Neulasta
Artikli sisukord
LISA I
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Neulasta, 6 mg süstelahus.
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Iga eeltäidetud süstal sisaldab 6 mg pegfilgrastimi* 0,6 ml süstelahuses. Ainult** proteiini
kontsentratsioon on 10 mg/ml.
* Pegfilgrastimi valmistatakse r-DNA tehnoloogiaga E. coli-s, millele järgneb konjugeerimine
polüetüleenglükooliga (PEG).
** Kontsentratsioon on 20 mg/ml kui PEG osa on kaasa arvatud.
Selle toote toimet ei saa võrrelda teise samast terapeutilisest klassist pegileeritud või pegileerimata
proteiiniga. Täiendav informatsioon vt lõik 5.1.
Abiained:
Teadaoleva toimega abiained: sorbitool E420, naatriumatsetaat (vt lõik 4.4).
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Süstelahus.
Läbipaistev, värvitu süstelahus.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Neutropeenia kestuse ja febriilse neutropeenia esinemissageduse vähendamine patsientidel, kes saavad
pahaloomulise kasvaja (välja arvatud krooniline müeloidne leukeemia ja müelodüsplastilised
sündroomid) vastast tsütotoksilist keemiaravi.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Ravi Neulasta’ga peab alustama ja juhendama arst, kellel on onkoloogia- ja/või hematoloogiaalased
kogemused.
Iga keemiaravitsükli korral soovitatakse kasutada üks 6 mg annus (üks eeltäidetud süstal) Neulasta’t,
manustatuna nahaaluse süstina ligikaudu 24 tundi pärast tsütotoksilist keemiaravi.
Pediaatrilised patsiendid
Lastel on kasutamise kogemus piiratud (vt lõigud 4.8, 5.1 ja 5.2).
Neerukahjustus
Neerukahjustusega, kaasa arvatud teriminaalse neerupuudulikkusega patsientidel ei ole annuse
kohaldamine vajalik.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Piiratud kliinilised andmed viitavad pegfilgrastiimi ja filgrastiimi samaväärsele toimele tõsisest
neutropeeniast taastumise ajale de novo diagnoositud ägeda müeloidse leukeemiaga patsientidel (vt
lõik 5.1). Siiski ei ole Neulasta pikaajaline toime ägeda müeloidse leukeemia korral lõplikult selge,
mistõttu on selle patsientide populatsiooni ravimisel vajalik ettevaatus.
Granulotsüütide kolooniat stimuleeriv faktor võib edendada müeloidsete rakkude kasvu in vitro ning
sarnast toimet võib täheldada ka mõnedele mittemüeloidsetele rakkudele in vitro.
Neulasta efektiivsust ja ohutust ei ole uuritud müelodüsplastilise sündroomiga, kroonilise müeloidse
leukeemiaga ja sekundaarse ägeda müeloidse leukeemiaga (ÄML) patsientidel, mistõttu seda ei tohi
kasutada nende pastientide raviks. Eriti hoolikas peab olema kroonilise müeloidse leukeemia blastse
transformatsiooni eristamisel ägedast müeloidsest leukeemiast.
Neulasta efektiivsus ja ohutus de novo ägeda müeloidse leukeemiaga patsientidele vanuses < 55 aastat
ja tsütogeneetikaga t(15;17) ei ole lõplikult selge.
Neulasta ohutust ja efektiivsust kõrgdoosis keemiaravi saavatel patsientidel ei ole uuritud. Neulasta’t
ei tohi kasutada tsütotoksilise keemiaravi kehtestatud annuste ületamiseks.
G-CSF manustamise järgselt on aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) teatatud pulmonaalsetest
kõrvaltoimetest, ennekõike interstitsiaalsest pneumooniast. Patsiendid, kellel on hiljuti olnud
kopsuinfiltraate või pneumoonia, võivad olla enam ohustatud (vt lõik 4.8).
Kopsuhaiguse nähtude, näiteks köha, palaviku ja hingelduse tekkimine koos kopsuinfiltraatide
röntgenoloogiliste nähtudega ja kopsu funktsiooni halvenemine koos neutrofiilide arvu kasvuga
võivad olla täiskasvanute respiratoorse distressi sündroomi (ARDS) esialgsed sümptomid. Sellisel
juhul tuleb Neulasta kasutamine katkestada arsti korraldusel ja jätkata sobiva raviga (vt lõik 4.8).
