Komboglyze
Artikli sisukord
I LISA
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Komboglyze, 2,5 mg/850 mg ôhukese polümeerikattega tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks tablett sisaldab 2,5 mg saksagliptiini (vesinikkloriidina) ja 850 mg
metformiinvesinikkloriidi.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett (tablett).
Helepruuni või pruuni värvi kaksikkumerad, ümmarguse kujuga õhukese polümeerikattega
tabletid, mille ühel küljel on sinise värviga märgistus “2.5/850” ja teisel küljel “4246”.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Komboglyze on näidustatud täiskasvanud ja üle 18-aastastele II tüüpi suhkurtõvega
patsientidele glükeemilise kontrolli parandamiseks lisaks dieedile ja füüsilisele koormusele,
kui glükeemiline kontroll ei ole piisavalt reguleeritud ainult metformiini maksimaalsete
talutavate annustega või kes juba kasutavad saksagliptiini ja metformiini eraldi tablettidena.
Komboglyze on samuti näidustatud täiskasvanud ja üle 18-aastastele II tüüpi suhkurtõvega
patsientidele glükeemilise kontrolli parandamiseks kombinatsioonis insuliiniga (st
kolmikkombinatsioonravi) lisaks dieedile ja füüsilisele koormusele, kui insuliin ja metformiin
eraldi ei taga piisavat glükeemilist kontrolli.
Komboglyze on samuti näidustatud täiskasvanud ja üle 18-aastastele II tüüpi suhkurtõvega
patsientidele glükeemilise kontrolli parandamiseks kombinatsioonis sulfonüüluureaga (st
kolmikkombinatsioonravi) lisaks dieedile ja füüsilisele koormusele, kui glükeemiline kontroll
ei ole piisavalt reguleeritud ainult metformiini või sulfonüüluurea maksimaalsete talutavate
annustega.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Patsiendid, kes ei allu piisavalt ainult metformiini maksimaalsete talutavate annustega ravile
Patsiendid, kelle veresuhkur ei ole piisavalt kontrollitud ainult metformiiniga, peavad võtma
Komboglyzet annusena, mis võrdub saksagliptiini ööpäevase koguannusega 5 mg, annustades
2,5 mg kaks korda ööpäevas, millele on juba lisatud kasutatav metformiini annus.
Patsiendid, kes viiakse üle saksagliptiini ja metformiini eraldi tablettidelt
Patsiendid, kes viiakse üle saksagliptiini ja metformiini eraldi tablettide kasutamiselt, peavad
saama saksagliptiini ja metformiini annuseid, mida nad juba varem võtsid.
Patsiendid, kes ei allu piisavalt kaksikkombinatsioonravile insuliini ja metformiiniga, või
patsiendid, kes kasutavad kolmikkombinatsioonravi insuliini, metformiini ja saksagliptiiniga
(eraldi tabletid)
Komboglyzet tuleb kasutada annuses 2,5 mg saksagliptiini kaks korda ööpäevas (ööpäevane
annus 5 mg) ja metformiini annuses, mis on sarnane juba võetud annusega. Kui Komboglyzet
kasutatakse kombinatsioonis insuliiniga, tuleb hüpoglükeemia riski vähendamiseks insuliini
annust langetada (vt lõik 4.4).
Patsiendid, kes ei allu piisavalt kaksikkombinatsioonravile sulfonüüluurea ja metformiiniga,
või patsiendid, kes viiakse üle insuliini, metformiini ja saksagliptiiniga eraldi tablettidega
teostatud kolmikkombinatsioonravilt
Komboglyzet tuleb kasutada annuses 2,5 mg saksagliptiini kaks korda ööpäevas (ööpäevane
annus 5 mg) ja metformiini annuses, mis on sarnane juba võetud annusega. Kui Komboglyzet
kasutatakse kombinatsioonis sulfonüüluureaga, tuleb hüpoglükeemia riski vähendamiseks
sulfonüüluurea annust langetada (vt lõik 4.4).
Patsientide erirühmad
Annustamine neerupuudulikkusega patsientidele
Kerge neerupuudulikkuse korral ei ole annust vaja muuta. Komboglyzet ei tohi kasutada
keskmise raskusega või raske neerupuudulikkusega patsientidel (vt lõike 4.3, 4.4 ja 5.2).
Annustamine maksapuudulikkusega patsientidele
Komboglyzet ei tohi kasutada maksapuudulikkusega patsientidel (vt lõike 4.3 ja 5.2).
Kasutamine eakatel patsientidel (üle 65-aastastel)
Kuna metformiin ja saksagliptiin erituvad renaalselt, tuleb Komboglyzet kasutada eakatel
patsientidel ettevaatusega. Metformiinist põhjustatud laktatsidoosi vältimiseks on vajalik
neerufunktsiooni jälgimine, eriti eakatel patsientidel (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Seoses
saksagliptiini kasutamisega 75-aastastel ja vanematel patsientidel on kogemused väga
piiratud, mistõttu selle vanuserühma ravimisel tuleb olla ettevaatlik (vt lõigud 4.4 ja 5.2).
Lapsed
Komboglyze ohutus ja efektiivsus lastel vanuses sünnist kuni 18-nda eluaastani pole veel
tõestatud. Kasutamise kohta puuduvad andmed.
Manustamisviis
Komboglyzet tuleb manustada kaks korda ööpäevas koos toiduga, vähendamaks
metformiiniga seotud seedetrakti kõrvaltoimeid.
4.3 Vastunäidustused
Komboglyze on vastunäidustatud patsientidele, kel esineb mõni järgmistest olukordadest:
- ülitundlikkus toimeaine(te) või ravimi ükskõik millise lõigus 6.1 toodud abiaine suhtes
või anamneesis raske ülitundlikkusreaktsioon, k.a. anafülaktiline reaktsioon,
anafülaktiline šokk ja angioödeem ükskõik millise dipeptidüülpeptidaas-4- (DDP4)
inhibiitori suhtes (vt lõigud 4.4 ja 4.8).
- diabeetiline ketoatsidoos, diabeetiline prekooma;
- keskmise raskusega või raske neerukahjustus (kreatiniini kliirens <60 ml/min) (vt lõik
4.4);
- ägedad seisundid, mis võivad muuta neerufunktsiooni nagu:
- dehüdratsioon,
- raskekujuline infektsioon,
- šokk;
- ägedad või kroonilised haigused, mis võivad põhjustada kudede hüpoksiat nagu:
- südame- või hingamispuudulikkus,
- hiljutine müokardiinfarkt,
- šokk;
- maksapuudulikkus (vt lõigud 4.2 ja 5.2);
- äge alkoholimürgistus, alkoholism (vt lõik 4.5);
- imetamine (vt lõik 4.6).
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Üldine
Ravimit Komboglyze ei tohi kasutada I tüüpi suhkurtõve või diabeetilise ketoatsidoosiga
haigetel.
Komboglyze ei ole insuliini asendusravim insuliini vajavatele patsientidele.
Pankreatiit
Saksagliptiini turuletuleku järgselt on ühe kõrvaltoimena teatatud ägedast pankreatiidist.
Patsiendid peaksid teadma ägedale pankreatiidile iseloomulikke sümptomeid: püsiv tugev
kõhuvalu. Pankreatiidi lahenemine on toimunud pärast saksagliptiini kasutamise katkestamist.
Pankreatiidi kahtlusel tuleb ravi Komboglyze ja teiste potentsiaalselt võimalike ravimitega
katkestada.
