Lercapin 20

PAKENDI INFOLEHT

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte.
-
Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
-
Kui teil on lisaküsimusi, pidage palun nõu arsti või apteekriga.
-
Ravim on välja kirjutatud isiklikult teile ja seda ei tohi anda kellelegi teisele. Ravim
võib olla neile kahjulik isegi kui haigussümptomid on sarnased.

Infolehes antakse ülevaade:
1.
Mis ravim on Lercapin 20 ja milleks seda kasutatakse
2.
Mida on vaja teada enne Lercapin 20 võtmist
3.
Kuidas Lercapin 20 võtta
4. Võimalikud
kõrvaltoimed
5
Lercapin 20 säilitamine
6. Lisainfo


LERCAPIN 20mg õhukese polümeerikattega tablett
Lerkanidipiin

Toimeaine: lerkanidipiin. Abiained: laktoosmonohüdraat, mikrokristalliline tselluloos,
naatriumglükolaattärklis, povidoon K30, magneesiumstearaat, hüpromelloos, talk,
titaandioksiid (E171), makrogool 6000, raudoksiid (E172).

Müügiloa hoidja
Menarini International Operations Luxembourg S.A.
1, Avenue de la Gare, L-1611 Luksemburg

Tootjad:
RECORDATI Industria Chimica & Farmaceutica S.p.A.
Via Matteo Civitali,1
20148 Milan ­ Itaalia
või
BERLIN-CHEMIE AG
(MENARINI GROUP)
Glienicker Weg 125
12489 Berliin, Saksamaa


1.
MIS RAVIM ON LERCAPIN 20 JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE

1 õhukese polümeerikattega tablett sisaldab toimeainena 18,8 mg lerkanidipiini (vastab 20 mg
lerkanidipiinvesinikkloriidile).
Pakendis on 7, 14 või 28 tabletti.
Tabletid on roosad, ümarad, kaksikkumerad, poolitusjoonega ühel pool.

Lerkanidipiin kuulub ravimite gruppi, mida nimetatakse (dihüdropüridiinirühma)
kaltsiumikanali blokaatoriteks ja kasutatakse kõrgvererõhutõve raviks.


2.
MIDA ON VAJA TEADA ENNE LERCAPIN 20 VÕTMIST

Ärge võtke LERCAPIN 20`t järgmiste juhtude esinemisel:
LERCAPIN 20`t ei tohi kasutada juhul, kui teil on kunagi varem tekkinud allergiline
reaktsioon sarnaste ravimite (nt amlodipiin, nikardipiin, felodipiin, isradipiin, nifedipiin või
latsidipiin) või preparaadi mõne abiaine suhtes. Preparaadi abiained on toodud eespool.

LERCAPIN 20`t ei tohi kasutada raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Kui te planeerite rasestuda
või ei kasuta rasestumisvastaseid vahendeid, ärge LERCAPIN 20`t tarvitage.

Kui te kasutate LERCAPIN 20`t ja kahtlustate rasedust, pidage nõu oma arstiga.

LERCAPIN 20`t ei tohi kasutada teatud südamehaiguste korral: ravile allumatu
südamepuudulikkus, vere väljavoolutakistus südamest, ebastabiilne stenokardia (puhkeolekus
tekkiv või progresseeruv pigistustunne rinnus) ning ühe kuu jooksul pärast südamelihase
infarkti.

LERCAPIN 20 on vastunäidustatud raske maksa- või neeruhaiguse korral.

LERCAPIN 20`t ei tohi kasutada koos ravimitega, mis sisaldavad tsüklosporiini, suukaudseid
seenevastaseid ravimeid (ketokonasooli või itrakonasooli), makroliidantibiootikume (nt
erütromütsiini või troleandomütsiini) viirusevastaste ravimitega mida kasutatakse HIV
infektsiooni raviks (nt ritonaviiri).

LERCAPIN 20`t ei tohi kasutada alla 18-aastased patsiendid, kuna puuduvad kogemused
ravimi kasutamise kohta selles vanuserühmas.

Vältida tuleb samaaegset greipfruudimahla tarvitamist.

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga LERCAPIN 20:
Ettevaatlik peab olema juhul, kui teil esinevad teatud teised südamehaigused ja/või kui te
vajate südamestimulaatorit. Sellest tuleb teavitada oma arsti, et ta saaks seda arvesse võtta
enne LERCAPIN 20 väljakirjutamist.

Kui teil esineb kerge või keskmise raskusega maksa- või neeruhaigus või te saate dialüüsi,
informeerige sellest oma arsti, et ta saaks LERCAPIN"i annust vastavalt korrigeerida.

LERCAPIN 20 võtmine koos toidu ja joogiga:
Tablett tuleb sisse võtta iga päev ühel ja samal kellaajal, eelistatavalt hommikul vähemalt 15
minutit enne hommikusööki, kuna rasvarohke toit suurendab oluliselt ravimi sisaldust veres.