Pegfilgrastimi manustamise järgselt on aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) teatatud asümptomaatilise
splenomegaalia tekkest ning aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) põrnarebendi tekkest, sealhulgas
mõnest letaalsest juhust (vt lõik 4.8). Seetõttu peab hoolikalt (kliiniliselt või ultraheliuuringu abil)
jälgima põrna suurust. Põrnarebendi diagnoosi tuleb kahtlustada doonoritel ja/või patsientidel, kes
kaebavad valu vasakul ülakõhus või õlas.
Ravi Neulasta’ga ei hoia ära trombotsütopeeniat ega aneemiat, kui müelosupressiivset keemiaravi
jätkatakse täielikus annuses ettenähtud skeemi kohaselt. Soovitatav on kontrollida regulaarselt
trombotsüütide arvu ja hematokritti. Eriti ettevaatlik peab olema, manustades monoteraapiana või
kombinatsioonis tsütotoksilisi keemiaravimeid, mis teadaolevalt võivad põhjustada
trombotsütopeeniat.
Sirprakulise aneemia kriisi on seostatud pegfilgrastimi kasutamisega sirprakulise aneemiaga
patsientidel (vt lõik 4.8). Seepärast peab arst olema ettevaatlik Neulasta manustamisel sirprakulise
aneemiaga patsientidele, jälgima vajalikke kliinilisi parameetreid ja laboratoorseid analüüse ning
olema tähelepanelik Neulasta kasutamisel tekkida võiva splenomegaalia ja vasooklusiivse kriisi
suhtes.
Vähem kui 1% Neulasta’ga ravitavatel patsientidest on täheldatud valgete vererakkude üldarvu
100 x 109/l või rohkem. Sellisest leukotsütoosi astmest otseselt tulenevaid kahjulikke kõrvalmõjusid ei
ole täheldatud. Selline leukotsüütide arvu suurenemine on mööduv, tekib tavaliselt 24...48 tundi pärast
manustamist ja vastab Neulasta farmakodünaamilisele mõjule. Kooskõlas Neulasta kliinilise toime
ning leukotsütoosi tekkevõimalusega tuleb ravi ajal regulaarselt kontrollida leukotsüütide arvu. Kui
leukotsüütide üldarv pärast eeldatavat madalseisu ületab 50 x 109/l, tuleb Neulasta manustamine
otsekohe lõpetada.
Tõsise allergilise reaktsiooni tekkides tuleb rakendada kohast ravi ning patsienti hoolikalt jälgida
mõne päeva jooksul. Tõsise allergilise reaktsiooni saanud patsientidel tuleb ravi Neulasta’ga püsivalt
lõpetada (vt lõik 4.8).
Neulasta ohutust ja efektiivsust vere tüvirakkude mobiliseerimiseks patsientidel või tervetel doonoritel
ei ole piisavalt hinnatud.
Eeltäidetud süstla nõelakate sisaldab kuiva naturaalset kummi (lateksi derivaat), mis võib tekitada
allergilisi reaktsioone.
Luuüdi suurenenud hemopoeetilist aktiivsust, mis on vastus kasvufaktoriga ravile, on täheldatud
transitoorse positiivse leiuna luukoe radiloogilistel uuringutel. Seda tuleb arvestada luukoe
radioloogiliste uuringute interpreteerimisel.
Neulasta sisaldab sorbitooli. Päriliku fruktoositalumatusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.
Neulasta sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi 6 mg annuse kohta, see tähendab
põhimõtteliselt „naatriumivaba”.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Kiiresti jagunevate müeloidsete rakkude potentsiaalse tundlikkuse tõttu tsütotoksilise keemiaravi
suhtes tuleb Neulasta’t manustada ligikaudu 24 tundi pärast tsütotoksilist keemiaravi. Kliinilistes
uuringutes on Neulasta’t ohutult manustatud 14 päeva enne keemiaravi. Neulasta samaaegset
kasutamist mõne keemiaravi preparaadiga ei ole patsientidel hinnatud. Loomkatsetes on näidatud, et
Neulasta ja 5-fluorouratsiil (5-FU) või muud antimetaboliidid potentseerivad müelosupressiooni.
Võimalikke koostoimeid muude vereloome kasvufaktorite ja tsütokiinidega ei ole kliinilistes
uuringutes konkreetselt uuritud.
Võimalikku koostoimet liitiumiga, mis samuti soodustab neutrofiilide vabanemist, ei ole konkreetselt
uuritud. Ei ole tõendeid selle kohta, et selline koostoime oleks kahjulik.
