Lindaxa 10 - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

LINDAXA 10, 10 mg kõvakapslid
LINDAXA 15, 15 mg kõvakapslid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

LINDAXA 10: üks kapsel sisaldab 10 mg sibutramiinvesinikkloriidmonohüdraati, mis vastab 8,37 mg
sibutramiinile.
LINDAXA 15: üks kapsel sisaldab 15 mg sibutramiinvesinikkloriidmonohüdraati, mis vastab
12,55 mg sibutramiinile.

INN. Sibutraminum

Abiained: laktoos, päikeseloojangukollane FCF

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Kõvakapsel.
LINDAXA 10: kõva zelatiinkapsel, millel on kollane alumine pool ja pruun ülemine pool, ja peale
trükitud ,,10", sisaldab valkjat pulbrit.
LINDAXA 15: kõva zelatiinkapsel, millel on kollane alumine pool ja sinine ülemine pool, ja peale
trükitud ,,15", sisaldab valkjat pulbrit.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Abistava vahendina kehamassi vähendamise programmis:
- alimentaarse rasvtõvega patsientidele, kelle kehamassi indeks (BMI) on suurem või võrdne 30 kg/m2;
- patsientidele, kelle kehamassi indeks (BMI) on suurem või võrdne 27 kg/m2 ning kaasnevad teised
riskifaktorid, nt II tüübi diabeet või düslipideemia.

Märkus:
Sibutramiini tohib määrata ainult nendele patsientidele, kes vastavat kaalualandamise reziimi järgides
ei saavutanud rahuldavat tulemust, s.o patsientidele, kelle kehakaalu langus 3 kuuga oli vähem kui 5%.

Sibutramiinravi tohib määrata ainult ühe osana pikaajalisest komplekssest kaalualandamise
programmist, mis viiakse läbi kaalu alandamise ravi kogemust omava arsti jälgimisel. Sobiv
kaalualandamise programm peab hõlmama ka dieedi ja elustiili muutusi, samuti suuremat füüsilist
aktiivsust. Selline terviklik lähenemine on vajalik söömis- ja elustiiliharjumuste jätkuvaks
muutmiseks, mis on eriti oluline alanenud kehakaalu pikaajalisel säilitamisel pärast sibutramiinravi
lõpetamist. Patsiendid peaksid muutma oma elustiili juba ravi ajal sibutramiiniga, see võimaldab neil
pärast sibutramiini kasutamise lõpetamist oma kehakaalu säilitada. Kui patsiendil ei õnnestu oma
elustiili muuta, võib kehakaal uuesti tõusta. Ka pärast sibutramiinravi lõpetamist on soovitatav pidev
arstlik kontroll.

4.2
Annustamine ja manustamisviis

Täiskasvanud:
Algannus on 1 LINDAXA 10 mg kapsel 1 kord päevas. Kapsel tuleb neelata alla tervelt, hommikul
koos piisava koguse vedelikuga (nt klaasitäie veega). Kapsli võib võtta söögi ajal või sõltumata
söögiaegadest.
Patsientidel, kellel LINDAXA 10 mg toime ei osutunud piisavaks (kehakaal alaneb 4-nädalase ravi
järel vähem kui 2 kg) ning kes talusid 10 mg annust hästi, võib annuse tõsta 1 kapsli LINDAXA 15
mg-ni 1 kord päevas. Patsientidel, kellel LINDAXA 15 mg toime ei osutu piisavaks (kehakaal alaneb
4-nädalase ravi järel vähem kui 2 kg), tuleb ravi lõpetada. Ravile mittereageerijatel esineb suurem risk
kõrvaltoimete tekkeks (vt lõik 4.8).

