Puudub Eestis kehtiv müügiluba või meil ei ole andmeid veel

Previfect - Previfect ravimi omaduste kokkuvõte

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Previfect 20 mg gastroresistentsed tabletid


2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks gastroresistentne tablett sisaldab 20 mg pantoprasooli (pantoprasoolnaatriumseskvihüdraadina).
INN. Pantoprazolum
Abiaine: üks gastroresistentne tablett sisaldab 1 mikrogrammi värvainet Ponceau 4R (E 124).
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Gastroresistentne tablett.
Kollane ovaalne õhukese polümeerikattega tablett, millele on musta värviga trükitud „20“.


4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused
Gastroösofageaalse reflukshaiguse vaevuste (kõrvetised ja mao-söögitoru tagasivoolusümptomite) lühiaegne ravi täiskasvanutel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Soovitatav annus on 20 mg pantoprasooli (üks tablett) ööpäevas.

Sümptomite leevenemiseks võib osutuda vajalikuks tablettide võtmine 2…3 järjestikuse päeva jooksul.
Pärast sümptomite kadumist tuleb ravi lõpetada.
Ravi kestus ei tohi ületada 4 nädalat arstiga konsulteerimata.

Kui sümptomite leevenemist ei saavutata 2 nädala pikkuse pideva raviga, peab patsient konsulteerima
arstiga.

Patsientide eripopulatsioonid
Eakatel ega neeru- või maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.

Lapsed
Previfect’i ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel vanuses alla 18 aasta ohutuse ja efektiivsuse
ebapiisavate andmete tõttu.

Manustamisviis
Previfect’i tablette ei tohi närida ega purustada ja need tuleb alla neelata tervelt koos vedelikuga enne
sööki.


4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes (vt lõik 6.1).
Manustamine koos atasanaviiriga (vt lõik 4.5).

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Patsientidele tuleb soovitada arsti konsultatsiooni:
• kui neil esineb soovimatu kehakaalu kaotus, aneemia, gastrointestinaalne verejooks, düsfaagia, püsiv oksendamine või veriokse, sest need võivad leevendada sümptomeid ja edasi lükata raske seisundi diagnoosimist. Neil juhtudel tuleb välistada pahaloomuline haigus;

• kui neil on varem esinenud maohaavand või on tehtud mao-sooletrakti operatsioon;

• kui nad saavad pidevat sümptomaatilist ravi seedehäirete või kõrvetiste tõttu 4 nädala jooksul või kauem;

• kui neil on ikterus, maksapuudulikkus või raske maksahaigus;

• kui neil on mõni muu raske haigus, mis mõjutab üldist heaolu;

• kui nad on vanemad kui 55 aastat uute või äsja muutunud sümptomitega.


