Fluorouracil accord 50 mgml süste-või infusioonilahus - süste-/infusioonilahus (50mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Fluorouracil Accord 50 mg/ml süste-/infusioonilahus
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
1 ml lahust sisaldab 50 mg fluorouratsiili (naatriumisoolana, mis moodustub in situ).
Üks 5 ml viaal sisaldab 250 mg fluorouratsiili. Üks 10 ml viaal sisaldab 500 mg fluorouratsiili. Üks 20 ml viaal sisaldab 1000 mg fluorouratsiili. Üks 50 ml viaal sisaldab 2500 mg fluorouratsiili. Üks 100 ml viaal sisaldab 5000 mg fluorouratsiili.
INN. Fluorouracilum
Teadaolevat toimet omavad abiained: 8,25 mg/ml (0,360 mmol/ml) naatriumi
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Süste-/infusioonilahus.
Selge värvitu lahus, mille pH on vahemikus 8,6…9,4.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Fluorouratsiili on näidustatud täiskasvanutel.
Fluorouratsiili kasutatakse alljärgnevate haiguste ja pahaloomuliste kasvajate raviks:
–metastaatilise kolorektaalvähi ravi
–käärsoole- ja pärakuvähi adjuvantravi
–kaugelearenenud maovähi ravi
–kaugelearenenud pankreasevähi ravi
–kaugelearenenud söögitoruvähi ravi
–kaugelearenenud või metastaatilise rinnanäärmevähi ravi
–opereeritava primaarse invasiivse rinnanäärmevähi adjuvantravi
–eelnevalt ravimata patsientide opereerimatu pea ja kaela lokaalselt arenenud lamerakk- kartsinoomi ravi
–lokaalselt korduva või metastaatilise pea ja kaela lamerakk-kartsinoomi ravi.
Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
5-fluorouratsiili võib manustada ainult kvalifitseeritud arst, kellel on suured kogemused tsütotoksilises ravis.
Patsiente tuleb ravi ajal hoolikalt ja sageli jälgida. Enne ravi alustamist tuleb iga individuaalse patsiendi riski ja kasu faktorit hoolikalt kaaluda.
Manustamisviis
5-fluorouratsiili süstelahust võib manustada intravenoosse boolussüstena, infusioonina või püsiinfusioonina mitme päeva jooksul.
Need on üldised juhised. Palun vaadake kohalikest või rahvusvahelistest juhenditest ajakohastatud soovitusi.
Ettevaatusabinõud enne ravimi käsitlemist või manustamist ja
Juhised ravimpreparaadi lahjendamise kohta enne manustamist vt lõik 6.6.
Intravenoosne manustamine
5-fluorouratsiili annus ja raviskeem sõltub valitud raviskeemist, näidustusest ning patsiendi üldseisundist ja eelnevast ravist. Raviskeem varieerub 5-fluorouratsiili manustamise korral kombinatsioonis teiste tsütotoksiliste ainetega või koos samaaegselt kasutatava foolhappega.
Raviarst otsustab mitmes tsüklis manustamine toimub sõltuvalt kohalikest ravi protokollidest ja juhenditest; võttes arvesse individuaalse patsiendi ravi efektiivsust ja taluvust.
Ravi tuleb alustada haiglas.
Annust on soovitatav vähendada patsientidel, kellel esineb mõni järgnevatest seisunditest:
- Kahheksia
- Suuremahuline operatsioon eelneva 30 päeva jooksul
- Luuüdi funktsiooni langus
- Maksa- või neerufunktsiooni häire
Täiskasvanutele ja eakatele patsientidele 5-fluorouratsiili manustamise korral tuleb enne igat annust jälgida hematoloogilist (trombotsüütide, leukotsüütide ja granulotsüütide arv), seedetrakti (stomatiit, kõhulahtisus, verejooks seedetraktist) ja neuroloogilist toksilisust ning vajaduse korral tuleb 5- fluorouratsiili annust kas vähendada või katkestada manustamine.
Annuse kohandamise või ravi katkestamise vajadus sõltub tekkinud kõrvaltoimetest. Hematoloogilise toksilisuse korral, nt leukotsüütide (≤ 3500/mm) ja/või trombotsüütide arvu (≤ 100000/mm) vähenemine, võib olla vajalik ravi katkestamine. Raviarst peab otsustama ravi jätkamise üle vastavalt kliinilisele arengukäigule.
Kolorektaalvähk:
5-fluorouratsiili kasutatakse mitmete raviskeemidena käärsoole- ja pärakuvähi raviks. 5-fluorouratsiili kasutatakse eelistatult koos foolhappega. Laialdaselt kasutatavad raviskeemid hõlmavad ka 5- fluorouratsiili ja foolhappe kasutamist kombinatsioonis teiste kemoterapeutiliste ravimitega, nagu irinotekaan (FOLFIRI ja FLIRI), oksaliplatiin (FOLFOX) või koos mõlemaga, irinotekaani ja oksaliplatiiniga, (FOLFIRINOX).
