Ossinat - Ossinat ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.     RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ossinat, 5 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2.     KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 5 mg risedronaatnaatriumi, mis on võrdne 4,64 mg risedroonhappega. INN. Acidum risedronicum
Abiaine: iga tablett sisaldab 0,57 mg laktoosi Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.     RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.
Valged, ümmargused, kaksikkumerad, õhukese polümeerikattega tabletid, diameetriga 6,1 mm ja
paksusega 2,6 mm.

4.     KLIINILISED ANDMED

4.1     Näidustused
Postmenopausaalse osteoporoosi ravi, et vähendada selgroolülide murdude riski. 
Postmenopausaalse väljendunud osteoporoosi ravi, et vähendada reieluu proksimaalse osa murdude
riski.
Osteoporoosi profülaktika kõrgenenud osteoporoosi tekkeriskiga postmenopausis naistel (vt lõik 5.1). 
Luumassi säilitamiseks või suurendamiseks postmenopausis naistel, kes saavad pikaajaliselt (üle 3
kuu) süsteemset kortikosteroidravi annustes ≥7,5 mg prednisooni päevas või selle ekvivalendiga.


4.2     Annustamine ja manustamisviis
Soovitatav annus täiskasvanutele on üks 5 mg tablett päevas suukaudselt. Toit mõjutab risedronaadi imendumist, mistõttu peavad patsiendid piisava imendumise tagamiseks võtma risedronaati 
-    enne hommikusööki: vähemalt 30 minutit enne päeva esimest toidukorda, muude ravimite manustamist või joomist (v.a puhas vesi).
Üksikjuhtumitel, kui annustamine enne hommikusööki pole praktiline, võib risedronaati võtta söögikordade vahel või õhtul samal ajal iga päev, pidades rangelt kinni järgnevatest juhistest, et tagada risedronaadi võtmine tühja maoga:
-    söögikordade vahel: risedronaati tuleb võtta vähemalt 2 tundi enne ja vähemalt 2 tundi pärast ükskõik millise toidu, ravimi või joogi (v.a puhas vesi) tarvitamist.
-    õhtul: risedronaati tuleb võtta vähemalt 2 tundi pärast päeva viimast toidu, ravimi või joogi (v.a puhas vesi) tarvitamist. Risedronaati tuleb võtta vähemalt 30 minutit enne voodisse minekut.
Kui üks annus jääb võtmata, võib risedronaati võtta enne hommikusööki, söögikordade vahel või õhtul vastavalt ülaltoodud juhistele.
Tabletid tuleb tervena alla neelata, neid ei tohi imeda ega närida. Risedronaati tuleb võtta püstises asendis (seistes või istudes) koos klaasitäie puhta veega (vähemalt 120 ml), et hõlbustada ravimi liikumist makku. Patsiendid ei tohi 30 minuti jooksul pärast tableti võtmist pikali heita (vt lõik 4.4).
Kui toit ei sisalda piisavalt kaltsiumi ja D-vitamiini, peab kaaluma nende täiendavat manustamist.
Eakad:
Annuse kohandamine ei ole vajalik, sest toimeaine biosaadavus, jaotumine ja eritumine on eakatel (>60-aastastel) sarnane võrreldes nooremate patsientidega.
Neerukahjustus:
Kerge kuni mõõduka neerukahjustuse korral ei ole annuse kohandamine vajalik. Risedronaatnaatrium on vastunäidustatud raske neerukahjustusega patsientidele (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) (vt lõigud 4.3 ja 5.2).
Lapsed:
Risedronaatnaatriumi ei soovitata kasutada alla 18-aastastel lastel, kuna andmed ohutuse ja efektiivsuse kohta ei ole piisavad (vt ka lõik 5.1).

4.3     Vastunäidustused
Ülitundlikkus risedronaatnaatriumi või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
Hüpokaltseemia (vt lõik 4.4).
Rasedus ja imetamine.
Raske neerukahjustus (kreatiniini kliirens <30ml/min).


4.4     Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Toit, joogid (v.a puhas vesi) ja mitmevalentseid katioone (nt kaltsium, magneesium, raud ja
alumiinium) sisaldavad ravimid mõjutavad bisfosfonaatide imendumist ning neid ei tohi võtta samal
ajal risedronaadiga (vt lõik 4.5). Soovitud toime saavutamiseks peab annustamissoovitusi rangelt
järgima (vt lõik 4.2).

