Risperidone kohne pharma 6mg - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Risperidone Kohne Pharma 0,5 mg õhukese polümeerikattega tabletid.
Risperidone Kohne Pharma 1 mg õhukese polümeerikattega tabletid.
Risperidone Kohne Pharma 2 mg õhukese polümeerikattega tabletid.
Risperidone Kohne Pharma 3 mg õhukese polümeerikattega tabletid.
Risperidone Kohne Pharma 4 mg õhukese polümeerikattega tabletid.
Risperidone Kohne Pharma 6 mg õhukese polümeerikattega tabletid.


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

0,5 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 0,5 mg risperidooni.
1 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 1 mg risperidooni.
2 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 2 mg risperidooni.
3 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 3 mg risperidooni.
4 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 4 mg risperidooni.
6 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 6 mg risperidooni.

INN. Risperidonum

Abiained: üks tablet sisaldab 86,92 mg; 173,84 mg; 85,42 mg; 128,13 mg; 170,84 mg või 256,26 mg
laktoosi.
2 mg: 0,044 mg päikeseloojangukollast tabletis.
6 mg: 0,016 mg päikeseloojangukollast tabletis.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett

Pruunid piklikud õhukese polümeerikattega poolitusjoonega tabletid, mille ühele küljele on pressitud
,,0.5".
Valged piklikud õhukese polümeerikattega poolitusjoonega tabletid, mille ühele küljele on pressitud
,,1".
Roosad piklikud õhukese polümeerikattega poolitusjoonega tabletid, mille ühele küljele on pressitud
,,2".
Kollased piklikud õhukese polümeerikattega poolitusjoonega tabletid, mille ühele küljele on pressitud
,,3".
Rohelised piklikud õhukese polümeerikattega poolitusjoonega tabletid, mille ühele küljele on pressitud
,,4".
Kollased ümmargused kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühele küljele on
pressitud ,,6".

0,5 mg; 1 mg; 2 mg; 4 mg: Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1
Näidustused

­
Skisofreenia.
­
Bipolaarse häirega seotud mõõduka raskusega kuni rasked mania episoodid.
­
Püsiva agressiivsuse lühiajaline ravi (kuni 6 nädalat) mõõduka raskusega kuni raske Alzheimeri
dementsusega patsientidel, kellel puudub ravivastus mittemedikamentoossele ravile ning kui
kaasneb oht vigastada ennast ja teisi.
­
Püsiva agressiivsuse lühiajaline sümptomaatiline ravi (kuni 6 nädalat) DSM-IV kriteeriumide
alusel diagnoositud käitumishäiretega 5-aastastel ja vanematel lastel ning keskmisest madalama
intellektiga või vaimse alaarenguga noorukitel, kelle agressiivsuse või muude väärkäitumiste
raskus nõuab medikamentoosset ravi. Medikamentoosne ravi peab olema osa kõikehõlmavast
raviprogrammist, kuhu kuulub psühhosotsiaalne tugi ja vastav õppekeskkond. On soovitatav, et
risperidooni kirjutab välja lasteneuroloog või laste ja noorukite psühhiaater või arst, kes tunneb
hästi laste ja noorukite käitumishäirete ravi.

4.2
Annustamine ja manustamisviis

Skisofreenia

Täiskasvanud
Risperidone Kohne Pharma"t manustada üks kord päevas või kaks korda päevas.

Patsiendid peaksid alustama risperidooniga annuses 2 mg päevas. Teisel päeval võib annust
suurendada 4 mg-ni. Seejärel võib annus jääda samaks või seda võib vajadusel edasi individualiseerida.
Enamikul patsientidel on kasu ööpäevasest annusest 4 kuni 6 mg. Mõnele patsiendile võib sobida
aeglasem annuse kohandamine ja väiksem alg- ja säilitusannus.

Annused üle 10 mg/päevas ei ole olnud efektiivsemad võrreldes väiksemate annustega ja võivad
põhjustada ekstrapüramidaalsümptomite suuremat esinemissagedust. 16 mg päevas ületavate annuste
ohutust pole hinnatud ja seetõttu neid ei soovitata.

Eakad patsiendid

Soovitatakse kasutada algannust 0,5 mg kaks korda päevas. Seda annust võib individuaalselt
kohandada 0,5 mg kaks korda päevas kaupa kuni annuseni 1 kuni 2 mg kaks korda päevas.

Lapsed

Risperidooni ei soovitata kasutada skisofreeniaga lastel vanuses alla 18 aasta efektiivsuse andmete
puudumise tõttu.

Mania episoodid bipolaarse häire korral

Täiskasvanud

Risperidone Kohne Pharma"t tuleb manustada üks kord päevas, alustades annusest 2 mg risperidooni.
Annuse kohandamised, kui need on näidustatud, peavad toimuma mitte vähem kui 24-tunniste
intervallide järel ja 1 mg kaupa päevas. Risperidooni võib manustada paindlikes annustes 1 kuni 6 mg
päevas optimeerimaks igal patsiendil efektiivsuse ja talutavuse taset. Ööpäevaseid annuseid üle 6 mg
risperidooni ei ole maaniaepisoodidega patsientidel uuritud.

Nagu alati sümptomaatilise ravi korral, tuleb ravi Risperidone Kohne Pharma"ga regulaarselt hinnata
ja põhjendada.

Eakad patsiendid

Soovitatakse kasutada algannust 0,5 mg kaks korda päevas. Seda annust saab individuaalselt
kohandada 0,5 mg kaupa kaks korda päevas kuni annuseni 1 kuni 2 mg kaks korda päevas. Et
kliiniline kogemus eakate patsientidega on piiratud, tuleb olla ettevaatlik.

Lapsed

Risperidooni ei soovitata kasutada skisofreeniaga lastel vanuses alla 18 aasta efektiivsuse andmete
puudumise tõttu.

Püsiv agressiivsus mõõduka kuni raske Alzheimeri dementsusega patsientidel

Soovitatakse kasutada algannust 0,25 mg kaks korda päevas. Seda annust võib individuaalselt
kohandada 0,25 mg kaupa kaks korda päevas, kuid vajadusel mitte sagedamini kui ülepäeviti.
Enamiku patsientide jaoks on optimaalne annus 0,5 mg kaks korda päevas. Mõnele patsiendile võivad
siiski olla kasulikud annused kuni 1 mg kaks korda ööpäevas.

Risperidone Kohne Pharma"t ei tohi Alzheimeri dementsuse puhuse püsiva agressiivsusega
patsientidel kasutada üle 6 nädala. Ravi ajal tuleb patsiente sageli ja regulaarselt hinnata ning ümber
vaadata ravi jätkamise vajadus.

Käitumishäired

5...18 aastased lapsed ja noorukid

Patsientidele kehakaaluga 50 kg on soovitatav algannus 0,5 mg üks kord päevas. Seda annust võib
individuaalselt kohandada 0,5 mg kaupa üks kord päevas, kuid vajadusel mitte sagedamini kui
ülepäeviti. Enamiku patsientide jaoks on optimaalne annus 1 mg üks kord päevas. Mõnele patsiendile
võivad olla kasulikud annused 0,5 mg üks korda ööpäevas, samas kui teised vajavad 1,5 mg üks kord
ööpäevas. Patsientidele kehakaaluga < 50 kg on soovitatav algannus 0,25 mg üks kord päevas. Seda
annust võib individuaalselt kohandada 0,25 mg kaupa üks kord päevas, kuid vajadusel mitte
sagedamini kui ülepäeviti. Enamiku patsientide jaoks on optimaalne annus 0,5 mg üks kord päevas.
Mõnele patsiendile võivad olla kasulikud annused 0,25 mg üks korda ööpäevas, samas kui teised
vajavad 0,75 mg üks kord ööpäevas.

