L-thyroxin berlin-chemie - tabl 50mcg n25; n50; n100 - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS
2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks
Üks
INN. Levothyroxinum natricum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3.RAVIMVORM
Tablett.
Peaaegu valged kuni õrnbeežid ümmargused, veidi kumerad tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon ja teisele on tugevuse järgi sisse pressitud "50", "100".
Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.
4.KLIINILISED ANDMED
4.1Näidustused
Erineva etioloogiaga hüpotüreoosi asendusravi.
Eutüreoidse struuma retsidiivi profülaktika pärast operatsiooni. Healoomuline eutüreoidne struuma.
Kilpnäärme pahaloomuliste kasvajate supressioon- ja asendusravi, peamiselt pärast türeoidektoomiat. Hüpertüreoosi ravi lisaks türeostaatilisele ravile, millega on eelnevalt saavutatud kilpnäärme eutüreoidne funktsioon.
Kilpnäärme supressioonitest.
4.2Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Toodud annuseid peetakse juhisteks. Individuaalne päevane annus määratakse kindlaks laboratoorsete, diagnostiliste ja kliiniliste uuringutega.
Allesjäänud kilpnäärme jääktalitluse korral võib sobida väiksem asendusannus.
LK 1/9
Ravi kilpnäärmehormooniga tuleb alustada eriti ettevaatlikult eakatel patsientidel, südame koronaartõvega patsientidel ja raske või pikaajalise hüpotüreoosiga patsientidel, st tuleb valida väiksem algannus ning seda aeglaselt ja suuremate ajavahemike järel suurendada koos kilpnäärmehormoonide sagedase kontrollimisega. Kogemused on näidanud, et väiksem annus on samuti sobiv väiksema kehakaalu ja suuresõlmelise struuma korral.
Et T4 ja fT4 väärtused võivad mõnel patsiendil suureneda, on raviskeemi jälgimiseks sobivam TSH kontsentratsiooni määramine seerumis.
Näidustus |
Annus (mikrogrammi naatriumlevotüroksiini päevas) |
Erineva etioloogiaga hüpotüreoosi |
Alguses: |
asendusravi täiskasvanutel |
25…50 |
(suurendamine 25…50 mikrogrammi |
Siis: |
kaupa |
100…200 |
|
|
Retsidiveeruva struuma profülaktika |
75…200 |
Healoomuline eutüreoidne struuma |
75…200 |
|
|
Hüpertüreoosi ravi lisaks |
50…100 |
türeostaatilisele ravile: |
|
Pärast kilpnäärme pahaloomulise |
150…300 |
kasvaja tõttu teostatud |
|
türeoidektoomiat |
|
Kilpnäärme supressiooni stsintigramm |
200 mikrogrammi (vastab kahele |
|
|
|
jooksul kuni stsintigrammi tegemiseni) |
Kaasasündinud ja omandatud hüpotüreoosiga lapsed
Säilitusannus on tavaliselt 100…150 mikrogrammi levotüroksiini m2 kehapinna kohta ööpäevas. Kaasasündinud hüpotüreoosiga vastsündinutele ja imikutele, kellele on oluline kiire levotüroksiini asendusravi, on soovitatav algannus 10…15 mikrogrammi levotüroksiini kg kehamassi kohta ööpäevas esimese 3 kuu jooksul. Seejärel tuleb annust individuaalselt kohandada kliinilise seisundi ja türeoidhormooni ning TSH väärtuste alusel.
Omandatud hüpotüreoosiga lastele on soovitatav algannus 12,5…50 mikrogrammi levotüroksiini ööpäevas. Annust tuleb suurendada astmeliselt 2…4 nädala jooksul kliinilise seisundi ja türeoidhormooni ning TSH väärtuste alusel, kuni saavutatakse täielik asendusannus.
Annustamine eakatel
Eakatel patsientidel tuleb eelistada individuaalset lähenemist, näiteks südameprobleemide korral vähendada naatriumlevotüroksiini manustamist koos regulaarse TSH sisalduse kontrollimisega.
Manustamisviis
Kogu päevane annus neelatakse tervelt alla koos vähese vedelikuga hommikul tühja kõhuga vähemalt ½ tundi enne hommikusööki.
