Multaq
Artikli sisukord
LISA I
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
MULTAQ 400 mg õhukese polümeerikattega tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Iga tablett sisaldab 400 mg dronedarooni (vesinikkloriidina).
Abiained:
Iga tablett sisaldab 41,65 mg laktoosi (monohüdraadina).
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett (tablett).
Valged, ovaalse kujuga tabletid, sissepressitud topeltlainemärgistusega ühel küljel ja koodiga „4142“
teisel küljel.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
MULTAQ on näidustatud siinusrütmi säilitamiseks pärast edukat kardioversiooni paroksüsmaalse või
persisteeriva kodade virvendusega (AF) täiskasvanud kliiniliselt stabiilsetel patsientidel. Tulenevalt
ohutusprofiilist (vt lõigud 4.3 ja 4.4) tohib MULTAQ’it määrata ainult pärast alternatiivsete
ravivõimaluste kaalumist.
MULTAQ’it ei tohi määrata vasaku vatsakese süstoolse düsfunktsiooniga patsientidele ja olemasoleva
või varasema südamepuudulikkusega patsientidele.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Ravi MULTAQ’iga tohib alustada ja monitoorida ainult erialaspetsialisti järelvalve all (vt lõik 4.4).
Ravi MULTAQ’iga võib alustada ambulatoorselt.
Soovitatav annus täiskasvanutele on 400 mg kaks korda päevas. Seda peab võtma
üks tablett koos hommikusöögiga ja
üks tablett koos õhtusöögiga.
Koos MULTAQ’iga ei tohi juua greipfruudi mahla (vt lõik 4.5)
Kui annus jääb vahele, peab patsient võtma järgmise annuse ettenähtud ajal ja ei tohi annust
kahekordistada.
Ravi I või III klassi antiarütmikumidega (nt flekainiid, propafenoon, kinidiin, disopüramiid, dofetiliid,
sotalool, amiodaroon) tuleb lõpetada enne ravi alustamist MULTAQ’iga.
Amiodaroonilt MULTAQ’ile ülemineku optimaalse ajastuse kohta on vähe andmeid. Peab arvestama,
et amiodaroon võib pika poolväärtusaja tõttu toimida pärast manustamise lõpetamist pikka aega.
Plaanitud üleminek peab toimuma erialaspetsialisti järelvalve all (vt lõigud 4.3 ja 5.1).
Lapsed
MULTAQ’i ohutus ja efektiivsus alla 18 aasta vanustel lastel ei ole veel kindlaks tehtud. Andmed
puuduvad.
Eakad
Efektiivsus ja ohutus olid muude südame-veresoonkonna haigusteta eakatel patsientidel ja noorematel
patsientidel võrreldavad. Kaasuvate haigustega ≥75-aastaste patsientide korral peab olema ettevaatlik
(vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.1). Ehkki tervetel isikutel teostatud farmakokineetika uuringus oli eakatel
naispatsientidel süsteemne saadavus vereplasmas tõusnud, ei peetud annuse kohandamist vajalikuks
(vt lõigud 5.1 ja 5.2).
Maksakahjustus
MULTAQ on vastunäidustatud tõsise maksakahjustusega patsientidele, sest andmed puuduvad (vt
lõigud 4.3 ja 4.4). Kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidele ei ole annust vaja kohandada
(vt lõik 5.2).
Neerukahjustus
MULTAQ on vastunäidustatud tõsise neerukahjustusega patsientidele (kreatiniini kliirens
(CrCl) <30 ml/min,vt lõik 4.3). Teistele neerukahjustusega patsientidele ei ole vaja annust kohandada
(vt lõigud 4.4 ja 5.2).
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või mistahes abiaine suhtes.
Teise või kolmanda astme atrio-ventrikulaarne blokaad, His’i kimbu sääre täielik blokaad,
distaalne blokaad, siinussõlme düsfunktsioon, kodade juhtehäired või haige siinussõlme
sündroom (väljaarvatud kasutamisel koos töötava südamestimulaatoriga).
Bradükardia <50 lööki minutis.
Püsiv AF, kestusega ≥6 kuud (või teadmata kestusega) ning arst ei plaani enam üritada
siinusrütmi taastamist.
Ebastabiilses hemodünaamilises seisundis patsiendid.
Olemasolev või varasem südamepuudulikkus või vasaku vatsakese süstoolne düsfunktsioon.
Patsiendid, kellel amiodaroon on varasemalt osutunud toksiliseks maksale või kopsudele.
Manustamine koos tsütokroom P 450 (CYP) 3A4 tugevate inhibiitoritega, nt ketokonasool,
itrakonasool, vorikonasool, posakonasool, telitromütsiin, klaritromütsiin, nefasodoon ja
ritonavir (vt lõik 4.5).
Ravimid, mis võivad esile kutsuda torsades de pointes, nt fenotiasiinid, tsisapriid, bepridiil,
tritsüklilised antidepressandid, terfenadiin, teatud tüüpi suukaudsed makroliidid (nt
erütromütsiin), I ja III klassi antiarütmikumid (vt lõik 4.5).
QTc Bazett intervall ≥500 millisekundit.
Tõsine maksakahjustus
Tõsine neerukahjustus (CrCl < 30ml/min).
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud
Ravi ajal dronedarooniga on soovitatav südame-, maksa- ja kopsutalitluse hoolikas regulaarne
jälgimine (vt allpool). AF taastekkel peab kaaluma dronedarooni manustamise lõpetamist. Ravi
dronedarooniga tuleb lõpetada, kui patsiendil tekib mistahes seisund, mis võib viia lõigus 4.3 loetletud
vastunäidustuse tekkeni. Vajalik on samaaegselt manustatavate ravimite, nt digoksiini ja
antikoagulantide toime monitoorimine.
Patsiendid, kellel tekib püsiv AF ravi ajal
Kliiniline uuring patsientidega, kellel oli püsiv AF (kestusega üle 6 kuu) ja täiendavad südameveresoonkonna
ohutegurid, lõpetati enneaegselt seoses südame-veresoonkonnaga seotud surmade,
insuldi ja südamepuudulikkuse ülekaaluga MULTAQ’iga ravitud patsientidel (vt lõik 5.1). Soovitatav
on perioodiline EKG, vähemalt iga 6 kuu järel. Kui MULTAQ’iga ravitavatel patsientidel tekib püsiv
AF, tuleb ravi MULTAQ’iga lõpetada.
