LULINA
Artikli sisukord
LULINA
LULINA on rasestumisvastane ravim (kontratseptiivne pill), mida kasutatakse raseduse vältimiseks.
LULINA
PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE
LULINA 3 mg/0,03 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Drospirenoon, etünüülöstradiool
Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte.
-Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
-Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
-Ravim on välja kirjutatud teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigussümptomid on sarnased. -Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.
Infolehes antakse ülevaade:
1. Mis ravim on LULINA ja milleks seda kasutatakse
2. Mida on vaja teada enne LULINA võtmist
3. Kuidas LULINA´t võtta
4. Võimalikud kõrvaltoimed
5. Kuidas LULINA´t säilitada
6. Lisainfo
1. MIS RAVIM ON LULINA JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE
• LULINA on rasestumisvastane ravim (kontratseptiivne pill), mida kasutatakse raseduse vältimiseks.
• Iga tablett sisaldab väikeses koguses kahte erinevat naissuguhormooni – drospirenooni ja etünüülöstradiooli.
• Kahte hormooni sisaldavaid rasestumisvastaseid tablette nimetatakse „kombineeritud“ pillideks.
2. MIDA ON VAJA TEADA ENNE LULINA VÕTMIST
Üldteave Enne kui te saate LULINA´t võtma hakata, esitab arst teile küsimusi nii teie kui ka teie lähisugulaste tervise kohta. Samuti mõõdab arst teie vererõhku ja sõltuvalt teie tervise seisundist võib teha ka muid uuringuid.
Käesolevas infolehes kirjeldatakse mitmeid olukordi, mille puhul peate lõpetama LULINA kasutamise või mille puhul võib LULINA usaldusväärsus olla vähenenud. Sellistes olukordades peate kas vältima sugulist vahekorda või kasutama lisaks mingit muud mittehormonaalset rasestumisvastast meetodit, näiteks kondoomi või muud barjäärimeetodit. Ärge kasutage rütmi- või temperatuurimeetodeid. Need meetodid ei pruugi olla usaldusväärsed, sest LULINA muudab menstruaaltsükliga kaasnevaid kehatemperatuuri muutusi ja emakakaelalima muutusi.
LULINA, nagu teised hormonaalsed kontratseptiivid, ei kaitse HIV-infektsiooni (AIDS) ega teiste sugulisel teel edasikanduvate haiguste eest.
Ärge võtke LULINA´t
• kui teil esineb (või on kunagi esinenud) verehüüve jala veresoones (tromboos), kopsu veresoones (kopsuemboolia) või muu organi veresoones
• kui teil on (või on kunagi olnud) südameinfarkt või insult
• kui teil on (või on kunagi olnud) haigus, mis võib viidata südamelihaseinfarkti tekkele tulevikus (nt stenokardia, mis põhjustab tugevat valu rinnus) või ajuinsuldile (näiteks ilma jääknähtudeta mööduv kerge ajuinfarkt)
• kui te põete mõnda haigust, mis võib suurendada trombiohtu arterites. See puudutab järgmisi haigusi: -suhkurtõbi koos veresoonte kahjustusega -väga kõrge vererõhk -väga kõrge rasvade (kolesterooli või triglütseriidide) sisaldus veres
• kui teil on vere hüübimishäire (näiteks proteiin C puudulikkus)
• kui teil esineb (või on kunagi esinenud) teatud migreeni vorm (millega kaasnevad nn fokaalsed neuroloogilised sümptomid
• kui teil on (või on kunagi olnud) kõhunäärmepõletik (pankreatiit)
• kui teil on (või on kunagi olnud) maksahaigus ja teie maksafunktsioon ei ole veel normaliseerunud
• kui teie neerud ei tööta hästi (neerupuudulikkus)
• kui teil on (või on kunagi olnud) maksakasvaja
• kui teil on (või on kunagi olnud) rinnanäärme või suguelundite vähk või teil kahtlustatakse selle olemasolu
• kui teil esineb ebaselge põhjusega verejooksu tupest
• kui te olete allergiline etünüülöstradiooli või drospirenooni või LULINA mõne koostisosa suhtes. See võib põhjustada sügelust, löövet või turset
Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga LULINA
Teatud olukordades peate te LULINA või ükskõik millise muu kombineeritud pilli kasutamise ajal olema eriti ettevaatlik ning vajalikuks võib osutuda regulaarne arstlik kontroll. Kui ükskõik milline järgnevatest seisunditest kehtib teie kohta, peate oma arsti sellest teavitama enne kui alustate LULINA kasutamist. Samuti peate pidama nõu oma arstiga, kui ükskõik milline järgnevatest seisunditest tekib või süveneb ajal, kui te kasutate LULINA´t: Kui teil on:
• lähisugulane, kellel on olnud rinnanäärmevähk
• maksa- või sapipõiehaigus
• suhkurtõbi
• depressioon
• Crohni tõbi või põletikuline soolehaigus (haavandiline koliit)
• verehaigus nimetusega HUS (hemolüütilis-ureemiline sündroom), mis põhjustab neerukahjustust
• verehaigus nimetusega sirprakuline aneemia
• epilepsia (vt lõik „Võtmine koos teiste ravimitega“)
• immuunsüsteemi haigus nimetusega SLE (süsteemne erütematoosne luupus)
• haigus, mis esmakordselt tekkis raseduse või eelneva suguhormoonide kasutamise ajal [nt kuulmise kadu, verehaigus nimetusega porfüüria, naha ja silmavalgete kollaseks muutumine (ikterus), sügelus üle kogu keha (pruritis) rasedusaegne villiline nahalööve (rasedusherpes), närvide haigus, mis põhjustab äkilisi keha liigutusi (chorea Sydenham)]
• varem esinenud kuldpruune pigmendilaike nahal (kloasmid) ehk nn „raseduslaigud“, eriti näol. Sellisel juhul hoiduge otsesest päikese- või ultraviolettkiirgusest.
• pärilik angioödeem, võivad östrogeene sisaldavad preparaadid sümptomeid põhjustada või neid ägedamaks muuta. Kui teil esineb angioödeemi sümptomeid, nagu näo, keele ja/või neelu turse ja/või raskendatud neelamine või nõgeslööve koos hingamisraskustega, pöörduge viivitamatult oma arsti poole.
Pillid ja tromboos
Ükskõik millise kombineeritud pilli, sealhulgas LULINA kasutamine suurendab naistel riski trombide tekkeks veenides (venoose tromboos) võrreldes naistega, kes ei võta mingeid (rasestumisvastaseid) pille.
Veenide tromboosioht suureneb kombineeritud pillide kasutajatel:
•
koos vanusega
• kui te olete ülekaaluline
• kui mõnel teie lähisugulastest on noores eas esinenud jala, kopsu (kopsuemboolia) või muu organi verehüübed (tromboos)
• kui teil seisab ees kirurgiline operatsioon, kui teil on olnud tõsine trauma või kui peate pikka aega olema voodiravil. On oluline oma arstile eelnevalt öelda, et te tarvitate LULINA´t, sest selle kasutamine tuleb võib-olla katkestada. Teie arst ütleb teile, millal LULINA´t uuesti võtma hakata. See on tavaliselt ligikaudu kaks nädalat pärast seda, kui te jälle omal jõul ringi saate liikuda.
Pillide võtmine suurendab teie võimalusi trombi tekkeks.
- Aastas võib 100 000-st naisest, kes ei võta pille ja kes ei ole rasedad, ligikaudu 5..10 naisel tekkida tromb.
- Aastas võib 100 000-st naisest, kes võtavad pille nagu LULINA, 20...40 naisel tekkida tromb, täpne arv on teadmata.
- Aastas võib 100 000-st naisest, kes on rasedad, ligikaudu 60 naisel tekkida tromb.
Verehüüve veenidest võib liikuda kopsudesse ja ummistada seal veresooni (nimetatakse kopsu
emboliks). 1...2% juhtudest võib verehüüvete teke veenides lõppeda surmaga.
Kombineeritud pillide kasutamist on seostatud arterite trombide (arteriaalne tromboos) tekkeriski
suurenemisega, nt südame (infarkt) või aju veresoontes (insult).
Arterite tromboosi oht suureneb kombineeritud pillide kasutajatel, kui te (teil):
• suitsetate. Kui te kasutate LULINA´t, soovitatakse teil tungivalt suitsetamisest loobuda, eriti kui olete üle 35 aasta vana.
• on kõrge kolesterooli või triglütseriidide tase veres
• olete ülekaaluline
• on lähisugulane, kellel oli noores eas südameinfarkt või ajuinsult
• on kõrge vererõhk
• esineb migreen
• on südameprobleemid (klappide häired, südame rütmihäired).
Lõpetage LULINA võtmine ja võtke viivitamatult ühendust oma arstiga, kui märkate võimalikke trombi nähte, nagu:
• tugev valu ja/või turse ühes jalas
• äkki tekkinud tugev valu rindkeres, mis võib kiirguda vasakusse kätte
• äkiline õhupuudus
• äkki tekkinud ilmse põhjuseta köha
• iga ootamatu, tugev või pikaajaline peavalu või migreeni süvenemine • osaline või täielik nägemise kaotus või kahelinägemine
• kõnehäired või kõnevõimetus
• peapööritus või minestamine
• nõrkus, ebaharilik tunne või tuimus ükskõik millises kehapiirkonnas
• tugev valu kõhus (tuntud kui „äge kõht“)
Hormonaalne rasestumisvastane ravim ja vähk Kombineeritud pille võtvate naiste seas on rinnanäärmevähki täheldatud veidi sagedamini, kuid pole teada, kas see on põhjustatud ravist. Näiteks võib olla, et rohkem kasvajaid avastatakse kombineeritud pille saavatel naistel, sest nad läbivad sagedamini tervisekontrolle. Rinnanäärmekasvajate risk muutub järk-järgult väiksemaks pärast kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide kasutamise lõpetamist. Tähtis on regulaarselt oma rindu kontrollida ja kui tunnete rinnas mingit tükki, peate ühendust võtma oma arstiga. Pillide kasutajatel on harvadel juhtudel teatatud healoomulistest maksakasvajatest ja veel harvem pahaloomulistest maksakasvajatest. Võtke ühendust oma arstiga, kui teil esineb ebatavaliselt tugev kõhuvalu.