Ravi kestvus:
Patsientidel, kelle kehakaalu langus ei ole piisav, s.o kelle kehakaal alaneb 3-kuulise ravi järel vähem
kui 5% või kelle kehakaal jääb pärast vähem kui 5% kaalu alanemist püsima, tuleb ravi lõpetada.
Ravi tuleb lõpetada ka patsientidel, kelle kehakaal pärast esialgset kaalu alanemist suurenes uuesti 3
kg võrra või enam.
Kaasnevate teiste haigustega patsientidel soovitatakse ravi LINDAXA"ga jätkata ainult juhul, kui
esilekutsutud kehakaalu langusega seonduvad muud kliiniliselt soodsad toimed, näiteks lipiidide
näitajate paranemine düslipideemiaga patsientidel või paranenud glükeemia kontroll II tüüpi
diabeediga patsientidel.
LINDAXA"t tohib manustada ainult kuni üheaastase perioodi jooksul. Ohutuse ja efektiivsuse andmed
pikema kui 1-aastase kasutamise kohta puuduvad.

4.3 Vastunäidustused

- Ülitundlikkus
sibutramiinvesinikkloriidmonohüdraadi või ravimi ükskõik millise abiaine
suhtes.
-
Rasvumise orgaanilised põhjused.
-
Rasked söömishäired anamneesis (anoreksia või buliimia).
-
Psühhiaatrilised haigused ­Loomkatsetes on leitud, et sibutramiinil esineb potentsiaalne
antidepressiivne toime, seetõttu ei ole võimalik välistada võimalust, et sibutramiin vallandab
bipolaarse häire korral mania-episoodi;
-
Gilles de la Tourette sündroom;
-
Samaaegne või viimase 2 nädala jooksul monoaminooksüdaasi inhibiitorite või teiste
tsentraalse toimega ravimite (antidepressandid, antipsühhootikumid) kasutamine psüühikahäirete
korral või kaalu langetamise eesmärgil, või unehäirete tõttu trüptofaani kasutamine
-
Anamneesis koronaartõbi, südame paispuudulikkus, tahhükardia, perifeersete arterite
okluseeriv haigus, arütmia või tserebrovaskulaarne haigus (insult või transitoorne isheemiaatakk)
-
Ebapiisavalt ravitud hüpertensioon (>145/90 mmHg, vt lõik 4.4);
-
Hüpertüreoidism;
-
Raske maksakahjustus;
-
Raske neerukahjustus ja lõppstaadiumis neeruhaigusega dialüüsipatsiendid,
-
Prostata healoomuline hüperplaasia uriini retentsiooniga;
-
Feokromotsütoom;
-
Kitsa nurgaga glaukoom;
-
Narkootikumide, ravimite või alkoholi kuritarvitamine anamneesis;
-
Rasedus ja imetamine (vt lõik 4.6.);
-
Lapsed ja kuni 18-aastased noorukid, nende kohta on andmeid ebapiisavalt;
-
Üle 65-aastased patsiendid, nende kohta on andmeid ebapiisavalt.

4.4
Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kuna sibutramiin on mõnedel patsientidel põhjustanud kliiniliselt olulist vererõhu tõusu, tuleb kõigil
ravimit kasutavatel patsientidel jälgida vererõhku ja pulsisagedust. Kolme esimese ravikuu jooksul
tuleks neid parameetreid mõõta vähemalt üks kord iga 2 nädala järel, 4. kuni 6. ravikuu jooksul
hinnatakse neid parameetreid kord kuus, seejärel mõõdetakse neid regulaarselt kõige rohkem
kolmekuuliste intervallide järel. Ravi tuleb katkestada nendel patsientidel, kellel kahel järjestikusel
visiidil esineb rahuolekus pulsisageduse tõus 10 või rohkem lööki minutis või süstoolse/diastoolse
vererõhu tõus 10 või rohkem mmHg. Varem adekvaatselt ravitud hüpertooniaga patsientidel, kelle
vererõhu väärtused ületavad 145/90 mm/Hg vähemalt kahe järjestikuse mõõtmise käigus, tuleb ravi
lõpetada (vt lõik 4.8). Uneapnoe sündroomiga patsientidel tuleb vererõhu monitoorimisele pöörata
erilist tähelepanu.