Neulasta ohutust ja efektiivsust ei ole hinnatud keemiaravi (nt nitrosouread) saavatel haigetel hilise
müelosupressiooni korral.
Konkreetseid uuringuid koostoimete ega metabolismi kohta ei ole läbi viidud, kuid kliinilised
uuringud ei ole Neulasta koostoimet muude ravimitega näidanud.
4.6 Rasedus ja imetamine
Pegfilgrastimi kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsed on näidanud
reproduktiivset toksilisust (vt lõik 5.3). Võimalik oht inimestele ei ole teada.
Neulasta’t tohib kasutada raseduse ajal vaid hädavajadusel.
Rinnaga toitvate naiste kohta kliinilised kogemused puuduvad, mistõttu Neulasta’t ei tohi rinnaga
toitvatele naistele manustada.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.
4.8 Kõrvaltoimed
a. Ohutusprofiili kokkuvõte
Kõige sagedamini teatati kõrvaltoimetena luuvalust (väga sage (≥ 1/10)) ja lihas-skeleti valust (väga
sage (≥ 1/10)). Luuvalu oli üldiselt kerge kuni mõõdukas, mööduv ja allus enamikul patsientidest
standardsetele valuvaigistitele.
Ravi alustamisel Neulasta’ga või ravi käigus tekkisid aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100)
ülitundlikkusreaktsioonid, sealhulgas nahalööve, utrikaaria, angiödeem, düspnoe, erüteem, õhetus ja
hüpotensioon. Neulasta’ga ravitavatel patsientidel võib aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) tekkida
tõsine allergiline raktsioon, k.a anafülaksia (vt lõik 4.4).
Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) võib tekkida splenomegaalia, mis on üldjuhul asümptomaatiline (vt
lõik 4.4).
Pärast pegfilgrastiimi manustamist on aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) teatatud põrnarebendist, k.a
mõned fataalsed juhud (vt lõik 4.4).
Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) on teatatud pulmonaalsetest kõrvaltoimetest, k.a interstitsiaalne
pneumoonia, kopsuödeem, infiltraadid kopsus ja kopsufibroos. Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) on
juhtude tulemuseks olnud hingamispuudulikkus või täiskasvanute respiratoorse distressi sündroom
(ARDS), mis võib olla fataalne (vt lõik 4.4).
Sirprakulise aneemiaga patsientidel on aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) teatatud sirprakulise kriisi
üksikjuhtudest (vt lõik 4.4).
b. Kõrvaltoimete kokkuvõte tabelina
Alljärgnevas tabelis on kirjeldatud kõrvaltoimeid kliinilistes uuringutes ja spontaansete teadete põhjal.
Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras.
kõrvaltoime tuvastati turustusjärgsel jälgimisel, kuid seda ei täheldatud müügiloa väljastamise
aluseks olnud randomiseeritud, kontrollitud kliinilistes uuringutes täiskasvanutega. Sageduskategooria
hinnang põhineb statistilisel arvutusel 932 patsiendi kohta, kellele manustati Neulasta’t
randomiseeritud kliinilistes uuringutes.
c. Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) on teatatud Sweet’i sündroomi juhtudest, ehkki mõnel juhul võib
oma osa olla hematoloogilisel kasvajal.
Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) on Neulasta’ga ravitud patsientidel teatatud naha vaskuliidist.
Vaskuliidi tekkemehaanism Neulasta’ga ravitavatel patsientidel ei ole teada.
Ravi alustamisel Neulasta’ga või ravi käigus on sageli (≥ 1/100 kuni < 1/10) tekkinud süstekoha
reaktsioonid, k.a süstekoha valu ja süstekoha erüteem.
Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) on teatatud leukotsütoosijuhtudest (leukotsüütide üldarv
> 100 x 109/l, vt lõik 4.4).
Tsütotoksilise keemiaravi järgselt Neulasta’t saanud patsientidel oli aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100)
kusihappe ja alkaalse fosfataasi kontsentratsioonide vähest kuni mõõdukat pöörduvat tõusu ilma
kliiniliste ilminguteta ning aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) laktaatdehüdrogenaasi kontsentratsiooni
vähest kuni mõõdukat pöörduvat tõusu ilma kliiniliste ilminguteta.
Keemiaravi saanud patsientidel täheldati sageli iiveldust ja peavalu.