Laktatsidoos
Laktatsidoos on väga harv, kuid raske (kiire ravi puudumisel kõrge suremusega) metaboolne
tüsistus, mis võib esineda Komboglyze koostisosa metformiini kuhjumise tõttu. Laktatsidoosi
juhud on esinenud peamiselt neil metformiini kasutavatel suhkurtõve patsientidel, kel kaasub
oluline neerupuudulikkus. Laktatsidoosi esinemissagedust saab ja tuleb vähendada, hinnates
ka teisi sellega seoses olevaid riskifaktoreid nagu halvasti reguleeritud suhkurtõbi, ketoos,
pikaajaline nälgimine, liigne alkoholi tarbimine, maksapuudulikkus ja kõik hüpoksiaga seotud
seisundid.
Diagnoos
Laktatsidoosi iseloomustavad atsidootiline hingeldus, kõhuvalu ja hüpotermia, millele järgneb
kooma. Diagnostilisteks laboratoorseteks leidudeks on vere pH langus, laktaadi tase plasmas
üle 5 mmol/l ning suurenenud anioonide vahe ja laktaadi/püruvaadi suhe. Kui esineb
metaboolse atsidoosi kahtlus, tuleb ravi katkestada ja patsient otsekohe hospitaliseerida (vt
lõik 4.9).
Kasutamine neerupuudulikkusega patsientidel
Kuna metformiin eritub neerude kaudu, tuleb regulaarselt määrata seerumi
kreatiniinisisaldust:
- vähemalt kord aastas normaalse neerufunktsiooniga patsientidel,
- vähemalt 2...4 korda aastas patsientidel, kelle seerumi kreatiniinisisaldus on
normivahemiku ülempiiril või sellest kõrgem, ning samuti eakatel patsientidel.
Eakatel patsientidel esineb sageli asümptomaatilist neerufunktsiooni langust. Eriline
ettevaatus on vajalik olukordades, kus neerufunktsioon võib halveneda, näiteks
antihüpertensiivse, diureetilise või mittesteroidse põletikuvastase preparaadiga (MSPVA) ravi
alustamisel.
Operatsioon
Kuna Komboglyze sisaldab metformiini, tuleb ravi katkestada 48 tundi enne plaanilist
operatsiooni üld-, spinaal- või epiduraalanesteesias. Komboglyze manustamist ei tohi
tavaliselt uuesti alustada enne 48 tunni möödumist opratsioonist. Ravi tohib taasalustada alles
pärast seda, kui neerufunktsiooni on uuesti kontrollitud ning see on normaalne.
Jodeeritud kontrastainete manustamine
Jodeeritud kontrastainete intravaskulaarne manustamine radioloogiliste uuringute ajal võib
põhjustada neerupuudulikkust, mida on seostatud laktatsidoosi tekkega metformiini
kasutavatel patsientidel. Seetõttu tuleb Komboglyze ära jätta enne vastavat uuringut või selle
ajal; ravi tohib uuesti alustada 48 tunni möödumisel uuringust ning alles pärast normaalse
neerufunktsiooni laboratoorset tõestust (vt lõik 4.5).
Nahakahjustused
Haavanduvaid ja nekrootilisi nahakahjustusi jäsemetel on kirjeldatud saksagliptiini
mittekliinilistes toksikoloogilistes uuringutel ahvidega (vt 5.3). Kuigi kliinilistes uuringutes ei
täheldatud nahakahjustuste sageduse suurenemist, on kogemusi diabeetiliste nahatüsistustega
patsientidega vähe. Turuletulekujärgsetes kõrvaltoimete teatistes on kirjeldatud löövet seoses
DPP4 inhibiitorite rühmaga. Lööve on ka saksagliptiini üheks kõrvaltoimeks (vt 4.8). Seetõttu
on soovitav diabeetilisel patsiendil ühe osana regulaarsest kontrollist hinnata nahakahjustusi,
nagu villide teket, haavandumist või löövet.
Ülitundlikkusreaktsioonid
Kuna Komboglyze sisaldab saksagliptiini, ei tohi seda kasutada haigetel, kellel on esinenud
raske ülitundlikkusreaktsioon dipeptidüülpeptidaas-4 (DPP-4) inhibiitori suhtes.
Turuletoomise järgselt on nii spontaanselt kui kliinilistest uuringutest teatatud järgmistest
kõrvaltoimetest saksagliptiini kasutamise ajal: rasked ülitundlikkusreaktsioonid, k.a.
anafülaktiline reaktsioon, anafülaktiline šokk ja angioödeem. Kui saksagliptiiniga seoses
kahtlustatakse rasket ülitundlikkusreaktsiooni, tuleb ravi Komboglyzega katkestada, hinnata
kõrvaltoime teisi võimalikke põhjuseid ning alustada suhkurtõve alternatiivset ravi (vt 4.3 ja 4.8).
Eelnevalt ravile allunud II tüüpi diabeediga patsientide kliinilise seisundi muutus
Kuna Komboglyze sisaldab metformiini, siis eelnevalt Komboglyze ravile hästi allunud II
tüüpi diabeediga patsiente, kellel tekivad laboratoorsed kõrvalekalded või kliiniliselt
väljendunud haigus (eriti ebamäärane või halvasti piiritletud haigus), tuleb kohe uurida
ketoatsidoosi või laktatsidoosi tunnuste suhtes. See peab hõlmama seerumi elektrolüütide ja
ketokehade, vere glükoosisisalduse ning vajadusel vere pH, laktaadi, püruvaadi ja metformiini
sisalduse määramist. Ükskõik kumma nimetatud atsidoosi vormi tekkimisel tuleb
Komboglyze ravi otsekohe lõpetada ning alustada muud sobivat ravi.
Eakad patsiendid
Kogemused seoses saksagliptiiniga 75-aastastel ja vanematel patsientidel on väga piiratud,
seetõttu tuleb selle rühma patsiente ravimise ajal hoolikalt jälgida (vt lõik 5.2).
Immuunpuudulikkusega patsiendid
Immuunpuudulikkusega patsiente, nagu siirdatud elundiga või inimese immuunpuudulikkuse
sündroomiga patsiente, ei ole saksagliptiini kliinilises programmis uuritud. Seetõttu puuduvad
andmed ohutuse ja efektiivsuse kohta saksagliptiini kasutamisel nendel patsientidel.
Kasutamine koos tugevate CYP 3A4 indutseerijatega
CYP 3A4 indutseerijate, nagu karbamasepiini, deksametasooni, fenobarbitaali, fenütoiini ja
rifampitsiini, kasutamisel võib saksagliptiini glükeemiat langetav toime väheneda (vt lõik
4.5).
Kasutamine koos teadaolevalt hüpoglükeemiat tekitavate ravimitega
On teada, et insuliin ja sulfonüüluuread põhjustavad hüpoglükeemiat. Seetõttu tuleb
kombinatsioonis Komboglyzega insuliini või sulfonüüluurea annust langetada, et vähendada
hüpoglükeemia riski.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Saksagliptiini (2,5 mg kaks korda ööpäevas) ja metformiini (1000 mg kaks korda ööpäevas)
korduvate annuste samaaegne manustamine ei muutnud II tüüpi diabeediga patsientidel
oluliselt saksagliptiini ega metformiini farmakokineetikat.
Komboglyzega ei ole läbi viidud ametlikke koostoimeuuringuid. Järgnevad teated kajastavad
teavet, mis on kättesaadav kummagi toimeaine kohta.
Saksagliptiin
Allpool kirjeldatud kliinilised andmed näitavad, et risk kliiniliselt olulisteks koostoimeteks
koosmanustatud ravimitega on madal.
