Omeprazole aurobindo - gastroresistentne kapsel 40mg n7; n14; n15; n28; n30; n50; n56; n60; n98; n100; n500 - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Omeprazole Aurobindo, 10 mg gastroresistentsed kõvakapslid

Omeprazole Aurobindo, 20 mg gastroresistentsed kõvakapslid

Omeprazole Aurobindo, 40 mg gastroresistentsed kõvakapslid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Omeprazole Aurobindo 10 mg: üks kapsel sisaldab 10 mg omeprasooli.

Omeprazole Aurobindo 20 mg: üks kapsel sisaldab 20 mg omeprasooli.

Omeprazole Aurobindo 40 mg: üks kapsel sisaldab 40 mg omeprasooli.

INN. Omeprazolum

TEADAOLEVAT TOIMET OMAV abiaine: laktoosmonohüdraat

Üks 10 mg kapsel sisaldab 1 mg laktoosmonohüdraati. Üks 20 mg kapsel sisaldab 2 mg laktoosmonohüdraati. Üks 40 mg kapsel sisaldab 4 mg laktoosmonohüdraati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Gastroresistentne kõvakapsel.

Omeprazole Aurobindo 10 mg:

Roosa/roosa, suurus „3“ želatiinist kõvakapsel (pikkus 15,40...16,20), mille roosal kapslikaanel on musta värvi märgistus „E” ja roosal kapslikehal märgistus „65” ning mis on täidetud valgete kuni kahvatuvalgete graanulitega, millel on gastroresistentne kate.

Omeprazole Aurobindo 20 mg:

Punakaspruun/roosa, suurus „1“ želatiinist kõvakapsel (pikkus 18,90…19,70), mille punakaspruunil kapslikaanel on musta värvi märgistus „E” ja roosal kapslikehal märgistus „67” ning mis on täidetud valgete kuni kahvatuvalgete graanulitega, millel on gastroresistentne kate.

Omeprazole Aurobindo 40 mg:

Punakaspruun/punakaspruun, suurus „0“ želatiinist kõvakapsel (pikkus 21,00…21,80), mille punakaspruunil kapslikaanel on musta värvi märgistus „E” ja punakaspruunil kapslikehal märgistus „69” ning mis on täidetud valgete kuni kahvatuvalgete graanulitega, millel on gastroresistentne kate.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Täiskasvanud

-Kaksteistsõrmikuhaavandite ravi ja retsidiivide vältimine.

-Maohaavandite ravi ja retsidiivide vältimine.

-Helicobacter pylori (H.pylori) eradikatsioon peptiliste haavanditega patsientidel koos sobivate antibiootikumidega.

-Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete kasutamisest tingitud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite ravi.

-Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete kasutamisest tingitud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite vältimine riskiga patsientidel.

-Refluksösofagiidi ravi.

-Paranenud refluksösofagiidi korral retsidiivide ennetamine.

-Gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi.

-Zollingeri-Ellisoni sündroomi ravi.

Lapsed

Lapsed vanuses üle 1 aasta ja kehakaaluga vähemalt 10 kg

-Refluksösofagiidi ravi.

-Gastroösofageaalse reflukshaigusega seotud kõrvetiste ja maohappe tagasivoolusümptomite sümptomaatiline ravi.

Lapsed vanuses üle 4 aasta ja noorukid

-H. pylori infektsiooniga seotud kaksteistsõrmikuhaavandi ravi koos antibiootikumidega.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine täiskasvanutele

Kaksteistsõrmikuhaavandi ravi

Ägeda kaksteistsõrmikuhaavandi soovitatav annus on 20 mg omeprasooli üks kord ööpäevas. Paranemine toimub enamasti kahe nädalaga. Patsiendid, kes esmase ravikuuri jooksul ei ole paranenud, paranevad tavaliselt järgmise kahenädalase ravikuuri jooksul. Ravile halvasti alluva kaksteistsõrmikuhaavandi korral on soovitatav kasutada annust 40 mg üks kord ööpäevas. Paranemine toimub tavaliselt nelja nädalaga.

Kaksteistsõrmikuhaavandi retsidiivide vältimine

Kaksteistsõrmikuhaavandi retsidiivide vältimiseks H. pylori negatiivsetel patsientidel või kui H. pylori eradikatsioon ei ole võimalik, on soovitatav annus 20 mg omeprasooli üks kord ööpäevas. Mõnele patsiendile võib 10 mg ööpäevane annus olla piisav. Ravile allumatuse korral võib annust suurendada kuni 40 mg-ni.

Maohaavandite ravi

Soovitatav annus on 20 mg omeprasooli üks kord ööpäevas. Paranemine toimub enamasti nelja nädalaga. Patsientidel, kes esmase ravikuuri jooksul ei ole paranenud, toimub paranemine järgmise neljanädalase ravikuuri jooksul. Ravile halvasti alluva maohaavandi korral on soovitatav kasutada annust 40 mg omeprasooli üks kord ööpäevas. Paranemine toimub tavaliselt kaheksa nädalaga.