Bisfosfonaatide tõhusus osteoporoosi ravis on seotud madala luutiheduse (BMD T-skoor puusa- või
lülisamba nimmepiirkonnas ≤-2,5 SD) ja/või varasema luumurru olemasoluga.
Kõrge iga või kliinilised riskifaktorid luumurdude tekkeks üksi ei ole piisavaks põhjuseks ostoporoosi
ravi alustamiseks bisfosfonaadiga. 
Tõendid bisfosfonaatide, sh risedronaadi, efektiivsus kohta väga eakatel (üle 80-aastased) naistel on
piiratud (vt lõik 5.1).

Bisfosfonaate on seostatud ösofagiidi, gastriidi, söögitoru haavandite ja gastroduodenaalsete
haavanditega. Seetõttu tuleb olla ettevaatlik:

-    patsientidel, kellel on esinenud söögitoruga seotud häired, mis aeglustavad söögitoru läbimist või tühjendamist, nt striktuur või akalaasia,

-    patsientidel, kes ei ole suutelised olema püstises asendis vähemalt 30 minutit pärast tableti võtmist,

-    kui risedronaati antakse aktiivse või äsjase söögitoru või seedetrakti ülaosa probleemiga patsientidele.
Ravimit väljakirjutav arst peab sellistele patsientidele rõhutama annustamisjuhiste järgimise tähtsust ja vajadust olla valvel võimaliku söögitoru reaktsiooni ükskõik milliste sümptomite või nähtude suhtes. Patsientidele tuleb öelda, et nad pöörduksid arsti poole, kui neil tekivad söögitoru ärrituse sümptomid nagu düsfaagia, valu neelamisel, retrosternaalne valu või esmased/süvenenud kõrvetised.
Hüpokaltseemia tuleb välja ravida enne ravi alustamist risedronaadiga. Teisi luu- ja mineraalide
ainevahetushäireid (nt paratüroidnäärme düsfunktsioon, D-vitamiini hüpovitaminoos) tuleb ravida ravi
alustamisel risedronaadiga.

Lõualuu osteonekroosi, mis on tavaliselt seotud hamba väljatõmbamise ja/või lokaalse infektsiooniga
(sh osteomüeliit), on täheldatud vähkkasvajaga patsientidel, kes saavad peamiselt intravenoosset ravi
bisfosfonaatidega. Paljud nendest patsientidest saavad lisaks ka kemoteraapiat ja kortikosteroide.
Lõualuu osteonekroosi on samuti täheldatud osteoporoosiga patsientidel, kes saavad suukaudset ravi
bisfosfonaatidega.

Kaasnevate riskifaktoritega (nt vähk, kemoteraapia, kiiritusravi, kortikosteroidid, halb suuhügieen)
patsientidel tuleb enne ravi bisfosfonaatidega läbi viia hammaste kontroll koos sobiva profülaktikaga.

Ravi ajal peavad need patsiendid võimalusel vältima invasiivseid hambaraviprotseduure. Patsientidel,
kellel tekib bisfosfonaat-ravi ajal lõualuu osteonekroos, võib hamba operatsioon seisundit halvendada.
Hambaravi vajavate patsientide puhuks ei ole nii palju andmeid, et öelda, kas bisfosfonaat-ravi
katkestamine vähendab lõualuu osteonekroosi riski.
Raviarsti kliiniline otsus peab põhinema iga patsiendi individuaalsel raviplaanil, arvestades
individuaalset kasu/kahju riski faktorit.

See ravim sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasidefitsiidi või
glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.


4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Eraldi ravimite koostoimete uuringuid ei ole tehtud, kuid kliiniliste uuringute käigus ei ole leitud kliiniliselt olulisi koostoimeid teiste ravimitega. Risedronaadi III faasi osteoporoosi uuringutes, kus kasutati atsetüülsalitsüülhapet või teisi mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid (MSPVA) vastavalt 33% ja 45% patsientidest. 
Vajaduse korral võib risedronaati kasutada samal ajal östrogeenidega.
Toit, joogid (v.a puhas vesi) ja mitmevalentseid katioone (nt kaltsium, magneesium, raud ja alumiinium) sisaldavad ravimid mõjutavad risedronaadi imendumist (vt lõik 4.4).
Risedronaat süsteemselt ei metaboliseeru, ei indutseeri tsütokroom P450 ensüümi ja seondub plasmavalkudega vähesel määral.

