Oroperidys 10 mg - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

OROPERIDYS 10 mg suus dispergeeruvad tabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks suus dispergeeruv tablett sisaldab 10 mg domperidooni.
INN: Domperidonum

Abiaine: vääveldioksiid
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Suus dispergeeruv tablett.
Valged või peaaegu valged, kaksikkumerad, ümmargused suus dispergeeruvad tabletid, mis on
iseloomuliku mündi lõhnaga.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Täiskasvanud
Iivelduse, oksendamise, täiskõhutunde, ülakõhu düskomfordi ja maosisaldise regurgitatsiooni
sümptomaatiline leevendamine.

Üle 12-aastased noorukid kehakaaluga 35 kg ja enam
Iivelduse ja oksendamise sümptomaatiline leevendamine.

4.2
Annustamine ja manustamisviis

Ravimit on soovitatav võtta enne sööki. Pärast sööki võtmine aeglustab mõnevõrra ravimi imendumist.

Ravi esialgne kestvus on neli nädalat. Patsientide seisundit tuleb nelja nädala möödudes uuesti hinnata
ja vajadusel uus ravikuur määrata.

Täiskasvanud ja noorukid (üle 12-aastased kehakaaluga 35 kg ja enam)
1...2 10 mg tabletti kolm kuni neli korda päevas, maksimaalne ööpäevane annus 80 mg.

Suus dispergeeruv tablett on kiiresti suus sülje abil lahustuv tablett. Asetage tablett keelele ja laske sel
suus enne alla neelamist sulada. Pärast tableti võtmist jooge klaasitäis vett.

Lapsed
Suus dispergeeruvad tabletid ei sobi alla 12-aastastele ja alla 35 kg kaaluvatele lastele.
Lastele kehakaaluga alla 35 kg on olemas teised domperidooni sisaldavad ravimid.

Täiendav info teiste patsientide erigruppude kohta.

Kasutamine maksapuudulikkusega patsientidel
Kuna domperidoon metaboliseerub ulatuslikult maksas, tuleb maksafunktsioonihäiretega patsientidel
kasutada seda ravimit ettevaatusega, vt lõik 4.4.

Kasutamine neerupuudulikkusega patsientidel
Lähtudes domperidooni ekskretsioonist tuleb neerupuudulikkusega patsientidel pikemaajalise ravi
korral domperidooni annustamist vähendada 1...2 korrani päevas. Lisaks sellele tuleb neid patsiente
pikemaajalise ravi puhul regulaarselt kontrollida. (vt lõigud 4.4, 5.2).

4.3 Vastunäidustused

- Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
- Prolaktiini vabastav hüpofüüsi kasvaja (prolaktinoom).

Seda ravimit ei tohi kasutada, kui seedetrakti motoorika stimuleerimine võib osutuda kahjulikuks:
seedetrakti verejooks, mehhaaniline sulgus või seedetrakti perforatsioon.

4.4
Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kasutamine imetamise ajal
Domperidooni rinnapiima erituv eeldatav kogus suurima soovitatud annuse kasutamisel on vähem kui
7 mikrogrammi ööpäevas. Ei ole teada, kas selline kogus on vastsündinule kahjulik. Seetõttu ei
soovitata domperidooni imetavatel naistel kasutada.

Maksafuntsiooni häired
Kuna domperidoon metaboliseerub ulatuslikult maksas, tuleb maksafunktsioonihäiretega patsientidel
kasutada seda ravimit ettevaatusega, (vt lõik 4.2, 5.2).

Neerupuudulikkus
Raske neerpuudulikkusega patsientidel (seerumi kreatiniin > 6 mg/100 ml, st > 0,6mmol/l), peab
annustamist vähenenud eliminatsiooni tõttu (vt lõik 5.2) kohaldama (vt lõik 4.2). Neid patsiente tuleb
pikemaajalise ravi puhul regulaarselt jälgida.

Kasutamine koos tugevatoimeliste CYP3A4 inhibiitoritega
Manustamist koos suukaudse ketokonasooli, erütromütsiini või teiste tugevatoimeliste CYP3A4
inhibiitoritega, mis pikendavad QTc-intervalli, tuleb vältida (vt lõik 4.5).

See ravim sisaldab vääveldioksiidi. Vääveldioksiid võib harva põhjustada raskeid
ülitundlikkusreaktsioone ja bronhospasmi.

4.5 Koostoimed

teiste
ravimitega ja muud koostoimed

Domperidooni peamine metaboliseerumistee on läbi ensüümi CYP3A4. In vitro andmed viitavad, et
samaaegne kasutamine ravimitega, mis oluliselt pärsivad seda ensüümi, võib põhjustada domperidooni
sisalduse suurenemist vereplasmas.