Patsiendid olemasoleva või eelneva südamepuudulikkuse või vasaku vatsakese süstoolse
düsfunktsiooniga
MULTAQ on vastunäidustatud ebastabiilses hemodünaamilises seisundis patsientidele, olemasoleva
või varasema südamepuudulikkuse või vasaku vatsakese süstoolse düsfunktsiooni korral (vt lõik 4.3).
Patsientidel peab hoolikalt hindama südame paispuudulikkuse sümptomite olemasolu. Ravi ajal
MULTAQ’iga on spontaanselt teatatud südamepuudulikkuse tekke või süvenemise juhtudest.
Patsiente peab teavitama vajadusest pöördada arsti poole, kui neil tekivad või süvenevad
südamepuudulikkuse nähud või sümptomid, nt kehakaalu tõus, ödeem või väljendunud düspnoe.
Südamepuudulikkuse tekkimisel tuleb ravi MULTAQ’iga lõpetada.
Südame isheemiatõvega patsiendid
Südame isheemiatõvega patsientide ravimisel peab olema ettevaatlik.
Eakad
Eakate, ≥75-aastaste, mitme kaasuva haigusega patsientide ravis peab olema ettevaatlik (vt lõigud 4.2
ja 5.1).
Maksakahjustus
Turustamisjärgselt on MULTAQ’iga ravitud patsientidel täheldatud maksa hepatotsellulaarset
kahjustust, sh eluohtlikku ägedat maksapuudulikkust. Maksafunktsiooni laboratoorsed uuringud tuleb
teha enne ravi alustamist dronedarooniga, ravi alustamise järgselt ühe nädala pärast ja ühe kuu pärast
ning seejärel üks kord kuus kuue kuu jooksul, 9. ja 12. kuul ning edaspidi perioodiliselt.
Kui ALAT (alaniini aminotransferaasi) väärtus ületab normi ülemist piiri (ULN) ≥ 3 korda, tuleb
ALAT määrata uuesti 48...72 tunni jooksul. Kui leiab kinnitust ALAT väärtus ≥ 3 x ULN, tuleb ravi
dronedarooniga lõpetada. Vastavad uuringud ja patsiendi pidev jälgimine peavad jätkuma kuni ALAT
on normaliseerunud.
Patsiendid peavad koheselt teavitama arsti igast võimalikust maksakahjustuse sümptomist (nt pideva
kõhuvalu esmane teke, anoreksia, iiveldus, oksendamine, palavik, haiglane enesetunne, väsimus,
ikterus, uriini tume värvus või sügelus).
Vereplasma kreatiniinisisalduse tõusu käsitlemine
Tervetel isikutel ja patsientidel, kellele manustati dronedarooni 400 mg kaks korda päevas, on
täheldatud vereplasma kreatiniinisisalduse tõusu (keskmine tõus 10 μmol/l). Enamikul patsientidest
ilmneb see tõus varakult pärast ravi alustamist ja saavutab platoo 7 päeva pärast. On soovitatav mõõta
vereplasma kreatiniinisisaldust enne ravi alustamist dronedarooniga ja 7 päeva pärast seda. Kui
kreatiniineemia edasist tõusu ei täheldata, peab seda väärtust kasutama uue lähteväärtusena,
arvestades, et see on dronedarooniga ootuspärane. Kui seerumi kreatiniinisisaldus jätkab tõusmist,
peab kaaluma edasisi uuringuid ja ravi lõpetamist.
Kreatiniineemia tõusu korral ei pea tingimata katkestama ravi AKE-inhibiitorite või angitensiin II
retseptori antagonistidega (AIIRA).
Turustusjärgselt on teatatud kreatiniinisisalduse suuremast tõusust pärast ravi alustamist
dronedarooniga. Mõnel juhul on teatatud vere uurealämmastiku tõusust. Enamikul juhtudest olid need
muutused pöörduvad pärast ravi lõpetamist.
Neerukahjustusega patsiendid
MULTAQ on vastunäidustatud patsientidele, kelle CrCl on <30 ml/min (vt lõik 4.3).
Elektrolüütide tasakaaluhäire
Mistahes kaaliumi- või magneesiumipuudus tuleb korrigeerida enne ravi alustamist dronedarooniga ja
ravi ajal, sest hüpokaleemiaga patsientidel võivad antiarütmilised ravimid olla ebaefektiivsed või
arütmogeensed.
QT pikenemine
Dronedarooni farmakoloogiline toime võib esile kutsuda mõõduka QTc Bazett’i intervalli pikenemise
(ligikaudu 10 msek) seoses repolarisatsiooni pikenemisega. Need muutused on seotud dronedarooni
ravitoimega ega peegelda toksilisust. Soovitatav on raviaegne jälgimine, k.a. EKG
(elektrokardiogramm). Kui QTc Bazett’i intervall on ≥500 millisekundit, peab dronedarooni
manustamise peatama (vt lõik 4.3).
Kliinilise kogemuse põhjal on dronedaroonil madal proarütmiline toime ning ATHENA uuring näitas
arütmiaga seotud suremuse langust (vt lõik 5.1).
Proarütmilised toimed võivad siiski ilmneda eriolukordades, nt kasutamine koos arütmiat soodustavate
ravimitega ja/või elektrolüütide tasakaaluhäire korral (vt lõigud 4.4 ja 4.5).
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Turustusjärgselt on teatatud interstitsiaalse kopsuhaiguse juhtumitest, k.a pneumoniit ja kopsufibroos.
Düspnoe või mitteproduktiivse köha teke võivad olla seotud toksilisusega kopsudele ning patsiente
peab hoolikalt kliiniliselt uurima.
Koostoimed (vt lõik 4.5)
Digoksiin. Dronedarooni manustamine digoksiiniga ravitavatele patsientidele toob neil kaasa
digoksiini kontsentratsiooni tõusu vereplasmas ning koos sellega digoksiini toksilisusnähud ja –
sümptomid. Soovitatav on kliiniline, EKG ja bioloogiline jälgmine ning digoksiini annus tuleb
poolitada. Võimalik on ka sünergistlik toime südame löögisagedusele ja atrioventrikulaarsele
juhtivusele. Siinus- ja atrioventrikulaarsõlme pärssivate beetablokaatorite ja kaltsiumkanali
blokaatorite samaaegsel manustamisel peab olema ettevaatlik. Nende ravimite manustamist peab
alustama madalas annuses ja annust tohib suurendada ainult pärast EKG kontrolli. Patsientidel, kes
ravi alustamisel dronedarooniga juba saavad ravi beetablokaatorite või kaltsiumkanali blokaatoritega,
peab kontrollima EKG-d ja vajadusel kohandama annust.
