Octagam 10% - infusioonilahus (100mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

OCTAGAM 10%, 100 mg/ml, infusioonilahus

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Inimese normaalimmunoglobuliin intravenoosseks manustamiseks (IVIg) 100 mg/ml (vastab valgu kogusisaldusele, millest vähemalt 95% on inimese immunoglobuliin G).

IgG alamklasside jaotumus:

1. IgG1 ligikaudu 60%
2. IgG2 ligikaudu 32%
3. IgG3 ligikaudu 7%
4. IgG4 ligikaudu 1%

IgA maksimaalne sisaldus: 400 mikrogrammi/ml.

20 ml lahust sisaldab 2 g inimese normaalimmunoglobuliini.

50 ml lahust sisaldab 5 g inimese normaalimmunoglobuliini.

60 ml lahust sisaldab 6 g inimese normaalimmunoglobuliini.

100 ml lahust sisaldab 10 g inimese normaalimmunoglobuliini.

200 ml lahust sisaldab 20 g inimese normaalimmunoglobuliini.

Valmistatud inimdoonorite vereplasmast.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Infusioonilahus

Lahus on selge või kergelt helkiv ja värvitu või nõrgalt kollakas. Lahuse pH on 4,5...5,0; osmolaalsus ≥240 mosmol/kg.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Asendusravi täiskasvanutel, lastel ja noorukitel (0...18 aastat) järgnevate seisundite korral:

• antikehade tootmise häirega primaarsed immuunpuudulikkuse sündroomid (vt lõik 4.4).
• hüpogammaglobulineemia ja korduvad bakteriaalsed infektsioonid kroonilise lümfoidse leukeemiaga patsientidel, kellel profülaktiline antibiootikumiravi ei olnud tõhus.
• hüpogammaglobulineemia ja korduvad bakteriaalsed infektsioonid platoofaasis hulgimüeloomiga patsientidel, kui pneumokokkidevastane vaktsineerimine ei ole olnud tõhus.
• hüpogammaglobulineemia pärast hematopoeetiliste tüvirakkude allogeenset siirdamist
• korduvate bakteriaalsete infektsioonide esinemine kaasasündinud AIDSiga patsientidel.

Immunomodulatsioon täiskasvanutel, lastel ja noorukitel (0…18 aastat) järgnevate seisundite korral:

Annustamine ja manustamisviis

• primaarne immuuntrombotsütopeenia (ITP) suure veritsusriskiga patsientidel või trombotsüütide arvu korrigeerimiseks enne operatsioone.
• GuillainiBarré sündroom.
• Kawasaki tõbi.
• krooniline põletikuline demüeliniseeriv polüneuropaatia (chronic inflammatory demyelinating polyneuropathy, CIDP). Lastel esineva CIPD puhul on kogemus immunoglobuliinide intravenoosse kasutamise kohta piiratud.

Asendusravi tuleb alustada ja jälgida immuunpuudulikkuse ravi alal kogenud arsti järelevalve all.

Annustamine

Annus ja annustamisskeem sõltuvad näidustusest.

Asendusravi korral võib olla vajalik annuse individuaalne korrigeerimine vastavalt patsiendi farmakokineetilisele ja kliinilisele vastusele.

Järgnevad annustamisskeemid on juhindumiseks:

Asendusravi primaarse immuunpuudulikkuse sündroomide korral

• Annustamisskeem peab tagama IgG taseme vähemalt 5...6 g/l (enne järgmist infusiooni mõõdetav madalaim väärtus). Tasakaalukontsentratsioon saavutatakse 3…6 kuud pärast ravi alustamist. Soovituslik algannus on 0,4...0,8 g/kg ühekordse annusena, järgnevalt vähemalt 0,2 g/kg iga kolme kuni nelja nädala järel.
• Saavutamaks madalaimat kontsentratsiooni 5... 6 g/l on vajalik annus 0,2...0,8 g/kg/kuus.
• Tasakaalukontsentratsiooni saavutamise järgselt on manustamise intervall 3...4 nädalat. Madalaimat taset tuleb mõõta ja hinnata koos infektsioonide esinemisega. Infektsioonide esinemissageduse vähendamiseks võib olla vaja annust suurendada ja seada eesmärgiks madalaima taseme tõstmine.