Menstruatsioonidevaheline vereeritus
LULINA esimestel võtmiskuudel võib teil tekkida ootamatu veritsus (veritsus väljaspool tabletivaba
nädalat).
Kui sellist veritsust esineb kauem kui paar kuud või algab see mõne kuu möödudes, võtke ühendust
oma arstiga, et ta saaks välja selgitada, mis on valesti.
Mida teha, kui tabletivaba nädala ajal ei teki veritsust
Kui te olete võtnud kõik tabletid õigesti, ei ole oksendanud, teil ei ole esinenud rasket kõhulahtisust ja
te ei ole võtnud samal ajal mingeid muid ravimeid, on väga ebatõenäoline, et te võite olla rase.
Kui kahel järjestikusel tabletivabal perioodil ei ole tekkinud veritsust, võite olla rase. Võtke koheselt
ühendust oma arstiga.
Alustage järgmise blisterribaga ainult siis, kui olete kindel, et te ei ole rase.
Kasutamine koos teiste ravimitega
Palun informeerige oma arsti või apteekrit, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.
Mõned ravimid võivad LULINA rasestumisvastast toimet nõrgendada või põhjustada vaheveritsust. Siia kuuluvad ravimid, mida kasutatakse järgmiste haiguste raviks
• epilepsia (nt barbituraadid, karbamasepiin, fenütoiin, primidoon, okskarbasepiin)
• tuberkuloos (nt rifampitsiin)
• HIV-nakkus (ritonaviir, nevirapiin) või teised infektsioonid (antibiootikumid nagu griseofulviin, penitsilliin, tetratsükliin)
• kõrge vererõhk kopsu veresoontes (bosentaan)
• taimne vahend naistepuna
LULINA võib mõjutada teiste ravimite toimet, nt
• tsüklosporiini sisaldavad ravimid
• epilepsiavastane ravim lamotrigiin (see võib põhjustada hoogude sagenemist)
Laboratoorsed analüüsid
Kui te peate andma vereanalüüse, siis teavitage oma arsti või laboritöötajaid, et te võtate neid pille,
sest hormonaalsed kontratseptiivid võivad mõjutada mõnede analüüside tulemusi.
Rasedus ja imetamine
Rasedus
Kui te olete rase, ei tohi te LULINA´t võtta. Kui te rasestute LULINA võtmise ajal, lõpetage koheselt selle võtmine ja pöörduge oma arsti poole. Kui te soovite rasestuda, võite LULINA võtmise lõpetada igal ajal (vt ka “Kui te soovite LULINA võtmise lõpetada”).
Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Imetamine
LULINA kasutamine ei ole imetamise ajal üldiselt soovitatav. Kui te tahate imetamise ajal võtta pille, peate nõu pidama oma arstiga.
Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Puudub teave, mis viitaks sellele, et LULINA kasutamine mõjutaks autojuhtimise või masinatega töötamise võimet.
Oluline teave mõningate LULINA koostisainete suhtes
LULINA sisaldab 48,17 mg laktoosmonohüdraati. Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud
suhkruid, peate te enne selle ravimi võtmist konsulteerima oma arstiga.
LULINA sisaldab sojaõli. Ärge kasutage seda ravimit, kui olete allergiline maapähkli või soja suhtes.
3. KUIDAS LULINA´T VÕTTA
Võtke LULINA´t 21 päeva, iga päev
LULINA on saadaval 21 pilli sisaldava blistrina, iga tablett on märgitud nädalapäevaga.
• Võtke oma pill iga päev samal ajal.
• Alustage võttes pilli, mille juurde on märgitud õige nädalapäev.
• Järgige noolte suunda blisterribal. Võtke iga päev üks pill, kuni kõik 21 pilli on ära võetud.
• Neelake iga pill tervelt, vajaduse korral koos veega. Ärge närige pilli.
Seejärel tehke 7 tabletivaba päeva
Pärast seda, kui te olete võtnud kõik 21 pilli blisterribalt ära, on teil 7 päeva, mil te ei võta üldse pille. Seega, kui te võtate ühe pakendi viimase pilli reedel, siis te võtate järgmise pakendi esimese pilli järgmise nädala laupäeval.
Paari päeva jooksul pärast viimase pilli võtmist blisterribalt peab teil algama vereeritus, nagu menstruatsioon. See vereeritus ei pruugi olla lõppenud hetkeks, kui on aeg alustada järgmise blisterribaga.
Nende 7 tabletivaba päeva jooksul ei pea te kasutama lisaks täiendavaid rasestumisvastaseid vahendeid – nii kaua kui olete võtnud oma pille õigesti ja alustate järgmise blisterribaga õigel ajal.
Seejärel alustage järgmise blisterribaga
Alustage uue LULINA blisterriba võtmist pärast 7 tabletivaba päeva - ka siis, kui vereeritus ei ole veel lõppenud. Alustage uut blisterriba alati õigel ajal.
7 tabletivaba päeva jooksul, mil te ei võta tablette, peaks algama vereeritus (nn menstruatsioonilaadne vereeritus). See algab tavaliselt 2. või 3. päeval pärast viimase LULINA tableti võtmist. Tehke järgmise blisterribaga algust pärast viimast 7-päevast tabletivaba päeva, ükskõik kas teie vereeritus on lõppenud või mitte.
Millal võite alustada esimese blisterribaga?
• Kui te ei ole viimase kuu jooksul kasutanud ühtegi hormonaalset rasestumisvastast vahendit
Alustage LULINA võtmist tsükli esimesel päeval (see on menstruatsiooni esimene päev). Kui te alustate LULINA kasutamist menstruatsiooni esimesel päeval, siis olete te kohe rasestumise eest kaitstud. Te võite alustada tablettide võtmist ka tsükli 2. kuni 5. päeval, kuid siis peate esimesel 7 päeval kasutama lisaks täiendavaid rasestumisvastaseid vahendeid (nt kondoomi).
• Üleminek kombineeritud hormonaalselt rasestumisvastaselt preparaadilt või kombineeritud rasestumisvastaselt tuperõngalt või plaastrilt
Te võite LULINA kasutamist alustada varem kasutatud pillide viimase toimeainet sisaldava
tableti võtmisele järgneval päeval, kuid hiljemalt varem kasutatud pillide tabletivabale
perioodile järgneval päeval (või pärast kasutatud pillide viimase toimeainet mittesisaldava
tableti võtmist).
Kui te lähete üle kombineeritud rasestumisvastaselt tuperõngalt või transdermaalselt plaastrilt,
järgige oma arsti juhiseid.
• Üleminek ainult progestageeni sisaldavalt meetodilt [ainult progestageeni sisaldavad pillid, süst, implantaat või progestageeni vabastav emakasisene vahend (ESV)]
Ainult progestageeni sisaldavatelt pillidelt võite sellele preparaadile üle minna suvalisel päeval (implantaadilt või ESV-lt selle eemaldamise päeval, süstitavalt preparaadilt päeval, mil teile peaks tehtama järgmine süst), kuid kõigil nendel juhtudel peate te esimese 7 tableti võtmise päeva jooksul kasutama lisaks mõnda täiendavat rasestumisvastast vahendit (nt kondoomi).
• Pärast raseduse katkemist või aborti
Kui teil oli raseduse katkemine või abort esimese kolme raseduskuu jooksul, võib teie arst öelda, et alustaksite LULINA võtmist koheselt. See tähendab, et teil on rasestumisvastane toime olemas esimese pilliga.
• Pärast sünnitust
LULINA võtmist võite alustada 21...28 päeva pärast sünnitust. Kui te alustate pärast 28-ndat
päeva, kasutage esimese seitsme LULINA võtmise päeva jooksul ka nn barjäärimeetodit (nt
kondoomi).
Kui pärast sünnitust olite te enne LULINA (uuesti) kasutamise alustamist seksuaalvahekorras,
peate olema kõigepealt kindel, et te pole rase või ootama kuni järgmise menstruatsioonini.
• Kui te toidate last rinnaga ja soovite pärast sünnitust LULINA´t kasutama hakata
Lugege lõiku „Imetamine”
Kui te pole kindel, millal LULINA võtmist alustada, siis küsige nõu oma arstilt.
Kui te võtate LULINA´t rohkem kui ette nähtud
Puuduvad teated LULINA tablettide üleannustamisega seotud tõsistest kõrvaltoimetest. Kui te võtate korraga mitu tabletti, võivad teil esineda iiveldus või oksendamine. Noortel tütarlastel võib esineda tupekaudne vereeritus.
Kui olete võtnud liiga palju LULINA tablette või avastate, et tablette on sisse võtnud laps, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Kui te unustate LULINA´t võtta
• Kui te hilinesite tableti võtmisega vähem kui 12 tundi, ei ole rasestumisvastane toime nõrgenenud. Võtke tablett niipea, kui see teile meenub ning seejärel võtke järgnevad tabletid taas tavalisel ajal.
• Kui te hilinesite tableti võtmisega rohkem kui 12 tundi, võib rasestumisvastane toime nõrgeneda. Mida rohkem tablette on võtmata jäänud, seda suurem on risk rasestuda.