Imikud saavad kogu päevase annuse vähemalt ½ tundi enne päeva esimest toidukorda. Selleks lastakse tablettidel laguneda väheses koguses vees (10…15 ml) ja tekkiv peensuspensioon (mis tuleb igaks manustamiskorraks värskelt valmistada) antakse lapsele koos vähese lisakoguse vedelikuga
(5…10 ml).
Ravi kestus
Hüpotüreoosi korral ja pärast kilpnäärme pahaloomulise kasvaja tõttu tehtud türeoidektoomiat on ravi tavaliselt eluaegne, eutüreoidse struuma ja retsidiveeruva struuma profülaktika korral mõnest kuust või aastast kuni eluaegse ravini, sõltuvalt türeostaatilise ravi kestusest adjuvantravi korral hüpertüreoosi ravis.
LK 2/9
Eutüreoidse struuma korral on vajalik raviperiood 6 kuud kuni 2 aastat. Kui ravi
Kilpnäärme supressioonitest
Kilpnäärme supressioonitesti tegemiseks võetakse 14 päeva jooksul 150…200 mikrogrammi naatriumlevotüroksiini päevas.
4.3Vastunäidustused
-Ülitundlikkus toimeaine(te) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine(te) suhtes.
-Ravimata hüpertüreoidism.
-Ravimata neerupealiste puudulikkus.
-Ravimata hüpofüüsi puudulikkus (eeldusel, et see põhjustab neerupealiste puudulikkuse ravi vajaduse).
-Äge müokardiinfarkt.
-Äge müokardiit.
-Äge pankreatiit.
Raseduse ajal on levotüroksiini ja türeostaatikumi samaaegne kasutamine vastunäidustatud.
4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Enne ravi alustamist kilpnäärmehormooniga tuleb välistada või ravida järgnevad haigused:
-südame koronaartõbi;
-stenokardia;
-hüpertensioon;
-hüpofüüsi või neerupealiste puudulikkus;
-kilpnäärme autonoomia.
Need haigused või seisundid tuleb välistada või ravida enne kilpnäärme supressioonitesti teostamist, v.a kilpnäärme autonoomia, mis võib olla supressioonitesti läbiviimise põhjuseks.
Isegi kerget, farmakoloogiliselt indutseeritud hüpertüreoosi tuleb igal juhul vältida südame koronaartõve, südamepuudulikkuse, tahhüarütmiate, mitteägeda müokardiidi ja pikaajalise hüpotüreoosi korral või patsientidel, kellel on juba olnud müokardiinfarkt. Türeoidhormoonravi korral tuleb neil patsientidel sagedamini kontrollida kilpnäärmehormooni parameetreid (vt lõik 4.2).
Sekundaarse hüpotüreoosi korral tuleb selgitada, kas esineb kaasuv neerupealiste puudulikkus. Sel juhul tuleb see kõigepealt korrigeerida (hüdrokortisoon).
Kui kahtlustatakse kilpnäärme autonoomiat, on soovitatav teostada
Suurema osteoporoosiriskiga postmenopausaalsete naiste ravimisel levotüroksiiniga tuleb kilpnäärmetalitlust sagedamini kontrollida, et vältida levotüroksiini suprafüsioloogilist sisaldust veres.
Türeoidhormoone ei tohi manustada kehakaalu langetamiseks. Tavalised annused ei põhjusta eutüreoidsetel patsientidel kehakaalu langust. Suuremad annused võivad põhjustada tõsiseid või isegi eluohtlikke kõrvaltoimeid, eriti kui manustatakse koos teatud kaalulangetamisainetega.
Kui levotüroksiini raviskeem on välja selgitatud, tuleb üleminek türeoidhormooni sisaldavale teisele ravimile viia läbi ainult laboratoorsete diagnostiliste ja kliiniliste parameetrite jälgimisega.
Diabeetikute ja antikoagulante saavate patsientide kohta vt lõik 4.5.
LK 3/9
Väga harva on hüpotüreoosi juhtudest teatatud korraga sevelameri ja levotüroksiini saavatel patsientidel. Seetõttu soovitatakse mõlemat ravimit saavatel patsientidel tähelepanelikult jälgida TSH sisaldust (vt ka lõik 4.5).