Maohaavandi retsidiivide vältimine

Ravile halvasti alluva maohaavandi retsidiivide vältimiseks on soovitatav annus 20 mg omeprasooli üks kord ööpäevas. Vajadusel saab omeprasooli annust suurendada kuni 40 mg-ni üks kord ööpäevas.

H. pylori eradikatsioon peptilise haavandi korral

Antibiootikumi valikul H. pylori eradikatsiooniks tuleb lähtuda konkreetse patsiendi ravimtaluvusest ning arvestada riiklikke, regionaalseid ja kohalikke resistentsuse andmeid ja ravijuhiseid.

-omeprasool 20 mg + klaritromütsiin 500 mg + amoksitsilliin 1000 mg, kõiki kaks korda ööpäevas ühe nädala jooksul või

-omeprasool 20 mg + klaritromütsiin 250 mg (alternatiivselt 500 mg) + metronidasool 400 mg (või 500 mg või timidasool 500 mg), kõiki kaks korda ööpäevas ühe nädala jooksul või

-omeprasool 40 mg üks kord ööpäevas + amoksitsilliin 500 mg ja metronidasool 400 mg (või 500 mg või timidasool 500 mg), kumbagi kolm korda ööpäevas ühe nädala jooksul.

Kui patsient on endiselt H. pylori positiivne, võib iga ravikuuri korrata.

Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete kasutamisest tingitud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite ravi

Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete kasutamisest tingitud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite raviks on soovitatav annus 20 mg omeprasooli üks kord ööpäevas. Paranemine toimub enamasti nelja nädalaga. Patsiendid, kes esmase ravikuuri jooksul ei ole paranenud, paranevad tavaliselt järgmise neljanädalase ravikuuri jooksul.

Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete kasutamisest tingitud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite

vältimine riskiga patsientidel

Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete kasutamisest tingitud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite vältimiseks riskiga patsientidel (vanus üle 60 aasta, varasem teadaolev mao- ja kaksteistsõrmikuhaavand, varasem teadaolev ülemise seedetraktiosa veritsus) on soovitatav annus 20 mg omeprasooli üks kord ööpäevas.

Refluksösofagiidi ravi

Soovitatav annus on 20 mg omeprasooli üks kord ööpäevas. Paranemine toimub enamasti nelja nädalaga. Patsiendid, kes esmase ravikuuri jooksul ei ole paranenud, paranevad tavaliselt järgmise neljanädalase ravikuuri jooksul.

Raske refluksösofagiidiga patsientidel on soovitatav annus 40 mg omeprasooli üks kord ööpäevas ning paranemine saavutatakse tavaliselt kaheksa nädala jooksul.

Paranenud refluksösofagiidi pikaajaline ravi

Paranenud refluksösofagiidi pikaajaliseks raviks on soovitatav annus 10 mg omeprasooli üks kord ööpäevas. Vajadusel võib annust suurendada 20 kuni 40 mg omeprasoolini üks kord ööpäevas.

Gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi

Gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiliseks raviks on soovitatav annus 20 mg omeprasooli üks kord ööpäevas. Patsientidel võib ravivastus tekkida juba 10 mg omeprasooli annuse juures, ja seetõttu võib annust individuaalselt kohandada.

Kui nelja nädala jooksul ei ole omeprasooli 20 mg annuse juures sümptomeid kontrolli alla saadud, on soovitatav teha edasisi uuringuid.

Zollingeri-Ellisoni sündroomi ravi

Zollingeri-Ellisoni sündroomi korral tuleb annus valida individuaalselt ja ravi jätkata seni, kui see on kliiniliselt vajalik. Soovitatav algannus on 60 mg omeprasooli üks kord ööpäevas. Kõik patsiendid, kellel esines raske haigus ja ebapiisav vastus teistele ravimitele, saavutasid efektiivse kontrolli ja enam kui 90% patsientidest jäi stabiilseks omeprasooli annustega 20…120 mg ööpäevas. Kui ööpäevane annus ületab 80 mg omeprasooli, tuleb see jagada ja manustada kahe annusena.

Annustamine lastele

Lapsed vanuses üle 1 aasta ja kehakaaluga ≥ 10 kg Refluksösofagiidi ravi

Kõrvetiste ja mao-söögitoru tagasivoolusümptomite sümptomaatiline ravi gastroösofageaalse reflukshaiguse korral

Annustamissoovitused on järgmised:

Refluksösofagiit: Ravi kestus on 4...8 nädalat.

Gastroösofageaalse reflukshaigusega seotud kõrvetiste ja mao-söögitoru tagasivoolusümptomite sümptomaatiline ravi: Ravi kestus on 2…4 nädalat. Kui kahe kuni nelja nädala jooksul ei ole sümptomeid kontrolli alla saadud, tuleb patsiendile teha edasisi uuringuid.

Lapsed vanuses üle 4 aasta ja noorukid

H. pylori infektsiooniga seotud kaksteistsõrmikuhaavandi ravi

Sobiva kombinatsioonravi valikul tuleb arvestada ametlikke riiklikke, regionaalseid ja kohalikke juhiseid bakteriaalse resistentsuse, ravi kestuse (tavaliselt 7 päeva, kuid mõnikord kuni 14 päeva) ja antibakteriaalse preparaadi õige kasutamise suhtes.

