa mikrosoomidega näitavad, et tedisoliidfosfaat ja tedisoliid ei inhibeerinud oluliselt mõne järgmise CYP isoensüümi (CYP1A2, CYP2C19, CYP2A6, CYP2C8, CYP2C9, CYP2D6 ja CYP3A4) vahendusel toimuvat metabolismi. Tedisoliid ei muutnud valitud CYP isoensüümide aktiivsust, kuid in vitro täheldati hepatotsüütides CYP3A4 mRNA indutseerimist.

Membraani transporterid In vitro testiti tedisoliidi ja tedisoliidfosfaadi võimet pärssida ravimite omastamise ja väljutamisega seotud oluliste transporterite (omastamisega seotud: OAT1, OAT3, OATP1B1, OATP1B3, OCT1 ja OCT2; väljutamisega seotud: P-gp ja BCRP) sondide substraatide transportimist. Eelravimi manustamisel ei ole oodata kliiniliselt olulisi koostoimeid nende transporteritega.

Monoamiinoksüdaasi inhibeerimine In vitro tedisoliid on pöörduv MAO inhibiitor; IC ja eeldatavate plasmakontsentratsioonide võrdluse põhjal pole inimesel koostoimete tekkimist siiski oodata. Serotonergilised ained Aju serotonergilise aktiivsuse prognoosimise hiire mudelis ei erinenud serotonergilised toimed tedisoliidfosfaadi annuste korral, mis ületavad kuni 30-kordselt inimese annustega samaväärset annust, vehiikli toimetest kontrollrühmal.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Tedisoliidfosfaadiga ei ole pikaajalisi kartsinogeensuse uuringuid läbi viidud.

Tedisoliidfosfaat oli negatiivne genotoksilisuse suhtes kõigis in vitro analüüsides (bakteriaalne pöördmutatsioon [Ames], hiina hamstri kopsurakkude [CHL] kromosoomaberratsioonid) ja kõikides in vivo analüüsides (hiire luuüdi mikrotuumade test, plaaniväline DNA süntees roti maksas). Genotoksilisuse suhtes analüüsiti ka pärast metaboolset aktiveerimist (in vitro ja in vivo) tedisoliidfosfaadist moodustunud tedisoliidi. Tedisoliid oli positiivne in vitro CHL-rakkude kromosoomaberratsioonide analüüsis, kuid oli teistes in vitro analüüsides (Ames, hiire lümfoomi mutageensus) ja in vivo hiire luuüdi mikrotuumade analüüsis genotoksilisuse suhtes negatiivne. Tedisoliidfosfaadil ei olnud kõrvaltoimeid isaste rottide fertiilsusele ega reproduktsioonivõimele, sealhulgas spermatogeneesile, suukaudsete annuste manustamisel kuni maksimaalse testitud annuseni 50 mg/kg ööpäevas ega emastele rottidele suukaudsetes annustes kuni maksimaalse testitud annuseni 15 mg/kg ööpäevas. Need annusetasemed on võrdväärsed kontsentratsioonidega, mis ületavad isasloomade puhul ≥5,3-kordselt ja emasloomade puhul ≥ 4,2-kordselt tedisoliidi plasmakontsentratsioonide AUC tasemeid inimese suukaudse raviannuse korral. Hiirte ja rottide embrüo ja loote arengu uuringutes ei leitud tõendeid teratogeensest toimest kontsentratsioonitasemetel, mis ületavad vastavalt 4- ja 6-kordselt inimese eeldatavaid plasmakontsentratsioone. Embrüo ja loote uuringutes avaldas tedisoliidfosfaat hiirte ja rottide loote arengule toksilist toimet. Emasloomal toksilisuse puudumisel olid hiirte loodetel tekkivateks toimeteks loote kaalu vähenemine ja roiete kõhre fusiooni sagenemine (normaalse geneetilise eelsoodumuse süvenemine rinnaku variatsioonideks hiirte CD-1 tüvel) suure annuse 25 mg/kg ööpäevas (4-kordne hinnanguline inimesel AUC põhjal tekkiv kontsentratsioon) korral. Rottidel täheldati suure annuse korral (15 mg/kg ööpäevas, mis on AUC põhjal hinnanguliselt 6-kordne kontsentratsioon inimesel) loote kaalu vähenemist ja luustiku variatsioonide suurenemist, sealhulgas rinnaku osade, lülisambalülide ja kolju luustumise häireid, ning seda seostati emasloomal avalduva toksilisusega (kehakaalu langus emasloomal). Loote toksilisuse NOAEL hiirtel (5 mg/kg ööpäevas), samuti emasloomal ja lootel avalduva toksilisuse NOAEL rottidel (2,5 mg/kg ööpäevas), arvatakse olevat

seotud tedisoliidi plasmakontsentratsiooni kõvera aluse pindala (AUC) väärtustega, mis on ligikaudu samaväärsed inimese suukaudse raviannuse puhul tekkivate tedisoliidi AUC väärtustega.