Suurim risk rasestumisvastase toime nõrgenemiseks on siis, kui te unustate tableti võtmata blisterriba alguses või lõpus. Seetõttu peate järgima alltoodud reegleid (vt ka alltoodud joonist).
• Ununenud on rohkem kui üks tablett samalt blisterribalt
Pöörduge oma arsti poole.
• 1 tablett jäi võtmata 1. nädalal
Võtke ununenud tablett niipea, kui see teile meenub, isegi kui see tähendab kahe tableti samaaegset võtmist. Jätkake tablettide võtmist tavalisel ajal ja kasutage järgmise 7 päeva jooksul lisaks täiendavat rasestumisvastast vahendit, näiteks kondoomi. Kui te olite tableti unustamisele eelnenud nädalal seksuaalvahekorras, võite olla rase. Sellisel juhul pöörduge oma arsti poole.
• 1 tablett jäi vahele 2. nädalal
Võtke ununenud tablett niipea, kui see teile meenub, isegi kui see tähendab kahe tableti samaaegset võtmist. Jätkake tablettide võtmist tavalisel ajal. Rasestumisvastane kaitse ei ole vähenenud ja te ei pea lisaks muud rasestumisvastast meetodit kasutama. Kui te unustasite võtta rohkem kui ühe tableti, kasutage 7 päeva jooksul lisaks barjäärimeetodit, nagu kondoom.
• 1 tablett jäi vahele 3. nädalal
Võite valida kahe võimaluse vahel:
1. Võtke ununenud tablett niipea, kui see teile meenub, isegi kui see tähendab kahe tableti samaaegset võtmist. Jätkake tablettide võtmist tavalisel ajal. Alustage järgmise bliterribaga kohe, kui olete võtnud viimase tableti, selle asemel, et teha 7 tabletivaba päeva.
Kõige tõenäolisemalt tekib teil menstruatsioon teise blisterriba lõpus - kuid teil võib teisest blisterribast tablettide võtmise ajal esineda ka kerget või menstruatsioonitaolist veritsust.
2. Te võite ka lõpetada tablettide võtmise käesolevast blisterribast ja alustada kohe 7-päevase tabletivaba perioodiga (arvestage juurde ka päev, mil tablett jäi võtmata). Kui te soovite alustada uue blisterribaga päeval, mil olete alati uue pakendiga alustanud, pidage vähem kui 7päevane tabletivaba periood.
Kui järgite üht neist kahest soovitusest, olete rasestumise eest kaitstud.
• Kui unustasite blisterribalt tableti võtta ja seejärel ei teki teil esimesel tabletivabal perioodil vereeritust, võite olla rase. Enne uue blisterriba alustamist võtke ühendust oma arstiga.
Unustatud mitu tabletti 1. blisterribast
Ununenud on vaid üks tablett (võetud rohkem kui 12 tundi hiljem)
• Ärge võtke käesolevast pakist enam ühtegi tabletti.
• Pidage tabletivaba nädal (mitte kauemaks kui 7 päeva, sealhulgas unustatud tableti päev).
• Seejärel alustage järgmise blisterriba kasutamist
Mida teha oksendamise või ägeda kõhulahtisuse puhul Kui te oksendate 3...4 tundi pärast tableti võtmist või kui teil on äge kõhulahtisus, võivad tabletis sisalduvad toimeained jääda täielikult teie organismi imendumata. See olukord on sarnane tableti võtmata jätmisega. Pärast oksendamist või kõhulahtisust peate võtma uue tableti varupakendist niipea kui võimalik. Võimaluse korral võtke see mitte hiljem kui 12 tundi pärast tavalist pilli võtmise aega. Kui see ei ole võimalik või kui möödunud on 12 tundi, tuleb teil järgida nõuandeid, mis on antud lõigus “Kui te unustate LULINA´t võtta”.
Menstruatsiooni edasilükkamine: mida peate teadma Kuigi see ei ole soovitatav, saate te oma menstruatsiooni edasilükata jättes vahele 7 tabletivaba päeva ja jätkates kohe uue LULINA blisterribaga kuni lõpuni. Teisest blisterribast tablettide võtmise ajal võib teil esineda määrimist (veretilgad või -täpid) või läbimurdeveritsust. Seejärel, pärast tavalist 7päevast tabletivaba perioodi alustage järgmise blisterribaga.
Soovitatav on oma arsti käest nõu küsida enne, kui otsustate menstruatsiooni edasi lükata.
Menstruatsiooni alguspäeva muutmine: mida peate teadma Kui te võtate tablette vastavalt juhistele, siis algab teil menstruatsioon seitsme tabletivaba päeva jooksul. Kui te peate seda päeva muutma, siis lühendage (mitte kunagi ärge pikendage -7 päeva on maksimum!) tabletivaba perioodi. Näiteks, kui te alustate seitset tabletivaba päeva reedel ja te tahate, et see edaspidi algaks teisipäeval (3 päeva varem), siis alustage järgmise blisterribaga 3 päeva varem kui tavaliselt. Teil ei pruugi selle aja vältel vereeritust tekkida. Seejärel võib teil esineda määrimist (veretilgad või -täpid) või läbimurdeveritsust.
Kui te pole kindel, mida teha, pidage nõu oma arstiga.
Kui soovite LULINA võtmise lõpetada
Te võite LULINA võtmise lõpetada ükskõik millal soovite. Kui te ei soovi rasestuda, siis küsige oma
arstilt nõu teiste usaldusväärsete rasestumisvastaste meetodite kohta.
Kui te soovite rasestuda, lõpetage LULINA võtmine ning oodake menstruatsioon ära, enne kui püüate
rasestuda. Teil on lapse oodatavat sünniaega nii lihtsam arvutada.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
4. VÕIMALIKUD KÕRVALTOIMED
Nagu kõik ravimid, võib ka LULINA põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
-Sageli esinevad kõrvaltoimed (esinevad 1…10 kasutajal 100-st): depressiivne meeleolu, peavalu, migreen, iiveldus, rindade valulikkus, menstruatssioonihäired, vereeritus menstruatsioonide vahel, eritis tupest ja tupe seeninfektsioon.
-Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (esinevad 1…10 kasutajal 1000-st): muutused libiidos (seksuaaltung), kõrge vererõhk, madal vererõhk, oksendamine, akne (vistrikud), nahalööve, raske sügelus, tupepõletik, vedelikupeetus ja kehakaalu muutused.
-Harva esinevad kõrvaltoimed (esinevad 1...10 kasutajal 10 000-st): astma, kuulmise kadu, eritis rindadest, verehüübed (trombemboolia), tõsised nahareaktsioonid (nodoosne erüteem, multiformne erüteem), ülitundlikkus.
Kombineeritud suukaudseid kontratseptiive (KSK) kasutavatel naistel on teatatud järgnevatest tõsistest kõrvaltoimetest, mida on käsitletud lõigus 2 „Mida on vaja teada enne LULINA võtmist“: -Venoosne ja arteriaalne tromboos, kõrge vererõhk, maksakasvajad -Täheldatud on järgnevate haiguste tekkimist või süvenemist, kuid põhjuslik seos nende pillide
kasutamisega ei ole selge: krooniline põletikuline soolehaigus, epilepsia, migreen, emaka healoomuline kasvaja, porfüüria (metaboolne haigus koos punaste vereliblede pigmendi moodustumise häirega), süsteemne erütematoosne luupus (iseloomuliku libliklööbega; teatud autoimmuunhaigus), liigutuste häire, mida nimetatakse chorea Sydenham, hemolüütilisureemiline sündroom (teatud punaste vereliblede ja neerude kahjustus), kolestaatiline ikterus (kollatõbi).
SK-de kasutajate hulgas esineb rinnavähi diagnoose pisut rohkem. Kuivõrd rinnavähk on alla 40aastaste naiste seas haruldane, on diagnoositud rinnavähi juhtumite arv väike võrreldes rinnavähi üldise esinemissagedusega. KSK-de kasutamise põhjuslik osa ei ole teada. Lisateabe saamiseks vaadake lõiku 2 „Ärge võtke LULINA´t“, „Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga LULINA“ ja „Mida on vaja teada enne LULINA võtmist“.
Päriliku angioödeemiga naistel võivad östrogeenid indutseerida või süvendada angioödeemi sümptomeid (vt lõik 2 „Mida on vaja teada enne LULINA võtmist“).
Kui teil tekib mingeid ebaharilikke sümptomeid, nagu ebaselge põhjusega valu rinnus, kõhus või jalgades, peate viivitamatult konsulteerima oma arstiga.
Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.
5. KUIDAS LULINA’T SÄILITADA
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage LULINA’t pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud blistril ja karbil. Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele päevale.
Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.
Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
6. LISAINFO
Mida LULINA sisaldab
-Toimeained on 3 mg drospirenooni ja 0,03 mg etünüülöstradiooli igas tabletis.
-Abiained on:
Tableti sisu: laktoosmonohüdraat, eelželatiniseeritud maisitärklis, maisitärklis, povidoon K-25,
magneesiumstearaat.
Tableti kate: polüvinüülalkohol, titaandioksiid (E171), talk (E553b), makrogool 3350, sojaletsitiin.
Kuidas LULINA välja näeb ja pakendi sisu
Valge või peaaegu valge, ümar, kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett. Ühele küljele on
pressitud “G63”, teine külg on ilma märgistuseta.
LULINA 3 mg / 0,03 mg õhukese polümeerikattega tabletid on pakitud PVC/PVDC//Al
blisterpakendisse.
Blistrid on pakendatud pappkarpi koos patsiendi infolehega ja igasse karpi on lisatud „etüi“ hoiukott.
