Replagal - Replagal toote info LISA I
Artikli sisukord
I LISA
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Replagal, 1 mg/ml infusioonilahuse kontsentraat.
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
1 ml infusioonilahuse kontsentraati sisaldab 1 mg agalsidaas alfat.
Iga 1 ml kontsentraadiviaal sisaldab 1 mg agalsidaas alfat.
Iga 3,5 ml kontsentraadiviaal sisaldab 3,5 mg agalsidaas alfat.
Agalsidaas alfa on geenitehnoloogia abil inimrakuliinis toodetud inimproteiin α galaktosidaas A.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Infusioonilahuse kontsentraat.
Selge värvitu lahus.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Replagal on näidustatud pikaajaliseks ensüümasendusraviks patsientidel, kelle Fabry tõve diagnoos
(α-galaktosidaas A vaegus) on kinnitust leidnud.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Ravi Replagal’iga peab toimuma Fabry tõbe või muu päriliku ainevahetushaigusega patsientide
ravimise kogemusega arsti järelvalve all.
Replagal’i manustatakse annuses 0,2 mg/kg kehakaalu kohta üle nädala 40 minutit kestva
intravenoosse tilkinfusiooni teel. Valmistamise ja manustamise juhendeid vt lõik 6.6.
Üle 65 aasta vanused patsiendid
Uuringuid üle 65-aastaste patsientide osas pole teostatud ning ohutust ja efektiivsust tõestatud, seetõttu
ei saa praegu nende patsientide osas annustamise kohta soovitusi anda.
Maksakahjustusega patsiendid
Maksakahjustusega patsientidel ei ole uuringuid teostatud.
Neerukahjustusega patsiendid
Neerukahjustustega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.
Ulatuslik neerukahjustus (eGFR < 60 ml/min) võib piirata neerude reageerimist ensüümasendusravile.
Andmed dialüüsi saavate või siiratud neeruga patsientide kohta on piiratud, annust kohandada ei
soovitata.
Pediaatrilised patsiendid
Lastel on kasutamise kogemus piiratud. Lastele (0–6 aastat) ei saa praegu annustamisskeemi
soovitada, sest ohutus ja efektiivsus ei ole veel piisavalt kindlaks määratud. Piiratud kliinilised
andmed 7–18-aastaste lastega ei võimalda praegu optimaalset annustamisskeemi soovitada (vt lõigud
5.1 ja 5.2). Kuna 6-kuulises uuringus Replagaliga, mida manustati sellele populatsioonile 0,2 mg/kg,
ootamatuid ohutuseprobleeme esile ei kerkinud, soovitatakse kasutada 7–18-aastastel lastel seda
annustamisskeemi.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Idiosünkraatilised infusiooniga seotud reaktsioonid
13,7%-l kliinilistes uuringutes Replagal'iga ravitud täiskasvanud patsientidest on esinenud
idiosünkraatilisi infusiooniga seotud reaktsioone. Neljal 17-st (23,5%) kliinilistesse uuringutesse
värvatud pediaatrilisest patsiendist vanuses > 7 aastat tekkis 4,5 aastat kestnud ravi ajal vähemalt üks
infusiooniga seotud reaktsioon (keskmine kestus ligikaudu 4 aastat). Kolmel 8 (37,5%) pediaatrilisest
patsiendist vanuses < 7 aastat tekkis keskmiselt 4,2 aasta pikkuse vaatlusaja jooksul vähemalt üks
infusiooniga seotud reaktsioon. Naistel oli infusiooniga seotud reaktsioonide protsent üldiselt oluliselt
madalam kui meestel. Kõige sagedasemateks sümptomiteks on olnud külmavärinad, peavalu, iiveldus,
palavik, õhetus ja väsimus. Tõsiseid reaktsioone on kirjeldatud aeg-ajalt; kirjeldatud sümptomiteks on
palavik, külmavärinad, tahhükardia, nõgestõbi, iiveldus/oksendamine, angioneurootiline ödeem
kurgupitsitusega, sisisev hingamiskahin ja keele turse. Muud infusiooniga seotud reaktsioonid on
pearinglus ja hüperhidroos. Südamenähtude uurimisel selgus, et infusioonireaktsioonid võivad olla
seotud hemodünaamilise stressiga, mis kutsub esile südame nähte patsientidel, kellel on
südamenähtudena avaldunud Fabry tõbi.