- Sibutramiini samaaegne kasutamine sümpatomimeetikumidega - vt lõik 4.5.
- Kuigi sibutramiini ei ole seostatud primaarse pulmonaalse hüpertensiooniga, on üldistest
rasvumisvastaste ravimite juhistest lähtudes oluline rutiinse läbivaatuse käigus pöörata tähelepanu
järgmiste sümptomite esinemisele: progresseeruv düspnoe, rinnavalu ja tursed pahkluude piirkonnas.
Patsiendile tuleb soovitada selliste sümptomite tekkimisel koheselt arsti poole pöörduda.
- Ettevaatusega tuleb LINDAXA"t kasutada epilepsiat põdevatel patsientidel.
- Sibutramiini kasutamisel kerge ja keskmise maksakahjustusega patsientidel on esinenud sibutramiini
plasmataseme tõusu. Kuigi kõrvaltoimeid ei ole täheldatud, tuleks neil patsientidel ravimit kasutada
ettevaatusega.
- Kuigi neerude kaudu erituvad ainult inaktiivsed metaboliidid, tuleks kerge ja keskmise
neerukahjustusega patsientidel kasutada sibutramiini ettevaatusega.
- LINDAXA"t tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kelle perekonna anamneesis on esinenud
motoorseid või verbaalseid tikke.
- Fertiilses eas naistel tuleb LINDAXA-ravi ajal rakendada adekvaatset kontratseptsiooni.
- Koos KNS-i toimivate ravimitega esineb ravimi kuritarvitamise võimalus. Kliinilisest praktikast
sibutramiini kuritarvitamisele viitavad andmed puuduvad.
- Üldiselt on mõned rasvumisvastased ravimid seotud südame valvulopaatiariskiga. Kliinilistel
andmetel sellisele toimele viitavad andmed sibutramiini puhul puuduvad.
- LINDAXA on vastunäidustatud patsientidele, kelle anamneesis on raskeid söömishäireid, näiteks
anorexia või bulimia nervosa"t. Andmeid sibutramiinravi kohta kompulsiivse söömishäirega
patsientidel ei ole.
- LINDAXA"t tuleb kasutada ettevaatusega avatud nurgaga glaukoomiga patsientidel ja nendel, kellel
esineb kõrgenenud silmasisese rõhu oht, nt perekonnaanamneesis.
- Sarnaselt teistele serotoniini tagasihaarde inhibiitoritele esineb ka sibutramiini kasutamise korral oht
veritsuse (sh günekoloogiline, gastrointestinaalne jm naha- või limaskestade veritsus) tekkeks.
Seetõttu tuleks veritsusele kalduvatel ning samaaegselt hemostaasi või trombotsüütide funktsiooni
mõjutavaid ravimeid võtvatel patsientidel sibutramiini kasutada ettevaatusega.
- Harvadel juhtudel on sibutramiinravi saavatel patsientidel teatatud depressiooni, suitsiidimõtete ja
suitsiidide esinemist. Seetõttu on depressioonianamneesiga patsientide ravimisel vajalik eriline
ettevaatus. Depressioonisümptomite tekkimisel sibutramiinravi käigus tuleks sibutramiini
manustamine katkestada ning vajadusel kaaluda adekvaatse ravi alustamise võimalust.
- LINDAXA sisaldab laktoosi ja seetõttu ei tohiks seda kasutada harvaesineva päriliku
galaktoositalumatusega, laktaasidefitsiidiga või glükoosi-galaktoosi imendumishäirega patsientidel.