Nagu alati sümptomaatilise ravi korral, tuleb ravi Risperidone Kohne Pharma"ga regulaarselt hinnata
ja põhjendada.

Risperidone Kohne Pharma"t ei soovitata kasutada lastel vanuses alla 5 aasta, kuna selle häirega alla
5-aastastel lastel kasutamise kogemus puudub.

Neeru- ja maksafunktsiooni häire

Neerufunktsiooni häirega patsientide võime elimineerida aktiivset antipsühhootilist fraktsiooni on
väiksem kui normaalse neerutalitlusega täiskasvanutel. Maksafunktsiooni häirega patsientidel esineb
risperidooni vaba fraktsiooni plasmakontsentratsiooni suurenemine.

Sõltumata näidustusest tuleb kasutada poole väiksemaid alg- ja järgnevaid annuseid ja annuse
suurendamine peab neeru- või maksafunktsiooni häirega patsientidel olema aeglasem.

Risperidone Kohne Pharma"t tuleb nende patsientide rühmades kasutada ettevaatlikult.

Manustamisviis

Risperidone 0,5/1/2/3/4/6 mg õhukese polümeerikattega tabletid on ette nähtud suukaudseks
kasutamiseks. Toit ei mõjuta Risperidone Kohne Pharma imendumist.

Ravi lõpetamisel soovitatakse seda teha järkjärgult. Suurte annustega antipsühhootilise ravi järsul
lõpetamisel on väga harvadel juhtudel kirjeldatud ägedaid võõrutussümptomeid nagu iiveldus,
oksendamine, higistamine ja unetus (vt lõik 4.8). Samuti võib esineda psühhootiliste sümptomite
kordumist ning on teatatud tahtmatute liigutushäirete (nagu akatiisia, düstoonia ja düskineesia)
esinemisest.

Üleminek teistelt antipsühhootikumidelt

Kui see on meditsiiniliselt sobiv, soovitatakse ravi alustamisel Risperidone Kohne Pharma"ga varasem
ravi järk-järgult lõpetada. Samuti, kui see on meditsiiniliselt sobiv, alustage üleminekul
depooantipsühhootikumidelt järgmise plaanitud süsti asemel ravi Risperidone Kohne Pharma"ga.
Olemasoleva Parkinsoni tõve vastase ravi vajadust tuleb perioodiliselt hinnata.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

2 mg ja 6 mg:
Ülitundlikkus toimeaine, päikeseloojangukollase või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

4.4
Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Eakad dementsusega patsiendid

Üldine suremus
Dementsusega eakatel patsientidel, keda raviti atüüpiliste antipsühhootikumidega, esines 17 atüüpilise
antipsühhootikumi, sealhulgas risperidooni, kontrollitud kliinilise uuringu metaanalüüsis suurenenud
suremus võrreldes platseeboga. Platseebokontrollitud uuringutes risperidooniga selles populatsioonis
oli suremuse esinemissagedus 4,0% risperidooniga ravitud patsientidel võrreldes 3,1%-ga platseeboga
ravitud patsientidel. Riskisuhe (täpselt 95% usaldusintervall) oli 1,21 (0,7, 2,1). Surnud patsientide
keskmine vanus (vanusevahemik) oli 86 (vahemik 67...100) aastat.

Samaaegne furosemiidi kasutamine
Risperidooni platseebokontrollitud uuringutes eakatel dementsusega patsientidel täheldati furosemiidi
ja risperidooni koos kasutamisel kõrgemat suremust (7,3%, keskmine vanus 89 aastat, vahemik 75...79
aastat) võrreldes ainult risperidooniga ravitud patsientidega (3,1%, keskmine vanus 84 aastat, vahemik
70...96 aastat) või ainult furosemiidiga ravitud patsientidega (4,1%, keskmine vanus 80 aastat,
vahemik 67...90 aastat). Furosemiidi ja risperidooni koos kasutamisel täheldati patsientide suremuse
suurenemist kahes neljast kliinilisest uuringust. Risperidooni samaaegsel kasutamisel koos teiste
diureetikumidega (peamiselt väikeses annuses kasutatud tiasiiddiureetikumid) samasuguseid tulemusi
ei täheldatud.

Selle tulemuse selgitamiseks ei ole leitud patofüsioloogilist mehhanismi ega täheldatud püsivat surma
põhjuse kujunemisviisi. Sellest hoolimata tuleb olla ettevaatlik ja enne kasutamisotsuse vastuvõtmist
kaaluda selle kombinatsiooni või muude tugevate diureetikumidega kombineerimise riske ja kasusid.
Muid diureetikume risperidoonile kaasneva ravina tarvitanud patsientide hulgas suurenenud suremust
ei esinenud. Sõltumata ravist oli dehüdratsioon üldine suremuse riskifaktor ja seetõttu tuleb seda
eakatel dementsusega patsientidel hoolikalt vältida.

Tserebrovaskulaarsed kõrvaltoimed
Eakate dementsusega patsientide platseebokontrollitud uuringuis oli risperidooniga ravitud patsientidel
oluliselt kõrgem tserebrovaskulaarsete kõrvaltoimete, näiteks insuldi (sealhulgas surmajuhtumid) ja
mööduva isheemilise ataki esinemissagedus (umbes 3-kordne) võrreldes platseeboga ravitud
patsientidega (keskmine vanus 85 aastat, vahemik 73 kuni 97 aastat). Peamiselt eakatel dementsusega
patsientidel (> 65-aastased) läbi viidud kuue kontrollitud uuringu liidetud andmed näitasid, et
tserebrovaskulaarseid kõrvaltoimeid (nii tõsised kui ka mittetõsised kokku) esines 3,3 %-l (33/1009)
risperidooniga ravitud patsientidest ning 1,2 %-l (8/712) platseeboga ravitud patsientidest . Riskisuhe
(täpselt 95% usaldusintervall) oli 2,96 (1,34, 7,50). Selle suurenenud riski tekkemehhanism ei ole
teada. Suurenenud riski ei saa välistada ka teiste antipsühhootikumide puhul ega teistes patsientide
populatsioonides. Risperidone Kohne Pharma"t tuleb nendel insuldi riskifaktoriga patsientidel
kasutada ettevaatlikult.

Tserebrovaskulaarsete kõrvaltoimete risk oli oluliselt kõrgem sega- või vaskulaarset tüüpi
dementsusega patsientidel võrreldes Alzheimeri dementsusega patsientidega. Seetõttu ei tohi muude
dementsuse tüüpidega patsiente peale Alzheimeri dementsusega patsientide risperidooniga ravida.

Arstidel soovitatakse hinnata risperidooni kasutamise riske ja kasusid eakatel dementsusega
patsientidel, arvestades iga individuaalse patsiendi insuldi riskifaktoreid. Patsiente/hooldajaid tuleb
hoiatada, et nad teataksid kohe potentsiaalsete tserebrovaskulaarsete kõrvaltoimete nähtudest ja
sümptomitest nagu näo, käte või jalgade äkiline nõrkus või tuimus ja kõne- või nägemisprobleemid.
Viivitamatult tuleb kaaluda kõiki ravivõimalusi, sealhulgas risperidoonravi lõpetamist.