Tedisoliid eritub lakteerivate rottide piima ja täheldatud kontsentratsioonid olid sarnased kontsentratsioonidega emaslooma vereplasmas.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Mannitool Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks) Vesinikkloriidhape (pH reguleerimiseks)

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6. Sivextro ei sobi kokku kahevalentseid katioone sisaldavate lahustega (nt Ca2+, Mg2+), sealhulgas laktaadiga Ringeri süstelahuse ja Hartmanni lahusega.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Kombineeritud kõlblikkusaeg (alates lahustamisest ja lahjendamisest kuni manustamiseni) ei tohi ületada 24 tundi, kui seda on säilitatud kas toatemperatuuril või külmkapis (temperatuuril 2 °C...8 °C).

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi. Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist ja lahjendamist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

I tüüpi (10 ml) läbipaistev boorsilikaat-katsutiklaasist viaal halli silikoonitud klorobutüülkummist korgiga. Pakendi suurus on 1 või 6 viaali. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Sivextro viaalid on ette nähtud ainult ühekordseks kasutamiseks.

Seda võib manustada ainult intravenoosse infusioonina. Seda ei tohi manustada intravenoosse boolusena.

Infusioonilahuse valmistamisel tuleb järgida aseptilist meetodit. Viaali sisu tuleb lahustada 4 ml süsteveega ja ettevaatlikult keerutada kuni pulbri täieliku lahustumiseni. Loksutamist või kiiret liigutamist tuleb vältida, sest see võib põhjustada vahu tekkimist.

Manustamiseks tuleb lahustatud lahust täiendavalt lahjendada naatriumkloriidi 0,9% süstelahusega, nagu allpool kirjeldatud. Kotti ei tohi loksutada. Saadav lahus on selge värvitu või helekollane lahus ning see tuleb manustada ligikaudu 1 tunni jooksul.

Andmed Sivextro sobivuse kohta teiste intravenoossete ainetega on piiratud, mistõttu ei tohi lisandeid ega muid ravimeid lisada Sivextro ühekordselt kasutatavatesse viaalidesse ega sellega samaaegselt

infundeerida. Kui mitme ravimi järjestikuseks infundeerimiseks kasutatakse sama intravenoosset liini, tuleb liin enne ja pärast infusiooni loputada 0,9% naatriumkloriidi lahusega.

Manustamiskõlblikku lahust tuleb enne manustamist osakeste sisaldumise suhtes visuaalselt kontrollida. Kui manustamiskõlblik lahus sisaldab nähtavaid osakesi, tuleb see ära visata.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Juhised manustamiskõlblikuks muutmiseks aseptilistes tingimustes

Juhised manustamiskõlblikuks muudetud lahuse aseptiliseks lahjendamiseks ja annuste ettevalmistamiseks

Kehakaalul põhinevate annuste ettevalmistamine kaks korda ööpäevas manustatavaks infusiooniks (noorukitele ja lastele kehakaaluga < 35 kg): 1. Valmistada kontsentraatlahus (100 ml lahust, mis sisaldab 0,8 mg/ml tedisoliidfosfaati): Tõmmata viaalist süstlasse 1,6 ml manustamiskõlblikuks muudetud lahust ja lisada see infusioonikotti, mis sisaldab 98,4 ml naatriumkloriidi 0,9% süstelahust. Pange tähele, et eeltäidetud infusioonikotid on ületäidetud ja õige kontsentratsiooni saavutamiseks on oluline tagada, et selles etapis kasutatakse täpselt 98,4 ml lahjendit.

2. Valmistada ette annused kontsentraatlahusest:

a. Teha kindlaks Sivextro õige kogus milligrammides, vt alljärgnev annustamistabel.

Tabel 4. Sivextro ettevalmistamine infusiooniks lastele kehakaaluga < 35 kg, kasutades 100 ml kontsentraatlahust, mis sisaldab 0,8 mg/ml tedisoliidfosfaati

Kehakaal (kg) Sivextro kogus (mg) annuse Patsiendile manustatava 1 ...< 3 6 7,5 3 ...< 6 12 15 6 ...< 10 20 25 10 ...< 14 30 37,5 14 ...< 20 40 50 20 ...< 35 60 75

b. Lisada õige maht kontsentraatlahust sobiva suurusega infusioonikotti või infusioonisüstlasse. Väiksemate mahtude puhul võib olla vajalik ümardada sobiva suurusega süstla lähima gradueeringumärgini. c. Infundeerida 1 tunni jooksul infusiooni- või süstlapumba kaudu d. Selle päeva teise annuse manustamiseks korrata sama protseduuri Märkus. Mõlemad annused tuleb ära kasutada ettenähtud säilitusaja jooksul (vt lõik 6.3)

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Merck Sharp & Dohme B.V. Waarderweg 39 2031 BN Haarlem Holland

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/15/991/002 EU/1/15/991/003

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 23. märts 2015 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 09. jaanuar 2020

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: https://www.ema.europa.eu.

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Sivextro 245 mg suukaudse suspensiooni pulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kotike sisaldab 245,3 mg tedisoliidfosfaati.

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist sisaldab üks ml suukaudset suspensiooni 20 mg tedisoliidfosfaati.