4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Diabeedivastased ravimid
Levotüroksiin võib nõrgendada diabeedivastaste ravimite glükoosisisaldust vähendavat toimet. Seetõttu tuleb diabeetikutel regulaarselt kontrollida vere suhkrusisaldust peamiselt ravi alguses kilpnäärmehormooniga ja vajaduse korral kohandada veresuhkrut vähendava ravimi annust.
Kumariini derivaadid
Levotüroksiin võib tugevdada kumariini derivaatide toimet nende kõrvaldamise teel plasmavalkude sidumiskohtadest. Seetõttu on samaaegse ravi korral vajalik regulaarne vere hüübivuse kontroll ja vajaduse korral tuleb kohandada hüübimisvastase ravimi annust (annuse vähendamine).
Ioonvahetusvaigud
Ioonvahetusvaigud nagu kolestüramiin, kolestipool, kolesevelaam või polüstüreenhappe kaltsiumi- ja naatriumisoolad inhibeerivad levotüroksiini imendumist ning seetõttu ei tohi neid manustada vähemalt 4…5 tundi pärast
Maohapet siduvad alumiiniumisisaldusega ravimid, rauda sisaldavad ravimid, kaltsiumi sisaldavad ravimid
Levotüroksiini imendumist võib vähendada samaaegne maohapet siduvate alumiiniumi sisaldavate ravimite (antatsiidid, sukralfaat), rauda sisaldavate ravimite või kaltsiumi sisaldavate ravimite manustamine.
Sevelamer ja lantaankarbonaat
Sevelamer ja lantaankarbonaat võivad vähendada levotüroksiini biosaadavust (vt ka lõik 4.4).
Türosiinkinaasi inhibiitorid
Türosiinkinaasi inhibiitorid (nt imatiniib, sunitiniib) võivad vähendada levotüroksiini efektiivsust. Seetõttu on soovitatav patsienti jälgida kilpnäärmetalitluse muutuste suhtes kombinatsioonravi alguses ja lõpus. Vajaduse korral tuleb levotüroksiini annust kohandada.
Propüültiouratsiil, glükokortikoidid ja beetablokaatorid
Need ained inhibeerivad T4 muutumist
Amiodaroon ja jodeeritud kontrastained võivad oma suure joodisisalduse tõttu soodustada nii hüpertüreoosi kui ka hüpotüreoosi. Eriti ettevaatlik tuleb olla võimaliku identifitseerimata autonoomiaga sõlmelise struuma puhul.
Salitsülaadid, dikumarool, furosemiid, klofibraat, fenütoiin
Salitsülaadid, dikumarool, furosemiidi suured annused (250 mg), klofibraat, fenütoiin ja muude ravimite suured annused võivad levotüroksiini plasmavalkudega sidumiskohtadest välja viia ning põhjustada sellega vaba türoksiini (fT) sisalduse suurenemist plasmas.
Östrogeeni sisaldavad rasestumisvastased ravimid, hormoonasenduspreparaadid postmenopausis kasutamiseks
Levotüroksiini vajadus võib suureneda östrogeeni sisaldavate kontratseptiivide tarvitamisel postmenopausaalse hormoonasendusravi ajal.
LK 4/9
Sertraliin, klorokviin/proguaniil
Need ained vähendavad levotüroksiini tõhusust ja suurendavad TSH sisaldust seerumis.
Ensüümi indutseerijad
Barbituraadid, rifampitsiin, karbamasepiin ja muud maksaensüüme indutseerivate omadustega ravimid võivad suurendada levotüroksiini maksakliirensit.
Proteaasi inhibiitorid
On teateid, et levotüroksiini toime nõrgeneb, kui seda kasutada koos lopinaviiri/ritonaviiriga. Seetõttu tuleb levotüroksiini ja proteaasi inhibiitoreid samaaegselt kasutavatel patsientidel hoolikalt kontrollida kliinilisi sümptomeid ja kilpnäärmetalitlust.
Sojatooted võivad vähendada levotüroksiini imendumist soolest. On teatatud, et lastel, kes saavad soja sisaldavat toitu ja kellel ravitakse levotüroksiiniga kaasasündinud hüpotüreoosi, suureneb seerumis TSH sisaldus. Normaalse T4 ja TSH sisalduse saavutamiseks seerumis võivad vajalikud olla ebatavaliselt suured levotüroksiini annused. Soja sisaldava dieedi alustamisel ja lõpetamisel võib olla vajalik hoolikas T4 ja TSH sisalduse määramine seerumis ning vajaduse korral levotüroksiini annuse kohandamine.