Tsütotoksilise keemiaravi järgselt pegfilgrastiimi saavatel patsientidel on aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni
< 1/100) täheldatud maksafunktsiooni näitajate – ALAT (alaniinaminotransferaasi) või ASAT
(aspartaataminotransferaasi) – tõusu. Sellised tõusud on mööduvad ja lähteväärtused taastuvad.
Sageli (≥ 1/100 kuni < 1/10) on teatatud trombotsütopeeniajuhtudest.
d. Lapsed
Kogemus lastel on piiratud. Väikestel lastel vanuses 0...5 aastat on täheldatud tõsiste kõrvaltoimete
suuremat esinemissagedust (92%), võrreldes vanemate lastega vanuses 6...11 ja 12...21 aastat,
vastavalt (80% ja 67%) ning täiskasvanutega. Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoime oli luuvalu (vt lõigud 5.1 ja 5.2).
4.9 Üleannustamine
Neulasta üleannustamise kohta inimestel kogemused puuduvad.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: tsütokiinid, ATC-kood: L03AA13
Inimese granülotsüütide kolooniat stimuleeriv faktor (G-CSF) on glükoproteiin, mis reguleerib
neutrofiilide produktsiooni ja vabanemist luuüdist. Pegfilgrastim on inimese rekombinantse G-CSF
(r-metHuG-CSF) kovalentne konjugaat ühe 20 kd polüetüleenglükooli (PEG) molekuliga.
Pegfilgrastim on väiksema neerukliirensi tõttu filgrastimi püsivam vorm. Pegfilgrastimil ja filgrastimil
on tõendatud olevat identne toime, need kutsuvad esile neutrofiilide arvu märgatava kasvu perifeerses
veres 24 tunni jooksul koos monotsüütide ja/või lümfotsüütide arvu vähese kasvuga. Sarnaselt
filgrastimile on pegfilgrastimi toimel produtseeritud neutrofiilidel normaalne või parem funktsioon,
nagu näitavad kemotaktilise ja fagotsütaarse funktsiooni testid. Nagu teistelgi vereloome
kasvuteguritel, on G-CSF-l ilmnenud in vitro inimese endoteelirakke stimuleerivaid omadusi. G-CSF
võib soodustada müeloidsete rakkude, kaasa arvatud pahaloomuliste rakkude kasvu in vitro ja
samasugust toimet võib näha ka mõningatele mittemüeloidsetele rakkudele in vitro.
Kahes randomiseeritud topeltpimemeetodil teostatud uuringus II-IV riskiastme rinnavähi
patsientidega, kes said müelosupressiivset keemiaravi doksorubitsiini ja dotsetakseeliga, vähenes
pegfilgrastimi kasutamisel ühekordse annusena tsükli kohta neutropeenia kestus ja febriilse
neutropeenia sagedus samamoodi kui filgrastimi igapäevasel manustamisel (keskmiselt 11 päeva
jooksul). Kasvufaktori toetuseta on sama skeemi tulemusel tekkinud 4. astme neutropeenia keskmine
kestus 5...7 päeva ja febriilse neutropeenia sagedus 30%...40%. Ühes uuringus (n = 157), milles
kasutati pegfilgrastimi kindlaksmääratud annuses 6 mg, oli 4. astme neutropeenia keskmine kestus
pegfilgrastimi rühmas 1,8 päeva ja filgrastimi rühmas 1,6 päeva (vahe 0,23 päeva, 95% CI -0,15,
0,63). Kogu uuringu jooksul esines febriilset neutropeeniat 13% pegfilgrastimiga ravitud patsientidest
ja 20% filgrastimiga ravitud patsientidest (vahe 7%, 95% CI -19%, 5%). Teises uuringus (n = 310),
milles kasutati vastavalt kehakaalule korrigeeritud annust (100 mikrogramm/kg), oli 4. astme
neutropeenia keskmine kestus pegfilgrastimi rühmas 1,7 päeva ja filgrastimi rühmas 1,8 päeva (vahe
0,03 päeva, 95% CI -0,36, 0,30). Febriilse neutropeenia üldine esinemissagedus pegfilgrastimiga
ravitud patsientidel oli 9% ja filgrastimiga ravitud patsientidel 18% (vahe 9%, 95% CI -16,8%, -
1,1%).