Tabletid tuleb alla neelata tervelt koos vähese veega.

Rasedus ja imetamine
LERCAPIN 20`t ei tohi kasutada raseduse ja rinnaga toitmise ajal.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine:
Tingituna individuaalsetest erinevustest võib muutuda reakstiooniaeg sellises ulatuses, mis
kahjustab teie võimet osaleda aktiivselt liikluses, töötada masinatega või ilma kindla toeta
ebakindlal pinnal. Eriti ravi alguses, annuse suurendamisel ja koostoimes alkoholiga.

Oluline teave mõningate LERCAPIN 20 koostisainete suhtes:
1 tablett sisaldab 60mg laktoosi ja seega ei tohi ravimit manustada laktaasi puudulikkusega
patsientidele, galaktoseemia või glükoosi/galaktoosi malabsorptsiooni korral.

Võtmine koos teiste ravimitega:
Palun informeerige oma arsti, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid
ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Kui te kasutate samaaegselt tsimetidiini annuses üle 800 mg ööpäevas, digoksiini või
midasolaami, võite LERCAPIN-ravi ajal vajada arstlikku järelevalvet. Informeerige oma arsti
sellest, kui te kasutate mõnda nimetatud ravimitest.

Ettevaatlik peab olema juhul, kui te saate ravi mõne järgnevalt nimetatud ravimiga:
rifampitsiin, terfenadiin, astemisool, amiodaroon, kinidiin. Informeerige oma arsti nende
ravimite kasutamisest. Teie arst annab teile antud olukorras vajalikku nõu.

Ettevaatlik peab olema krambivastaste ravimite (nt fenütoiini või karbamasepiini) samaaegsel
kasutamisel.

Suukaudsed seenevastased ravimid (ketokonasool või itrakonasool),
makroliidantibiootikumid (erütromütsiin või troleandomütsiin) ja suukaudsed viirusevastased
ravimid, mida kasutatakse HIV infektsiooni raviks (nt ritonaviir), võivad LERCAPINi toimet
tugevdada ning seetõttu tuleb nende samaaegset manustamist LERCAPINiga vältida.
Kui LERCAPINi võetakse samaaegselt tsüklosporiiniga, võib mõlema ravimi toime
tugevneda. Seetõttu ei tohi neid ravimeid koos kasutada.

LERCAPIN 20`t saab kasutada ohutult koos beeta-blokaatoritega (ravimid, mida kasutatakse
kõrgevererõhu korral või teatud südamehaiguste puhul, nt metoprolool). LERCAPIN 20
annuse kohandamine võib olla vajalik.

Kui te kasutate samaaegselt simvastatiini (ravim, mis langetab verekolesterooli taset) tuleb
võtta LERCAPIN 20 hommikul ja simvastatiin õhtul.

Greipfruudimahl võib LERCAPIN 20`e toimet tugevdada ja seetõttu peaks selle tarvitamisest
hoiduma.

Alkohol võib tugevdada vererõhku langetavate ravimite toimet, seetõttu soovitatakse
LERCAPIN-ravi ajal alkohoolsete jookide tarvitamisest hoiduda või seda tugevalt piirata.


3.
KUIDAS LERCAPIN 20 VÕTTA

Võtke LERCAPIN 20`t alati vastavalt arstilt saadud juhistele. Kui te ei ole milleski kindel,
pidage nõu oma arstiga.
Tavaline annus on ½ tabletti (10 mg ) ööpäevas, mis tuleb sisse võtta iga päev ühel ja samal
kellaajal, eelistatavalt hommikul vähemalt 15 minutit enne hommikusööki, kuna rasvarohke
toit suurendab oluliselt ravimi sisaldust veres.
Vastavalt patsiendi ravivastusele võib annust suurendada kuni 1 tabletini (20 mg). Annuse
suurendamine peab toimuma järk-järgult kuna maksimaalne vererõhu languse efekt võib
saabuda alles 2 nädala möödudes.

Võimalusel tuleks neelata tablett tervikuna koos vähese veega.

ÄRGE ÜLETAGE MÄÄRATUD ANNUST

Kasutamine eakatel patsientidel:
Annuse kohandamine pole vajalik. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ravi alustamisel.

Kui teil on tunne, et LERCAPIN 20 toime on liiga tugev või liiga nõrk, rääkige sellest arstile
või apteekrile.

Kui te võtate LERCAPIN 20`t rohkem kui ette nähtud:
Kui te võtate sisse määratust suurema annuse pöörduge koheselt arsti poole ja võimalusel
võtke tabletid ja/või ravimi pakend endaga kaasa.
Soovitatavast annusest suurema manustamine võib viia vererõhu ülemäärase languseni, mille
tagajärjel muutub südametegevus ebakorrapäraseks ja kiiremaks. See võib viia ka teadvuse
kaotuseni.