Pakendi suurused:
21 õhukese polümeerikattega tabletti
3×21 õhukese polümeerikattega tabletti
6 × 21 õhukese polümeerikattega tabletti
13 × 21 õhukese polümeerikattega tabletti
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja Ivowen Limited 3, Anglesea Street, Clonmel, Co. Tipperary Iirimaa
Tootja
Gedeon Richter Plc.
1103 Budapest,
Gyömrői út 19-21.
Ungari
See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega:
Bulgaaria: Lulina Tšehhi Vabariik: Werrca Eesti: LULINA Ungari: Lulina Läti: LULINA Leedu: LULINA Poola: Lulina Rumeenia: Lulina Slovakkia: Werrca Sloveenia: Werrca
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: Richter Gedeon Eesti filiaal Kitsas 8 51003 Tartu Tel/Fax: +372 742 7056
Infoleht on viimati kooskõlastatud juunis 2011.
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
LULINA 3 mg/0,03 mg õhukese polümeerikattega tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Iga tablett sisaldab 3 mg drospirenooni ja 0,03 mg etünüülöstradiooli.
INN. Ethinylestradiolum, drospirenonum.
Abiained:
Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 48,17 mg laktoosmonohüdraati ja 0,07 mg sojaletsitiini.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett.
Valge või peaaegu valge, ümar, kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett. Ühele küljele on pressitud “G63”, teine külg on ilma märgistuseta.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Raseduse vältimine.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Manustamistee: suukaudne
Kuidas LULINAt võtta
Tablette tuleb võtta blisterpakendil näidatud järjekorras iga päev enam-vähem samal ajal, vajaduse korral koos vähese vedelikuga. Võtta tuleb üks tablett päevas 21. järjestikusel päeval. Enne iga järgneva pakendiga alustamist tuleb pidada 7-päevane tabletivaba periood, mille jooksul esineb tavaliselt menstruatsioonilaadne vereeritus. See algab tavaliselt 2...3 päeva pärast viimase tableti võtmist ega pruugi lõppeda enne järgmisest pakendist tablettide võtmise alustamist.
Kuidas alustada LULINA võtmist
Kui hormonaalseid rasestumisvastaseid preparaate ei ole varem (viimase kuu vältel) kasutatud:
LULINA võtmist peab alustama naise normaalse menstruaaltsükli esimesel päeval (st tema menstruaalverejooksu esimesel päeval).
Üleminekul kombineeritud hormonaalselt kontratseptiivilt (kombineeritud suukaudne kontratseptiiv /KSK, tuperõngas või transdermaalne plaaster):
Eelistatuna peaks naine LULINA võtmist alustama varem kasutatud KSK viimase toimeainet sisaldava tableti võtmisele järgneval päeval; sellisel juhul ei tohi LULINA võtmist alustada hiljem kui eelneva KSK tavapärase tabletivaba perioodi või platseebotablettide järgsel päeval. Üleminekul tuperõngalt või transdermaalselt plaastrilt tuleb LULINAga alustada eelistatuna selle eemaldamise päeval; sellisel juhul ei tohi LULINA võtmist alustada hiljem kui päeval, mil pidi toimuma järgmine paigaldamine.
Üleminekul ainult progestageeni sisaldavalt meetodilt (ainult progestageenne tablett, süst, implantaat) või progestageeni vabastavalt emakasiseselt vahendilt (ESV):
Naine võib ainult progestageenselt tabletilt üle minna suvalisel päeval (implantaadi või emakasisese süsteemi kasutamisel selle eemaldamise päeval; süstitava preparaadi kasutamisel päeval, mil peaks tehtama järgmine süst), kuid peab kõigil neil juhtudel kasutama esimesel 7-l tabletivõtmise päeval täiendavat barjäärimeetodit rasestumisest hoidumiseks.
Pärast raseduse esimesel trimestril tehtud aborti:
Naine võib alustada kohe. Sel juhul ei ole vajadust täiendavate rasestumisvastaste meetodite järele.
Pärast sünnitust või teisel trimestril tehtud aborti:
Naistel tuleb soovitada alustada LULINA võtmist 21. kuni 28. päeval pärast sünnitust või teisel trimestril tehtud aborti. Kui alustatakse hiljem, peab naisele soovitama täiendavat barjäärimeetodit esimesel 7-l tabletivõtmise päeval. Kui seksuaalvahekord on siiski toimunud, tuleb enne KSK-de kasutamise alustamist välistada rasedus või oodata ära esimene menstruatsioon.
Imetavate emade kohta vt lõik 4.6.
Mida teha, kui tablett jäi võtmata
Kui kasutaja on tableti võtmisega hilinenud vähem kui 12 tundi, ei ole rasestumisvastane toime nõrgenenud. Naine peab võtmata jäänud tableti võtma niipea, kui see talle meenub. Edasi tuleb tablette võtta tavapärastel aegadel.
Kui kasutaja on tableti võtmisega hilinenud rohkem kui 12 tundi, võib rasestumisvastane toime olla nõrgenenud. Unustatud tablettide korral on vaja järgida kahte põhireeglit.
1. Tablettide kasutamist ei tohi kunagi katkestada kauemaks kui 7 päevaks.
2. 7 päevane katkestamata tabletivõtmine on vajalik selleks, et saavutada hüpotaalamuse-hüpofüüsiovaariumide hormoonide piisav supressioon.
Selle järgi võib igapäevases praktikas anda järgnevat nõu.
1. nädal
Kasutaja peab võtma viimase võtmatajäänud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui see tähendab, et samal ajal tuleb võtta kaks tabletti. Seejärel tuleb tablettide võtmist jätkata tavapärasel ajal. Järgneva 7 päeva jooksul tuleb kasutada täiendavat barjäärimeetodit (nt kondoom). Kui eelnenud 7 päeva jooksul leidis aset seksuaalvahekord, tuleb arvestada võimaliku rasedusega. Mida rohkem tablette on võtmata jäänud ja mida lähemale jääb see regulaarsele tabletivabale perioodile, seda suurem on rasestumise risk.
2. nädal
Kasutaja peab võtma viimase võtmata jäänud tableti niipea kui see talle meenub, isegi kui see tähendab, et samal ajal tuleb võtta kaks tabletti. Seejärel tuleb tablettide võtmist jätkata tavapärasel ajal. Eeldusel, et naine on enne esimest võtmata jäänud tabletti 7 päeva jooksul korralikult tablette võtnud, puudub vajadus täiendavate rasestumisvastaste meetodite järele. Kui aga võtmata on jäänud rohkem kui 1 tablett, tuleb naisele soovitada järgneva 7 päeva jooksul kasutada lisavahendeid raseduse vältimiseks.
3. nädal
Läheneva 7-päevase tabletivaba perioodi tõttu on rasestumisvastase toime nõrgenemise risk suur. Rasestumisvastase toime nõrgenemist võib aga vältida, kui reguleerida tablettide võtmise graafikut. Kui kasutada ühte kahest järgnevast nõuandest, ei teki vajadust rasestumisvastaste lisaabinõude järele, eeldades, et eelnevad 7 päeva enne tableti vahelejätmist on korralikult tablette võetud. Kui see aga nii ei ole, tuleb kasutada kahest järgnevast võimalusest esimest ja lisaks täiendavaid kaitsevahendeid järgmise 7 päeva jooksul.
1. Naine peab võtma viimase võtmata jäänud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui see tähendab, et samal ajal tuleb võtta kaks tabletti. Seejärel tuleb tablettide võtmist jätkata tavapärasel ajal. Järgmise blisterpakendiga tuleb algust teha kohe pärast eelmise lõpetamist, st kahe pakendi vahele ei tohi jätta tabletivaba perioodi. Tõenäoliselt ei ilmne kasutajal menstruatsioonilaadset vereeritust enne, kui teine pakend on lõpuni kasutatud, kuid tablettide võtmise ajal võib tal esineda määrivat vereeritust.
2. Naisele võib soovitada lõpetada tablettide võtmine käigusolevast blisterpakendist. Seejärel tuleb pidada kuni 7-päevane tabletivaba periood, mille sisse on arvestatud ka tableti võtmata jätmise päevad, ja edasi jätkata uue blisterpakendiga.
Kui naisel jäi tablett võtmata ja pärast seda ei esinenud esimesel tavapärasel tabletivabal perioodil menstruatsioonilaadset vereeritust, tuleb arvestada raseduse võimalusega.
Nõuanded seedetrakti häirete puhul
Raskete seedetrakti häirete (nt oksendamine või kõhulahtisus) esinemise korral ei pruugi imendumine olla täielik ja seetõttu tuleb võtta kasutusele täiendavad rasestumisvastased meetodid. Kui naine oksendab 3...4 tundi pärast tableti võtmist, tuleb niipea kui võimalik võtta uus (asendus-) tablett. Uus tablett tuleb võimaluse korral sisse võtta 12 tunni jooksul pärast tavapärast tabletivõtmise aega. Kui möödunud on rohkem kui 12 tundi, tuleb kasutada sama skeemi nagu võtmata jäänud tableti puhul (vt lõik 4.2 „Mida teha, kui tablett jäi võtmata?“). Kui naine ei soovi oma senist tabletivõtmise graafikut muuta, tuleb võtta lisatablett/lisatabletid teisest blisterpakendist.