Hüpogammaglobulineemia ja korduvad bakteriaalsed infektsioonid kroonilise lümfoidse leukeemiaga patsientidel, kellel profülaktiline antibiootikumiravi ebaõnnestus; hüpogammaglobulineemia ja korduvad bakteriaalsed infektsioonid stabiilses seisundis hulgimüeloomiga patsientidel, kellel pneumokokkidevastane immuniseerimine ei andnud tulemusi; kaasasündinud AIDS korduvate

bakteriaalsete infektsioonidega

Soovituslik annus on 0,2...0,4 g/kg iga kolme kuni nelja nädala järel.

Hüpogammaglobulineemia patsientidel pärast hematopoeetiliste tüvirakkude allogeenset siirdamist

Soovitatav annus on 0,2...0,4 g/kg iga kolme kuni nelja nädala järel. Madalaimad tasemed tuleb hoida üle 5 g/l.

Primaarne immuuntrombotsütopeenia

On kaks alternatiivset raviskeemi:

• 0,8…1 g/kg esimesel päeval; sama annuse võib manustada veel ühe korra 3 päeva jooksul;
• 0,4 g/kg igapäevaselt kahe kuni viie päeva jooksul.

Ägenemise korral võib ravi korrata.

Guillaini-Barré sündroom

0,4 g/kg ööpäevas 5 päeva jooksul.

Kawasaki tõbi

1,6...2,0 g/kg manustada annusteks jagatuna kahe kuni viie ööpäeva jooksul või 2,0 g/kg ühekordse annusena. Patsiendid peavad samaaegselt saama atsetüülsalitsüülhapet.

Krooniline põletikuline demüeliniseeriv polüneuropaatia (CIDP)

• Algannus on 2 g (20 ml)/kg kehakaalu kohta, jagatud annustena kuni 5 järjestikusel ööpäeval iga 4 nädala järel;
• Säilitusannust (annust ja manustamisintervalli) tuleb kohandada vastavalt individuaalsele kliinilisele ravivastusele. Kui esimese 3 kuu jooksul ei ole parenemist, tuleb ravi lõpetada.

Kokkuvõte annustamissoovitustest on alljärgnevas tabelis:

Lapsed

Annustamine lastele ja noorukitele (vanuses 0…18 aastat) ei erine täiskasvanutest, sest kõikide näidustuste korral põhineb annustamine kehakaalul ja annust kohandatakse vastavalt ülalmainitud seisundite kliinilisele ravivastusele.

Krooniline põletikuline demüeliniseeriv polüneuropaatia (CIDP)

Laste CIPD puhul on kogemus immunoglobuliinide intravenoosse kasutamise kohta piiratud. Avaldatud andmed näitavad, et intravenoosne immunoglobuliin on võrdselt efektiivne CIDP-ga lastel ja täiskasvanutel.

Manustamisviis

Intravenoosne.

OCTAGAM 10 % infusioonikiirus esimese 30 minuti jooksul on 0,01 ml/kg kehakaalu kohta minutis. Sõltuvalt patsiendi taluvusest (vt lõik 4.4), võib manustamiskiirust järk-järgult tõsta kuni maksimaalselt 0,12 ml/kg kehakaalu kohta minutis.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes (vt lõik 4.4).

Ülitundlikkus inimese immunoglobuliinide suhtes, eriti IgA-vastaste antikehadega patsientidel.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

See ravim sisaldab abiainena maltoosi 90 mg/ml. Maltoosi mõju veresuhkru mõõtmisele võib anda liiga kõrge valenäidu ja tuua kaasa ebaõige insuliini manustamise, mis võib viia eluohtliku hüpoglükeemia ja surmani. Samuti võivad tegelikud hüpoglükeemia juhud jääda ravimata, kui liiga kõrged valenäidud varjavad hüpoglükeemilist seisundit (vt lõik 4.5). Ägeda neerupuudulikkuse kohta vt allpool.

Teatud rasked ravimi kõrvaltoimed võivad sõltuda infusioonikiirusest. Lõigus 4.2 toodud soovituslikku infusioonikiirust peab hoolikalt järgima. Kogu infusiooni vältel peab patsiente tähelepanelikult jälgima ja uurima mistahes sümptomite suhtes.

Teatud kõrvaltoimed võivad esineda sagedamini:

• suure infusioonikiiruse korral;
• kui patsiendile manustatakse inimese normaalimmunoglobuliini esmakordselt, harva ka juhtudel, kui inimese normaalimmunoglobuliini preparaati vahetatakse või eelnevast infusioonist on möödunud palju aega.