Kui te unustate LERCAPIN 20`t võtta :
Võtke tavaline annus sisse niipea, kui see teile meelde tuleb ja seejärel jätkake ravimi võtmist
nagu tavaliselt.


4. VÕIMALIKUD
KÕRVALTOIMED

Nagu kõik ravimid, võib ka LERCAPIN 20 põhjustada kõrvaltoimeid.

Väga sage Rohkem kui 1 kümnest ravitud patsiendist
(10%)
Sage Rohkem kui 1 sajast ravitud patsiendist
(1 - <10%)
Aeg-ajalt Rohkem kui 1 tuhandest ravitud patsiendist
(0,1 - <1%)
Harva Rohkem kui 1 kümnest tuhandest patsiendist
(0,01- <0,1%)
Väga harva Üks või vähem 10 000-st ravitud patsiendist, kaasaarvatud
(<0,01%) erandjuhud

Ravimi tarvitamisel võivad mõnikord ilmneda järgmised kõrvaltoimed:
Aeg ajalt: peavalu, pearinglus, pahkluu või jalgade paistetus, sagenenud pulss,
südamepekslemine, näopunetus.

Harva: nahapunetus, lihasvalu, unetus, iiveldus, seedehäired, kõhulahtisus, kõhuvalu,
okendamine, stenokardia, suurenenud uriinimaht, nõrkus, väsimus.

Väga harva: igemete paksenemine, ajutine maksaensüümide (transaminaaside)
kontsentratsiooni suurenemine plasmas, liiga madal vererõhk, sagenenud urineerimine,
rinnavalud.

Stenokardiaga patsientidel võivad dihüdropüridiinirühma ravimid tõsta stenokardiahoogude
sagedust, pikendada kestust ja raskust. Kui teil peaks LERCAPIN-ravi ajal tekkima mõni
eeltoodud kõrvaltoimest, informeerige sellest koheselt oma arsti.

Kui täheldate endal mistahes kõrvaltoimeid, mida ei ole loetletud selles infolehes,
informeerige sellest oma arsti.

Kõrvaltoimetest teatamisel ärge unustage nimetada ka teisi ravimeid, mida te kasutate, isegi
kui olete neid kasutanud ainult vahetevahel.


5.
LERCAPIN 20 SÄILITAMINE

Hoidke tablette originaalpakendis.
HOIDKE RAVIMEID LASTE EEST VARJATUD JA KÄTTESAAMATUS KOHAS
Ärge kasutage tablette pärast kõlblikkusaja lõppu, mis on märgitud nii ravimi välispakendile
kui igale blisterpakendile. Lühend `EXP" tähistab `kõlblikkusaega".


6. LISAINFO

Müügiloa hoidja esindaja Eestis:
OÜ Berlin-Chemie Menarini Eesti
Paldiski mnt. 27/29, 10612 Tallinn
Telefon: 667 5001

Infoleht on viimati kaasajastatud: August 2004

Infoleht kooskõlastatud: November 2006

RAVIMPREPARAADI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI KAUBANDUSLIK NIMETUS

LERCAPIN 20mg, õhukese polümeerikattega tabletid


2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Kaetud tablett sisaldab toimeainena 18,8 mg lerkanidipiini (mis vastab 20 mg
lerkanidipiinvesinikkloriidile).
INN. Lercanidipinum
Abiained (vt 6.1)


3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tabletid.
Roosad, ümarad, kaksikkumerad tabletid, poolitusjoonega ühel pool.


4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Kerge ja mõõdukas arteriaalne hüpertensioon.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Soovitatav annus on 10 mg üks kord ööpäevas, mis manustatakse suu kaudu vähemalt 15 minutit enne
sööki. Sõltuvalt patsiendi individuaalsest ravivastusest võib annust järk-järgult suurendada kuni 20
mg-ni, kuna maksimaalne antihüpertensiivne toime võib saabuda umbes 2 nädala jooksul.

Mõnede patsientide puhul, kellel vajaliku ravivastuse saamiseks ei piisa ühest antihüpertensiivsest
ravimist, võib LERCAPINi lisada beeta-adrenoblokaatorile (atenolool), diureetikumile
(hüdroklorotiasiid) või angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorile (kaptopriil või
enalapriil).

Kuna annus-vastus kurv annuste vahemikus 20...30 mg on järsu platooga, siis on ebatõenäoline, et
annuse suurendamisel toime veelgi paraneks, intensiivistuda võivad aga kõrvaltoimed.

Kasutamine eakatel patsientidel: kuigi farmakokineetiliste andmete ja kliinilise kogemuse põhjal ei
ole ööpäevase annuse korrigeerimine vajalik, peab ravi alustamisel eakatel patsientidel olema
ettevaatlik.

Kasutamine lastel: kuna puudub ravimi kasutamise kliiniline kogemus alla 18-aastastel patsientidel, ei
soovitata lastel LERCAPINi kasutada.