Ravi peaks juhtima spetsialist.

Annustamissoovitused on järgmised:

Patsientide erirühmad

Neerufunktsiooni häire

Neerufunktsiooni häirega patsientidel ei ole vaja annust kohandada (vt lõik 5.2).

Maksafunktsiooni häire

Maksafunktsiooni häirega patsientidel võib annus 10…20 mg ööpäevas olla piisav (vt lõik 5.2).

Eakad (> 65-aastased)

Eakatel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 5.2).

Manustamisviis

Omeprasooli kapsleid on soovitav sisse võtta hommikul, eelistatavalt ilma toiduta ning need tervelt koos poole klaasi veega alla neelata. Kapsleid ei tohi närida ega purustada.

Neelamisraskusega patsiendid ning lapsed, kes suudavad juua või neelata pooltahket toitu

Patsiendid võivad avada kapsli ning selle sisu sisse võtta koos poole klaasi veega või pärast selle segamist kergelt hapuka mahla, nt puuvilja- või õunamahlaga, või gaseerimata veega. Patsiente tuleb juhendada, et segu tuleb koheselt manustada (või kuni 30 minuti jooksul) ning alati segada vahetult enne joomist ja loputada alla poole klaasi veega.

Teise võimalusena võib patsient kapslit imeda ning pelletid koos poole klaasi veega alla neelata. Gastroresistentse kattega pelleteid ei tohi närida.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus omeprasooli, asendatud bensimidasoolide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Sarnaselt teiste prootonpumba inhibiitoritega ei tohi omeprasooli manustada koos nelfinaviiriga (vt lõik 4.5).

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ükskõik milliste hoiatavate sümptomite ilmnemisel (nt kehakaalu oluline tahtmatu langus, korduv oksendamine, düsfaagia, veriokse või veriroe) ning maohaavandi olemasolul või selle kahtlustuse korral tuleb välistada kasvaja esinemise võimalus, sest ravi võib nimetatud sümptomeid leevendada ja seetõttu põhjustada diagnoosi hilinemist.

Atasanaviiri kooskasutamine prootonpumba inhibiitoritega ei ole soovitav (vt lõik 4.5). Kui atasanaviiri kombinatsiooni prootonpumba inhibiitoriga peetakse vältimatuks, on soovitav patsienti kliiniliselt hoolikalt jälgida (nt viirustase veres) ning samal ajal suurendada atasanaviiri annust 400 mg-le ja ritonaviiri annust 100 mg-le; 20 mg omeprasooli annust ei tohi ületada.

Sarnaselt teiste hapet blokeerivate ravimitega võib omeprasool vähendada B-vitamiini (tsüanokobalamiin) imendumist hüpo- või akloorhüüdria tõttu. Seda võimalust tuleb pikaajalisel ravil arvestada vähenenud depooga patsientidel ning nendel, kellel on teadaolevad riskitegurid B-vitamiini puudulikuks imendumiseks.

Omeprasool on CYP2C19 inhibiitor. Omeprasoolravi alustamisel või lõpetamisel tuleb arvestada koostoimete võimalusega CYP2C19 vahendusel metaboliseeruvate ravimitega. Koostoimet on täheldatud klopidogreeli ja omeprasooli vahel (vt lõik 4.5). Kirjeldatud koostoime kliiniline tähendus ei ole selge. Ettevaatusabinõuna tuleb patsiente teavitada, et omeprasooli ja klopidogreeli kooskasutamine ei ole soovitav.

Toime laboratoorsetele analüüsidele

Suurenenud CgA (kromograniin A) sisaldus võib häirida neuroendokriinsete kasvajate uurimist. Selle vältimiseks tuleb ravi omeprasooliga ajutiselt katkestada viis päeva enne CgA analüüsi (vt lõik 5.1).

Kroonilisi haigusi põdevad lapsed võivad vajada pikaajalist ravi omeprasooliga, kuigi see ei ole soovitatav.

Ravi prootonpumba inhibiitoritega võib vähesel määral suurendada mao-seedetrakti infektsioonide tekkeriski, mida põhjustavad Salmonella ja Campylobacter (vt lõik 5.1).

Nagu iga pikaajalise ravikuuri korral, tuleb patsiente regulaarselt jälgida, eriti kui ravi kestus on üle ühe aasta,.

Prootonpumba inhibiitorid, eriti kui kasutatakse suurtes annustes ja pikaajaliselt (> 1 aasta), võivad mõõdukalt suurendada riski puusaluu-, randmeluu-ja lülisambamurdude tekkeks, peamiselt eakatel või teiste teadaolevate riskifaktorite olemasolul. Vaatlusuuringud näitavad, et prootonpumba inhibiitorid võivad suurendada luumurdude üldist riski 10...40%. Teataval määral võib see riski suurenemine olla tingitud muudest riskifaktoritest. Osteoporoosi riskiga patsientidele tuleb pöörata tähelepanu vastavalt kehtivatele kliinilistele ravijuhistele ning nad peavad saama piisavalt D-vitamiini ja kaltsiumi.