4.5 Koostoimed
teiste
ravimitega ja muud koostoimed

Sibutramiin ja selle aktiivsed metaboliidid elimineeritakse metabolismi teel maksas; põhiline kaasatud
ensüüm on CYP3A4, osaleda võivad ka CYP2C9 ja CYP1A2. Ettevaatlik tuleks olla LINDAXA
koosmanustamisel ravimitega, mis mõjutavad CYP3A4 ensüümi aktiivsust (vt lõik 5.2). CYP3A4
inhibiitorite hulka kuuluvad ketokonasool, itrakonasool, erütromütsiin, klaritromütsiin,
troleandomütsiin ja tsüklosporiin. Koostoime uuringus, kus ketokonasooli või erütromütsiini manustati
samaaegselt sibutramiiniga, suurenes sibutramiini aktiivsete metaboliitide AUC (vastavalt 23% ja
10%). Keskmine südame löögisagedus oli kuni 2,5 lööki minutis rohkem kui ainult sibutramiini
manustamisel.
Rifampitsiin, fenütoiin, karbamasepiin, fenobarbitaal ja deksametasoon on CYP3A4 ensüümi
indutseerijad ja võivad sibutramiini metabolismi kiirendada (kuigi seda ei ole eksperimentaalselt
tõestatud).

Serotoniini taset suurendavate ravimite samaaegne kasutamine võib suurendada raskete koostoimete
tekkeriski. Seda fenomeni nimetatakse serotoniinisündroomiks ning see võib tekkida harvadel juhtudel
seoses selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI) manustamisel koos mõnede migreeni
ravimitega (sumatriptaan, dihüdroergotamiin) või koos mõnede opioididega (nagu pentasotsiin,
petidiin, fentanüül, dekstrometorfaan) või kahe SSRI-i samaaegsel kasutamisel.

Kuna sibutramiin muude toimete hulgas inhibeerib serotoniini tagasihaaret, ei tohiks LINDAXA"t
kasutada samaaegselt teiste, ajus serotoniini taset suurendavate ravimitega.

LINDAXA samaaegset kasutamist koos teiste ravimitega, mis võivad tõsta vererõhku või südame
löögisagedust (nt sümpatomimeetikumid), ei ole süstemaatiliselt uuritud. Siia gruppi kuuluvateks
ravimiteks on mõned köha, külmetuse ja allergia ravimid (nt efedriin, pseudoefedriin) ning mõned
dekongestandid (nt ksülometasoliin). Seetõttu on LINDAXA määramisel neid ravimeid kasutavatele
patsientidele vajalik ettevaatus.

Ravim ei mõjuta suukaudsete kontratseptiivide efektiivsust.

Sibutramiini ühekordse annuse samaaegsel manustamisel koos alkoholiga ei esinenud lisahäireid
kognitiivsete või psühhomotoorsete funktsioonide osas. Siiski ei sobi alkoholi kasutamine kokku
dieedi teiste soovitustega.
Andmeid sibutramiini ja orlistati samaaegse kasutamise kohta ei ole.

Sibutramiinravi katkestamise ja MAO-inhibiitorravi alustamise vahele peaks jääma vähemalt kaks
nädalat.

4.6
Rasedus ja imetamine

Sibutramiin on raseduse ajal vastunäidustatud. Üldiselt loetakse kehakaalu vähendavate ravimite
kasutamist rasedusega kokkusobimatuks, mistõttu peaksid fertiilses eas naised sibutramiinravi ajaks
endale leidma sobiva kontratseptsioonimeetodi ning teavitama oma raviarsti, kui nad peaksid
rasestuma või nad planeerivad rasestumist. Kontrollitud uuringuid rasedatel ei ole teostatud. Uuringud
tiinetel küülikutel on näidanud emasloomale toksilistes annustes kasutamisel toimet reproduktiivsusele
(vt lõik 5.3). Nende andmete olulisus inimesele ei ole teada.