Kasutamine neeru- või maksafunktsiooni häirete korral: eriti ettevaatlik peab olema ravi alustamisel
kerge või keskmise raskusega neeru- või maksafunktsiooni häirete korral. Kuigi tavaliselt soovitatav
raviskeem võib olla nende patsientide poolt talutav, peab hoolikalt kaaluma annuse suurendamist 20
mg-ni ööpäevas. Maksakahjustusega patsientidel võib antihüpertensiivne toime tugevneda ja seega

1
tuleks kaaluda annuse kohandamist. LERCAPINi ei kasutata patsientidel, kellel esineb raske maksa-
või neerufunktsiooni häire (glomerulaarfiltratsiooni määr < 30 ml/min).

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus lerkanidipiini, mõne dihüdropüridiini derivaadi või preparaadi mõne abiaine suhtes,
raseduse ja rinnaga toitmise ajal (vt lõik 4.6),
fertiilses eas naistel, kes ei kasuta rasestumisvastaseid vahendeid,
vasaku vatsakese väljavoolutakistuse korral,
ravile allumatu kongestiivse südamepuudulikkuse,
ebastabiilse stenokardia korral või 1 kuu jooksul pärast müokardiinfarkti,
raske neeru- või maksafunktsiooni kahjustuse korral.

Vältida tuleb LERCAPINi koosmanustamist
tsüklosporiiniga (vt lõik 4.5)
tugevate CYP3A4 inhibiitoritega (vt. lõik 4.5)
greipfruudimahlaga (vt lõik 4.5).

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Eriti ettevaatlik peab olema LERCAPINi kasutamisel siinussõlme nõrkuse sündroomi korral (kui
südamestimulaatorit ei ole paigaldatud). Kuigi hemodünaamika uuringutes ei ilmnenud vatsakeste
funktsiooni häirumist, peab ettevaatlik olema südame vasaku vatsakese funktsioonihäirega patsientide
ravimisel.
Mõnede lühitoimeliste dihüdropüridiini derivaatide kasutamisel võib isheemiatõvega patsientidel
suureneda risk kardiovaskulaarsete kõrvaltoimete tekkeks. Kuigi LERCAPIN on pika toimeajaga
preparaat, peab nimetatud patsientide puhul siiski olema ettevaatlik.

Mõned dihüdropüridiinid võivad harvadel juhtudel põhjustada prekardiaalset valu või stenokardiat.
Väga harvadel juhtudel võivad olemasoleva stenokardiaga patsiendid kogeda haigushoogude
sagenemist, kestvuse pikenemist ja ägenemist. Üksikjuhtudel võib tekkida müokardiinfarkt (vt 4.8).

Kasutamine maksa ja neerufunktsiooni häirete korral:
eriti ettevaatlik peab olema ravi alustamisel kerge või keskmise raskusega neeru- või
maksafunktsiooni häirete korral. Kuigi tavaliselt soovitatav raviskeem võib olla nende patsientide
poolt talutav, peab hoolikalt kaaluma annuse suurendamist 20 mg-ni ööpäevas. Maksakahjustusega
patsientidel võib antihüpertensiivne toime olla tugevam ja seega tuleks kaaluda annuse kohandamist.
LERCAPINi ei kasutata patsientidel, kellel esineb raske maksa- või neerufunktsiooni häire
(glomerulaarfiltratsiooni määr < 30 ml/min) (vt 4.2)

Alkoholi kasutamist tuleb vältida, sest see võib potentseerida vasodilateerivate antihüpertensiivsete
ravimite toimet (vt 4.5).

Vältida tuleb ravimi manustamist koos tugevatoimeliste CYP3A4 inhibiitoritega. CYP3A4
indutseerijad nagu krambivastased ravimid (fenütoiin, karbamasepiin) ja rifampitsiin võivad langetada
lerkanidipiini plasmakontsentratsiooni, mille tulemusena võib ravimi toime nõrgeneda (vt 4.5).

1 tablett sisaldab 60 mg laktoosi ja seega ei peaks manustama seda patsientidele kellel on Lapp
laktaasi puudulikkus, galaktoseemia või glükoosi/galaktoosi malabsorptsiooni sündroom.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kuna lerkanidipiin metaboliseeritakse ensüüm CYP3A4 poolt, võivad samaaegselt manustatud
CYP3A4 inhibiitorid ja indutseerijad mõjutada lerkanidipiini metabolismi ja eliminatsiooni.