Hüpomagneseemia

Patsientidel, keda on ravitud omeprasooli-taoliste PPI-tega vähemalt kolm kuud, enamusel juhtudel aasta jooksul, on täheldatud raskekujulise hüpomagneseemia tekkest. Võivad esineda hüpomagneseemia tõsised nähud, nagu väsimus, tetaania, deliirium, krambid, pearinglus ja ventrikulaarne arütmia, kuid need võivad alata salalikult ning jääda märkamatuks. Enamusel selle häirega patsientidest leevenes hüpomagneseemia pärast magneesiumi täiendavat ravi ja PPI ärajätmist. Patsientidel, kes peavad oodatavalt jääma pikaajalisele ravile või kes võtavad PPI-sid koos digoksiini või teiste ravimitega, mis võivad hüpomagneseemiat põhjustada (nt diureetikumid), peavad meditsiinitöötajad kaalutlema magneesiumi kontsentratsioonide mõõtmist enne PPI-ravi algust ja regulaarselt ravi kestel.

See ravim sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoosi talumatuse, laktaasipuudulikkuse või glükoosi-galaktoosi puuduliku imendumisega patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.

Naha subakuutne erütematoosne luupus

Prootonpumba inhibiitoreid seostatakse väga harva naha subakuutse erütematoosse luupuse juhtudega. Kahjustuste ilmnemisel, eelkõige päikese eest katmata nahapiirkondadel, ja kui kaasneb artralgia, peab patsient pöörduma viivitamata tervishoiutöötaja poole, kes peab kaaluma Omeprazole Aurobindo kasutamise katkestamist. Naha subakuutse erütematoosse luupuse teke pärast varasemat ravi

prootonpumba inhibiitoriga võib suurendada naha erütematoosse luupuse tekke riski teiste prootonpumba inhibiitorite kasutamisel.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Omeprasooli toime teiste toimeainete farmakokineetikale

Toimeained, millel on pH-st sõltuv imendumine

Omeprasoolravi jooksul võib mao happesuse langus suurendada või vähendada mao pH tasemest sõltuva imendumisega toimeainete imendumist.

Nelfinaviir, atasanaviir

Nelfinaviiri ja atasanaviiri plasma tasemed vähenevad koosmanustamisel omeprasooliga.

Omeprasooli ja nelfinaviiri koosmanustamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Omeprasooli (40 mg ööpäevas) samaaegne manustamine vähendas keskmist nelfinaviiri plasmataset ligikaudu 40%, farmakoloogiliselt aktiivse metaboliidi M8 keskmine plasmatase vähenes ligikaudu 75…90%. Kirjeldatud koostoime võib hõlmata ka CYP2C19 pärssimist.

Omeprasooli ja atasanaviiri koosmanustamine ei ole soovitav (vt lõik 4.4). Omeprasooli (40 mg ööpäevas) ja 300 mg atasanaviiri/100 mg ritonaviiri samaaegne manustamine tervetele vabatahtlikele vähendas atasanaviiri plasmataset 75%. Atasanaviiri annuse suurendamine 400 mg-ni ei kompenseerinud omeprasooli toimet atasanaviiri plasmatasemele. Omeprasooli (20 mg ööpäevas) ja 400 mg atasanaviiri/100 mg ritonaviiri koosmanustamine tervetele vabatahtlikele andis tulemuseks ligikaudu 30%-lise atasanaviiri plasmataseme languse võrreldes 300 mg atasanaviiri/100 mg ritonaviiriga üks kord ööpäevas.

Digoksiin

Omeprasooli (20 mg ööpäevas) ja digoksiini samaaegne ravi tervetel isikutel suurendas digoksiini biosaadavust 10% võrra. Digoksiini toksilisusest on teatatud harva. Siiski tuleb olla ettevaatlik, kui manustada omeprasooli suurtes annustes eakatele patsientidele. Sel perioodil tuleb jälgida digoksiini taset veres.

Klopidogreel

Ristuva disainiga kliinilises uuringus manustati viie päeva jooksul klopidogreeli (300 mg algannus, millele järgnes 75 mg ööpäevas) monoteraapiana ja koos omeprasooliga (80 mg samaaegselt klopidogreeliga). Klopidogreeli aktiivse metaboliidi ekspositsioon langes 46% võrra (1. päeval) ja 42% võrra (5. päeval) klopidogreeli ja omeprasooli koosmanustamisel. Kui klopidogreeli ja omeprasooli manustati koos, vähenes keskmine trombotsüütide agregatsiooni inhibeerimine (IPA) 47% võrra (24 tunni järel) ja 30% võrra (5. päeval). Teises uuringus ilmnes, et klopidogreeli ja omeprasooli manustamine erinevatel kellaaegadel ei välistanud nende koostoimet, mis tekib tõenäoliselt omeprasooli pärssiva toime tõttu CYP2C19-le. Jälgimis- ja kliinilistest uuringutest on saadud vasturääkivaid andmeid selle farmakokineetilise/farmakodünaamilise koostoime tähendusest olulisematele südame-veresoonkonna tüsistustele.