Antikoagulatsioon
Patsiendid peavad saama asjakohast hüübimisvastast ravi vastavuses AF kliiniliste ravijuhistega.
Pärast ravi alustamist dronedarooniga peab K-vitamiini antagonistidega ravitavatel patsientidel
hoolikalt jälgima rahvusvahelist normaliseeritud suhtarvu (INR), vastavuses nimetatud ravimite
omaduste kokkuvõtetega.
Tugevatoimelised CYP3A4 indutseerijad nagu rifampitsiin, fenobarbitaal, karbamasepiin, fenütoiin
või naistepuna ürt ei ole soovitatavad.
MAO inhibiitorid võivad vähendada dronedarooni aktiivse metaboliidi kliirensit, mistõttu neid peab
kasutama ettevaatlikult.
Statiinide kasutamisel peab olema ettevaatlik. Peab kaaluma statiinide madalamat algannust ja
säilitusannust ning patsiente peab jälgima lihastoksilisuse kliiniliste ilmingute suhtes.
Patsiente peab hoiatama, et ravi ajal dronedarooniga peab vältima greipfruudi mahla sisaldavate
jookide tarbimist.
Dabigatraan
Dronedaroon suurendab dabigatraani süsteemset saadavust (vt lõik 4.5). Nende ravimite
koosmanustamise kohta kodade virvendusega (AF) patsientidele ei ole kliinilisi andmeid. Nende
koosmanustamine ei ole soovitatav.
Galaktoositalumatusega patsiendid
Laktoosisisalduse tõttu ei tohi seda ravimit võtta patsiendid, kellel on kaasasündinud
galaktoositalumatus, laktaasipuudulikkus või glükoosi-galaktoosi imendumishäire.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimevormid
Dronedaroon metaboliseerub peamiselt CYP 3A4 vahendusel (vt lõik 5.2). Seetõttu on võimalik
CYP 3A4 indutseerijate ja inhibiitorite koostoime dronedarooniga. Dronedaroon on CYP 3A4
mõõdukas inhibiitor, CYP 2D6 vähene inhibiitor ja P-glükoproteiinide (P-gp) tugev inhibiitor.
Seetõttu on võimalik dronedarooni koostoime ravimitega, mis on substraadiks P-glükoproteiinidele,
CYP 3A4 ja CYP 2D6. On näidatud, et dronedaroon ja/või selle metaboliidid pärsivad in vitro
orgaanilise anioontransporteri (OAT) transportvalke; orgaanilise anioontransporter-polüpeptiidi
(OATP) ja orgaanilise katioontransporteri (OCT) perekondi. Dronedaroonil ei ole märkimisväärset
potentsiaali pärssida CYP 1A2, CYP 2C9, CYP 2C19, CYP 2C8 ja CYP 2B6.
Võimalikku farmakodünaamilist koostoimet võib oodata ka beetablokaatorite, kaltsiumi antagonistide
ja digitaalisega.
Ravimid, mis kutsuvad esile torsades de pointes
Ravimid, mis kutsuvad esile torsades de pointes, nt fenotiasiinid, tsisapriid, bepridiil, tritsüklilised
antidepressandid, teatud suukaudsed makroliidid (nt erütromütsiin), terfenadiin ning I ja III klassi
antiarütmikumid on vastunäidustatud proarütmia võimaliku ohu tõttu (vt lõik 4.3). Koosmanustamisel
beetablokaatorite või digoksiiniga peab samuti olema ettevaatlik.
Teiste ravimite mõju MULTAQ’ile
Tugevatoimelised CYP 3A4 inhibiitorid
Ketokonasooli korduv manustamine annuses 200 mg päevas põhjustas dronedarooni süsteemse
saadavuse 17-kordse tõusu. Seetõttu on ketokonasooli ja teiste CYP 3A4 tugevatoimeliste inhibiitorite,
nt itrakonasooli, vorikonasooli, posakonasooli, ritonaviri, telitromütsiini, klaritromütsiini või
nefasodooni samaaegne kasutamine vastunäidustatud (vt lõik 4.3).
Mõõdukad/nõrgad CYP 3A4 inhibiitorid
Erütromütsiin
Erütromütsiin, suukaudne makroliid, võib indutseerida torsades de pointes’i teket ja on seetõttu
vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Erütromütsiini korduv manustamine (500 mg kolm korda päevas
10 päeva vältel) põhjustas dronedarooni süsteemse saadavuse suurenemist 3,8 korda
püsikontsentratsioonil .
Kaltsiumi antagonistid
Kaltsiumi antagonistid, diltiaseem ja verapamiil, on CYP 3A4 substraadid ja/või mõõdukad
inhibiitorid. Lisaks sellele on võimalik verapamiili ja diltiaseemi farmakodünaamiline koostoime
dronedarooniga nende südame löögisagedust langetavate omaduste tõttu.
Korduvalt manustatud diltiaseem (240 mg kaks korda päevas), verapamiil (240 mg üks kord päevas) ja
nifedipiin (20 mg kaks korda päevas) suurendasid dronedarooni süsteemset saadavust vastavalt 1,7,
1,4 ja 1,2 korda. Kaltsiumi antagonistide süsteemne saadavus suurenes samuti dronedarooni (400 mg
kaks korda päevas) mõjul: verapamiilil 1,4 korda ja nisoldipiinil 1,5 korda. Kliinilistes uuringutes sai
13% patsientidest kaltsiumi antagoniste samaaegselt dronedarooniga. Hüpotensiooni, bradükardia ja
südamepuudulikkuse risk ei suurenenud.
Üldiselt peab farmakokineetilise koostoime ja võimaliku farmakodünaamilise koostoime tõttu
siinussõlmele ja atrio-ventrikulaarsõlmele pärssivalt mõjuvaid kaltsiumi antagoniste (verapamiil,
diltiaseem) kasutama koos dronedarooniga ettevaatlikult. Nende ravimite algannus peab olema madal
ja seda võib suuremaks tiitrida ainult pärast EKG hindamist. Patsientidel, kes ravi alustamisel
dronedarooniga juba võtavad kaltsiumi antagoniste, peab tegema EKG ja vajadusel kohandama
kaltsiumi antagonisti annust (vt lõik 4.4).