Ei ole teada, kas sibutramiin eritub imetavate emade rinnapiima. Seetõttu on ravim imetamise
perioodil vastunäidustatud.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Kuigi sibutramiin ei mõjutanud tervetel vabatahtlikel psühhomotoorseid ja kognitiivseid funktsioone,
võib iga tsentraalselt toimiv ravim kahjustada otsustus-, mõtlemis- või motoorset võimet. Seega tuleb
patsiente hoiatada, et LINDAXA kasutamise ajal võib olla häiritud nende võime juhtida
liiklusvahendit, töötada masinatel või ohtlikes olukordades.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed, mida täheldati sibutramiiniga läbi viidud II/III faasi kliinilistes uuringutes, on esitatud
organsüsteemide järgi järgmise sagedusega:
Väga sage (1/10), Sage (1/100 kuni <1/10), Aeg-ajalt (1/1000 kuni <1/100), Harv (1/10 000 kuni
<1/1000), Väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

MedDRA organsüsteem Esinemis-
Kõrvaltoime
sagedus
Südame häired (vt detailsem informatsioon allpool)
Sage
Tahhükardia
Palpitatsioonid
Kõrgenenud
vererõhk/hüpertensioon
Vasodilatsioon
(kuumahood)
Seedetrakti häired
Väga sage
Kõhukinnisus
MedDRA organsüsteem Esinemis-
Kõrvaltoime
sagedus
Suukuivus
Sage
Iiveldus
Hemorroidide süvenemine
Kesknärvisüsteemi häired
Väga sage
Unetus
Sage
Pearinglus
Paresteesia
Peavalu
Ärevus
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Sage
Higistamine
Sensoorsete funktsioonide häired
Sage
Maitsetundlikkuse häired

Südame häired:
On täheldatud süstoolse ja diastoolse vererõhuväärtuse tõusu puhkeolekus keskmiselt 2...3 mm/Hg
võrra ja südame löögisageduse tõusu keskmiselt 3...7 löögi võrra minutis.
Ei ole välistatud, et üksikutel juhtudel võib vererõhk ja südame löögisagedus tõusta veelgi enam.

Kliiniliselt olulised vererõhu ja südame löögisageduse tõusud tekkisid peamiselt ravi algstaadiumis
(esimese 4...12 nädala jooksul). Sellistel juhtudel tuleb ravi katkestada (vt lõik 4.4).
Teavet LINDAXA kasutamisest hüpertensiooniga patsientidel vt lõik 4.3 ja lõik 4.4.

Kliinilistes uuringutes ja turustamisjärgse järelvalve käigus sibutramiin-ravi aja esinenud kliiniliselt
olulised kõrvaltoimed on toodud allpool organsüsteemide kaupa:

Vere ja lümfisüsteemi häired:
Trombotsütopeenia, Henoch-Schönleini purpur

Kardiovaskulaarsed häired:
Atriaalne fibrillatsioon, paroksüsmaalne supraventrikulaarne tahhükardia

Immuunsüsteemi häired:
On teateid ülitundlikkusreaktsioonidest, mis võivad väljenduda kergest nahalööbest ja urtikaariast kuni
angioödeemi ja anafülaktiliste krampideni.

Psühhiaatrilised häired:
Agiteeritus.
Depressioon, nii eelneva depressiooniga anamneesis kui ilma (vt lõik 4.4)

Närvisüsteemi häired:
Epileptilised krambid
Serotoniinisündroom kombinatsioonis teiste serotoniini vabanemist mõjutavate ainetega (vt lõik 4.5).
Pöörduvad lühiajalised mäluhäired

Silma kahjustused:
Nägemise hägustumine

Seedetrakti häired:
Kõhulahtisus, oksendamine (sageli), gastrointestinaalne hemorraagia

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:
Eksanteem (lööve) ja urtikaaria (sageli), alopeetsia, nahaveritsusreaktsioonid (ekhümoos, petehhia)

Neerude ja kuseteede häired:
Äge interstitsiaalne nefriit, mesangiokapillaarne glomerulonefriit, uriini peetus

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired:
Ebanormaalne ejakulatsioon/orgasm, impotentsus, menstruaaltsükli häired, metrorraagia

Uuringud:
Maksaensüümide aktiivsuse pöörduv tõus (sageli)

Muu:
Harva on täheldatud ärajätusümptomeid nagu peavalu ja söögiisu tõus. Ravi lõpetamisel ei ole
täheldatud mingid ärajätu või võõrutusnähte ega meeleolu kõikumist.