Teadaolevat toimet omav abiaine

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist sisaldab üks ml suukaudset suspensiooni 252,8 mg sahharoosi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Suukaudse suspensiooni pulber

Valge kuni valkjas pulber.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Sivextro suukaudse suspensiooni pulber on näidustatud ägedate bakteriaalsete naha ja nahaaluskoe infektsioonide raviks sünnist alates (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Antibakteriaalsete ravimite kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Tedisoliidfosfaadi tablette, suukaudse suspensiooni pulbrit või infusioonilahuse kontsentraadi pulbrit võib kasutada esmaseks raviks. Parenteraalse ravimvormiga ravi alustanud patsiendid võib viia kliinilise näidustuse olemasolul üle suukaudse ravimvormi kasutamisele (vt lõik 5.2).

Täiskasvanud ning noorukid ja lapsed kehakaaluga vähemalt 35 kg Tedisoliidfosfaadi soovitatav annus on 200 mg üks kord ööpäevas 6 päeva jooksul.

Noorukid ja lapsed kehakaaluga alla 35 kg Tedisoliidfosfaadi soovitatavad suukaudse suspensiooni annused on esitatud tabelis 1. Neile patsientidele manustatakse tedisoliidfosfaati kaks korda ööpäevas 6 päeva jooksul.

Tabel 1. Suukaudse suspensiooni annustamise juhised lastele ja noorukitele

Kehakaalu vahemik (kg) Sagedus

Tedisoliidfosfaadi manustamine üks kord ööpäevas Kui annus on vahele jäänud, tuleb see manustada niipea kui võimalik ükskõik millal kuni 8 tundi enne järgmist ettenähtud annust. Kui järgmise annuseni on jäänud vähem kui 8 tundi, peab patsient ootama kuni järgmise ettenähtud annuseni. Kahekordset annust ei tohi manustada, kui annus jäi eelmisel korral manustamata.

Tedisoliidfosfaadi manustamine kaks korda ööpäevas Kui annus on vahele jäänud, tuleb see manustadaa niipea kui võimalik ükskõik millal kuni 6 tundi enne järgmist ettenähtud annust. Kui järgmise annuseni on jäänud vähem kui 6 tundi, peab patsient ootama kuni järgmise ettenähtud annuseni. Kahekordset annust ei tohi manustada, kui annus jäi eelmisel korral manustamata.

Patsientide erirühmad

Eakad Annuse kohandamine ei ole vajalik (vt lõik 5.2). Kliinilised kogemused patsientidega vanuses ≥75 aastat on piiratud.

Maksakahjustus Annuse kohandamine ei ole vajalik (vt lõik 5.2).

Neerukahjustus Annuse kohandamine ei ole vajalik (vt lõik 5.2).

Lapsed ja noorukid Noorukitele ja lastele kehakaaluga vähemalt 35 kg on tedisoliidfosfaat saadaval ka infusioonilahuse kontsentraadi pulbrina ja 200 mg tablettidena.

Manustamisviis

Suukaudne. Suukaudset suspensiooni võib võtta koos toiduga või ilma ning see tuleb võtta 30 minuti jooksul pärast manustamiskõlblikuks muutmist (vt lõik 5.2).

Suukaudse suspensiooni valmistamise juhised vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Neutropeeniaga patsiendid

Mitokondrite düsfunktsioon

Müelosupressioon

Enamus trombotsütopeenia juhtudest tekkis soovitatavast kauem kestnud ravi korral. Neerupuudulikkusega patsientidel võib trombotsütopeenia teket seostada ravimiga. Patsiente, kellel tekib müelosupressioon, tuleb jälgida ja ravimi kasu/riski suhet tuleb uuesti hinnata. Ravi jätkamisel peab hoolikalt jälgima vererakkude arvu ja rakendama sobivaid ravistrateegiaid.

Perifeerne neuropaatia ja nägemisnärvi häired

Ühe teise oksasolidinoonide rühma ravimi kasutamisel on esinenud laktatsidoosi. Tedisoliidfosfaadi soovitatud 6-päevase ravi korral patsientidel laktatsidoosi ei esinenud.

Ülitundlikkusreaktsioonid

Tedisoliidfosfaadi manustamisel patsientidele, kellel on teadaolev ülitundlikkus teiste oksasolidinoonide suhtes, tuleb olla ettevaatlik võimaliku ristülitundlikkuse tekkimise tõttu.

Clostridioides difficile’st põhjustatud kõhulahtisus

Monoamiinoksüdaasi inhibeerimine

In vitro on tedisoliid monoamiinoksüdaasi (MAO) pöörduv mitteselektiivne inhibiitor (vt lõik 4.5).

Serotoniinisündroom

Mittetundlikud mikroorganismid

Tedisoliidfosfaadi määramine tõestatud bakteriaalse infektsiooni või selle tugeva kahtluse puudumisel suurendab ravimresistentsete bakterite väljakujunemise riski.

Tedisoliidil üldjuhul puudub gramnegatiivsete bakterite vastane toime.

Kliiniliste andmete piiratus

Ravitud infektsioonide tüübid ägedate bakteriaalsete naha ja nahaaluskoe infektsioonide korral piirdusid ainult tselluliidi/erüsiipeli või suuremate nahaabstsesside ja haavainfektsioonidega. Teisi nahainfektsiooni tüüpe ei ole uuritud. Tedisoliidfosfaadi kasutamise kohta ägedate bakteriaalsete ja nahaaluskoe infektsioonide ja samaaegse sekundaarse baktereemiaga patsientide ravis on kogemused piiratud ning kasutamise kohta ägedate bakteriaalsete naha ja nahaaluskoe infektsioonide ravis sepsise või septilise šoki korral kogemused puuduvad.