Saksagliptiin metaboliseerub eelkõige tsütokroom P450 3A4/5 (CYP3A4/5) vahendusel. In
vitro uuringutes ei pärssinud saksagliptiin ning tema peamine metaboliit alatüüpe CYP1A2,
2A6, 2B6, 2C9, 2C19, 2D6, 2E1 ega 3A4, samuti ei indutseerinud alatüüpe CYP1A2, 2B6,
2C9 ega 3A4. Tervetel vabatahtlikel läbiviidud uuringutes ei muutunud saksagliptiini ega
tema peamise metaboliidi farmakokineetika oluliselt metformiini, glibenklamiidi,
pioglitasooni, digoksiini, simvastatiini, omeprasooli, antatsiidide või famotidiiniga
koosmanustamisel. Samuti ei muutnud saksagliptiin oluliselt järgmiste ravimite
farmakokineetilisi omadusi: metformiin, glibenklamiid, pioglitasoon, digoksiin, simvastatiin,
kombineeritud suukaudse kontratseptiivi toimeained (etinüülöstradiool ja norgestimaat),
diltiaseem või ketokonasool.
Saksagliptiini samaaegsel manustamisel CYP3A4/5 mõõduka inhibiitori diltiaseemiga tõusid
saksagliptiini Cmax ja AUC vastavalt 63% ja 2,1 korda; aktiivse metaboliidi vastavad
väärtused langesid vastavalt 44% ja 34%.
Saksagliptiini samaaegsel manustamisel CYP3A4/5 tugeva inhibiitori ketokonasooliga tõusid
saksagliptiini Cmax ja AUC vastavalt 62% ja 2,5 korda; aktiivse metaboliidi vastavad
väärtused langesid vastavalt 95% ja 88%.
Saksagliptiini samaaegsel manustamisel CYP3A4/5 tugeva indutseerija rifampitsiiniga
langesid saksagliptiini Cmax ja AUC vastavalt 53% ja 76%. Rifampitsiin ei mõjutanud aktiivse
metaboliidi kontsentratsiooni ega plasma DPP-4 aktiivsuse inhibeerimist annustamisintervalli
kestel.
Saksagliptiini ja teiste CYP3A4/5 indutseerijate (välja arvatud rifampitsiin) (karbamasepiin,
deksametasoon, fenobarbitaal ja fenütoiin) koosmanustamist ei ole uuritud ning sel juhul võib
saksagliptiini kontsentratsioon plasmas väheneda ning tema peamise metaboliidi
kontsentratsioon tõusta. Saksagliptiini koosmanustamisel tugevate CYP3A4 indutseerijatega
tuleb glükeemilist kontrolli hoolikalt hinnata.
Suitsetamise, dieedi, taimsete toodete ja alkoholi toimet saksagliptiini farmakokineetikale ei
ole uuritud.
Meformiin
Mittesoovitatavad kombinatsioonid
Komboglyze toimeaine metformiini tõttu on ägeda alkoholimürgistuse korral (eriti kaasuva
nälguse, alatoitumuse või maksapuudulikkuse puhul) suurenenud risk laktatsidoosi tekkeks
(vt lõik 4.4). Hoiduda tuleb alkoholi ja alkoholi sisaldavate ravimpreparaatide kasutamisest.
Katioonaktiivsetel ravimitel, mis erituvad tubulaarsekretsiooni teel (nt tsimetidiin), võib olla
koostoimeid metformiiniga, konkureerides ühise tubulaartransportsüsteemi pärast. Seitsme
terve vabatahtlikuga läbiviidud uuring näitas, et tsimetidiini annuse 400 mg kaks korda
ööpäevas toimel suurenes metformiini süsteemne ekspositsioon (AUC) 50% ja Cmax 81%.
Seetõttu peab hoolikalt jälgima veresuhkru taset ning kaaluma annuse korrigeerimist
soovitatava annusevahemiku piirides ja diabeediravi muutmist, kui samaaegselt manustatakse
tubulaarsekretsiooni teel elimineeruvaid katioonaktiivseid ravimeid.
Jodeeritud kontrastainete intravaskulaarne manustamine radioloogiliste uuringute ajal võib
põhjustada neerupuudulikkust, mille tagajärjeks on metformiini kuhjumine ja laktatsidoosi
oht. Seetõttu tuleb Komboglyze ära jätta enne vastavat uuringut või selle ajal; ravi tohib
uuesti alustada 48 tunni möödumisel uuringust ning alles pärast kindlakstegemist, et
neerufunktsioon on normaalne (vt lõik 4.4).
Kombinatsioonid, mille puhul on vajalik ettevaatusabinõude rakendamine
Glükokortikosteroidid (nii süsteemsed kui lokaalsed), β-2-agonistid ja diureetikumid omavad
nn sisemist hüperglükeemilist aktiivsust. Patsienti tuleb sellest teavitada, samuti tuleb
sagedamini kontrollida veresuhkru taset, eriti nende preparaatidega ravi alguses. Vajadusel
tuleb ravi ajal teise ravimpreparaadiga ja pärast selle ärajätmist korrigeerida diabeediravimi
annust.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Komboglyze või saksagliptiini kasutamist ei ole rasedatel uuritud. Loomkatsetes on
saksagliptiini või saksagliptiini ja metformiini kombinatsiooni suurte annuste kasutamisel
ilmnenud reproduktiivset toksilisust (vt lõik 5.3). Potentsiaalne risk inimesele on teadmata.
Piiratud koguses andmed näitavad, et metformiini kasutamine rasedatel ei ole seotud
kaasasündinud väärarengute suurenenud riskiga. Loomkatsed metformiiniga ei näita
kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule
(vt lõik 5.3). Komboglyzet ei tohi raseduse ajal kasutada. Kui patsient soovib rasestuda või
rasestub, tuleb ravi Komboglyzega lõpetada ning alustada esimesel võimalusel insuliinravi.
Imetamine
Loomkatsed on näidanud nii saksagliptiini ja/või tema metaboliidi kui ka metformiini
eritumist emapiima. Seni on teadmata, kas saksagliptiin eritub inimese rinnapiima, kuid
metformiin eritub inimese rinnapiima vähestes kogustes. Seetõttu ei tohi imetavad naised
Komboglyzet kasutada (vt lõik 4.3).
Fertiilsus
Saksagliptiini toimet inimeste fertiilsusele ei ole uuritud. Toimeid viljakusele täheldati isastel
ja emastel rottidel suurte annuste puhul, mis tekitasid ilmseid toksilisuse nähte (vt lõik 5.3).
Metformiini loomkatsed ei ole näidanud reproduktiivset toksilisust (vt lõik 5.3).
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Saksagliptiin või metformiin võivad omada kerget toimet autojuhtimise ja masinate
käsitsemise võimele. Autode juhtimisel ja masinate kasutamisel tuleb arvestada, et
saksagliptiini kasutamisel uuringutes on kirjeldatud pearinglust. Lisaks tuleb patsiente
hoiatada hüpoglükeemia riski eest, kui Komboglyzet kasutatakse kombinatsioonis koos teiste
teadaolevalt hüpoglükeemiat põhjustavate diabeedivastaste ravimitega (nt insuliin,
sulfonüüluuread).
4.8 Kõrvaltoimed
Komboglyze tablettidega ei ole kliinilisi ravimuuringuid läbi viidud, kuid samas on
demonstreeritud Komboglyze ja samaaegselt manustatud saksagliptiini ja metformiini
bioekvivalentsust (vt lõik 5.2).
Saksagliptiin
Ohutusalane kokkuvõte
Saksagliptiini toime uurimiseks vere glükoosisisaldusele on läbi viidud kuus topeltpimedat
kontrollitud kliinilist ohutus- ja efektiivsusalast uuringut, millesse randomiseeriti 4148 II
tüüpi suhkurtõvega haiget, kellest 3021 haiget said raviks saksagliptiini.
