Neulasta

LISA I

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Neulasta, 6 mg süstelahus.

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga eeltäidetud süstal sisaldab 6 mg pegfilgrastimi* 0,6 ml süstelahuses. Ainult** proteiini

kontsentratsioon on 10 mg/ml.

* Pegfilgrastimi valmistatakse r-DNA tehnoloogiaga E. coli-s, millele järgneb konjugeerimine

polüetüleenglükooliga (PEG).

** Kontsentratsioon on 20 mg/ml kui PEG osa on kaasa arvatud.

Selle toote toimet ei saa võrrelda teise samast terapeutilisest klassist pegileeritud või pegileerimata

proteiiniga. Täiendav informatsioon vt lõik 5.1.

Abiained:

Teadaoleva toimega abiained: sorbitool E420, naatriumatsetaat (vt lõik 4.4).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus.

Läbipaistev, värvitu süstelahus.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Neutropeenia kestuse ja febriilse neutropeenia esinemissageduse vähendamine patsientidel, kes saavad

pahaloomulise kasvaja (välja arvatud krooniline müeloidne leukeemia ja müelodüsplastilised

sündroomid) vastast tsütotoksilist keemiaravi.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravi Neulasta’ga peab alustama ja juhendama arst, kellel on onkoloogia- ja/või hematoloogiaalased

kogemused.

Iga keemiaravitsükli korral soovitatakse kasutada üks 6 mg annus (üks eeltäidetud süstal) Neulasta’t,

manustatuna nahaaluse süstina ligikaudu 24 tundi pärast tsütotoksilist keemiaravi.

Pediaatrilised patsiendid

Lastel on kasutamise kogemus piiratud (vt lõigud 4.8, 5.1 ja 5.2).

Neerukahjustus

Neerukahjustusega, kaasa arvatud teriminaalse neerupuudulikkusega patsientidel ei ole annuse

kohaldamine vajalik.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Piiratud kliinilised andmed viitavad pegfilgrastiimi ja filgrastiimi samaväärsele toimele tõsisest

neutropeeniast taastumise ajale de novo diagnoositud ägeda müeloidse leukeemiaga patsientidel (vt

lõik 5.1). Siiski ei ole Neulasta pikaajaline toime ägeda müeloidse leukeemia korral lõplikult selge,

mistõttu on selle patsientide populatsiooni ravimisel vajalik ettevaatus.

Granulotsüütide kolooniat stimuleeriv faktor võib edendada müeloidsete rakkude kasvu in vitro ning

sarnast toimet võib täheldada ka mõnedele mittemüeloidsetele rakkudele in vitro.

Neulasta efektiivsust ja ohutust ei ole uuritud müelodüsplastilise sündroomiga, kroonilise müeloidse

leukeemiaga ja sekundaarse ägeda müeloidse leukeemiaga (ÄML) patsientidel, mistõttu seda ei tohi

kasutada nende pastientide raviks. Eriti hoolikas peab olema kroonilise müeloidse leukeemia blastse

transformatsiooni eristamisel ägedast müeloidsest leukeemiast.

Neulasta efektiivsus ja ohutus de novo ägeda müeloidse leukeemiaga patsientidele vanuses < 55 aastat

ja tsütogeneetikaga t(15;17) ei ole lõplikult selge.

Neulasta ohutust ja efektiivsust kõrgdoosis keemiaravi saavatel patsientidel ei ole uuritud. Neulasta’t

ei tohi kasutada tsütotoksilise keemiaravi kehtestatud annuste ületamiseks.

G-CSF manustamise järgselt on aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) teatatud pulmonaalsetest

kõrvaltoimetest, ennekõike interstitsiaalsest pneumooniast. Patsiendid, kellel on hiljuti olnud

kopsuinfiltraate või pneumoonia, võivad olla enam ohustatud (vt lõik 4.8).

Kopsuhaiguse nähtude, näiteks köha, palaviku ja hingelduse tekkimine koos kopsuinfiltraatide

röntgenoloogiliste nähtudega ja kopsu funktsiooni halvenemine koos neutrofiilide arvu kasvuga

võivad olla täiskasvanute respiratoorse distressi sündroomi (ARDS) esialgsed sümptomid. Sellisel

juhul tuleb Neulasta kasutamine katkestada arsti korraldusel ja jätkata sobiva raviga (vt lõik 4.8).