Kontrollitud kliinilistes uuringutes neutropeeniaga (neutrofiilide arv < 1000 rakku/mm3) või raske immuunpuudulikkusega patsiente ei osalenud.

Teadaolevat toimet omavad abiained

See ravim sisaldab sahharoosi. Päriliku fruktoositalumatuse, glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooni või saharaasi-isomaltaasi puudulikkusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Tedisoliidfosfaadi võimalik toime teistele ravimitele

Adrenergilised koostoimed Tervetel isikutel viidi läbi kaks platseebokontrolliga ristuva ülesehitusega uuringut, hindamaks tasakaalukontsentratsioonil 200 mg suukaudse tedisoliidfosfaadi võimalikku mõju pseudoefedriini ja türamiini vererõhku tõstvatele toimetele. Pseudoefedriini kasutamisel ei täheldatud olulisi muutusi vererõhus ega südame löögisageduses. Türamiini annuse mediaan, mis põhjustas süstoolse vererõhu tõusu ≥ 30 mmHg võrra võrreldes annustamiseelse vererõhuga, oli tedisoliidfosfaadiga koos manustamisel 325 mg, samas kui platseebo kasutamisel oli see 425 mg. Sivextro manustamine koos türamiinirikaste (st ligikaudu 100 mg türamiini sisaldavad) toiduainetega ei tõsta eeldatavasti vererõhku. CYP3A vahendusel metaboliseeritavad ravimid Kliinilises uuringus, milles võrreldi midasolaami (CYP3A4 substraat, vt lõik 5.2) ühekordse annuse (2 mg) farmakokineetikat eraldi või kombinatsioonis tedisoliidfosfaadiga (200 mg suukaudne annus üks kord ööpäevas 10 päeva jooksul), moodustasid midasolaami AUC ja C väärtused koos tedisoliidfosfaadiga manustamisel vastavalt 81% ja 83% midasolaami AUC ja C väärtustest eraldi manustamisel. See mõju ei ole kliiniliselt oluline ning samaaegselt manustatavate CYP3A4 substraatide annuste kohandamine tedisoliidfosfaadiga ravi ajal ei ole vajalik. Lapsed Koostoimeuuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Tedisoliidfosfaadi kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad. Katsed hiirte ja rottidega on

näidanud toimeid arengule (vt lõik 5.3). Ettevaatuse mõttes on parem vältida tedisoliidfosfaadi kasutamist raseduse ajal.

Imetamine

Fertiilsus

Tedisoliidfosfaadi toimeid inimeste fertiilsusele ei ole uuritud. Loomkatsed tedisoliidfosfaadiga ei näita kahjulikku toimet fertiilsusele (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Sivextro mõjutab kergelt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet, sest võib põhjustada pearinglust, väsimust või aeg-ajalt unisust (vt lõik 4.8).

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Kõrvaltoimete loetelu tabelina

Organsüsteemi klass Esinemissagedus Kõrvaltoimed Silma kahjustused Aeg-ajalt: Hägune nägemine, klaaskeha hõljumid Südame häired Aeg-ajalt: Bradükardia Vaskulaarsed häired Aeg-ajalt: Õhetus, kuumahood Respiratoorsed, Aeg-ajalt: Köha, nina kuivus, kopsupais rindkere ja mediastiinumi häired Seedetrakti häired Sage: Iiveldus, kõhulahtisus, oksendamine Naha ja nahaaluskoe Sage: Generaliseerunud kihelus kahjustused Aeg-ajalt: Hüperhidroos, kihelus, lööve, nõgestõbi, alopeetsia, Lihaste, luustiku ja Aeg-ajalt: Artralgia, lihasspasmid, seljavalu, ebamugavustunne sidekoe kahjustused jäsemetes, kaelavalu Neerude ja kuseteede Aeg-ajalt: Uriini ebanormaalne lõhn häired Reproduktiivse Aeg-ajalt: Vulvovaginaalne kihelus süsteemi ja rinnanäärme häired Üldised häired ja Sage: Väsimus manustamiskoha Aeg-ajalt: Külmavärinad, ärrituvus, palavik, perifeersed tursed reaktsioonid Uuringud Aeg-ajalt: Haarde nõrgenemine, transaminaaside aktiivsuse * Põhineb turuletulekujärgsetel teadetel. Kuna neist kõrvaltoimetest on teatatud vabatahtlikult teadmata suurusega populatsioonis, ei saa esinemissagedust usaldusväärselt hinnata. Seetõttu on esinemissageduseks „teadmata“. Lapsed ja noorukid

Olemasolevate andmete põhjal oli tedisoliidfosfaadi ohutusprofiil lastel üldiselt sarnane täiskasvanutel täheldatuga.

4.9 Üleannustamine

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, teised antibakteriaalsed ained, ATC-kood: J01XX11.

Toimemehhanism

Tedisoliidil on eelkõige grampositiivsete bakterite vastane toime.

Tedisoliid in vitro on bakteriostaatiline enterokokkide, stafülokokkide ja streptokokkide suhtes.