Potentsiaalseid komplikatsioone saab vältida:

• veendudes, et patsiendid ei ole tundlikud inimese normaalimmunoglobuliini suhtes, süstides ravimit esialgu aeglaselt (0,01...0,02 ml/kg kehakaalu kohta minutis);
• jälgides hoolikalt mistahes sümptomite teket kogu infusiooniperioodi ajal. Võimalike kõrvalnähtude avastamiseks tuleb esimese infusiooni ajal ja ühe tunni jooksul pärast infusiooni eriti hoolikalt jälgida patsiente, kellele ei ole inimese normaalimmunoglobuliini varem manustatud, kellel vahetatakse alternatiivne IVIg preparaat OCTAGAM 10% vastu või kellel on eelmisest infusioonist palju aega möödas. Kõiki teisi patsiente tuleb jälgida vähemalt 20 minuti jooksul pärast manustamist.

Kõrvaltoimete ilmnemisel tuleb manustamiskiirust vähendada või infusioon lõpetada. Ravi sõltub kõrvaltoime iseloomust ja raskusastmest.

Šoki korral tuleb rakendada standardset šoki ravi.

Kõigil patsientidel on IVIg manustamisel nõutav:

• tagada adekvaatne hüdratatsioon enne IVIg infusiooni,
• jälgida diureesi,
• jälgida kreatiniini kontsentratsiooni seerumis,
• vältida lingudiureetikumi samaaegset kasutamist.

See ravim sisaldab naatriumit maksimaalselt 0,03 mmol (0,69 mg) ml kohta. Seda peab arvestama piiratud naatriumisisaldusega dieedil olevate patsientide puhul.

Ülitundlikkus

Tõelisi ülitundlikkusreaktsioone on harva. Neid võib esineda anti-IgA antikehadega patsientidel. IVIg ei ole näidustatud selektiivse IgA puudulikkusega patsientidele, kui IgA puudulikkus on ainuke probleemne kõrvalekalle.

Harva võib inimese normaalimmunoglobuliin esile kutsuda vererõhu langust anafülaktilise reaktsiooniga, seda ka patsientidel, kes varasemalt on ravi inimese normaalimmunoglobuliiniga hästi talunud.

Trombemboolia

Kliiniliselt on tõestatud seos intravenoosse immunoglobuliini manustamise ja trombemboolsete tüsistuste vahel, nt müokardiinfarkt, tserebrovaskulaarne episood (k.a ajuinfarkt), kopsuarteri

emboolia ja süvaveenitromboos, mis on eeldatavasti seotud vere suhtelise viskoossuse suurenemisega immunoglobuliini manustamise järgselt ohustatud patsientidel. Ettevaatusega tuleb suhtuda intravenoosse immunoglobuliini määramisse ja manustamisse ülekaalulistele patsientidele ning patsientidele, kellel on eelnevalt teada tromboosi riskifaktorid (nagu kõrge iga, kõrgvererõhutõbi, diabeet ja anamneesis veresoonte haigused või trombootilised episoodid, omandatud või päriliku trombofiiliaga patsiendid, pikka aega liikumatud patsiendid, raskelt hüpovoleemilised patsiendid, vere viskoossust suurendavate haigustega patsiendid).

Tromboemboolsete kõrvaltoimete ohuga patsientidele tuleb IVIg ravimeid manustada minimaalse infusioonikiirusega ja minimaalses vajalikus annuses.

Äge neerupuudulikkus

Intravenoosse immunoglobuliiniga ravitavatel patsientidel on täheldatud ägedat neerupuudulikkust. Enamikul juhtudest on kindlaks tehtud riskifaktorid nagu eelnev neerupuudulikkus, diabeet, hüpovoleemia, ülekaalulisus, samaaegselt manustatavad nefrotoksilised ravimid või vanus üle 65 aasta.

Neerukahjustuse korral peab kaaluma ravi lõpetamist intravenoosse immunoglobuliiniga. Kuigi neerufunktsiooni häire ja ägeda neerupuudulikkusega on seostatud paljusid registreeritud intravenoosse immunoglobuliini preparaate, mis sisaldavad erinevaid abiaineid nagu sahharoos, glükoos ja maltoos, moodustavad stabilisaatorina sahharoosi sisaldavad preparaadid registreeritud juhtudest ebaproportsionaalselt suure osa. Riskirühma patsientidel tuleb kaaluda selliseid abiaineid mittesisaldavate intravenoosse immunoglobuliini preparaatide kasutamist. Octagam 10% sisaldab maltoosi (vt abiaineid eespool).