Teised toimeained

Posakonasooli, erlotiniibi, ketokonasooli ja itrakonasooli imendumine väheneb oluliselt, mistõttu nende kliiniline toime võib olla nõrgem. Koosmanustamist posakonasooli ja erlotiniibiga tuleb vältida.

CYP2C19 kaudu metaboliseeritavad toimeained

Omeprasool on CYP2C19, peamise omeprasooli metaboliseeriva ensüümi, mõõdukas inhibeerija. Seetõttu võib teiste CYP2C19 abil metaboliseeruvate toimeainete metabolism langeda ja süsteemne ekspositsioon neile ravimitele pikeneda. Sellisteks ravimiteks on R-varfariin ja teised K-vitamiini antagonistid, tsilostasool, diasepaam ja fenütoiin.

Tsilostasool

Ristuva disainiga uuringus tervetele isikutele manustatud omeprasool annuses 40 mg suurendas tsilostasooli Cmax ja AUC vastavalt 18% ja 26% ning ühe selle aktiivse metaboliidi Cmax ja AUC vastavalt 29% ja 69%.

Fenütoiin

Fenütoiini plasmakontsentratsiooni on soovitatav jälgida omeprasoolravi esimese kahe nädala jooksul ning kui fenütoiini annust kohandatakse, tuleb omeprasoolravi lõpetamisel fenütoiinisisaldust jälgida ja annust kohandada.

Teadmata mehhanism

Sakvinaviir

Omeprasooli samaaegne ravi sakvinaviiri/ritonaviiriga andis tulemuseks sakvinaviiri plasmataseme tõusu kuni ligikaudu 70%, mida HIV-nakkusega patsiendid talusid hästi.

Takroliimus

Samaaegne omeprasooli ja takroliimuse manustamine võib suurendada takroliimuse kontsentratsiooni plasmas. Vajalik on takroliimuse kontsentratsiooni, samuti neerufunktsiooni (kreatiniini kliirens) tähelepanelik jälgimine, vajadusel tuleb takroliimuse annust kohandada.

Metotreksaat

Mõnedel patsientidel on teatatud metotreksaadi koosmanustamisel prootonpumba inhibiitoritega metotreksaadisisalduse suurenemisest. Suure annuse metotreksaadi manustamisel võib osutuda vajalikuks kaaluda omeprasooli manustamise ajutist katkestamist.

Teiste toimeainete toimed omeprasooli farmakokineetikale

CYP2C19 ja/või CYP3A4 inhibiitorid

Kuna omeprasool metaboliseerub CYP2C19 ja CYP3A4 või mõlema abil, võivad CYP2C19 või CYP3A4 inhibiitorid (nt klaritromütsiin, vorikonasool) suurendada omeprasooli kontsentratsiooni seerumis, aeglustades omeprasooli ainevahetust. Samaaegne ravi vorikonasooliga tekitas omeprasooli ekspositsiooni enam kui kahekordistumise. Kuna omeprasool on suurtes annustes üldiselt hästi talutav, ei ole omeprasooli annuse kohandamine tavaliselt vajalik. Siiski tuleb annuse kohandamist kaaluda raske maksatalitluse häirega patsientidel ning kui on näidustatud pikaajaline ravi.

CYP2C19 ja/või CYP3A4 indutseerijad

Toimeained, mis teadaolevalt indutseerivad CYP2C19 või CYP3A4 või mõlemat (nagu rifampitsiin ja liht-naistepuna) võivad langetada omeprasooli kontsentratsiooni seerumis, kiirendades omeprasooli metabolismi.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Kolme prospektiivse epidemioloogilise uuringu (enam kui 1000 eksponeeritud tulemust) andmeil ei põhjusta omeprasooli kasutamine raseduse ajal kõrvaltoimeid ega kahjusta loote või vastsündinu tervist. Omeprasooli manustamine raseduse ajal on lubatud.

Omeprasool eritub rinnapiima, kuid terapeutilistes annustes kasutatuna ei mõjuta tõenäoliselt last.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Omeprasool ei mõjuta tõenäoliselt autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet. Tekkida võivad sellised kõrvaltoimed, nagu pearinglus ja nägemishäired (vt lõik 4.8). Nende ilmnemisel ei tohi patsiendid autot juhtida ega masinaid käsitseda.

4.8Kõrvaltoimed

Kõige sagedamini esinevad kõrvaltoimed (1…10% patsientidest) on peavalu, kõhuvalu, kõhukinnisus, kõhulahtisus, kõhupuhitus ja iiveldus/oksendamine.