4.9 Üleannustamine

Sibutramiini üleannustamise kohta on andmeid väga vähe. Kõige sagedamini täheldatud
üleannustamisega seotud kõrvaltoimed on tahhükardia, hüpertensioon, peavalu ja pearinglus.
Üleannustamise ravi sisaldab üldisi meetmeid, nagu vajadusel hingamisteede vabastamine,
südameveresoonkonna funktsiooni monitooring ning üldine sümptomaatiline ja toetav ravi.
Sibutramiini imendumist võib vältida kohene aktiivsöe manustamine või maoloputus. Vererõhu tõusu
ja tahhükardia korral võib olla näidustatud ettevaatlik beeta-blokaatorite kasutamine.
Lõppstaadiumis neeruhaigusega dialüüsipatsientide uuringutulemused näitasid, et sibutramiini
metaboliidid hemodialüüsiga märkimisväärsel määral ei eritunud.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1
Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Tsentraalse toimega tüsedusevastased ained, ATC-kood: A08AA10

Sibutramiini terapeutiline toime on tingitud peamiselt tema sekundaarse ja primaarse amiinse
metaboliidi (metaboliit 1 ja metaboliit 2) toimetest, mis on noradrenaliini, serotoniini (5-
hüdroksütrüptamiini, 5-HT) ja dopamiini tagasihaarde inhibiitorid. Inimese ajukoes on metaboliit 1 ja
metaboliit 2 in vitro tingimustega võrreldes kolm korda tugevamad noradrenaliini ja serotoniini
tagasihaarde inhibiitorid kui dopamiini tagasihaarde inhibiitorid. Sibutramiinravi saanud vabatahtlike
vereplasma proovides esines märkimisväärne noradrenaliini tagasihaarde (73%) ja serotoniini
tagasihaarde (54%) pärssimine ilma olulise dopamiini tagasihaarde (16%) pärssimiseta. Sibutramiin ja
selle metaboliidid ei ole ei monoamiine vabastavad ained ega ka monoamiini oksüdaasi inhibiitorid.
Neil puudub afiinsus paljude neurotransmitterite retseptorite suhtes, sh serotoniinergiliste (5-HT1, 5-
HT1A, 5-HT1B, 5-HT2A, 5-HT2C), adrenergiliste (1,2, 3, 1, 2), dopamiinergiliste (D1, D2),
muskariini, histamiini (H1), bensodiasepiini ja NMDA-retseptorite suhtes.