Ägeda neerupuudulikkuse ohuga patsientidele tuleb IVIg ravimeid manustada minimaalse infusioonikiirusega ja minimaalses vajalikus annuses.

Aseptilise meningiidi sündroom (AMS)

1. IVIg raviga seoses on teatatud aseptilise meningiidi sündroomi esinemisest. Ravi lõpetamine IVIg-ga on viinud AMS-i tüsistusteta remissioonini mõne päeva jooksul. Sündroom algab tavaliselt mõni tund kuni 2 päeva pärast ravi IVIg-ga. Tserebrospinaalvedeliku uuringud on sageli positiivsed pleotsütoosiga kuni mõni tuhat rakku mm3 kohta (peamiselt granülotsütaarsest reast) ja kõrgenenud proteiinitasemega kuni mõnisada mg/dl.

AMS võib esineda sagedamini seoses IVIg manustamisega suures annuses (2 g/kg).

Hemolüütiline aneemia

IVIg ravimid võivad sisaldada veregrupi antikehi, mis võivad käituda hemolüsiinidena ja kutsuda in vivo esile erütrotsüütide katmise immunoglobuliinidega, viies positiivse otsese antiglobuliinreaktsioonini (Coombs’i test) ja harva ka hemolüüsini. Pärast ravi IVIg-ga võib tekkida hemolüütiline aneemia erütrotsüütide suurenenud sekvestratsiooni tõttu. Hemolüüsi tekkimine on seotud järgmiste riskiteguritega: IVIg suured annused manustatuna ühekorraga või jagatud annustena mitme päeva jooksul; 0-grupist erinev veregrupp; kaasuv põletikuline haigus. Primaarse immuunpuudulikkuse asendusravi saavatel patsientidel on hemolüüsi täheldatud harva. IVIg-ga ravitavaid patsiente tuleb jälgida hemolüüsi kliiniliste tunnuste ja sümptomite suhtes (vt lõik 4.8.).

Mõju seroloogiliste testide tulemustele

Passiivselt üle kantud antikehade taseme ajutine tõus patsiendi veres pärast immunoglobuliini manustamist võib põhjustada valepositiivseid tulemusi seroloogilistes testides.

Passiivne erütrotsüütide antigeenide, nt A, B või D -vastaste antikehade ülekandmine võib mõjutada erütrotsüütide antikehade määramise seroloogilisi teste, nt antiglobuliini test (DAT, Coombs’i testi).

Ülekantavad haigusetekitajad

Inimverest või -plasmast valmistatud preparaatide kaudu nakatumise vältimiseks on kasutusel standardsed meetmed, sealhulgas doonorite valimine, individuaalse doonorplasma ja kogutud doonorplasma sõeltestimine spetsiifiliste infektsioonimarkerite suhtes ning efektiivne viiruste inaktiveerimine/eemaldamine tootmise käigus. Vaatamata sellele, ei saa inimverest või –plasmast

valmistatud preparaatide manustamisel täielikult välistada haigustekitajate ülekandumist. See kehtib ka seni tundmata või uute viiruste ning teiste haigustekitajate suhtes.

Kasutatavaid meetmeid peetakse efektiivseks kestaga viiruste, nagu HIV, HBV ja HCV suhtes.

Kestata viirustele, nagu HAV ja parvoviirus B19, võib nende mõju olla piiratud.

Kliiniline kogemus on näidanud, et immunoglobuliinide manustamisel esineb hepatiit A ja parvoviirus B19 ülekannet harva. Samuti arvatakse, et preparaadi antikehade sisaldus aitab oluliselt kaasa viirusohutusele.

Igakordsel OCTAGAM 10% manustamisel on tungivalt soovitatav märkida üles preparaadi nimi ja partiinumber, säilitamaks seost patsiendi ja preparaadi partiinumbri vahel.

Transfusiooniga seotud äge kopsukahjustus (TRALI)

Intravenoosse immunoglobuliiniga ravitud patsientidel on teatatud mittekardiogeensest kopsutursest [transfusiooniga seotud äge kopsukahjustus (Transfusion-Related Acute Lung Injury, TRALI)], mistõttu seda kõrvaltoimet ei saa Octagam’i puhul täielikult välistada, kuigi siiani ei ole ühtki juhtu Octagam’iga täheldatud. TRALI’t iseloomustab äge respiratoorne distress, kopsuturse, hüpokseemia, vasaku vatsakese normaalne talitlus ja palavik ning tavaliselt ilmnevad sümptomid 1...6 tundi pärast transfusiooni.