Teised CYP 3A4 mõõdukad/nõrgad inhibiitorid
Teised CYP3A4 mõõdukad inhibiitorid suurendavad tõenäoliselt samuti dronedarooni süsteemset
saadavust.
CYP 3A4 indutseerijad
Rifampitsiin (600 mg üks kord päevas) vähendas dronedarooni süsteemset saadavust 80% võrra,
avaldamata suuremat mõju selle aktiivse metaboliidi süsteemsele saadavusele. Seetõttu ei soovitata
samaaegselt manustada rifampitsiini ja teisi CYP 3A4 tugevatoimelisi indutseerijaid, nt fenobarbitaal,
karbamasepiin, fenütoiin või naistepuna ürt, sest need vähendavad dronedarooni süsteemset saadavust.
MAO inhibiitorid
MAO soodustas dronedarooni aktiivse metaboliidi metabolismi in vitro uuringus. Selle tähelepaneku
kliiniline tähendus ei ole teada (vt lõigud 4.4 ja 4.5).
MULTAQ’i mõju teistele ravimitele
Koostoime CYP 3A4 vahendusel metaboliseeruvate ravimitega
Statiinid:
Dronedaroon võib suurendada CYP 3A4 ja/või P-gp substraadiks olevate statiinide süsteemset
saadavust. Dronedaroon (400 mg kaks korda päevas) suurendas simvastatiini ja simvastatiinhappe
süsteemset saadavust vastavalt 4 ja 2 korda. Eeldatavasti võib dronedaroon suurendada ka lovastatiini
ja atorvastatiini süsteemset saadavust samas vahemikus kui simvastatiinhappe puhul. Dronedarooni ja
atorvastatiini vahel on nõrk koostoime (mille tulemusena atorvastatiini süsteemne saadavus suurenes
1,7 korda). Kliinilistes uuringutes ei saadud tõendeid ohutusprobleemidele dronedarooni manustamisel
koos CYP 3A4 vahendusel metaboliseeruvate statiinidega.
Dronedarooni ja OATP poolt transporditavate statiinide, nt rosuvastatiini vahel on nõrk koostoime
(mille tulemusel suurenes rosuvastatiini süsteemne saadavus keskmiselt 1,4 korda).
Statiinide samaaegsel manustamisel peab olema ettevaatlik, sest statiinide suured annused
suurendavad müopaatia riski. Peab kaaluma statiinide väiksemat algannust ja säilitusannust vastavuses
soovitustega statiinide ravimi omaduste kokkuvõtetes ning patsiente peab jälgima lihastoksilisuse
nähtude suhtes (vt lõik 4.4).
Kaltsiumi antagonistid
Dronedarooni koostoimet kaltsiumi antagonistidega on kirjeldatud eespool (vt lõik 4.4).
Siroliimus, takroliimus
Dronedaroon võib suurendada takroliimuse ja siroliimuse kontsentratsiooni vereplasmas.
Koosmanustamisel dronedarooniga on soovitatav jälgida nende kontsentratsiooni vereplasmas ja
vajadusel kohandada annust.
Suukaudsed kontratseptiivid
Tervetel isikutel, kes said dronedarooni (800 mg kaks korda päevas) samaaegselt suukaudsete
kontratseptiividega, ei täheldatud etinüülestradiooli ja levonorgestreeli taseme langust.
Koostoimed CYP 2D6 vahendusel metaboliseeruvate ravimitega: beetablokaatorid, antidepressandid
Beetablokaatorid
CYP 2D6 vahendusel metaboliseeruvate beetablokaatorite süsteemne saadavus võib dronedarooni
mõjul tõusta. Lisaks on võimalik beetablokaatorite farmakodünaamiline koostoime dronedarooniga.
800 mg dronedarooni päevas suurendas metoprolooli süsteemset saadavust 1,6 korda ja propranoloolil
1,3 korda (st palju vähem kui vähese ja väljendunud CYP 2D6 metabolismiga isikute vaheline 6-
kordne erinevus). Kliinilistes uuringutes täheldati bradükardiat sagedamini dronedarooni
koosmanustamisel beetablokaatoritega.
Farmakokineetilise koostoime ja võimaliku farmakodünaamilise koostoime tõttu peab olema
ettevaatlik, kasutades beetablokaatoreid samaaegselt dronedarooniga. Nende ravimite algannus peab
olema madal ja seda võib suuremaks tiitrida ainult pärast EKG hindamist. Patsientidel, kes ravi
alustamisel dronedarooniga juba võtavad beetablokaatoreid, peab tegema EKG ja vajadusel
kohandama beetablokaatori annust (vt lõik 4.4).
Antidepressandid
Dronedaroon on inimese CYP 2D6 nõrk inhibiitor ja piiratud koostoime CYP 2D6 vahendusel
metaboliseeruvate ravimitega on ootuspärane.
Koostoimd P-gp substraadiga
Digoksiin
Dronedaroon (400 mg kaks korda päevas) suurendas digoksiini süsteemset saadavust 2,5 korda,
pärssides P-gp transporterit. Lisaks on võimalik digitaalise farmakodünaamiline koostoime
dronedarooniga. Võimalik on sünergistlik toime südame löögisagedusele ja atrio-ventrikulaarsele
juhtivusele. Kliinilistes uuringutes täheldati digitaalise taseme tõusu ja digitaalise toksilisusele
viitavaid seedetrakti häireid, kui dronedarooni manustati koos digitaalisega.
Digoksiini annust peab vähendama ligikaudu 50%, digoksiini taset seerumis peab hoolikalt jälgima
ning soovitatav on kliiniline ja EKG kontrolljälgimine.
Dabigatraan
Dabigatraaneteksilaat 150 mg manustamisel üks kord päevas koos 400 mg dronedarooniga kaks korda
päevas suurenesid dabigatraani AUC 0...24 ja Cmax vastavalt, 100% ja 70%. Nende ravimite
koosmanustamise kohta kodade virvendusega (AF) patsientidele ei ole kliinilisi andmeid. Nende
koosmanustamine ei ole soovitatav (vt lõik 4.4).
Koostoime varfariini ja losartaaniga (CYP 2C9 substraadid)
Varfariin ja teised K-vitamiini antagonistid
Dronedaroon (600 mg kaks korda päevas) suurendas S-varfariini süsteemset saadavust 1,2 korda,
mõjutamata R-varfariini ja suurendades INR-i (International Normalized Ratio) ainult 1,07 korda.