Summeeritud analüüsi põhjal oli saksagliptiiniga annuses 5 mg ravitud patsientidel
kõrvaltoimete üldine esinemissagedus võrreldav platseeborühmaga. Saksagliptiini 5 mg
annuse rühmas katkestas ravi kõrvaltoimete tõttu rohkem patsiente kui platseeborühmas
(vastavalt 3,3% ja 1,8%).
Kõrvaltoimete tabelina esitatud nimekiri
Kõrvaltoimed, mis avaldusid ≥5% 5 mg saksagliptiiniga ravitud patsientidel ning sagedamini,
kui platseeboga ravitud patsientidel või need, millest teatati ≥2% 5 mg saksagliptiiniga
ravitud patsientidel ning ≥1% sagedamini, kui platseeboga ravitud patsientidel, on toodud
Tabelis 1.
Kõrvaltoimed klassifitseeritakse vastavalt esinemissagedustele ja organsüsteemide klassidele.
Sagedus on määratletud kokkuleppeliselt järgmiselt: väga sage (>1/10), sage (>1/100 kuni
>1/10), aeg-ajalt (1/1000 kuni 1/10 000 kuni 1<1000), väga harv (<1/10 000),
teadmata (ei ole võimalik hinnata olemasolevate andmete alusel).
1 Sagedushinnangud hõlmavad andmeid saksagliptiini monoravi, metformiinile lisatud kombinatsioonravi ja
metformiini esmase kombinatsioonravi, sulfonüüluureale ja tiasolidiindioodile lisatud kombinatsioonravi kliiniliste
uuringute kohta.
2 Neid reaktsioone kirjeldati ka kliinilistes uuringutes enne müügiloa saamist, kuid need ei vastanud Tabel 1
kriteeriumidele.
Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Allpool on kirjeldatud kõrvaltoimed vastavalt raviskeemile, millele on uurija andnud
hinnangu, et tegemist on vähemalt võimaliku seotusega ravimiga ning seda on täheldatud
vähemalt kahel 5 mg saksagliptiiniga ravitud patsiendil rohkem, kui platseebo ravi saanutel.
Monoravina: pearinglus (sage) ja nõrkus (sage).
Lisatud kombinatsioonravi metformiiniga: düspepsia (sage) ja lihasvalu (sage).
Esialgne kombinatsioonravi metformiiniga: gastriit (sage), liigesvalu (aeg-ajalt), lihasvalu
(aeg-ajalt) ja erektsioonihäire (aeg-ajalt).
Lisatud kombinatsioonravi metformiini ja sulfonüüluureaga: pearinglus (sage), nõrkus (sage)
ja kõhupuhitus (sage).
Hüpoglükeemia
Hüpoglükeemia kõrvaltoime põhines kõigil hüpoglükeemia juhtude teadetel. Samaaegset
veresuhkru mõõtmist ei vajatud. Hüpoglükeemia registreeritud esinemissagedused
saksagliptiini 5 mg või platseebo lisamisel metformiinile olid vastavalt 5,8% ja 5%.
Hüpoglükeemia registreeritud esinemissagedus varasemat ravi mittesaanud patsientidel oli
saksagliptiini 5 mg ja metformiini puhul 3,4% ning ainult metformiini puhul 4,0%. Kasutades
saksagliptiini ja insuliini lisatud kombinatsioonravi (koos või ilma metformiinita), oli
registreeritud hüpoglükeemia juhtude üldine sagedus 18,4% 5 mg saksagliptiini ja 19,9%
platseebo rühmas.
Kui saksagliptiini kasutati lisatud kombinatsioonravis metformiini ja sulfonüüluureaga, oli
registreeritud hüpoglükeemia üldine sagedus 10,2% 5 mg saksagliptiini rühmas ning 6,3%
platseeborühmas.
Laboratoorsed uuringud
Kõikides kliinilistes uuringutes oli 5 mg saksagliptiini ning platseebo rühmades ilmnenud
laboratoorsete analüüside kõrvalekallete sagedus sarnane. Täheldati vähest lümfotsüütide
absoluutväärtuse langust. Kontrollitud summeeritud analüüsil, kus lümfotsüütide
absoluutväärtuse keskmine algtase oli 2200 rakku/μl, langes see keskmiselt ligikaudu 100
rakku/μl võrreldes platseeboga. Keskmine lümfotsüütide absoluutväärtus püsis stabiilsena
igapäevase ravi juures kestusega kuni 102 nädalat. Lümfotsüütide absoluutväärtuse langus ei
olnud seotud kliiniliselt oluliste kõrvaltoimetega. Kliiniline tähendus kirjeldatud
lümfotsüütide arvu langusel võrreldes platseeboga on teadmata.
Metformiin
Kliiniliste uuringute ja müügiloa saamise järgsed andmed
Tabelis 3 on toodud kõrvaltoimed organsüsteemi klassi ja esinemissageduse kategooria järgi.
Esinemissageduse kategooriad põhinevad metformiini Euroopa Liidus kehtival ravimi
omaduste kokkuvõttel.
Tabel 3. Kliinilistes uuringutes ja müügiloa saamise järgselt kirjeldatud metformiini
kõrvaltoimete esinemissagedus
Organsüsteemi klass
Kõrvaltoime
Esinemissagedus
Ainevahetus- ja toitumishäired
Laktatsidoos
Vitamiin B12 vaegus1
Väga harv
Väga harv
Närvisüsteemi häired
Metalli maitse suus Sage
Seedetrakti häired
Seedetrakti sümptomid2 Väga sage
Maksa ja sapiteede häired
Maksafunktsiooni häired, hepatiit Väga harv
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Urtikaaria, erüteem, sügelus Väga harv
1 Pikaajalist metformiinravi on seostatud vitamiin B12 vähenenud imendumisega, mis võib väga harva
põhjustada kliiniliselt olulist vitamiin B12 vaegust (nt megaloblastiline aneemia).
2 Seedetrakti sümptomeid nagu iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust, kõhuvalu ja isutust esineb
sagedamini ravi alguses ja need taanduvad enamikel juhtudel spontaanselt.
4.9 Üleannustamine
Komboglyze üleannustamise kohta andmed puuduvad.
Saksagliptiin
Saksagliptiin on osutunud hästitalutavaks ravimiks, mis suukaudses annuses kuni 400 mg
ööpäevas kahe nädala jooksul (80-kordne soovitatav annus) ei avalda kliiniliselt olulist toimet
QTc-intervallile ega südame löögisagedusele.
Üleannustamise korral tuleb alustada sobiva toetava raviga, mis lähtub patsiendi kliinilisest
seisundist. Saksagliptiini ja selle peamist metaboliiti saab hemodialüüsil eemaldada (23%
annusest 4 tunni jooksul).
Metformiin
Metformiini suur üleannustamine (või kui esineb kaasuv laktatsidoosi risk) võib viia
laktatsidoosi tekkeni, mis on erakorraline seisund ja vajab haiglaravi. Kõige efektiivsem
meetod laktaadi ja metformiini eemaldamiseks on hemodialüüs.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: Diabeediravimid. Suukaudsete vere glükoosisisaldust
vähendavate ainete kombinatsioonid, ATC-kood: A10BD10.
Toime mehhanism ja farmakodünaamilised toimed
Komboglyzes on kombineeritud kaks hüpoglükeemilist ravimpreparaati, mis omavad II tüüpi
diabeediga patsientidel glükeemilise kontrolli parandamises täiendavat toimemehhanismi:
dipeptidüülpeptidaas-4 (DPP-4) inhibiitorit saksagliptiini ja biguaniidide rühma ravimit
metformiinvesinikkloriidi.