2
Samaaegne lerkanidipiinvesinikkloriidi ja CYP3A4 inhibiitorite (nagu näiteks: ketokonasool,
itrakonasool, ritonaviir, erütromütsiin, troleandomütsiin) koos kasutamist tuleb vältida (vt. 4.3)

Koostoime uuringus tugeva CYP3A4 inhibiitori ketokonasooliga täheldati lerkanidipiini
plasmakontsentratsiooni olulist suurenemist (S-lerkanidipiini AUC 15-kordset ja maksimaalse
plasmakontsentratsiooni 8-kordset suurenemist).
Tsüklosporiini ja lerkanidipiinvesinikkloriidi ei tohi koos manustada (vt 4.3)
Lerkanidipiini ja tsüklosporiini koosmanustamisel on täheldatud mõlema ravimi
plasmakontsentratsiooni suurenemist. Noortel tervetel täiskasvanutel läbiviidud uuring näitas, et kui
tsüklosporiini manustati 3 tundi pärast lerkanidipiini manustamist, siis lerkanidipiini
plasmakontsentratsioon ei muutunud, tsüklosporiini AUC suurenes aga 27%. LERCAPINi ja
tsüklosporiini koosmanustamine viis aga lerkanidipiini plasmakontsentratsiooni 3-kordse tõusu ja
tsüklosporiini AUC suurenemiseni 21% võrra.

Lerkanidipiini ei tohi võtta koos greipfruudi mahlaga (vt 4.3)
Nagu ka teised dihüdropüridiini derivaadid, on lerkanidipiin tundlik metabolismi inhibeerimise suhtes
greipfruudimahla toimel, mis toob kaasa tema süsteemse biosaadavuse suurenemise ja hüpotensiivse
toime tugevnemise.

20 mg lerkanidipiini manustamisel koos midasolaamiga eakatele vabatahtlikele suurenes lerkanidipiini
imendumine ligikaudu 40%, samas selle kiirus vähenes (maksimaalse plasmakontsentratsiooni
saabumise aeg pikenes 1,75 tunnilt 3 tunnini). Midasolaami kontsentratsioon ei muutunud.

Ettevaatlik tuleb olla LERCAPINi kasutamisel koos teiste CYP3A4 substraatidega nagu terfenadiin,
astemisool, III klassi antiarütmikumid (amiodaroon, kinidiin).

LERCAPINi manustamisel koos CYP3A4 indutseerijatega nagu krambivastased ravimid (fenütoiin,
karbamasepiin) ja rifampitsiin peab olema ettevaatlik, kuna lerkanidipiini antihüpertensiivne toime
võib väheneda, samuti tuleb vererõhku kontrollida tavalisest sagedamini.

LERCAPINi manustamisel koos metoprolooliga, mis elimineeritakse peamiselt maksa kaudu,
metoprolooli biosaadavus ei muutunud, samal ajal kui lerkanidipiini biosaadavus vähenes 50%. See
efekt võib olla tingitud beeta-adrenoblokaatorite poolt põhjustatud maksa verevarustuse vähenemisest
ja võib seetõttu esineda ka teiste selle grupi ravimite puhul. Järelikult võib lerkanidipiini ohutult
kasutada koos beeta-adrenoblokaatoritega, kuid vajalik võib olla annuse korrigeerimine.
Vabatahtlikel (vanus 65±7 aastat) läbi viidud koostoime uuringus fluoksetiiniga (CYP2D6 ja CYP3A4
inhibiitor) ei täheldatud kliiniliselt olulisi muutusi lerkanidipiini farmakokineetikas.
Tsimetidiini samaaegne manustamine annuses 800 mg ööpäevas ei põhjusta olulisi muutusi
lerkanidipiini plasmakontsentratsiooni väärtustes, suuremate annuste kasutamisel peab aga olema
ettevaatlik, kuna lerkanidipiini biosaadavus ja hüpotensiivne toime võivad suureneda.

20 mg lerkanidipiini manustamisel patsientidele, kes said pikaajalist ravi -metüüldigoksiiniga,
farmakokineetilisi koostoimeid ei ilmnenud. Digoksiini saavatel tervetel vabatahtlikel täheldati pärast
20 mg lerkanidipiini manustamist tühja kõhuga digoksiini maksimaalse plasmakontsentratsiooni
keskmist 33% suurenemist, samal ajal AUC ja renaalne kliirens ei muutunud oluliselt. Samaaegset
digoksiinravi saavaid patsiente tuleb hoolikalt jälgida digoksiinimürgistuse kliiniliste nähtude suhtes.

Kui LERCAPINi 20 mg annust manustati korduvalt koos 40 mg simvastatiiniga, siis lerkanidipiini
AUC oluliselt ei muutunud, samal ajal kui simvastatiini AUC suurenes 56% ja tema aktiivse
metaboliidi -hüdroksühappe AUC 28%. Tõenäoliselt ei oma need muutused kliinilist tähtsust.
Koostoimeid ei ole oodata, kui lerkanidipiini manustatakse hommikul ja simvastatiini õhtul, nagu selle
ravimi puhul näidustatud.

20 mg lerkanidipiini manustamisel tervetele vabatahtlikele (tühja kõhuga) samaaegselt varfariiniga ei
muutunud viimase farmakokineetika.