Kliinilistes uuringutes omeprasooliga ning ravimi turuletulekujärgsel perioodil on täheldatud või kahtlustatud järgmisi kõrvaltoimeid. Ükski kõrvaltoimetest ei ole teadaolevalt annusest sõltuv. Allpool toodud kõrvaltoimed on esitatud vastavalt esinemissagedusele ja organsüsteemi klassile. Selles tabelis toodud kõrvaltoimed on defineeritud järgmiselt: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg- ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired

Lapsed

Omeprasooli ohutust on hinnatud kokku 310 lapsel vanuses 0…16 aastat, kellel oli ülihappesusega seotud haigus. Olemas on piiratud pikaajalised ohutusandmed 46 lapse kohta, kes said säilitusravi omeprasooliga raske erosiivse ösofagiidi tõttu kuni 749 päeva jooksul. Kõrvaltoimete profiil oli üldiselt sarnane täiskasvanute kõrvaltoimetele nii lühi- kui pikaajalise ravi korral. Omeprasoolravi toime kohta puberteedile ja kasvule puuduvad pikaajalised andmed.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

Andmed omeprasooli üleannustamise kohta inimestel on piiratud. Kirjanduses on kirjeldatud annuseid kuni 560 mg, üksikjuhtudel on teatatud suukaudsetest üksikannustest kuni 2400 mg omeprasooli (120 korda suurem soovitavast kliinilisest annusest). Teatatud on iiveldusest, oksendamisest, pearinglusest, kõhuvalust, kõhulahtisusest ja peavalust. Üksikutel juhtudel on kirjeldatud ka apaatiat, depressiooni ja segasusseisundit.

Omeprasooli üleannustamisega seotud kirjeldatud sümptomid on olnud mööduvad ning ei ole olnud ühtegi tõsist kõrvaltoimet. Suurte annuste manustamisel püsib eliminatsiooni kiirus muutumatuna (esimese järgu kineetika). Ravi on vajadusel sümptomaatiline.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Peptilise haavandi ja gastroösofageaalse reflukshaiguse raviks kasutatavad ained, prootonpumba inhibiitorid

ATC-kood: A02BC01

Toimemehhanism

Omeprasool, kahe aktiivse enantiomeeri ratsemaat, pärsib maohappe sekretsiooni väga spetsiifilise toimemehhanismi kaudu. Omeprasool on parietaalraku happepumba spetsiifiline inhibiitor. Üks kord ööpäevas manustades toimib see kiiresti ning avaldab toimet maohappe sekretsiooni pöörduva pärssimise kaudu.

Omeprasool on nõrk alus, mis kontsentreeritakse ja muudetakse aktiivseks vormiks parietaalrakkude intratsellulaarsete kanalikeste tugevalt happelises keskkonnas, kus ta seejärel inhibeerib ensüümi H+, K+-ATPaas - happepumpa. Toime maohappe tekkimise viimasele etapile on annusest sõltuv ja inhibeerib äärmiselt tõhusalt nii basaalset happesekretsiooni kui ka stimuleeritud happesekretsiooni, sõltumata stiimulist.

Farmakodünaamilised toimed

Kõik ilmnevad farmakodünaamilised toimed on seletatavad omeprasooli toimega happesekretsioonile.

Toime maohappe sekretsioonile

Omeprasooli suukaudsel manustamisel üks kord ööpäevas tekib kiire ja efektiivne maohappe sekretsiooni vähendav toime nii päeval kui öisel ajal, kusjuures täielik toime saavutatakse 4 ravipäevaga. Kaksteistsõrmikuhaavandi korral saavutatakse 20 mg manustamisega maohappesuse

vähenemine 24 tunni jooksul vähemalt 80% ulatuses; pentagastriiniga stimuleerimise järgselt väheneb happe sekretsioon 24 tunni jooksul pärast omeprasooli manustamist 70%.

20 mg omeprasooli suukaudsel manustamisel kaksteistsõrmikuhaavandiga patsientidele püsib mao pH ≥ 3 keskmiselt 17 tundi 24-tunnilisest perioodist.

Gastroösofageaalset reflukshaigust põdevatel patsientidel vähendab/normaliseerib omeprasool annussõltuvalt söögitoru kokkupuudet happega. Happe sekretsiooni pärssimine on seotud omeprasooli plasma kontsentratsioonikõvera aluse pindala (AUC) ning mitte tegeliku plasmakontsentratsiooniga antud ajahetkel.

Omeprasoolravi ajal ei ole täheldatud tahhüfülaksiat.

Toime H. pylorile

H. pylori on seotud peptilise haavandi haigustega, sealhulgas kaksteistsõrmikuhaavandi ning maohaavandiga. H. pylori on peamine põhjus gastriidi tekkeks. Koos maohappega on H. pylori peamiseks peptilise haavandtõve tekkepõhjuseks. Samuti on H. pylori peamine tegur atroofilise gastriidi arengus, mis on seotud riski suurenemisega maovähktõve tekkeks.

H. pylori eradikatsioon omeprasooli ja antibiootikumide abil on seotud peptilise haavandi paranemise tõenäosuse suurenemise ja pikaajaliste remissioonidega.

Uuringutes on leitud, et kaksikravi on väiksema toimega kui kolmikravi. Kaksikravi võib siiski olla näidustatud, kui teadaolev ülitundlikkus välistab ükskõik millise kolmikravi skeemi kasutamise.

Teised happe pärssimisega seotud toimed

Pikaajalise ravi korral on täheldatud mao glandulaarsete tsüstide tekke sagenemist. Need muutused on happe sekretsiooni pärssimise füsioloogiline tagajärg, nad on healoomulised ja pöörduvad.