4.6 Rasedus ja imetamine
Risedronaatnaatriumi kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsed on näidanud
kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Loomkatsed
on näidanud, et väike kogus risedronaatnaatriumi eritub rinnapiima. 
Risedronaatnaatriumi ei tohi raseduse ajal või imetamisperioodil naistele manustada.


4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole täheldatud.

4.8 Kõrvaltoimed
Risedronaatnaatriumi on uuritud III faasi kliinilistes uuringutes, milles osales üle 15 000 patsiendi. Enamus kliinilistes uuringutes täheldatud kõrvaltoimetest olid kerged kuni mõõduka raskusastmega ega vajanud ravi lõpetamist.
Allpool on toodud risedronaadiga võimalikult või tõenäoliselt seotud kõrvaltoimed, mida täheldati III
faasi kliinilistes uuringutes osteoporoosiga postmenopausaalses eas naistel 36-kuulise ravi jooksul
risedronaadiga 5 mg ööpäevas (n=5020) või platseeboga (n=5048). Kõrvaltoimed on esitatud
järgmiselt (sulgudes on toodud esinemissagedus võrreldes platseeboga):
väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni
<1/1000), väga harv (<1/10 000).

Närvisüsteemi häired:
Sage: peavalu (1,8% vs. 1,4%).

Silma kahjustused:
Aeg-ajalt: iriit*.

Seedetrakti häired:
Sage: kõhukinnisus (5,0% vs. 4,8%), düspepsia (4,5% vs. 4,1%), iiveldus (4,3% vs. 4,0%), kõhuvalu
(3,5% vs. 3,3%), kõhulahtisus (3,0% vs. 2,7%).
Aeg-ajalt: gastriit (0,9% vs. 0,7%), ösofagiit (0,9% vs. 0,9%), düsfaagia (0,4% vs. 0,2%), duodeniit
(0,2% vs. 0,1%), söögitoru haavand (0,2% vs. 0,2%).
Harv: glossiit (<0,1% vs. 0,1%), söögitoru ahenemine (<0,1% vs. 0,0%).

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused: Sage: luu- ja lihasvalu (2,1% vs. 1,9%).
Uuringud:
Harv: maksafunktsiooni näitajate kõrvalekalded normist.*
* III faasi osteoporoosi uuringutes ei olnud esinemissagedus oluline; esinemissagedus põhineb varasemate kliiniliste uuringute käigus tekkinud kõrvaltoimetel/laboratoorsetel/taaskasutamise leidudel.
Laboratoorsed leiud: varane, mööduv, asümptomaatiline ja kergekujuline seerumi kaltsiumi- ja fosfaadisisalduse langus mõnedel patsientidel.
Ravimi turuletulekujärgsel kasutamisel on lisaks teatatud järgnevatest kõrvaltoimetest (esinemissagedus teadmata):
Silma kahjustused:
iriit, uveiit.
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused:
lõualuu osteonekroos.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused:
ülitundlikkus- ja nahareaktsioonid, sh angioödeem, generaliseerunud lööve, urtikaaria, bulloossed
nahareaktsioonid ja leukotsütoklastiline vaskuliit, mõned üksikud rasked Stevensi-Johnsoni
sündroomi ja epidermise toksilise nekrolüüsi juhud.
juuste väljalangemine.

Immuunsüsteemi häired:
anafülaktiline reaktsioon.
Maksa ja sapiteede häired:
tõsised maksahäired. Enamustel teatatud juhtudest raviti patsiente ka teiste ravimitega, mis teadaolevalt põhjustavad maksahäireid.