- -fluorouratsiili tavaline annus on 200...600 mg/m2 kehapinna kohta. Annus varieerub ka sõltuvalt sellest, kas manustatakse intravenoosse boolusena või intravenoosse püsiinfusioonina.
Annustamisskeem sõltub ka kemoteraapia režiimist ja 5-fluorouratsiili annust võib korrata kord nädalas, kaks korda kuus või kord kuus.
Tsüklite arv varieerub sõltuvalt rakendatavast raviskeemist ja samuti sõltub see ka ravi edukuse ja taluvuse põhjal tehtud kliinilisest otsusest.
Rinnanäärmevähk:
- -fluorouratsiili kasutatakse tavaliselt kemoteraapia raviskeemis kombinatsioonis tsüklofosfamiidi ja metotreksaadiga (CMF) või epirubitsiiniga, tsüklofosfamiidiga (FEC) või metotreksaadi ja leukovoriiniga (MFL). Tavaline annus on vahemikus 500...600 mg/m2 kehapinna kohta intravenoosse boolusena, mida vajadusel korratakse iga 3...4 nädala tagant. Primaarse invasiivse rinnavähi adjuvantravi kestus on tavaliselt 6 tsüklit.
Maovähk ning mao ja söögitoru ühinemiskoha vähk:
- Soovitatav on perioperatiivne kemoteraapia ECF raviskeemiga (epirubitsiini, tsisplatiin, 5- fluorouratsiil). 5-fluorouratsiili soovitatav annus on 200 mg/m2 kehapinna kohta ööpäevas manustatuna intravenoosse püsiinfusioonina 3 nädala jooksul. 6 tsüklit on soovitatav, kuid see sõltub ravi edukusest ja patsiendi ravimi taluvusest.
Söögitoruvähk:
- -fluorouratsiili kasutatakse tavaliselt kombinatsioonis tsisplatiiniga või tsisplatiini ja epirubitsiiniga või epirubitsiini ja oksaliplatiiniga. Annus varieerub 200...1000 mg/m2 kehapinna kohta ööpäevas intravenoosse püsiinfusioonina mitme päeva jooksul, mida korratakse tsüklite kaupa sõltuvalt raviskeemist.
- Vähi korral söögitoru alaosas on tavaliselt soovitatav perioperatiivne kemoteraapia ECF raviskeemiga (epirubitsiin, tsisplatiin, 5-fluorouratsiil). Soovitatav 5-fluorouratsiili annus on 200 mg/m2 kehapinna kohta ööpäevas manustatuna intravenoosse püsiinfusioonina 3 nädalat ja korrates tsükliliselt.
5-fluorouratsiil/tsisplatiini manustamise kohta kombinatsioonis kiiritusraviga, vt vastavat kirjandust.
Pankreasevähk:
- -fluorouratsiili kasutatakse eelistatult kombinatsioonis foliinhappe või gemtsitabiiniga. Annus varieerub vahemikus 200...500 mg/m2 kehapinna kohta ööpäevas intravenoosse boolussüstina või intravenoosse infusioonina, sõltuvalt raviskeemist ja korrates tsükliliselt.
Pea ja kaela vähk:
- -fluorouratsiili kasutatakse eelistatult kombinatsioonis tsisplatiini või karboplatiiniga. Annus varieerub 600...1200 mg/m2 kehapinna kohta ööpäevas intravenoosse püsiinfusioonina mitme päeva jooksul ja korrates tsükliliselt sõltuvalt raviskeemist.
5-fluorouratsiili/tsisplatiini või karboplatiini manustamise korral kombinatsioonis kiiritusraviga vt vastavat kirjandust.
Patsientide erirühmad
Neeru-või maksakahjustus
Ettevaatus on vajalik ja annuse vähendamine võib olla vajalik neeru-või maksakahjustusega patsientide puhul.
Lapsed
Fluorouratsiil ei ole soovitatav lastel kasutamiseks, kuna andmed ohutuse ja efektiivsuse kohta on ebapiisavad.
Eakad
Annuse kohandamine ei ole vajalik.
Vastunäidustused
Ülitundlikkus fluorouratsiili või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
−Tõsised infektsioonid (nt Herpes zoster, tuulerõuged).
−Oluliselt nõrgestatud patsiendid.
−Luuüdi supressioon kiiritusravi järgselt või pärast ravi teiste kasvajavastaste ainetega.