Pegfilgrastimi manustamise järgselt on aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) teatatud asümptomaatilise

splenomegaalia tekkest ning aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) põrnarebendi tekkest, sealhulgas

mõnest letaalsest juhust (vt lõik 4.8). Seetõttu peab hoolikalt (kliiniliselt või ultraheliuuringu abil)

jälgima põrna suurust. Põrnarebendi diagnoosi tuleb kahtlustada doonoritel ja/või patsientidel, kes

kaebavad valu vasakul ülakõhus või õlas.

Ravi Neulasta’ga ei hoia ära trombotsütopeeniat ega aneemiat, kui müelosupressiivset keemiaravi

jätkatakse täielikus annuses ettenähtud skeemi kohaselt. Soovitatav on kontrollida regulaarselt

trombotsüütide arvu ja hematokritti. Eriti ettevaatlik peab olema, manustades monoteraapiana või

kombinatsioonis tsütotoksilisi keemiaravimeid, mis teadaolevalt võivad põhjustada

trombotsütopeeniat.

Sirprakulise aneemia kriisi on seostatud pegfilgrastimi kasutamisega sirprakulise aneemiaga

patsientidel (vt lõik 4.8). Seepärast peab arst olema ettevaatlik Neulasta manustamisel sirprakulise

aneemiaga patsientidele, jälgima vajalikke kliinilisi parameetreid ja laboratoorseid analüüse ning

olema tähelepanelik Neulasta kasutamisel tekkida võiva splenomegaalia ja vasooklusiivse kriisi

suhtes.

Vähem kui 1% Neulasta’ga ravitavatel patsientidest on täheldatud valgete vererakkude üldarvu

100 x 109/l või rohkem. Sellisest leukotsütoosi astmest otseselt tulenevaid kahjulikke kõrvalmõjusid ei

ole täheldatud. Selline leukotsüütide arvu suurenemine on mööduv, tekib tavaliselt 24...48 tundi pärast

manustamist ja vastab Neulasta farmakodünaamilisele mõjule. Kooskõlas Neulasta kliinilise toime

ning leukotsütoosi tekkevõimalusega tuleb ravi ajal regulaarselt kontrollida leukotsüütide arvu. Kui

leukotsüütide üldarv pärast eeldatavat madalseisu ületab 50 x 109/l, tuleb Neulasta manustamine

otsekohe lõpetada.

Tõsise allergilise reaktsiooni tekkides tuleb rakendada kohast ravi ning patsienti hoolikalt jälgida

mõne päeva jooksul. Tõsise allergilise reaktsiooni saanud patsientidel tuleb ravi Neulasta’ga püsivalt

lõpetada (vt lõik 4.8).

Neulasta ohutust ja efektiivsust vere tüvirakkude mobiliseerimiseks patsientidel või tervetel doonoritel

ei ole piisavalt hinnatud.

Eeltäidetud süstla nõelakate sisaldab kuiva naturaalset kummi (lateksi derivaat), mis võib tekitada

allergilisi reaktsioone.

Luuüdi suurenenud hemopoeetilist aktiivsust, mis on vastus kasvufaktoriga ravile, on täheldatud

transitoorse positiivse leiuna luukoe radiloogilistel uuringutel. Seda tuleb arvestada luukoe

radioloogiliste uuringute interpreteerimisel.

Neulasta sisaldab sorbitooli. Päriliku fruktoositalumatusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Neulasta sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi 6 mg annuse kohta, see tähendab

põhimõtteliselt „naatriumivaba”.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kiiresti jagunevate müeloidsete rakkude potentsiaalse tundlikkuse tõttu tsütotoksilise keemiaravi

suhtes tuleb Neulasta’t manustada ligikaudu 24 tundi pärast tsütotoksilist keemiaravi. Kliinilistes

uuringutes on Neulasta’t ohutult manustatud 14 päeva enne keemiaravi. Neulasta samaaegset

kasutamist mõne keemiaravi preparaadiga ei ole patsientidel hinnatud. Loomkatsetes on näidatud, et

Neulasta ja 5-fluorouratsiil (5-FU) või muud antimetaboliidid potentseerivad müelosupressiooni.

Võimalikke koostoimeid muude vereloome kasvufaktorite ja tsütokiinidega ei ole kliinilistes

uuringutes konkreetselt uuritud.

Võimalikku koostoimet liitiumiga, mis samuti soodustab neutrofiilide vabanemist, ei ole konkreetselt

uuritud. Ei ole tõendeid selle kohta, et selline koostoime oleks kahjulik.