Settereaktsiooni mittepõletikuline kiirenemine

Intravenoosse immunoglobuliiniga ravitavatel patsientidel võib settereaktsioon kiireneda (mittepõletikuline tõus).

Tsirkulatoorne (mahu) ülekoormus

Tsirkulatoorne (mahu) ülekoormus võib ilmneda, kui veeni manustatava immunoglobuliini (või mõne teise inimverest või vereplasmast valmistatud ravimi) maht ja muud kaasuvad infusioonid põhjustavad ägeda hüpervoleemia ja ägeda kopsuturse.

Paiksed süstekoha reaktsioonid

Täheldatud on paikseid reaktsioone süstekohal, mille hulka võivad kuuluda ekstravasatsioon, süstekoha punetus, süstekoha sügelus ja muud sarnased sümptomid.

Lapsed

Täiendavad või erihoiatused või ettevaatusabinõud laste kohta puuduvad.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Mistahes võimalike ravimijääkide eemaldamiseks infusioonisüsteemist võib seda infusiooni lõppedes voolutada kas 0,9% füsioloogilise lahuse või 5% glükoosilahusega.

Nõrgestatud elusvaktsiinid

Vähemalt 6 nädalat kuni 3 kuud pärast immunoglobuliini manustamist on leetrite, punetiste, mumpsi ja tuulerõugete nõrgestatud elusvaktsiini toime nõrgem. Nõrgestatud elusvaktsiine võib kasutada 3 kuu möödumisel immunoglobuliini manustamisest. Leetrite puhul võib vaktsiini toime olla nõrgem kuni 1 aasta. Seetõttu tuleb leetrite vastu vaktsineeritavatel kontrollida vastavaid antikehi.

Vere glükoosisisalduse määramine

Mõned vere glükoosisisalduse määramise süsteemide tüübid (näiteks need, mis põhinevad glükoosi dehüdrogenaas-pürrolokvinoliinkvinooni (GDH-PQQ) või glükoos-värv-oksüdoreduktaasi meetodil) tõlgendavad OCTAGAM 10% sisalduvat maltoosi (90 mg/ml) vääralt glükoosina. Selle tulemuseks võib olla kõrgenenud vere glükoosisisalduse valenäit infusiooni ajal ja infusioonijärgselt 15 tunni jooksul koos insuliini mitteasjakohase manustamisega, mis võib põhjustada eluohtliku või isegi surmaga lõppeva hüpoglükeemia. Samas võib kõrgenenud vere glükoosisisalduse valenäidu tõttu jääda tõeline hüpoglükeemia ravimata. Seega tuleb OCTAGAM 10% või teiste maltoosi sisaldavate

parenteraalsete preparaatide manustamisel määrata vere glükoosisisaldust glükoosispetsiifilise meetodiga.

Veendumaks selles, et süsteem sobib kasutamiseks parenteraalsete maltoosi sisaldavate preparaatide kasutamise korral, tuleb tooteinfoga, sealhulgas testribade kohta käivaga, hoolikalt tutvuda. Vähimagi kahtluse korral preparaadi sobilikkuses kasutamiseks koos parenteraalsete maltoosi sisaldavate ravimitega võtke ühendust testsüsteemi tootjaga.

Lapsed

Spetsiifilisi või täiendavaid koostoimeid lastel ei ole täheldatud.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Ravimi ohutus raseduse korral on kontrollitud kliiniliste uuringutega tuvastamata, mistõttu tohib seda rasedatele naistele ja imetavatele emadele manustada vaid ettevaatusega. IVIg läbib platsentat, läbiva aine kogus suureneb kolmandas trimestris. Kliiniline kogemus immunoglobuliinidega annab siiski alust arvata, et kahjulikud mõjud raseduse kulule või lootele ja vastsündinule on vähetõenäolised.

Imetamine

Immunoglobuliinid erituvad rinnapiima ja võivad aidata kaitsta vastsündinut läbi limaskesta sisenevate patogeenide eest.

Fertiilsus

Kliiniline kogemus immunoglobuliinidega viitab, et kahjulikud toimed fertiilsusele ei ole ootuspärased.