Infusiooniga seotud reaktsioonid on üldiselt ilmnenud esimese 2...4 kuu jooksul pärast ravi alustamist
Replagal’iga, kuigi neid on ilmnenud ka hiljem (pärast 1 aasta möödumist). Need toimed on aja
jooksul vähenenud. Kui ilmnevad kerged või mõõdukad ägedad infusioonireaktsioonid, tuleb koheselt
anda arstiabi ja tarvitusele võtta sobivad meetmed. Infusiooni võib ajutiselt katkestada (5...10
minutiks), kuni sümptomid vaibuvad, ja seejärel alustada infusiooni uuesti. Kerged ja mööduvad
mõjud ei pruugi nõuda meditsiinilist ravi ega infusiooni lõpetamist. Lisaks võib eelnev peroraalne või
intravenoosne ravi antihistamiinide ja/või kortikosteroididega 1 kuni 24 tundi enne infusiooni ära
hoida hilisemaid reaktsioone neil juhtudel, mil on olnud vaja sümptomaatilist ravi.
Allergilist tüüpi ülitundlikkuse reaktsioonid
Nagu kõigi intravenoossete proteiintoodete puhul, on võimalikud allergilist tüüpi ülitundlikkuse
reaktsioonid. Kui ilmnevad ägedad allergilised või anafülaktilised reaktsioonid, tuleb Replagal’i
manustamine koheselt lõpetada ja alustada sobivat ravi. Tuleb järgida kehtivaid meditsiinilisi esmaabi norme.
Proteiini vastased IgG antikehad
Nagu kõigi farmatseutiliste proteiintoodete puhul, võivad patsientidel välja kujuneda proteiini vastased
IgG antikehad. Umbes 24% Replagal’iga ravitud meespatsientidel on täheldatud madala tiitriga IgG
antikehade reaktsiooni. Piiratud andmete põhjal on leitud, et meessoost pediaatrilises populatsioonis
on see protsent madalam (7%). Need IgG antikehad näisid ilmnevat umbes 3–12-kuulise ravi järgselt.
Pärast 12- kuni 54-kuulist ravi olid 17% Replagal'iga ravitud patsientidest veel antikehade suhtes
positiivsed, kuid IgG antikehade vähenemine aja jooksul 7%-l patsientidest näitab, et neil arenes välja
immunoloogiline tolerantsus. Ülejäänud 76% jäid antikehade suhtes negatiivseteks. Alla 7 aasta
vanustest pediaatrilistest patsientidest oli ühel 16-st meespatsiendist uuringu ajal IgG antiagalsidaasalfa
antikehade test positiivne. Kõrvaltoimete esinemissagedus sellel patsiendil ei suurenenud. Alla 7
aasta vanustest pediaatrilistest patsientidest oli 0/7-st meespatsiendist IgG antiagalsidaas-alfa
antikehade test positiivne. IgE antikehi ei ole Replagal'iga ravitud patsientidel leitud.
Neerukahjustusega patsiendid
Ulatuslike neerukahjustuste esinemine võib vähendada ensüümasendusravi mõju neerufunktsioonile,
selle põhjuseks võivad olla fundamentaalsed, pöördumatult patoloogilised muutused. Sellistel juhtudel
jääb neerufunktsiooni langus püsima haiguse loomulikule kulule iseloomulikku vahemikku.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Replagal’i ei tohi manustada koos klorokiini, amiodarooni, benokiini või gentamütsiiniga, kuna need
ained võivad pärssida rakusisest α-galaktosidaasi toimet.