Loommudelitel, kus kasutati nii kõhnu kui ka rasvunud täiskasvanud rotte, põhjustas sibutramiin
kehakaalu langust. Seda seostatakse tema toimega söödud toidu hulgale, s.o küllastustunnet tõstva
toimega, aga tõenäoliselt toetab kaalulangust ka termogeneesi suurendav toime. On näidatud, et need
toimed on seotud serotoniini (5-HT) ja noradrenaliini tagasihaarde inhibeerimisega.
Inimestel teostatud kliinilistes uuringutes demonstreeriti sibutramiini kehakaalu langetavat toimet, mis
kujunes küllastustunde tugevnemise tõttu. On olemas ka andmed, mis näitavad sibutramiini
termogeenset toimet: kehakaalu langetamise ajal väheneb rahuoleku metaboolse kiiruse adaptatiivne
langus. Sibutramiini poolt indutseeritud kehakaalu langusega kaasnevad düslipideemia ja 2. tüüpi
suhkurtõvega patsientidel ka soodsad toimed vereseerumi lipiididele ja veresuhkru kontrollile.
Rasvunud 2. tüüpi suhkurdiabeediga patsientidel alanes seoses sibutramiini kasutamisest tingitud
kaalulangusega ka HbA1c tase keskmiselt 0,6% (ühiku) võrra.
Sarnaselt eelnevale esines ka rasvunud düslipideemiaga patsientidel seoses kaalulangusega muutusi:
HDL-kolesterooli taseme tõus 12...22% ja triglütseriidide taseme langus 9...21%.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Sibutramiin imendub hästi ning metaboliseerub ulatuslikult esmasel maksapassaazil. Kõrgeim
plasmakonsentratsioon (Tmax) saabub 1,2 tundi pärast ühekordse 20 mg
sibutramiinvesinikkloriidmonohüdraadi annuse manustamist. Lähteravimi poolväärtusaeg on 1,1 tundi.
Farmakoloogiliselt aktiivsed metaboliidid 1 ja 2 saavutavad poolväärtusaja 3 tunniga ja nende
eliminatsiooni poolväärtusaeg on vastavalt 14 ja 16 tundi. 10...30 mg annuste puhul esineb lineaarne
farmakokineetika koos annusest sõltumatu muutusega eliminatsiooni poolväärtusajas ja koos annusest
proportsionaalselt sõltuva plasmakonsentratsiooni tõusuga. Korduvate annuste manustamisel
saavutatakse metaboliitide 1 ja 2 püsiseisundi kontsentratsioonid 4 päevaga, sh ligikaudu kahekordse
kumulatsiooniga. Sibutramiini ja selle metaboliitide farmakokineetika rasvunud isikutel on sarnane
normkaaluliste omale. Senini suhteliselt väheste andmete põhjal ei ole leitud kliiniliselt olulist
farmakodünaamika erinevust mees- ja naispatsientide vahel. Eakatel tervetel isikutel (keskmine vanus
70 aastat) oli farmakokineetika sarnane noortele tervetele isikutele.

Maksakahjustus
Keskmise raskusega maksakahjustusega isikutel oli ühekordse sibutramiini annuse manustamise
järgselt aktiivsete metaboliitide biosaadavus 24% kõrgem. Sibutramiini ja selle metaboliitide 1 ja 2
seondumine plasmavalkudega on vastavalt umbes 97%, 94% ja 94%. Sibutramiini ja selle
metaboliitide 1 ja 2 peamine eliminatsioon toimub maksa kaudu. Teised (inaktiivsed) metaboliidid
eritatakse peamiselt uriiniga, uriini/väljaheite suhe on 10:1.

Neerukahjustus
Sibutramiini metaboliitide 1, 2, 5 ja 6 dispositsiooni uuriti erinevate neerufunktsiooni astmetega
patsientidel. Sibutramiin ise ei olnud mõõdetav.
Aktiivsete metaboliitide 1 ja 2 AUCd ei olnud üldjuhul neerukahjustuse poolt mõjutatud, v.a
metaboliit 2 AUC, mis lõppstaadiumis neeruhaigusega dialüüsipatsientidel oli ligikaudu pool
normaalsetel isikutel mõõdetust (CLcr 80 ml/min). Inaktiivsete metaboliitide 5 ja 6 AUCd tõusid
normaalsete isikutega võrreldes keskmise neerukahjustusega patsientidel 2...3 korda (30 ml/min <
CLcr 60 ml/min), raske neerukahjustusega patsientidel 8...11 korda (CLcr 30 ml/min) ning
lõppstaadiumis neeruhaigusega dialüüsipatsientidel 22...30 korda. Ligikaudu 1% suukaudsest
annusest taastus hemodialüüsi protsessi vältel dialüsaadis metaboliitide 5 ja 6 kombinatsioonina, samal
ajal kui metaboliidid 1 ja 2 ei olnud dialüsaadis mõõdetavad.
Sibutramiini ei tohiks kasutada raske neerukahjustusega patsientidel, sh lõppstaadiumis
neeruhaigusega dialüüsipatsientidel.