−Mittepahaloomulise haiguse ravi.
−Tõsine maksakahjustus.
−Fluorouratsiili (5-FU) ei tohi anda kombinatsioonis brivudiini, sorivudiini ega nende analoogidega. Brivudiin, sorivudiin ja nende analoogid on 5-FU metaboliseeriva ensüümi dihüdropürimidiini dehüdrogenaasi (DPD) võimsad inhibiitorid (vt lõigud 4.4 ja 4.5).
−Fluorouratsiili (5-FU) ei tohi anda dihüdropürimidiin-dehüdrogenaasi (DPD) suhtes homosügootsetele patsientidele.
−Fluorouratsiil on rangelt vastunäidustatud rasedatele või imetavatele naistele (vt lõik 4.6).
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Fluorouratsiili võib manustada vaid kvalifitseeritud arst, kellel on tugevatoimeliste antimetaboliitide kasutamise kogemus ning võimalused kliiniliste, biokeemiliste ja hematoloogiliste toimete regulaarseks jälgimiseks enne manustamist ja selle käigus, või tema hoolika järelevalve all.
Kõigi patsientide ravi tuleb alustada haiglas.
- Adekvaatse fluorouratsiilraviga kaasneb tavaliselt leukopeenia; leukotsüütide väikseim arv on tavaliselt täheldatav esimese ravikuuri 7. ja 14. päeva vahel, kuid vahel kuni 20. päevani. Tavaliselt normaliseerub nende arv 30. päevaks. Trombotsüütide ja leukotsüütide arvu on soovitatav määrata iga päev ning ravi tuleb katkestada juhul, kui trombotsüütide arv langeb alla 100 000/mm3 või leukotsüütide arv langeb alla 3500/mm. Kui leukotsüütide koguarv on alla 2000/mm3 ja eriti juhul, kui esineb granulotsütopeenia, on soovitatav paigutada patsient isolaatorisse ja rakendada vastavaid meetmeid süsteemse infektsiooni vältimiseks.
Ravi tuleb katkestada ka suuhaavandite esimeste nähtude või seedetrakti kõrvaltoimete, nagu stomatiidi, diarröa, seedetrakti verejooksu või mistahes asukohaga verejooksu tekkimisel. Toimiva ja toksilise annuse erinevus on väike ning ravivastusega kaasneb tõenäoliselt teatud tasemel toksilisus. Seetõttu peab patsientide valimisel ja annuse kohandamisel olema ettevaatlik. Raske toksilisuse korral tuleb ravi peatada.
Fluorouratsiili tuleb kasutada ettevaatusega neeru- või maksafunktsiooni häirega või ikterusega patsientidel. Fluorouratsiili manustamise järgselt on üksikutel juhtudel kirjeldatud stenokardia, EKG muutuste ja harvadel juhtudel müokardi infarkti tekkimist. Seetõttu on ravi käigus vajalik ettevaatus patsientide puhul, kellel tekib ravikuuride ajal rindkerevalu või kellel on anamneesis südamehaigus.
Dihüdropürimidiini dehüdrogenaasil (DPD) on oluline roll fluorouratsiili metabolismis. DPD vähenenud aktiivsusega/puudulikkusega patsientidel on kirjeldatud fluorouratsiili toksilisuse suurenemist. Vajaduse korral on enne 5-fluoropürimidiinidega ravi näidustatud DPD ensüümaktiivsuse määramine.
Nukleosiidi analoogid, nt brivudiin ja sorivudiin, mis mõjutavad DPD aktiivsust, võivad tõsta fluoropürimidiinide kontsentratsiooni plasmas ja suurendada nende toksilisust (vt lõik 4.5). Seetõttu peab fluorouratsiili ja brivudiini, sorivudiini või nende analoogide manustamise vahele jääma vähemalt 4-nädalane paus. Kui fluorouratsiiliga ravitavatele patsientidele manustatakse ettekavatsematult nukleosiidi analooge, tuleb fluorouratsiili toksilisuse vähendamiseks rakendada vastavaid meetmeid. Soovitav on kohene hospitaliseerimine. Süsteemsete infektsioonide ja dehüdratsiooni vältimiseks tuleb rakendada vajalikke abinõusid.
Raskete või surmaga lõppevate infektsioonide vältimiseks tuleb 5-fluorouratsiili saavate patsientide puhul vältida elusvaktsiinidega vaktsineerimist. Tuleb vältida kontakti inimestega, keda on hiljuti vaktsineeritud poliomüeliidi vaktsiiniga.
Fotosensitiivsuse tekkeriski tõttu ei ole soovitatav pikaaegne viibimine päikesevalguse käes.
Kasutada ettevaatusega patsientidel, kes on saanud kõrges annuses vaagnapiirkonna kiiritusravi.