Kuna α-galaktosidaas A on ise ensüüm, on tema puhul ravimite koostoime tsütokroom P450
vahendusel ebatõenäoline. Kliiniliste uuringute käigus manustati enamikule patsientidele samaaegselt
neuropaatilise valu ravimpreparaate (nt karbamasepiin, fenütoiin ja gabapentiin) ilma mingi koostoime
nähuta.
4.6 Rasedus ja imetamine
Väga piiratud arvu rasedate kohta saadud kliinilised andmed ei näita Replagal'i (n=4) kahjulikku
toimet ema ja vastsündinu tervisele. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet
rasedusele või embrüo/loote arengule ravimiga kokkupuutel organogeneesi ajal (vt lõik 5.3). Pole
teada, kas Replagal eritub rinnapiima. Raseduse ja imetamise ajal tuleb ravimit kasutada
ettevaatusega.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Replagal ei oma märkimisväärset toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.
4.8 Kõrvaltoimed
Kõige sagedasemad täheldatud kõrvaltoimed on infusiooniga seonduvad reaktsioonid, mis ilmnevad
13,7%-l kliinilistes uuringutes Replagal'iga ravitud täiskasvanud patsientidest. Raskuselt oli enamik
kõrvaltoimeid kerged kuni mõõdukad. Tabelis 1 on loetletud ravimiga seotud kõrvaltoimed, mida
täheldati kliiniliste uuringute käigus Replagal'iga ravitud 177 patsiendi puhul, kellest 21 patsiendil oli
lõppstaadiumis neeruhaigus, 24 pediaatrilisel patsiendil (7 – 17 aasta vanuste), ja 17 olid
naispatsiendid. Informatsioon on esitatud organsüsteemide ja esinemissageduse alusel (väga sage
>1/10; sage >1/100, 1/1000, <1/100). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed
toodud tõsiduse vähenemise järjekorras. Nähu esinemine üksiku patsiendi puhul on defineeritud aegajalt
esinevana, lähtudes ravitud patsientide arvust. Üht patsienti võis puudutada mitu kõrvaltoimet.
Lõppstaadiumis neeruhaigusega patsientidel esinesid samad kõrvaltoimed kui patsientide üldises
populatsioonis.
Infusiooniga seotud reaktsioonide (vt ka lõik 4.4 “Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel”) hulka võivad
kuuluda ka südamenähud, näiteks südame rütmihäired (kodade virvendus, ventrikulaarsed
ekstrasüstolid, tahhüarütmia), müokardi isheemia ja südamepuudulikkus Fabry tõvega patsientidel,
kellel see haigus haaras südame struktuure. Muud infusiooniga seotud sümptomid võivad olla
pearinglus ja hüperhidroos.
Kõige sagedamad olid kerged infusiooniga seotud reaktsioonid, mis olid põhiliselt vappekülm,
püreksia, õhetus, peavalu, iiveldus ja düspnoe.
Pediaatrilises populatsioonis (lapsed ja noorukid) esinesid üldiselt samasugused kõrvaltoimed ravimile
kui täiskasvanutel. Infusiooniga seotud reaktsioone (püreksia, düspnoe, valu rindkeres) ja valu
ägenemist esines siiski sagedamini.
4.9 Üleannustamine
Üleannustamisest ei ole teatatud.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: muud seedekulgla ja ainevahetuse tooted - ensüümid.
ATC-kood: A16AB03 agalsidaas alfa.
Fabry tõbi on glükosfingolipiidi ladestumishäire, mille põhjustab lüsosomaalse ensüümi
α-galaktosidaasi A puudulik tegevus, mille tulemuseks on selle ensüümi glükosfingolipiidsubstraadi,
globotriaosüülkeramiidi (ka Gb3 või CTH) akumulatsioon. Agalsidaas alfa toimib Gb3 hüdrolüüsi
katalüsaatorina, eraldades galaktoosi lõppjäägi molekulist. Ravi selle ensüümiga vähendab Gb3-e
akumulatsiooni paljudes rakutüüpides, sealhulgas endoteeli ja parenhüümi rakkudes. Agalsidaas alfa
on toodetud inimrakuliinis, toetamaks inimese glükosüleerumise profiili, mis võib mõjutada mannoos-
6-fosfaatretseptorite adsorptsiooni sihtrakkude pinnale.