Resistentsus

Teist resistentsusmehhanismi kodeerib plasmiidiga edasikantav ja transposooniga seotud kloramfenikooli-florfenikooli resistentsuse (cfr) geen, mis annab stafülokokkidele ja enterokokkidele resistentsuse oksasolidinoonide, fenikoolide, linkosamiidide, pleuromutiliinide, streptogramiin A ja 16-liikmeliste makroliidide suhtes. Hüdroksümetüülrühma paiknemise tõttu asendis C5 säilib tedisoliidil toime Staphylococcus aureus’e tüvede suhtes, mis kromosoomimutatsioonide puudumisel ekspresseerivad cfr-geeni. Toimemehhanism on teistsugune kui teistel antibakteriaalsete ravimite mitteoksasolidinoonide rühma kuuluvatel ravimitel; seetõttu on tedisoliidi ja teiste antibakteriaalsete ravimite rühmade vahel ristresistentsuse tekkimine ebatõenäoline.

Antibakteriaalne toime kasutamisel koos teiste antibakteriaalsete ja seenevastaste ainetega

Tundlikkustestide piirväärtused

Farmakokineetiliste/farmakodünaamiliste omaduste suhe

AUC/MIK-i suhe oli farmakodünaamiline parameeter, mis oli hiirte reie ja kopsu S. aureus’e infektsiooni mudelites efektiivsusega kõige paremas korrelatsioonis.

Kindlate patogeenide vastane kliiniline efektiivsus

Kliinilistes uuringutes tõestati efektiivsus iga näidustuse järel loetletud tedisoliidi suhtes in vitro tundlike patogeenide vastu.

Ägedad bakteriaalsed naha ja nahaaluskoe infektsioonid

Staphylococcus aureus
Streptococcus pyogenes
Streptococcus agalactiae
Streptococcus anginosus’e rühm (millesse kuuluvad S. anginosus, S. intermedius ja S. constellatus)

Antibakteriaalne toime muude asjakohaste patogeenide suhtes

Kliinilist efektiivsust järgmiste patogeenide suhtes ei ole tõestatud, kuid in vitro uuringud näitavad, et need on omandatud resistentsusmehhanismide puudumisel tedisoliidi suhtes tundlikud:

Staphylococcus lugdunensis

Lapsed 120-l ägedate bakteriaalsete naha ja nahaaluskoe infektsioonidega 12…< 18-aastasel lapsel läbi viidud uurijale pimendatud randomiseeritud uuringus hinnati intravenoosse ja/või suukaudse tedisoliidfosfaadi ohutust ja efektiivsust kasutamisel annuses 200 mg üks kord ööpäevas 6 päeva jooksul võrreldes uurija valitud intravenoosse ja/või suukaudse võrdlusravimiga, mida kasutati 10 päeva jooksul. Tedisoliidfosfaadi rühma randomiseeriti üheksakümmend üks (91) patsienti ja võrdlusravimi rühma 29 patsienti. Efektiivsus oli teisene tulemusnäitaja, mida analüüsiti kirjeldavalt ravikavatsuslikus (intent to treat, ITT) populatsioonis. 18. kuni 25. päeval pärast ravi lõppu oli kliinilist edu saavutanuid tedisoliidi rühmas 96,7% ja võrdlusravimi rühmas 93,1% (erinevus 3,6%, 95% CI: -6,3; 13,5). Varajase kliinilise ravivastuse, mida määratleti kui nahakolde suuruse vähenemist vähemalt 20% võrra 48…72 tundi pärast ravi algust, saavutas tedisoliidi rühmas 92,3% ja võrdlusravimi rühmas 96,6% (erinevus -4,2%; 95% CI: -12,9; 4.4).

analüüsiti kirjeldavalt. 22. kuni 29. päeval pärast ravi lõppu oli ravikavatsuslikus populatsioonis kliinilise edu saavutanuid tedisoliidi rühmas 93,3% ja võrdlusravimi rühmas 92,0% (erinevus 1,3%; 95% CI: -10,7; 13,4).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Biotransformatsioon

Lineaarsus/mittelineaarsus

Tedisoliidi farmakokineetika oli annuse ja aja suhtes lineaarne. Tedisoliidi C ja AUC suurenesid ühekordse suukaudse annuse vahemikus 200...1200 mg ja intravenoosse annuse vahemikus

100...400 mg annusega ligikaudu proportsionaalselt. Tasakaalukontsentratsioonid saavutatakse 3 päeva jooksul ja näitavad toimeaine tagasihoidlikku, ligikaudu 30% akumulatsiooni pärast korduvat suukaudset või intravenoosset manustamist üks kord ööpäevas, nagu võib eeldada ligikaudu 12 tunnise poolväärtusaja järgi.