5-fluorouratsiil kombinatsioonis foolhappega
Foolhape võib võimendada või mõjutada 5-fluorouratsiili kliinilise toksilisuse profiili. Kõige sagedamini tekib leukopeenia, mukosiit, stomatiit ja / või kõhulahtisus, mille tõttu võib olla vajalik vähendada annust. Kui 5-fluorouratsiili kasutatakse kombinatsioonis foolhappega, tuleb toksilisuse esinemise korral fluorouratsiili annust vähendada rohkem kui seda oleks tehtud fluorouratsiili kasutamise korral üksinda. Kombinatsioonravis esinev toksilisus on kvalitatiivselt sarnane ainult 5- fluorouratsiiliga ravitud patsientidel esineva toksilisusega.
Seedetrakti toksilisuse esinemist täheldatakse sagedamini ja see võib olla raskemakujuline või isegi eluohtlik (eelkõige stomatiit ja kõhulahtisus). Rasketel juhtudel tuleb ravi 5-fluorouratsiili ja foolhappega lõpetada ja alustada toetavat intravenoosset ravi. Patsientidele on vaja selgitada, et raviarsti poole on vaja pöörduda koheselt stomatiidi (kerged või mõõdukad haavandid) ja/või kaks korda päevas esineva kõhulahtisuse (vesine väljaheide või roojamine) korral.
Eriti tähelepanelik tuleb olla eakate või nõrgestatud organismiga patsientide ravi korral, sest nendel patsientidel võib olla suurenenud risk raske toksilisus tekkeks.
Fertiilses eas naised ja mehed peavad kasutama efektiivset rasestumisvastast meetodit ravi ajal ja 6 kuud pärast ravi lõppu.
Patsientidel, kes võtavad samaaegselt fenütoiini ja fluorouratsiili, tuleb fenütoiini võimaliku plasmataseme tõusu tõttu teha regulaarselt vereanalüüse.
Naatrium:
Fluorouratsiili BP süst sisaldab 7,78 mmol (178,2 mg) naatriumi maksimaalse ööpäevase annuse kohta (600 mg/m). Seda tuleb arvesse võtta kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevate patsientide puhul.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
On leitud, et erinevad ravimid võivad biokeemiliselt moduleerida fluorouratsiili kasvajavastast toimet või toksilisust. Sagedasti kasutatavate ravimite hulka kuuluvad metotreksaat, metronidasool, leukovoriin, interferoon alfa ja allopurinool.
Nii 5-fluorouratsiili efektiivsus kui ka toksilisus võib olla suurem, kui 5-fluorouratsiili kasutatakse kombinatsioonis foliinhappega. Kõrvaltoimed võivad olla tugevamad ja tekkida võib raske kõhulahtisus. Eluohtliku kõhulahtisuse esinemist on täheldatud 600 mg / m² fluorouratsiili (iv boolusena üks kord nädalas) manustamise korral koos foolhappega.
Kombinatsiooni korral teiste müelosupressantidega on vajalik annuse kohandamine. Samaaegse või eelneva kiiritusravi korral võib olla vajalik annuse vähendamine. Antratsükliinide kardiotoksilisus võib suureneda.
Agranulotsütoosi suurenenud tekkeriski tõttu tuleb vältida fluorouratsiili kombinatsiooni klosapiiniga.
Fluorouratsiili ja tsisplatiiniga ravitavatel orofarüngeaalse vähiga patsientidel on kirjeldatud ajuinfarkti suurenenud esinemissagedust.
Fluorouratsiiliga ravi alustamise järgselt on üksikutel juhtudel kirjeldatud stabiilset varfariinravi saavatel patsientidel olulist protrombiiniaja pikenemist ja INR-i suurenemist.
Ensüüm dihüdropürimidiindehüdrogenaasil (DPD) on oluline roll fluorouratsiili metabolismis. Nukleosiidi analoogid, nt brivudiin ja sorivudiin võivad põhjustada 5-FU või teiste fluoropürimidiinide plasmakontsentratsioonide suurenemist lisaks toksikoloogilistele reaktsioonidele. Seetõttu tuleb fluorouratsiili ning brivudiini, sorivudiini ja analoogide manustamise vahel hoida vähemalt 4-nädalast intervalli.
Vajaduse korral on enne 5 – fluoropürimidiinidega ravi näidustatud DPD ensüümaktiivsuse määramine.
Tsimetidiin, metronidasool ja interferoon võivad suurendada 5-fluorouratsiili plasmataset, suurendades sellega 5-fluorouratsiili toksilisust.