Kuidas menstruatsioonilaadset vereeritust edasi lükata Menstruatsiooni edasilükkamiseks peab naine jätkama teise blisterpakendiga ilma tabletivaba perioodita. Tsüklit võib pikendada vastavalt soovile kuni teise pakendi lõppemiseni. Tsükli pikendamise ajal võib naisel esineda läbimurde verejookse või määrivat veritsust. LULINA regulaarset võtmist jätkatakse seejärel pärast tavalist 7-päevast tabletivaba perioodi. Menstruatsiooni alguse nihutamiseks mõnele teisele nädalapäevale kui naine on harjunud oma senise skeemi puhul, võib naisele soovitada eelseisva tabletivaba perioodi lühendamist nii mitme päeva võrra kui ta soovib. Mida lühem on intervall, seda suurem on võimalus, et tal ei teki menstruatsioonilaadset verejooksu ja et tal esineb läbimurde verejooksu ning määrivat veritsust teise pakendi kasutamise ajal (täpselt nagu menstruatsiooni edasilükkamise puhul).
4.3 Vastunäidustused
Allpool loetletud seisundite esinemise korral ei tohi kombineeritud suukaudseid kontratseptiive (KSK) kasutada. Kui mõni neist seisunditest ilmneb esimest korda KSK-de kasutamise ajal, tuleb ravimi kasutamine otsekohe lõpetada:
• Venoosne tromboos käesolevalt või anamneesis (süvaveenide tromboos, kopsuemboolia);
• Arteriaalne tromboos käesolevalt või anamneesis (nt müokardiinfarkt) või prodromaalsed seisundid (nt rinnaangiin, transitoorne isheemiline atakk);
• Tserebrovaskulaarne atakk käesolevalt või anamneesis;
• Raske või arteriaalse tromboosi mitme riskiteguri esinemine:
o vaskulaarsete sümptomitega diabeet;
o raske hüpertensioon;
o raske düslipoproteineemia.
• Pärilik või omandatud eelsoodumus venoosse või arteriaalse tromboosi tekkeks, nagu APC
resistentsus, antitrombiin-III puudulikkus, proteiin C puudulikkus, proteiin S puudulikkus,
hüperhomotsüsteineemia ja antifosfolipiid-antikehad (antikardiolipiin antikehad, lupus
antikoagulant);
• Pankreatiit või pankreatiit anamneesis, mis on seotud raske hüpertriglütserideemiaga;
• Tõsine maksahaigus käesolevalt või anamneesis, kuni maksafunktsiooni näitajad ei ole
normaliseerunud;
• Tõsine neerupuudulikkus või äge neerfunktsiooni kahjustus;
• Maksakasvaja(d) (hea- või pahaloomuline) käesolevalt või anamneesis;
• Teadaolevad või kahtlustatavad suguhormoonsõltuvad (nt suguelundite või rinnanäärmete)
pahaloomulised protsessid;
• Diagnoosimata vaginaalne verejooks;
• Fokaalsete neuroloogiliste sümptomitega (auraga) migreen anamneesis;
• Ülitundlikkus LULINA toimeainete või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Hoiatused
Allpool mainitud seisundite/riskitegurite esinemise korral tuleb KSK-de kasutamisest saadavat kasu iga naise puhul eraldi võrrelda võimaliku riskiga ja pidada naisega nõu, enne kui ta otsustab preparaadi kasutamist alustada. Naisele tuleb öelda, et ükskõik millise nimetatud seisundi või riskiteguri halvenemise, ägenemise või esmakordse ilmnemise korral peab ta pöörduma oma raviarsti poole. Arst peab seejärel otsustama, kas KSK-de kasutamine tuleb lõpetada.
Vereringehäired
Mistahes kombineeritud suukaudse kontratseptiivi kasutamine toob endaga kaasa suurenenud venoosse trombemboolia (VTE) riski võrreldes mittekasutamisega. VTE esinemise suurenenud risk on kõrgeim esimesel aastal, kui naine kombineeritud suukaudset kontratseptiivi kasutab.
Epidemioloogilised uuringud on näidanud, et naistel, kellel ei esine teadaolevaid VTE (venoosse trombemboolia) riskitegureid ja kes kasutavad väikese östrogeenisisaldusega (< 50 mikrogrammi etünüülöstradiooli) kombineeritud suukaudseid kontratseptiive (nagu LULINA), ulatub VTE esinemissagedus ligikaudu 20 juhust 100 000 naiseaasta kohta (levonorgestreeli sisaldavate KSK-de puhul) kuni 40 juhuni 100 000 naiseaasta kohta (desogestreeli/ gestodeeni sisaldavate KSK-de puhul). Võrdluseks esineb mittekasutajatel 5…10 VTE juhtu 100 000 naiseaasta kohta ja rasedatel 60 VTE juhtu 100 000 raseduse kohta. VTE on fataalne 1…2% juhtudest.
Vastavalt kahe 2009. aastal avaldatud epidemioloogilise uuringu - üks retrospektiivne kohortuuring (Lidegaard jt) ja ühe juhtumi kontrollitud uuring (van Hylckama Vlieg jt) - andmetele oli 0,03 mg etünüülöstradiooli/3 mg drospirenooni kasutajatel venoosse trombemboolia esinemise risk levonorgestreeli sisaldavate KSK-de (nn „teise“ põlvkonna KSK-d) ja desogestreeli/gestodeeni sisaldavate KSK-de (nn „kolmanda“ põlvkonna KSK-de) vahel.
Üks prospektiivne kohortuuring (EURAS) näitas, et 0,03 mg etünüülöstradiooli/3 mg drospirenooni kasutajatel on venoosse trombemboolia risk võrreldav nn „teise“ põlvkonna preparaatidega. Edasine prospektiivne kohortuuring (Ingerix) näitas võrdset tromboosi riski 0,03 mg etünüülöstradiooli/3 mg drospirenooni kasutajate ja teiste KSK-de (sh levonorgestreel) kasutajate puhul.
Epidemioloogilistes uuringutes on KSK-de kasutamisega seostatud ka arteriaalse trombemboolia (müokardiinfarkt, transitoorne isheemiline atakk) suurenenud riski. Erakordselt harva esineb kontratseptiivsete pillide kasutajatel tromboosi teistes veresoontes, nt maksa, mesenteeriumi, neeru, peaaju või reetina veenides ja arterites. Puudub ühine seisukoht, kas nende nähtude ilmnemine on seotud hormonaalsete kontratseptiivide kasutamisega või mitte.
Venoosse või arteriaalse tromboosi/trombemboolsete seisundite või tserebrovaskulaarsete häirete sümptomid võivad olla:
• Ebaharilik ühepoolne jala valu ja/või turse;
• Äkiline tugev valu rinnus, kiirgumisega või ilma kiirgumiseta vasakusse kätte;
• Järsku tekkiv õhupuudus;
• Äkiline köhahoog;
• Iga ebaharilik, tõsine, pikaajaline peavalu;
• Järsku tekkiv osaline või täielik nägemise kadu;
• Diploopia;
• Segane kõne või afaasia;
• Peapööritus (vertigo);
• Kollaps koos fokaalsete krampidega või ilma;
• Nõrkus või märkimisväärne tuimus, mis ootamatult haarab ühte kehapoolt või ühte kehaosa;
• Motoorika häired;
• ”Äge” kõht.
Venoossete trombembooliliste tüsistuste risk suureneb KSK-de kasutajatel koos:
• Vanuse tõusuga;
• Positiivse pereanamneesiga (venoosse trombemboolia esinemine õel-vennal või vanemal suhteliselt noores eas). Päriliku eelsoodumuse kahtlusel tuleb enne KSK kasutamise osas otsustamist naine suunata spetsialisti juurde konsultatsioonile;
• Pikaajalise immobilisatsiooniga, ulatusliku operatsiooniga, mistahes jalgade operatsiooniga või ulatusliku traumaga. Neis olukordades on soovitatav pilli võtmine katkestada (plaanilise operatsiooni korral vähemalt neli nädalat enne) ja neid võib uuesti võtma hakata kaks nädalat pärast täielikku remobilisatsiooni. Kui pillide kasutamist ei ole varem lõpetatud, tuleb kaaluda antitrombootilist ravi;
• Rasvumisega (kehamassi indeks üle 30 kg/m2);
• Puudub ühtne seisukoht varikoossete veenide ja pindmise tromboflebiidi võimaliku osa kohta venoosse trombemboolia tekkes või progresseerumises.
Arteriaalsete trombemboolliliste tüsistuste või tserebrovaskulaarsete häirete tekkerisk suureneb KSK-de kasutajatel koos:
• Vanuse tõusuga;
• Suitsetamisega (üle 35-aastastele naistele tuleb tungivalt soovitada mitte suitsetada, kui nad soovivad KSK-sid kasutada);
• Rasvumisega (kehamassi indeks üle 30 kg/m2);
• Düslipoproteineemiaga;
• Hüpertensiooniga;
• Migreeniga;
• Südameklapi haigusega;
• Kodade fibrillatsiooniga;
• Positiivse pereanamneesiga (arteriaalse trombemboolia esinemine õel-vennal või vanemal suhteliselt noores eas). Päriliku eelsoodumuse kahtlusel tuleb enne KSK kasutamise osas otsustamist naine suunata spetsialisti juurde konsultatsioonile.
Ühe tõsise või mitme venoosse või arteriaalse haiguse riskifaktori esinemine võib samuti olla vastunäidustuseks. Arvestada tuleb ka antikoagulantravi võimalikkusega. KSK-de kasutajate tähelepanu tuleb juhtida sellele, et tromboosi võimalike sümptomite ilmnemise korral peavad nad võtma ühendust oma raviarstiga. Tromboosi kahtluse või selle diagnoosi kinnitamise korral tuleb KSK kasutamine lõpetada. Antikoagulantravi (kumariinid) teratogeensuse tõttu tuleb alustada adekvaatset alternatiivset kontratseptsiooni. Arvestada tuleb trombemboolia suurenenud ohuga puerpeeriumis (informatsiooniks teemal „Rasedus ja imetamine“ vt lõik 4.6). Muude meditsiiniliste seisundite hulka, mida on seostatud soovimatute vaskulaarsete häiretega, kuuluvad suhkurtõbi, süsteemne erütematoosne luupus, hemolüütilis-ureemiline sündroom ja krooniline põletikuline soolehaigus (Crohni tõbi või haavandiline koliit) ning sirprakuline aneemia. Migreenihoogude süvenemine või sagenemine (mis võib olla tserebrovaskulaarse sündmuse prodromaalseks sümptomiks) KSK kasutamise ajal võib olla näidustuseks KSK kasutamise koheseks katkestamiseks.