Prootonpumba inhibiitorite või muude hapet pärssivate ainete manustamisel tekkiv mao happesuse vähenemine põhjustab seedetraktis normaalselt elunevate bakterite hulga suurenemist. Seetõttu võib ravi tulemusena suureneda seedetrakti Salmonella- ja Campylobacter-infektsioonide tekkerisk.

Ravi ajal antisekretoorsete ravimitega suureneb seerumis gastriini tase, vastusena happesekretsiooni vähenemisele. Tänu vähenenud mao happesusele suureneb ka CgA tase. Suurenenud CgA tase võib mõjutada neuroendokriinsete kasvajate uuringuid. Kirjanduse andmed viitavad, et prootonpumba inhibiitorite ravi tuleb lõpetada vähemalt 5 päeva enne CgA mõõtmist. Kui CgA ja gastriini sisaldus ei ole normaliseerunud 5 päeva möödumisel, tuleb mõõtmisi korrata 14 päeva pärast ravi lõppu omeprasooliga.

Mõnedel patsientidel (nii lastel kui täiskasvanutel) on pikaajalise omeprasoolravi jooksul täheldatud suurenenud ECL-rakkude arvu, mis on tõenäoliselt seotud suurenenud seerumi gastriinitasemega. Neid leide peetakse kliiniliselt mitteoluliseks.

Kasutamine lastel

Rasket refluksösofagiiti põdevate 1...16-aastaste laste seas läbiviidud kontrollrühmata uuringus muutus ösofagiidi staadium kergemaks 90%-l juhtudest ning reflukssümptomid vähenesid märkimisväärselt omeprasooli 0,7 kuni 1,4 mg/kg annuse juures. Ühekordse pimemeetodiga uuringus raviti kliiniliselt diagnoositud gastroösofageaalse reflukshaigusega lapsi vanuses 0…24 kuud omeprasooli annustega 0,5, 1,0 või 1,5 mg/kg. Oksendamise/regurgitatsiooni episoodide sagedus langes 50% võrra 8-nädalase ravikuuri järel annusest sõltumata.

Helicobacter pylori eradikatsioon lastel

Randomiseeritud topeltpimedas kliinilises uuringus (Hélioti uuring), milles osalesid 4-aastased ja vanemad gastriidi diagnoosiga lapsed, leiti, et omeprasooli ja kahe antibiootikumi (amoksitsilliin ja klaritromütsiin) kombinatsioon on ohutu ning efektiivne - Helicobacter pylori eradikatsiooni tase: 74,2% (23/31 patsiendist) omeprasool + amoksitsilliin + klaritromütsiini rühmas võrreldes 9,4% (3/32

patsiendist) amoksitsilliini + klaritromütsiini rühmas. Siiski puudusid tõendid kliinilise kasu kohta seoses düspeptiliste sümptomitega. See uuring ei anna teavet alla 4-aastaste laste osas.

5.2Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Omeprasool ja omeprasoolmagneesium on happetundlikud, mistõttu neid manustatakse suu kaudu enterokattega graanulitena kapslites või tablettides. Omeprasooli imendumine on kiire, maksimaalne plasmakontsentratsioon tekib 1…2 tunni möödudes pärast ravimi manustamist. Omeprasool imendub peensooles ning see toimub tavaliselt 3...6 tunni jooksul. Samaaegne toitumine ei mõjuta omeprasooli biosaadavust. Omeprasooli suukaudse üksikannuse süsteemne saadavus (biosaadavus) on ligikaudu 40%. Korduvannustamisel üks kord ööpäevas tõuseb biosaadavus ligikaudu 60%-ni.

Jaotumine

Jaotusruumala oli tervetel vabatahtlikel ligikaudu 0,3 l/kg kehakaalu kohta. Keskmiselt 97% omeprasoolist seondub vereplasma valkudega.

Metabolism

Omeprasool metaboliseerub täielikult tsütokroom P450 süsteemi (CYP) vahendusel. Põhiosa omeprasooli metabolismist sõltub isoensüümist CYP2C19-st, mis vastutab omeprasooli hüdroksü- ja desmetüülmetaboliitide tekke eest. Ülejäänu sõltub teisest spetsiifilisest isoensüümist, CYP3A4-st, mis on vastutav omeprasoolsulfooni, peamise metaboliidi tekke eest. Kõrge afiinsuse tõttu CYP2C19 suhtes on omeprasoolil olemas võimalus teiste CYP2C19 substraatide võistlevaks pärssimiseks ja metaboolsete koostoimete avaldumiseks. Omeprasool ei pärsi teiste CYP3A4 substraatide metabolismi madala afiinsuse tõttu CYP3A4 suhtes. Lisaks puudub omeprasoolil pärssiv toime peamistele CYP ensüümidele.