Risperidone Kohne Pharma"t tohib kasutada ainult lühiajaliselt püsiva agressiivsuse lühiajaliseks
raviks (kuni 6 nädalat) mõõduka kuni raske Alzheimeri dementsusega patsientidel lisaks
mittefarmakoloogilisele ravile, mille efektiivsus on vähene või puudub ja kui esineb enda ja teiste
vigastamise oht.

Patsiente tuleb regulaarselt hinnata ning ümber vaadata ravi jätkamise vajadus.

Ortostaatiline hüpotensioon
Risperidooni alfablokeeriva toime tõttu võib eriti algsel annuse suurendamise perioodil tekkida
(ortostaatiline) hüpotensioon. Turustamisjärgselt on täheldatud kliiniliselt olulist hüpotensiooni
risperidooni ja antihüpertensiivsete ravimite samaaegsel kasutamisel. Risperidone Kohne Pharma"t
tuleb ettevaatusega kasutada teadaoleva kardiovaskulaarse haigusega (nt südamepuudulikkus,
müokardiinfarkt, juhtehäired, dehüdratsioon, hüpovoleemia või tserebrovaskulaarne haigus)
patsientidel, neil tuleb annust suurendada järk-järgult vastavalt soovitustele (vt lõik 4.2).
Hüpotensiooni tekkimisel tuleb kaaluda annuse vähendamist.

Tardiivne düskineesia/ekstrapüramidaalsed sümptomid
Dopamiiniretseptorile antagonistlike omadustega ravimeid on seostatud tardiivse düskineesia
tekkimisega, mida iseloomustavad rütmilised peamiselt keele ja/või näo tahtmatud liigutused.
Ekstrapüramidaalsümptomite tekkimine on tardiivse düskineesia riskifaktor. Kui patsiendil ilmnevad
tardiivse düskineesia tunnused ja sümptomid, tuleb kaaluda ravi katkestamist kõigi
antipsühhootikumidega.

Maliigne neuroleptiline sündroom
On teatatud maliigse neuroleptilise sündroomi esinemisest antipsühhootikumide tarvitamisel. Seda
iseloomustavad hüpertermia, lihasrigiidsus, autonoomne ebastabiilsus, teadvuse muutus ja suurenenud
kreatiinfosfokinaasi sisaldus seerumis. Lisanähtude hulka võivad kuuluda müoglobinuuria
(rabdomüolüüs) ja äge neerupuudulikkus. Sel juhul tuleb katkestada ravi kõigi antipsühhootikumide,
sealhulgas risperidooniga.

Parkinsoni tõbi ja Lewy kehakestega dementsus
Arstid peavad antipsühhootikumide, sealhulgas Risperidone Kohne Pharma , määramisel Parkinsoni
tõve või Lewy kehakestega dementsusega patsientidele arvestama riski ja kasu suhet. Parkinsoni tõbi
võib risperidooni toimel süveneda. Mõlema rühma patsientidel võib esineda pahaloomulise
neuroleptilise sündroomi, samuti antipsühhootikumidele suurenenud tundlikkuse risk, need patsiendid
jäeti kliinilistest uuringutest välja. See suurenenud tundlikkus võib väljenduda lisaks
ekstrapüramidaalsümptomitele segasuse, teadvuse nürinemise või posturaalse ebastabiilsusena koos
sagedaste kukkumistega.

Hüperglükeemia
Väga harvadel juhtudel on risperidoonravi ajal teatatud hüperglükeemiast või olemasoleva suhkurtõve
süvenemisest. Suhkurtõvega patsientide ja suhkurtõve tekkimise riskifaktoritega patsientide puhul on
soovitatav sobiv kliiniline jälgimine.

Hüperprolaktineemia
Koekultuuride uuringud viitavad sellele, et prolaktiin võib stimuleerida rakkude kasvu inimese
rinnanäärme kasvajates. Kuigi seni pole kliinilistes ja epidemioloogilistes uuringutes näidatud selget
seost antipsühhootikumide kasutamisega, soovitatakse olla ettevaatlik vastava anamneesiga
patsientidel. Risperidooni tuleb olemasoleva hüperprolaktineemia ja võimalike prolaktiin-sõltuvate
kasvajatega patsientidel kasutada ettevaatlikult.

QT intervalli pikenemine
Turustamisjärgselt on väga harva teatatud QT intervalli pikenemisest. Nagu ka teiste
antipsühhootikumide puhul, tuleb olla ettevaatlik, kui risperidooni määratakse teadaoleva
kardiovaskulaarse haigusega, QT intervalli pikenemise perekondliku anamneesiga, bradükardia või
elektrolüütide tasakaaluhäirega (hüpokaleemia, hüpomagneseemia) patsientidele, kuna see võib
suurendada rütmihäireid tekitavaid toimeid, ning samaaegsel teadaolevalt QT intervalli pikendavate
ravimite kasutamisel.

Krambid
Risperidooni tuleb kasutada ettevaatlikult patsientidel, kelle anamneesis esinevad krambid või muud
seisundid, mis potentsiaalselt langetavad krambiläve.

Priapism
Priapism võib esineda ravi ajal risperidooniga nende alfa-adrenoblokeerivate omaduste tõttu.

Kehatemperatuuri regulatsioon
Antipsühhootilistele ravimitele on omistatud omadust häirida organismi võimet langetada organismi
sisetemperatuuri. Risperidone Kohne Pharma määramisel patsientidele, kellel esinevad seisundid, mis
võivad soodustada organismi temperatuuri tõusu, näiteks suur füüsiline koormus, kõrge
temperatuuriga keskkonnas viibimine, samaaegne antikolinergiline ravi või dehüdratatsioon, on
soovitatav olla ettevaatlik.

Lapsed ja noorukid
Enne risperidooni määramist käitumishäirega lapsele või noorukile tuleb uurida nende agressiivse
käitumise füüsilisi ja sotsiaalseid põhjusi, milleks võivad olla valu või ebasobivad nõudmised
keskkonna poolt.

Risperidooni sedatiivseid toimeid tuleb selles populatsioonis tähelepanelikult jälgida võimalike
mõjude tõttu õppimisvõimele. Risperidooni manustamisaja muutmine võib vähendada sedatsiooni
mõju laste ja noorukite tähelepanuvõimele.

Risperidooni kasutamine oli seotud keskmise kehakaalu ja kehamassi indeksi (KMI) suurenemisega.
Pikkuse muutused pikaajalistes avatud jätku-uuringutes olid oodatavates vanusele vastavates piirides.
Pikaajalise risperidoonravi mõju seksuaalsele küpsemisele ja kehapikkusele ei ole piisavalt uuritud.

Pikaajalise hüperprolaktineemia potentsiaalse toime tõttu laste ja noorukite kasvule ja seksuaalsele
küpsemisele tuleb kaaluda regulaarset endokrinoloogilise staatuse jälgimist, sealhulgas pikkuse,
kehakaalu, seksuaalse küpsemise mõõtmist, menstruaalfunktsiooni ja muude potentsiaalsete
prolaktiiniga seotud toimete jälgimist.

Ravi ajal risperidooniga tuleb patsiente regulaarselt uurida ekstrapüramidaalsümptomite ja muude
liikumishäirete suhtes.

Konkreetseid annustamissoovitusi lastele ja noorukitele vt lõik 4.2.

Abiained
Õhukese polümeerikattega tabletid sisaldavad laktoosi. Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik häire
nagu galaktoositalumatus, laktaasipuudulikkus või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi seda
ravimit kasutada.