Toime reaktsioonikiirusele

Auto juhtimise ja masinate käsitsemise võime võib mõne OCTAGAM 10% seotud kõrvaltoime tõttu häiruda. Patsiendid, kellel tekivad ravi ajal kõrvaltoimed, peavad enne autojuhtimist või masinate käsitsemist kõrvaltoimete lahenemist ootama.

Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Mõnikord võivad kõrvaltoimetena tekkida külmavärinad, peavalu, pööritustunne, palavik, oksendamine, allergilised reaktsioonid, iiveldus, liigesvalu, madal vererõhk ja mõõdukas alaseljavalu. Reaktsioonid veenisisesele immunoglobuliinile on üldjuhul seotud manustatava annuse ja infusioonikiirusega.

Inimese normaalimmunoglobuliinid võivad harva põhjustada järsku vererõhulangust ja üksikjuhtudel anafülaktilist šokki, isegi kui patsiendil ei ole ilmnenud ülitundlikkust eelneval manustamisel.

Inimese normaalimmunoglobuliiniga seoses on täheldatud pöörduvaid aseptilise meningiidi juhte ja väga harva mööduva nahareaktsiooni juhte. Patsientidel on täheldatud pöörduvaid hemolüütilisi reaktsioone, eriti veregruppide A, B ja AB puhul. Pärast ravi IVIg-ga suures annuses võib harva tekkida hemolüütiline aneemia, mille korral osutub vajalikuks vereülekanne (vt ka lõik 4.4).

On täheldatud vereseerumi kreatiniinisisalduse tõusu ja/või ägedat neerupuudulikkust.

Väga harva: trombemboolsed reaktsioonid, nagu müokardiinfarkt, insult, kopsuarteri emboolia, süvaveenide tromboos.

Inimverest või -plasmast valmistatud ravimite manustamisel ei saa nakkustekitajate ülekannet täielikult välistada. See kehtib ka tundmatute või uute viiruste ja muude haigusetekitajate suhtes. Ülekantavate haigusetekitajatega seotud ohutuse kohta vt lõik 4.4.

Kõrvaltoimete tabel

Allolev tabel vastab MedDRA organsüsteemide klassifikatsioonile (organsüsteemi klass ja eelistermin).

Esinemissagedust infusiooni kohta hinnati järgneva kokkuleppe põhjal: väga sage (≥ 1/10); sage

(≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Alljärgnevas tabelis loetletud kõrvaltoimete esinemissagedused pärinevad OCTAGAM infusioonilahusega teostatud kliinilistest uuringutest (tulbad „Sage“ ja „Aeg-ajalt“) ning OCTAGAM infusioonilahuse turuletulekujärgsest kogemusest (tulp „Väga harv“). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud raskusastme vähenemise järjekorras.

Lapsed

Enamik lastel täheldatud kõrvaltoimetest Octagam’i kliinilistes uuringutes hinnati kergeks ja paljud neist allusid lihtsatele meetmetele, nt infusioonikiiruse vähendamine või infusiooni ajutine peatamine. Kõik kõrvaltoimed olid oma tüübilt teadaolevad IVIg ravimite kõrvaltoimed. Sagedaseim lastel täheldatud kõrvaltoime oli peavalu.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Üleannustamine võib viia vedeliku ülekoormuse ja hüperviskoossuse tekkele, eriti riskipatsientidel, sh eakad või südame-või neerukahjustusega patsiendid.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: immuunseerumid ja immunoglobuliinid; inimese normaalimmunoglobuliinid intravaskulaarseks kasutamiseks,

ATC-kood: J06BA02

Inimese normaalimmunoglobuliin sisaldab peamiselt immunoglobuliini G (IgG), millel on lai haigustekitajavastaste antikehade spekter.

Inimese normaalimmunoglobuliin sisaldab normaalses populatsioonis esinevaid IgG antikehi.

Selle valmistamiseks kasutatakse plasmakogumit, mis sisaldab vähemalt 1000 doonorilt kogutud plasmat. Immunoglobuliin G alamklasside jaotus on sarnane inimese natiivplasmale. Ravimi kasutamisel võib ebanormaalselt madal immunoglobuliin G tase tõusta normaalsete väärtusteni.

Toimemehhanism muudel juhtudel peale asendusravi ei ole lõpuni selge, kuid osaliselt on tegu immunomoduleeriva efektiga.