Eraldi läbi viidud in vivo farmakokineetika/farmakodünaamika koostoime uuringud suukaudse
ketokonasooli või suukaudse erütromütsiiniga näitasid domperidooni CYP3A4 vahendatava esmase
passaazi inhibeerumist nende ravimite toimel.

10 mg 4 korda päevas domperidooni kombineerimisel 200 mg 2 korda päevas ketokonasooliga,
täheldati jälgimisperioodi jooksul keskmiselt 9,8 msek QT intervalli pikenemist, muutustega
individuaalsetes ajapunktides vahemikus 1,2...17,5 msek. 10 mg 4 korda päevas domperidooni
kombineerimisel 500 mg 3 korda päevas erütromütsiiniga, täheldati jälgimisperioodi jooksul
keskmiselt 9,9 msek QT intervalli pikenemist, muutustega individuaalsetes ajapunktides vahemikus
1,6...14,3 msek. Nii domperidooni Cmax kui AUC olid tasakaalukontsentratsiooni korral igas selles
koostoime uuringus ligikaudu 3-korda suuremad. Nendes uuringutes andis domperidooni
monoteraapia suukaudse annusega 10 mg manustatuna 4 korda päevas tulemuseks QT-intervalli
pikenemise 1,6 msek võrra (ketokonasooli uuringus) ja 2,5 msek võrra (erütromütsiini uuringus),
kusjuures ketokonasooli monoteraapia (200 mg 2 korda päevas) ja erütromütsiini monoteraapia (500
mg 3 korda päevas) tekitasid jälgimisperioodi jooksul QT-intervalli pikenemise vastavalt 3,8 ja 4,9
msek.

4.6

Rasedus ja imetamine

Turustamisjärgsed andmed domperidooni kasutamise kohta rasedatel naistel on piiratud. Uuringud
rottidel on näidanud reproduktsioonitoksilisust suurte, emale toksiliste annuste korral (vt lõik 5.3).
Võimalik risk inimesele ei ole teada. Seetõttu tohib domperidooni kasutada raseduse ajal ainult siis,
kui see on õigustatud ja ravist on oodata kasu.

Imetavatel rottidel imendus ravim rinnapiima (peamiselt metaboliitidena: kontsentratsiooni
maksimumid vastavalt 40 ja 800 ng/ml pärast 2,5 mg/kg suukaudset ja inatravenoosset manustamist).
Domperidooni sisaldus rinnapiimas on imetavatel naistel 10...50% vastavast
plasmakontsentratsioonist ning ei ületa eeldatavasti 10 ng/ml. Inimese rinnapiima imenduva
domperidooni totaalne kogus kõrgeimal soovitataval annustamisel eeldatakse olevat väiksem kui 7 µg
päevas. Siiski pole teada, kas see on vastsündinule kahjulik. Seega ei ole rinnaga toitmine
domperidooni võtvatele emadele soovitatav.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Ravim ei oma märkimisväärset toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

4.8 Kõrvaltoimed

Allpool toodud kõrvaltoimed on klassifitseeritud esinemissageduse järgi järgmiselt: väga sage (1/10),
sage (1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (1/1000 kuni < 1/100), harv (1/10000 kuni <1/1000), väga harv
(1/10,000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).



Organssüsteem
väga harv
teadmata
klass (MedDRA
harv
(<1/10000),
(ei saa hinnata
klassifikatsiooni
(1/10000 kuni <1/1000),
olemasolevate
järgi)
andmete alusel)
allergilised reaktsioonid, sh
anafülaksia, anafülaktiline
Immuunsüsteemi

sokk, anafülaktilised
häired:
reaktsioonid, urtikaaria ja
angioödeem;
Endokriinsüsteemi


häired:
suurenenud prolaktiini tase


Närvisüsteemi
ekstrapüramidaalsed

häired:

kõrvaltoimed

diarröa.
Seedetrakti
gastro seedehäired, sh väga
häired:
harva lühiajaline soolekramp
Naha ja
pruuritus, lööve

nahaaluskoe

kahjustused:
Reproduktiivse


süsteemi ja
galaktorröa, günekomastia,
rinnanäärme
amenorröa
häired:
ventrikulaarsed arütmiad
QTc intervalli
Südamehäired

pikenemine

Immuunsüsteemi häired:
väga harv: allergilised reaktsioonid, sh anafülaksia, anafülaktiline sokk, anafülaktilised reaktsioonid,
urtikaaria ja angioödeem;

Endokriinsüsteemi häired:
harv: suurenenud prolaktiini tase

Närvisüsteemi häired:
väga harv: ekstrapüramidaalsed kõrvaltoimed

Seedetrakti häired:
harv: seedehäired, sh väga harva lühiajaline soolekramp
väga harv: diarröa

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:
väga harv: pruuritus, lööve

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired:
harv: galaktorröa, günekomastia, amenorröa.