3

LERCAPINi on ohutult kasutatud koos diureetikumide ja AKE inhibiitoritega.

Alkoholi tarvitamisest tuleb hoiduda, kuna see võib potentseerida vasodilatsiooni põhjustavate
antihüpertensiivsete ravimite toimet (vt 4.4)

4.6 Rasedus ja imetamine

Lerkanidipiini kohta loomkatsetel saadud andmed ei kinnita selle teratogeenset toimet. Samuti ei
kahjustanud ravim rottide reproduktsiooni võimet. Siiski, kuna kliiniline kogemus lerkanidipiini
kasutamisel raseduse ja imetamise ajal puudub ja teised dihüdropürimidiinid on loomkatsetes
tõestatult teratogeensed, ei tohi lerkanidipiinvesinikkloriidi raseduse ajal ega ka fertiilses eas naised
ilma kindla kontratseptsiooni vahendita, kasutada.

Lerkanidipiini suure lipofiilsuse tõttu võib oodata selle eritumist rinnapiima. Seetõttu ei tohi ravimit
rinnaga toitmise ajal kasutada.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Lerkanidipiini kliinilise kasutamise kogemus on näidanud, et suure tõenäosusega ei mõjuta ravim
patsiendi autojuhtimise või liikuvate mehhanismidega töötamise võimet. Siiski peab olema ettevaatlik,
kuna tekkida võivad pearinglus, jõuetus, väsimus ja harva unisus.

4.8 Kõrvaltoimed

Ravitud patsientidest ligikaudu 1,8% esines kõrvaltoimeid. Alltoodud tabel näitab kõrvaltoimete,
millel vähemalt teoreetiline põhjuslik seos ravimi võtmisega, esinemissagedust vastavalt WHO-ART
organsüsteemi klassifikatsioonile kõrvaltoimete esinemissageduse järjekorras.

Nagu ka tabelist näha, on kontrollitud kliinilistes uuringutes kõige sagedasemate kõrvaltoimetena
täheldatud peavalu, pearinglus, perifeerne turse, tahhükardia, südamepekslemine, näo punetus. Mida
esines vähem kui 1% patsientidest.

Kõrvaltoimed nahal
Harv (>1/10 000 <1/1000)
lööve
Luu ja lihassüsteemi häired
Harv (>1/10 000 <1/1000)
müalgia
Tsentraalse- ja
Aeg-ajalt (>1/1000 <1/100)
peavalu, pearinglus
perifeersenärvisüsteemi
häired
Psühhiaatrilised häired
Harv (>1/10 000 <1/1000)
unisus
Seedetrakti häired
Harv (>1/10 000 <1/1000)
iiveldus,
oksendamine,
kõhulahtisus, kõhuvalu
düspepsia
Kardiovaskulaarsüsteemi
Aeg-ajalt (>1/1000 <1/100)
perfeerne ödeem
häired
Müo-, endo-, perikardi ja Harv (>1/10 000 <1/1000)
stenokardia
klapi häired
Pulsi ja südame rütmihäired
Aeg-ajalt (>1/1000 <1/100)
tahhükardia,
südamepekslemine
Vaskulaarsed
Aeg-ajalt (>1/1000 <1/100)
näopunetus
(ektrakardiaalsed häired)
Kuseteede häired
Harv (>1/10 000 <1/1000)
polüuuria
Üldised häired
Harv (>1/10 000 <1/1000)
asteenia, väsimus


4
Väga harvadel juhtudel (<1/10 000) on turustamisjärgselt teatatud igemete hüpertroofiast, maksa
transaminaaside kontsentratsiooni pöörduvast suurenemisest plasmas, hüpotensioonist, sagenenud
urineerimisest ja rinnavaludest.

Mõned dihüdropüridiinid võivad harva põhjustada prekardiaalset valu või stenokardiat. Väga harvadel
juhtudel võivad juba olemasoleva stenokardiaga patsiendid kogeda haigushoogude sagenemist, kestuse
pikenemist või ägenemist. Üksikjuhtudel on täheldatud müokardiinfarkti.
Lerkanidipiin ei mõjuta ebasoodsalt veresuhkru taset ega lipiidide sisaldust seerumis.

4.9 Üleannustamine

Turustamisjärgselt on teatatud kahest üleannustamisjuhust (annused 150 mg ja 280 mg võetud suitsiidi
eesmärgil). Ühel patsientidest tekkis unisus, raviti maoloputusega. Teisel arenes kardiogeenne shokk
ägeda südamelihase isheemiaga ja kerge neerupuudulikkusega ning teda raviti katehhoolamiinide
suurte annustega, furosemiidi, digitaalise ja plasmaasendajatega.
Mõlemad juhud lahenesid ilma edasiste komplikatsioonideta.
Nagu ka teiste dihüdropürimidiinide puhul võib üleannustamine põhjustada ulatuslikku perifeerset
vasodilatatsiooni märkimisväärse hüpotensiooni ja reflektoorse tahhükardiaga.
Raske hüpotensiooni, bradükardia ja teadvuskao korral rakendada kardiovaskulaarset toetavat ravi,
bradükardia raviks manustada intravenoosselt atropiini.