Samaaegselt fenütoiini ja fluorouratsiili saavatel patsientidel on kirjeldatud fenütoiini plasmakontsentratsiooni tõusu, mille tulemusena on tekkinud fenütoiinimürgistuse sümptomid.
Fluorouratsiil võimendab teiste tsütostaatiliste ravimite ja kiiritusravi toimet (vt lõik 4.2).
Patsientidel, kes said tsüklofosfamiidi, metotreksaati ja 5-fluorouratsiili lisaks tiasiiddiureetikumidele esines granulotsüütide arvu suurenenud langus võrreldes patsientidega, kes ei saanud tiasiide.
Hepatotoksilisus (alkaalse fosfataasi, transaminaaside või bilirubiini suurenemine) esines sageli patsientidel, kes said 5-fluorouratsiili kombinatsioonis levamisooliga.
Rinnanäärmevähiga patsientide kombinatsioonravi tsüklofosfamiidi, metotreksaadi, 5-fluorouratsiili ja tamoksifeeniga on suurendanud trombemboolsete seisundite riski.
Tõsine ja potentsiaalselt eluohtlik mukosiit võib tekkida pärast vinorelbiini ja 5- fluorouratsiili/foliinhappe koos manustamist.
Häirunud immuunsusega patsientide korral tuleb vältida elusvaktsiinidega vaktsineerimist.
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus:
Fluorouratsiil on rangelt vastunäidustatud rasedatele ja imetavatele naistele.
Puuduvad usaldusväärsed ja kindlalt kontrollitud uuringud rasedatel naistel, samas on kirjeldatud loote väärarenguid ja raseduse katkemisi.
Fluorouratsiiliga ravi käigus ja 6 kuu jooksul pärast ravi lõppu on fertiilses eas naistel soovitatav rasestumist vältida ja kasutada efektiivset rasestumisvastast meetodit (vt lõik 4.4). Kui ravimit kasutatakse raseduse ajal või kui patsient jääb ravimi võtmise ajal rasedaks, tuleb patsienti põhjalikult informeerida potentsiaalsest ohust lootele ning soovitatav on geneetiline nõustamine. Fluorouratsiili võib raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui oodatav kasu õigustab võimalikku ohtu lootele.
Fertiilsus:
Fluorouratsiiliga ravi saavatel meestel ei ole soovitatav last eostada ravi ajal ja kuni 6 kuud pärast ravi lõppu (vt lõik 4.4). Enne ravi alustamist tuleb pidada nõu sperma säilitamise suhtes, kuna fluorouratsiiliga ravi võib põhjustada pöördumatut viljatust.
Imetamine:
Kuna ei ole teada, kas fluorouratsiil eritub rinnapiima, tuleb fluorouratsiiliga ravi ajal rinnaga toitmine katkestada.
Toime reaktsioonikiirusele
Uuringuid autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet mõjutavatest toimetest ei ole läbi viidud.
Fluorouratsiil võib põhjustada kõrvaltoimeid, nagu iiveldus ja oksendamine. Samuti võib ta esile kutsuda kõrvaltoimeid närvisüsteemis ning nägemishäireid, mis võivad häirida autojuhtimist või raskete masinate käsitsemist.
Kõrvaltoimed
Esinemissageduse grupid on kindlaks määratud järgmise kokkuleppe põhjal:
Väga sage | (≥1/10), |
Sage | (≥1/100 kuni <1/10), |
Aeg-ajalt | (≥1/1000 kuni <1/100), |
Harv | (≥1/10 000 kuni <1/1000), |
Väga harv | (<1/10 000), |
Teadmata | (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). |
Vere ja lümfisüsteemi häired:
Väga sage
Müelosupressioon (algus: 7...10. päev, madalseis: 9...14. päev, paranemine: 21...28. päev), neutropeenia, trombotsütopeenia, leukopeenia, agranulotsütoos, aneemia ja pantsütopeenia.
Immuunsüsteemi häired:
Väga sage
Bronhospasm, immunosupressioon koos suurenenud riskiga infektsioonide tekkeks. Harv
Üldised allergilised reaktsioonid, anafülaksia, anafülaktiline šokk.
Endokriinsüsteemi häired:
Harv
T4 (totaalne türoksiin) sisalduse suurenemine, T3 (totaalne triiodotüroniin) sisalduse suurenemine.
Ainevahetus- ja toitumishäired:
Väga sage
Hüperurikeemia.
Psühhiaatrilised häired:
Aeg-ajalt
Eufooria
Harv
Võib tekkida pöörduv segasusseisund.