Südamehäired
QTc intervalli pikenemine (esinemissagedus ei ole teada)
Väga harv: ventrikulaarsed arütmiad.

Kuna hüpofüüs on väljaspool hematoentsefaalbarjääri, võib domperidoon põhjustada prolaktiini
taseme tõusu. Väga harvadel juhtudel võib hüperprolaktineemia viia neuro-endokrinoloogiliste
kõrvaltoimeteni nagu nt galaktorröa, günekomastia, amenorröa.

Ekstrapüramidaalseid kõrvaltoimeid on vastsündinutel ja imikutel ning erandjuhul ka täiskasvanutel
esinenud väga harva. Need kõrvaltoimed taanduvad iseenesest ja täielikult niipea, kui ravi on peatatud.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid
Üleannustamise sümptomid võivad olla unisus, desorientatsioon ja eriti lastel - ekstrapüramidaalsed
reaktsioonid.

Ravi
Domperidoonile pole spetsiifilist antidooti, aga üleannustamise korral võib osutuda kasulikuks nii
maoloputus kui ka aktiivsöe manustamine. Soovitatavad on hoolikas meditsiiniline järelvalve ja toetav
ravi.

Kolinoblokaatorid ja Parkinsoni-tõve vastased ravimid võivad olla abiks ekstrapüramidaalsete
reaktsioonide kontrollimiseks.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: soole motoorikat kiirendavad ained, ATC-kood: A03FA03

Domperidoon on antiemeetilise toimega dopamiini antagonist. Domperidoon ei läbi hästi
hematoentsefaalbarjääri.

Domperidooni kasutajatel, eriti täiskasvanutel, on ekstrapüramidaalsümptomite teke harv, kuid
domperidoon soodustab prolaktiini vabanemist hüpofüüsist. Tema antiemeetiline toime on seletatav
kombineeritud toimega: perifeerne toime (gastrokineetiline) ja dopamiiniretseptorite antagonism
trigger-tsoonis asuvates kemoretseptorites, mis asuvad hematoentsefaalbarjäärist väljaspool - area
postrema
"s. Loomkatsed, koos ajus leitud väikese kontsentratsiooniga, viitavad domperidooni toimele
peamiselt perifeersete dopamiini retseptorite kaudu.

Inimestel läbiviidud uuringud on näidanud, et domperidoon suurendab söögitoru alaosa rõhku,
soodustab gastroduodenaalset motiilsust ja kiirendab mao tühjenemist. Toime mao sekretsioonile
puudub.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Imendumine
Tühja kõhuga patsientidel imendub domperidoon pärast suukaudset manustamist kiiresti, plasma
kontsentratsiooni maksimum tekib 30...60 minuti pärast. Domperidooni madal suukaudne
biosaadavus (ligikaudu 15%) on seletatav ulatusliku esmase passaaziga sooleseinas ja maksas.

Kuigi domperidooni biosaadavus tervetel isikutel suureneb, kui ravimit võtta pärast sööki, peaksid
mao-soole kaebustega patsiendid domperidooni võtma 15...30 minutit enne sööki.
Vähenenud maohappesus mõjutab domperidooni imendumist. Suukaudne biosaadavus väheneb
tsimetidiini ja naatriumbikarbonaadi eelneval koosmanustamisel.

Kui suukaudset ravimit võetakse pärast sööki, lükkub maksimaalse imendumise aeg pisut edasi ja
AUC mõnevõrra suureneb.

Jaotumine
Suukaudselt manustatav domperidoon ei kumuleeru ega soodusta iseenda metabolismi; plasma
kontsentratsiooni maksimum pärast 90 minutit 21 ng/ml pärast kahenädalast suukaudset manustamist
annuses 30 mg ööpäevas on enamvähem sama kui pärast esimest annust tekkiv 18 ng/ml.
Domperidoon seondub 91...93% ulatuses plasmavalkudega.

Metabolism
Domperidoon allub kiirele ja ulatuslikule metabolismile maksas hüdroksüleerumise ja N-
dealküleerumise kaudu. In vitro läbi viidud metabolismi katsed diagnostiliste inhibiitoritega viitavad
asjaolule, et CYP3A4 ­ suurim tsütokroom P450 vorm, on kaasatud domperidooni N-
dealküleerumisse, kusjuures CYP3A4, CYP1A2 ja CYP2E1 on seotud domperidooni aromaatse
hüdroksüleerumisega.

Eritumine
Suukaudsest annusest eritub vastavalt 31% uriiniga ja 66% roojaga. Muutumatul kujul erituva ravimi
osahulk on väike (10% roojaga ja ligikaudu 1 % uriiniga eritumisest). Plasma poolväärtusaeg pärast
ühekordset suukaudset annust on tervetel isikutel 7...9 tundi, kuid raske neerupuudulikkusega
patsientidel on see pikenenud.