Neulasta ohutust ja efektiivsust ei ole hinnatud keemiaravi (nt nitrosouread) saavatel haigetel hilise

müelosupressiooni korral.

Konkreetseid uuringuid koostoimete ega metabolismi kohta ei ole läbi viidud, kuid kliinilised

uuringud ei ole Neulasta koostoimet muude ravimitega näidanud.

4.6 Rasedus ja imetamine

Pegfilgrastimi kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsed on näidanud

reproduktiivset toksilisust (vt lõik 5.3). Võimalik oht inimestele ei ole teada.

Neulasta’t tohib kasutada raseduse ajal vaid hädavajadusel.

Rinnaga toitvate naiste kohta kliinilised kogemused puuduvad, mistõttu Neulasta’t ei tohi rinnaga

toitvatele naistele manustada.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

4.8 Kõrvaltoimed

a. Ohutusprofiili kokkuvõte

Kõige sagedamini teatati kõrvaltoimetena luuvalust (väga sage (≥ 1/10)) ja lihas-skeleti valust (väga

sage (≥ 1/10)). Luuvalu oli üldiselt kerge kuni mõõdukas, mööduv ja allus enamikul patsientidest

standardsetele valuvaigistitele.

Ravi alustamisel Neulasta’ga või ravi käigus tekkisid aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100)

ülitundlikkusreaktsioonid, sealhulgas nahalööve, utrikaaria, angiödeem, düspnoe, erüteem, õhetus ja

hüpotensioon. Neulasta’ga ravitavatel patsientidel võib aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) tekkida

tõsine allergiline raktsioon, k.a anafülaksia (vt lõik 4.4).

Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) võib tekkida splenomegaalia, mis on üldjuhul asümptomaatiline (vt

lõik 4.4).

Pärast pegfilgrastiimi manustamist on aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) teatatud põrnarebendist, k.a

mõned fataalsed juhud (vt lõik 4.4).

Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) on teatatud pulmonaalsetest kõrvaltoimetest, k.a interstitsiaalne

pneumoonia, kopsuödeem, infiltraadid kopsus ja kopsufibroos. Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) on

juhtude tulemuseks olnud hingamispuudulikkus või täiskasvanute respiratoorse distressi sündroom

(ARDS), mis võib olla fataalne (vt lõik 4.4).

Sirprakulise aneemiaga patsientidel on aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) teatatud sirprakulise kriisi

üksikjuhtudest (vt lõik 4.4).

b. Kõrvaltoimete kokkuvõte tabelina

Alljärgnevas tabelis on kirjeldatud kõrvaltoimeid kliinilistes uuringutes ja spontaansete teadete põhjal.

Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras.

kõrvaltoime tuvastati turustusjärgsel jälgimisel, kuid seda ei täheldatud müügiloa väljastamise

aluseks olnud randomiseeritud, kontrollitud kliinilistes uuringutes täiskasvanutega. Sageduskategooria

hinnang põhineb statistilisel arvutusel 932 patsiendi kohta, kellele manustati Neulasta’t

randomiseeritud kliinilistes uuringutes.

c. Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) on teatatud Sweet’i sündroomi juhtudest, ehkki mõnel juhul võib

oma osa olla hematoloogilisel kasvajal.

Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) on Neulasta’ga ravitud patsientidel teatatud naha vaskuliidist.

Vaskuliidi tekkemehaanism Neulasta’ga ravitavatel patsientidel ei ole teada.

Ravi alustamisel Neulasta’ga või ravi käigus on sageli (≥ 1/100 kuni < 1/10) tekkinud süstekoha

reaktsioonid, k.a süstekoha valu ja süstekoha erüteem.

Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) on teatatud leukotsütoosijuhtudest (leukotsüütide üldarv

> 100 x 109/l, vt lõik 4.4).

Tsütotoksilise keemiaravi järgselt Neulasta’t saanud patsientidel oli aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100)

kusihappe ja alkaalse fosfataasi kontsentratsioonide vähest kuni mõõdukat pöörduvat tõusu ilma

kliiniliste ilminguteta ning aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) laktaatdehüdrogenaasi kontsentratsiooni

vähest kuni mõõdukat pöörduvat tõusu ilma kliiniliste ilminguteta.

Keemiaravi saanud patsientidel täheldati sageli iiveldust ja peavalu.