Saksagliptiin
Saksagliptiin on väga potentne (Ki: 1,3 nM) selektiivne pöörduva toimega võistlev ensüümi
DPP-4 inhibiitor. II tüüpi suhkurtõve patsientidel pärssis saksagliptiin DPP-4 ensüümi
aktiivsuse 24 tunniks. Pärast suukaudselt manustatud glükoosi koormust tekitas DPP-4
pärssimine 2...3-kordse aktiivsete tsirkuleerivate inkretiinhormoonide (sealhulgas
glükagoonitaolise peptiid-1(GLP-1) ja glükoos-sõltuva insulinotroopse polüpeptiidi (GIP))
taseme tõusu, glükagooni taseme languse ja glükoos-sõltuva beetarakkude vastuse tõusu, mis
omakorda andis tulemuseks insuliini ja C-peptiidi taseme tõusu. Pankrease beetarakkudest
pärineva insuliini tõus ning pankrease alfarakkudest pärineva glükagooni langus oli seotud
tühja kõhuga mõõdetud plasma glükoosi madalama tasemega ning selle väiksema tõusuga
pärast glükoosi suukaudset manustamist või söömist. Saksagliptiin parandab glükeemilist
kontrolli II tüüpi suhkurtõve korral, kuna vähendab nii tühja kõhu kui einejärgse glükoosi
kontsentratsioone.
Metformiin
Metformiin on antihüperglükeemilise toimega biguaniid, mis langetab nii basaalset kui
einejärgset vere glükoosisisaldust. Metformiin ei stimuleeri insuliini sekretsiooni ning
seetõttu ei põhjusta ka hüpoglükeemiat.
Metformiinil on kolm toimemehhanismi:
- vähendab glükoosi produktsiooni maksas glükoneogeneesi ja glükogenolüüsi
pärssimise teel;
- suurendades mõõdukalt lihaskoe insuliinitundlikkust, parandab glükoosi perifeerset
omastamist ja utiliseerimist;
- aeglustab glükoosi imendumist seedetraktist.
Metformiin stimuleerib intratsellulaarset glükogeeni sünteesi, avaldades toimet
glükogeensüntaasile. Metformiin suurendab spetsiifiliste membraani glükoosikandurite
(GLUT-1 ja GLUT-4) transpordivõimet.
Sõltumatult veresuhkru sisaldust langetavast toimest on metformiinil soodne toime lipiidide
ainevahetusele. Seda on demonstreeritud raviannuste kasutamisel keskmise kestusega või
pikaajalistes kliinilistes uuringutes: metformiin langetab üldkolesterooli, LDL-kolesterooli ja
triglütseriidide taset.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Saksagliptiini ja metformiini kombinatsioon
Saksagliptiini ja metformiini koosmanustamist on uuritud II tüüpi diabeediga patsientidel, kes
allusid ebapiisavalt metformiini monoravile, ning varasemat ravi mittesaanud patsientidel,
kelle veresuhkur oli ebapiisavalt reguleeritud ainult dieedi ja füüsilise koormusega. Ravi 5 mg
saksagliptiiniga üks kord ööpäevas andis platseeboga võrreldes kliiniliselt ja statistiliselt
olulise glükeeritud hemoglobiin A1c (HbA1c), tühja kõhu plasma glükoosi (FPG) ja
einejärgse glükoosi (PPG) näitude paranemise kombinatsioonis metformiiniga (lisatud või
esmane ravi). HbA1c vähenemist oli näha kõikides alarühmades, erinevates soo-, vanuse-,
rassi ja algse kehamassiindeksi (KMI) järgi jaotatud rühmades. Kehakaalu langus
ravirühmades, kes said saksagliptiini koos metformiiniga, sarnanes kehakaalu langusele ainult
metformiinravi saanud rühmades. Saksagliptiini lisamisel metformiinile ei kaasnenud olulisi
muutusi esialgsest tühja kõhu seerumi lipiidide tasemest, võrreldes metformiini monoraviga.
Saksagliptiini ja metformiini lisatud kombinatsioonravi
24-nädalases lisatud kombinatsioonravis metformiiniga kontrollitud uuringus hinnati
saksagliptiini ohutust ja efektiivsust kombinatsioonis metformiiniga patsientidel, kellel
metformiini monoravi ei taganud piisavat glükeemilist kontrolli (HbA1c 7-10%).
Saksagliptiin (n=186) parandas oluliselt HbA1c, FPG ja PPG väärtusi võrreldes platseeboga
(n=175). HbA1c, PPG ja FPG paranemine 5 mg saksagliptiini kombineerimisel metformiiniga
püsis 102. nädalani. HbA1c muutus 5 mg saksagliptiini kombineerimisel metformiiniga
(n=31) oli 102. nädalal -0,8% võrreldes platseebo ja metformiini kombinatsiooniga (n=15).
Saksagliptiini kaks korda ööpäevas ja metformiini lisatud kombinatsioonravi
Patsientidel, kel ei saavutatud metformiini monoraviga piisavat glükeemilist kontrolli (HbA1c
7...10%), viidi läbi 12-nädalane platseebokontrolliga uuring, milles hinnati saksagliptiini
2,5 mg kaks korda ööpäevas ja metformiini manustamise ohutust ja efektiivsust. 12 nädala
pärast tuvastati saksagliptiini rühmas (n=74) suurem keskmine HbA1c langus algväärtusest
kui kontrollrühmas (n=86) (vastavalt -0,6% ja -0,2%, keskmine esialgne HbA1c tase
saksagliptiini rühmas 7,9% ja platseebo rühmas 8,0%) ja suurem, kuigi statistiliselt
mitteoluline FPG vähenemine (-13,73 mg/dl vrld –4,22 mg/dl) (p=0,12; 95% usaldusvahemik
–21,68; 2,66).
Saksagliptiini ja metformiini lisatud kombinatsioonravi vôrreldes sulfonüüluurea ja
metformiini lisatud kombinatsioonraviga
52-nädalases uuringus hinnati 858 patsiendil, kellel veresuhkur ei olnud ainult metformiiniga
piisavalt kontrollitud (HbA1c 6,5%-10%), 5 mg saksagliptiini ja metformiini kombinatsiooni
(428 patsienti) ohutust ja efektiivsust, võrreldes sulfonüüluurea (glipitsiid annuses 5 kuni 20
mg, keskmine annus 15 mg) ja metformiini kombinatsiooniga (430 patsienti). Kummaski
ravirühmas oli keskmine metformiini annus ligikaudu 1900 mg. 52. nädala järel langesid nii
saksagliptiini kui glipitsiidi rühmas HbA1c väärtused võrdselt võrreldes algtasemega
protokollijärgses analüüsis (vastavalt -0,7% ja -0,8%, mõlema rühma keskmine HbA1c
algväärtus 7,5%). Ravikavatsusliku rühma analüüsil ilmnes sarnane tulemus. FPG paranemine
oli veidi väiksem saksagliptiini rühmas ning esines rohkem ravikatkestusi (vastavalt 3,5% ja
1,2%) FPG kriteeriumidel põhineva efektiivsuse vähesuse tõttu uuringu esimese 24 nädala
jooksul. Saksagliptiiniga tekkis ka oluliselt vähem hüpoglükeemiat võrreldes glipitsiidiga,
vastavalt 3% (19 juhtu 13 isikul) ja 36,3% (750 juhtu 156 patsiendil). Saksagliptiiniga ravi
saavate patsientide kehakaal langes uuringu ajal oluliselt võrreldes glipitsiidiga ravi saavate
patsientidega, kel kehakaal tõusis (vastavalt -1,1 ja +1,1 kg).