Pikka aega kestnud retsidiveeruvate seedehäirete või kõrvetiste sümptomitega patsiendid peavad käima oma arsti juures regulaarselt. Patsiendid, kes on üle 55 aasta vanad ja võtavad iga päev käsimüügiravimeid seedehäirete või kõrvetiste tõttu, peavad informeerima oma arsti või apteekrit.
Patsiendid ei tohi võtta samal ajal muud prootonpumba inhibiitorit või H2 antagonisti.
Patsiendid peavad enne selle ravimi võtmist pidama nõu oma arstiga, kui neile tahetakse teha endoskoopiat või uurea hingamistesti.
Patsientidele tuleb selgitada, et tabletid ei ole ette nähtud kohese leevenduse saavutamiseks. Patsientidel võivad sümptomid leeveneda pärast ühepäevast ravi pantoprasooliga, kuid võib ka juhtuda, et ravimit peab võtma 7 päeva täieliku kontrolli saavutamiseks kõrvetiste üle. Patsiendid ei tohi võtta pantoprasooli ennetava ravimina.
Mao happesuse vähendamine mis tahes vahenditega, sh prootonpumba inhibiitoritega, suurendab normaalselt seedetraktis olevate bakterite hulka maos. Ravi mao happesust vähendavate ravimitega võib vähesel määral suurendada riski haigestuda seedetrakti infektsioonidesse, mida põhjustavad Salmonella, Campylobacter või C. difficile.
See ravim sisaldab värvainet Ponceau 4R, mis võib põhjustada allergilisi reaktsioone.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Previfect võib vähendada toimeainete imendumist, mille biosaadavus sõltub mao pH-st (nt ketokonasool).
On näidatud, et samaaegne atasanaviiri (300 mg) või ritonaviiri (100 mg) manustamine koos omeprasooliga (40 mg üks kord ööpäevas) või atasanaviiri (400 mg) manustamine koos lansoprasooliga (60 mg üksikannus) tervetele vabatahtlikele andis tulemuseks olulise atasanaviiri biosaadavuse vähenemise. Atasanaviiri imendumine sõltub pH-st. Seetõttu ei tohi pantoprasooli manustada koos atasanaviiriga (vt lõik 4.3).
Pantoprasool metaboliseeritakse maksas tsütokroom P450 ensüümsüsteemi poolt. Pantoprasooli koostoimet muude ravimitega, mida metaboliseerib sama ensüümsüsteem, ei saa välistada. Siiski ei täheldatud märkimisväärseid koostoimeid spetsiifilistes testides karbamasepiini, kofeiini, diasepaami, diklofenaki, digoksiini, etanooli, glibenklamiidi, metoprolooli, naprokseeni, nifedipiini, fenütoiini, piroksikaami, teofülliini ja levonorgestreeliga ega etünüülöstradiooli sisaldavate suukaudsete kontratseptiividega.
Kuigi kliinilistes farmakokineetilistes uuringutes ei ole täheldatud mingeid koostoimeid fenprokumooni või varfariini samaaegsel manustamisel, on turustamise järel teatatud üksikutest isoleeritud rahvusvahelise standardsuhte (INR) muutuste juhtudest samaaegse ravi korral. Seetõttu soovitatakse kumariin-antikoagulantidega (nt fenprokumoon või varfariin) ravitavatel patsientidel jälgida protrombiini aega või INR-i pärast ravi alustamist või lõpetamist pantoprasooliga või selle ebaregulaarse kasutamise ajal.
Koostoimeid ei esinenud samal ajal manustatud antatsiididega.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus Pantoprasooli kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsed on näidanud reproduktiivtoksilist toimet. Prekliinilised uuringud ei näidanud viljakushäireid ega teratogeenseid toimeid (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Seda ravimit ei tohi kasutada raseduse ajal.
Imetamine Ei ole teada, kas pantoprasool eritub inimese rinnapiima. Loomkatsed on näidanud pantoprasooli eritumist rinnapiima. Seda ravimit ei tohi kasutada imetamise ajal.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Võivad esineda kõrvaltoimed, nagu peapööritus ja nägemishäired (vt lõik 4.8). Nende esinemisel ei tohi patsiendid juhtida autot ega töötada masinatega.

4.8 Kõrvaltoimed
Ligikaudu 5% patsientidest võib kogeda ravimi kõrvaltoimeid. Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed on kõhulahtisus ja peavalu, mis mõlemad esinevad ligikaudu 1%-l patsientidest. Pantoprasooli tarvitamisel on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest.
Tabelis on kõrvaltoimed ära toodud järgmiste esinemissageduse klassifikatsiooni põhjal: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Tabel 1. Pantoprasooli kõrvaltoimed kliinilistes uuringutes ja turuletuleku järgselt.
Aeg-ajalt  Harv  Väga harv  Teadmata 
Vere ja lümfisüsteemi häired  Trombotsütope enia; leukopeenia 
Närvisüsteemi häired  Peavalu; pearinglus 
Silmade kahjustused   Nägemishäired; nägemise hägustumine 
Seedetrakti häired  Kõhulahtisus; iiveldus/oksendamine; maovenitus ja puhitus; kõhukinnisus; suukuivus; kõhuvalu ja ebamugavustunne kõhus  