4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Raseduse ajal tuleb asendusravi kilpnäärmehormoonidega teha järjekindlalt. Hoolimata laialdasest kasutamisest raseduse ajal ei ole seni teada levotüroksiini riske rasedusele ega lootele/vastsündinule.
Levotüroksiini vajadus võib raseduse ajal östrogeeni tõttu suureneda. Seetõttu tuleb kilpnäärmetalitlust raseduse ajal kontrollida ja vajaduse korral kohandada kilpnäärmehormooni annust.
Levotüroksiini kasutamine lisaravimina hüpertüreoosi ravis kombinatsioonis türeostaatikumidega on raseduse ajal vastunäidustatud. Levotüroksiini lisamine võib nõuda suuremat türeostaatikumi annust. Et türeostaatikumid erinevalt levotüroksiinist võivad raviannustes platsentaarbarjääri läbida, võib see põhjustada lootel hüpotüreoosi. Seetõttu peab hüpertüreoosi korral raseduse ajal alati kasutama monoteraapiat türeostaatiliste ravimite väikeste annustega.
Raseduse ajal ei tohi teha supressioonitesti.
Imetamine
Imetamise ajal tuleb asendusravi kilpnäärmehormoonidega teha järjekindlalt. Levotüroksiini kõrvaltoimeid vastsündinule ei ole seni teada. Imetamise ajal rinnapiima eritunud kilpnäärmehormooni kogused ei ole isegi levotüroksiini suurte annustega ravi korral piisavad imikul hüpertüreoosi tekkimiseks või TSH eritumise supressiooniks.
Levotüroksiini vajadus võib raseduse ajal östrogeeni tõttu suureneda. Seetõttu tuleb kilpnäärmetalitlust raseduse ajal kontrollida ja vajaduse korral kohandada kilpnäärmehormooni annust.
Imetamise ajal ei tohi teha supressioonitesti.
Fertiilsus
Uuringumaterjal kahjuliku toime kohta nii meeste kui naiste viljakusele puudub. Kahtlustusi ja viiteid ei ole.
4.7Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.
LK 5/9
4.8Kõrvaltoimed
Õige kasutamise korral ning kliiniliste leidude ja laboratoorsete diagnostiliste väärtuste kontrollimisel ei ole kõrvaltoimed ravi ajal
Ülitundlikkuse korral levotüroksiini või ravimi mõne muu koostisosa suhtes võivad tekkida naha ja hingamisteede allergilised reaktsioonid.
Anafülaktilise šoki esinemisest on teatatud väga harva. Sellisel juhul tuleb tablettide võtmine katkestada.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, www.ravimiamet.ee, kaudu.
4.9Üleannustamine
Üleannustamise kindlaks tegemiseks on usaldusväärsem T3 sisalduse suurenemine kui T4 või fT4 sisalduse suurenemine. Üleannustamise ja mürgistuse järel esinevad ainevahetuse mõõduka kuni olulise kiirenemise sümptomid (vt lõik 4.8). Soovitatav on tablettide võtmine katkestada ja teostada
Mürgistusjuhtude korral (enesetapukatse) on inimesed talunud levotüroksiini annuseid kuni 10 mg ilma tüsistusteta. Tõsised tüsistused, nagu oht elutähtsatele funktsioonidele (hingamisele ja vereringele), on ebatõenäolised, v.a juhul, kui esineb südame koronaartõbi. Siiski on teateid türeotoksilise kriisi juhtudest, krampidest, südamepuudulikkusest ja koomast. On teatatud südame äkkseiskumisest patsientidel, kes on aastaid levotüroksiini kuritarvitanud.
Ägeda üleannustamise korral saab imendumist seedetraktist vähendada aktiivsöe manustamisega. Ravi on tavaliselt sümptomaatiline ja toetav. Väljendunud
Plasmaferees võib olla kasulik äärmuslike annuste korral (enesetapukatse).