In vitro maksa mikrosoomide uuringus selgus, et CYP3A4 on olulisim tsütokroom P450 isoensüüm,
mis on vastutav sibutramiini metabolismi eest. In vitro ei esinenud mingeid viiteid afiinsusele
CYP2D6 suhtes. See on väikese läbilaskevõimega ensüüm, millega on seotud koostoimeid mitmete
ravimitega. Edasised in vitro uuringud näitasid, et sibutramiinil ei esine märkimisväärset toimet
peamiste tsütokroom P450 isoensüümide, sh CYP3A4 aktiivsusele. CYP450 süsteemist oli metaboliit
2 edasisse metabolismi (in vitro) kaasatud CYP3A4 ja CYP2C9. Kuigi sellekohaseid andmeid ei ole,
võib oletada, et ka metaboliit 1 muundamisse on kaasatud CYP3A4.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Loomkatsetes sibutramiini ühekordse annuse manustamisel ilmnenud toksiline toime väljendub
peamiselt võimendunud farmakodünaamilises toimes. Pikemaajalise raviga seoses ilmnes ainult
kergeid patoloogilisi muutusi ja sekundaarseid või liigiomaseid leide. Seega ei esine neid tõenäoliselt
sibutramiini korrektsel kasutamisel kliinilise kasutuse käigus. Reproduktiivsusuuringuid on teostatud
rottidel ja küülikutel. Ühes uuringus näidati küülikutel loote kardiovaskulaarsete väärarengute
esinemissageduse vähest suurenemist, teises uuringus esines neid aga vähem kui kontrolligrupis.
Lisaks sellele oli viimatimainitud uuringus ravi saanute rühmas veidi rohkem looteid kahe väikese
anomaaliaga (väike, keermetaoline luuline ühendus ülalõualuu ja sarnaluu vahel ning väga väikesed
erinevused mõnede aordikaarest algavate väikeste arterite tüvede paiknemises), seda ei täheldatud aga
esmalt mainitud uuringus. Nimetatud muutuste tähendus inimestele ei ole teada. Sibutramiini
kasutamist inimese raseduse ajal ei ole uuritud. Ulatuslikud genotoksilisuse uuringud välistasid
sibutramiini põhjustatud mutageense toime. Uuringud närilistel näitasid, et sibutramiinil puudub
inimestele märkimisväärne kartsinogeenne toime.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Kapsli sisu:
Laktoosmonohüdraat
Mikrokristalne tselluloos
Kolloidne ränidioksiid, veevaba
Magneesiumstearaat

10 mg kapsel
Zelatiin
Kinoliinkollane (E 104),
Päikeseloojangukollane FCF (E 110),
Titaandioksiid (E 171),
Must raudoksiid (E 172),
Punane raudoksiid (E 172),
Opacode must S-1-27794
Või TekPrint TM SW-9008 must tint*

15 mg kapsel:
Zelatiin
Kinoliinkollane (E 104),
Päikeseloojangukollane FCF (E 110),
Indigokarmiin (E 132),
Titaandioksiid (E 171),
Opacode must S-1-27794
või TekPrint TM SW-9008 must tint*

* Tindi koostis
S-1-27794
OPACODE BLACK: sellak Glaze-47.5% (22% Esterified) IMS 74 OP-s, must
raudoksiid JPE (E172), propüleenglükool
TekPrintTMSW-9008 must tint: sellak, propüleenglükool, kaaliumhüdroksiid, must raudoksiid (E172).

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise
eritingimused


Hoida temperatuuril kuni 30°C. Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

6.5
Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/PVDC/Alumiinium blister, kartongkarp
Pakendi suurused: 30 või 90 kapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6
Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA


Zentiva, k.s.,
U kabelovny 130
102 37 Prague 10
Tsehhi Vabariik


8. MÜÜGILOA
NUMBRID

LINDAXA 10: 573808
LINDAXA 15: 573908


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

08.02.2008


10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud juulis 2009.