Patsientide erigrupid
Maksapuudulikkus

Maksapuudulikkusega patsientide kohta farmakokineetilisi uuringuid saadaval ei ole.
Domperidoon elimineerub peamiselt metabolismi teel ning seetõttu on maksapuudulikkusega
patsientide puhul vajalik ettevaatus, vt lõigud 4.2, 4.4.

Neerupuudulikkus
Raske neerpuudulikkusega patsientidel (seerumi kreatiniin > 6 mg/100 ml, st > 0,6mmol/l) on peab
domperidooni poolväärtusaeg pikenenud 7,4 tunnilt 20,8 tunnini, kuid ravimi plasmatase oli väiksem
kui tervetel vabatahtlikel.

Kuna väga väike osa muutumatul kujul ravimist eritub nerude kaudu, on üsna ebatõenäoline et
neerupuudulikkusega patsientidel peaks üheakordselt manustatavat annust muutma. Kuid
korduvmanustamisel peab manustamissagedust vähendama 1 kuni 2 korrani päevas, sõltuvalt
neerupuudulikkuse raskusest ning vähendama ka päevaannust. ). Neid patsiente tuleb pikemaajalise
ravi puhul regulaarselt kontrollida, vt lõigud 4.2, 4.4.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Elektrofüsioloogilised uuringus in vitro ja in vivo viitavad domperidooni üldisele mõõdukale QT-
intervalli pikenemise riskile inimesel. In vitro katsetes isoleeritud rakkudel transfektsioonitud
HERGga ja merisea isoleeritud müotsüütidega, olid suhted vahemikus ligikaudu 5...30, võrreldes
vaba plasmakontsentratsiooniga inimesel pärast maksimaalse ööpäevase annuse 20 mg (4 korda
ööpäevas) manustamist, põhinedes IC50 väärtustel, mis inhibeerisid praeguste arusaamade järgi
ioonkanaleid. Ekspositsiooni piirid aktsioonipotentsiaali pikenemise kestvusele in vitro uuringutes
isoleeritud südamekoel ületasid plasma vaba kontsentratsiooni inimesel maksimaalse päevannuse (20
mg 4 korda päevas) korral 17 kordselt.
Siiski ületasid ohutuse piirid in vitro uuringutes pro-arütmilise mudeliga (isoleeritud Langendorff
läbivoolutus süda) ja in vivo mudelites (torsades de pointes" suhtes sensitiseeritud koerad, merisead,
küülikud) plasma vaba fraktsiooni enam kui 17-kordselt maksimaalse ööpäevase annuse (20 mg 4
korda ööpäevas) manustamise korral inimesele.
Metabaolismi inhibeerimise korral läbi CYP3A4 võib domperidooni vaba kontsentratsioon plasmas
suureneda kuni 10 korda.
Suurtes, emasloomale toksilistes annustes (enam kui 40-korda suurem annus inimesel soovitatust)
täheldati rottidel teratogeenset toimet. Hiirtel ja küülikutel teratogeensust ei täheldatud.

Isotoopmärgistatud ravimiga teostatud jaotumise uuringud loomadel on näidanud ulatuslikku jaotumist
kudedesse, kuid samas madalat kontsentratsiooni ajukoes.
Väikesed kogused ravimit läbivad rottidel platsentaarbarjääri.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Mannitool
Maltodekstriin
Kroskarmelloosnaatrium
Mikrokristalne tselluloos
Magneesiumstearaat
Kaaliumatsesulfaam

Lõhnaaine:
Mündi lõhnaaine pulber nr nr SN 13627517 (tähtaniisi eeterlik õli, nelgiõli, põldmündi eeterlik õli,
piparmündiõli, L-mentool, maltodekstriin, kummiaraabik, vääveldioksiid), ammooniumglütsürisaat.

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise
eritingimused


See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5
Pakendi iseloomustus ja sisu

10 suus lahustuvat tabletti kõrgkuumusega vormitud blisterpakendites (PVC/PE/PVDC/alumiinum).
30 suus lahustuvat tabletti kõrgkuumusega vormitud blisterpakendites (PVC/PE/PVDC/alumiinum).

6.6
Erihoiatused ravimi hävitamiseks <käsitlemiseks>

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

PIERRE FABRE MEDICAMENT
45, place Abel Gance ­ 92100 Boulogne
Prantsusmaa
Tel: + 33 5 63 71 45 84
Faks: + 33 5 63 71 89 68


8.
MÜÜGILOA NUMBER

607408


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

31.10.2008


10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud septembris 2009.