Saksagliptiini ja metformiini lisatud kombinatsioonravi võrreldes sitagliptiini ja metformiini
lisatud kombinatsioonraviga
18-nädalases uuringus hinnati 801 patsiendil, kellel veresuhkur ei olnud ainult metformiiniga
piisavalt kontrollitud, 5 mg saksagliptiini kombinatsiooni metformiiniga (403 patsienti)
võrreldes 100 mg sitagliptiini ja metformiini kombinatsiooniga (398 patsienti). 18. nädala
järel ei olnud saksagliptiin vähemefektiivsem kui sitagliptiin HbA1c keskmise vähenemise
järgi algväärtusest, seda nii protokollijärgses kui kogu andmestiku analüüsis. HbA1c väärtuste
langus võrreldes algtasemega oli saksagliptiini ja sitagliptiini rühmas vastavalt -0,5%
(keskmine ja mediaan) ning -0,6% (keskmine ja mediaan) protokollijärgses analüüsis.
Kinnitavas kogu andmestiku analüüsis oli keskmine vähenemine -0,4% saksagliptiini ja
-0,6% sitagliptiini rühmas ning vähenemise mediaan -0,5% mõlemas rühmas.
Saksagliptiini ja metformiini esmane kombinatsioonravi
24-nädalases kontrolliga uuringus hinnati saksagliptiini 5 mg ja metformiini esmase
kombinatsioonravi ohutust ja efektiivsust ebapiisava glükeemilise kontrolliga patsientidel,
kellel suhkurtõbe ei olnud varem ravitud (HbA1c 8-12%). 5 mg saksagliptiini ja metformiini
esmane kombinatsioonravi (n=306) andis FPG, PPG ja HbA1c väärtuste olulise paranemise
võrreldes nii saksagliptiini (n=317) kui metformiini kasutamisega (n=313) eraldi alustava
ravina. Kõikides HbA1c algväärtusega määratud alarühmades ilmnes HbA1c väärtuste
paranemine 24. nädalaks võrreldes algväärtusega, kusjuures olulisem paranemine toimus
patsientidel, kelle HbA1c algväärtus oli ≥10% (vt tabel 3). HbA1c, PPG ja FPG paranemine
5 mg saksagliptiini kombineerimisel metformiiniga püsis 76. nädalani. HbA1c muutus 5 mg
saksagliptiini kombineerimisel metformiiniga (n=177) oli 76. nädalal -0,5% võrreldes
platseebo ja metformiini kombinatsiooniga (n=147).
Saksagliptiini ja insuliini lisatud kombinatsioonravi (koos või ilma metformiinita)
24-nädalases randomiseeritud topeltpimedas platseebo-kontrolliga uuringus hinnati 455
ebapiisava glükeemilise kontrolliga (HbA1c ≥7,5% ja ≤11%) patsiendil, kes said ravi
insuliiniga (n=141) või insuliini ja püsiannuses metformiini kombinatsiooniga (n=314),
saksagliptiini ja insuliini püsiannuse (algväärtuse keskmine: 54,2 ühikut) kombinatsiooni
ohutust ja efektiivsust. 5 mg saksagliptiini lisatud ravi insuliinile koos või ilma metformiinita
andis 24 nädala järel HbA1c ja PPG väärtuste olulise paranemise võrreldes platseebo
lisamisega insuliinile koos või ilma metformiinita. Sarnane HbA1c väärtuste langus tekkis
patsientidel, kes said 5 mg saksagliptiini lisatud ravi insuliinile sõltumata metformiini
kasutamisest (-0,4% mõlemas alarühmas). HbA1c algväärtuste paranemine võrreldes
platseeboga püsis 52. nädalal saksagliptiini ja insuliini lisatud ravi foonil koos või ilma
metformiinita. 52. nädalal oli HbA1c muutus saksagliptiini rühmas (n=244) –0,4% võrreldes
platseebo rühmaga (n=124).
Saksagliptiini, metformiini ja sulfonüüluurea lisatud kombinatsioonravi
24-nädalases randomiseeritud topeltpimedas platseebo-kontrolliga uuringus hinnati 257
ebapiisava glükeemilise kontrolliga (HbA1c ≥7% ja ≤10%) II tüüpi diabeediga patsiendil
saksagliptiini (5 mg ööpäevas), metformiini ja sulfonüüluurea kombinatsiooni ohutust ja
efektiivsust. Saksagliptiin (n=127) andis HbA1c ja PPG väärtuste olulise paranemise
võrreldes platseeboga (n=128). HbA1c väärtuste muutus võrreldes platseeboga oli 24. nädalal -0,7%.
Metformiin
Prospektiivses randomiseeritud (UKPDS) uuringus leidis kinnitust efektiivse veresuhkru
kontrolli pikaajaline kasu II tüüpi diabeedi korral. Metformiiniga ravitud ülekaaluliste
patsientide (kui ainult dieet ei osutunud piisavaks) ravitulemuste analüüs näitas järgmist:
- diabeedi tüsistuste absoluutne risk vähenes oluliselt metformiini rühmas (29,8 juhtu
1000 patsiendiaasta kohta), võrreldes ainult dieedi (43,3 juhtu 1000 patsiendiaasta
kohta) (p=0,0023) ning sulfonüüluureaga kombineeritud ravi ja insuliini monoteraapia
rühmadega (40,1 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta), p=0,0034;
- diabeediga seotud suremuse absoluutne risk vähenes oluliselt: metformiini kasutamisel
7,5 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta, ainult dieedi puhul 12,7 juhtu 1000 patsiendiaasta
kohta, (p=0,017);
- üldise suremuse absoluutne risk vähenes oluliselt: metformiini kasutamisel 13,5 juhtu
1000 patsiendiaasta kohta, võrreldes ainult dieedi (20,6 juhtu 1000 patsiendiaasta
kohta) (p=0,011) ning sulfonüüluureaga kombineeritud ravi ja insuliini monoteraapia
rühmadega (18,9 juhtu 1 000 patsiendiaasta kohta) (p=0,021);
- müokardiinfarkti absoluutne risk vähenes oluliselt: metformiini kasutamisel 11 juhtu
1000 patsiendiaasta kohta, ainult dieedi puhul 18 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta
(p=0,01).
Lapsed
Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama Komboglyzega läbiviidud uuringute tulemusi laste
kõikide alarühmade kohta II tüüpi diabeedi puhul (vt lõik 4.2 Informatsioon kasutamisel
pediaatrias).
5.2 Farmakokineetilised omadused
Tervete isikutega läbiviidud bioekvivalentsuse uuring näitas, et Komboglyze kombineeritud
tabletid on bioekvivalentsed samaaegselt manustatud saksagliptiini ja
metformiinvesinikkloriidi eraldi tablettide annustega.
Järgnevalt on toodud Komboglyzes sisalduvate üksikute toimeainete farmakokineetilised
omadused.
Saksagliptiin
Saksagliptiini ja tema peamise metaboliidi farmakokineetika oli tervetel vabatahtlikel ning II
tüüpi suhkurtõvega patsientidel sarnane.