Kliinilised uuringud

Prospektiivses avatud mitmekeskuselises III faasi uuringus uuriti OCTAGAM 10% efektiivsust ja ohutust idiopaatilise (immuunse) trombotsütopeenilise purpuraga (ITP) patsientidel. OCTAGAM 10% manustati infusioonina annuses 1 g/kg/päevas 2 järjestikusel päeval ning patsiente jälgiti 21-päevase perioodi vältel ja järelkontrolli visiidi 63. päeval pärast infusiooni. Hematoloogilisi parameetreid hinnati 2., 7. 14. ja 21. päeval.

Analüüsi kaasati 31 uuritavat, neist 15 kroonilise ITP-ga ja 15 esmaselt diagnoositud ITP-ga. 1 uuritav kaasati eksikombel (ei olnud tegemist ITP-ga) ning jäeti analüüsist välja.

Kokku täheldati kliinilist ravivastust 25 isikul (83%). Esmasdiagnoositute kohordis oli kliinilise ravivastuse määr kõrgem (93%) kui kroonilise ITP kohordis (73%). Ravivastuse saanutel oli trombotsüütide ravile reageerimise aeg 2 päeva, vahemikus 1...5 päeva.

24 isikule (77%) manustati OCTAGAM 10% maksimaalse lubatud infusioonikiirusega 0,06 ml/kg/min. Pärast muutust uuringuprotokollis manustati 2 patsiendile ravimit kiirusega 0,08 ml/kg/min, kummalgi juhul ilma kõrvaltoimeteta. Käimasoleva uuringu jätkudes raviti 22 patsienti, manustades ravimit maksimaalse lubatud infusioonikiirusega 0,12 ml/kg/min.

9-l infusioonil 62-st (14,5%) täheldati infusiooniga seotud ravist sõltuvaid kõrvaltoimeid. Sagedaseim kõrvaltoime oli peavalu, millele järgnes tahhükardia ja püreksia. Seoses uuringuravimi manustamisega ei ilmnenud ühtki hemolüüsi juhtu. Premedikatsiooni infusiooniga seotud kõrvaltoimete leevendamiseks ei rakendatud.

Krooniline põletikuline demüeliniseeriv polüneuropaatia (CIDP)

Retrospektiivne uuring hõlmas andmeid 46 patsiendi kohta, kelle kroonilist põletikulist demüeliniseerivat polüneuropaatiat (CIDP) raviti Octagam’i 5% infusioonilahusega. Efektiivsusanalüüs hõlmas 24 patsienti, kellest 11 patsienti ei olnud eelnevalt ravitud (1. rühm) ja 13 patsiendile ei olnud manustatud immunoglobuliini 12 nädala jooksul enne ravi alustamist Octagam 5% infusioonilahusega (2. rühm). 3. rühmas olid 13 muud patsienti, keda oli eelnevalt ravitud immunoglobuliinidega (immunoglobuliine manustati 12 nädala jooksul enne Octagam 5% manustamise algust). Ravi loeti tõhusaks, kui neuropaatiast tulenevate piirangute koondküsimustiku (Overall Neuropathy Limitations Scale, ONLS) punktisumma langes vähemalt ühe punkti võrra 4 kuu

jooksul pärast ravi algust. 1. ja 2. rühmas vähenes skoor oluliselt 41,7% patsientidest (p = 0,02). 3. rühmas (eelnevalt ravitud IVIg-ga) paranes ONLS skoor ainult 3 patsiendil 13-st (23,08%); 10 patsiendi väärtused jäid muutumatuks. IVIg-ga eelnevalt ravitud patsientide ONLS skoori märgatav paranemine ei olnud ootuspärane.

Uuritud patsientide keskmine vanus oli 65 aastat, mis on rohkem kui teistes CIDP uuringutes. Patsientidel vanuses üle 65 aasta oli ravivastuse määr väiksem kui noorematel patsientidel. See on kooskõlas avaldatud andmetega.

Lapsed

Ravimiga OCTAGAM 10% ei ole spetsiifilisi uuringuid lastel läbi viidud, kuid ravimiga OCTAGAM 50 mg/ml viidi läbi prospektiivne avatud III faasi uuring 17 esmase immuunpuudulikkuse vormidega lapsel/noorukil (keskmine vanus 14,0 a, vahemik 10,5…16,8). Patsiente raviti 6 kuu vältel. Kliiniline tõhusus oli rahuldav, sest infektsiooni või palavikuga päevade ja koolist puudumise päevade arv oli väike ning infektsioonide tüüp ja raskus oli võrreldav tavapopulatsioonis esinevatega. Ei täheldatud ühtki hospitaliseerimiseni viivat rasket infektsiooni. Samuti väärib märkimist, et IgG hoidmisel vereplasmas tasemel ligikaudu 6 g/l oli infektsiooniepisoodide arv väiksem kui IgG taseme korral vereplasmas ligikaudu 4 g/l.