Arvestades lerkanidipiini pikaajalist farmakoloogilist toimet, tuleb üleannustamise korral patsiendi
kardiovaskulaarset seisundit jälgida vähemalt 24 tunni jooksul. Dialüüsi efektiivsuse kohta andmed
puuduvad. Kuna ravim on väga lipofiilne, on tõenäoline, et plasmakontsentratsioon ei näita
riskiperioodi kestust ning dialüüs ei pruugi olla efektiivne.


5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: selektiivsed kaltsiumikanali blokaatorid, peamiselt vaskulaarse toimega.
ATC-kood: C08CA13

Lerkanidipiin on dihüdropüridiinirea kaltsiumikanalite blokaator, mis inhibeerib kaltsiumioonide
transmembraanset voolu südamelihas- ja silelihasrakkudesse. Tema antihüpertensiivse toime
mehhanism seisneb otseses veresoonte silelihaseid lõõgastavas toimes, vähendades seeläbi üldist
perifeerset vastupanu. Hoolimata lühikesest poolväärtusajast plasmas, on lerkanidipiinil pikaajaline
antihüpertensiivne toime suure seonduvuse tõttu lipiidmembraaniga. Kõrge vaskulaarse selektiivsuse
tõttu puudub lerkanidipiinil negatiivne inotroopne toime.

Kuna LERCAPINi poolt esile kutsutud vasodilatsioon tekib järk-järgult, on hüpertensiivsetel
patsientidel harva täheldatud ägedat hüpotensiooni koos reflektoorse tahhükardiaga.

Nagu ka teiste asümmeetriliste 1,4-dihüdropüridiini derivaatide puhul, on lerkanidipiini
antihüpertensiivne toime tingitud peamiselt tema (S)-enantiomeerist.
Lisaks kliinilist näidustust toetavatele kliinilistele uuringutele on läbiviidud ka väiksemaid
kontrollimata kuid randomiseeritud uuringuid ägeda hüpertensiooniga patsientidel (keskmine ±SD
diastoolne vererõhk 114,5±3,7mmHg), mis on näidanud, et 25st patsiendist kes kasutas lerkanidipiini
20 mg-ses annuses normaliseerus vererõhk 40% patsientidest ja 56% 25-st patsiendist kes kasutasid
lerkanidipiini annuses 10 mg kaks korda päevas.
Randomiseeritud, platseebokontrolliga topeltpimeuuringus isoleeritud süstoolse hüpertensiooniga
patsientidel oli LERCAPIN tõhus süstoolse vererõhu langetamisel keskmistelt algväärtustelt 172,6 ±
5,6 mmHg väärtusteni 140,2 ± 8,7 mmHg.


5
5.2 Farmakokineetilised omadused

Pärast 10...20 mg lerkanidipiini suu kaudu manustamist imendub ravim täielikult, maksimaalne
kontsentratsioon plasmas saabub umbes 1,5...3 tundi (vastavad väärtused 3,30 ng/ml±2,09 ja 7,66
ng/ml±5,90) pärast manustamist.
Lerkanidipiini kahel enantiomeeril on sarnane plasmakontsentratsiooni profiil: maksimaalse
plasmakontsentratsiooni saabumise aeg on sama, maksimaalne plasmakontsentratsioon ja AUC on (S)-
enantiomeeri puhul keskmiselt 1,2 korda kõrgemad. Kahe enantiomeeri eliminatsiooni poolväärtusajad
on põhimõtteliselt ühesugused. Ei ole täheldatud enantiomeeride vastastikust üleminekut in vivo.
Ulatusliku esmase maksapassaazi tõttu on suu kaudu täis kõhuga manustatud lerkanidipiini absoluutne
biosaadavus ligikaudu 10%, vähenedes 1/3 võrra manustamisel tervetele vabatahtlikele tühja kõhuga.
Lerkanidipiini suukaudne biosaadavus suureneb 4 korda juhul, kui LERCAPINi manustatakse kuni 2
tunni jooksul pärast rasvarohket einet. Järelikult tuleb ravimit manustada enne sööki.
Jaotumine plasmast kudedesse ja organitesse on kiire ja ulatuslik.
Lerkanidipiini seonduvus plasmavalkudega ületab 98%. Kuna raskete neeru- või maksafunktsiooni
häirete korral on plasmavalkude tase vähenenud, võib suureneda ravimi vaba fraktsiooni osakaal.
Lerkanidipiin metaboliseeritakse suurel määral CYP3A4 poolt; muutumatul kujul ei sisaldu ravimit ei
uriinis ega väljaheites. Ravim muudetakse valdavalt inaktiivseteks metaboliitideks ja umbes 50%
annusest eritub uriiniga.
In vitro katsed inimese maksa mikrosoomidega on näidanud mõningast CYP3A4 ja CYP2D6
inhibeerimist lerkanidipiini poolt kui kontsentratsioon on vastavalt 160 ja 40 kordne, võrreldes
kontsentratsiooniga mis plasmas tekib peale 20mg lerkanidipiini manustamist.