Platseebokontrolliga, topeltpimemeetodil teostatud uuringus hinnati pegfilgrastiimi mõju febriilse
neutropeenia esinemissagedusele rinnanäärme vähiga patsientidel pärast kemoteraapiat, millega seotud
febriilse neutropeenia esinemissagedus on 10…20% (4 ravitsüklit dotsetakseeliga 100 mg/m2 iga 3 nädala järel). Üheksasaja kahekümne kaheksale patsiendile manustati igas ravitsüklis juhuvalikuna kas
üks annus pegfilgrastiimi või platseebot 24 tundi pärast kemoteraapiat (2. päeval). Juhuvalikuna
pegfilgrastiimi saanud patsientidel esines febriilset neutropeeniat vähem kui platseeborühmas (1%
versus 17%, p<0,001). Febriilse neutropeenia kliinilise diagnoosiga seonduvate hospitaliseerimiste ja
intravenoosse antibiootilise ravi vajadus oli pegfilgrastiimi rühmas väiksem kui platseeborühmas
(vastavalt 1% versus 14%, p<0,001 ja 2% versus 10%, p<0,001).
Väikeses (n = 83) II faasi topeltpimemeetodil teostatud kliinilises uuringus võrreldi de novo
diagnoositud ägeda müeloidse leukeemiaga patsientidel pegfilgrastiimi (ühekordne annus 6 mg)
filgrastiimiga, manustatuna induktsioonkemoteraapia vältel. Raskest neutropeeniast taastumise aja
mediaanväärtus oli hinnanguliselt 22 päeva mõlemas uuringugrupis. Kaugtulemusi ei uuritud (vt lõik
4.4).
II faasi, mitme keskusega, randomiseeritud, avatud uuringus pediaatriliste sarkoomipatsientidega
(n = 37), kes said pegfilgrastiimi 100 μg/kg pärast 1. keemiaravi tsüklit vinkristiini, doksorubitsiini ja
tsüklofosfamiidiga (VAdriaC/IE), täheldati väikestel lastel vanuses 0...5 aastat pikema kestusega
(8,9 päeva) tõsist neutropeeniat (neutrofiilid <0,5 x 109) kui vanematel lastel vanuses 6...11 aastat ja
12...21 aastat (vastavalt 6 päeva ja 3,7 päeva) ning täiskasvanutel. Lisaks täheldati väikestel lastel
vanuses 0...5 aastat febriilse neutropeenia kõrgemat esinemissagedust (75%), võrreldes vanemate
lastega vanuses 6...11 aastat ja 12...21 aastat (vastavalt 70% ja 33%) ning täiskasvanutega (vt lõigud
4.8 ja 5.2).
5.2 Farmakokineetilised omadused
Pärast pegfilgrastimi ühekordset nahaalust annust saavutatakse pegfilgrastimi maksimaalne
kontsentratsioon seerumis 16...120 tundi pärast annustamist ja pegfilgrastimi kontsentratsioonid
seerumis säilivad müelosupressiivsele keemiaravile järgneva neutropeenia vältel. Pegfilgrastimi
eliminatsioon ei ole lineaarne annusega; pegfilgrastimi kliirens seerumis väheneb annuse suurenedes.
Pegfilgrastim näib elimineeruvat põhiliselt neutrofiilide vahendatud kliirensiga, mis kõrgemate
annuste puhul küllastub. Kliirensimehhanismi iseregulatsiooni tõttu väheneb pegfilgrastimi
kontsentratsioon neutrofiilide taastumise algul seerumis kiiresti (vt joonis 1).
Joonis 1. Pegfilgrastimi keskmise kontsentratsiooni seerumis ja neutrofiilide absoluutarvu
(ANC) profiil keemiaravi saavatel haigetel pärast 6 mg ühekordset süstimist
Study Day
0 3 6 9 12 15 18 21
Median Serum Pegfilgrastim Conc. (ng/ml)
0.1 1 10 100 1000
Median Absolute Neutrophil Count (cells x 109/l)
0.1 1 10 100
Pegfilgrastim Conc.
ANC
Neutrofiilide poolt vahendatava kliirensimehhanismi tõttu neeru- või maksakahjustused pegfilgrastimi
farmakokineetikat eeldatavalt ei mõjuta. Avatud ühekordse annuse uuringus (n = 31) ei mõjutanud
neerukahjustuse erinevad staadiumid, kaasa arvatud terminaalne neerupuudulikkus pegfilgrastimi
farmakokineetikat. Pegfilgrastimi keskmine kontsentratsioon seerumis
(ng/ml)
Neutrofiilide keskmine absoluutarv
(rakkude arv x 109/l)
Pegfilgrastimi konts.