Kasvajad
Kõige olulisem emakakaelavähi riskitegur on inimese papilloomiviiruse (HPV) infektsioon. Mõnede epidemioloogiliste uuringute käigus on leitud, et KSK-de pikaajalisel kasutamisel (> 5 aastat) suureneb emakakaelavähi tekkerisk, kuid siiani säilivad lahkarvamused nende leidude seostamisel segavate teguritega, nagu emakakaelavähi uuringud või seksuaalkäitumine, kus kasutatakse barjäärimeetodit.
54 epidemioloogilise uuringu metaanalüüs näitas diagnoositud rinnanäärmevähi esinemise suhtelise riski vähest suurenemist (RR = 1,24) KSK-de kasutajate hulgas. Lisarisk kaob järk-järgult 10 aasta jooksul pärast KSK kasutamise lõpetamist. Et rinnanäärmevähki esineb alla 40-aastaste naiste hulgas harva, on diagnoositud rinnanäärmevähijuhtude arv praegu ja hiljuti KSK-d kasutanud naiste hulgas väike võrreldes üldise rinnanäärmevähi riskiga. Uuringud ei anna teavet põhjusliku seose kohta. Leitud tulemus võib olla seotud rinnanäärmevähi varasema diagnoosimisega KSK kasutajate hulgas, preparaatide bioloogilise toimega või nende mõlema kombinatsiooniga. Naistel, kes on kombineeritud suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid kunagi kasutanud, on diagnoositud rinnanäärmevähi juhud kliiniliselt varajasemad kui neil, kes ei ole neid preparaate kunagi kasutanud.
Harvadel juhtudel on KSK kasutajatel teatatud maksa healoomuliste kasvajate tekkest ja veelgi harvem pahaloomuliste kasvajate tekkest. Üksikjuhtudel on need kasvajad põhjustanud eluohtlikke intraabdominaalseid verejookse. Kui KSK-sid kasutaval naisel tekib ülakõhu valu, maksa suurenemine või intraabdominaalse verejooksu sümptomid, tuleb diferentsiaaldiagnostiliselt arvestada ka maksakasvajaga.
Suurte annustega KSK-de (50 mikrogrammi etünüülöstradiooli) kasutamisel väheneb endomeetriumi ja munasarjavähi risk. Kas sama kehtib ka väikeste annustega KSK-de kohta, vajab veel kinnitamist.
Muud haigusseisundid
Progestiinikomponent on kaaliumi säästvate omadustega aldosterooni antagonist. Enamikel juhtudel ei ole kaaliumitaseme tõusu oodata. Siiski esines ühes kliinilises uuringus drospirenooni manustamisel mõnedel kerge või mõõduka neerukahjustusega patsientidel, kes samal ajal kasutasid kaaliumi säästvaid ravimeid, kerge, kuigi mitte märkimisväärne seerumi kaaliumitaseme tõus. Neerupuudulikkusega patsientidel, kelle seerumi kaaliumitase oli enne ravi alustamist normaaltasemest kõrgem, soovitatakse seetõttu esimese ravitsükli ajal kontrollida seerumi kaaliumitaset, eriti kui samal ajal kasutatakse kaaliumi säästvaid ravimeid. Vt ka lõik 4.5.
Naistel, kellel on hüpertriglütserideemia või kellel on see haigus olnud perekonnaanamneesis, võib KSK-de kasutamise ajal olla suurem pankreatiidi tekkeoht.
Kuigi paljudel KSK-sid kasutavatel naistel on täheldatud vähest vererõhu tõusu, on kliiniliselt märkimisväärset vererõhu tõusu esinenud harva. Ainult neil harvadel juhtudel on KSK-de kasutamise kohene lõpetamine põhjendatud. Kui KSK-de kasutamisel juba olemasoleva hüpertensiooni ajal ei allu pidevalt kõrge vererõhk või oluline vererõhu tõus piisavalt hüpertensioonivastasele ravile, tuleb KSK-de kasutamine lõpetada. Vajaduse korral võib KSK-de kasutamist jätkata, kui hüpertensioonivastase raviga on saavutatud normaalsed vererõhu väärtused.
Järgmised seisundid võivad ilmneda või ägeneda nii raseduse kui ka KSK-de kasutamise ajal, kuid tõendus seose kohta KSK-de kasutamisega ei ole lõplik: kolestaasiga seotud ikterus ja/või sügelemine; sapikivide teke; porfüüria; süsteemne erütematoosne luupus; hemolüütilis-ureemiline sündroom; Sydenhami korea; herpes gestationis; otoskleroosiga seotud kuulmise halvenemine.
Päriliku angioödeemiga naistel võivad eksogeensed östrogeenid indutseerida või halvendada angioödeemi sümptomeid.
Ägedate või krooniliste maksafunktsiooni häirete puhul võib ilmneda vajadus KSK-de võtmise peatamiseks, kuni maksafunktsiooni näitajad on normaliseerunud. Kolestaatilise ikteruse ja/või kolestaasiga seotud sügeluse (mis on esinenud raseduse või varasema suguhormoonide kasutamise ajal) kordumise puhul tuleb KSK-de kasutamine peatada.
Kuigi KSK-d võivad mõjutada perifeerset insuliiniresistentsust ja glükoositaluvust, ei ole KSK-de väikseid annuseid (< 0,05 mg etünüülöstradiooli) kasutavatel diabeetikutel vajadust ravirežiimi muuta. Siiski on vajalik diabeetiku hoolikas jälgimine, eriti KSK-de kasutamise varases staadiumis.
KSK-de kasutamise ajal on esinenud endogeense depressiooni, epilepsia, Crohni tõve ja haavandilise koliidi ägenemist.
Ilmneda võivad kloasmid, iseäranis neil naistel, kellel on kloasme esinenud raseduse ajal. Naised, kellel on kalduvus kloasmide tekkeks, peavad KSK-de kasutamise ajal hoiduma otsese päikesevalguse ja ultraviolettkiirguse eest.
See ravim sisaldab 48,17 mg laktoosmonohüdraati tableti kohta. Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoosi talumatus, laktaasi defitsiit või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi seda ravimit võtta. See ravim sisaldab 0,070 mg sojaletsitiini tableti kohta. Patsiendid, kes on ülitundlikud maapähkli või soja suhtes, ei tohi seda ravimit võtta.
Meditsiiniline läbivaatus/konsultatsioon
Enne kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide kasutamise alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline anamnees (sh perekonnaanamnees) ja teha meditsiiniline läbivaatus lähtuvalt vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja kõrvaltoimetest (vt lõik 4.8) ning hoiatustest (vt lõik 4.4). KSK-de kasutamise ajal tuleb käia regulaarsetel arstlikel läbivaatustel. Naisele tuleb öelda, et ta loeks hoolikalt läbi patsiendi infolehe ja järgiks seal toodud nõuandeid. Uuringute sagedust ja iseloomu tuleb planeerida väljatöötatud juhendite järgi ja iga naise puhul individuaalselt.
Naisi tuleb teavitada, et suukaudsed kontratseptiivid ei kaitse HIV-nakkuse (AIDS) ega teiste sugulisel teel levivate haiguste eest.
Vähenenud efektiivsus
KSK-de tõhusus võib väheneda nt seoses võtmata jäänud tablettide, seedetrakti häirete või samal ajal manustatavate ravimitega.
Vähenenud kontroll menstruaaltsükli üle
Kõigi KSK-de kasutamise ajal võivad ilmneda ebaregulaarsed veritsused (määrimine või läbimurdeveritsus), eriti esimeste kasutamiskuude jooksul. Seetõttu on veritsust võimalik hinnata alles pärast ravimiga kohanemist, mille kestus on ligikaudu kolm tsüklit. Kui veritsused jäävad ebaregulaarseks või muutuvad ebaregulaarseks pärast regulaarseid tsükleid, tuleb arvestada mittehormonaalse põhjusega ja võtta adekvaatseid diagnostilisi meetmeid pahaloomulise kasvaja või raseduse välistamiseks. Nende hulka võib kuuluda ka emakaõõne puhastus. Mõnel naisel ei pruugi tabletivabal perioodil menstruatsioonilaadset vereeritust esineda. Kui naine on võtnud KSK-sid juhendi järgi, mis on esitatud lõigus 4.2, on vähetõenäoline, et ta on rase. Kui aga enne esimest ärajäänud veritsust ei ole KSK-sid juhendi kohaselt võetud või on ära jäänud kaks veritsust, tuleb enne KSK-de võtmise jätkamist raseduse võimalus välistada.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Märkus: Võimalike koostoimete kindlakstegemiseks tuleb lugeda ka samaaegselt kasutatavate ravimite ravimiinfot.
Teiste ravimite mõju LULINAle
Suukaudsete kontratseptiivide ja teiste ravimite vahelised koostoimed võivad põhjustada läbimurdeveritsust ja/või suukaudse kontratseptsiooni ebaõnnestumist. Kirjanduses on teatatud järgmistest koostoimetest.