Erirühmad

Neerukahjustus Pärast tedisoliidfosfaadi ühekordse 200 mg intravenoosse annuse manustamist 8 raske neerukahjustusega (kriteeriumiks oli eGFR < 30 ml/min) isikule jäi C sisuliselt muutumatuks ja AUC muutus vähem kui 10%, võrreldes 8-st tervest isikust koosneva kontrollrühmaga. 0-∞ Lõppstaadiumis neeruhaigusega patsientide (eGFR < 15 ml/min) hindamisel leiti, et hemodialüüsiga ei ole võimalik tedisoliidi süsteemsest vereringest olulisel määral eemaldada. eGFR arvutati MDRD4 võrrandit kasutades. Maksakahjustus Pärast tedisoliidfosfaadi ühekordse 200 mg suukaudse annuse manustamist mõõduka (n=8) või raske (n=8) maksakahjustusega (Child-Pugh klass B ja C) patsientidel tedisoliidi farmakokineetika ei muutu. Eakad Tedisoliidi farmakokineetika oli eakatel tervetel vabatahtlikel (65 aastased ja vanemad, vähemalt 5 isikut üle 75 aastased; n=14) pärast tedisoliidfosfaadi ühekordse suukaudse 200 mg annuse manustamist võrreldav tedisoliidi farmakokineetikaga nooremas kontrollrühmas (25...45 aastased; n=14) isikutel.

Lapsed Tedisoliidi farmakokineetikat hinnati noorukitel (vanus 12...< 18 aastat; n=91), kes said 200 mg tedisoliidfosfaati intravenoosselt või suu kaudu iga 24 tunni järel 6 päeva. Tedisoliidi tasakaaluseisundi arvestuslikud keskmised (% CV) C ja AUC väärtused olid noorukitel 3,37 (42,2%) µg/ml ja 30,8 (50,2%) µg·h/ml, mis olid sarnased täiskasvanutel täheldatutele. Tedisoliidi keskmised farmakokineetilised näitajad pärast tedisoliidfosfaadi i.v. infusiooni ja suukaudsete ravimvormide korduvat annustamist < 12-aastastele lastele on esitatud tabelis 3. Alla 12-aastastel lastel, kes said tedisoliidfosfaadi soovitatavaid annuseid, olid tedisoliidi tasakaaluseisundi ekspositsioonid (AUC ja C ) suuremad kui 200 mg tedisoliidfosfaati üks kord ööpäevas saanud täiskasvanutel. Tabel 3. Tedisoliidi tasakaaluseisundi arvestuslikud eeldatavad geomeetrilised keskmised (%CV) populatsiooni farmakokineetilised näitajad lastel alates sünnist* kuni alla 12 aasta vanuseni

Kehakaal Annustamisskeem Ööpäevane Manustamistee Tasakaalu- Tasakaalu- (kg) koguannus seisundi AUC seisundi C 10 ...< 14 30 mg kaks korda 60 mg Intravenoosne 27,61 (32,14) 2,68 (19,57) (N = 17) ööpäevas 14 ...< 20 40 mg kaks korda 80 mg Intravenoosne 28,44 (22,09) 2,74 (12,95) (N = 25) ööpäevas 20 ...< 35 60 mg kaks korda 120 mg Intravenoosne 31,84 (30,43) 2,64 (22,06) (N = 42) ööpäevas Vähemalt 35 200 mg üks kord 200 mg Intravenoosne 38,70 (32,00) 5,02 (15,73) (N = 16) ööpäevas AUC, kontsentratsiooni-aja kõvera alune pindala; C , maksimaalne kontsentratsioon; %CV, variatsioonikordaja. * Hõlmab vähemalt 26 gestatsiooninädala vanuseid vastsündinuid (N = 22). † AUC = 2 x AUC kaks korda ööpäevas annustamise korral. 0…24h 0…12h Sugu Kliinilistes uuringutes ja populatsiooni farmakokineetilises analüüsis hinnati soo mõju tedisoliidfosfaadi farmakokineetikale tervetel meestel ja naistel. Tedisoliidi farmakokineetika meestel ja naistel oli sarnane. Ravimite koostoime uuringud

Teiste ravimite mõju tedisoliidfosfaadile

In vitro uuringud näitavad, et tedisoliidi ja tsütokroom P450 (CYP) isoensüümide inhibiitorite või indutseerijate vahelisi ravimikoostoimeid eeldatavasti ei esine.

Tedisoliidfosfaadi mõju teistele ravimitele

manustamisel ei ole oodata kliiniliselt olulisi koostoimeid nende transporteritega.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Tedisoliidfosfaadiga ei ole pikaajalisi kartsinogeensuse uuringuid läbi viidud.