Replagal’i ohutust ja efektiivsust hinnati kahes randomiseeritud, topeltpimedas, platseebo-kontrollitud
uuringus ja avatud jätku-uuringus kokku neljakümne Fabry tõvega patsiendi puhul kliiniliste ja
biokeemiliste tõendite alusel. Patsiendid said Replagal’i soovitatava annuse 0,2 mg/kg. Kakskümmend
viis patsienti lõpetasid esimese uuringu ja alustasid jätku-uuringuga. Pärast 6-kuulist ravi vähenes
vastavalt Brief Pain Inventory’ga (kinnitatud valu mõõteskaala) mõõtmisele Replagal’iga ravitud
patsientidel võrreldes platseeboga oluliselt valu (p=0,021). Seda seostati ravimi ja valuvaigistava
ravimi kasutamise päevade arvu olulise vähenemisega kroonilise neuropaatilise valu korral. Edasistes
uuringutes täheldati üle 7 aasta vanustel pediaatrilistel patsientidel valu pärast 9- ja 12-kuulist ravi
Replagal'iga, võrreldes ravieelse seisundiga. See valu vähenemine püsis 9 patsiendil 4-aastase ravi
vältel Replagaliga (patsiendil 7 - 18.aasta vanustel).
Pärast 12- kuni 18-kuulist ravi Replagal'iga paranes elukvaliteet, mõõdetuna valideeritud
instrumentidega. 0 kuni 7 aasta vanuste patsientide kohta võib järeldada, et piiratud andmete põhjal ei
ole erilisi ohutusküsimusi ilmnenud.
Pärast 6-kuulist ravi stabiliseeris Replagal neerufunktsiooni võrreldes selle langusega platseeboga
ravitud patsientide puhul. Neerubiopsia materjalid näitasid olulist suurenemist normaalsete
glomeerulite ja olulist vähenemist mesangiaalsete laienditega glomeerulite osas patsientidel, keda
raviti Replagal’iga, võrreldes patsientidega, kellele anti platseebot. Pärast 12- kuni 18-kuulist
säilitusravi parandas Replagal neerufunktsiooni inuliinipõhise glomerulaarse filtratsiooni määraga
mõõdetuna 8,7 ± 3,7 ml/min (p=0,030). Pikemaajalise ravi (48...54 kuud) tulemusena stabiliseerus
GFR normaalse algse GFR-ga (≥ 90 ml/min/1,73 m2) ja kerge kuni mõõduka neerude
funktsioonihäirega (GFR 60 kuni < 90 ml/min/1,73 m2) meespatsientidel ja aeglustus neerude
funktsiooni halvenemine ja progresseerumine neeruhaiguse lõppfaasini meessoost Fabry tõvega
patsientidel, kellel oli raskem neerude funktsioonihäire (GFR 30 kuni < 60 ml/min/1,73 m2).
Meessoost pediaatrilistel Fabry > 7 aasta vanuste tõvega patsientidel võib haiguse levimine neerudesse
avalduda kõigepealt hüperfiltratsioonina. Nende hüpernormaalsed arvutusliku glomerulaarse
filtratsiooni kiirused (eGFR) vähenesid 6 kuu jooksul pärast ravi alustamist Replagal'iga. Pärast
üheaastast ravi agalsidaas-alfaga 0,2 mg/kg iga üle nädala vähenesid ebanormaalselt kõrged eGFRid
selles alamrühmas tasemelt 143,4 ± 6,8 tasemele 121,3 ± 5,6 ml/min/1,73 m2 ning need eGFR-id
stabiliseerusid normaalses vahemikus 4-aastase ravi vältel Replagaliga 0,2 mg/kg, samuti nagu
hüperfiltratsioonita patsientide eGFR-id.