Neerude ja kuseteede häired  Interstitsiaalne nefriit 
Naha ja  Lööve/eksanteem/punet  Urtikaaria;  Stevensi-Johnsoni 
nahaaluskoe  us; sügelus  angioödeem sündroom; Lyelli 
kahjustused  sündroom; multiformne erüteem; valgustundlikkus 
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused   Artralgia; müalgia 
Ainevahetus- ja  Hüperlipideemiad  Hüponatreemia 
toitumishäired   ja lipiidide sisalduse suurenemine (triglütseriidid, kolesterool); kehakaalu muutused  
Üldised häired ja manustamiskoh a reaktsioonid  Asteenia; kurnatus ja halb enesetunne  Kehatemperatuuri tõus; perifeersed tursed 
Immuunsüstee   Ülitundlikkus (sh 
mi häired  anafülaktilised reaktsioonid ja anafülaktiline šokk) 
Maksa ja  Maksaensüümide  Bilirubiinisisaldus   Hepatotsellulaarne 
sapiteede häired  aktiivsuse suurenemine (transaminaasid, γ-GT)  e suurenemine  kahjustus; ikterus; hepatotsellulaarne puudulikkus 
Psühhiaatrilised  Unehäired  Depressioon (ja  Desorienteeritu  Hallutsinatsioonid; 
häired  kõik ägenemised)  s (ja kõik ägenemised)  segasus (eriti eelsoodumusega patsientidel, nagu ka nende sümptomite süvenemine, kui need on juba olemas)  


4.9 Üleannustamine
Üleannustamise sümptomid inimesel ei ole teada.
Intravenoosselt 2 minuti jooksul manustatud annused kuni 240 mg olid hästi talutavad.
Et pantoprasool on suures ulatuses seondunud valkudega, ei ole see kergesti dialüüsitav.

Kliiniliste mürgistuse nähtudega üleannustamise korral ei saa lisaks sümptomaatilisele ja toetavale
ravile anda muid konkreetseid ravisoovitusi.



5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: prootonpumba inhibiitorid, ATC-kood: A02BC02
Toimemehhanism Pantoprasool on asendatud bensimidasool, mis inhibeerib soolhappe eritumist maos spetsiifilise parietaalrakkude prootonpumpade blokeerimise teel.
Pantoprasool konverteeritakse aktiivseks vormiks tsükliliseks sulfenamiidiks parietaalrakkude happelises keskkonnas, kus see inhibeerib ensüümi H+, K+-ATPaas, st soolhappe tootmise viimast staadiumi maos. Inhibeerimine sõltub annusest ja mõjutab nii basaalset kui ka stimuleeritud happesekretsiooni. Enamik patsiente vabaneb kõrvetistest ja happe refluksi sümptomitest 1 nädala jooksul. Pantoprasool vähendab maos happelisust ja seetõttu suureneb gastriini sekretsioon proportsionaalselt happelisuse vähenemisega. Gastriinisisalduse suurenemine on pöörduv. Et pantoprasool seondub ensüümiga distaalselt retseptori tasemest, suudab ta inhibeerida soolhappe sekretsiooni sõltumata stimuleerimisest teiste ainete poolt (atsetüülkoliin, histamiin, gastriin). Toime on samasugune, sõltumata sellest, kas toimeainet manustatakse suu kaudu või veenisiseselt.
Tühja kõhu gastriinisisaldus suureneb pantoprasooli toimel. Lühiajalisel kasutamisel ei ületa see enamikul juhtudest normi ülemist piiri. Pikaajalise ravi korral gastriinisisaldus enamikul juhtudest kahekordistub. Ülemäärane suurenemine esineb siiski ainult üksikjuhtudel. Selle tulemusena täheldatakse pikaajalise ravi korral harvadel juhtudel spetsiifiliste endokriinsete rakkude arvu kerget kuni mõõdukat suurenemist maos (sarnane adenomatoidse hüperplaasiaga). Siiski ei ole seni läbi viidud uuringutes inimestel täheldatud loomkatsetes leitud kartsinoidi eellaste (atüüpilise hüperplaasia) või maokartsinoidide tekkimist (vt lõik 5.3).
Kliiniline efektiivsus 17 uuringus osalenud gastroösofageaalse reflukshaigusega (GERD) ja 20 mg pantoprasooli monoteraapiaga ravitud 5960 patsiendi retsrospektiivses analüüsis hinnati standardiseeritud metodoloogia abil happe refluksiga seotud sümptomeid, st kõrvetisi ja happe regurgitatsiooni. Valitud uuringutes pidi olema vähemalt registeeritud üks happerefluksi sümptom 2 nädalalt pärast ravi alustamist. GERD-i diagnoos põhines neis uuringuis endoskoopilisel hindamisel, välja arvatud üks uuring, kus patsientide kaasamine põhines ainult sümptomatoloogial.
Neis uuringuis oli patsientide protsent, kellel kõrvetised kadusid täielikult 7 päeva pärast, pantoprasoolirühmas 54,0…80,6%. 14 ja 28 päeva pärast täheldati kõrvetiste täielikku leevenemist vastavalt 62,9…88,6%-l ja 68,1…92,3%-l patsientidest.
Happe regurgitatsiooni leevenemisel saadi samasugused tulemused kui kõrvetiste puhul. 7 päeva pärast oli patsientide protsent, kellel kadus happe regurgitatsioon täiesti, 61,5…84,4%, 14 päeva pärast 67,7…90,4% ja 28 päeva pärast 75,2…94,5%.
Pidevalt näidati, et pantoprasool oli parem platseebost ja H2 retseptori antagonistidest ning mitte halvem teistest prootonpumba inhibiitoritest. Happe refluksi sümptomite leevenemine oli suures osas sõltumatu algsest GERD-i staadiumist.