Juveniilsete rottide uuringutes ei täheldatud spetsiifilisi ega unikaalseid toksilisuse sihtorganeid võrreldes nendega, mis on juba tuvastatud suukaudse korduvtoksilisuse uuringutes täiskasvanud rottidel, kuid kõrvaltoimete mitteavaldumise tasemele (no observed adverse effect levels, NOAEL) (AUC alusel) vastavad ekspositsioonid olid juveniilsete rottide uuringus 2 korda väiksemad kui 0…24h täikasvanud rottide 28-päevases uuringus tuvastatud ekspositsioonid. Sellest tulenevalt olid juveniilsete rottide uuringus täheldatud plasma ekspositsioonid sarnased neile, mida on täheldatud lastel inimese raviannuste korral. Spetsiaalne neuropatoloogiline uuring viidi läbi pigmentatsiooniga Long-Evansi rottidega, kellele manustati tedisoliidfosfaati üks kord ööpäevas kuni 9 kuud. Selles uuringus kasutati perfusiooniga fikseeritud perifeerse ja kesknärvisüsteemi koe tundlikku morfoloogilist hindamist. Pärast tedisoliidi suukaudset manustamist 1, 3, 6 või 9 kuu jooksul kuni annusteni, mille puhul plasmakontsentratsioon (AUC) ületas kuni 8-kordselt inimese raviannuse kasutamisel eeldatavalt tekkivat plasmakontsentratsiooni, ei esinenud tedisoliidiga seotud neurotoksilisust, sealhulgas neuroloogilisi muutusi käitumises ega nägemisnärvi või perifeerset neuropaatiat. Tedisoliidfosfaat oli negatiivne genotoksilisuse suhtes kõigis in vitro analüüsides (bakteriaalne pöördmutatsioon [Ames], hiina hamstri kopsurakkude [CHL] kromosoomaberratsioonid) ja kõikides in vivo analüüsides (hiire luuüdi mikrotuumade test, plaaniväline DNA süntees roti maksas). Genotoksilisuse suhtes analüüsiti ka pärast metaboolset aktiveerimist (in vitro ja in vivo) tedisoliidfosfaadist moodustunud tedisoliidi. Tedisoliid oli positiivne in vitro CHL-rakkude kromosoomaberratsioonide analüüsis, kuid oli teistes in vitro analüüsides (Ames, hiire lümfoomi mutageensus) ja in vivo hiire luuüdi mikrotuumade analüüsis genotoksilisuse suhtes negatiivne.

Tedisoliidfosfaadil ei olnud kõrvaltoimeid isaste rottide fertiilsusele ega reproduktsioonivõimele, sealhulgas spermatogeneesile, suukaudsete annuste manustamisel kuni maksimaalse testitud annuseni 50 mg/kg ööpäevas ega emastele rottidele suukaudsetes annustes kuni maksimaalse testitud annuseni 15 mg/kg ööpäevas. Need annusetasemed on võrdväärsed kontsentratsioonidega, mis ületavad isasloomade puhul ≥5,3-kordselt ja emasloomade puhul ≥ 4,2-kordselt tedisoliidi plasmakontsentratsioonide AUC tasemeid inimese suukaudse raviannuse korral. Hiirte ja rottide embrüo ja loote arengu uuringutes ei leitud tõendeid teratogeensest toimest

kontsentratsioonitasemetel, mis ületavad vastavalt 4- ja 6-kordselt inimese eeldatavaid plasmakontsentratsioone. Embrüo ja loote uuringutes avaldas tedisoliidfosfaat hiirte ja rottide loote arengule toksilist toimet. Emasloomal toksilisuse puudumisel olid hiirte loodetel tekkivateks toimeteks loote kaalu vähenemine ja roiete kõhre fusiooni sagenemine (normaalse geneetilise eelsoodumuse süvenemine rinnaku variatsioonideks hiirte CD-1 tüvel) suure annuse 25 mg/kg ööpäevas (4-kordne hinnanguline inimesel AUC põhjal tekkiv kontsentratsioon) korral. Rottidel täheldati suure annuse korral (15 mg/kg ööpäevas, mis on AUC põhjal hinnanguliselt 6-kordne kontsentratsioon inimesel) loote kaalu vähenemist ja luustiku variatsioonide suurenemist, sealhulgas rinnaku osade, lülisambalülide ja kolju luustumise häireid, ning seda seostati emasloomal avalduva toksilisusega (kehakaalu langus emasloomal). Loote toksilisuse NOAEL hiirtel (5 mg/kg ööpäevas), samuti emasloomal ja lootel avalduva toksilisuse NOAEL rottidel (2,5 mg/kg ööpäevas), arvatakse olevat seotud tedisoliidi plasmakontsentratsiooni kõvera aluse pindala (AUC) väärtustega, mis on ligikaudu samaväärsed inimese suukaudse raviannuse puhul tekkivate tedisoliidi AUC väärtustega.

Tedisoliid eritub lakteerivate rottide piima ja täheldatud kontsentratsioonid olid sarnased kontsentratsioonidega emaslooma vereplasmas.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Ksantaankummi (E415) Kolloidne veevaba ränidioksiid (E551) Merevaikhape (E363) Sahharoos Maisitärklis

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

Avamata kotike: 18 kuud. Pärast manustamiskõlblikuks muutmist: kogu aeg valmistamisest manustamiseni ei tohi ületada 30 minutit toatemperatuuril.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2 °C…8 °C). Hoida originaalpakendis. Kui hoida toatemperatuuril (25 °C või alla selle), tuleb Sivextro ära kasutada 14 päeva jooksul pärast külmkapist välja võtmist. Säilitamistingimused pärast ravimi manustamiskõlblikuks muutmist, vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Komplekt sisaldab 12 lapsekindlat ühekordselt kasutatavat kotikest (PET/alumiinium/LLDPE), kahte 1 ml (valget) annustamissüstalt, kahte 3 ml (rohelist) annustamissüstalt, kahte 10 ml (sinist) annustamissüstalt ning kahte segamistopsi.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Juhised suukaudse suspensiooni pulbri manustamiskõlblikuks muutmiseks

Õige annuse manustamise tagamiseks tuleb valmistamisel ja manustamisel kasutada AINULT komplektis kaasasolevaid süstlaid. 1. Ärge avage suukaudse suspensiooni kotikest enne, kui olete valmis ravimit valmistama. 2. Täitke puhas klaas toatemperatuuril oleva joogivee või jahutamata pudeliveega. 3. Täitke selle ravimiga kaasasolev 10 ml (sinine) süstal 10 ml veega. 4. Lisage 10 ml vett selle ravimiga kaasasolevasse segamistopsi. 5. Avage kotike ja lisage kogu selle sisu segamistopsi. 6. Sulgege segamistopsi kaas ja loksutage tugevalt 45 sekundi jooksul, et pulber ja vesi seguneksid. Veenduge, et pulber on täielikult segunenud. Segu peab olema valge kuni valkjas, hägune ja ilma tükkideta.