Väga harv
Meeltesegadus
Närvisüsteemi häired:
Aeg-ajalt
Nüstagm, peavalu, pearinglus, Parkinsoni tõve sümptomid, püramidaalnähud, eufooria, somnolentsus. Väga harv
Suures annuses fluorouratsiili saavatel patsientidel ja dihüdropürimidiini dehüdrogenaasi puudulikkusega või neerupuudulikkusega patsientidel leukoentsefalopaatia sümptomid, sh ataksia, äge tserebellaarne sündroom, düsartria, segasusseisund, desorienteeritus, müasteenia, afaasia, krambid või kooma.
Teadmata
Võib tekkida perifeerne neuropaatia.
Silma kahjustused:
Süsteemset fluorouratsiili ravi on seostatud erinevat tüüpi silma toksilisusega. Aeg-ajalt
Suurenenud pisaraeritus, ähmane nägemine, häirunud silmade liikumine, nägemisnärvi neuriit, diploopia, nägemisteravuse langus, fotofoobia, konjunktiviit, blefariit, ektroopion, dakrüostenoos.
Südame häired:
Väga sage
Isheemilised EKG muutused.
Sage
Stenokardiaga sarnanev valu rinnus. Aeg-ajalt
Rütmihäired, müokardi infarkt, müokardi isheemia, müokardiit, südamepuudulikkus, dilateerunud kardiomüopaatia, kardiaalne šokk.
Väga harv
Südame seiskus, kardiaalne äkksurm.
Kardiotoksilised kõrvaltoimed tekivad peamiselt esimese ravitsükli käigus või paar tundi hiljem. Kardiotoksilisuse risk on suurem patsientidel, kellel on anamneesis südame isheemiatõbi või kardiomüopaatia.
Teadmata
Tahhükardia, õhupuudus
Vaskulaarsed häired:
Harv
Tserebraalne, intestinaalne ja perifeerne isheemia, Raynaud sündroom, trombemboolia, tromboflebiit/veeni jäljed.
Aeg-ajalt Hüpotensioon.
Seedetrakti häired:
Väga sage
Seedetrakti kõrvaltoimed esinevad väga sageli ja võivad olla eluohtlikud. Mukosiit (stomatiit, ösofagiit, farüngiit, proktiit), anoreksia, vesine diarröa, iiveldus, oksendamine.
Aeg-ajalt
Dehüdratsioon, sepsis, seedetrakti haavand ja veritsus (võib põhjustada ravi lõpetamist), limaskesta irdumine.
Maksa ja sapiteede häired:
Aeg-ajalt
Maksarakkude kahjustus.
Väga harv
Maksanekroos (surmaga lõppevad juhud), biliaarne skleroos, koletsüstiit.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Väga sage
Alopeetsia võib esineda märkimisväärsel hulgal inimestel, eriti naistel, kuid on pöörduv. Palmaar-plantaarse erütrodüsesteesia sündroomi (käe-jala sündroom) on kirjeldatud pikaajalise ja suures annuses püsiinfusiooni korral. Selle sündroomi alguses tekib peopesades ja jalataldades düsesteesia, mis progresseerub valuks ja helluseks. Kaasneb sümmeetriline labakäe ja labajala turse ning erüteem.
Aeg-ajalt
Dermatiit, nahamuutused (nt kuiv nahk, lõhedega erosioon, erüteem, sügelev makulopapulaarne lööve), eksanteem, urtikaaria, fotosensitiivsus, naha hüperpigmentatsioon, vöödiline hüperpigmentatsioon või depigmentatsioon veenide lähedal. Küünte muutused (nt difuusne pindmine sinine pigmentatsioon, hüperpigmentatsioon, küüne düstroofia, küünevalli valu ja paksenemine, paronühhia) ja onühholüüs.
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired:
Aeg-ajalt
Spermatogeneesi ja ovulatsiooni häired.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:
Väga sage
Haavade paranemise aeglustumine, ninaverejooks, halb enesetunne, nõrkustunne, väsimus. Teadmata
Palavik, veenide värvuse muutumine süstekohta läheduses.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Üleannustamise sümptomid ja nähud on kvalitatiivselt sarnased kõrvaltoimetele, kuid sageli on nad rohkem väljendunud; võivad esineda järgmised kõrvaltoimed:
Iiveldus, oksendamine, diarröa, gastrointestinaalne haavand ja veritsus, luuüdi supressioon (sealhulgas trombotsütopeenia, leukopeenia, agranulotsütoos).
Raviks on ravimi kasutamise lõpetamine ja toetavad meetmed (vt lõik 4.4).
Spetsiifiline antidoot puudub.
Pärast fluorouratsiili üleannustamist tuleb vähemalt nelja nädala jooksul jälgida patsientide hematoloogilist staatust. Kõrvalekallete ilmnemisel tuleb rakendada vastavat ravi.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: kasvajavastased ained; antimetaboliidid, pürimidiini analoogid ATC kood: L01BC02.