5.2 Farmakokineetilised omadused
Farmakokineetika ei erine pärast üksik- ega kordusannuse manustamist. Annuste vahemikus 10…80 mg on pantoprasooli plasmakineetika lineaarne pärast nii suukaudset kui ka veenisisest manustamist.
Imendumine Pantoprasool imendub pärast suukaudset manustamist kiiresti ja täielikult. Absoluutne biosaadavus tabletist oli ligikaudu 77%. Keskmiselt 2,0…2,5 tundi (tmax) pärast 20 mg üksikannuse suukaudset manustamist saavutati maksimaalne seerumkontsentratsioon (Cmax) ligikaudu 1…1,5 mikrogrammi/ml ja need väärtused jäid pärast korduvat manustamist samaks. Samaaegne toidu tarvitamine ei mõjutanud biosaadavust (AUC või Cmax), kuid suurendas viiteaja (tlag) varieeruvust.
Jaotumine
Jaotusruumala on ligikaudu 0,15 l/kg ja seondumine seerumi valkudega ligikaudu 98%.

Metabolism ja eritumine Kliirens on ligikaudu 0,1 l/h/kg ja terminaalne poolväärtusaeg (t1/2) ligikaudu 1 h. Üksikutel juhtudel on patsientidel esinenud pikenenud eliminatsioon. Tänu pantoprasooli spetsiifilisele seondumisele prootonpumbaga parietaalrakkudes ei korreleeru eliminatsiooni poolväärtusaeg palju pikema toimeajaga (happe sekretsiooni inhibeerimine).
Pantoprasool metaboliseerub peaaegu täielikult maksas. Pantoprasooli metaboliitide peamine eritumistee (umbes 80%) on neerud, ülejäänu eritatakse väljaheitega. Peamiseks metaboliidiks nii seerumis kui ka uriinis on desmetüülpantoprasool, mis on konjugeeritud sulfaadiga. Peamise metaboliidi poolväärtusaeg (ligikaudu 1,5 h) ei ole eriti pikem pantoprasooli omast.
Patsientide eripopulatsioonid Neerukahjustus Pantoprasooli manustamisel neerutalitluse häirega patsientidele (sealhulgas dialüüsi saavatele patsientidele, mis eemaldab ainult minimaalses koguses pantoprasooli) ei soovitata annust vähendada. Nagu tervetel isikutel, on ka pantoprasooli poolväärtusaeg lühike. Kuigi peamisel metaboliidil on pikem poolväärtusaeg (2…3 tundi), on eritumine ikkagi kiire ja seega kuhjumist ei teki.
Maksakahjustus
Pärast pantoprasooli manustamist maksakahjustusega patsientidele (Child-Pugh klassid A, B ja C)
suurenesid poolväärtusaja väärtused 3…7 tunnini ja AUC väärtused suurenesid 3…6 korda, samas kui
Cmax suurenes ainult vähesel määral 1.3 korda võrreldes tervete isikutega.