Suukaudseid antikoagulante võtvatel patsientidel täheldati kliiniliselt olulisi INR-i tõuse (≥5) tavaliselt
1 nädala jooksul pärast ravi alustamist dronedarooniga. Seetõttu tuleb K-vitamiini antagonistidega
ravitavatel patsientidel pärast ravi alustamist dronedarooniga hoolikalt jälgida rahvusvahelist
normaliseeritud suhtarvu (INR), vastavalt nende ravimite omaduste kokkuvõtetele.
Losartaan ja teised AIIRA-d (angiotensiin II retseptori antagonistid)
Dronedarooni ja losartaani vahelist koostoimet ei täheldatud ning koostoimed teiste AIIRA-dega
(Angiotensiin II Retseptori Antagonist) ei ole ootuspärased.
Koostoime teofülliiniga (CYP 1A2 substraat)
400 mg dronedarooni kaks korda päevas ei suurenda teofülliini süsteemset saadavust püsitasakaalu
korral.
Koostoime metformiiniga (OCT1 ja OCT2 substraat)
Dronedarooni ja OCT1 ja OCT2 substraadi, metformiini vahelist koostoimet ei ole täheldatud.
Koostoime omeprasooliga (CYP 2C19 substraat)
Dronedaroon ei mõjuta CYP 2C19 substraadi, omeprasooli farmakokineetikat.
Koostoime klopidogreeliga
Dronedaroon ei mõjuta klopidogreeli ja selle aktiivsete metaboliitide farmakokineetikat.
Muu informatsioon
Pantoprasool (40 mg üks kord päevas), mis tõstab mao pH-d ilma mingi toimeta tsütokroomile P450,
ei mõjutanud märkimisväärselt dronedarooni farmakokineetikat.
Greipfruudi mahl (CYP 3A4 inhibiitor)
Greipfruudi mahla korduvad annused 300 ml kolm korda päevas suurendasid dronedarooni süsteemset
saadavust 3 korda. Seetõttu peab patsiente hoiatama vajadusest vältida greipfruudi mahla sisaldavate
jookide tarbimist ravi ajal dronedarooniga (vt lõik 4.4).
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Fertiilsus
Dronedaroon ei mõjutanud fertiilsust loomkatsetes.
Rasedus
Dronedarooni kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või neid on piiratult. Loomkatsed on
näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). MULTAQ’it ei soovitata raseduse ajal
ning rasestumisvõimelistele naistele, kes ei kasuta rasestumisvastaseid vahendeid.
Imetamine
Ei ole teada kas dronedaroon ja selle metaboliidid erituvad rinnapiima. Olemasolevad
farmakodünaamilised/toksikoloogilised andmed loomadel on näidanud, et dronedaroon ja selle
metaboliidid erituvad piima. Ei saa välistada riski vastsündinutele/imikutele. Tuleb teha otsus, kas
katkestada imetamine või ravi MULTAQ’iga, arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.
4.8 Kõrvaltoimed
a. ohutusprofiili kokkuvõte
Dronedarooni ohutusprofiil, manustatuna 400 mg kaks korda päevas kodade virvenduse (AF) või
kodade laperdusega (AFL) patsientidele põhineb 5 platseebokontrolliga uuringul, milles osales
randomiseeritult 6285 patsienti (3282 patsienti sai dronedarooni 400 mg kaks korda päevas ja 2875
said platseebot). Ravi kestus uuringutes oli keskmiselt 13 kuud. ATHENA uuringus oli maksimaalne
jälgimisperiood 30 kuud.
Loomulike faktorite, nt sugupoole või vanuse mõju hindamine mistahes raviaegsete kõrvaltoimete
tekkesagedusele näitas (naissoost patsientidel) sugupoole koosmõju mistahes kõrvaltoimete
tekkesagedusega ja tõsiste kõrvaltoimete tekkesagedusega.
Kliinilistes uuringutes katkestati ravi enneaegselt kõrvaltoimete tõttu 11,8% dronedarooniga ravitud
patsientidest ja 7,7% platseebot saanud patsientidest. Kõige sagedasemaks ravi katkestamise põhjuseks
MULTAQ’iga olid seedetrakti häired (3,2%patsientidest versus 1,8% platseeborühmas).
Dronedarooni manustamisel 400 mg kaks korda päevas olid 5 uuringus kõige sagedamini täheldatud
kõrvaltoimeteks diarröa, iiveldus ja oksendamine, kurnatus ja asteenia.
b. kõrvaltoimete tabel
Tabelis 1 on kõrvaltoimed, mis on seotud dronedarooniga, manustatuna 400 mg kaks korda päevas
AF-i või AFL-iga patsientidele, esitatuna organsüsteemi klasside kaupa ja esinemissageduse
vähenemise järjekorras.
Sagedused on määratletud järgnevalt: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000
kuni <1/100); harv (≥1/10000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10000).
Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
5 platseebokontrolliga uuringus oli südame paispuudulikkuse esinemissagedus dronedarooni rühmas
võrreldav platseeborühmaga (väga sageli, 11,2% vs 10,9%). Seda esinemissagedust tuleb käsitleda
südame paispuudulikkuse kõrgema esinemissageduse kontekstis AF-iga patsientidel. Südame
paispuudulikkuse juhtudest on teatatud ka turustamisjärgselt (esinemissagedus ei ole teada, vt lõik
4.4).
Viies platseeebokontrolliga uuringus oli kopsukõrvaltoimeid 0,6% patsientidest dronedarooni rühmas
ja 0,8% patsientidest platseeborühmas. Turustusjärgselt on teatatud interstitsiaalse kopsuhaiguse
juhtumitest, k.a pneumoniit ja kopsufibroos (sagedus teadmata). Mitmed patsiendid olid eelnevalt
saanud ravi amiodarooniga.
4.9 Üleannustamine
Ei ole teada, kas dronedarooni ja/või selle metaboliite saab eemaldada dialüüsil (hemodialüüs,
peritoneaaldialüüs või hemofiltratsioon).