Farmakokineetilised omadused

Intravenoosse manustamise järgselt on inimese normaalimmunoglobuliin koheselt ja täielikult retsipiendi vereringes biosaadav. Plasma ja ektravaskulaarse vedeliku vahel toimub jaotumine suhteliselt kiiresti. Ligikaudu 3...5 ööpäeva möödudes saavutatakse tasakaal intra- ja ekstravaskulaarse ruumi vahel.

Immuunpuudulikkusega patsientidel mõõdetud inimese normaalimmunoglobuliini keskmine poolväärtusaeg on vahemikus 26...41 ööpäeva. Poolväärtusaeg võib patsienditi erineda, seda eriti pirmaarse immuunpuudulikkuse korral. Formaalsed andmed ravimi OCTAGAM 10% farmakokineetika kohta immuuunpuudulikkusega patsientidel puuduvad.

IgG ja IgG-komplekside lõhustamine toimub retikuloendoteliaalsüsteemi rakkudes.

Lapsed

Ravimiga OCTAGAM 10% ei ole spetsiifilisi uuringuid lastel läbi viidud, kuid ravimiga OCTAGAM 50 mg/ml viidi läbi prospektiivne avatud III faasi uuring 17 esmase immuunpuudulikkuse vormidega lapsel/noorukil (keskmine vanus 14,0 a, vahemik 10,5…16,8). Patsiente raviti 6 kuu vältel.

Raviperioodi vältel oli keskmine CMAX tasakaaluseisundis 11,1 ± 1,9 g/l; keskmine madalaim tase oli 6,2 ± 1,8 g/l. Kogu IgG lõplik poolväärtusaeg oli 36 ± 11 päeva mediaaniga 34 päeva. IgG jaotusruumala oli 3,7 ± 1,4 l ja kogu organismi kliirens oli 0,07 ± 0,02 l/päevas.

Prekliinilised ohutusandmed

Immunoglobuliinid on inimorganismi normaalne koostisosa. Korduvmanustamise toksilisuse, genotoksilisuse ja reproduktsioonitoksilisuse uuringud loomadel ei oma mõtet võõrvalgu suhtes tekkivate antikehade ja nende mõju tõttu. Kliiniline tõendusmaterjal ei viita immunoglobuliinide võimalikule kartsinogeensele või mutageensele toimele, mistõttu eksperimentaalseid uuringuid võõrliikidel ei ole tehtud.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Maltoos

Süstevesi

Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimit segada teiste ravimitega.

Kõlblikkusaeg

2 aastat

Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2°C...8°C). Mitte lasta külmuda.

Hoida sisepakend välispakendis, valguse eest kaitstult.

Ambulatoorse kasutamise korral võib ravimi külmkapist välja võtta hoidmiseks temperatuuril kuni 25°C ühekordseks perioodiks kestusega kuni 9 kuud, ületamata kõlblikkusaega. Pärast selle perioodi lõppu ei tohi ravimit tagasi külmkappi panna vaid see tuleb hävitada. Ravimi külmkapist välja võtmise kuupäev tuleb märkida pakendile.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Pakendi suurused:

2 g / 20ml

5 g / 50 ml

6 g / 60 ml

10 g / 100 ml

20 g / 200 ml

3 x 10 g / 3 x 100 ml

3 x 20 g / 3 x 200 ml

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

20 ml lahust 30 ml viaalis.

50 ml lahust 70 ml pudelis.

60 ml lahust 70 ml pudelis.

100 ml lahust 100 ml pudelis.

200 ml lahust 250 ml pudelis.

Viaalid/pudelid on valmistatud II tüübi klaasist ning on suletud bromobutüülkummist korgiga.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Enne kasutamist tuleb ravim soojendada toa- või kehatemperatuurini.

Lahus peab olema selge või kergelt helkiv ja värvitu või kergelt kollakas.

Hägust või sademega lahust kasutada ei tohi.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Bakteriaalse saastumise ohu tõttu tuleb kogu allesjäänud ravim hävitada.

MÜÜGILOA HOIDJA

Octapharma (IP) SPRL

Allée de la Recherche 65 1070 Anderlecht

Belgia

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 20.06.2008

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 06.03.2018

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

juuni 2018