Neutrofiilide absoluutarv
Uuringu päev
Piiratud andmete kohaselt on pegfilgrastimi farmakokineetika eakatel (> 65 aastat) samasugune kui
täiskasvanutel.
Pediaatrilised patsiendid
Pegfilgrastiimi farmakokineetikat uuriti 37 pediaatrilisel sarkoomiga patsiendil, kes said
pegfilgrastiimi 100 μg/kg pärast VAdriaC/IE keemiaravi lõppu. Noorimas vanusegrupis (0...5-
aastased) oli pegfilgrastiimi süsteemse saadavuse (AUC) (± standardhälve) mediaan
(47,9 ± 22,5 μg t/ml) kõrgem kui vanematel lastel vanuses 6...11 aastat ja 12...21 aastat (vastavalt
22,0 ± 13,1 μg t/ml ja 29,3 ± 23,2 μg t/ml) (vt lõik 5.1). Välja arvatud noorimas vanuserühmas
(0...5 aastat), oli keskmine AUC pediaatrilistel patsientidel sarnane täiskasvanud patsientide omaga,
kes said pegfilgrastiimi 100 μg/kg pärast kõrge riskiga II...IV staadiumi rinnanäärme vähi keemiaravi
lõppu doksorubitsiini ja dotsetakseeliga (vt lõigud 4.8 ja 5.1).
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Prekliinilised andmed traditsioonilistel toksilisuse uuringutel annuse korduval manustamisel näitasid
eeldatavat farmakoloogilist toimet, sealhulgas leukotsüütide arvu tõusu, müeloidset hüperplaasiat
luuüdis, luuüdivälist vereloomet ja põrna suurenemist.
Subkutaanselt pegfilgrastimi saanud tiinetel rottidel kõrvaltoimeid järglastele ei täheldatud, kuid
küülikute puhul on tõestatud, et pegfilgrastim põhjustab väikestes nahaalustes annustes lootetoksilisust
(loote kaotamist). Uuringutes rottidega näidati, et pegfilgrastim võib läbida platsentaarbarjääri. Nende
leidude olulisus inimesele ei ole teada.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Naatriumatsetaat*
Sorbitool (E420)
Polüsorbaat 20
Süstevesi
*Naatriumatsetaat on valmistatud jää-äädikhappe tiitrimise teel naatriumhüdroksiidiga.
6.2 Sobimatus
Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, eriti naatriumkloriidi lahustega.
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida külmkapis (2°C...8°C).
Neulasta’t võib hoida toatemperatuuril (mitte üle 30°C) ühekordselt mitte üle 72 tunni. Rohkem kui 72
tunniks toatemperatuurile jäetud Neulasta tuleb ära visata.
Mitte hoida sügavkülmas. Kogemata ühekordselt vähem kui 24 tunniks külmumistemperatuurile
jätmine ei kahjusta Neulasta stabiilsust.
Hoida sisepakend välispakendis. Hoida valguse eest kaitstult.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Eeltäidetud süstal (I tüüpi klaas) 0,6 ml süstelahusega kummist sulguri ja roostevabast terasest
nõelaga. Võimalik on blisterümbrisega pakend, milles on 1 süstal automaatse nõelakaitsega või ilma
selleta, või blisterümbriseta pakend, milles on 1 süstal. Ühekordseks kasutamiseks.
Eeltäidetud süstla süstlanõelakate sisaldab kuiva naturaalset kummi (lateksi derivaat) (vt lõik 4.4).
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Enne manustamist tuleb kontrollida, et Neulasta lahus ei sisaldaks nähtavaid osakesi. Süstida tohib
ainult selget värvitut lahust.
Ülemäärasel raputamisel võib pegfilgrastim kuhjuda, mis muudab selle bioloogiliselt inaktiivseks.
Enne süstimist tuleb lasta eeltäidetud süstlal toatemperatuurini soojeneda.
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Amgen Europe B.V.
Minervum 7061
4817 ZK Breda
Holland
8. MÜÜGILOA NUMBRID
EU/1/02/227/001 1 süstal blisterpakendis
EU/1/02/227/002 1 süstal blisterümbriseta pakendis
EU/1/02/227/004 1 nõelakaitsega süstal blisterpakendis
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 22. august 2002
Müügiloa uuendamise kuupäev: 16. juuli 2007
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti kodulehel