Spetsiifiline vastumürk puudub. Üleannustamise ravi peab olema toetav ja suunatud sümptomite
leevendamisele.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: antiarütmikumid, ATC-kood: C01BD07
Toimemehhanism
Loomadel hoiab dronedaroon ära kodade virvenduse või taastab normaalse siinusrütmi, sõltuvalt
kasutatavast mudelist. See hoiab ära ka ventrikulaarse tahhükardia ja vatsakeste virvenduse mitmetes
loommudelites. Need toimed tulenevad tõenäoliselt elektrofüsioloogilistest omadustest, mis kuuluvad
kõiki nelja Vaughan-Williams klassi. Dronedaroon on mitmekanaliline blokaator, mis pärsib kaaliumi
ioonkanaleid (k.a. IK(Ach), IKur, IKr, IKs) ning pikendab seeläbi südame aktsioonipotentsiaali ja
refraktaarperioodi kestust (III klass). See pärsib ka naatriumi ioonkanaleid (Ib klass) ja kaltsiumi
ioonkanaleid (IV klass). See on ka mittekonkureerivalt antiadrenergiline (II klass).
Farmakodünaamilised omadused
Loommudelites aeglustab dronedaroon südame löögisagedust. See pikendab Wenckebach’i tsükli
kestust ning AH-, PQ-, QT- intervalle, avaldamata märkimisväärset mõju või pikendades vähesel
määral QTc-intervalli, muutmata HV- ja QRS- intervalle. See pikendab efektiivset refraktaarperioodi
kodades ja atrio-ventrikulaarsõlmes; ventrikulaarne ERP pikenes vähesel määral minimaalse sageduse
pöördsõltuvuse astmega.
Dronedaroon langetab arteriaalset vererõhku ja südamelihase kontraktiilsust (dP/dt max) ilma vasaku
vatsakese väljutusfraktsiooni muutumiseta ning vähendab südamelihase hapnikutarbimist.
Dronedaroonil on vasodilatatoorsed omadused pärgarterites (seoses lämmastikoksiid-juhtetee
aktivatsiooniga) ja perifeersetes arterites.
Dronedaroon avaldab kaudset antiadrenergilist toimet ja toimib adrenergilise stimulatsiooni osalise
antagonistina. See vähendab alfa-adrenergilist vererõhu vastust epinefriinile ning beeta1 ja beeta2
vastust isoproterenoolile.
Kliinilised andmed
AF-iga seotud hospitaliseerimisriski vähenemine
Dronedarooni efektiivsus AF-iga seotud hospitaliseerimisriski vähendamisel leidis tõestamist AF-iga
ja varasema AF-iga ning riskifaktoritega patsientidel mitmekeskuselises, rahvusvahelises,
topeltpimemeetodil teostatud, randomiseeritud, platseebokontrolliga uuringus ATHENA.
Patsientidel pidi olema vähemalt üks riskifaktor (k.a. vanus, hüpertensioon, diabeet, eelnev
tserebrovaskulaarne haigusjuht, vasaku südamekoja läbimõõt ≥50 mm või LVEF < 0,40) koos
AF/AFL-iga ja siinusrütm, mõlemad dokumenteeritud viimase 6 kuu jooksul. 4 randomiseerimiseelse
nädala jooksul amiodarooni saanud patsiente ei kaasatud. Patsientidel võis olla AF/AFL või siinusrütm
spontaanse konversiooni või meditsiinilise manipulatsiooni tulemusel.
Randomiseeriti neli tuhat kuussada kakskümmend kaheksa (4628) patsienti, kes said maksimaalselt
kuni 30 kuud (jälgimisperioodi mediaan 22 kuud) kas dronedarooni 400 mg kaks korda päevas (2301
patsienti) või platseebot (2327 patsienti) lisaks tavapärasele ravile, mille hulka kuulusid
beetablokaatorid (71%), AKE-inhibiitorid või AIIRA-d (69%), digitaalis (14%), kaltsiumi antagonistid
(14%), statiinid (39%), suukaudsed antikoagulandid (60%), trombotsüütide agregatsiooni vastane
püsiravi (6%)ja/või diureetikud (54%).
Uuringu esmane tulemusnäitaja oli aeg esimese hospitaliseerimiseni kardiovaskulaarsetel põhjustel või
surm mistahes põhjusel.
Patsientide vanus oli vahemikus 23 kuni 97 aastat ja 42% olid üle 75-aastased. Nelikümmend seitse
protsenti (47%) patsientidest olid naised ning enamus neist europiidsest rassist (89%).
Enamusel oli hüpertensioon (86%) ja strukturaalne südamehaigus (60%, k.a. pärgarterite haigus 30%;
südame paispuudulikkus (CHF): 30% ; LVEF< 45%: 12%).
Kahekümne viiel protsendil (25%) oli lähteseisundis AF.
Dronedaroon vähendas kardiovaskulaarse hospitaliseerimise või mistahes põhjusel surma sagedust
platseeboga võrreldes 24,2% võrra (p<0,0001).
Kardiovaskulaarse hospitaliseerimise või mistahes põhjusel surma vähenemine ilmnes samavõrra
kõigis alagruppides, sõltumata lähtenäitajatest või ravimitest (AKE-inhibiitorid või AIIRA-d;
beetablokaatorid, digitaalis, statiinid, kaltsiumi antagonistid, diureetikud, vt joonis1).
Joonis 1 – Esimese kardiovaskulaarse hospitaliseerimise või mistahes põhjusel surma suhtelise riski
hinnangud 95% usaldusvahemikuga vastavalt valitud lähtenäitajad (dronedaroon 400 mg kaks korda
päevas versus platseebo).
a määratud Cox regressioonimudelis
b P väärtus lähtenäitajate ja ravi vahelisele koostoimele Cox regressioonimudeli põhjal
c südame löögisagedust aeglustava toimega kaltsiumi antagonistid piiratud diltiaseemi, verapamiili ja
bepridiiliga
Kardiovaskulaarse hospitaliseerimise sageduse osas saavutati samaväärne tulemus riski vähenemisena
25,5% (p<0,0001).
Uuringu käigus oli mistahes põhjusel surmade arv dronedarooni ja platseebogrupis võrreldav
(vastavalt 116/2301 ja 139/2327).
Siinusrütmi säilitamine
EURIDIS ja ADONIS uuringutes randomiseeriti kokku 1237 patsienti eelneva AF või AFL episoodiga
saama ambulatoorselt ravi dronedarooniga 400 mg kaks korda päevas (n = 828) või platseebot
(n = 409) lisaks tavapärasele ravile (k.a. suukaudsed antikoagulandid, beetablokaatorid, AKEinhibiitorid
või AIIRA-d, püsiravi trombotsüütide agregatsiooni vastu, diureetikud, statiinid, digitaalis
ja kaltsiumi antagonistid). Patsientidel oli vähemalt üks eelnev EKG-s dokumenteeritud AF/AFL
episood viimase kolme kuu jooksul ja siinusrütm vähemalt ühe tunni vältel ning neid jälgiti 12 kuud.