Risperidone Kohne Pharma 2 mg ja 6 mg õhukese polümeerikattega tabletid sisaldavad
päikeseloojangukollast (E110). Võib põhjustada allergilisi reaktsioone.

4.5
Koostoimed teiste ravimitega ja teised koostoimed

Nagu ka teiste antipsühhootikumide puhul, tuleb olla ettevaatlik risperidooni ordineerimisel koos
ravimitega, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli, nt Ia klassi antiarütmikumid (nt kinidiin,
disopüramiid, prokaiinamiid), III klassi antiarütmikumid (nt amiodaroon, sotalool), tritsüklilised
antidepressandid (nt amitriptüliin), tetratsüklilised antidepressandid (nt maprotiliin), mõned
antihistamiinid, muud antipsühhootikumid, mõned malaariavastased ravimid (nt meflokiin) ja
elektrolüütide tasakaaluhäireid (hüpokaleemia, hüpomagneseemia) põhjustavad ravimid, bradükardiat
põhjustavad ravimid või risperidooni maksametabolismi pidurdavad ravimid. See loetelu on viitav ja
mittetäielik.

Risperidone Kohne võimalik mõju teistele ravimitele

Risperidooni tuleb kasutada ettevaatlikult kombinatsioonis teiste tsentraalselt toimivate ainetega,
nimelt alkoholi, opiaatide, antihistamiinide ja bensodiasepiinidega suurenenud sedatsiooni riski tõttu.

Risperidone Kohne Pharma võib antagoniseerida levodopa ja teiste dopamiini agonistide toimet. Kui
seda kombinatsiooni peetakse vajalikuks, eriti Parkinsoni tõve lõppstaadiumis, tuleb ordineerida iga
ravimi väikseim efektiivne annus.

Turustamisjärgselt on täheldatud kliiniliselt olulist hüpotensiooni risperidooni ja antihüpertensiivsete
ravimite samaaegsel kasutamisel.

Risperidone Kohne Pharma"l puudub kliiniliselt oluline mõju liitiumi, valproaadi, digoksiini või
topiramaadi farmakokineetikale.

Teiste ravimite võimalik mõju Risperidone Kohne Pharma"le

On näidatud, et karbamasepiin vähendab risperidooni aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni
kontsentratsiooni plasmas. Samasuguseid toimeid on täheldatud nt rifampitsiini, fenütoiini ja
fenobarbitaaliga, mis indutseerivad ka maksaensüümi CYP 3A4 ning P-glükoproteiini. Kui alustatakse
või lõpetatakse ravi karbamasepiini või muude maksaensüümi CYP 3A4/P-glükoproteiini (P-gp)
indutseerijatega, peab arst ümber hindama Risperidone Kohne Pharma annuse.

CYP 2D6 inhibiitorid fluoksetiin ja paroksetiin suurendavad risperidooni plasmakontsentratsiooni,
kuid vähemal määral aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni oma. Teised CYP 2D6 inhibiitorid nagu
kinidiin võivad eeldatavalt mõjutada risperidooni plasmakontsentratsiooni samal moel. Kui alustatakse
või lõpetatakse ravi fluoksetiini või paroksetiiniga, peab arst ümber hindama Risperidone Kohne
Pharma annuse.

CYP 3A4 ja P-gp inhibiitor verapamiil suurendab risperidooni plasmakontsentratsiooni.

Galantamiinil ja donepesiilil puudub kliiniliselt oluline mõju risperidooni ja aktiivse antipsühhootilise
fraktsiooni farmakokineetikale.

Fenotiasiinid, tritsüklilised antidepressandid ja mõned beetablokaatorid võivad suurendada
risperidooni plasmakontsentratsiooni, kuid mitte aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni oma.
Amitriptülliin ei mõjuta risperidooni farmakokineetilisi omadusi ega aktiivset antipsühhootilist
fraktsiooni. Tsimetidiin ja ranitidiin suurendavad risperidooni biosaadavust, kuid aktiivse
antipsühhootilise fraktsiooni oma ainult marginaalselt. CYP 3A4 inhibiitor erütromütsiin ei mõjuta
risperidooni ja aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni farmakokineetilisi omadusi.

Psühhostimulantide (nt metüülfenidaat) kasutamine koos Risperidone Kohne Pharma"ga ei muutnud
lastel ja noorukitel Risperidone Kohne Pharma farmakokineetikat ega efektiivsust.

Suremuse tõusu samaaegselt furosemiidi manustavate eakate dementsusega patsientide seas vt lõik 4.4.

Suukaudse Risperidone Kohne Pharma samaaegset kasutamist koos paliperidooniga ei soovitata, kuna
paliperidoon on risperidooni aktiivne metaboliit ja nende kombinatsioon võib põhjustada aditiivset
kokkupuudet aktiivse antipsühhootilise fraktsiooniga.

4.6
Rasedus ja imetamine

Rasedus
Risperidooni kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Turustamisjärgsete andmete
kohaselt täheldati vastsündinutel pärast risperidooni kasutamist raseduse viimasel trimestril
pöörduvaid ekstrapüramidaalsümptomeid. Sellest tulenevalt tuleb vastsündinuid hoolikalt jälgida.
Risperidoon ei olnud loomkatsetes teratogeenne, kuid esines muud tüüpi reproduktsioonitoksilisust (vt
lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Seega Risperidone Kohne Pharma"t ei tohi kasutada
raseduse ajal, kui see ei ole hädavajalik. Kui raseduse ajal on vajalik ravi katkestada, ei tohi seda teha
järsku.

Imetamine
Loomkatsetes eritub risperidooni ja 9-hüdroksürisperidooni piima. On tõestatud, et risperidooni ja 9-
hüdroksürisperidooni eritub väikestes kogustes ka inimeste rinnapiima. Puuduvad andmed
kõrvaltoimete kohta rinnaga toidetavatel imikutel. Seetõttu tuleb imetamise kasusid kaaluda võimaliku
ohuga lapsele.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Risperidone Kohne Pharma omab vähest või mõõdukat toimet autojuhtimise või masinate kasutamise
võimele potentsiaalsete toimete tõttu närvisüsteemile ja nägemisele. Seetõttu tuleb patsientidel
soovitada hoiduda autojuhtimisest või masinate käsitsemisest seni, kuni on selgunud nende
individuaalne tundlikkus.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed (esinemissagedus 10%) on Parkinsoni tõbi, peavalu ja
unetus.

Järgmistest kõrvaltoimetest on teatatud kliinilistes uuringutes ja turustamisjärgselt. Kasutatud on
järgmisi termineid ja esinemissagedusi: väga sage ( 1/10); sage ( 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt
( 1/1000 kuni < 1/100); harv ( 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa
hinnata olemasolevate kliiniliste uuringute andmete põhjal).

Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Kõrvaltoimed klassifitseerituna organsüsteemi ja esinemissageduse alusel

Uuringud
Sage
Vere prolaktiinisisalduse suureneminea, kehakaalu suurenemine
Aeg-ajalt
Pikenenud QT elektrokardiogrammil, ebanormaalne elektrokardiogramm, veresuhkru
tõus, transaminaaside tõus, leukotsüütide arvu vähenemine, kehatemperatuuri tõus,
eosinofiilide arvu suurenemine, hemoglobiinitaseme langus, vere
kreatiinfosfokinaasitaseme suurenemine.
Harv
Kehatemperatuuri langus

Südame häired
Sage
Tahhükardia
Aeg-ajalt
Atrioventrikulaarne blokaad, Hisi kimbu blokaad, kodade virvendus,
siinusbradükardia, palpitatsioonid

Vere ja lümfisüsteemi häired
Aeg-ajalt
Aneemia, trombotsütopeenia
Harv
Granulotsütopeenia
Teadmata
Agranulotsütoos

Närvisüsteemi häired
Väga sage
Parkinsoni tõbib, peavalu
Sage
Akatiisiab, pearinglus, treemorb, düstooniab, unisus, sedatsioon, letargia, düskineesiab
Aeg-ajalt
Stiimulitele mittevastamine, teadvusekaotus, sünkoop, teadvuse taseme langus,
tserebrovaskulaarne näht, mööduv isheemiline atakk, düsartria, tähelepanuhäire,
hüpersomnia, posturaalne pearinglus, tasakaaluhäire, tardiivne düskineesia, kõnehäire,
koordinatsioonihäire, hüpoesteesia.
Harv
Pahaloomuline neuroleptiline sündroom, diabeetiline kooma, tserebrovaskulaarne
häire, ajuisheemia, liikumishäire.

Silmade kahjustused
Sage
Nägemise ähmastumine
Aeg-ajalt
Konjuktiviit, silmade hüpereemia, eritis silmast, silmaturse, silmade kuivus,
suurenenud pisaraeritus, fotofoobia
Harv
Vähenenud nägemisteravus, silmade pöörlemine, glaukoom

Kõrva ja labürindi kahjustused
Aeg-ajalt
Kõrvavalu, tinnitus

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Sage
Düspnoe, ninaverejooks, köha, ninakinnisus, neelu-kõrivalu
Aeg-ajalt
Hingeldus, aspiratsioonipneumoonia, kopsupais, hingamishäire, hingamisrägin,
hingamisteede pais, düsfoonia
Harv
Uneapnoe sündroom, hüpreventilatsioon

Seedetrakti häired
Sage
Oksendamine, kõhulahtisus, kõhukinnisus, iiveldus, kõhuvalu, düspepsia, suukuivus,
ebamugavustunne maos
Aeg-ajalt
Düsfaagia, gastriit, roojapidamatus, fekaloom
Harv
Sooleobstruktsioon, pankreatiit, huulte turse, keiliit

Neerude ja kuseteede häired
Sage
Enurees
Aeg-ajalt
Düsuuria, kusepidamatus, pollakiuuria

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Sage
Lööve, erüteem
Aeg-ajalt
Angioödeem, nahakahjustused, nahahäired, sügelus, akne, nahavärvi muutused,
alopeetsia, seborroiline dermatiit, nahakuivus, hüperkeratoos
Harv
Kõõm

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Sage
Liigesevalu, seljavalu, jäsemevalu
Aeg-ajalt
Lihasnõrkus, müalgia, kaelavalu, liigeste turse, ebanormaalne kehahoid, liigeste jäikus,
muskuloskeletaalne valu rindkeres
Harv
Rabdomüolüüs

Endokriinsed häired
Harv
Antidiureetilise hormooni mitteadekvaatne sekretsioon

Ainevahetus- ja toitumishäired
Sage
Söögiisu suurenemine, söögiisu vähenemine
Aeg-ajalt
Anoreksia, polüdipsia
Väga harv
Diabeetiline ketoatsidoos
Teadmata
Hüperhüdratsioon

Infektsioonid ja infestatsioonid
Sage
Pneumoonia, gripp, bronhiit, ülemiste hingamisteede infektsioon, kuseteede
infektsioon
Aeg-ajalt
Sinusiit, viirusinfektsioon, kõrvainfektsioon, tonsilliit, tselluliit, keskkõrvapõletik,
silmainfektsioon, lokaliseerunud infektsioon, akarodermatiit, hingamisteede
infektsioon, tsüstiit, onühhomükoos
Harv
Krooniline keskkõrvapõletik

Vaskulaarsed häired
Aeg-ajalt
Hüpotensioon, ortostaatiline hüpotensioon, punetus

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage
Püreksia, väsimus, perifeersed tursed, asteenia, valu rindkeres
Aeg-ajalt
Näo turse, käimishäire, ebanormaalne enesetunne, loidus, gripitaoline haigus, janu,
ebamugavustunne rinnas, külmavärinad
Harv
Generaliseerunud tursed, hüpotermia, ravimi võõrutussündroom, perifeerne
külmatunne

Immuunsüsteemi häired
Aeg-ajalt
Ülitundlikkus
Harv
Ülitundlikkus ravimi suhtes
Teadmata
Anafülaktiline reaktsioon

Maksa ja sapiteede häired
Harv
Ikterus

Reproduktiivsüsteemi ja rinnanäärme häired
Aeg-ajalt
Amenorröa, seksuaalfunktsiooni häire, erektsioonihäire, ejakulatsioonihäire,
galaktorröa, günekomastia, menstruatsioonihäire, eritis tupest
Teadmata
Priapism

Psühhiaatrilised häired
Väga sage
Unetus
Sage
Ärevus, erutus, unehäire
Aeg-ajalt
Segasusseisund, maania, libiido langus, loidus, närvilisus
Harv
Anorgasmia, nürinenud afektid

a Hüperprolaktineemia võib mõnel juhul põhjustada günekomastiat, menstruaalhäireid, amenorröad,
galaktorröad.
b Esineda võivad ekstrapüramidaalsümptomid: Parkinsoni tõbi (suurenenud süljeeritus, lihaste ja
skeleti jäikus, parkinsonism, hammasratta tüüpi rigiidsus, bradükineesia, hüpokineesia, maskitaoline
näoilme, lihaspinge, akineesia, kaelajäikus, Parkinsoni tõve puhune kõnnak ja ebanormaalne
sapipõierefleks), akatiisia (akatiisia, rahutus, hüperkineesia ja rahutute jalgade sündroom), treemor,
düskineesia (düskineesia, lihastõmblused, koreoatetoos, atetoos ja müokloonus), düstoonia.
Düstoonia hõlmab düstooniat, lihaskrampe, hüpertooniat, kõõrkaela, tahtmatuid lihaskontraktsioone,
lihaskontraktuure, blefarospasmi, okulogüratsiooni, keele paralüüsi, näokrampi, larüngospasmi,
müotooniat, opistotoonust, orofarüngeaalset spasmi, pleurototoonust, keele spasmi ja trismi. Treemor
hõlmab treemorit ja Parkinsoni tõve puhust puhkeoleku treemorit. Tuleb märkida, et ära on toodud
laiem sümptomite spekter, millel ei pruugi olla ekstrapüramidaalne päritolu.

Järgneb risperidooniga seotud täiendavate kõrvaltoimete loetelu, mis on tuvastatud kõrvaltoimetena
kliinilistes uuringutes, milles vaadeldi pika toimeajaga süstitava risperidooni ravimvormi, kuid mida ei
tuvastatud kliinilistes uuringutes, milles uuriti suukaudset risperidooni. Tabelis ei sisaldu kõrvaltoimed,
mis olid otseselt seotud süstitava risperidooni ravimvormi või manustamisteega.