Ligikaudu 3%-l valge rassi ning 15…20%-l kollase rassi populatsioonist puudub funktsioneeriv ensüüm CYP2C19 ja neid nimetatakse aeglasteks metaboliseerijateks. Sellistel inimestel metaboliseerub omeprasool tõenäoliselt peamiselt CYP3A4 vahendusel. Pärast korduvat 20 mg omeprasooli manustamist üks kord ööpäevas oli aeglastel metaboliseerijatel AUC ligikaudu 5 kuni 10 korda kõrgem kui funktsioneeriva CYP2C19 ensüümiga isikutel (kiiretel metaboliseerijatel). Keskmised plasmakontsentratsioonid olid samuti 3 kuni 5 korda kõrgemad. Kirjeldatud leiud ei mõjusta omeprasooli annustamist.

Eritumine

Omeprasooli eliminatsiooni poolväärtusaeg on tavaliselt alla ühe tunni nii üksikannuse kui korduva suukaudse üks kord ööpäevas manustamise järgselt. Omeprasool elimineeritakse annuste vahel plasmast täielikult ning üks kord ööpäevas manustamisel ei ilmne kalduvust kuhjumisele. Ligikaudu 80% omeprasooli suukaudsest annusest eritub uriini kaudu metaboliitidena, ülejäänu roojaga, olles sinna sattunud sapiainevahetusest.

Omeprasooli AUC suureneb korduval annustamisel. See tõus on annusest sõltuv ning tuleneb mittelineaarsest annuse-AUC suhtest pärast korduvat annustamist. Kirjeldatud aja- ja annusesõltuvust põhjustab ainevahetuse esimese passaaži ja süsteemse kliirensi langus, mis tekib tõenäoliselt CYP2C19 ensüümi inhibeerimisel omeprasooli ja/või selle metaboliitide (nt sulfoon) poolt.

Ühelgi metaboliidil ei ole leitud mingit toimet maohappe sekretsioonile.

Patsientide eripopulatsioonid

Maksafunktsiooni häire

Maksafunktsiooni häirega patsientidel on omeprasooli metabolism aeglustunud, põhjustades AUC tõusu. Omeprasool ei ole üks kord ööpäevas annustamisel näidanud mingit akumuleerumistendentsi.

Neerufunktsiooni häire

Langenud neerufunktsiooniga patsientidel ei ole omeprasooli farmakokineetika, sealhulgas biosaadavus ja eliminatsioonitase, muutunud.

Eakad

Omeprasooli metabolismi kiirus on eakatel patsientidel (vanuses 75…79 aastat) veidi langenud.

Lapsed

Üle 1-aastaste laste ravis soovitatud annustega saadi täiskasvanutega sarnased ravimi plasmakontsentratsioonid. Alla 6-kuu vanustel lastel on omeprasooli kliirens madal, sest omeprasooli metaboliseerimise võime on väike.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Kogu elutsükli kestnud omeprasoolravi saavate rottide uuringutes on täheldatud mao enterokromatiinsete (ECL) rakkude hüperplaasiat ja kartsinoide. Need muutused on happe pärssimisest põhjustatud püsiva hüpergastrineemia tulemus. Sarnaseid leide on täheldatud pärast ravi H-retseptori antagonistide ja prootonpumba inhibiitoritega ning pärast osalist fundektoomiat. Seega ei ole neid muutusi põhjustanud ükski individuaalse toimeaine otsene toime.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Kapsli sisu:

Laktoosmonohüdraat

Naatriumlaurüülsulfaat

Mikrokristalliline tselluloos (E460)

Hüdroksüpropüültselluloos (E463)

Mannitool (E421)

Dinaatriumvesinikfosfaatdihüdraat (E339)

Hüpromelloos (E464)

Trietüültsitraat (E1505)

Talk (E553b)

Metakrüülhappe - etüülakrülaadi kopolümeer (1:1)

Glütseroolmonostearaat 40-55

Polüsorbaat 80 (E433)

Titaandioksiidi (E171)

Kapsli kest:

Punane raudoksiid (E172) Titaandioksiid (E171) Želatiin Naatriumlaurüülsulfaat

Trükitint:

Šellak (E904) Propüleenglükool (E1520) Must raudoksiid (E172) Kaaliumhüdroksiid (E525)

6.2Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Omeprazole Aurobindo kapslid on Polüamiid / alumiinium / PVC / alumiinium blisterpakendis ja HDPE pudelites.

Polüamiid / alumiinium / PVC / alumiinium blisterpakendid: 10 mg: 7, 14, 15, 28, 30, 50, 56, 60, 98, 100 ja 500 kapslit.

20 mg: 1, 7, 14, 15, 28, 30, 50, 56, 60, 90, 98, 100, 250, 500 ja 1000 kapslit. 40 mg: 7, 14, 15, 28, 30, 50, 56, 60, 98, 100 ja 500 kapslit.

HDPE pudel, mille polüpropüleenist kork sisaldab kuivatusainet silikageeli: 10 mg, 20 mg ja 40 mg: 14, 28, 50 ja 500 kapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Aurobindo Pharma (Malta) Limited

Vault 14, Level 2, Valletta Waterfront, Floriana FRN 1913

Malta

8.MÜÜGILOA NUMBRID

10 mg: 747511

20 mg: 747711

40 mg: 747611

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 30.06.2011

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 05.04.2016

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

aprill 2016