Koostoime uuringud inimestel on näidanud, et lerkanidipiini manustamine ei mõjuta midasolaami
(tüüpiline CYP3A4 substraat) või metoprolooli (tüüpiline CYP2D6 substraat)
plasmakontsentratsiooni. Seega ei ole tõenäoline, et lerkanidipiinvesinikkloriid inhibeeriks
terapeutilistes annustes CYP3A4 ja CYP2D6 kaudu metaboliseeruvate ravimite biotransformatsiooni.

Eliminatsioon toimub peamiselt biotransformatsiooni teel.

Keskmine terminaalne eliminatsiooni poolväärtusaeg on 8...10 tundi ja suure seonduvuse tõttu
lipiidmembraaniga kestab terapeutiline toime 24 tundi. Korduva manustamise järgselt ravimi
kuhjumist ei täheldatud.

Lerkanidipiini suu kaudu manustamisel saavutatud plasmakontsentratsioon ei ole otseses
proportsionaalses seoses annusega (mittelineaarne kineetika). Pärast 10, 20 või 40 mg manustamist oli
täheldatud maksimaalsete plasmakontsentratsioonide suhe 1:3:8 ja kontsentratsiooni-aja kõvera aluste
pindalade (AUC) suhe 1:4:18, mis viitab esmase maksapassaazi progresseeruvale küllastumisele.
Järelikult suureneb biosaadavus annuse tõstmisel.

Eakatel patsientidel ja kerge või keskmise raskusega neeru- või maksafunktsiooni kahjustuse korral oli
lerkanidipiini farmakokineetika sarnane sellega, mida täheldati teistel patsientidel; raske
neerufunktsiooni häirega või dialüüsi saavatel patsientidel oli ravimi kontsentratsioon plasmas
suurenenud (umbes 70%). Keskmise raskusega ja raske maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel on
lerkanidipiini süsteemne biosaadavus tõenäoliselt suurenenud, kuna ravim metaboliseeritakse
tavaliselt suurel määral maksas.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Ravimi ohutuse farmakoloogilistes uuringutes loomadel ei ole terapeutiliste annuste kasutamisel
ilmnenud mõju autonoomsele närvisüsteemile, kesknärvisüsteemile või seedetraktile.

Toimed, mida pikaajalistes uuringutes täheldati rottidel ja koertel, olid otseselt või kaudselt seotud
kaltsiumikanali blokaatorite suurte annuste teadaolevate toimetega, peegeldades valdavalt ülemäärast
farmakodünaamilist toimet.

6

Lerkanidipiinil ei ilmnenud genotoksilist ega kantserogeenset toimet.

Lerkanidipiin ei avaldanud mõju rottide viljakusele ja üldisele reproduktiivsele funktsioonile.

Rottidel ja küülikutel teostatud uuringutes ei täheldatud lerkanidipiini teratogeenset toimet, kuid
rottidel põhjustasid ravimi suured annused implantatsiooniprotsessi häireid ja loote arengu
aeglustumist.

Lerkanidipiinvesinikkloriid, mida manustati suures annuses (12 mg/kg/päevas) poegimise ajal,
põhjustas düstookiat.

Lerkanidipiini ja/või selle metaboliitide jaotumist tiinetel loomadel ja nende eritumist rinnapiima ei
ole uuritud.

Toksilisuse uuringutes ei ole metaboliite eraldi uuritud.


6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu: laktoosmonohüdraat, mikrokristalliline tselluloos, naatriumtärklisglükolaat, povidoon
K30, magneesiumstearaat.

Tableti kate: hüpromelloos, talk, titaandioksiid (E171), makrogool 6000, raudoksiid (E172).

6.2 Sobimatus

Ei ole täheldatud.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Säilitada originaalpakendis.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Tabletid; 7 tk, 14 tk või 28 tk Al/PVCblisterpakendis.

6.6 Kasutamis-/käsitsemisjuhend

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA HOIDJA

Menarini International Operations Luxembourg S.A.
1, Avenue de la Gare, L-1611 Luksemburg


8. MÜÜGILOA NUMBER

7

510906


9. ESMASE MÜÜGILOA KUUPÄEV

30. märts 2006


10. TEKSTI KAASAJASTAMISE KUUPÄEV

Novembris 2006
Ravimiametis kinnitatud novembris 2006

8