Kõrvaltoimed, millest teatati süstitava, kuid mitte suukaudse risperidooni puhul, organsüsteemide
kaupa

Uuringud
Kehakaalu langus, gamma-glutamüültransferaasi taseme tõus, maksaensüümide taseme tõus

Südame häired
Bradükardia

Vere ja lümfisüsteemi häired
Neutropeenia

Närvisüsteemi häired
Paresteesia, krambid

Silma kahjustused
Blefarospasm

Kõrva ja labürindi kahjustused
Vertiigo

Seedetrakti häired
Hambavalu, keele spasm

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Ekseem

Lihas-skeleti, sidekoe ja luude kahjustused
Tuharavalu

Infektsioonid ja infestatsioonid
Alumiste hingamisteede infektsioon, infektsioon, gastroenteriit, nahaalune abstsess

Vigastused ja mürgistused
Kukkumine

Vaskulaarsed häired
Hüpertensioon

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Valu

Psühhiaatrilised häired
Depressioon

Ravimrühmale tüüpilised toimed
Nagu ka teiste antipsühhootikumide puhul, on turustamisjärgselt teatatud risperidooni puhul väga
harvadest QT-intervalli pikenemise juhtudest. Teisteks ravimite klassiga seotud antipsühhootikumide
kardiaalseteks toimeteks, mis pikendavad QT intervalli, on ventrikulaarne arütmia, ventrikulaarne
fibrillatsioon, ventrikulaarne tahhükardia, äkksurm, südame seiskumine ja torsade de pointes.

Kehakaalu suurenemine
Risperidooni ja platseeboga ravitud täiskasvanud skisofreeniaga patsientide osakaale, kes vastasid
kehakaalu suurenemise kriteeriumile 7% kehakaalust, võrreldi 6­8-nädalaste platseebokontrollitud
uuringute ühendatud andmetega ning see näitas kehakaalu suurenemise suuremat esinemissagedust
risperidooni kasutamisel (18%) võrreldes platseeboga (9%). Ägeda maniaga täiskasvanud patsientide
platseebokontrollitud 3-nädalaste uuringute ühendatud andmetes oli kehakaalu suurenemine 7%
risperidooni (2,5%) ja platseebo (2,4%) rühmades võrreldav ning aktiivses kontrollrühmas veidi
kõrgem (3,5%).

Käitumishäiretega laste ja noorukite populatsioonis suurenes pikaajaliste uuringute käigus kehakaal
12 ravikuu jooksul keskmiselt 7,3 kg. Tavaliste laste eeldatav kaaluiive vanuses 5...12 aastat on 3 kuni
5 kg aastas. Alates 12...16 aasta vanusest on tüdrukute kaaluiive aastas 3...5-kilo, poistel on ligikaudu
5 kg aastas.

Lisateave eripopulatsioonide kohta
Allpool on esitatud kõrvaltoimed, mille suurenenud esinemissagedusest võrreldes täiskasvanute
populatsiooniga teatati eakatel dementsusega patsientidel või lastel.

Eakad dementsusega patsiendid
Mööduv isheemiline atakk ja tserebrovaskulaarne näht olid kõrvaltoimed, millest teatati eakatel
dementsusega patsientidel läbi viidud kliinilistes uuringutes vastavalt 1,4% ja 1,5% sagedusega.
Lisaks teatati järgmistest kõrvaltoimetest eakatel dementsusega patsientidel sagedusega 5%, mis oli
vähemalt kaks korda suurem muudes täiskasvanute populatsioonides täheldatud esinemissagedusest:
kuseteede infektsioon, perifeerne turse, letargia ja köha.

Lapsed
Järgmistest kõrvaltoimetest teatati lastel (vanuses 5 kuni 17 aastat) sagedusega 5% , mis oli
vähemalt kaks korda suurem täiskasvanute kliinilistes uuringutes täheldatud esinemissagedusest:
unisus/sedatsioon, väsimus, peavalu, söögiisu suurenemine, oksendamine, ülemiste hingamisteede
infektsioon, ninakinnisus, kõhuvalu, pearinglus, köha, püreksia, treemor, kõhulahtisus ja enurees.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid
Teatatud nähud ja sümptomid on üldiselt põhjustatud risperidooni teadaolevate farmakoloogiliste
toimete tugevnemisest. Nende hulka kuuluvad unisus ja sedatsioon, tahhükardia ja hüpotensioon ning
ekstrapüramidaalsed sümptomid. Üleannustamisel on teatatud QT-intervalli pikenemisest ja
krampidest. Torsade de pointes on esinenud seoses risperidooni ja paroksetiini kombineeritud
üleannustamisega.

Ägeda üleannustamise korral tuleb arvestada paljude ravimite osaluse võimalusega.

Ravi
Vabastada hingamisteed ning tagada piisav hapniku juurdepääs ja kopsude ventilatsioon. Maoloputust
(kui patsient on teadvuseta, pärast intubatsiooni) ja aktiivsöe manustamist koos lahtistiga tuleb kaaluda
vaid siis, kui ravimi manustamisest on möödas vähem kui üks tund. Kohe tuleb alustada südame-
veresoonkonna monitoorimisega, sh pideva elektrokardiograafilise jälgimisega võimalike rütmihäirete
avastamiseks.

Risperidone Kohne Pharma"le puudub spetsiifiline antidoot. Seetõttu tuleb rakendada sobivaid
toetavaid meetmeid. Hüpotensiooni ja vereringe kollapsit tuleb ravida sobivate meetmetega nagu
intravenoosne vedelike manustamine ja/või sümpatomimeetikumid. Raskete
ekstrapüramidaalsümptomite esinemisel tuleb manustada antikolinergilisi ravimeid. Patsient peab kuni
taastumiseni olema hoolika jälgimise ja meditsiinilise järelevalve all.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised
omadused

Farmakoterapeutiline grupp: teised antipsühhootilised ained
ATC-kood: N05AX08

Toimemehhanism
Risperidoon on selektiivne monoamiinergiline antagonist. Tal on kõrge afiinsus serotoninergiliste 5-
HT2 ja dopaminergiliste D2 retseptorite suhtes. Risperidoon seondub ka alfa1-adrenergiliste
retseptoritega ja väiksema afiinsusega H1-histaminergiliste ja alfa2-adrenergiliste retseptoritega.
Risperidoonil puudub afiinsus kolinergiliste retseptorite suhtes. Kuigi risperidoon on tugev D2
antagonist, mida peetakse oluliseks skisofreenia kindlate sümptomite leevendamisel, põhjustab see
vähem motoorse aktiivsuse depressiooni ja katalepsia indutseerimist kui klassikalised
antipsühhootikumid. Tasakaalustatud tsentraalne serotoniini ja dopamiini antagonism võivad
vähendada ekstrapüramidaalseid kõrvaltoimeid ja laiendada terapeutilist aktiivsust skisofreenia
negatiivsetele ja afektiivsetele sümptomitele.