Imendumine
Saksagliptiin imendus kiiresti pärast suukaudset manustamist tühja kõhuga ning saksagliptiini
ja tema peamise metaboliidi tipmised plasma kontsentratsioonid (Cmax) saabusid vastavalt 2 ja
4 tunni (Tmax) järel. Saksagliptiini ja tema peamise metaboliidi Cmax ja AUC suurenesid
proportsionaalselt saksagliptiini annuse suurenemisega ning proportsionaalsus annusega
ilmnes kuni 400 mg annuse juures. Pärast saksagliptiini 5 mg suukaudse üksikannuse andmist
tervetele vabatahtlikele olid saksagliptiini ja tema peamise metaboliidi keskmised plasma
AUC (plasmakõvera alune pindala) vastavalt 78 ng·h/ml ja 214 ng·h/ml. Vastavad plasma
Cmax väärtused olid 24 ng/ml ja 47 ng/ml. Saksagliptiini Cmax ja AUC isikute vahelised
erinevused tervete vabatahtlike rühmas olid väiksemad kui 12%.
Saksagliptiin pärsib plasma DPP-4 aktiivsust vähemalt 24 tundi pärast suukaudset
manustamist tänu kõrgele potentsile, kõrgele afiinsusele ning laiaulatuslikule seondumisele
retseptoritega.
Koostoime toiduga
Toidul on suhteliselt tagasihoidlik toime saksagliptiini farmakokineetikale tervetel
vabatahtlikel. Koos kõrge rasvasisaldusega toiduga manustamisel saksagliptiini Cmax ei
muutunud ning plasma AUC suurenes 27% võrreldes manustamisega tühja kõhuga. Toiduga
koos manustades pikenes saksagliptiini aeg maksimaalse Cmax väärtuseni (Tmax) ligikaudu
pool tundi võrreldes manustamisega tühja kõhuga. Need muutused ei ole kliiniliselt olulised.
Jaotumine
Saksagliptiini ja tema peamise metaboliidi valkudega seondumine in vitro on ebaoluline.
Seega, erinevate haigusseisundite (nt neeru- või maksapuudulikkus) korral esinevad
verevalkude taseme muutused ei peaks saksagliptiini plasma sisaldust muutma.
Biotransformatsioon
Saksagliptiini biotransformatsioon toimub eelkõige tsütokroom P450 3A4/5 (CYP3A4/5)
vahendusel. Saksagliptiini peamine metaboliit on samuti selektiivne pöörduva toimega
võistlev ensüümi DPP-4 inhibiitor, kuid saksagliptiinist poole vähem potentne.
Eritumine
Saksagliptiini ja tema peamise metaboliidi keskmine plasma lõpp-poolväärtusaeg (t1/2) on
keskmiselt vastavalt 2,5 ja 3,1 tundi ning keskmine plasma DPP-4 inhibeerimise t1/2 on 26,9
tundi. Saksagliptiin eritub neerude ja maksa kaudu. 50 mg 14C-saksagliptiini üksikannuse
manustamise järgselt eritus annusest uriiniga 24% saksagliptiinina, 36% peamise
metaboliidina ja 75% koguradioaktiivsusena. Saksagliptiini keskmine renaalne kliirens
(~230 ml/min) oli suurem kui keskmine glomerulaarfiltratsiooni kiirus (~120 ml/min),
viidates aktiivse renaalse eritumise mõningasele olemasolule. Peamise metaboliidi renaalse
kliirensi väärtused olid võrreldavad mõõdetud glomerulaarfiltratsiooni kiirusega. Väljaheitega
eritus 22% manustatud radioaktiivsusest, selle fraktsiooni moodustas sapiga eritunud
saksagliptiin ja/või seedetraktist imendumata jäänud ravim.
Lineaarsus
Saksagliptiini ja tema peamise metaboliidi Cmax ja AUC suurenesid proportsionaalselt
saksagliptiini annusega. Korduva üks kord ööpäevas annustamise jooksul ei täheldatud ühegi
annuse juures märgatavat saksagliptiini ega tema peamise metaboliidi kuhjumist.
Saksagliptiini ja tema peamise metaboliidi kliirens ei sõltunud annusest ega ajast 14-päevase
üks kord ööpäevas annustamise jooksul vahemikus 2,5 mg kuni 400 mg.
Erinevaid patsiendirühmi iseloomustavad omadused
Neerupuudulikkus
Avatud üksikannuselises uuringus hinnati saksagliptiini 10 mg suukaudse annuse
farmakokineetikat erineval kroonilise neerupuudulikkuse astmel olevatel isikutel võrreldes
normaalse neerufunktsiooniga isikutega. Kerge (>50 kuni ≤80 ml/min), keskmise raskusega
(≥30 kuni ≤50 ml/min) või raske (19-30 ml/min) neerupuudulikkusega patsientidel olid
saksagliptiini plasmakontsentratsioonid vastavalt 1,2; 1,4 ja 2,1 korda kõrgemad ja
BMS-510849 plasmakontsentratsioonid olid vastavalt 1,7; 2,9 ja 4,5 korda kõrgemad kui
normaalse neerufunktsiooniga (> 80 ml/min) patsientidel.
Maksapuudulikkus
Võrreldes tervete isikutega, olid kerge (Child-Pugh’ klass A), keskmise raskusega
(Child-Pugh’ klass B) või raske (Child-Pugh’ klass C) maksapuudulikkusega isikutel
saksagliptiini plasmakontsentratsioonid vastavalt 1,1, 1,4 ning 1,8 korda kõrgemad ning
BMS-510849 plasmakontsentratsioonid vastavalt 22%, 7% ja 33% madalamad.
Eakad patsiendid (üle 65-aastased)
Vanemaealistel patsientidel (65-80 a) oli AUC ligikaudu 60% kõrgem kui noortel patsientidel
(18-40 a). Seda ei peeta kliiniliselt oluliseks, seetõttu vanuse tõttu Komboglyze annuse
muutmist ei soovitata.
Metformiin
Imendumine
Metformiini suukaudse manustamise järgselt saabub tmax 2,5 t jooksul. Tervetel isikutel on
500 mg metformiini tableti absoluutne biosaadavus ligikaudu 50...60%. Pärast suukaudse
annuse manustamist oli imendumata ravimi osakaal roojas 20...30%.
Suukaudsel manustamisel on metformiini imendumine küllastuv ja mittetäielik. Arvatakse, et
metformiini imendumise farmakokineetika on mittelineaarne. Metformiini tavaliste annuste ja
manustamisskeemide kasutamisel saabub püsikontsentratsioon plasmas 24...48 tunni jooksul
ning jääb üldjuhul alla 1 μg/ml. Kontrollitud kliinilistes uuringutes ei ületanud metformiini
maksimaalne kontsentratsioon plasmas (Cmax) 4 μg/ml, isegi maksimaalsete annuste puhul.
Koostoime toiduga
Toit vähendab ja vähesel määral ka aeglustab metformiini imendumist. Pärast 850 mg annuse
manustamist täheldati maksimaalse plasmakontsentratsiooni 40% langust, AUC 25%
vähenemist ja maksimaalse plasmakontsentratsiooni saabumise aja pikenemist 35 min võrra.
Muutuste kliiniline tähtsus on teadmata.
Jaotumine
Metformiin seondub plasmavalkudega ebaolulisel määral. Ravim tungib erütrotsüütidesse.
Maksimaalne kontsentratsioon veres on madalam kui plasmas ning saabub ligikaudu ühel ja
samal ajal. Erütrotsüüdid on suure tõenäosusega sekundaarne jaotusruum. Keskmine Vd on
63...276 l.
Biotransformatsioon
Metformiin eritub muutumatul kujul uriiniga. Inimestel ei ole metaboliite leitud.