Toimemehhanism
Fluorouratsiil on uratsiili, ribonukleiinhappe ühe komponendi, analoog. Arvatakse, et see ravim toimib antimetaboliidina. Pärast intratsellulaarset konversiooni aktiivseks desoksünukleotiidiks sekkub see DNA sünteesi, blokeerides rakusisese ensüümi tümidülaadi süntetaasi abil desoksüuridüülhappe konversiooni tümidüülhappeks. Fluorouratsiil võib samuti takistada RNA sünteesi.
Farmakokineetilised omadused
Intravenoosse manustamise järgselt jaotub fluorouratsiil kõigis kehavedelikes ning eemaldub verest 3 tunniga. Pärast vastavaks nukleotiidiks konverteerumist koguneb see eelistatult aktiivselt jagunevatesse kudedesse ja kasvajatesse. Fluorouratsiil siseneb kergesti liikvorisse ja ajukoesse.
I.V. manustamise järgselt on keskmine poolväärtusaeg plasmas ligikaudu 16 minutit ning annusest sõltuv. Fluorouratsiili ühekordse annuse i.v. manustamise järgselt eritub 6 tunni jooksul ligikaudu 15% annusest muutumatul kujul uriiniga; sellest üle 90% eritub esimese tunni jooksul. Ülejäänud osa metaboliseeritakse peamiselt maksas tavaliste uratsiilile iseloomulike ainevahetuslike mehhanismide abil inaktiivseteks metaboliitideks. Maksakahjustus võib fluorouratsiili metabolismi aeglustada, mille puhul on vajalik annuse kohandamine.
Prekliinilised ohutusandmed
Prekliiniline informatsioon ei ole lisatud, kuna fluorouratsiili kliinilise toksilisuse profiil on kindlaks tehtud pärast paljusid kliinilise kasutamise aastaid.
FARMATSEUTILISED OMADUSED
Abiainete loetelu
Naatriumhüdroksiid (pH korrigeerimiseks)
Vesinikkloriidhape (pH korrigeerimiseks)
Süstevesi
Sobimatus
Fluorouratsiil on kokkusobimatu foolhappe, karboplatiini, tsisplatiini, tsütarabiini, diasepaami, doksorubitsiini, droperidooli, filgrastiimi, galliumnitraadi, metotreksaadi, metoklopramiidi, morfiini, ondandsetrooni, parenteraalse toitmise, vinorelbiini, muude antratsükliinidega.
Valmislahused on aluselised ning soovitatav on vältida manustamist koos happeliste ravimite või preparaatidega.
Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimit kokku segada teiste ravimitega.
Kõlblikkusaeg
Avamata viaal: 2 aastat.
Viaali pärast esmast avamist:
Pärast avamist kasutada koheselt.
Pärast lahjendamist:
Kasutamine: Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus fluorouratsiili kontsentratsioonis 0,98 mg/ml on tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril 25ºC, lahjendatud 5% glükoosilahuse, 0,9% naatriumkloriidi süstelahuse või süsteveega.
Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, on kõlblikkusaeg ja säilitamistingimused kasutaja vastutusel ega tohiks tavaliselt ületada 24 tundi temperatuuril 2…8ºC, välja arvatud juhul, kui lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.
Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25ºC. Mitte hoida külmkapis, mitte lasta külmuda.
Hoida pakend välispakendis, valguse eest kaitstult.
Fluorouratsiili süste pH on 8,9 ja ravimi stabiilsus on maksimaalne, kui selle pH on vahemikus 8,6...9,4.
Lahjendatud ravimi säilitustingimused vt lõik 6.3.
Kui madala temperatuuri tõttu on tekkinud sadestumine, tuleb ravim uuesti lahustada, soojendades seda kuni temperatuurini 60ºC, samaaegselt jõuliselt raputades. Enne kasutamist laske jahtuda kehatemperatuurini. Kui ravim on lahuses muutunud tumekollaseks või pruuniks, tuleb see ära visata.
Pakendi iseloomustus ja sisu
Fluorouracil Accord 50 mg/ml, 5 ml on pakendatud 5 ml Ph.Eur I tüüpi läbipaistvasse kummikorgiga klaasviaali.
Fluorouracil Accord 50 mg/ml, 10 ml on pakendatud 10 ml Ph.Eur I tüüpi läbipaistvasse kummikorgiga klaasviaali.
Fluorouracil Accord 50 mg/ml, 20 ml on pakendatud 20 ml Ph.Eur I tüüpi läbipaistvasse kummikorgiga klaasviaali.
Fluorouracil Accord 50 mg/ml, 50 ml on pakendatud 50 ml Ph.Eur I tüüpi läbipaistvasse kummikorgiga klaasviaali.