Amiodarooni võtvatel patsientidel tehti EKG ligikaudu 4 tundi pärast esimest manustamist, et kindlaks
teha head ravimtaluvust. Teiste antiarütmikute manustamine tuli lõpetada vähemalt 5 plasma
poolväärtusaega varem enne esimest manustamist.
Patsientide vanus oli vahemikus 20 kuni 88 aastat, enamus europiidsest rassist (97%), mehed (69%).
Sagedaseimad kaasuvad haigused olid hüpertensioon (56,8%) ja strukturaalne südamehaigus (41,5%)
k.a. pärgarterite haigus (21,8%).
EURIDIS ja ADONIS uuringute ühendatud andmetel nagu ka individuaalsete uuringute andmetel
pikendas dronedaroon ühtviisi aega AF/AFL esimese taastekkeni (esmane tulemusnäitaja). Võrreldes
platseeboga vähendas dronedaroon AF/AFL esimese taastekke riski 12-kuulise uuringuperioodi vältel
25% võrra (p = 0,00007). Aja mediaan randomiseerimisest kuni AF/AFL esimese taastekkeni oli
dronedarooni rühmas 116 päeva, mis on 2,2 korda pikem kui platseeborühmas (53 päeva).
DIONYSOS uuring võrdles dronedarooni (400 mg kaks korda päevas) efektiivsust ja ohutust
amiodarooniga (600 mg päevas 28 päeva, seejärel 200 mg päevas) 6 kuu vältel. Randomiseeriti kokku
504 patsienti dokumenteeritud AF-iga, kellest 249 sai dronedarooni ja 255 sai amiodarooni. Esmase
tulemusnäitaja (määratletud kui AF esimene taasteke, uuringuravimi enneaegne katkestamine
talumatuse või toime puudumise tõttu 12 kuu vältel) esinemissagedus oli dronedarooni rühmas 75%
ja amiodarooni rühmas 59% (riskide suhe =1,59, logaritmilise astaktesti p väärtus <0,0001). AF tekkis
uuesti vastavalt 63,5% versus 42%. AF taasteke (k.a. konversiooni puudumine) oli sagedasem
dronedarooni rühmas, samal ajal kui ravi katkestamine talumatuse tõttu oli sagedasem amiodarooni
rühmas. Esmase ohutuse tulemusnäitajana määratletud kilpnäärme, maksa, kopsu, neuroloogiliste,
naha, silma või seedetrakti spetsiifiliste nähtude või mistahes kõrvalnähu tõttu ravi enneaegse
katkestamise esinemissagedus vähenes dronedarooni rühmas 20%, võrreldes amiodarooni rühmaga
(p=0,129). Vähenemises oli juhtivaks kilpnäärme ja neuroloogiliste nähtude oluliselt harvem
esinemine, suundumus naha ja silmanähtude vähenemisele ning harvem ravi enneaegne katkestamine
võrreldes amiodarooni rühmaga.
Dronedarooni rühmas täheldati rohkem seedetrakti kõrvalnähte, peamiselt diarröad (12,9% versus
5,1%).
Patsiendid sümptomaatilise südamepuudulikkusega rahuolekus või minimaalsel pingutusel eelneva
kuu vältel või kes hospitaliseeriti eelneval kuul südamepuudulikkuse tõttu.
ANDROMEDA uuring hõlmas 627 patsienti vasaku vatsakese düsfunktsiooniga, kes hospitaliseeriti
äsja tekkinud või halvenenud südamepuudulikkuse tõttu ning kellel oli vähemalt üks hingeldusepisood
rahuolekus või minimaalsel koormusel (NYHA III või IV klass) või paroksüsmaalne öine düspnoe.
Uuring lõpetati enneaegselt seoses dronedarooni rühmas täheldatud tasakaalustamatu suremusega
(n = 25 versus 12 (platseebo), p = 0,027; vt lõigud 4.3 ja 4.4).
Püsiva kodade virvendusega patsiendid
PALLAS oli randomiseeritud platseebokontrolliga uuring standardravile annuses 400 mg kaks korda
päevas lisatud dronedarooni kliinilise kasu hindamisks püsiva kodade virvenduse ja kaasuvate
ohuteguritega patsientidel (südame paispuudulikkusega patsiendid ~ 69%; südame isheemiatõbi
~ 41%; eelnev insult või TIA ~ 27%; LVEF ≤40% ~ 20,7%; patsiendid vanuses ≥75 a hüpertensiooni
ja suhkurtõvega ~ 18%). Uuring lõpetati enneaegselt pärast 3149 patsiendi randomiseerimist
(platseebo=1577; dronedaroon=1572), seoses oluliselt suurenenud südamepuudulikkuse
(platseebo=33; dronedaroon=80; HR=2,49 (1,66…3,74)), insuldi (platseebo=8; dronedaroon=17;
HR=2,14 (0,92…4,96)) ja suremusega südame-veresoonkonnaga seotud põhjustel (platseebo=6;
dronedaroon=15; HR=2,53 (0,98…6,53)), vt lõigud 4.3 ja 4.4.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Pärast suukaudset manustamist täis kõhu korral imendub dronedaroon hästi (vähemalt 70%).
Süsteemsele ringlusele eelneva esmasringluse käigus aset leidva metabolismi tõttu on (toiduga
manustatud) dronedarooni absoluutne biosaadavus siiski 15%. Manustamine koos toiduga suurendab
dronedarooni biosaadavust keskmiselt 2 kuni 4 korda. Pärast suukaudset manustamist täis kõhu korral
saavutatakse dronedarooni ja selle aktiivse metaboliidi (N-debutüülmetaoboliidi) maksimaalsed
kontsentratsioonid vereplasmas 3 kuni 6 tunniga. Korduval manustamisel annuses 400 mg kaks korda
päevas saavutatakse püsitasakaal 4 kuni 8 ravipäevaga ja dronedarooni akumulatsioonimäär on
vahemikus 2,6 kuni 4,5. Dronedarooni Cmax püsitasakaalu korral on keskmiselt 84...147 ng/ml
peamise N-debutüülmetaboliidi süsteemne saadavus on samaväärne lähteühendi omaga.