Manustamisjuhised

Vt tabel 4 annuse, mahu ja määratud annusele vastava süstla tüübi kohta. 1. Mõõtke määratud annuse maht komplektis oleva sobiva süstlaga ja manustage annus suu kaudu 30 minuti jooksul pärast segamist. Kui annust ei kasutata 30 minuti jooksul, tuleb see ära visata. 2. Kogu segamistopsis olevat suukaudset suspensiooni ei kasutata ära. Segamistopsi jääb osa suspensioonist alles. Järelejäänud suspensioon tuleb ära visata. Iga manustamiskorra jaoks tuleb valmistada uus suspensioon. 3. Segamistopsi ja süstlaid võib käsitsi pesta ja korduvalt kasutada.

Tabel 4. Kehakaalul põhinevad annused ja vastavad suukaudse suspensiooni pulbri mahud

Kehakaal (kg) Kogus (mg) Suukaudse Annustamissagedus Suukaudse 1 ...< 3 3 ...< 6 6 ...< 10 10 ...< 14 14 ...< 20 20 ...< 35 ≥ 35 200 10 Üks kord päevas 10 ml Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Merck Sharp & Dohme B.V. Waarderweg 39 2031 BN Haarlem Holland

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/15/991/004

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 23. märts 2015 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 09. jaanuar 2020

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: https://www.ema.europa.eu.

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAVAD TOOTJAD

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAVAD TOOTJAD

Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutavate tootjate nimi ja aadress

Merck Sharp & Dohme B.V. Waarderweg 39 2031 BN Haarlem Holland

Patheon Italia S.p.A. 2° Trav. SX Via Morolense, 5 03013 Ferentino Itaalia

Ravimi trükitud pakendi infolehel peab olema vastava ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress.

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

Retseptiravim.

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

Perioodilised ohutusaruanded

Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

Riskijuhtimiskava

Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele. Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:

Euroopa Ravimiameti nõudel;
kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada

riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

VÄLISPAKEND

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Sivextro 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid tedisoliidfosfaat

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 200 mg tedisoliidfosfaati.

3. ABIAINED

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Õhukese polümeerikattega tablett 6 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

Suukaudne

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Merck Sharp & Dohme B.V. Waarderweg 39 2031 BN Haarlem Holland

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/15/991/001

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

Retseptiravim.

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Sivextro

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-VÖÖTKOOD

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL

BLISTRID

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Sivextro 200 mg tabletid tedisoliidfosfaat

2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. MUU

Tõmmata pealt ära ja suruda

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

VÄLISPAKEND (VIAAL)

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Sivextro 200 mg infusioonilahuse kontsentraadi pulber tedisoliidfosfaat

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks viaal sisaldab dinaatriumtedisoliidfosfaati koguses, mis vastab 200 mg tedisoliidfosfaadile. Pärast manustamiskõlblikuks muutmist sisaldab 1 ml 50 mg tedisoliidfosfaati.

3. ABIAINED

Abiained: mannitool, naatriumhüdroksiid, vesinikkloriidhape

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Infusioonilahuse kontsentraadi pulber 1 viaal 6 viaali

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

Intravenoosseks kasutamiseks pärast lahustamist ja lahjendamist Ainult ühekordseks kasutamiseks

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Merck Sharp & Dohme B.V. Waarderweg 39 2031 BN Haarlem Holland

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/15/991/002 1 viaal EU/1/15/991/003 6 viaali

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

Retseptiravim.

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Põhjendus Braille mitte lisamiseks.

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

VIAALI ETIKETT

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)

Sivextro 200 mg kontsentraadi pulber tedisoliidfosfaat i.v.

2. MANUSTAMISVIIS

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

200 mg

6. MUU

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

VÄLISPAKEND

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Sivextro 245 mg suukaudse suspensiooni pulber tedisoliidfosfaat

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks kotike sisaldab 245,3 mg tedisoliidfosfaati. Pärast manustamiskõlblikuks muutmist sisaldab üks ml suukaudset suspensiooni 20 mg tedisoliidfosfaati.

3. ABIAINED

Sisaldab sahharoosi. Lisateavet vt pakendi infolehest.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Suukaudse suspensiooni pulber

12 kotikest, kaks 1 ml, kaks 3 ml ja kaks 10 ml annustamissüstalt ning kaks segamistopsi

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Enne kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida külmkapis. Võib hoida külmkapist väljas temperatuuril kuni 25 °C kuni 14 päeva. Pärast segamist tuleb suukaudne suspensioon ära kasutada toatemperatuuril 30 minuti jooksul.