Teises uuringus lõpetasid viisteist vasaku vatsakese hüpertroofiaga patsienti 6-kuulise platseebokontrollitud
uuringu ja alustasid jätku-uuringut. Magnetresonantskuvamisega (MRI-ga) mõõdetuna oli
kontrollitud uuringus Replagal’iga ravimise tulemuseks vasaku vatsakese massi vähenemine 11,5 g
võrra, samas kui platseebot saanud patsientidel suurenes vasaku vatsakese mass 21,8 g võrra. Lisaks
sellele tõi Replagal esimeses uuringus, kus osales 25 patsienti, pärast 12- kuni 18-kuulist säilitusravi
kaasa tähelepanuväärse südamemassi vähenemise (p<0,001). Replagal’i seostati ka paranenud
müokardi kontraktiilsuse, QRS-kompleksi keskmise kestvuse vähenemise ja samaaegse
vaheseinapaksuse vähenemisega sonokardiograafial. Kahel uuringus osalenud parema sääreblokaadiga
patsiendil toimus pärast Replagal’iga ravimist nähtude taandumine. Edasistes avatud uuringutes
tõendati ehhokardiograafiaga vasaku vatsakese massi olulist vähenemist ravieelse seisundiga võrreldes
mees- ja naissoost Fabry tõvega patsientidel 24...36-kuulise ravi tulemusena Replagal'iga. Vasaku
vatsakese massi olulist vähenemist jälgiti ehhokardiograafiaga nii mees- kui ka naissoost Fabry tõvega
patsientidel. 24...36-kuulise Replagal'iga ravi seostati sümptomite märgatava paranemisega, mida
mõõdeti ravieelse raske südamepuudulikkuse või stenokardia sümptomitega Fabry tõvega patsientidel
NYHA ja CCS järgi.
Pediaatrilistel meespatsientidel > 7 aasta vanuste oli südame löögisageduse varieeruvus ravi algul
ebanormaalne, kuid paranes 15 poisil pärast 6-kuulist ravi Replagaliga ning püsis 4,0-aastase ravi
vältel Replagaliga 0,2 mg/kg avatud pikaajalises jätku-uuringus, milles osales 9 poissi. Ravi algul oli
iga lapse vatsakese mass pikkuse2,7 suhtes indekseerituna (LVMI) normaalses vahemikus >7 aasta
vanuste laste kohta (poistel < 39 g/m2,7). 4,5 aastat kestnud ravi ajal täheldati vasaku vatsakese
keskmise massi suhtelist vähenemist 11% võrra. Ravi algul oli iga lapse vasaku vatsakese mass,
indekseerituna pikkuse suhtes, suurenemise piiril või suurenenud (> 95%) 5 lapsel 6st vanuses < 7
aasta (poistel < 39 g/m2,7 ja). Kõigi 5 lapse LVMI-väärtused normaliseerusid pärast ravi algust.
Võrreldes platseeboga vähendas Replagal’iga ravimine ka Gb3 akumuleerumist. Pärast esimest
6 ravikuud täheldati plasmas, uriinisademes ning maksa-, neeru- ja südamebiopsia materjalides umbes
20...50% keskmist vähenemist. Pärast 12- kuni 18-kuulist ravi täheldati umbes 50...80% vähenemist
plasmas ja uriinisademes. Metaboolseid toimeid seostati ka kliiniliselt olulise kaaluiibe, suurenenud
higistamise ja energiakasvuga. Kooskõlas Replagal’i kliiniliste toimetega vähendas ensüümiga
ravimine Gb3 akumulatsiooni paljudes rakutüüpides, sealhulgas neeru glomerulaarsetes ja
tubulaarsetes epiteelrakkudes, neeru kapillaari endoteliaalsetes rakkudes (südamelihase ja naha
kapillaari endoteliaalseid rakke ei uuritud) ja kardiomüotsüütides. Meessoost pediaatrilistel Fabry
tõvega patsientidel vähenes plasma Gb3 pärast 6-kuulist ravi Replagal'iga 0,2 mg/kg 40–50% ja see
vähenemine püsis 11 patsiendil pärast kokku 4 aastat kestnud ravi.