Farmakodünaamilised omadused

Skisofreenia

Risperidooni efektiivsus skisofreenia lühiajalises ravis tehti kindlaks neljas uuringus kestusega 4 kuni
8 nädalat, milles osales üle 2500 patsiendi DSM-IV skisofreenia kriteeriumidega. 6-nädalases
platseebokontrollitud uuringus, mis hõlmas risperidooni annuste suurendamist kuni 10 mg-ni ööpäevas,
jagatuna kaheks annuseks, oli risperidoon lühikese psühhiaatrilise hindamisskaala (Brief Psychiatric
Rating Scale - BPRS) skoori alusel platseebost mõjuvam. 8-nädalases platseebokontrollitud uuringus
nelja fikseeritud risperidooni annusega (2, 6, 10 ja 16 mg ööpäevas, jagatuna kaheks annuseks) olid
kõik neli risperidooni rühma positiivse ja negatiivse sündroomi skaala (Positive and Negative
Syndrome Scale ­ PANSS) üldskoori alusel platseebost paremad. 8-nädalases annuste võrdlemise
uuringus viie fikseeritud risperidooni annusega (1, 4, 8, 12 ja 16 mg/ööpäevas, jagatuna kaheks
annuseks) olid 4, 8 ja 16 mg/ööpäevas risperidooni kasutanud rühmad PANSS üldskoori alusel
paremad 1 mg risperidooni rühmast. 4-nädalases platseebokontrollitud annuste võrdluse uuringus kahe
fikseeritud risperidooni annusega (4 ja 8 mg ööpäevas, manustatuna ühe annusena) olid mõlemad
risperidooni rühmad platseebost paremad mitme PANSS osa alusel, sealhulgas üldskoor ja ravile
allumine (PANSS üldskoori langus > 20%). Pikemaajalises uuringus randomiseeriti täiskasvanud
ambulatoorsed patsiendid, kes vastasid DSM-IV skisofreenia kriteeriumidele ning kes olid olnud
kliiniliselt stabiilssed vähemalt 4-nädalase antipsühhootilise ravi jooksul, saama risperidooni 2 kuni 8
mg päevas või haloperidooli 1 kuni 2 aasta pikkuse jälgimise jooksul retsidiivide avastamiseks.
Risperidooni saanud patsientidel kulus oluliselt kauem aega retsidiivi tekkimiseni selle aja jooksul
võrreldes haloperidooli saanud patsientidega.

Mania episoodid bipolaarse häire korral

Risperidooni monoteraapia efektiivsust bipolaarse I tüüpi häirega seotud maaniaepisoodide akuutses
ravis näidati kolmes topeltpimedas, platseebokontrollitud monoteraapia uuringus umbes 820 patsiendil,
kellel esines DSM-IV kriteeriumide alusel bipolaarne I tüüpi häire. Neis kolmes uuringus näidati, et
risperidooni kasutamine annuses 1 kuni 6 mg päevas (algannus oli kahes uuringus 3 mg ja ühes
uuringus 2 mg) on eelnevalt kindlaks määratud tulemusnäitaja osas, s.t muutuse osas võrreldes algse
YMRS (Young Mania Rating Scale) skooriga 3. nädalal, oluliselt parem platseebost. Sekundaarsed
tõhususe tulemusnäitajad olid üldiselt kooskõlas primaarse tulemusnäitajaga. Patsientide protsent,
kellel esines YMRS skoori vähenemine 50% 3. nädalal võrreldes algsega, oli oluliselt suurem
risperidooni rühmas võrreldes platseebo rühmaga. Üks kolmest uuringust sisaldas haloperidooli rühma
ja 9-nädalast topeltpimedat säilitusravi faasi. Efektiivsus püsis kogu 9-nädalase säilitusravi perioodi
jooksul. YMRS üldskoori muutus võrreldes algsega jätkas paranemist ja oli risperidooni ja
haloperidooli rühmas 12. nädalal võrreldav.

Risperidooni tõhusust ägeda mania ravis lisaks meeleolu stabilisaatoritele tõendati kahes 3-nädalases
topeltpimedas uuringus umbes 300 patsiendil, kes vastasid DSM-IV bipolaarse I tüüpi häire
kriteeriumidele. Ühes 3-nädalases uuringus oli risperidoon annuses 1 kuni 6 mg päevas (algannus
2 mg päevas) kombinatsioonis liitiumi või valproaadiga eelnevalt kindlaksmääratud primaarse
tulemusnäitaja osas, milleks oli YMRS ükdskoori muutus võrreldes algsega 3. nädalal, parem kui
ainult liitium või valproaat. Teises 3-nädalases uuringus ei olnud risperidoon annuses 1 kuni 6 mg
päevas (algannus 2 mg/päevas) kombinatsioonis liitiumi, valproaadi või karbamasepiiniga YMRS
üldskoori vähendamisel parem kui ainult liitium, valproaat või karbamasepiin. Selle uuringu
ebaõnnestumise võimalikuks selgituseks oli risperidooni ja 9-hüdroksürisperidooni kliirensi
indutseerimine karbamasepiini poolt, mis põhjustas subterapeutilisi risperidooni ja 9-
hüdroksürisperidooni tasemeid. Kui karbamasepiini rühm järelanalüüsis välja lülitati, oli risperidoon
kombinatsioonis liitiumi või valproaadiga YMRS üldskoori vähendamisel parem kui liitium või
valproaat üksi.

Püsiv agressiivsus dementsuse puhul

Risperidooni efektiivsust dementsuse käitumuslike ja psühholoogiliste sümptomite (Behavioural and
Psychological Symptoms of Dementia ­ BPSD) ravis, mille hulka kuuluvad käitumishäired nagu
agressiivsus, erutus, psühhoos, aktiivsus ja afektiivsed häired, näidati kolmes topeltpimedas,
platseebokontrollitud uuringus 1150 eakal mõõduka kuni raske dementsusega patsiendil. Ühes
uuringus kasutati risperidooni fikseeritud annuseid 0,5, 1 ja 2 mg päevas. Kahes paindlike annustega
uuringus kasutati risperidooni annuseid 0,5 kuni 4 mg päevas ja 0,5 kuni 2 mg päevas. Risperidoon
näitas statistiliselt ja kliiniliselt olulist efektiivsust agressiivsuse ja vähemal määral erutuse ja
psühhoosi ravimisel eakatel dementsusega patsientidel (mõõdetuna Alzheimeri tõve
käitumispatoloogia hindamise skaala [Behavioural Pathology in Alzheimer"s Disease Rating Scale ­
BEHAVE-AD] ja Cohen-Mansfieldi erutuse küsimustikuga [Cohen-Mansfield Agitation Inventory ­
CMAI]). Risperidooni ravitoime oli sõltumatu vaimse seisundi miniuuringu (Mini-Mental State
Examination ­ MMSE) skoorist (ja sellest tulenevalt ka dementsuse raskusest), risperidooni
sedatiivsetest omadustest, psühhoosi esinemisest või puudumisest ja dementsuse tüübist (Alzheimeri,
vaskulaarne või segatüüpi) (vt ka lõik 4.4).

Käitumishäire

Risperidooni efektiivsust disruptiivsete käitumishäirete lühiajalises ravis tõendati kahes topeltpimedas,
platseebokontrollitud uuringus umbes 240 5...12-aastasel patsiendil, kellel oli DSM-IV alusel
diagnoositud disruptiivne käitumishäire (DBD) ja piiripealne intellektuaalne funktsioneerimine või
kerge või mõõdukas vaimne puue/õppimishäire. Neis kahes uuringus oli risperidoon annuses 0,02 kuni
0,06 mg/kg päevas eelnevalt kindlaks määratud tulemusnäitaja osas oluliselt parem platseebost.
Tulemusnäitajaks oli N-CBFR käitumisprobleemi allskaala skoori muutus võrreldes algsega 6. nädalal.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Risperidoon metaboliseeritakse 9-hüdroksürisperidooniks, millel on risperidooniga sarnane
farmakoloogiline aktiivsus (vt Biotransformatsioon ja eliminatsioon).