4.9 Üleannustamine
Risedronaatnaatriumi üleannustamise ravi kohta puudub spetsiifiline informatsioon.
Olulise üleannustamise korral võib tekkida seerumi kaltsiumisisalduse langus. Mõnel patsiendil võivad ilmneda ka hüpokaltseemia nähud ja sümptomid.
Üleannustamise korral tuleb patsientidele anda juua piima või manustada magneesiumi, kaltsiumi või alumiiniumi sisaldavaid antatsiide, et siduda risedronaati ja vähendada risedronaatnaatriumi imendumist. Olulise üleannustamise korral võib teha maoloputust, et eemaldada imendumata risedronaatnaatrium.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: bisfosfonaadid ATC-kood: M05BA07
Risedronaatnaatrium on püridinüül-bisfosfonaat, mis seondub luu hüdroksüapatiidiga ja inhibeerib osteoklastide aktiivsusest tingitud luuresorptsiooni. Luuresorptsioon väheneb, samal ajal kui osteoblastide aktiivsus ja luukoe mineraliseerumine säilivad. Prekliinilistes uuringutes avaldas risedronaatnaatrium tugevat osteoklastide ja luuresorptsioonivastast toimet ning suurendas annusest sõltuvalt luukoe massi ja skeleti biomehaanilist tugevust. Risedronaatnaatriumi toimet tõestati luukoe ainevahetuse biokeemiliste markerite mõõtmisega farmakodünaamilistes ja kliinilistes uuringutes. Täheldati luukoe ainevahetuse biokeemiliste markerite langust 1 kuuga, mis saavutas maksimumi 3...6 kuu jooksul.
Postmenopausaalse osteoporoosi ravi ja ennetamine:
Menopausijärgse osteoporoosi teket soodustavad mitmed riskifaktorid, sh väike luumass, madal luutihedus, varajane menopaus, suitsetamine ja osteoporoosi pärilik esinemine. Osteoporoosi kliiniliseks tagajärjeks on luumurrud. Mida rohkem on riskifaktoreid, seda tõenäosem on luumurru teke. Kliinilises uuringus uuriti risedronaatnaatriumi mõju reieluu proksimaalse osa ja lülisambamurru tekke riskile varase ja hilise menopausiga naistel varasema luumurruga või mitte. Uuriti päevaannuseid 2,5 mg ja 5 mg ning kõik grupid, sealhulgas kontrollgrupid, said lisaks kaltsiumi ja D-vitamiini (kui algväärtused olid madalad). Lülisamba ja reieluu proksimaalse osa uue murru absoluutset ja suhtelist riski hinnati esimese juhuni kulunud aja analüüsi põhjal.
-    Kahte platseebogrupiga uuringusse (N=3661) kaasati menopausijärgses eas naised vanuses alla 85 aasta, kellel oli olnud selgroolülimurd. 3-aastane ravi risedronaatnaatriumiga 5 mg päevas vähendas uute selgroolülimurdude esinemist kontrollgrupiga võrreldes. Vähemalt 2 selgroolüli murruga naistel vähenes suhteline risk 49% (uusi selgroolüli murde esines risedronaatnaatriumi rühmas 18,1% ja platseeborühmas 29,0%) ning 1 selgroolüli murruga naistel 41% (uusi selgroolüli murde esines risedronaadi rühmas 11,3% ja platseeborühmas 16,3%). Ravi tõhusus oli märgatav juba esimese raviaasta lõpus. Ravi kasulikkust demonstreeriti ka naistel, kellel oli varem esinenud mitmeid luumurde. Risedronaatnaatrium 5 mg päevas vähendas ka aastast kehapikkuse kadu kontrollgrupiga võrreldes.

-    Kahte järgnevasse platseebogrupiga uuringusse kaasati menopausijärgses eas naisi vanuses üle 70 aasta, kellest osadel oli varasemaid selgroolülide murde ja osadel mitte. Uuritud naistel vanuses 70...79 aastat oli reieluukaela BMD T-skoor <-3 SD (tootjaskaalal, st -2,5 SD, kui kasutada NHANES III) ning vähemalt üks täiendav riskifaktor. 80-aastased ja vanemad naised kaasati uuringusse, kui neil oli vähemalt üks reieluu proksimaalse osa murru mitteluustikuline riskifaktor või reieluukaela madal luutihedus. Risedronaatnaatriumi efektiivsuse statistiliselt oluline erinevus platseebost ilmneb üksnes 2,5 mg ja 5 mg päevaste annustega ravitud gruppide ühendandmetes.