Maksa metabolism
Mitmed ravimid võivad mikrosomaalsete ensüümide indutseerimise kaudu kiirendada
suguhormoonide kliirensit (fenütoiin, barbituraadid, primidoon, karbamasepiin ja rifampitsiin;
koostoimed on võimalikud ka okskarbasepiini, topiramaadi, felbamaadi, ritonaviiri, griseofulviini ja
naistepuna (Hypericum perforatum) sisaldavate taimsete preparaatidega).
On esinenud teateid HIV proteaasi inhibiitorite (nt ritonaviir) ja mittenukleosiid-pöördtranskriptaasi
inhibiitorite (nt nevirapiin) ning nende kombinatsiooni võimalikust mõjust maksa metabolismile.
Maksimaalne ensüümide induktsioon on reeglina nähtav 10 päeva jooksul, kuid see võib püsida
vähemalt 4 nädalat pärast ravikuuri lõppu.
Enterohepaatiline retsirkulatsioon
Kontratseptsiooni ebaõnnestumisest on teatatud ka antibiootikumide nagu penitsilliinide ja tetratsükliinide kasutamisega seoses. Nimetatud toimemehhanismi ei ole välja selgitatud.
Tegutsemine Naised, keda ravitakse lühiajaliselt ükskõik milliste ülalmainitud ravimklassidesse kuuluvate ravimitega või üksikute toimeainetega (maksaensüüme indutseerivad ravimid) va rifampitsiin, peaksid kasutama ajutiselt lisaks LULINAle barjäärimeetodit, st lisameetodit tuleb kasutada ravimite koosmanustamise ajal ja 7 päeva pärast ravimite koosmanustamise lõppu. Rifampitsiini kasutavad naised peavad kasutama lisaks KSK-le ka barjäärimeetodit kogu ravi ajal ja 28 päeva jooksul pärast rifampitsiini ravikuuri lõppemist. Kui naine saab pikaajalist ravi maksaensüüme indutseerivate toimeainetega, on soovitatav kasutada mõnda teist usaldusväärset, mittehormonaalset kontratseptsioonimeetodit. Naised, kes saavad antibiootikum-ravi (va rifampitsiin, vt eespool) peavad kasutama barjäärimeetodit kuni 7 päeva pärast ravi lõppu.
Kui koos manustatavaid ravimeid võetakse edasi pärast ühe LULINA blisterpakendi tühjaks saamist, tuleb uue pakendiga alustada kohe, tavapärase tabletivaba perioodita.
Peamised drospirenooni metaboliidid inimese vereplasmas moodustuvad tsütokroom P450 süsteemi osaluseta. Seetõttu on ebatõenäoline, et nimetatud ensüümsüsteemi inhibiitorid mõjutavad drospirenooni metabolismi.
LULINA mõju teistele ravimitele
Suukaudsed kontratseptiivid võivad mõjutada teatud teiste toimeainete metabolismi. Kontsentratsioonid vereplasmas ja kudedes võivad vastavalt suureneda (nt tsüklosporiin) või väheneda (nt lamotrigiin).
In vitro inhibitsiooniuuringute ja in vivo koostoimeuuringute põhjal on vähetõenäoline et drospirenoon mõjutab annuses 3 mg teiste ravimite metabolismi. Uuringutes osalesid vabatahtlikud naispatsiendid, kes kasutasid markerainena omeprasooli, simvastatiini ja midasolaami.
Teised koostoimed
Neerupuudulikkuseta patsientidel ei ilmnenud drospirenooni ja AKE inhibiitorite või MSPVA-de samaaegsel kasutamisel märkimisväärset toimet seerumi kaaliumitasemele. Siiski ei ole selle preparaadi kasutamise kohta koos aldosterooni antagonistidega või kaaliumi säästvate diureetikumidega uuringuid läbi viidud. Sellisel juhul tuleb seerumi kaaliumitaset kontrollida esimese ravitsükli ajal. Vt ka lõik 4.4.
Laboratoorsed analüüsid
Rasestumisvastaste steroidhormoonide kasutamine võib mõjutada teatud laboratoorsete analüüside tulemusi, sh maksa-; kilpnäärme-, neerupealiste- ja neerufunktsiooni biokeemilisi näitajaid, (transport)valkude plasmataset, nt kortikosteroide siduva globuliini ja lipiidide/lipoproteiinide fraktsioone; süsivesikute metabolismi ning koagulatsiooni ja fibrinolüüsi parameetreid. Muutused jäävad üldiselt laboratoorsete analüüside normi piiridesse.
Kergest antimineralokortikoidsest toimest tingituna suurendab drospirenoon plasma reniini aktiivsust ja plasma aldosteroonitaset.
4.6 Rasedus ja imetamine
LULINA ei ole näidustatud raseduse ajal kasutamiseks.
Kui naine rasestub LULINA kasutamise ajal, tuleb ravimi manustamine kohe lõpetada. Siiski ei ole ulatuslikud epidemioloogilised uuringud näidanud ei sünnidefektide riski kasvu neil lastel, kelle emad kasutasid KSK-sid enne rasedust, ega teratogeenset toimet, kui KSK-sid kasutati raseduse varases staadiumis. LULINAga ei ole selliseid uuringuid läbi viidud.
Loomkatsetes on tiinuse ja imetamise ajal esinenud kõrvaltoimeid (vt lõik 5.3). Nende loomkatsete põhjal ei saa välistada toimeainete hormonaalsest aktiivsusest tingitud kõrvaltoimete esinemist. Üldine kogemus KSK-de kasutamisest raseduse ajal ei ole siiski andnud tõendeid kahjulikust toimest inimesele.
Andmed selle ravimi kasutamise kohta raseduse ajal on väga piiratud ega võimalda teha järeldusi LULINA võimaliku negatiivse toime kohta rasedusele, lootele või vastsündinule. Praegu puuduvad asjakohased epidemioloogilised andmed.
KSK-d võivad imetamist mõjutada, sest nende toimel võib väheneda rinnapiima hulk ja muutuda selle koostis. Seega ei ole KSK-de kasutamine enne lapse täielikku rinnapiimast võõrutamist üldiselt soovitatav. Väike kogus kontratseptiivseid steroidhormoone ja/või nende metaboliite võib KSK-de kasutamise ajal jõuda rinnapiima. Need kogused võivad last mõjustada.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. KSK-de kasutajatel ei ole täheldatud toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.
4.8 Kõrvaltoimed
KSK-de kasutamisega seostatud tõsised kõrvaltoimed on loetletud lõigus 4.4.
Drospirenooni ja etünüülöstradiooli kombineeritud kasutamise ajal on täheldatud järgmiste kõrvaltoimete esinemist:
Organsüsteemi klass Kõrvaltoimete esinemissagedus
Sage > 1/100 kuni 1/1000 kuni 1/10 000 kuni < 1/1000
Immuunsüsteemi häired ülitundlikkus, astma
Endokriinsüsteemi häired menstruaaltsükli häired, vereeritus menstruatsioonitsüklite vahel, rinnavalu eritus rindadest
Närvisüsteemi häired peavalu, meeleolu langus libiido muutused
Kõrva ja labürindi kahjustused vaegkuulmine
Vaskulaarsed häired migreen hüpertensioon, hüpotensioon trombemboolia
Seedetrakti häired iiveldus oksendamine
Naha ja nahaaluskoe häired akne, ekseem, sügelus Erythema nodosum Erythema multiforme
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired valgevoolus, vaginaalne kandidoos vaginiit
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid vedelikupeetus, kehakaalu muutused
KSK-sid kasutavatel naistel on esinenud järgnevaid tõsiseid kõrvaltoimeid, mida on käsitletud ülal:
• Venoossed trombemboolilised häired;
• Arteriaalsed trombemboolilised häired;
• Hüpertensioon;
• Maksatuumorid;
• Teatud seisundite ilmnemine või süvenemine, millede seost KSK-de kasutamisega ei ole tõestatud: Crohni tõbi, haavandiline koliit, epilepsia, migreen, emakamüoomid, porfüüria, süsteemne erütematoosne luupus, herpes gestationis, Sydenhami koorea, hemolüütilisureemiline sündroom, kolestaatiline ikterus;
• Kloasmid;
• Ägedate või krooniliste maksahaiguste puhul võib ilmneda vajadus KSK-de võtmise peatamiseks, kuni maksafunktsiooni näitajad on normaliseerunud;
• Päriliku angioödeemiga naistel võivad eksogeensed östrogeenid indutseerida või süvendada angioödeemi sümptomeid.
KSK-de kasutajate hulgas esineb rinnavähi diagnoose pisut rohkem. Kuivõrd rinnavähk on alla 40-aastaste naiste seas haruldane, on diagnoositud rinnavähi juhtumite arv väike võrreldes rinnavähi üldise esinemissagedusega. KSK-de kasutamise põhjuslik roll ei ole teada. Lisateabe saamiseks vt lõigud 4.3 ja 4.4.
4.9 Üleannustamine
Siiani puudub kogemus drospirenooni ja etünüülöstradiooli kombinatsiooni üleannustamise kohta. Kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide kasutamisega saadud üldise kogemuse põhjal võivad üleannustamisel ilmneda järgnevad sümptomid: iiveldus ja oksendamine ning noortel tüdrukutel kerge vaginaalne verejooks. Teadaolevad antidoodid puuduvad, ravi on sümptomaatiline.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: Progestageenid ja östrogeenid, püsivad kombinatsioonid ATC-kood: G03AA12 Meetodi ebaõnnestumise Pearli indeks: 0,09 (ülemine kahepoolne 95% usalduspiir: 0,32). Üldine Pearli indeks (meetodipoolne ebaõnnestumine + patsiendipoolne ebaõnnestumine): 0,57 (ülemine kahepoolne 95% usalduspiir: 0,90).