Eliminatsioon
Metformiini renaalne kliirens on > 400 ml/min, mis näitab, et metformiin elimineerub
glomerulaarfiltratsiooni ja tubulaarsekretsiooni teel. Suukaudse annuse manustamisel on
terminaalne eliminatsiooni poolväärtusaeg u 6,5 t. Neerufunktsiooni häire korral väheneb
renaalne kliirens võrdeliselt kreatiniini kliirensiga ning pikeneb eliminatsiooni
poolväärtusaeg, põhjustades metformiinisisalduse suurenemist plasmas.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Saksagliptiini ja metformiini kombinatsioon
Saksagliptiini ja metformiini kombinatsiooniga on läbi viidud 3-kuuline uuring koertel ning
embrüofetaalse arengu uuring rottidel ja küülikutel.
Saksagliptiini ja metformiini kombinatsiooni manustamine tiinetele rottidele ja küülikutele
organogeneesi perioodil ei põhjustanud kummalgi liigil embrüoletaalsust ega teratogeensust.
Seda testiti annustega, millega kaasnesid rottidel sellised süsteemsed ekspositsioonid (AUC),
mis olid 100 korda ja 10 korda suuremad kui maksimaalsete inimesele soovitatavate annuste
(ISA; 5 mg saksagliptiini ja 2000 mg metformiini) puhul; küülikutel esinenud ekspositsioonid
olid 249 korda ja 1,1 korda suuremad kui ISA puhul. Rottidel piirdus väiksem
arengutoksilisus hilise luustumise esinemissageduse (“lainjad roided”) tõusuga. Kaasuv
ematoksilisus piirdus 5...6%-lise kehakaalu vähenemisega tiinuse 13. kuni 18. päeval ning
sellega oli seotud ema toidutarbimise vähenemine. Küülikute seas talusid paljud emased
koosmanustamist halvasti, see põhjustas surma, surmaeelse seisundi või tiinuse katkemise.
Siiski hinnatavate pesakondadega ellujäänud emastel piirdus ematoksilisus kehakaalu
väheolulise langusega tiinuse 21. kuni 29. päeval; sellega kaasnev arengutoksilisus nendes
pesakondades piirdus loote kaalu 7%-lise vähenemise ja loote keeleluu hilinenud luustumise
madala esinemissagedusega.
Saksagliptiini ja metformiini kombinatsiooniga viidi läbi 3-kuuline uuring koertel.
Kombinatsioonil ei täheldatud toksilisust saksagliptiini 68-kordsete ja metformiini 1,5-
kordsete ISA-tega saavutatavate ekspositsioonide (AUC) puhul.
Komboglyzes sisalduva toimeainete kombinatsiooniga ei ole läbi viidud loomkatseid, mille
alusel võiks hinnata kartsinogeensust, mutageensust või fertiilsuse kahjustumist. Järgmised
andmed põhinevad leidudel, mis on saadud eraldi saksagliptiini ja metformiini uuringutest.
Saksagliptiin
Cynomolgus ahvidel tekitas saksagliptiin pöörduvaid nahakahjustusi (kärnu, haavandeid ja
nekroosi) jäsemetel (sabal, sõrmelülidel, munandikotil ja/või ninal) annuste juures, mis olid
kõrgemad kui 3 mg/kg/ööpäevas. Suurim kahjustusi veel mittetekitav annus on saksagliptiini
ja tema peamise metaboliidi ekspositsioonist inimesel vastavalt üks ja kaks korda suurem
inimesel soovitatud annuse (5 mg/ööpäevas) juures.
Nahakahjustuste kliiniline tähtsus ei ole teada. Uuringutes saksagliptiiniga ei ole inimestel
ilmnenud nahakahjustusi, mis kliiniliselt korreleeruksid ahvide nahakahjustustega.
Kõikidel katseloomade liikidel on ekspositsioonil 7-kordsele inimesel soovitatud annusele või
suuremale annusele leitud immuunsusega seotud toimeid, nagu minimaalne
mitteprogresseeruv põrna, lümfisõlmede ja luuüdi lümfoidne hüperplaasia, millega ei ole
kaasnenud mittesoovitavaid järelnähte.
Uuringus ilmnes koertel toksiline toime seedetraktile, sealhulgas verine/limane väljaheide ja
enteropaatia kõrgemate annuste juures, kui saksagliptiini ja tema peamise metaboliidi
kõrgeim kahjustusi veel mitte tekitav tase oli vastavalt neli ja kaks korda kõrgem inimese
ekspositsioonist saksagliptiinile inimesel soovitatud annuse korral.
Saksagliptiin ei olnud genotoksiline in vitro ja in vivo uuringutes. Kartsinogeensust ei
ilmnenud kaheaastases kartsinogeensuse uuringus hiirtel ja rottidel.
Kõrvaltoimeid viljakusele täheldati isastel ja emastel rottidel kõrgete annuste korral, mis
tekitasid varjamatuid mürgistusnähte. Saksagliptiin ei avaldanud teratogeenset toimet üheski
annuses, mida hinnati rottidel ja küülikutel. Saksagliptiin suures annuses põhjustas loote
vaagna luustumishäireid (arengu mahajäämus) ja vähendas lootemassi (näitab toksilist toimet
emale) rottidel (toimet ei ilmnenud, kui plasma ravimisisaldus oli kuni 303-kordne ning
peamise metaboliidi sisaldus kuni 30-kordne inimese plasma ravimi sisaldus inimesel
soovitatud annuse korral). Küülikutel piirdusid saksagliptiini toimed kergemate luustiku
muutustega, mis ilmnesid ainult emapoolsete toksiliste annuste juures (toimet ei ilmnenud,
kui plasma ravimisisaldus oli kuni 158-kordne ning peamise metaboliidi sisaldus kuni
224-kordne inimese plasma ravimi sisaldus inimesel soovitatud annuse korral). Pre- ja
postnataalse arengu uuringutes rottidel vähenes järglaste sünnimass saksagliptiini toimel
emastele toksiliste annuste juures (toimet ei ilmnenud, kui plasma ravimisisaldus oli kuni
488-kordne ning peamise metaboliidi sisaldus kuni 45-kordne inimese plasma ravimi sisaldus
inimesel soovitatud annuse korral). Emaste ja isaste järglaste madalam kehamass oli
mõõdetav vastavalt kuni 92 ja 120 päeva pärast sündimist.
Metformiin
Metformiini farmakoloogilise ohutuse, kroonilise toksilisuse, genotoksilisuse,
kartsinogeensuse ja reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud
kahjulikku toimet inimesele.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Tableti sisu:
Povidoon K30
Magneesiumstearaat
Polümeerikate:
Polüvinüülalkohol
Makrogool 3350
Titaandioksiid (E171)
Talk (E553b)
Punane raudoksiid (E172)
Kollane raudoksiid (E172)
Trükitint:
Šellak
Indigokarmiin alumiiniumlakk (E132)
6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.
6.3 Kõlblikkusaeg
36 kuud
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25° C.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Alumiiniumist blisterpakend.
Pakendi suurus: 14, 28, 56 ja 60 õhukese polümeerikattega tabletti perforeerimata blistrites.
Mitmikpakid, mis sisaldavad 112 (2 pakki, kummaski 56 tabletti) ja 196 (7 pakki, igas 28
tabletti) õhukese polümeerikattega tabletti perforeerimata blistrites.
Pakendi suurus: 60x1 õhukese polümeerikattega tabletti perforeeritud üheannuselises
blisterpakendis.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Bristol-Myers Squibb/AstraZeneca EEIG
Bristol-Myers Squibb House
Uxbridge Business Park
Sanderson Road
Uxbridge
Middlesex
UB8 1DH
Ühendkuningriik
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/11/731/001
EU/1/11/731/002
EU/1/11/731/003
EU/1/11/731/004
EU/1/11/731/005
EU/1/11/731/006
EU/1/11/731/013
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE
KUUPÄEV
24. november 2011
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti kodulehel