Alljärgnevad tulemused põhinevad vaid kliinilise praktika ja osteoporoosi praeguse definitsiooni
alusel määratletud alagruppide a posteriori analüüsil:
-Alarühmas, kus patsientidel oli reieluukaela BMD T-skoor <-2,5 SD (NHANES III) ja vähemalt üks varasem selgroolüli murd, vähendas 3-aastane ravi risedronaatnaatriumiga reieluu proksimaalse osa murdude tekke riski 46% kontrollgrupiga võrreldes (risedronaatnaatriumi 2,5 ja 5 mg annustega ühendgrupis oli reieluu proksimaalse osa murdude esinemissagedus 3,8% ja platseeborühmas 7,4%);
-Andmete alusel võib eeldada, et väga eakate (80-aastased ja vanemad) patsientide puhul on protektiivne toime vähem väljendunud. Selle põhjuseks võib olla reieluu proksimaalse osa murru mitteluustikuliste riskifaktorite osakaalu tõus vananedes. Nende uuringute teisese tulemusnäitaja analüüs näitas uute selgroolüli murru tekke riski vähenemist madala reieluukaela luutihedusega patsientidel nii varasema selgroolüli murru esinemisel kui ilma selleta.
-    3-aastane ravi risedronaatnaatriumiga annuses 5 mg iga päev suurendas luutihedust kontrollgrupiga võrreldes selgroo nimmepiirkonnas, reieluukaelas, pöörlas ja randmes ning hoidis ära luukao kodarluus.
-    3-aastase risedronaatnaatriumi manustamisega 5 mg päevas saavutatud luukao pidurdumine osutus kiiresti pöörduvaks 1-aastase jälgimisperioodi vältel, mil ravimit ei manustatud.
-    Östrogeeni tarvitavatel menopausijärgses eas naistel suurendas risedronaatnaatrium annuses 5 mg päevas luu mineraalset tihedust (BMD) ainult reieluu proksimaalses osas ja kodarluus võrreldes ainult östrogeeniga.
-    Pärast menopausijärgses eas naiste 2...3-aastast ravi risedronaatnaatriumiga annuses 5 mg päevas võetud luubiopsiates täheldati ootuspäraselt mõõdukalt vähenenud luukadu. Risedronaatnaatriumravi käigus moodustunud luu oli normaalse lamellaarse struktuuri ja luumineralisatsiooniga. Need andmed koos osteoporoosist tingitud selgroomurdude esinemissageduse vähenemisega osteoporoosiga naistel näitavad, et kahjulik mõju luukvaliteedile puudub.
-    Mitmete patsientide endoskoopiline uurimine nii risedronaatnaatriumi kui ka kontrollgrupis, kellel esines mõõdukaid kuni raskeid seedetrakti kaebusi, ei tõendanud raviga seotud mao-, kaksteistsõrmiksoole- ega söögitoru haavandite teket, kuigi risedronaatnaatriumi grupis täheldati aeg-ajalt duodeniiti.
-    Uuringus, mis võrdles manustamist enne hommikusööki ja manustamist muudel päevaaegadel menopausijärgse osteoporoosiga naistel, oli selgroo nimmeosa BMD suurenemine statistiliselt suurem enne hommikusööki manustamisel.
Osteopeenilistel postmenopausaalsetel naistel on risedronaatnaatrium näidanud paremust võrreldes platseeboga suurendades selgroo nimmeosa BMD-d 12. ja 24. kuul.
Kortikosteroidide poolt indutseeritud osteoporoos:
Kliinilises uuringus osalesid patsiendid, kes alustasid kortikosteroidravi (≥7,5 mg päevas prednisooni või sellega ekvivalentses annuses ravimiga) eelmise 3 kuu jooksul või patsiendid, kes olid kortikosteroide võtnud enam kui 6 kuu jooksul. Nende uuringute tulemused näitavad, et:
-    üheaastane ravi risedronaatnaatriumiga annuses 5 mg päevas säilitas või suurendas luutihedust (BMD) kontrollgrupiga võrreldes selgroo nimmepiirkonnas, reieluu proksimaalses osas ja pöörlas;
-    risedronaatnaatrium annuses 5 mg päevas vähendas selgroomurdude esinemissagedust võrreldes kontrollgrupiga 1 aasta möödudes ühendatud uuringute andmetes;
-    kortikosteroide ja risedronaatnaatriumi annuses 5 mg päevas võtnud patsientide luubiopsiate histoloogilisel uuringul ei leitud mineraliseerumisprotsessi häireid.