Fluorouracil Accord 50 mg/ml, 100 ml on pakendatud 100 ml Ph.Eur I tüüpi läbipaistvasse kummikorgiga klaasviaali.
Pakendi suurused:
1 x 5 ml viaali pakendis
1 x 10 ml viaali pakendis
1 x 20 ml viaali pakendis
1 x 50 ml viaali pakendis
1 x 100 ml viaali pakendis
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Tsütotoksiliste ainete käsitsemise juhend
Fluorouratsiili võib manustada vaid kvalifitseeritud arst, kellel on vähivastaste kemoterapeutiliste ravimite kasutamise kogemus, või tema hoolika järelevalve all.
Fluorouratsiili süste tohivad manustamiseks ette valmistada ainult spetsialistid, kes on läbinud väljaõppe ohutu kasutamise ettevalmistamiseks. Ettevalmistust tohib läbi viia ainult aseptilises ruumis või korpuses, mis on ettenähtud tsütotoksikumide käitlemiseks.
Lekke korral peavad töötajad panema kätte kindad, näole näomaski ja kaitseprillid ning selga ühekordse põlle ning lekkinud aine kokku pühkima, kasutades absorbeerivat ainet, mida hoitakse selleks tarbeks ette nähtud kohas. Seejärel tuleb pind puhastada ning kogu saastunud aine paigutada tsütotoksiliste jäätmete kotti või konteinerisse, mis tuleb põletamiseks sulgeda.
Kontaminatsioon
Fluorouratsiil on ärritava toimega, tuleb vältida kontakti naha ja limaskestadega.
Nahale või silma sattumisel tuleb kahjustatud piirkonda loputada rohke veega või füsioloogilise lahusega. Mööduva kipitustunde ravimiseks nahal võib kasutada hüdrokortisooni 1% kreemi. Silma sattumisel või preparaadi sissehingamisel või allaneelamisel korral pöörduda arsti poole.
Esmaabi
Kokkupuude silmadega: otsekohe loputada veega ja pöörduda arsti poole.
Kokkupuude nahaga: põhjalikult pesta seebi ja veega ning eemaldada saastunud riided.
Sissehingamine, neelamine: pöörduda arsti poole.
Ettevalmistamise juhised:
a)Kemoterapeutilisi aineid võivad manustamiseks valmistada vaid vastava eriala inimesed, keda on koolitatud ravimi ohutuks kasutamiseks.
b)Pulbri manustamiskõlblikuks muutmise ja süstaldesse paigutamise toiminguid võib teostada vaid selleks ettenähtud kohas.
c)Neid protseduure teostav personal peab ennast adekvaatselt kaitsma eririietusega, kahe paari kinnastega, ühed lateksist, teised PVC-st (latekskindaid kantakse PVC-kinnaste all), sellega on kaetud erinevate kasvajavastaste ravimite läbitavuse erinevused, ja silmakaitsetega. Tsütotoksiliste ravimite valmistamisel ja manustamisel tuleb alati kasutada luer lock-süstlaid ja vastavaid tarvikuid.
(d)Rasedatel töötajatel ei soovitata kemoterapeutilisi ravimeid käsitleda.
(e)Enne alustamist tuleb tutvuda kohalike juhenditega.
Hävitamine
Süstlad, konteinerid, absorbeerivad ained, lahus ja muu saastunud materjal tuleb paigutada paksust kilest kotti või mõnda teise mitteläbilaskvasse konteinerisse, mis tuleb märgistada tsütotoksilistele jäätmetele vastavalt ning põletada vähemalt temperatuuril 700ºC.
Keemiliseks inaktiveerimiseks võib 24 tunni jooksul kasutada 5% naatriumhüpokloritit.
Kasutamisjuhend
Lahjendid
Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus fluorouratsiili kontsentratsioonis 0,98 mg/ml on tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril 25ºC, lahjendatud 5% glükoosilahuse, 0,9% naatriumkloriidi süstelahuse või süsteveega.
Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, on kõlblikkusaeg ja säilitamistingimused kasutaja vastutusel ega tohiks tavaliselt ületada 24 tundi temperatuuril 2…8ºC, välja arvatud juhul, kui lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.
Ravim tuleb ära visata, kui selle lahus on pruuni või tumekollast värvi.
Lahuse jäägid tuleb pärast kasutamist ära visata: ärge kasutage neid uuteks annusteks.
MÜÜGILOA HOIDJA
Accord Healthcare Limited Sage House,
319 Pinner Road, North Harrow, Middlesex, HA1 4HF, Ühendkuningriik
MÜÜGILOA NUMBER
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 02.11.2009
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 03.05.2016
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
juuni 2016