Tsütotoksilise keemiaravi järgselt pegfilgrastiimi saavatel patsientidel on aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni

< 1/100) täheldatud maksafunktsiooni näitajate – ALAT (alaniinaminotransferaasi) või ASAT

(aspartaataminotransferaasi) – tõusu. Sellised tõusud on mööduvad ja lähteväärtused taastuvad.

Sageli (≥ 1/100 kuni < 1/10) on teatatud trombotsütopeeniajuhtudest.

d. Lapsed

Kogemus lastel on piiratud. Väikestel lastel vanuses 0...5 aastat on täheldatud tõsiste kõrvaltoimete

suuremat esinemissagedust (92%), võrreldes vanemate lastega vanuses 6...11 ja 12...21 aastat,

vastavalt (80% ja 67%) ning täiskasvanutega. Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoime oli luuvalu (vt lõigud 5.1 ja 5.2).

4.9 Üleannustamine

Neulasta üleannustamise kohta inimestel kogemused puuduvad.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: tsütokiinid, ATC-kood: L03AA13

Inimese granülotsüütide kolooniat stimuleeriv faktor (G-CSF) on glükoproteiin, mis reguleerib

neutrofiilide produktsiooni ja vabanemist luuüdist. Pegfilgrastim on inimese rekombinantse G-CSF

(r-metHuG-CSF) kovalentne konjugaat ühe 20 kd polüetüleenglükooli (PEG) molekuliga.

Pegfilgrastim on väiksema neerukliirensi tõttu filgrastimi püsivam vorm. Pegfilgrastimil ja filgrastimil

on tõendatud olevat identne toime, need kutsuvad esile neutrofiilide arvu märgatava kasvu perifeerses

veres 24 tunni jooksul koos monotsüütide ja/või lümfotsüütide arvu vähese kasvuga. Sarnaselt

filgrastimile on pegfilgrastimi toimel produtseeritud neutrofiilidel normaalne või parem funktsioon,

nagu näitavad kemotaktilise ja fagotsütaarse funktsiooni testid. Nagu teistelgi vereloome

kasvuteguritel, on G-CSF-l ilmnenud in vitro inimese endoteelirakke stimuleerivaid omadusi. G-CSF

võib soodustada müeloidsete rakkude, kaasa arvatud pahaloomuliste rakkude kasvu in vitro ja

samasugust toimet võib näha ka mõningatele mittemüeloidsetele rakkudele in vitro.

Kahes randomiseeritud topeltpimemeetodil teostatud uuringus II-IV riskiastme rinnavähi

patsientidega, kes said müelosupressiivset keemiaravi doksorubitsiini ja dotsetakseeliga, vähenes

pegfilgrastimi kasutamisel ühekordse annusena tsükli kohta neutropeenia kestus ja febriilse

neutropeenia sagedus samamoodi kui filgrastimi igapäevasel manustamisel (keskmiselt 11 päeva

jooksul). Kasvufaktori toetuseta on sama skeemi tulemusel tekkinud 4. astme neutropeenia keskmine

kestus 5...7 päeva ja febriilse neutropeenia sagedus 30%...40%. Ühes uuringus (n = 157), milles

kasutati pegfilgrastimi kindlaksmääratud annuses 6 mg, oli 4. astme neutropeenia keskmine kestus

pegfilgrastimi rühmas 1,8 päeva ja filgrastimi rühmas 1,6 päeva (vahe 0,23 päeva, 95% CI -0,15,

0,63). Kogu uuringu jooksul esines febriilset neutropeeniat 13% pegfilgrastimiga ravitud patsientidest

ja 20% filgrastimiga ravitud patsientidest (vahe 7%, 95% CI -19%, 5%). Teises uuringus (n = 310),

milles kasutati vastavalt kehakaalule korrigeeritud annust (100 mikrogramm/kg), oli 4. astme

neutropeenia keskmine kestus pegfilgrastimi rühmas 1,7 päeva ja filgrastimi rühmas 1,8 päeva (vahe

0,03 päeva, 95% CI -0,36, 0,30). Febriilse neutropeenia üldine esinemissagedus pegfilgrastimiga

ravitud patsientidel oli 9% ja filgrastimiga ravitud patsientidel 18% (vahe 9%, 95% CI -16,8%, -

1,1%).