LULINA kontratseptiivne toime põhineb erinevate tegurite koostoimel, milledest olulisimad on ovulatsiooni pärssimine ja endomeetriumi muutused. LULINA kombineeritud suukaudne kontratseptiiv, mis sisaldab etünüülöstradiooli ja progestageen drospirenooni. Terapeutilistes annustes on drospirenoonil ka antiandrogeensed ja kerged antimineralokortikoidsed omadused. Sellel puudub östrogeenne, glükokortikoidne ja antiglükokortikoidne aktiivsus. Sellest lähtuvalt sarnaneb drospirenooni farmakoloogiline profiil loodusliku hormooni progesterooni profiiliga. Kliinilised uuringud viitavad kergetest antimineralokortikoidsetest omadustest tingitud kergele antimineralokortikoidsele toimele.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Drospirenoon
Imendumine
Suukaudsel manustamisel imendub drospirenoon kiiresti ja peaaegu täielikult. Maksimaalne kontsentratsioon seerumis, mis on ligikaudu 37 ng/ml, saavutatakse pärast preparaadi ühekordset manustamist 1...2 tunniga. Ühe ravitsükli ajal on drospirenooni maksimaalne tasakaaluseisundi kontsentratsioon vereseerumis ligikaudu 60 ng/ml, mis saavutatakse ligikaudu 7...14 tunniga.
Drospirenooni biosaadavus on vahemikus 76...85%. Toiduga koos manustamine ei mõjuta drospirenooni biosaadavust.
Jaotumine
Suukaudse manustamise järel langeb drospirenoonitase seerumis kahes järgus lõplike poolväärtusaegadega vastavalt 1,6 ±0,7 ja 27,0 ±7,5 tundi. Drospirenoon seondub seerumi albumiiniga ja mitte suguhormooni siduva globuliini (ingl sex hormone binding globulin, SHBG) ega kortikoidi siduva globuliiniga (ingl corticoid binding globulin, CBG). Vaid 3...5% kogu toimeaine plasmakontsentratsioonist esineb vaba steroidhormoonina. Etünüülöstradiooli indutseeritud SHBG kontsentratsiooni tõus ei mõjuta drospirenooni seondumist seerumi valkudega. Drospirenooni keskmine näiv jaotusruumala on 3,7 ±1,2 l/kg.
Metabolism
Pärast suukaudset manustamist metaboliseeritakse drospirenoon ulatuslikult. Põhilised metaboliidid plasmas on drospirenooni laktoonringi avanemisel tekkivad happelised vormid ja 4,5dihüdrodrospirenoon-3-sulfaat. Need mõlemad moodustuvad ilma tsütokroom P450 süsteemi osaluseta. Drospirenoon metaboliseerub vähesel määral tsütokroom P4503A4 osalusel ja on võimeline in vitro seda ensüümi ning tsütokroom P4501A1, tsütokroom P4502C9-t ja tsütokroom P4502C19-t pärssima.
Eliminatsioon
Drospirenooni seerumi metaboolne kliirens on 1,5 ±0,2 ml/min/kg. Drospirenoon eritub muutumatul kujul vaid väga väikeses koguses. Drospirenooni metaboliidid erituvad rooja ja uriiniga ligikaudu vahekorras 1,2 : 1,4. Metaboliitide eritumise poolväärtusaeg uriini ja roojaga on ligikaudu 40 tundi.
Tasakaaluseisundi plasmakontsentratsioonid
Ühe ravitsükli ajal on drospirenooni maksimaalne tasakaaluseisundi kontsentratsioon vereseerumis ligikaudu 70 ng/ml, mis saavutatakse ligikaudu 8 ravipäevaga. Lõpliku poolväärtusaja ning annustamisintervalli vahelisest suhtarvust tingituna tõuseb drospirenooni seerumitase ligikaudu kolmekordseks.
Etünüülöstradiool
Imendumine
Suukaudsel manustamisel imendub etinüülöstradiool kiiresti ja täielikult. Pärast 30 µg ühekordset suukaudset manustamist saavutatakse maksimaalne kontsentratsioon seerumis (100 pg/ml) 1...2 tunniga. Etinüülöstradiool läbib ulatusliku esmase passaaži, mis on indiviiditi väga erinev. Absoluutne biosaadavus on ligikaudu 45%.
Jaotumine
Etinüülöstradiooli näiv jaotusruumala on 5 l/kg ja ta seondub plasmavalkudega ligikaudu 98% ulatuses.
Etinüülöstradiool indutseerib maksas SHBG ja CBG sünteesi. Ravi ajal 30 µg etinüülöstradiooliga
suureneb SHBG plasmakontsentratsioon 70 nmol/l-lt kuni ligikaudu 350 nmol/l-le.
Etinüülöstradiool eritub väikeses koguses ka rinnapiimaga (0,02% annusest).
Metabolism
Etinüülöstradiool metaboliseerub täielikult (metaboolne plasmakliirens on 5 ml/min/kg).
Eliminatsioon
Etinüülöstradiool ei eritu muutumatul kujul olulisel määral. Etinüülöstradiooli metaboliidid erituvad uriini ja sapiga vahekorras 4 : 6. Metaboliitide eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 1 päev. Eliminatsiooni poolväärtusaeg on 20 tundi.
Tasakaaluseisundi plasmakontsentratsioonid
Tasakaaluseisundi plasmakontsentratsioon saavutatakse ravitsükli teises pooles ning etünüülöstradiooli seerumitase tõuseb ligikaudu 1,4…2,1 korda.
Patsientide erirühmad
Neerukahjustuse mõju
Kergekujulise neerukahjustusega naistel (kreatiniini kliirens (CLcr), 50...80 ml/min) oli drospirenooni kontsentratsioon seerumis võrreldav normaalse neerufunktsiooniga (CLcr > 80 ml/min) patsientide omaga. Normaalse neerufunktsiooniga naistega võrreldes oli mõõduka neerukahjustusega naistel (CLcr, 30...50 ml/min) drospirenooni kontsentratsioon seerumis keskmiselt 37% suurem. Ravi drospirenooniga oli kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidele ka hästi talutav. Ravi drospirenooniga ei avaldanud seerumi kaaliumi kontsentratsioonile kliiniliselt olulist mõju.
Mõju maksakahjustusele
Mõõduka maksakahjustusega naistel (Child-Pugh B) vastasid keskmiste plasmakontsentratsioonide ja aja graafikute näitajad nendele, mida täheldati normaalse maksafunktsiooniga naiste puhul. Imendumisfaasis ja jaotumisfaasis täheldatud Cmax-i väärtused olid sarnased. Terminaalse jaotumisfaasi ajal oli drospirenooni kontsentratsiooni langus mõõduka maksafunktsiooni kahjustusega vabatahtlikel ligikaudu 1,8 korda suurem kui normaalse maksafunktsiooniga vabatahtlikel. Võrreldes normaalse maksafunktsiooniga patsientidega vähenes üksikannusega uuringus mõõduka maksafunktsiooni kahjustusega vabatahtlikel kliirens suukaudsel manustamisel (CL/f) ligikaudu 50%. Mõõduka maksafunktsiooni häirega patsientidel täheldatud drospirenooni kliirensi vähenemine ei põhjustanud kahe vabatahtlike rühma vahel nähtavaid erinevusi seerumi kaaliumi kontsentratsioonides. Isegi diabeedi ja samaaegse spironolaktoonravi puhul (kaks tegurit, mis võivad soodustada hüperkaleemia teket) ei täheldatud seerumi kaaliumi kontsentratsiooni tõusu üle normaalse vahemiku ülemise piiri. Sellest võib järeldada, et mõõduka maksafunktsiooni kahjustusega (Child-Pugh B) patsiendid taluvad drospirenooni/etinüülöstradiooli hästi.
Etnilised rühmad
Drospirenooni või etünüülöstradiooli ühekordse või mitmekordse annuse farmakokineetikat uuriti
noortel ning tervetel jaapanlannadel ja kaukaaslannadel.
Kliiniliselt olulisi erinevusi ei täheldatud.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Loomkatsetes piirdusid drospirenooni ja etünüülöstradiooli toimed tuntud farmakoloogiliste toimetega. Reproduktsioonitoksilisuse uuringud loomadel näitasid embrüotoksilist ja fetotoksilist toimet, mida loomadel peetakse liigispetsiifiliseks. LULINA kliinilistest annustest suuremate annuste manustamisel täheldati toimet seksuaalsele diferentseerumisele roti lootel, kuid ahvi lootel sellist toimet ei täheldatud.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Tableti sisu:
Laktoosmonohüdraat Eelželatiniseeritud maisitärklis Maisitärklis Povidoon K-25 Magneesiumstearaat
Tableti kate:
Polüvinüülalkohol Titaandioksiid (E171) Talk (E553b) Makrogool 3350 Letsitiin (soja)
6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.
6.3 Kõlblikkusaeg
2 aastat
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
LULINA 3 mg/0,03 mg õhukese polümeerikattega tabletid on pakendatud PVC/PVDC//Al
blisterpakendisse.
Blistrid on pakendatud pappkarpi ja igasse karpi on lisatud „etüi“ hoiukott.
Pakendi suurused:
21 õhukese polümeerikattega tabletti
3×21 õhukese polümeerikattega tabletti
6×21 õhukese polümeerikattega tabletti
13×21 õhukese polümeerikattega tabletti
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erinõuded ravimi hävitamiseks ja käsitsemiseks
Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Ivowen Limited 3, Anglesea Street, Clonmel, Co. Tipperary Iirimaa
8. MÜÜGILOA NUMBER
746011
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV
10.06.2011
10. TEKSTI ÜLEVAATAMISE KUUPÄEV
Ravimiametis kinnitatud juunis 2011.