Agalsidaas alfa antikehade seost kliiniliselt olulise mõjudega ohutusele (nt infusioonireaktsioonidele)
või efektiivsusele pole tuvastatud.
Replagal'i infundeerimist kodus võib kaaluda patsientide puhul, kes taluvad infusioone hästi.
Ravimpreparaat on saanud müügiloa erandlikel asjaoludel. See tähendab, et harvaesineva haiguse tõttu
ei ole olnud võimalik saada täielikku informatsiooni ravimpreparaadi kohta.
Euroopa Ravimiamet (EMEA) vaatab igal aastal üle ravimi kohta saadud uue informatsiooni ning
vajadusel ravimi omaduste kokkuvõtet ajakohastatakse/uuendatakse.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Üksikannused vahemikus 0,007...0,2 mg ensüümi kehakaalu kg kohta manustati täiskasvanud
meespatsientidele 20...40-minutiliste intravenoossete infusioonidena, samas kui naispatsiendid said
0,2 mg ensüümi kehakaalu kg kohta 40-minutilise infusioonina. Ensüümi annus farmakokineetilisi
omadusi praktiliselt ei mõjutanud. Pärast 0,2 mg/kg intravenoosset üksikannust oli agalsidaas alfal
bifaasiline jaotumise ja eliminatsiooni profiil. Farmakokineetilised parameetrid mees- ja
naispatsientide vahel oluliselt ei erinenud. Eliminatsiooni poolväärtusaeg oli meestel 108 ± 17 minutit
võrreldes 89 ± 28 minutiga naistel ning jaotumise maht oli mõlemal sugupoolel umbes 17%
kehakaalust. Kehakaalule normaliseeritud kliirens oli meestel ja naistel vastavalt 2,66 ja
2,10 ml/min/kg. Agalsidaas alfa farmakokineetiliste omaduste sarnasuse alusel nii meestel kui naistel
eeldatakse ka peamistesse kudedesse ja organitesse jaotumise sarnasust mees- ja naispatsientidel.
7-18-aastastel lastel toimus annuses 0,2 mg/kg manustatud Replagal'i kliirens vereringest kiiremini kui
täiskasvanutel. Replagal'i keskmine kliirens oli 7–11-aastastel lastel, 12–18-aastastel noorukitel ja
täiskasvanutel vastavalt 4,2 ml/min/kg, 3,1 ml/min/kg ja 2,3 ml/min/kg. Farmakodünaamilised
andmed näitavad, et Replagal'i annuse 0,2 mg/kg korral olid plasma Gb3 vähenemised noorukitel ja
lastel enam-vähem võrdsed (vt lõik 5.1).
Kuuekuulise Replagal-ravi järgselt ilmnes 12-l meespatsiendil 28-st muutunud farmakokineetika,
sealhulgas ilmne kliirensi kasv. Neid muudatusi seostati madala tiitriga antikehade arenemisega
agalsidaas alfa vastu, kuid mingeid kliiniliselt olulisi mõjusid ohutusele või efektiivsusele uuritud
patsientide puhul ei täheldatud.
Fabry tõvega meeste annustamiseelsete ja -järgsete maksabiopsiate alusel on koe poolväärtusajaks
hinnatud enam kui 24 tundi ja ensüümi hepaatiliseks adsorptsiooniks 10% manustatud annusest.
Agalsidaas alfa on proteiin ja seetõttu: 1) ei eeldata, et ta seob proteiine; 2) eeldatakse, et metaboolne
degratsioon järgib teiste proteiinide juhteteed, s.t peptiidhüdrolüüsi; 3) ravimite vahelised koostoimed
ei ole tõenäolised.