Lapsed:
Risedronaatnaatriumi ohutust ja efektiivsust uuritakse hetkel pooleli olevas uuringus osteogenesis imperfecta’ga pediaatrilistel patsientidel vanuses 4 aastat kuni 16 aastat. Pärast selle uuringu üheaastase randomiseeritud, topeltpimeda, platseebo-kontrollitud faasi lõppu ilmnes statistiliselt oluline selgroo nimmeosa BMD suurenemine risedronaadi grupis võrreldes platseebogrupiga; samas leiti risedronaadi grupis võrreldes platseebogrupiga ka vähemalt 1 uue morfomeetrilise (kindlaks tehtud röntgeni abil) lülisambamurru esinemissageduse suurenemine. Üldised tulemused ei toeta risedronaatnaatriumi kasutamist osteogenesis imperfecta’ga pediaatrilistel patsientidel.


5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Pärast suukaudset manustamist on imendumine suhteliselt kiire (tmax ~1 tund) ja see on annusest sõltumatu uuritud vahemiku piires (2,5...30 mg). Tableti keskmine suukaudne biosaadavus on 0,63% ja väheneb, kui risedronaatnaatriumi manustatakse koos toiduga. Biosaadavus meestel ja naistel on sarnane.
Jaotumine
Keskmine jaotusruumala tasakaalukontsentratsiooni tingimustes on inimestel 6,3 l/kg. 24% seondub plasmavalkudega.
Metabolism
Risedonaatnaatriumi süsteemse metabolismi kohta puuduvad tõendid.
Eritumine
Ligikaudu pool imendunud annusest eritub uriiniga 24 tunni jooksul ja 85% intravenoossest annusest eritub uriiniga 28 päevaga. Keskmine renaalne kliirens on 105 ml/min ja keskmine kogukliirens 122 ml/min, erinevus tuleneb tõenäoliselt imendumisest luudesse. Renaalne kliirens ei ole sõltuv kontsentratsioonist ja see on lineaarses seoses kreatiniini kliirensiga. Imendumata risedronaatnaatrium eritub muutumatul kujul väljaheitega. Pärast suukaudset manustamist näitab kontsentratsiooni-aja graafik eliminatsiooni 3-faasilisust lõpliku poolväärtusajaga 480 tundi.
Eripopulatsioonid Eakad: Annuste kohandamine ei ole vajalik.
Atsetüülsalitsüülhappe/MSPVA-te kasutajad
Atsetüülsalitsüülhappe või teiste MSPVA-te kasutajate hulgas (manustasid ravimit 3 või enam päeva nädalas), keda raviti risedronaadiga, oli seedekulgla ülaosa kõrvaltoimete esinemissagedus sarnane kontrollgrupi patsientidel täheldatuga.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Toksikoloogilistes uuringutes rottide ja koertega täheldati risedronaatnaatriumi annusest sõltuvat toksilist mõju maksale, rottidel ensüümide aktiivsuse tõusu koos histoloogiliste muutustega. Nimetatud tähelepanekute kliiniline tähtsus on teadmata. Rottidele ja koertele täheldati toksilist toimet munanditele vastavalt inimeste terapeutilist annust ületavate annuste manustamisel. Närilistel esines sageli annusest sõltuvat ülemiste hingamisteede ärritust. Samasugust toimet on täheldatud ka teistel bisfosfonaatidel. Pikemaajalistes uuringutes närilistega täheldati kahjulikku toimet alumistele hingamisteedele, kuid nende leidude kliiniline tähendus on teadmata. Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes täheldati kliinilistele annustele lähedaste annustega ravitud rottide loodetel rinnaluu ja/või koljuluu luustumismuutusi ning hüpokaltseemiat ja suremust tiinuse lõpule kandnud emasloomade hulgas. Teratogeensust ei ilmnenud manustamisel rottidele annustes 3,2 mg/kg päevas ja küülikutele 10 mg/kg päevas, kusjuures andmed on olemas vaid väikese arvu küülikute kohta. Toksilisus emasloomale takistas suuremate annuste uurimist. Prekliinilised genotoksilisuse ja kartsinogeensuse uuringud ei näidanud märkimisväärseid riske inimestele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu
Tableti sisu:
Preželatineeritud maisitärklis Mikrokristalne tselluloos Krospovidoon Magneesiumstearaat
Tableti kate:
Hüpromelloos Laktoosmonohüdraat Titaandioksiid (E 171) Makrogool 4000

6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi. 

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Läbipaistmatu PVC/PE/PVDC/Alumiinium blister karbis. Pakendi suurused: 14, 28, 84, 98 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitsemiseks
Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Portfarma ehf Köllunarklettsvegi 2 104 Reykjavik Island

8. MÜÜGILOA NUMBER

701010

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

31.08.2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud juulis 2011