Dronedarooni ja selle N-debutüülmetaboliidi farmakokineetika lahkneb mõlema puhul mõõdukalt
annusvastavusest: annuse 2-kordse suurendamise tulemusel tõusevad Cmax ja AUC 2,5 kuni 3 korda.
Jaotumine
Dronedaroon ja N-debutüülmetaboliit seonduvad plasmavalkudega in vitro vastavalt 99,7% ja 98,5%
ja mittesatureerivalt. Mõlemad ühendid seonduvad peamiselt albumiiniga. Pärast intravenoosset (i.v.)
manustamist on jaotusruumala püsitasakaalu korral (Vss) vahemikus1200 kuni 1400 l.
Metabolism
Dronedaroon metaboliseerub suurel määral peamiselt CYP 3A4 vahendusel (vt lõik 4.5). Peamine
metaboolne rada hõlmab N-debutüleerimist peamiseks tsirkuleerivaks aktiivseks metaboliidiks,
millele järgneb oksüdatsioon, oksüdatiivne demineerimine inaktiivseks propanoidhappemetaboliidiks
ja seejärel oksüdatsioon ja otsene oksüdatsioon. Monoamiini oksüdaasid soodustavad osaliselt
dronedarooni aktiivse metaboliidi metabolismi (vt lõik 4.5).
N-debutüülmetaboliidil on farmakodünaamiline aktiivsus, kuid see on 3 kuni 10 korda nõrgem kui
dronedaroon. See metaboliit toetab dronedarooni farmakoloogilist aktiivsust inimesel.
Eliminatsioon
Pärast suukaudset manustamist eritub ligikaudu 6% märgistatud annusest uriiniga peamiselt
metaboliitidena (ravimit muutumatul kujul uriiniga ei eritu) ja 84% eritub peamiselt metaboliitidena
roojaga. Pärast i.v. manustamist on dronedarooni kliirens vereplasmast vahemikus 130 kuni 150 l/h.
Dronedarooni lõplik eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 25...30 tundi ja selle Ndebutüülmetaboliidil
ligikaudu 20...25 tundi. Patsientidel elimineeruvad dronedaroon ja selle
metaboliit vereplasmast täielikult 2 nädala jooksul pärast ravi lõppu annuses 400 mg kaks korda
päevas.
Eripopulatsioonid
Dronedarooni farmakokineetika on AF-iga patsientidel kooskõlas tervete isikute omaga. Sugu, vanus
ja kehakaal on dronedarooni farmakokineetikat mõjutavad faktorid. Igal neist faktoritest on piiratud
mõju dronedarooni farmakokineetikale.
Sugu
Naispatsientidel dronedarooni ja N-debutüülmetaboliidi süsteemne saadavus keskmiselt 1,3 kuni 1,9
korda kõrgemad kui meespatsientidel.
Eakad
Dronedarooni kliinilistes uuringutes osalenud uuringusubjektidest oli 73% 65-aastased ja vanemad
ning 34% 75-aastased ja vanemad. 65-aastastel ja vanematel patsientidel on dronedarooni süsteemne
saadavus 23% kõrgem kui alla 65-aastastel.
Maksakahjustus
Mõõduka maksakahjustusega isikutel suurenes seondumata dronedarooni süsteemne saadavus 2
korda. Aktiivse metaboliidi vastav näitaja langes 47% võrra (vt lõik 4.2).
Tõsise maksakahjustuse mõju dronedarooni farmakokineetikale ei ole hinnatud (vt lõik 4.3).
Neerukahjustus
Neerukahjustuse mõju dronedarooni farmakokineetikale ei ole spetsiifilise uuringuga hinnatud.
Eeldatavasti ei muuda neerukahjustus dronedarooni farmakokineetikat, sest ravim ei eritu uriiniga
muutumatul kujul ja ainult ligikaudu 6% manustatud annusest eritus uriiniga metaboliitidena (vt lõik 4.2).
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Ühe in vivo hiirte mikrotuumakese katse ja nelja in vitro katse alusel ei olnud dronedaroonil
genotoksilisi toimeid.
2-aastastes kartsinogeensuse uuringutes oli suurim 24 kuu vältel manustatud dronedarooni annus
rottidel 70 mg/kg/päevas ja hiirtel 300 mg/kg/päevas.
Täheldati emashiirte rinnanäärme kasvajate, hiirte histiotsütaarsete kasvajate ja rottide
mesenteriaalsete lümfisõlmede hemangioomide esinemissageduse tõusu, mis kõik ilmnesid ainult
maksimaalse katseannuse korral (vastab 5...10-kordsele süsteemsele saadavusele, võrreldes inimese
terapeutilise annusega). Hemangioomid on prekantseroossed muutused ega transformeeru
pahaloomulisteks hemangiosarkoomideks ei loomadel ega inimesel. Ühtki nimetatud leidudest ei peeta
inimese puhul oluliseks.
Kroonilise toksilisuse uuringutes täheldati kerget pöörduvat fosfolipidoosi (lipiid-täitunud (nn
vahutavate) makrofaagide akumulatsioon) mesenteriaalsetes lümfisõlmedes peamiselt rottidel. Seda
toimet peetakse liigispetsiifiliseks ja inimese puhul mitteoluliseks.
Dronedarooni suured annused mõjutasid märkimisväärselt rottide embrüo-fetaalset arengut, sh
suurendasid implantatsioonijärgset tiinuse katkemist, loote ja platsenta kaalu langust ning välimisi,
vistseraalseid ja skeleti väärarenguid.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Tableti sisu:
Hüpromelloos (E464),
maisitärklis,
krospovidoon (E1202),
poloksameer 407,
laktoosmonohüdraat,
kolloidne veevaba räni,
magneesiumstearaat (E572).
Kate / tableti läikekiht:
hüpromelloos (E464),
makrogool 6000,
titaandioksiid (E171),
karnaubavaha (E903).
6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat.
6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
20, 50 ja 60 õhukese polümeerikattega tabletti läbipaistmatus PVC/alumiiniumblisterpakendis
100x1 üheannuselises läbipaistmatus PVC/alumiiniumblisterpakendis.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
sanofi-aventis
174, avenue de France
F-75013 Paris
Prantsusmaa
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/09/591/001 – karbis 20 õhukese polümeerikattega tabletti
EU/1/09/591/002 – karbis 50 õhukese polümeerikattega tabletti
EU/1/09/591/003 – karbis 60 õhukese polümeerikattega tabletti
EU/1/09/591/004 – karbis 100 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 26. november 2009
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti kodulehel