Platseebokontrolliga, topeltpimemeetodil teostatud uuringus hinnati pegfilgrastiimi mõju febriilse

neutropeenia esinemissagedusele rinnanäärme vähiga patsientidel pärast kemoteraapiat, millega seotud

febriilse neutropeenia esinemissagedus on 10…20% (4 ravitsüklit dotsetakseeliga 100 mg/m2 iga 3 nädala järel). Üheksasaja kahekümne kaheksale patsiendile manustati igas ravitsüklis juhuvalikuna kas

üks annus pegfilgrastiimi või platseebot 24 tundi pärast kemoteraapiat (2. päeval). Juhuvalikuna

pegfilgrastiimi saanud patsientidel esines febriilset neutropeeniat vähem kui platseeborühmas (1%

versus 17%, p<0,001). Febriilse neutropeenia kliinilise diagnoosiga seonduvate hospitaliseerimiste ja

intravenoosse antibiootilise ravi vajadus oli pegfilgrastiimi rühmas väiksem kui platseeborühmas

(vastavalt 1% versus 14%, p<0,001 ja 2% versus 10%, p<0,001).

Väikeses (n = 83) II faasi topeltpimemeetodil teostatud kliinilises uuringus võrreldi de novo

diagnoositud ägeda müeloidse leukeemiaga patsientidel pegfilgrastiimi (ühekordne annus 6 mg)

filgrastiimiga, manustatuna induktsioonkemoteraapia vältel. Raskest neutropeeniast taastumise aja

mediaanväärtus oli hinnanguliselt 22 päeva mõlemas uuringugrupis. Kaugtulemusi ei uuritud (vt lõik

4.4).

II faasi, mitme keskusega, randomiseeritud, avatud uuringus pediaatriliste sarkoomipatsientidega

(n = 37), kes said pegfilgrastiimi 100 μg/kg pärast 1. keemiaravi tsüklit vinkristiini, doksorubitsiini ja

tsüklofosfamiidiga (VAdriaC/IE), täheldati väikestel lastel vanuses 0...5 aastat pikema kestusega

(8,9 päeva) tõsist neutropeeniat (neutrofiilid <0,5 x 109) kui vanematel lastel vanuses 6...11 aastat ja

12...21 aastat (vastavalt 6 päeva ja 3,7 päeva) ning täiskasvanutel. Lisaks täheldati väikestel lastel

vanuses 0...5 aastat febriilse neutropeenia kõrgemat esinemissagedust (75%), võrreldes vanemate

lastega vanuses 6...11 aastat ja 12...21 aastat (vastavalt 70% ja 33%) ning täiskasvanutega (vt lõigud

4.8 ja 5.2).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Pärast pegfilgrastimi ühekordset nahaalust annust saavutatakse pegfilgrastimi maksimaalne

kontsentratsioon seerumis 16...120 tundi pärast annustamist ja pegfilgrastimi kontsentratsioonid

seerumis säilivad müelosupressiivsele keemiaravile järgneva neutropeenia vältel. Pegfilgrastimi

eliminatsioon ei ole lineaarne annusega; pegfilgrastimi kliirens seerumis väheneb annuse suurenedes.

Pegfilgrastim näib elimineeruvat põhiliselt neutrofiilide vahendatud kliirensiga, mis kõrgemate

annuste puhul küllastub. Kliirensimehhanismi iseregulatsiooni tõttu väheneb pegfilgrastimi

kontsentratsioon neutrofiilide taastumise algul seerumis kiiresti (vt joonis 1).

Joonis 1. Pegfilgrastimi keskmise kontsentratsiooni seerumis ja neutrofiilide absoluutarvu

(ANC) profiil keemiaravi saavatel haigetel pärast 6 mg ühekordset süstimist

Study Day

0 3 6 9 12 15 18 21

Median Serum Pegfilgrastim Conc. (ng/ml)

0.1 1 10 100 1000

Median Absolute Neutrophil Count (cells x 109/l)

0.1 1 10 100

Pegfilgrastim Conc.

ANC

Neutrofiilide poolt vahendatava kliirensimehhanismi tõttu neeru- või maksakahjustused pegfilgrastimi

farmakokineetikat eeldatavalt ei mõjuta. Avatud ühekordse annuse uuringus (n = 31) ei mõjutanud

neerukahjustuse erinevad staadiumid, kaasa arvatud terminaalne neerupuudulikkus pegfilgrastimi

farmakokineetikat. Pegfilgrastimi keskmine kontsentratsioon seerumis

(ng/ml)

Neutrofiilide keskmine absoluutarv

(rakkude arv x 109/l)

Pegfilgrastimi konts.