Levotüroksiini üleannustamine vajab pikaajalist jälgimisperioodi. Levotüroksiini astmelise konversiooni tõttu liotüroniiniks võivad sümptomid avalduda alles 6 päeva pärast.
5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: kilpnäärmehormoonid
Toimemehhanism
LK 6/9
Farmakodünaamilised toimed
Pärast osalist muutumist liotüroniiniks (T), eriti maksas ja neerudes, ning liikumist organismi rakkudesse täheldatakse kilpnäärmehormoonide iseloomulikke toimeid läbi
Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Kilpnäärmehormoonide asendamine toob kaasa metaboolsete protsesside normaliseerumise. Näiteks väheneb levotüroksiini manustamise järel oluliselt hüpotüreoosile iseloomulik kolesteroolisisalduse suurenemine.
5.2Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Suukaudselt, tühja maoga manustatud levotüroksiin imendub peamiselt peensoolest, maksimaalselt 80% ulatuses ning see näitaja sõltub suurel määral preparaadi galeenilisest vormist. Ravimi manustamisel koos toiduga väheneb imendumine oluliselt.
Maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse ligikaudu 2…3 tundi pärast manustamist.
Suukaudse ravi alguses algab toime tavaliselt 3…5 päeva pärast.
Jaotumine
Jaotusruumala on arvutatult ligikaudu 10…12 l. Levotüroksiin on ligikaudu 99,97% ulatuses seotud spetsiifiliste transportvalkudega. See
Eritumine
Metaboolne kliirens on ligikaudu 1,2 l plasmat päevas; lõhustumine toimub peamiselt maksas, neerudes, ajus ja lihastes. Metaboliidid erituvad peamiselt uriini ja roojaga.
Levotüroksiini poolväärtusaeg on ligikaudu 7 päeva, hüpertüreoosi korral on see lühenenud (3…4 päeva) ja hüpotüreoosi korral pikenenud (9…10 päeva).
Rasedus ja imetamine
Levotüroksiin läbib platsentat väheses koguses. Normaalsete annustega ravimisel imendub väike hulk levotüroksiini rinnapiima.
Neerukahjustus
Suure seotuse tõttu plasmavalkudega ei allu levotüroksiin hemodialüüsile ega hemoperfusioonile.
5.3Prekliinilised ohutusandmed
a)Äge toksilisus
Levotüroksiini äge toksilisus on väga vähene.
b)Korduvtoksilisus
Korduvtoksilisuse katseid on tehtud erinevate loomaliikidega (rott, koer). Suurtes annustes täheldati rottidel hepatopaatia nähte, spontaansete nefrooside suurenenud sagedust ja elundite kaalu muutusi. Koertel olulisi kõrvaltoimeid ei täheldatud.
c)Mutageenne potentsiaal
LK 7/9
Levotüroksiini mutageense potentsiaali kohta puuduvad uuringud. Senini puuduvad kahtlused või viited järeltulijate kahjustustele genoomi muutuste teel.
d)Kantserogeenne potentsiaal
Pikaajalisi levotüroksiini tumorigeense potentsiaali uuringuid katseloomadel ei ole läbi viidud.
e)Reproduktiivne toksilisus
Kilpnäärmehormoonid läbivad platsentat ainult väga väikestes kogustes.
Uuringumaterjal kahjuliku toime kohta meeste või naiste viljakusele puudub. Kahtlustusi ja viiteid ei ole.
6.FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1Abiainete loetelu
Kaltsiumvesinikfosfaatdihüdraat
Mikrokristalliline tselluloos
Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A)
Dekstriin
Pika ahelaga osaliselt asendatud glütseriidid.
6.2Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3Kõlblikkusaeg
2 aastat.
6.4Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25 °C.
6.5Pakendi iseloomustus ja sisu
Alumiiniumblister kaetud alumiiniumfooliumiga (Al/Al).
Originaalpakendis 25, 50 ja 100 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks <käsitsemiseks>
Erinõuded puuduvad.
7.MÜÜGILOA HOIDJA
(Menarini Group)
Glienicker Weg 125
Saksamaa
LK 8/9
8.MÜÜGILOA NUMBRID
9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
26.04.2000/28.01.2015
10.TEKSTI ÜLEVAATAMISE KUUPÄEV
Ravimiametis kinnitatud jaanuaris 2015
LK 9/9