Imendumine

Risperidoon imendub pärast suukaudset manustamist täielikult ja saavutab maksimaalse
plasmakontsentratsiooni 1 kuni 2 tunni pärast. Risperidooni absoluutne suukaudne biosaadavus on
70% (CV = 25%). Risperidooni suhteline suukaudne biosaadavus tabletist on 94% (CV = 10%)
võrreldes lahusega. Toit ei mõjuta imendumist, seega võib risperidooni võib manustada koos söögiga
või ilma. Risperidooni tasakaalukontsentratsioon saabub enamikul patsientidest ühe päeva jooksul. 9-
hüdroksürisperidooni tasakaalukontsentratsioon saabub 4...5-päevase annustamise järel.

Jaotumine

Risperidoon jaotub kiiresti. Selle jaotusruumala on 1...2 l/kg. Plasmas on risperidoon seotud albumiini
ja happelise alfa-1-glükoproteiiniga. Plasmavalkudega seondub 90% risperidoonist ja 77% 9-
hüdroksürisperidoonist.

Biotransformatsioon ja eliminatsioon

Risperidooni metaboliseerib CYP 2D6 9-hüdroksürisperidooniks, mille farmakoloogiline aktiivsus on
võrreldav risperidooni omaga. Risperidoon koos 9-hüdroksürisperidooniga moodustavad aktiivse
antipsühhootilise fraktsiooni. CYP 2D6 on geneetiliselt polümorfne. Kiired CYP 2D6 metaboliseerijad
muudavad risperidooni kiiresti 9-hüdroksürisperidooniks, samas kui aeglased CYP 2D6
metaboliseerijad teevad seda palju aeglasemalt. Kuigi kiiretel metaboliseerijatel on madalam
risperidooni ja kõrgem 9-hüdroksürisperidooni kontsentratsioon kui aeglastel metaboliseerijatel, on
risperidooni ja 9-hüdroksürisperidooni ühine farmakokineetika (st aktiivne antipsühhootiline
fraktsioon) pärast ühekordset ja korduvaid annuseid CYP 2D6 kiiretel ja aeglastel metaboliseerijatel
sarnased.

Risperidooni teiseks metaboolseks teeks on N-dealküülimine. In vitro uuringud inimese maksa
mikrosoomidega näitasid, et risperidoon kliiniliselt olulises kontsentratsioonis ei inhibeeri oluliselt
nende ravimite metabolismi, mida metaboliseerivad tsütokroom P450 isosüümid, sealhulgas CYP 1A2,
CYP 2A6, CYP 2C8/9/10, CYP 2D6, CYP 2E1, CYP 3A4 ja CYP 3A5. Ühe nädala jooksul pärast
manustamist on 70% annusest eritunud uriiniga ja 14% roojaga. Uriinis moodustavad risperidoon koos
9-hüdroksürisperidooniga 35­45% annusest. Ülejäänud osa moodustuvad inaktiivsed metaboliidid.
Pärast suukaudset manustamist psühhootilistele patsientidele elimineeritakse risperidoon ligikaudu 3-
tunnise poolväärtusajaga. 9-hüdroksürisperidooni ja aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni
eliminatsiooni poolväärtusaeg on 24 tundi.

Lineaarsus

Risperidooni plasmakontsentratsioonid on terapeutilises annuste vahemikus annusest sõltuvad.

Eakad patsiendid, maksa- ja neerupuudulikkusega patsiendid

Üksikannusega uuring näitas eakatel patsientidel aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni keskmiselt 43%
kõrgemat plasmakontsentratsiooni, 38% pikemat poolväärtusaega ja aktiivse antipsühhootilise
fraktsiooni 30% vähenenud kliirensit. Neerupuudulikkusega patsientidel täheldati kõrgemat aktiivse
antipsühhootilise fraktsiooni plasmakontsentratsiooni ja umbes 60% vähenenud aktiivse
antipsühhootilise fraktsiooni kliirensit. Risperidooni plasmakontsentratsioonid olid
maksapuudulikkusega patsientidel normaalsed, kuid peamine vaba risperidooni fraktsioon plasmas oli
suurenenud umbes 35% võrra.

Lapsed

Risperidooni, 9-hüdroksürisperidooni ja aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni farmakokineetika lastel
on samasugune kui täiskasvanutel.

Sugu, rass ja suitsetamisharjumus

Populatsiooni farmakokineetiline analüüs ei näidanud soo, rassi ja suitsetamisharjumuse mõju
risperidooni või aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni farmakokineetikale.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

(Sub)kroonilise toksilisuse uuringutes, kui ravimit manustati seksuaalselt ebaküpsetele rottidele ja
koertele, esinesid annusest sõltuvad toimed isas- ja emassuguorganitele ja rinnanäärmetele. Need
toimed olid seotud suurenenud seerumi prolaktiinisisaldusega, mille põhjuseks oli risperidooni
dopamiini D2 retseptoreid blokeeriv toime. Lisaks viitavad koekultuuride uuringud, et prolaktiin võib
stimuleerida inimese rinnanäärme kasvajate rakkude kasvu. Risperidoon ei olnud rotil ja küülikul
teratogeenne. Rottide reproduktsiooniuuringutes risperidooniga täheldati kõrvaltoimeid vanemate
paaritumiskäitumisele ning järglaste sünnikaalule ja elulemusele. Rottidel oli emakasisene
kokkupuude risperidooniga seotud kognitiivsete defitsiitidega täiskasvanueas. Muud dopamiini
antagonistid on manustamisel tiinetele loomadele põhjustanud negatiivseid toimeid järglaste
õppimisvõimele ja motoorsele arengule. Risperidoon ei olnud mitmesugustes testides genotoksiline.
Risperidooni suukaudsetes kartsinogeensuse uuringutes rottidel ja hiirtel täheldati hüpofüüsi
adenoomide (hiir), endokriinsete pankrease adenoomide (rott) ja rinnanäärme adenoomide (mõlemad
liigid) esinemissageduse suurenemist. Need kasvajad võivad olla seotud pikaajalise dopamiini D2
antagonismi ja hüperprolaktineemiaga. Nende näriliste kasvajaleidude tähtsus inimriski seisukohast
pole teada. In vitro ja in vivo loommudelid näitavad, et risperidooni suured annused võivad põhjustada
QT-intervalli pikenemist, mida on seostatud torsades de pointes"i tekkeohu teoreetilise suurenemisega
patsientidel.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Tableti sisu
laktoos, veevaba
maisitärklis
eelzelatiniseeritud maisitärklis
naatriumlaurüülsulfaat
mikrokristalne tselluloos
kroskarmelloosnaatrium
kolloidne ränidioksiid, veevaba
magneesiumstearaat

Tableti kate
hüpromelloos
titaandioksiid (E171)
makrogool 400
punane raudoksiid (E172) [0,5 mg]
päikeseloojangukollane FCF (E110) [2 mg, 6 mg]
kinoliinkollane (E104) [3 mg, 4 mg, 6 mg]
indigokarmiin (E132) [4 mg]

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

4 aastat

6.4 Säilitamise
eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5
Pakendi iseloomustus ja sisu

Karp, mis sisaldab alumiinium/PVC fooliumist ja alumiinium/alumiiniumfooliumist blistritesse
pakitud õhukese polümeerikattega tablette.

Pakendis 20, 50, 60, 100 õhukese polümeerikattega tabletti.

Haiglapakend: 100 (5 x 20) õhukese polümeerikattega tabletti (hulgipakend)

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6
Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Kohne Pharma GmbH
Schallbruch 1, D-42781 Haan
Saksamaa


8. MÜÜGILOA
NUMBRID

0,5 mg: 645309
1 mg: 645709
2 mg: 645609
3 mg: 645409
4 mg: 645509
6 mg: 645209


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

29.09.2009.


10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud oktoobris 2009.