Neutrofiilide absoluutarv

Uuringu päev

Piiratud andmete kohaselt on pegfilgrastimi farmakokineetika eakatel (> 65 aastat) samasugune kui

täiskasvanutel.

Pediaatrilised patsiendid

Pegfilgrastiimi farmakokineetikat uuriti 37 pediaatrilisel sarkoomiga patsiendil, kes said

pegfilgrastiimi 100 μg/kg pärast VAdriaC/IE keemiaravi lõppu. Noorimas vanusegrupis (0...5-

aastased) oli pegfilgrastiimi süsteemse saadavuse (AUC) (± standardhälve) mediaan

(47,9 ± 22,5 μg t/ml) kõrgem kui vanematel lastel vanuses 6...11 aastat ja 12...21 aastat (vastavalt

22,0 ± 13,1 μg t/ml ja 29,3 ± 23,2 μg t/ml) (vt lõik 5.1). Välja arvatud noorimas vanuserühmas

(0...5 aastat), oli keskmine AUC pediaatrilistel patsientidel sarnane täiskasvanud patsientide omaga,

kes said pegfilgrastiimi 100 μg/kg pärast kõrge riskiga II...IV staadiumi rinnanäärme vähi keemiaravi

lõppu doksorubitsiini ja dotsetakseeliga (vt lõigud 4.8 ja 5.1).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Prekliinilised andmed traditsioonilistel toksilisuse uuringutel annuse korduval manustamisel näitasid

eeldatavat farmakoloogilist toimet, sealhulgas leukotsüütide arvu tõusu, müeloidset hüperplaasiat

luuüdis, luuüdivälist vereloomet ja põrna suurenemist.

Subkutaanselt pegfilgrastimi saanud tiinetel rottidel kõrvaltoimeid järglastele ei täheldatud, kuid

küülikute puhul on tõestatud, et pegfilgrastim põhjustab väikestes nahaalustes annustes lootetoksilisust

(loote kaotamist). Uuringutes rottidega näidati, et pegfilgrastim võib läbida platsentaarbarjääri. Nende

leidude olulisus inimesele ei ole teada.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Naatriumatsetaat*

Sorbitool (E420)

Polüsorbaat 20

Süstevesi

*Naatriumatsetaat on valmistatud jää-äädikhappe tiitrimise teel naatriumhüdroksiidiga.

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, eriti naatriumkloriidi lahustega.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2°C...8°C).

Neulasta’t võib hoida toatemperatuuril (mitte üle 30°C) ühekordselt mitte üle 72 tunni. Rohkem kui 72

tunniks toatemperatuurile jäetud Neulasta tuleb ära visata.

Mitte hoida sügavkülmas. Kogemata ühekordselt vähem kui 24 tunniks külmumistemperatuurile

jätmine ei kahjusta Neulasta stabiilsust.

Hoida sisepakend välispakendis. Hoida valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Eeltäidetud süstal (I tüüpi klaas) 0,6 ml süstelahusega kummist sulguri ja roostevabast terasest

nõelaga. Võimalik on blisterümbrisega pakend, milles on 1 süstal automaatse nõelakaitsega või ilma

selleta, või blisterümbriseta pakend, milles on 1 süstal. Ühekordseks kasutamiseks.

Eeltäidetud süstla süstlanõelakate sisaldab kuiva naturaalset kummi (lateksi derivaat) (vt lõik 4.4).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Enne manustamist tuleb kontrollida, et Neulasta lahus ei sisaldaks nähtavaid osakesi. Süstida tohib

ainult selget värvitut lahust.

Ülemäärasel raputamisel võib pegfilgrastim kuhjuda, mis muudab selle bioloogiliselt inaktiivseks.

Enne süstimist tuleb lasta eeltäidetud süstlal toatemperatuurini soojeneda.

Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Amgen Europe B.V.

Minervum 7061

4817 ZK Breda

Holland

8. MÜÜGILOA NUMBRID

EU/1/02/227/001 1 süstal blisterpakendis

EU/1/02/227/002 1 süstal blisterümbriseta pakendis

EU/1/02/227/004 1 nõelakaitsega süstal blisterpakendis

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 22. august 2002

Müügiloa uuendamise kuupäev: 16. juuli 2007

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti kodulehel