Eakad patsiendid AUC ja Cmax vähene suurenemine eakatel vabatahtlikel võrreldes nooremate isikutega ei olnud kliiniliselt oluline.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Konventsionaalsete ohutusfarmakoloogia, korduvate annuste toksilisuse ja genotoksilisuse uuringute alusel ei näidanud prekliinilised andmed erilist ohtu inimesele.
2-aastases kartsinogeensuse uuringus rottidel leiti neuroendokriinseid kasvajaid. Lisaks leiti ühes uuringus rottide mao eesosas skvamoosrakulisi papilloome. Mehhanismi, mis viib mao kartsinoidide tekkimisele asendatud bensimidasoolide toimel, on hoolikalt uuritud. See võimaldab teha järelduse, et tegemist on sekundaarse reaktsiooniga massiivselt suurenenud seerumi gastriinisisaldusele, mis esineb rottidel kroonilise ravi korral suurte annustega.
2-aastases uuringus närilistel täheldati rottidel (ainult ühes rottide uuringus) ja emastel hiirtel maksakasvajate arvu suurenemist ja selle põhjuseks peeti pantoprasooli suurt metaboolset sisaldust maksas. Ühes 2-aastases uuringus täheldati suurimat annust (200 mg/kg) saanud rottidel kilpnäärme neoplastiliste muutuste vähest sagenemist. Nende kasvajate esinemine on seotud pantoprasooli põhjustatud muutustega türoksiini lagunemises roti maksas. Et raviannus inimestel on väike, ei oodata kilpnäärme kõrvaltoimete esinemist.
Loomkatsetes (rotid) oli täheldatud NOAEL (mittetäheldatav kahjulike toime tase, ingl No Observed Adverse Effect Level) 5 mg/kg embrüotoksilisuse jaoks. Uuringud ei näidanud viljakushäireid ega teratogeenseid toimeid. Rottidel uuriti tungimist platsentasse ja leiti, et see suureneb koos gestatsiooni pikkusega. Selle tulemusena suureneb pantoprasooli kontsentratsioon lootes veidi enne sündi.


6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu
Kaltsiumstearaat,
mikrokristalne tselluloos,
krospovidoon (tüüp A),
hüdroksüpropüültselluloos (tüüp EXF),
veevaba naatriumkarbonaat,
kolloidne veevaba ränidioksiid.

Tableti kate
Hüpromelloos,
kollane raudoksiid (E172),
makrogool 400,
metakrüülhappe etüülakrülaadi kopolümeer (1:1),
polüsorbaat 80,
Ponceau 4R (E 124),
kinoliinkollane (E104),
naatriumlaurüülsulfaat,
titaandioksiid (E171),
trietüültsitraat.

Trükivärv
Makrogool 600,
šellak,
povidoon,
must raudoksiid (E172),
punane raudoksiid (E172),
kollane raudoksiid (E172).


6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat.
HDPE tabletipurgid:
pärast esmakordset avamist: 6 kuud

6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Al-OPA/Al/PVC blisterpakend: 7, 14 gastroresistentset tabletti.
HDPE tabletipurk polüpropüleenist keeratava korgiga, mis sisaldab kuivatusainet: 7, 14
gastroresistentset tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6
Erihoiatused ravimi hävitamiseks


7. MÜÜGILOA HOIDJA

Erinõuded puuduvad.
Sandoz d.d. Verovskova 57 SI-1000 Ljubljana Sloveenia


8. MÜÜGILOA NUMBER

730811


9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

01.02.2011


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud veebruaris 2011.