Agalsidaas alfa renaalset eritumist peetakse väheoluliseks kliirensi juhteteeks, kuna kahjustatud
neerufunktsioon ei muuda farmakokineetilisi parameetreid. Kuna eeldatakse, et metabolism toimub
peptiidi hüdrolüüsi teel, ei mõjusta kahjustunud maksafunktsioon eeldatavasti kliiniliselt olulisel
määral agalsidaas alfa farmakokineetikat.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Kroonilise toksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.
Genotoksilist ja kartsinogeenset potentsiaali ei eeldata. Reproduktsioonitoksilisuse uuringud emastel
rottidel ja küülikutel ei ole näidanud mingit mõju rasedusele või loote arengule. Uuringuid sünnituse
või peri/postnataalse arengu kohta pole läbi viidud. Pole teada, kas Replagal läbib platsentaarbarjääri.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Naatriumdivesinikfosfaatmonohüdraat
Polüsorbaat 20
Naatriumkloriid
Naatriumhüdroksiid
Süstevesi
6.2 Sobimatus
Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.
6.3 Kõlblikkusaeg
2 aastat
Keemilist ja füüsikalist stabiilsust kasutamisel on demonstreeritud 24 tunni jooksul temperatuuril
25 °C. Mikrobioloogilisest aspektist lähtudes tuleks ravim kohe ära kasutada. Kui seda kohe ei
kasutata, vastutab säilitusaegade ja kasutamiseelsete tingimuste eest kasutaja ning need ei tohi
üldjuhul ületada 24 tundi temperatuuril 2 °C...8 °C, kui lahjendamine ei ole toimunud kontrollitud ja
valideeritud aseptilistes tingimustes.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida külmkapis (2 °C...8 °C).
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
1 ml infusioonilahuse kontsentraati 3 ml viaalis (1. tüübi klaas) fluorovaiguga kaetud butüülkummist
korgiga ning alumiiniumsulguri, mis on ühendatud äratõmmatava kaanega. Pakendi suurus 1, 4 või
10 viaali karbis.
3,5 ml infusioonilahuse kontsentraati5 ml viaalis (1. tüübi klaas) fluorovaiguga kaetud butüülkummist
korgiga ning alumiiniumsulguri, mis on ühendatud äratõmmatava kaanega. Pakendi suurus 1, 4 või
10 viaali karbis.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimi käsitsemiseks ja hävitamiseks
• Arvutage välja annus ja vajaminevate Replagal’i viaalide arv.
• Lahjendage kogu vajaminev Replagal’i kontsentraadi kogus 100 ml 9 mg/ml (0,9%)
naatriumkloriidi infusioonilahuses. Tuleb olla hoolikas, kindlustamaks valmistatava lahuse
steriilsust, kuna Replagal ei sisalda konservante ega bakteriostaatikume; järgida tuleb aseptilisi
töövõtteid. Lahjendatud lahust tuleb ettevaatlikult segada, mitte aga loksutada.
• Enne manustamist tuleb lahust visuaalselt kontrollida osakeste ja värvimuutuse suhtes.
• Manustage infusioonilahust 40 minuti jooksul, kasutades intravenoosset infusioonisüsteemi
koos integraalfiltriga. Kuna konservante pole, on soovitatav alustada manustamist niipea kui
võimalik ja kolme tunni jooksul arvates lahjendamisest.
• Ärge manustage Replagal’i koos teiste toimeainetega sama intravenoosse kanüüli kaudu.
• Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt
kohalikele seadustele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Shire Human Genetic Therapies AB, Svärdvägen 11 D, 182 33 Danderyd, Rootsi
Tel. +46 8 5449 6400
Faks: +46 8 5449 6429
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/01/189/001-006
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Esmase müügiloa kuupäev: 03/08/2001
Viimase uuendamise kuupäev: 03/08/2006
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti (EMEA) kodulehel